vastuskiri

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 24.11.2020 kehtiv kuni 24.11.2025 Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Kultuuriministeerium Riigikohus Teie 30.10.2020 nr 5-20-6/2 [email protected] Meie 27.11.2020 nr 1-13/2024-2 Vastus arvamuse küsimusele Lugupeetud Riigikohus Olete palunud Kultuuriministeeriumi arvamust Tallinna Halduskohtu 26.10.2020 otsusega haldusasjas nr 3-20-1364 põhiseadusega vastuoluks tunnistatud normi põhiseaduspärasuse kohta. Halduskohus jõudis järeldusele, et kultuuriministri 30.04.2020 määruse nr 9 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“ § 4 lõike 2 punkt 6 on nõude, et teatrivaldkonna taotleja peab olema esitanud repertuaaristatistika andmeid 2018. a või 2019. a kohta hiljemalt 01.05.2020 statistikabaasi statistika.teater.ee, kohta põhiseaduse §-ga 12 vastuolus. Eeltoodu tõttu jättis halduskohus normi haldusasja lahendamisel kohaldamata. Seega puudub tingimus, mille täitmata jätmisel sai Kultuuriministeerium jätta kaebaja eriolukorra abi saamise 17.05.2020 taotluse nr 7-5/1125 rahuldamata ning kultuuriministri 19.06.2020 käskkiri on seetõttu kultuuriministri 30.04.2020 määruse nr 9 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“ § 11 lõike 6 punkti 1 järgi õigusvastane. Kultuuriministeerium avaldab käesolevas järgmist seisukohta. Kultuuriministri 30.04.2020 määruse nr 9 „COVID-19 puhangust tingitud erakorraline abi kultuuri- ja spordivaldkonnale“ (edaspidi määrus) § 4 lõike 2 punktis 6 sätestatakse muu hulgas, et teatrivaldkonna taotleja peab olema esitanud repertuaaristatistika andmeid 2018. a või 2019. a kohta hiljemalt 01.05.2020 statistikabaasi statistika.teater.ee. Kultuuriministeerium ei nõustu halduskohtu järeldusega, et määruse § 4 lõige 2 punkt 6 on selles osas põhiseaduse §-ga 12 vastuolus. Leiame, et määruses repertuaaristatistika esitamise tingimuse kehtestamine on põhiseadusega kooskõlas ja põhjendatud ning taotlejat on koheldud võrdselt sarnases olukorras olevate isikutega. Määruse seletuskirjas 1 on seda nõuet põhjendatud järgmiselt: „Punktis 6 sätestatakse nõuded teatrivaldkonna taotlejale, kes peab olema esitanud repertuaaristatistika andmeid 2018. a või 2019. a kohta hiljemalt 1. mail 2020. a statistikabaasi statistika.teater.ee, kelleks peab olema etendusasutus, millel on avalikult kättesaadav repertuaari ülevaade, sealhulgas lavastuste tutvustused koos loomingulise meeskonna nimekirjaga, regulaarne etendustegevus ja avalikult kättesaadav mängukava ning loominguline ja tehniline 1 Kättesaadav Kultuuriministeeriumi kodulehel: https://www.kul.ee/et/kriisiabi-etendusasutustele Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 meeskond, kes saab oma tegevuse eest tasu. Nõuete kaudu soovitakse suunata toetus professionaalsetele etendusasutustele, mitte harrastusteatritele.“ Repertuaaristatistika esitamise tingimuse sätestamise eesmärk oli piirata kriisimeetmes taotlejaid etendusasutustega, mille kohta on olemas teave nende tegevusmahtudest ja sisulisest tegevusest. Selleks on ülevaade Eesti Teatri Agentuuri statistikas2, kuhu esitavad andmeid etendusasutused kas tegevustoetuse aruande jaoks või vabatahtlikult, et enda tegevuse kohta teavet jagada ja panustada sellega Eesti teatrimaastiku tegevusse. Sellise tingimuse seadmise eesmärk oli paremini prognoosida toetuse mahtu, kuivõrd kriisimeetme sihtrühmana nähti ka etendusasutusi, kes ei ole saanud riigilt tegevustoetust. Eesti professionaalne teatrimaastik on väga mitmekesine, kus aasta-aastalt on kasvanud eraetendusasutuste arv. Mitte kõik neist ei ole saanud riigilt tegevustoetust, põhjusel, et tegevustoetuse maht on piiratud ja kõigile taotlejatele hindamistulemuste põhjal seda ei jätku või ei ole teater seda ka taotlenud. Lisame juurde, et tavaolukorras toetavad mitmete etendusasutuste tegevust ka kohalikud omavalitsused ja eratoetajad. Kriisiperioodil on eratoetajate hulk kindlasti kahanenud. Arvestades COVID-19 puhangust tingitud erakorralist situatsiooni oli põhjendatud etendusasutuste laiem toetamine, et võimaldada mitmekesise teatrimaastiku jätkumist ja laiendada toetusmeedet ka neile eraetendusasutustele, kellega riigil varasem toetussuhe puudus. Toetuse mahu vajaduse prognoosimine oli oluline ka asjaolu tõttu, et kriisimeetme sihtrühmaks olid lisaks teatrivaldkonnas tegutsejatele ka teised kultuuri- ja spordivaldkonnas tegutsejad. Eesti Vabariigis on kunstide ja spordiga tegelemine vaba ning riik sekkub sellesse minimaalselt. On ilmselge, et kriisist kannatasid kõik. Siiski tuleb arvestada, et ka riigilt kultuuri- ja spordivaldkonna päästmiseks ettenähtud rahaline maht oli piiratud, millistes tingimustes pidi toetuse andja seda sihistama erinevate valdkondade vahel ja tegema valikuid. Väheoluline ei ole ka väga kitsas ajaline raam, milles toetuse andjal tuli tegutseda. Ka halduskohus on haldusasja nr 3-20-1364 otsuse punktis 25 sedastanud: „Seega võib järeldada, et nõude eesmärk oli lihtsustada võimalike kulude ja toetuse mahtude prognoosimist ja tagada prognooside täpsus. Sellise eesmärgi legitiimsust ei saa eelarve vahendite tulemusliku ja tõhusa kasutamise tagamise vaates välistada.“ Halduskohus on asunud seisukohale, et repertuaaristatistika esitamise nõue määruses toodud tähtajaks ei ole sobiv meede, et eristada professionaalseid etendusasutusi. Selgitame, et määruse kõnealuse tingimuse seadmisel ei olnud eesmärgiks professionaalse etendusasutuse eristamine. Repertuaaristatistika esitamise tingimuse sätestamisega oli eesmärk piirata kriisimeetmest raha taotlejaid põhjustel, mis on esile toodud eespool. Rõhutame veel kord, et kriisiabi meetme tingimuste eesmärk ei olnud võimaldada kõikidel etendusasutustel või teatrivaldkonnas tegutsevatel juriidilistel isikutel meetmest abi taotleda ja anda neile suunis sisestada statistikasse andmeid taotluse esitamiseks, vaid piirata taotlejate hulka nendega, kes juba varem on oma tegevuse kohta korrastatud andmeid avaldanud ja jaganud. Seega on kuupäev teadlikult valitud enne määruse jõustumist. Halduskohus möönab haldusasja nr 3-20-1364 otsuse punktis 31, et repertuaaristatistika esitamise nõue aitab kavandada detailselt toetusprogrammi mahtu, kuid piirab ka selle eesmärgi saavutamise kaalutlusel põhjendamatult toetuse saajaid vaid nende isikutega, kes on statistika andmed esitanud hiljemalt 01.05.2020. Halduskohtu hinnangul ei ole statistikaandmete esitamise nõue toetusmahu prognoosivõime tõhustamise eesmärgi kohta proportsionaalne. Kultuuriministeerium selle seisukohaga ei nõustu. Eestis tegutseb suurel hulgal eri etendusasutusi – nii professionaalseid kui ka harrastusteatreid. Kokku korraldasid teatrid 2019. aastal üle 8900 kultuurisündmuse, millel oli 1,43 miljonit külastajat. Tegemist on väga suure ja mitmekesise valdkonnaga. Eesti Teatri Agentuurile esitatud andmed on teatrite endi loodud 2 Kättesaadav: https://statistika.teater.ee/stat/stat_filter/show/repertoireConsolidatedList andmete kogumise võimalus, mille abil saab detailse ülevaate etendustegevuse reaalsetest mahtudest ning etendusasutuste tegevusest. COVID-19 puhangust tingitud olukorras ja vajadusest anda riigi poolt abi kultuuri-, sh teatrivaldkonnale oli ilmne eesmärk tagada kultuurivaldkonnas tegutsejate jätkusuutlikus ja võime edasi tegutseda. Sellest ei saa aga tuletada kohustust, et riik pidi toetama kõiki professionaalseid etendusasutusi. Riigil oli siin lai kaalutlusruum. Taotlusvooru mahu planeerimiseks oli Kultuuriministeeriumi hinnangul selleks parim võimalus Eesti Teatri Agentuuri statistika andmebaas. Selleks vaadati üle viimase kahe aasta teave andmete esitajate ning nende tegevuse kohta, sest infot kogutakse ka lavastusprojektide kohta, mis ei toimi etendusasutustena. Samuti tuleb silmas pidada asjaolu, et ka kriisimeetme kujundamisel, mille eesmärk oli tegevuste jätkusuutlikkuse tagamine, olid riigieelarvelised vahendid piiratud. Needki kaks asjaolu tingisid põhjendatud vajaduse sihtrühma täpsemalt määratleda, et jätkusuutlikkuse tagamisse suunatud vahendid omaksid mõju. Eesti Teatri Agentuuri kogutud andmed võimaldasid ühelt poolt prognoosida taotlusvooru mahtu ning teisalt andsid ülevaate, millised on etendusasutuste tegevused ja repertuaar. Taotlusvooru esitas taotluse 37 etendusasutust. Nendest 12 ei olnud tegevustoetuse saajad ja kolm ei vastanud määruse vaidlusalusele nõudele. See näitab, et ka mitte tegevustoetuse saajad esitavad enda tegevuse kohta andmeid. Kultuuriministeerium märgib, et toetuse andjal on võimalik toetust maksta, kui tal on selleks piisav eelarve. Toetuse maksmine sõltub poliitilistest valikutest ja eelarvelistest võimalustest. Juhul, kui Riigikohus nõustub halduskohtu järeldusega, peaks toetuse andja maksma toetust oluliselt suuremale hulgale isikutele, millega ei ole arvestatud kriisimeetme eelarve koostamisel. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on varem jõudnud seisukohale, mille kohaselt põhiseaduslikkuse järelevalves peab kohus vältima olukorda, kus eelarvepoliitika kujundamine läheb suures osas kohtu kätte (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 21.01.2004 otsus asjas nr 3-4-1-7-03, p 16). Seetõttu ei saa kohus eelarvepoliitika teostamisel asuda seadusandliku või täitevvõimu asemele. Ka Riigikohus on nentinud, et administratiivsed raskused ja mõju riigieelarvele võivad olla kaalukaks argumendiks ebavõrdse kohtlemise õigustamisel (Riigikohtu halduskolleegiumi 09.03.2017 otsus asjas nr 3-3-1-66-16, p 31; 07.06.2011 otsus asjas nr 3-4-1-12-10, p 58). Toetuse andjal on avar diskretsiooniõigus ja kohtud ei tohi langetada otsuseid eelarve kujundamisel. Kriisiabi meetme eelarve ja tingimuste koostamisel oli ajaline surve, sest riigis oli COVID-19 puhangu tõttu eriolukord ning riigil oli vaja leida kiiresti võimalused, kuidas toetada valdkondlikke organisatsioone, et tagada nende jätkusuutlikkus. Tingimuse seadmise eesmärk oli lihtsustada võimalike kulude ja toetuse mahtude prognoosimist ning tagada prognooside täpsus. Sellega on ka tagatud eelarve vahendite tulemuslik ja tõhus kasutamine. Arvestades kriisiolukorda ning ajakriitilisust eelarve ja toetusmeetme tingimuste koostamisel, mille raames tuli tegutseda, on vaidlusaluse tingimuse seadmine põhjendatud ja asjakohane. Kokkuvõtvalt leiame, et määruse 4 lõike 2 punkt 6 on kooskõlas põhiseaduse §-ga 12 ning taotlejat on koheldud võrdselt sarnases olukorras olevate isikutega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Lukas minister