Kiri

Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni IV koosolek Üleilmse eestluse programm Rahvastikuministri valitsemisala Siseministeerium 28.10.2020  Koosoleku päevakord 1. Rahvastikuminister Riina Solmani tervitussõnavõtt 2. Silmapaistvate üleilmse eestluse edendajate tunnustamine 3. Ülevaade valmivatest Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030 Üleilmse eestluse programm 2021-2024 Raivo Küüt, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler 4. Tagasiside ja arutelu 5. Koostöökomisjoni järgmisest kohtumisest ja edasisest koostööst Raivo Küüt, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler 6. Arutelu ja koosolekul osalejate ettepanekud 7. Rahvastikuminister Riina Solmani kokkuvõte ja lõppsõna  Silmapaistvate üleilmse eestluse edendajate tunnustamine rahvastikuministri poolt Siseministeeriumi kuldteenetemärk Aho Rebas Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liige, Rootsi Eestlaste Liidu esinduskogu presiidiumi abiesimees, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esindaja rahvuskaaslaste programmi nõukogus, kauaaegne Rootsi eesti kogukonna ja kultuuritegevuse eestvedaja Eesti riigi, keele ja kultuuri hoidja Siseministeeriumi kuldteenetemärk Marju Rink-Abel Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liige, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esimees, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu esimees Eesti riigi, keele ja kultuuri hoidja Siseministeeriumi hõbeteenetemärk Marcus Adrian Kolga Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni endine liige, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas endine president, publitsist ja politoloog Eesti riigi, keele ja kultuuri hoidja Siseministeeriumi hõbeteenetemärk Sirje Kiin Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni liige, Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu juhatuse liige, Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides esindaja, kirjandusteadlane, kirjanik, ajakirjanik ja tõlkija Eesti riigi, keele ja kultuuri hoidja Arengukava üldeesmärk: Eesti on kestliku rahvastikuga, sidus ja kaasav ühiskond Loodava arengukavaga toetatakse: • eesti keele, kultuuri ja majanduse arengut ning Eesti rahvusriigi kestlikkust, austades iga inimese õigust säilitada oma keel ja kultuur; • lõimumist ja ühtekuuluvustunnet Eesti ühiskonnas; • inimeste ühiskondlikku aktiivsust, mis on ühistegevuste ja ühtekuuluvustunde, tugevate ja jätkusuutlike kogukondade ning laiapindse otsustamise aluseks; • võõrsil elavate rahvuskaaslaste sidet Eestiga, mis on aluseks Eesti kultuuri ja identiteedi säilimisele ning tutvustamisele maailmas.  EESTIT ISELOOMUSTAB Ühtne Eesti kultuuriruum „Eesti rahvastiku Rahvusriik EESTI INIMESI Inimesekeskne ja kaasav ISELOOMUSTAB kestlikkus ja sidus Kogukonnakesksus Eesti identiteet ja ühtehoidev ühiskond Lõimunud ja sidus jagatud ühised Peresõbralikkus ja alusväärtused on kõigi Eesti inimeste lasterikkus Avatus ühine vastutus – see Rahvastiku järelkasv Kogukondlikkus Mitmekesisus on meie kõigi Eesti!“ Aktiivne osalus ühiskonnaelus, kultuuriruumis ja panus ühiskonna ja riigi arengusse „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“ Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi koostöös Eesti on peresõbralik ja kestlik rahvusriik, riik, kus kõigil on hea elada. Eestis on hea perekonda luua ja lapsi kasvatada. Väärtustatakse ja toetatakse lapsevanemaid, tugevate ja kestvate peresuhete loomist ja hoidmist. Eesti on lasterikas ja tagatud on rahvastiku järelkasv. Eesti inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist kultuuriruumi ja tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest või kultuuritaustast. Olenemata mitmekesisusest jagavad inimesed demokraatlikke väärtusi ja kannavad ühtset Eesti identiteeti. Rahvastiku- ja lõimumispoliitika on inimesekeskne ja toetab kogukondade arengut. Inimesed tunnevad, et nad on väärtustatud ja kaasatud ning mõistavad enda rolli ja võimalusi kogukonda ja ühiskonda panustada. Eesti inimesed soovivad oma elu Eestiga siduda, nad osalevad aktiivselt kogukondlikus ja ühiskondlikus elus ning aitavad kaasa riigi arengule – selleks on neil palju mitmesuguseid võimalusi nii Eestis kui ka võõrsil elades. Mis teemasid on kavas arengukavas puudutada? Arengukava eesmärkide saavutamiseks koostatakse esialgse Üleilmne hinnangu järgi viis Kestlik Eesti Sidus Eesti eestlus programmi. Arengukava koostamise käigus võib programmide arv ja sisu muutuda. Programmide nimekirja ja ulatust ning Tark eesmärkide sõnastust Kogukondlik Rahvastiku- kohandatakse arengukava Eesti arvestus ja programmide koostamisel.  Üleilmse eestluse programm (ÜEP) • Üleilmse eestluse programmi koostamisega alustati 2019. aastal ja seda tehti tihedas koostöös partneritega. • Programmi koostamist juhib rahvastikuminister koostöös Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoniga (ÜEKK). • Programmi koostamist nõustab juhtrühm, kuhu kuuluvad peale Siseministeeriumi veel esindajad Haridus- ja Teadusministeeriumist, Kultuuriministeeriumist ja Välisministeeriumist ning selle tööd koordineerib Siseministeeriumi rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler.  Kaasamine • Programmi sisendikorjeks moodustati kaheksa valdkondlikku töörühma, mida juhtisid juhtrühma liikmed neljast ministeeriumist. Sisendikorjes ehk töörühmade töös osalesid ministeeriumite ja nende allasutuste esindajad ning mitmete Eesti väliskogukondade esindajad üle maailma. • Valdkondlikud töörühmad jagunesid neis käsitlevate teemade kaupa järgmiselt: – keeleõppe ja hariduse töörühm; – Eesti kuvandi, info ja kommunikatsiooni töörühm; – kultuuriekspordi, kultuuripärandi, arhiivinduse ja kultuuriseltside koostöö töörühm; – majanduskoostöö ja investeeringute töörühm; – konsulaarteenuste ja rahvadiplomaatia töörühm; – noorte ja noorte täiskasvanute töörühm; – rahvuskaaslaste usulise teenimise töörühm; – tagasipöördujate töörühm. Programmi nimetus Üleilmne eestlus Tulemusvaldkond rahvastik ja sidus ühiskond Valdkonna arengukava rahvastik ja sidus ühiskond 2021–2030 Programmi periood 2021–2024 Tulemusvaldkonna ja Väljaspool Eestit asuv eestlaskond kannab Eesti identiteeti, neil on üleilmse eestluse võimalused osaleda Eesti ühiskonna- ja kultuurielus ning nende programmi eesmärk tagasipöördumine on oodatud ja vajalikul määral toetatud. Eestit toetavad ja väärtustavad inimesed aitavad kujundada Eesti positiivset kuvandit maailmas, tutvustada kultuuri, edendada majandust ning rahvusvahelisi suhteid Peavastutaja Siseministeerium  Üleilmse eestluse olulisimate probleemide ülevaade Seotus eesti Eesti riik ei ole kultuuriruumiga piisavalt Tagasipöördujatele väheneb ning süsteemselt on ebapiisavalt see toob kaasa siiani suhelnud teenuseid, mis toetaksid nende identiteedi võõrsil asuva tagasipöördumist muutumise ja eestlaskonnaga ja sideme ning kasutanud (taas)kohanemist nõrgenemise nende Eestis Eestiga potentsiaali  Üleilmse eestluse olulisimad tegevussuunad ehk meetmed Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine võõrsil Võõrsil asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine  Meede I Eesti identiteedi edendamine ja säilitamine võõrsil Soovime saavutada olukorra, kus välismaal elavad eestlased kannavad Eesti identiteeti – tagatud on ühtne ja mitmekülgne inforuum, eesti kultuuri elujõulisus võõrsil ning Eesti vaimse ja materiaalse kultuuripärandi säilitamine. Edendada ja säilitada Eesti identiteeti võõrsil. Selleks  arendame ühtset infovälja;  edendame ja säilitame Eesti kultuuri;  säilitame Eesti vaimset ja materiaalset kultuuripärandit.  Meede II Võõrsil asuva eestlaskonna ja Eesti sõprade kaasamine ühiskonna ellu ja arengusse, koostöö edendamine ning kvaliteetsete teenuste tagamine Soovime saavutada olukorra, kus Eesti side võõrsil elava eestlaskonna ning Eesti sõpradega tugevneb pakutavate teenuste laiendamise, rikastamise ning kvaliteedi parandamisega, läbi mille nende panus ühiskonna arengusse kasvab. Kaasata üleilmset eestlaskonda ühiskonna ellu ja arengusse, edendada koostööd ning tagada kvaliteetsed teenused. Selleks:  tagame kvaliteetsed konsulaarteenused välisesindustes;  laiendame ja mitmekesistame Eesti keele õppimisvõimalusi võõrsil;  edendame rahvadiplomaatiat;  aitame kaasa Eesti kultuuri rahvusvahelistumisele;  kaasame enam võõrsil elavaid Eesti päritolu noori.  Meede III Eestisse tagasipöördumise ning Eesti eluga (taas)kohanemise toetamine • Toetada Eestisse tagasipöördumist ning Eesti eluga (taas)kohanemist. Soovime saavutada olukorra, kus on toetatud ja soodustatud eestlaste tagasipöördumist kodumaale, luues eeldused soovitud ja sujuvaks tagasipöördumiseks ja Eestisse jäämiseks. Selleks:  tagame tagasipöördumist ja (taas)kohanemist toetavad teenused ja nende arendus;  koondame tagasipöördujate alast teadmust ning suurendada teadlikkust ühiskonnas.  kaasame enam kohalikke omavalitsusi ning tõsta nende võimekust sihtrühmaga töötamisel sh teavitustöö tegemisel ja vajalike teenuste pakkumisel tagasipöördujatele (eriti regioonides väljaspool Tallinna ja Tartut). Tagasiside ja arutelu  Ajaraam „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava“ koostamiseks EELTÖÖ JA ARENGUKAVA & ARENGUKAVA & ARENGUKAVA PROGRAMMIDE PROGRAMMIDE Dokumentide nov 2020 ESMAVERSIOONIDE mai–september KOOSTAMISE TÄIENDAMINE: märts–mai 2020 jaanuar–märts 2020 KOOSTAMINE: kooskõlastamine ETTEPANEKU Arutelud, ja avalik PROTSESS: Arutelud probleemide seminarid. konsultatsioon Valdkonna analüüsimiseks, olukorra ja sihtide seadmiseks ja probleemide koostöö kokku analüüsid. leppimiseks. Töö 11.02 koostöö- programmide Arengukava Riigikogule seminar töörühmades. tutvustamine ja valitsuse poolt heaks kiitmine dets 2020–märts 2021 Programmide 2021–2024 kinnitamine jaanuar 2021 (Programmide töörühmades on olnud arutelusid juba ka Programmide 2022–2025 sellel ja eelmistel aastatel) eelnõud RAMile märts 2021  Üleilmse eestluse programmi edasine tegevuskava • Kirjaliku tagasiside võimalus ÜEKK liikmetelt kuni 6.11.2020 • Programmi dokumendi täiendamine • Programmi kooskõlastamine • Programmi kinnitamine rahvastikuministri poolt jaanuaris 2021 • ÜEKK järgmine kohtumine – veebruar 2021 Arengukava ja programmi programmi juhtimise korraldus Arengukava juhtkomisjon (programmide ülene) Poliitiline, ministrite tasand Programmi juhtgrupp ÜEKK; (Programmi nõustamine, suunamine, seire) Meetme juhtrühm (3) Tegevuspõhised töörühmad Arengukava ja programmi programmi juhtimise korraldus Üleilmse eestluse koostöökomisjoni liikmed kaastakse programmi täitmise seiresse ning programmi Arengukava juhitakse ajakohastamisse. juhtkomisjoniga, kuhu Programmi tasandil moodustatakse juhtgrupp kuhu kuuluvad kuuluvad Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, rahvastikuminister, Kultuuriministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumi kultuuriminister ja teised vastavad asekantslerid. arengukava eesmärkide Programmi juhib, selle elluviimist koordineerib ning täitmisega seotud ministrid. teostab järelevalvet Siseministeeriumi rahvastiku, Juhtkomisjoni täpsem kord kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler. on sätestatud arengukavas Programmi meetmete tasandil moodustatakse meetmete juhtrühmad. Iga meetme juhtrühma kaasatakse vastavalt meetme eesmärkidele selle rakendamisega seotud ministeeriumid, nende allasutused, kolmas sektor ja väliskogukondade esindajad.  Lisainformatsioon Üleilmse eestluse koduleht Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava Peagi olemas ka Üleilmse eestluse Facebooki leht* Tänan tähelepanu eest! Lisainfo Siseministeeriumi Kodanikuühiskonna- ja kohanemispoliitika osakond  RAHVASTIKUMINISTER RIINA SOLMANI AVATERVITUS ÜLEMAAILMSE EESTLUSE KOOSTÖÖKOMISJONI NELJANDAL KOOSOLEKUL 28. oktoober 2020 Austatud komisjoni liikmed! Head kaasteelised ja kaasamõtlejad üleilmse eestluse edendamisel! Mul on rõõm teid kõiki tervitada Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni juba neljandal järjestikusel koosolekul, hoolimata sellest, et me ei saa täna kõik koos viibida ühes ruumis. Vaatamata pandeemiale pole jäänud midagi tegemata – oleme kenasti kohanenud ja uued töövormid omaks võtnud. Samas ei saa eitada Covidi mõju kogukondades: mitmed üritused ja kohtumised on ära jäänud, seltside tegevus häiritud, mis omakorda paneb pinge meie meediale ja info levitamisele laiemalt. Uudiseid kogukondadest on vähem, sest ühiseid ettevõtmisi ja üritusi on nappinud. Aga meie tänase põhiteema juurde. Meenutan, et esimest korda tuli meie koostöökogu kokku juba üle aasta tagasi – septembris 2019. Aasta ei ole pikk aeg, aga vaadakem ringi – kui palju on selle aastaga maailmas muutunud! Aga suhtlemine ei ole katkenud, vastupidi! Kriisiajas on adekvaatse info liikumine ja omavaheline suhtlemine veelgi olulisemad. Oleme alati valmis kuulama kogukondade muresid, rõõme ja ettepanekuid. Oleme vastavalt plaanidele oma töödega edenenud. Valmima hakkavad Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava ja Üleilmse eestluse programm, mis mõlemad väärtustavad üleilmset eestlust ning tähtsustavad vastavaid tegemisi. Võiksime tänada ja tunnustada kõiki, kes on võtnud aega, et nende dokumentide valmimisse kaasa aidata – see on olnud ühisloome! Aitäh teile! Loodame jätkuvale heale koostööle programmi rakendumise aastatel! Meie programmi iseloomustab see, et programmi tegevused on senistest laiema haardega. Mõned näited: viisime läbi Välis-Eesti väljaannete toetusvooru koostöös KÜSKiga, jätkame koostöös ERRiga erinevate ristmeedia projektide vormis. Üldiseks suundumuseks on soodustada koostööd nii kogukondade ja riigi kui ka kogukondade endi vahel, samuti kooskäimisi ühiste ürituste näol, võimestada tegevusi noorte senisest suuremaks kaasamiseks ja tagasipöördumiseks ning Eestis (taas-)kohanemise toetamiseks. Lisan veel, et plaanime aasta-aastalt tegevusi ja võimalusi laiendada – see võimalus on meil programmiga olemas. Seetõttu on oluline ka meie kogukondade jätkuv kaasatus – nende käest saame praktilise sisendi kogukondade vajaduste osas. Tänasel koosolekul on ees ka üks pidulikum osa. Nimelt on juba aasta algusest, veebruarikuust minu käes hoiul Siseministeeriumi teenetemärgid silmapaistvatele eestluse hoidjatele ja edendajatele maailmas. Mul on suur rõõm see tunnustus lõpuks ametlikult üle anda! Jaksu ja toredaid mõtteid meie tänasteks aruteludeks! Aitäh!  1 ERKÜ teesid 28. oktoobri koostöökomisjoni koosolekule seoses üleilmse eestluse riikliku programmi projektiga 1. Sisulised probleemid -väliseestlasi käsitatakse programmis objektina, mitte subjektina, neid ei ole nimetatud ega nähtud kogu selle programmi tegevustes partnerina - esmane, olulisim väliseesti organisatsiooniline partner peaks olema Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu, mis esindab 11 riigi väliseesti katusorganisatsioone ja millel on suur potentsiaal laieneda programmi vajadustele vastavalt (mitte küsitava esindatusega kultuuriseltsid, kus väliseestlasi on tegelikult vähemuses). Teine potentsiaalne partner võiks olla äsjaloodud üleilmne Eesti Noorte Foorum, sest see ühendab samuti aktiivsest koostööst huvitatud noori üle ilma. Mõlemad organisatsioonid vajavad Eesti tuge ja võiksid olla tõhusad partnerid EV valitsusele tulevikus selle programmi elluviimisel. - Programmis on tihti nimetatud vaid kolme suurema väliseestlaste esindusriigi nime (USA, Kanada, Rootsi), aga paljud olulised kultuuriüritused toimuvad igal aastal ka mitmetes teistes riikides: näiteks Saksamaal, Inglismaal, Austraalias, Leedus, Lätis, Venemaal jm. Seda nimekirja, mis tähendab samuti potentsiaalseid partnerüritusi, tuleb kindlasti täiendada. - kui tegu on konkreetse tegutsemisprogrammiga, siis ei piisa sellest, kui me „pöörame tähelepanu“ sellele või tollele, tuleks sõnastada ikka konkreetsed tegevused Näiteks: väliseesti ja hiljuti välismaale kolinud eesti noorte kaasamine ei vaja lihtsalt tähelepanu, vaid vajavad konkreetseid praktika- ja töövõimalusi Eestis, sest meie kogemuse põhjal on parim kui mitte ainus tõhus Eesti-sideme hoidmise ja tugevdamise viis läbi isikliku kogemuse, isiklike sõprade ja tuttavate Eestis, neid võimalusi peab olema mitmeid ja erinevatele vanusegruppidele, mitte ainult üks laste keelelaager suvel mõnekümnele lapsele. - Teine näide: väliseesti arhiivide SOS olukord ja selle päästmise võimalusi on vaja nüüd ja kohe, sest ei Minneapolise ega Lakewoodi arhiivid ei võta ruumipuudusel enam vastu uusi arhiive, mis tähendab, et need võivad pärast paljude väliseestlaste surma sattuda ja satuvadki prügimäele. Konkreetselt: Eestist võiks näiteks saata Lakewoodi arhiivi nõustaja, et aidata neil välja töötada strateegiline kava arhiivide päästmise, hoiustamise ja katalogiseerimise suhtes. Positiivne näide on siin olemas: Minneapolises Immigratsiooniarhiivis aitas Eesti Rahvusarhiivi töötaja paari aasta jooksul tekitada elektroonilise kataloogi ja muutis seni tundmatud kastid kättesaadavaks uurijaile. Nii nõu kui ka ainelist abi vajavad kindlasti ka teiste riikide väliseesti arhiivid. Surnud st katalogiseerimata arhiivilasu on kasutu. - Kolmas näide: Lk 9 Välis-Eesti arhiivide nimestikus peaks 4. punktis olema ära märgitud ka Stockholmis asuv Balti Arhiiv, mis on hoiul Rootsi Riigiarhiivis, mida asutas luuletaja Kalju Lepik ja mida juhib praegu formaalselt tema tütar suursaadik Aino Lepik von Wiren. Sellel puudub samuti uurijatele kättesaadav kataloog, arhiiv on läbipaistmatu, st kasutuskõlbmatu, vajab arhiivitöötajat.  2 - Programmi sõnastuses kordub läbivalt ajalooliselt väär arusaam, nagu tekkinuks 1944 põgenikelaine Teise maailmasõja tagajärjel, see ei vasta tõele, sõda oli käinud seks ajaks juba mitu aastat ja hakkas tegelikult juba lõppema, ligi 100 000 eestlast põgenes läheneva nõukogu terrori ja okupatsiooni ohu eest, seda ajaloolist tõde tuleb paremini mõista, kirjutada programmi ja õpetada õigesti ka eesti koolides. - Programmis praktiliselt puudub suurpõgenemise mälestamise ja tähistamisega seotud temaatika, aga kõigi meie välisorganisatsioonide ühine soov on olnud juba aastaid, et seda ajaloolist traagilist sündmust tähistatakse eraldi kalendrilise lipupäevana septembris ja et seda teemat õpetataks koolides üldharidusliku ajalookursuse osana, mitte ei mainita lühidalt ilma lahti kirjutamata, miks põgeneti, see teema peaks samuti olema programmis kajastatud 2. Keelelised, terminoloogilised ja stiililised probleemid - Programmi tekstist on näha, et selle kallal on töötanud mitmed ametnikud, sestap on keel, stiil ja terminoloogia ühtsustamata - - Näiteks sõna eestlased võõrsil tuleks asendada sõnaga välisriikides või välismaal elavad eestlased, sest sõna võõrsil kannab Kodu-Eestis negatiivset nõukogude ajast külge kleepunud tähendust, mil kõik võõrsil olev oli lausa kriminaalne ja riigivaenulik. Võõrsil tähendab võõras, et ei ole oma, aga me oleme ju kõik omad, kõik ühe eesti rahva liikmed. Üleilmse eestluse eesmärk on ju liita lõhestatud eesti rahvas taas üheks üleilmseks, suureks Eestiks. Jälgigem seda põhimõtet siis ka terminoloogias. - Eesti suur ja väike algustäht, kasutus ebajärjekindel – peaks olema suure tähega Eesti kui on tegu riikliku nähtusega, väike eesti aga siis kui on tegu kultuuri, keele, identiteedi jms. Eesti kodakondsus versus eesti identiteet, mis on seotud keele ja kultuuriga. - Läbivalt vaja teha programmi keeleline toimetamine, palju tähevigu, kokku- lahkukirjutamine, suur ja väike algustäht jne. Bürokraatlikku, tarbetult keerulist sõnastust saab tuntavalt vähendada, tihendada teksti, et see oleks arusaadav tegelik tööjuhend tulevasele valitsusele ja partneritele. 3. Praktilised küsimused: - Kus ja kelle hallata saab olema koondteave kõigi väliseestlastega seotud võimaluste ja taotlusvoorude, ka auhindamistele kandidaatide esitamise kohta? Praegu on see info väga juhuslik, kaootiline ja saabub tihti meili teel viimasel minutil, nii et raske on juhatuse tasemelgi reageerida, kui on vaid paar päev aega antud. Vajame iga-aastast  3 keskset kalenderplaani kogu programmi tegevuste kohta, kus ja kes seda hakkab koostama? Meie soov oleks, et selline info oleks kättesaadav vähemasti kolmes keeles: eesti, inglise ja vene keeles. - Praegusel kujul Integratsiooni Sihtasutuse juures loodav globaalse eestluse veebiplatvorm ei tööta, see on täiesti kasutuskõlbmatu ja väga halva, et mitte öelda vigase eesti keelega, see tuleb kiiresti ja hoopis teisiti tööle panna, kui seda tahetakse näha tulevase toimiva koondinfo platvormina, võib-olla oleks Eesti Instituut või rahvastiku- või kultuuriministri alluvuses sellele sisuliselt õigem koht? - Kas praegu töökalt välja kujunenud GEP meililist ja koostöökomisjoni kooslus jääb jätkama? Pooldame seda, et nüüd loodud võrgustik ei jääks soiku ega siin loodud teave kasutamata. Meie koostöökomisjon võiks samuti olla potentsiaalne partner valitsusele nõuandva komitee või komisjonina. - Kuidas hakkab toimuma kõigi nende programmi tegevuste rahastamine? Kes kus kuidas taotleb? Kes otsustab raha jagamised? Meie peamine soov on, et kogu programmiga seotud ja sellest lähtuv info ning tegevused oleks võimalikult koondatud ja hõlpsasti kättesaadav nii veebilehel (passiivne andmepank) kui ka regulaarsete teavitus-emailide-listide kaudu kõigile koostööpartneritele ja koostöökomisjoni võrgustiku liikmetele (regulaarne aktiivne teavitamine). Koostanud: Sirje Kiin, Marju Rink-Abel, Iivi Zajedova Kirja pannud: Sirje Kiin 27.10.2020  Esitan Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) tagasiside Üleilmse Eestluse programmi tööversioonile 28. okt. 2020.  Üleilmse Eestluse Programm väärib tunnustust. On esimene nii laiahaardeline ja põhjalik program mis käsitleks globaalseid eestlasi.  Soovime õnnitleda kõike programmi tegijaid ja koostajaid tehtud töö eest. Programm on nii mahus kui ka sisuliselt arenenud ja on näha, et paljude väliskogukondade ettepanekutega on arvestatud.  EKN tänab minister Riina Solmanit tema tugeva eestvedamise eest ja alati sõbraliku ja vastutuleliku hoiaku eest. Aitah Riina! EKN tänab Keit Speigelit kes koos Riinaga esitas Üleilmse Eesti programmi ülevaate Kanada organisatsioonidele paar nädalat tagasi.  Noorte programmeerimisele on pööratud suuremat tähelepanu ja Üleilmse Eesti Noorte Võrgustikku nimetatakse edukaks näiteks sellest, kuidas noored on suutnud üleilmselt organiseerida. Seda on tõhusalt ja hästi tehtud ning noored väärivad tunnustust ja edaspidist toetust meilt kõigilt.  EKN toetab Üleilmse Eesti Noorte Võrgustiku osalust Globaalsed Eestlased MTÜs täie hääleõigusliku liikmena. MTÜ Globaalsed Eestlased loodi spetsiifiliselt sihiga, et kaasa aidata ja vahendada välis Eesti ja kodu Eesti vaheliste programmide elluviimisega. MTÜ loomisel nõustus ja toetas meid tolleaegne justiits ja nüüdne Välisminister Urmas Reinsalu, kellele oleme tänulikud panuste eest initsiatiivi eestvedajana.  Tähtsa mõistena on ära toodud, et “rahvuskaaslaste kogukonnad ei ole homogeensed, erinedes nii suuruse, võimaluste kui ka tausta poolest, samuti on kõigi nende vajadused ja ootused riigile isesugused”. Selle tähendus on, et programmi läbiviimisel on vaja strateegilisi partnerid nii eesti organisatsioonidega nii üleilmsel tasemel, kui ka asukohamaade tasemel. See on meie kindel soovitus.  Pakkume välja MTÜ Globaalsed Eestlased kui üleilmne strateegiline partner ja Kanada puhul Eestlaste Kesknõukogu Kanadas kui Kanada eestlaste keskorganisatsioon, Väliseesti Muuseum, ehk VEMU ja Toronto ülikooli juures asuv Eesti Õppetool. Erinevates valdkondades on vajalik leida ka teisi organisatsioone kes oleksid huvitatud. Nendega peaksime pidama arutelu sel teemal järgmiste nädalate jooksul.  Juba dokumendi alguses torkab silma, et ühtegi väliseesti organisatsiooni ei ole kaasatud teostajate ja partneritena. Tegevuste teostajad ja partnerid programmilises osas on ära toodud Avalik sector ja Kolmas sector. Kõik nimetatud on Eestis asuvad asutused. On vaja lisada väliseestis asuvaid organisatsioone kui programmi teostajaid ja partnereid ka tabelitesse.   Ühe näitena toon tabelis esitatud “Välis-Eesti koori- ja tantsujuhtide täiendusõppe 2021– toetamine” Siinjuures peaks teistehulgas lisama Eesti Lauljate Liit Põhja Ameerikas kes on edukat koostööd teinud juba aastaid Eesti Laulupidude Peakomiteega.  Tähelepanu noortele ja nende keeleõppimise võimalustele on erilise tähtsusega. On hea kui noored pöörduvad tagasi Eestisse kuid rohkem tähelepanu peaks pöörama neile kes ei valda Eesti keelt kuid osalevad kultuuri tegevustes, näiteks Eesti laulukoorid ja rahvatants. Nende huvi ja teadmisi Eesti kohta on vaja toetada ja arendada. Nemad saavad olla tugevad Eesti saadikud ja häälekandjad välismaal sõltumata keele tasemest.  Mis puudutab tagasipöördumist eriti noorte kuid ka teiste osas, EKN peab takistuseks praeguse Eesti valitsuse koalisatsiooni ühe partneri seisukohti ja avalikke välja ütlemisi, mis ei ole kooskõlas Kanada ja teiste lääneriikide väärtustega ja on lausa piinlikud. Peame Kanadas teistele tihti seletama mis on lahti Eestiga, endiselt tuntud kui edukas ja läänelik riik.  On oluline, et välismaal elavad eestlased on nn Eesti saadikud. Kuid, on vaja mitte ainult tutvustada Eestit maailmas vaid on vaja ka tutvustada väliseesti kogukondi, organisatsioone ja nende tegevust kodu Eestis, et ühtsuskuuluvust edendada.  Programmi juhtimise korraldus osas on ära toodud, et meetmete tasandil moodustatakse meetmete juhtrühmad. Meetmete täitmist juhib rahvastikuministri valitsemisala määratud isik (üleilmse eestluse valdkonna nõunik). Iga meetme juhtrühma kaasatakse vastavalt meetme eesmärkidele selle rakendamisega seotud ministeeriumid, nende allasutused, kolmas sektor ja väliskogukondade esindajad. Kuidas määratakse väliskogukondade esindajad? Üldtähelepanekud  Programm vajab konkreetsemaid praktilisi lahendusi.  Peale viimast valitsuse koostöökomisjoni koosolekut ei ole toimunud nõupidamisi ja konsultatsioone väliskogukondadega kuigi see oli tugev soovitus.  Programm on edaspidiselt Eesti keskne ja suureosaliselt koostatud Eesti ametnikke poolt. Näitena toon “Eestikeelsete õpimaterjalide loomine ja saatmine välismaal asuvatele õpetuskohtadele.” Õpimaterjalid mis on loodud Eestis tihti ei sobi sisuliselt meie noortele. Nende asemel oleks vaja astmelist õppekava mida saaksid kasutada kõikides asukohamaades elavad õpetajad. Materjalid (sisu) peaksid olema valmistatud kohalikult.   Koostöö välisgruppidega peab tulevikus muutuma intensiivsemaks, et kindlustada programmi edukat läbi viimist.  Kanada eestlaskond üldiselt ei ole teadlik Üleilmsest eestluse programmist. Kui meie kes oleme koostöökomisjoni liikmed tunneme, et meid ei ole piisavalt kaasatud, siis meie kogukonnad tunnetavad seda veelgi sügavamalt. Soovitan et valitsus kasutaks suhtlemis kanaleid nagu Eesti Elu ajaleht Kanadas ja sotsiaal meediat et sõnumit edastada. Võiks olla kord kuus pressiteate. Lisaks mõned küsimused. 1. Mis juhtub edaspidiselt koostöökomisjoniga? Kas jääb edasi praeguses koosseisus ja tuleb kokku 3 või 4 korda aastas? 2. Mis juhtub töörühmadega? Mõningad on paremini õnnestunud kui teised kuid siiski need on foorumid kus valdkonna eksperdid saavad omavahel aru pidada. 3. Kuidas Eesti valitsus ja vastutavad asutused saavad jätkuvat tagasisidet programmi edu kohta? 4. Mis on edaspidine kommunikatsiooni plaan ja levitamiskava? 5. Kas programm tõlgitakse inglise keelde? Paljud meie noorematest Kanada organisatsioonide juhtidest ei valda piisavalt eesti keelt, et dokumendist aru saada Eesti keeles. Veelkord tänades, Reet Marten Sehr, EKN abiesimees  RAHVASTIKUMINISTER RIINA SOLMANI KOKKUVÕTVAD MÕTTED ÜLEMAAILMSE EESTLUSE KOOSTÖÖKOMISJONI NELJANDAL KOOSOLEKUL 28. oktoober 2020 Austatud komisjoni liikmed! Ma tänan teid nende tänaste arutelude eest ning kogu aja ja panuse eest, mis olete üleilmse eestluse hoidmisele ja edendamisele pühendanud! Arvestame programmi viimistlemise juures teie mõtetega ning siinkohal mainin veel, et ootame järgmise nädala lõpuni soovi korral ka teie kirjalikku tagasisidet. Enne, kui tänase koosoleku lõppenuks kuulutan, tahaksin veel ära mainida ühe eesseisva ühise ürituse! Nimelt novembrikuu lõpus, 28. novembril, (täpselt kuu pärast) tähistame Välis-Eesti päeva ehk lühidalt sobiva akronüümina VÄE päeva! Ürituse õnnestumisse aitavad kaasa tublid ja aktiivsed noored Ülemaailmse Eesti Noortevõrgustikust. See on tore traditsioon, mida peame väärikalt meeles pidama ja tähistama! Suur tänu teile kõigile veelkord! Nagu ka oma avasõnades ütlesin, siis oleme teie jaoks olemas - oleme alati valmis kuulama kogukondade muresid, rõõme ja ettepanekuid. Üleilmne eestlus teeb Eestit suuremaks, ärgem seda tõde unustagem!  Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni IV koosolek PROTOKOLL nr 4 28.10.2020 DELTA 25.11.2020 nr 1-19/300-1 Juhatas: Raivo Küüt Protokollis Keit Spiegel Osalesid: Riina Solman (EV Siseministeerium, rahvastikuminister), Sten Andreas Erlich (Sotsiaalministeerium, minister Tanel Kiik asendusliige), Signe Matteus (EV Välisministeerium, minister Urmas Reinsalu asendusliige), Tiit Salumäe (EELKN), Irene Käosaar (Integratsiooni SA), Kristi Vinter-Nemvalts (EV Haridus- ja Teadusministeerium), Andero Adamson (EV Haridus- ja Teadusministeerium), Marju Rink-Abel (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides), Sirje Kiin (Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides), Leelo Pukk (Rootsi Eestlaste Liit), Aho Rebas (Rootsi Eestlaste Liit), Tuuli-Emily Liivat (Ülemaailmne Eesti Noortevõrgustik), Leili Utno (Välis-Eesti Ühing), Liia Urman (Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu), Iivi Zajedova (Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu), Katrin Maiste (Eesti Instituut), Helja Kirber (Soome Eesti Noored), Reet Marten Sehr (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas), Kairi Taul-Hemingway (Eestlaste Kesknõukogu Kanadas), Tarmo Kruusimäe (Riigikogu Välis-Eesti toetusrühm), Imre Sooäär (EV Välisministeerium), Anne-Ly Reimaa (EV Kultuuriministeerium), Martin Tulit (EV Siseministeerium), Ringo Ringvee (EV Siseministeerium), Tauri Hütt (MTÜ Globaalsed Eestlased), Tarmo Saks (Integratsiooni SA), Marcus Adrian Kolga, Evelin Sennett Puudusid: Mailis Reps (EV haridusminister), Tõnis Lukas (EV kultuuriminister), Raul Siem (EV Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister) Päevakord: 1. Rahvastikuminister Riina Solmani tervitussõnavõtt 2. Silmapaistvate üleilmse eestluse edendajate tunnustamine 3. Ülevaade valmivatest Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast ja Üleilmse eestluse programmist Raivo Küüt, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler 4. Tagasiside ja arutelu 5. Koostöökomisjoni järgmisest kohtumisest ja edasisest koostööst Raivo Küüt, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler 6. Arutelu ja koosolekul osalejate ettepanekud 7. Rahvastikuminister Riina Solmani kokkuvõte ja lõppsõna  2(4) 1. Rahvastikuminister Riina Solmani tervitussõnavõtt Minister avab pidulikult Ülemaailmse eestluse koostöökomisjoni (edaspidi ÜEKK) neljanda koosoleku ning tänab kõiki osapooli senise panuse eest ning kutsub üles koostööle ka edaspidi. Tervitussõnavõtu tekst – vt protokolli lisa 1. 2. Silmapaistvate üleilmse eestluse edendajate tunnustamine Rahvastikuminister andis üle juba aasta alguses Vabariigiaastapäeva raames antud Siseministeeriumi teenetemärgid ja aukirjad. Siseministeeriumi kuldteenetemärgid Aho rebas, Rootsi Marju Ring-Abel, Ameerika Ühendriigid Siseministeeriumi hõbeteenetemärgid Marcus Adrian Kolga, Kanada (keeldub rahvastikuministri poolt väljastatud teenetemärgist siseministri ja tema erakonnakaaslaste hiljutiste väljaütlemiste tõttu) Sirje Kiin, Ameerika Ühendriigid 3. Ülevaade valmivatest Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast ja Üleilmse eestluse programmist – Raivo Küüt Ülevaade „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“ koostamisest. Koosoleku juhataja asekantsler Raivo Küüt annab ülevaate „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava 2021-2030“ koostamisest, sh tutvustas arengukava visiooni ning andis ülevaate, millised teised programmid lisaks Üleilmse eestluse programmile arengukava koosseisu kuuluma hakkavad. „Üleilmse eestluse programmi 2021-2024“ koostamisest, peamistest tegevussuundadest - töömaterjali tutvustus. Ülevaade „Üleilmse eestluse programmi 2021-2024“ koostamisest ning ülesehitusest – vt protokolli lisa 2. 4. Tagasiside ja arutelu – kõik osalejad Arutelu avab Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) esindaja organisatsioonipoolse tagasisidega (tagasiside saadetakse Siseministeeriumile ka kirjalikult) – vt protokolli lisa 3. Arutelu jätkab Eestlaste Kesknõukogu Kanadas (EKN) esindaja organisatsioonipoolse tagasisidega (tagasiside saadetakse Siseministeeriumile ka kirjalikult) – vt protokolli lisa 4. Rahvastikuminister tänab saadud tagasiside eest ja kinnitab omalt poolt, et programmi näol on tegemist ühisloomega, kus sisend on tulnud nii ametkonnalt kui kogukondadest. Ta lisab, et tal on hea meel, et tegevustesse on kaasatud palju osapooli ja partnereid. Minister lisab, et ÜEKK kooskäimine jätkub ka programmi rakendamise aastatel ning tunnustab koostöökomisjoni tööd ja liikmeid selle eest. Minister vabandab siseministri väljaütlemiste eest ning rõhutab, et tegemist on Siseministeeriumi teenetemärgiga, mis on välja antud personaalselt tema, ehk rahvastikuministri poolt ning sel puudub seos siseministriga. Rahvastikuminister ja siseminister jagavad üht ministeeriumi.  3(4) Arutelu jätkub ametkonna poolt kinnitusega, et ministeeriumid teevad pidevalt koostööd eestlaskonna kaasamiseks ja eestluse hoidmiseks välismaal. Seisukoht, et programmi tulemused võivad osades tegevussuundades vilju tuua alles aastate pärast. Välisministeeriumi esindajad tutvustavad ideed edendada enam äridiplomaatilisi suhteid, suurendada väliskaubandust, investeeringuid ning tutvustavad äsja avatud rahuloluküsitlust konsulaarteenuste rahuolu osas (tegemist ei ole suure diasporaauuringuga, mis käivitub aktiivselt 2021 aasta alguses). Ka Eesti Instituut on välja töötamas oma strateegiat, kus on väga palju koostöölõike rahvuskaaslaste suunal. Tõstatub tähtpäevade ja kalendri küsimus, eelkõige arutluse all Suurpõgenemine. ÜEKK liikmed tõstavad esile, et lisaks Suurpõgenemisele on veel mitmeid tähtpäevi, mis võiksid olla riiklikud tähtpäevad. Ühe ideena pakutakse välja keskse Välis-Eesti päeva tähistamist ja fookusesse tõstmist. Üldiselt kiidetakse koostööd ning üldise kontaktvõrgustiku arengut valdkonnas ning sellest tulenenud omavahelise suhtlemise tõusu. Ollakse ühisel nõul, et sellega on veel vaja edasi minna. Nenditakse, et näiteks on tõusnud teadlikkus tagasipöördumisese teemal. Samas võiks keskselt anda enam teavet üleilmse eestluse programmi kohta kogukondadesse. Heaks kanaliks oleks siinkohal kogukondades ilmuvad väljaanded. Siseministeerium kinnitab, et plaanis on strateegiliste partnerlussuhete loomine. Tehakse ettepanek, et programmi tegevused peaksid olema veelgi konkreetsemad. Samas tõstekase esile, et küllaltki erinevad teema ja tegevused väga kenasti kokku toodud ja ühildatud. Siseministeeriumi esindaja rõhutab, et programmi tegevused on otseselt seotud riigieelarvega ning igal aastasel on võimalus programmi tegevused üle vaadata ja neis vajadusel muudatusi teha. Siinkohal on väga vajalik sisend just kogukondadest tegelike vajaduste osas. Nõustutakse, et COVID tõi ka mõned positiivsed näited – nt keeleõpe veebivahendusel (nt keelesõbra programm). Seda peab edendama ka edaspidi, sest võimaldab jõuda suurema sihtrühmani. Üldised murekohad, mis arutelu käigus ilmnesid: Enam tähelepanu tuleb pöörata idapoolse diasporaa kaasamisele. Kultuuri rahvusvahelistumise juures on hetkel mõneti problemaatiline koostöö saatkondadega. Välisministeeriumi esindajad kinnitavad, et saatkondade üldise rolli tõstmine suhtlemisel kogukondadega on töös, sest saatkonnad on enamasti riigiga esimene kokkupuutepunkt välismaal ja seega kannavad nad tähtsat kaasavat rolli. Ressursipuudus arhiivinduses ehk Välis-Eesti kultuuripärandi hoidmisel. Projektipõhisus tundub kogukonna liikmetele liialt bürokraatlik. Siinkohal siseministeeriumi poolne selgitus selle kohta, et kuna tegemist on riikliku rahaga, siis see peab jaotatud olema võrdsetel alustel ja läbipaistvalt ning kindlasti on ka aruandluse kohustus. 5. Koostöökomisjoni järgmisest kohtumisest ja edasisest koostööst – Raivo Küüt Ajaraam „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava „Üleilmse eestluse programmi“ koostamiseks. Järgmine ÜEKK koosolek, järjekorras juba viies, toimub 2021 aasta  4(4) alguses. ÜEKK koosolekud jätkuvad vähemalt kahel korral aastas, vajaduspõhiselt sagedamini. Asekantsler tutvustab programmi edasist tegevuskava ning juhtimiskorraldus – vt protokolli lisa 2. 6. Rahvastikuminister Riina Solmani kokkuvõte ja lõppsõna Minister tänab koostöökomisjonil osalenud liikmeid ja võtab kokku vajaliku ning sisuka arutelu. Rahvastikuminister rõhutab, et programm on nii Välis- kui ka Kodu-Eestile suunatud – väga olulisel kohal on teadlikkust tõsta ka Eestis kohapeal. Siinjuures aga rõhutab minister, et oleme kõik eestlased. Rahvastikuminister jagab mure idadiasporaa osas ja kinnitab, et programm on mõeldud eestlaskonnale üle ilma. Ühtlasi kutsub minister üles kõiki 28.11.2020 tähistama üheskoos Välis-Eesti ehk VÄE päeva – vt protokolli lisa 5. allkirjastatud digitaalselt Raivo Küüt koosoleku juhataja