Kiri

Kooskõlastamiseks: 26.11.2020 nr 8-2/20/5074 Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium Kultuuriministeerium Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine Esitame kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ eelnõu ja seletuskirja. Eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab minister Lisad: 1. ministri käskkirja eelnõu.pdf 2. ministri käskkirja lisa.pdf 3. Seletuskiri.pdf Ingar Dubolazov 735 0189 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  Seletuskiri haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Käskkirja eelnõuga muudetakse haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ (edaspidi ka TAT) Käskkirja alusel viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 1 „ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme 1.3 „Kaasaegse ning uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ eesmärke ja Eesti elukestva õppe strateegia (edaspidi EÕS) strateegilise eesmärgi 1 (muutunud õpikäsitus) ja 4 (digipööre elukestvas õppes) eesmärke. 01.08.2020. a loodi SA Innove, SA Archimedese, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse ning Eesti Noorsootöö Keskuse teenuste põhjal Haridus- ja Noorteamet (edaspidi ka HARNO). HARNO loomine võimaldab kasvatada sidusust ministeeriumi vastutusvaldkondade vahel ning muuta tööjaotus selgemaks ja loogilisemaks, vähendada dubleerimist ning hoida kokku kulusid. Sellest tulenevalt liikus ka toetuste rakendamine ministeeriumist HARNOsse. Antud käskkirja alusel tehtavad tegevused ei muutu, kuid varasemalt partnerite rolli täitnud eelnimetatud asutuste poolt tehtavaid tegevusi jätkatakse koos varasemalt Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi ka HTM) poolt tehtud tegevusega elluviija nime all HARNOs. HTM jätkab osalemist nüüd partnerina. Seega 1. augustist 2020. aastal vahetusid sisuliselt elluviija ja partnerite rollid. Käskkirja muutmise eesmärk on määratleda selgemalt muutunud rollid tegevuste tegemisel ning elluviija ja partneri vahelised tegevused. Käskkirja ja seletuskirja eelnõu koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi hariduskorralduse osakonna juhataja Ingar Dubolazov (7350189, [email protected] ), alus- ja põhihariduse osakonna peaekspert Kaisa Musting (735 0202, [email protected]), välishindamisosakonna peaekspert Aivar Ots (735 4053, [email protected]), õigusosakonna õigusnõunik Kadi Mölder (735 0234, [email protected]), rahandusosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (735 0279, [email protected]) ja rahandusosakonna asejuhataja Kristjan Sahtel (735 4064, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 4, millega lisatakse tegevuse partneriks Haridus- ja Teadusministeerium. Partneri roll tegevuste elluviimisel kirjeldatakse punktis 8.1.2. Muudatuse vajalikkus on tingitud järgmistest asjaoludest: a) Haridus- ja Teadusministeeriumi roll partnerina on tagada digiõpikute hankelepingu „Digiõppematerjalide litsentside kättesaadavaks tegemine põhikooliõpilastele“ täitmine ja teenuse kvaliteedi tagamine pidades järelvalvet lepingu täitjate (Star Cloud OÜ ja Fox Solutions OÜ) üle läbi aruandluse (sisaldab teenuse sisulist ülevaadet ja kasutusaktiivsust) ja kvartaalsete kohtumiste. Kuna vastavate lepingute 1  osapoolt on HTM, siis on partnerina jätkamine kriitilise tähtsusega, et tagada kokku lepitud kohustuste jätkumine. b) Põhikooli-ja gümnaasiumiseaduse kohaselt on õppekirjanduse väljaandjad kohustatud alates 2015. a maist ilmuvad õpikud tegema ka digitaalselt kättesaadavaks. Haridus-ja Teadusministeerium planeeris toetuse andmise tingimusi kehtestades õppevara valdkonnas arendustegevused selliselt, et see ei dubleeriks erasektori tegevust eelistades ennekõike uuenduslike õppevaralahenduste loomist. Tänaseks on teada, et kehtivates tingimustes ja keskkonnas ei suuda erasektor parimaid võimalikke lahendusi koolidele pakkuda ning ka koolide valmisolek neid lahendusi traditsioonilise paberõpiku kõrval vastu võtta on vähene. HTM on välja töötanud toetusmeetme põhikoolidele, et soodustada digitaalse õppekirjanduse jätkusuutlikku arendustegevust ning ka selle kasutamist koolides. Piloottegevuse ellukutsumine digitaalse õppekirjanduse litsentsitoetusena koolidele eeldab vähemalt 3 õppeaasta pikkust tegevusperioodi. Partnerina jätkamine tagab võetud kohustuse täitmise. c) Haridus- ja Teadusministeeriumi roll partnerina on ka koostöös Eesti Keele Instituudiga arendada ja täiendada Sõnaveebi. 2. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 5.2.2 sõnastus, kus asendatakse lubatud hanke piirmäär summas 15 000 eurot summaga 20 000 eurot. Muudatus on oluline selleks, et ühtlustada hangete piirmäär Haridus- ja Noorteametis kehtestatuga. Sarnased hangete piirmäärad aitavad tagada süsteemi selgust. 3. Eelnõuga sõnastatakse käskkirja lisa punktis 8.1.2. Haridus- ja Teadusministeerium partnerina ja kirjeldatakse tegevused, millesse partner panustab (täpsemad selgitused käesoleva peatüki punktis 1). 4. Eelnõuga muudetakse käskkirja lisa punkti 12 ja kirjeldatakse eelarvejaotus vastavalt tegevuste kestvusele kuni 31.08.2023. Tegevuse eelarve on suurendatud 2020. aastale järgnevale perioodile planeeritud tegevuste elluviimiseks. Samuti on tegevuse raames kavandamisel koolide toetamine tegevuse tulemuste kasutuselevõtuks vajalike digiseadmetega. 2  kuni 30.07.2020 Uus eelarve muutus Abikõlblike Abikõlblike Abikõlblike sh sh sh kulude/ kulude/ TEGEVUSED ja kulude/ partnerite partnerite partnerite toetatavate toetatavate TULEMUS VÄLJUND kindlaksmääratud toetatavate kulud ja kulud ja kulud ja tegevuste tegevuste kulukohad tegevuste toetatavad toetatavad toetatavad eelarve eelarve eelarve kokku tegevused tegevused tegevused kokku kokku Kaasaegse ja uuendusliku õppevara Väljund 7.1. 26 721 795 7 939 400 arendamine, 8. klassi 1: Valdkondade soetamine ning õpilaste arv, milles on juurutamine. 28 621 795 3 037 874 1 900 000 -4 901 526 osakaal, kes välja töötatud õpivad uuenduslik Otsene sh 3 800 000 3 372 380 4 247 000 244 634 koolides, kus õppevara personalikulu 447 000 -3 127 746 õpetajad Muud kulud kasutavad ESF- sh 22 921 795 4 567 020 (kauba/teenuse ost) 24 374 795 2 793 240 1 453 000 -1 773 780 i toel arendatud IKT lahendusi Teadlikkuse vähemalt 25% tõstmine tundidest Väljund 2: digikultuuri Läbiviidud 7.2. õppeprotsessi 130 000 0 ürituste arv integreerimise võimalustest ja vajadustest 130 000 0 0 0 3  Muud kulud sh 130 000 0 (kauba/teenuse ost) 130 000 0 0 0 Projektijuhtimise Horisontaalsed tegevused 530 000 0 kulu 380 000 0 -150 000 0 Sh kaudsed kulud ühtse määra alusel 649 500 505 857 694 050 49 200 KOKKU 27 381 795 7 939 400 29 131 795 3 037 874 1 750 000 0 4  a) Kuni 31.07.2020 oli elluviija Haridus- ja Teadusministeerium. Partnerid olid SA Innove ja HITSA. Alates muutus elluviija, mis on HARNO ülesanne alates 01.08.2020. b) Partnerite kulude vähenemine on tingitud tegevuse teostaja muutumisest partneritest (HITSA; Innove) elluviijaks (HARNO). Alates 01.08.2020 on elluviija HARNO, kõik senise elluviija (HTM) juba tehtud ja väljamakstud kulud kajastuvad samuti elluviija eelarve veerus. Partneri eelarve veerus kajastub juba tehtud ja välja makstud kulud tegevuse lõpetanud partnerilt Tartu Ülikool ning alates 01.08.20 sätestatud partneri (HTM) eeldatavad kulud. HTM jätkab partnerina kahe lepingu osas. Kõik ülejäänud kohustused on üle antud uuele elluviijale. c) Tegevuses 7.1. on suurenenud otsene personalikulu, sest e-hindamises on märkimisväärne maht tegevuste teostamisel ja testide arendamisel HARNO töötajatel. Iga ainevaldkonna ühe kooliastme e-testi arendusse (kokku 4 kooliastet) panustab HARNO testispetsialist keskmiselt 0,2 koormusega. 2015. aastal kogu tegevuste eelarve planeerimisel puudus vastav teadmine ja kogemus ning antud kuludega ei osatud arvestada.. Personalikulu tõus tuleneb projektijuhtimise kulu vähenemisest ning e-hindamises sisseostetava teenuse väikses mahus asendumisest tööjõukuluga. d) Varasema (kuni 31.07.20) elluviija (HTM) projektijuht on töö lõpetanud, tegevused on üle antud Haridus- ja Noorteameti projektijuhile. Sellest tulenevalt on kulud vähenenud, lisaks oli algselt prognoositud suuremat eelarve vajadust. 5. Eelnõuga täiendatakse käskkirja lisa punktiga 16.1.1. sõnastuses „koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel kalendriaastal 20. detsembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus. Muudatus on vajalik, sest elluviija muutusega ei saa HARNO ministri käskirja menetlust algatada, kuna tegemist on poliitika kujundajana Haridus- ja Teadusministeeriumi kohtustusega. 6. Eelnõuga jäetakse käskkirja lisast välja senine punkt 16.2.1. sõnastuses „esitama järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste detailse kirjelduse ja sellele vastava eelarve käesoleva käskkirja lisana. Muudatus on vajalik, kuna elluviijal puudub volitusnorm ministri käskirja muutmiseks. Eelmine muudatus (punktis 5) sätestab elluviija tegevuskava kinnitamise. 7. Eelnõuga täiendatakse käskkirja lisa punktiga 16.2.5 sõnastuses „sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri puhul kehtestatakse partneri eelarve ja tegevuskava Haridus- ja Noorteameti peadirektori käskkirjaga.“. Muudatus on vajalik selleks, et kokku leppida elluviija ja partneri vahelistes kohustustes ja ülesannetes. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5 4. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima allkirjastamist. Käskkirja muudatusi rakendatakse tagasiulatuvalt 1. augustist 2020. a, et tagada tegevuste järjepidevus. 5. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse EISis kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Noorteametile. Ingar Dubolazov hariduskorralduse osakonna juhataja 6  EELNÕU 26.11.2020 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks muutmine Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Muudan haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ lisa ja kehtestan selle tervikuna uuesti (lisatud). 2. Käesoleva käskkirja punkti 1 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. augustist 2020. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine Tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks“ muutmine“ juurde Toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks prioriteetse suuna „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ raames 1. Reguleerimisala Tegevust viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna nr 1 „Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ meetme "Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (edaspidi digiTAT) täitmiseks. 2. Rakendusasutus ja –üksus Toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus). 3. Tegevuse eesmärk Eesmärk on kaasaegse õppijast lähtuva õpikäsituse rakendumise toetamine ja õppijate digipädevuse arendamine digikultuuri integreerimise abil õppeprotsessi. Tegevusega tagatakse vajaliku uuendusliku õppevara kättesaadavus üldhariduse ja kutsehariduse õppekavaliste eesmärkide saavutamiseks. 4. Elluviija ja partnerid Tegevuse elluviija on Haridus- ja Noorteameti õppekava- ja õppevara osakond (edaspidi ka elluviija). Tegevuse partnerid on Tartu Ülikool ning Haridus-ja Teadusministeerium. Partnerite roll tegevuste elluviimisel kirjeldatakse punktis 8.1.2. 5. Juhtimine 5.1. DigiTATil on juhtnõukogu, kuhu kuuluvad rakendusasutuse, elluviija ja sotsiaalsete partnerite esindajad. Juhtnõukogu töökord ja koosseis kinnitatakse haridus- ja teadusministri käskkirjaga. 5.2. Juhtnõukogu ülesanded on: 5.2.1. kooskõlastada digiTATi igaaastane tegevuskava ja eelarve ning seirearuanded; 5.2.2. kooskõlastada tegevuste raames läbiviidavate hangete plaan, mis sisaldab hankeid eeldatava maksumusega alates 20 000 eurost ilma käibemaksuta; 5.2.3. nimetada hangete plaanis olevad hanked, mille tehnilised kirjeldused tuleb kooskõlastada juhtnõukoguga; 5.2.4. nimetada vajadusel eksperdid hangete hindamiskomisjonidesse. 5.3. Juhtnõukogul on õigus teha elluviijale kooskõlas digiTATi eesmärkidega ettepanekuid tegevuskava muutmiseks. 5.4. Elluviija võib tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks moodustada vastavalt vajadusele ekspertidest koosnevaid valdkondlikke töörühmi. 5.5. DigiTATi elluviimisega seotud rakendamise korrad kinnitab elluviija. 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.05.2015-31.08.2023. 2 7. Mõisted Digipädevus on valmisolek kasutada digitehnoloogiat toimetulekuks kiiresti muutuvas teadmusühiskonnas nii töökohal, õppimisel, kodanikuna tegutsedes kui kogukondades suheldes. Digitaalne õppevara ehk e-õppevara on digitaalsel kujul (nt veebis, andmebaasides või digitaalsetel andmekandjatel) avaldatud õppematerjal, sh e-õpikud, õppeotstarbelised videod ja mobiilirakendused, õpimängud, e-õpetajaraamatud, e-töölehed, veebipõhised testid ja muud õppeotstarbelised digilahendused. Haridusliku erivajadusega õpilane/laps on õpilane/laps, kelle andekuse, õpiraskuste, terviseseisundi, puude, käitumis- ja tundeeluhäirete, pikemaajalise õppest eemalviibimise või kooli õppekeele ebapiisava valdamise tõttu on temale rakendatavas õppekavas püstitatud õpi- või arengutulemuste saavutamiseks vaja teha muudatusi või kohandusi õppekeskkonnas, sh õppevahendite ja alternatiivsete suhtlusvahendite osas. Riiklikud õppekavad määravad kindlaks õppe eesmärgid ja ülesanded, õpingute alustamise ja lõpetamise nõuded, taotletavad õpiväljundid, sh õpitulemused, ainevaldkonnakavade ülesehituse, õppe mahu ja õppetegevuse korraldamise, nõuded õppekeskkonnale, sh sotsiaalsele ja vaimsele. Valdkond - üldhariduses on kokku 8 ainevaldkonda (keel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained, kehaline kasvatus, tehnoloogia) ja kutsehariduse on kokku 8 õppevaldkonda (haridus, humanitaaria ja kunst, sotsiaalteadused, ärindus ja õigus, loodus- ja täppisteadused, põllumajandus, tervis ja heaolu, teenindus) Õpiobjekt on terviklik õpetusliku väärtusega õppematerjal - (nt veebileht, multimeedia- esitlus, digitaalne ülesanne või ülesannete kogu, interaktiivne harjutus), mida saab ühendada suuremateks sidusateks õppematerjalideks ning taaskasutada erinevates õppekontekstides ja -keskkondades. Õpiobjektid on varustatud standardsete metaandmetega, mis võimaldavad automatiseerida õpiobjektide otsingu, neist terviklikku õppematerjali koostada ja seda esitada. Õpikäsitus on arusaam õppimisest ja õpetamisest, mille keskmes on õppija areng ja tema omandatavad õpiväljundid. Õpikäsitlus on viisid ja meetodid, mida kasutatakse õppimise ja õpetamise korraldamiseks õppija arengu vajadusi arvestades ja tema õppe aluseks oleva õppekavaga seatud õpiväljundite saavutamiseks. 8. Toetatavad tegevused 8.1. Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine, soetamine ja juurutamise toetamine. Eesti Elukestva Õppe Strateegia 2020 kohaselt saab Eesti hariduses valdavaks muutunud õpikäsitus, mis lähtub eelkõige õppijakesksusest, võtmepädevuste olulisusest, vajadusest siduda uus teadmine õppeprotsessis olemasolevaga, lõimingust aine- ja eluvaldkondade vahel ja sellest, et rõhuasetus õppeprotsessis peaks kanduma faktiteadmistelt probleemilahendus- ja meekonnatööoskustele. Sealjuures on oluline ja asjakohane kasutada õppeprotsessis interaktiivseid õpilase arengut ja õpilase individuaalsust ja erivajaduse arvestamist toetavaid õppevaralahendusi. Digitaalne õppevara, piisaval tasemel digioskused ning erinevate digilahenduste eesmärgipärane ning tark integreerimine õppesse annavad selleks hea võimaluse. Oluline on digipädevuse kui ühe riiklikus õppekavas kehtestatud üldpädevuse arendamine. Tegevuse raames soodustatakse digikultuuri jõulisemat integreerimist 3  õppeprotsessi digitaalse õppevara arendamise ja kättesaadavaks tegemise abil. Tegevuse käigus kaardistatakse digitaalse õppevara vajadus ja lähtuvalt sellest soetatakse, arendatakse või kohandatakse digitaalset õppevara. Digitaalse õppevara vajaduse väljaselgitamiseks, loomise või soetamise nõustamiseks ja juurutamise toetamiseks kaasatakse eksperte, kes omavad valdkondlikku teadmust, on digipädevad ning omavad kogemust õppevara loomes. Sihtgrupi (eelkõige koolid, õpetajad, õppijad) tagasiside ja õpitulemuste analüüsi ning muu informatsiooni alusel koondatakse ettepanekud õppevaravajaduse osas. 8.1.1. Kutsehariduse tegevussuunad: Peamised tegevused eesmärkide saavutamisel on järgmised: - simulaatorite soetamine koolidele; - e-kursuste ning muude digitaalsete õppimist toetavate digilahenduste väljatöötamine ning kasutuselevõtu toetamine; - IKT erialade ja erinevate valdkondade erialaste IKT oskuste arendamiseks vajalike õppekavade ja õppevara arendamine; - õpilaste eesti keele oskuse taseme tõstmine digitaalsete õppematerjalide loomise kaudu; - e-kutseeksamite loomine ja rakendamine erialadel, kus see on mõistlik ning võimalik. 8.1.2. Üldhariduse tegevussuunad: Üldhariduse puhul on oluline, et arendatud saaksid kõik ainevaldkonnad. Peamised tegevussuunad eesmärkide saavutamiseks on järgmised: - põhikoolidele luuakse võimalus õpet läbi viia ka digitaalse õppematerjali abil; - keskhariduse e-õppe võimaluste laiendamine; - õpilaste eesti keele oskuse parendamiseks digitaalsete lahenduste loomine: - haridusliku erivajadusega õpilaste õppe ja kaasava hariduse toetamine digitaalse õppematerjali loomise abil; - toetakse ja soodustatakse IT kui tehnoloogilise kirjaoskuse õppe kättesaadavust üldhariduses; - Õppimist toetavate (sh kujundavat hindamist) e-hindamisinstrumentide loomine: - e-hindamissüsteemi (nt e-tasemetööd, e-eksamid) väljatöötamine ja rakendamine. Digitaalse õppevara arendamisel ja soetamisel selgitatakse välja ja tagataks kutsehariduse ja üldhariduse uuendusliku digitaalse õppevara lõimingu-ja ühiskasutusvõimalused. Eesmärkide saavutamiseks viiakse ellu tegevusi, mis toetaks koole nii tegevuse raames loodud kui ka muude digitaalsete õppevaralahenduste tulemuslikul ja eesmärgipärasel kasutuselevõtul, sh digioskuste arendamisel ja e-õppe pakkumisel õpilastele. Olemasoleva õppevara kaasajastamiseks, uue digitaalse õppevara soetamiseks ja kasutuselevõtu toetamiseks viiakse läbi erinevaid toetavaid tegevusi, nt õpetajate koolitus konkreetse õppevara kasutamiseks, juhendmaterjalide (sh õpilugude) väljatöötamine, pilootkoolides õppevara kasutamise juurutamine, koolide toetamine õppevahenditega, haridustehnoloogilise toe kättesaadavuse tagamine, parimate praktikate ja teadmuse jagamine muul viisil (nt töörühmad õppevara loojate ja ekspertide vahel jne). Tegevuse raames loodud digitaalsele õppevarale kohaldatakse (kui võimalik ning kohane) selle tasuta levitamist lubavat litsentsi (nt Creative Commons: http://www.creativecommons.ee). Selliselt luuakse võimalus loodud materjali taaskasutada, levitada ja ka edasi arendada. Nii saab 4 parimat teadmust taaskasutada ning õpiobjekti aja- ja asjakohasena hoida ilma dubleerivate kulutusteta. Digitaalne õppevara tehakse õppijatele ja õpetajatele kättesaadavaks digitaalse õppevara portaalis (E-koolikott), mis koondab ühesel märksõnastamise rakendusprofiilil loodud digitaalset õppevara (sh nii tasuta kui tasuline (nt õppekirjandus). Portaalis hõlmatud digitaalse õppematerjali üle teostatakse seiret koostöös õpetajate ja õpetajate ühendustega. Läbiva tegevusena arendatakse jätkusuutlikku õppevaraloomet toetavate ja selle kasutamist võimaldavate e-teenuseid (sh nt E-koolikott, Moodle, eksamite infosüsteem, autentimislahendus, õpianalüütikat toetavad lahendused jne) ja tagatakse nende koosvõime. Tegevuse raames võidakse põhjendatud juhtudel anda edasi toetust lõppsaajale. Ennekõike õpetajate ühenduste jõustamiseks tegevuse eesmärkide saavutamisel. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale sätestatakse punktis 14. Kaasaegse ja uuendusliku õppevara vajaduste ja kasutamise mõju hindamise uuringute ja analüüside regulaarne läbiviimine tegevuse raames tagab kohaldatavate meetmete aja- ja asjakohase planeerimise. Partneri roll tegevuse elluviimisel: Partneri nimi Tegevused, millesse panustab Tartu Ülikool Programmi „Tiigrimatemaatika“ elluviija. Tegevuse raames teostatavad programmi meetmed on: matemaatikavaldkonna digitaalsete õppematerjalide väljatöötamine; antud õppematerjalide kasutamise juurutamiseks vajalik õpetajakoolitus; teemavaldkonna, oskuste ja saavutatavate õpitulemuste olulisust rõhutavad ning mõju tutvustavad teavitusüritused sihtgrupile. Tegevused teostatud aastatel 2016-2018. Haridus- ja Eesti Keele Instituudi keeleportaali Sõnaveeb eesti-vene- Teadusministeerium eesti keeleinfo täiendamine ja arendamine. Haridus- ja Teadusministeeriumi roll partnerina on tellijana digiõpikute hankelepingu ’’Digiõppematerjalide litsentside kättesaadavaks tegemine põhikooliõpilastele’’ täitmise ja teenuse kvaliteedi eest vastutamine, pidades järelvalvet lepingu täitjate (Star Cloud OÜ ja Fox Solutions OÜ) üle läbi aruandluse (sisaldab teenuse sisulist ülevaadet ja kasutusaktiivsust) ja kvartaalsete kohtumiste. 8.2. Õppijate, õpetajate ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine muutunud õpikäsitusest ja digikultuuri õppeprotsessi integreerimise võimalustest ja vajadustest Tegevuse raames toetatakse uute kaasaegsete õppevaralahenduste loomist, nende kasutamise vajalikkust ja digipädevuse olulisust selgitavate tegevuste ja ürituste läbiviimist, et aidata kaasa õppeprotsessiga seotud sihtgruppide teadlikkuse ja valmisoleku tõstmisele digitaalse õppevara rakendamisel. Tegevuse tulemusena on elanikkonna teadlikkus suurenenud. 5 9. Tulemus- ja väljundnäitajad Näitaja nimetus Algtase Sihttase Sihttase Selgitav teave 2016 2023 RAKENDUSKAVA TULEMUSNÄITAJA Tulemusnäitaja 8. klassi õpilaste 57% 70% 95%Mõõtmis- osakaal, kes õpivad metoodikana koolides, kus kohaldatakse õpetajad kasutavad põhikooli lõpuklassis IKT lahendusi (sh läbi viidavat ESF toel arendatud) digipädevuse vähemalt 25% tasemetööd, mille tundidest raames küsitakse õpilastelt ka infot IKT kasutamise kohta TULEMUSNÄITAJAD (VV KORRALDUSE VÄLJUNDNÄITAJAD) Tulemusnäitaja Valdkondade arv, 0 3 12 Sihttase aastaks tegevusele: E- milles on välja 2023 on 12 õppevara töötatud uuenduslik valdkonda, milles on arendamine üld- õppevara välja töötatud, ja kutsehariduse kohandatud või valdkonnas. E- kättesaadavaks ja hindamisvahend kasutatavaks tehtud ite uuenduslik õppevara arendustegevus ja kasutuselevõtt. Uuenduslike õppevaralahend uste hankimine ja ühiskasutuse korraldamine. Tegevuste SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD Väljundnäitaja Valdkondade arv, 0 3 12 Sihttase selgitatakse tegevusele 8.1. milles on välja välja otseste Kaasaegse ja töötatud uuenduslik tegevuste uuendusliku õppevara tulemustena õppevara arendamine, soetamine ning juurutamine. Uuenduslike õppevaralahend uste ühiskasutuse korraldamine Väljundnäitaja Teavitatud isikute 0 100 000 400 000 Indikaator on tegevusele 8.2. arv mõõdetav Õppijate, meediateavituste õpetajate ja sihtgrupi suuruse, avalikkuse erinevate üritustel 6  teadlikkuse osalenud isikute arvu tõstmine või muul viisil digikultuuri teavitustegevustes õppeprotsessi kaasatud isikute integreerimise hulka arvestades. võimalustest ning vajadustest 10. Tegevuste mõju läbivatele teemadele Horisontaalne Mõju teema Kliima ja Toetav mõju. Digitaalse õppevara kasutamine loob eeldused paberivabaks keskkonnahoid asjaajamiseks ning toetab säästvat tarbimist, vähendades keskkonnakoormust sh füüsilise liikumise ehk transpordi vajadust, jäätmeteket jne. Võrdsed Otsene mõju. Digitaalsed õppevaralahendused võimaldavad nüüdisaegsemalt võimalused hinnata õppevara mõju poiste ja tüdrukute arengule ning võtta kasutusele vastavaid õppematerjale ja metoodikaid, toetades poiste ja tüdrukute võrdsust õppeprotsessis ning mõjutades naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses ja teaduses ning lõpptulemusena tööturul. Digitaalsed õppevaralahendused ja nende kättesaadavus võimaldavad erineva oskustaseme ja/või erivajadustega õppijate võimeid ja vajadusi õppeprotsessis paremini arvestada ning nende arengule enam kaasa aidata, mõjutades nende võimalusi oma elukvaliteedi parandamiseks. Digitaalse õppevara loomisega toetatakse õpilaste võtme-/ üldpädevuste arendamist, millega aidatakse kaasa kõigi õpilaste toimetulekule kaasaaja ühiskonnas, vähendatakse tõrjutust. Infoühiskond Otsene mõju. Digikultuuri õppeprotsessi integreerimise eesmärk on digipädevuse arendamine ning seeläbi infoühiskonnas toimimiseks ja nutikateks lahendusteks vajalike oskuste omandamine. Digitaalsed õppevaralahendused edendavad IKT-lahenduste kasutuselevõtu eeldusi õppimises ja tööelus. Regionaalareng Toetav mõju. Digitaalse õppevara parem kättesaadavus ühtlustab haridusasutuste võimalusi õppevaravaliku mitmekesistamisel, toetades kvaliteetsete õpivõimaluste pakkumist eri piirkondades. Tervikuna tagab digipädevuse arendamine ka parema digitaalselt pakutavate teenuste kättesaadavuse, neid oskuslikumalt ja mugavamalt arvuti teel tarbida ning tekitada kaugtöö võimalusi. Riigivalitsemine Toetav mõju. Digitaalse õppevaralahenduste kasutuselevõtt kujundab valmisolekut ressursikasutuse tõhustamiseks ja haridusteenuse kasutajasõbralikumaks osutamiseks, lähtudes selle terviklikust vaatest. 7 11. Sihtgrupp Tegevuse otsesed sihtgrupid on üldhariduskoolide ja kutseõppeasutuste õpilased, õpetajad ja teised õppetööd läbiviivad või seda toetavad spetsialistid, üldhariduse ja kutsehariduse tasemel õpet pakkuvad õppeasutused ning koolipidajad. Tegevuse kaudne sihtgrupp on kõik elukestvas õppes osalejad ja avalikkus tervikuna, sest paremad õpitulemused ja ootuspärane digipädevus aitab kaasa töö, tööhõive, õppimise, puhkuse, kaasatuse ja/või ühiskonnaelus osalemisega seotud eesmärkide saavutamisele tervikuna. 12. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 27 381 795 EURi, mida rahastatakse järgnevalt: ESF 23 274 525 EURi (kuni 85% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 107 270 EURi (vähemalt 15% kogumaksumusest). Abikõlblike TEGEVUSED ja kulude/ sh partnerite kulud TULEMUS VÄLJUND kindlaksmääratud toetatavate ja toetatavad kulukohad tegevuste eelarve tegevused kokku Kaasaegse ja uuendusliku Väljund õppevara 1: Valdkond 7.1. arendamine, 26 911 795 3 037 874 8. klassi ade arv, soetamine ning õpilaste milles on juurutamine osakaal, kes välja Otsene õpivad töötatud sh 4 200 000 244 634 personalikulu koolides, kus uuenduslik õpetajad õppevara Muud kulud kasutavad sh (kauba/teenuse 22 711 795 2 793 240 ESF-i toel ost) arendatud Teadlikkuse IKT tõstmine lahendusi digikultuuri vähemalt 7.2. õppeprotsessi 130 000 0 Väljund 2: integreerimise 25% Läbiviidud tundidest võimalustest ja ürituste arv vajadustest Muud kulud sh (kauba/teenuse 130 000 0 ost) Horisontaalsed tegevused Projektijuhtimise 340 000 0 kulu KOKKU 27 381 795 Sh projekti kaudsed kulud ühtse määra alusel 681 000 13. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 13.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, 8  toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 13.2. Sealhulgas on abikõlblikud järgmised punkti 7 kohase tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud: 13.2.1. tegevuse elluviimisega seotud otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 3 lõike 1 punktidele 1-4 ja lõikele 4; 13.2.2. kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetele 1 ja 3-6; Kaudseteks kuludeks loetakse ühendmääruse § 9 lõikes 5 nimetatud üldkulud ning § 9 lõikes 6 nimetatud tegevuste tegemisel tekkivad personalikulud; 13.2.3. toetavate tegevustega otseselt seotud ja nende elluviimiseks vajalikud muud kulud. 13.3. Lisaks ühendmääruse §-s 4 toodule on mitteabikõlblikud kulud: 13.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 13.3.2. päevaraha ja mootorsõiduki kasutamise kulu osas, mis ületab vastavates õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvat piirmäära. 14. Toetuse maksmise tingimused ja kord 14.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 14.2. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 14 lg 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 4. 14.3. Toetus makstakse toetuse saajale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras rakendusüksusele esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu. Maksetaotluse vormi kinnitab rakendusüksus. 14.4. Elluviija esitab maksetaotluse tekkinud ja makstud riigihanke piirmääraga võrdse või seda ületava maksumuse korral abikõlblike kulude kohta korra kuus ja muudel juhtudel vähemalt kord kvartalis. 14.5. Rakendusüksuse nõudmisel lisab elluviija maksetaotlusele kuludokumentide, tasumist tõendavate ja muude asjakohaste dokumentide koopiad. 14.6. Rakendusüksus kontrollib maksetaotluse ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat 14.7. Viimane maksetaotlus esitatakse koos projekti lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 14.8. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 9 15. Nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse 8.1 raames 15.1. Tegevuse 8.1 alategevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine, soetamine ja juurutamise toetamine" raames nähakse ette minikonkursside läbiviimist. Järgmiselt on toodud välja minimaalsed nõuded toetuse edasiandmisel lõppsaajale tegevuse raames: 15.1.1. lõppsaajaks saavad olla õpetajate ühendused; 15.1.2. taotlus peab sisaldama andmeid toetuse taotleja, projekti nimetuse, projekti eesmärgi, õppevara kasutamise ulatuse (õppeaineid/valdkondi lõimivalt) projekti tulemuste ja mõju ning projekti maksumuse kohta; 15.1.3. kui taotleja on taotluses sisalduva õppevaraga seotud või sarnase õppevara soetamiseks taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja esitama sellekohase teabe; 15.1.4. taotlusvormid, taotlusvooru tingimused ja toetuse piirmäärad kinnitab elluviija. 16. Elluviija ja partneri kohustused 16.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. 16.1.1. koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel kalendriaastal 20. detsembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus; 16.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 16.2.1. esitama punktis 16.1.1. (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele; 16.2.2. rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuste kirjeldusele ja eelarvele; 16.2.3. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase eelarve kinnitamist. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitama 15 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 16.2.4. esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 15.2.4 (väljamaksete prognoos) esitatud prognoosist; 16.2.5. sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri puhul kehtestatakse partneri eelarve ja tegevuskava Haridus- ja Noorteameti peadirektori käskkirjaga; 16.2.6. korraldama toetuse edasiandmise lõppsaajale punktis 15 esitatud tingimustel. 16.3. Partner peab täitma perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 25 nimetatud kohustusi. 17. Tegevuste elluviimise aruandlus 17.1. Elluviija esitab rakendusüksusele rakendusüksuse kehtestatud vormil ja tähtaegadeks vahearuande. Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: punktis 8 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine; 10 17.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 17.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 17.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 17.5. Lisaks punktis 16.1 nimetatud näitajate aruandlusele esitab elluviija iga aasta 20. jaanuariks rakendusüksusele teadmiseks eelmise aasta lõpu seisuga tegevuste elluviimise tulemusaruande kogu perioodi kohta. 18. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 18.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel või rakendusüksuse algatusel. 18.2. Juhul, kui muutmise algatab rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 18.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, lõppsaajate sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 18.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 18.5. Elluviija muudab punkti 15.2.1 alusel kehtestatud aasta eelarvet ja tegevuskava juhul, kui üks eelarverida suureneb/väheneb rohkem kui 15% selle kinnitatud eelarvest ja kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega. Juhul, kui muudatus on väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatusest teavitama rakendusüksust kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja esitama rakendusüksuse nõudmisel uue eelarve. 18.6. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele ja rakendusüksusele. 19. Finantskorrektsioonid 19.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 19.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 20. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 11 21. Vaiete menetlemine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 12 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/20-1450 - Haridus- ja teadusministri 17. juuli 2015. a käskkirja nr 307 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ elluviimiseks muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.12.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a29958f3-32bd-4e5a-a1f8-9dcac27b40a3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a29958f3-32bd-4e5a-a1f8-9dcac27b40a3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main