dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Kultuuriministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Kultuuriministeerium · 26. november 2020
Viit
8-3/2224-1
Registreeritud
26. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
8 Spordipoliitika kavandamine ja rakendamine
Sari
8-3 Kirjavahetuse sporditöö korraldamise küsimustes
Toimik
8-3/2020 Kirjavahetuse sporditöö korraldamise küsimustes
Vastutaja
Jarko Koort
Lahendamise tähtaeg
28. detsember 2020

Failid

  • 📎RK_20-02496-2.asice907 KB

Sisu (failidest)

Kultuuriministeerium Meie: 25.11.2020 nr 7-14/20-02496-2 Pöördumise edastamine Edastan vastamiseks peaministrile saabunud MTÜ Orca Swim Club kirja. Palun saata vastuse koopia Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Sotsiaalministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee From: Merli Didvig | Orca Swim Club <[email protected]> Sent: Tuesday, November 24, 2020 1:18 PM To: Jüri Ratas <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]> Subject: Vastuvõtu aja broneerimine Lgp Jüri Ratas Lgp Riigikantselei Soovin broneerida Teie juurde vastuvõtu aega seoses 28.11.2020 kehtima hakkavate lisapiirangutega noorte sporditegevusele. Vastuvõtule sooviksin tulla enne 28.11.2020. Esindan ujumisklubi MTÜ Orca Swim Club, mis on Tallinna ja Harjumaa lõikes kokku suurim ujumisklubi (1200 sportlast), kuid laiemalt seisan ka kogu noorte spordi eest. Lühidalt kohtumise sisust. Valitsuse otsus seoses lisapiirangutega, viide: Sporditegevus sisetingimustes: Grupitreeninguid tohib läbi viia 10-stes gruppides, näiteks kehtib see aeroobika saalitrennides ja muus taolises treeningtegevuses. Piirang ei puuduta alaliidu egiidi all toimuvat professionaalset ja poolprofessionaalset sporti, sealhulgas noorte sporti ning õppekavajärgset sporditegevust. Alus: https://www.valitsus.ee/et/uudised/valitsus-plaanib-taiendavaid-koroonaviiruse-leviku-vastaseid- piiranguid?fbclid=IwAR1arYQXtL18yWQlNqgwlwIbe3_SDS5E7bq7K1M-nZVqJxBAb5DNNicFKPE Kultuuriministeeriumi juhend (alus: vt lisatud fail), kus noorte spordiks loetakse ainult Eesti tiitlivõistlustel võistlejad, on aga vastuolus valitsuse otsusega, viide: Harju maakonnas ja Ida-Viru maakonnas kehtestatud grupisuuruse piirang ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele, sealhulgas noorte spordile nende sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel. Argumendid, miks piirangud rühma suurusele ei peaks kehtima kõikidele noortele, kes spordiga spordiklubides tegelevad: 1) Sport ei ole võistlemine. Need lapsed, kes ei võistle, ei ole halvemad lapsed. Nendel lastel on samaväärne õigus elada täisväärtuslikku elu, s.h käia trennis. Väga hea Kristjan Pordi podcast, mis teemaga haakub (nr. 55): https://podcast.ee/armastusest/ 2) WHO fakt - vees/ujudes (eriti klooris) viirus ei levi (avaldatud WHO lehel 22.11.2020) - vt lisatud pilt. 3) Ujulas on Tervisekaitse nõutest tulenevalt tavaolukorras max 10 ujujat raja/6,2m2 inimese kohta ja algõppes lastebasseinis on ruumi 3,5m2 lapse kohta: https://www.riigiteataja.ee/akt/12806967 See on juba tavaolukorras kordades suurem hajutatus, kui riik oma piirangutega nõuab ja seda keskkonnas, kus viirus ei levi! 4) Kui rühmas on 20 last ehk 10 last rajal, siis antud lisanõude kohaselt saab klubi igale rühmale juurde panna ühe treeneri ja ongi tagatud nõue 10 last rühmas. MIs me sellega tekitame - varasema 20 ujujat +1 treener asemel on ujulas kogu aeg 20 ujujat + 2 treenerit ehk kontaktide arv väljaspool vett, kus just viirus levib, on suurenenud. Kas see oli piirangute eesmärk)? Kas keegi on seda olukorda analüüsinud? 5) Millest sõltub inimese tervis? Me elame ja jääme elama viiruseid täis maailmas - miks üks inimene/laps jääb haigeks ja teine mitte? Tegureid on palju, aga sport on siin olukorras viimane, mida lastelt ära võtta! 6) 10 last rühmas olukorras tuleb klubidel ca 50% harrastajaid klubist välja arvestada, vastasel juhul peavad klubid loobuma kogu 2021.a määratud riigi ja linna toetustest, sest klubid ei vastaks enam toetuse tingimustele (pearaha, treenerite palgatoetus). Mis alustel me laste vahel valime? Kuidas me valikut vanematele põhjendame? 7) Alates 1.09.2020 ei ole ujula keskkonnas ühtegi haigestumise juhtumit/puhangut - miks ei lähtuta piirangute puhul lokaalsetest tingimustest? Oleme ju kriisi esimesest lainest õppinud seda kriisi juhtima? Ja lisaks ka üks väga hea kõne, mida me kõik võiksime kuulata ja järgida: https://www.telegram.ee/arvamus/ulle-madise-kone-pohioiguste-kaitse-rasketel-aegadel-mida-igauks- peaks-kuulma?fbclid=IwAR3-IEE1gPhQcLbrvzjUOYLAihLO78EvDuB2zVLfVJhCb0-9-d_lthW6Nzs Rõõmu ja tervist! Parimate soovidega Merli Didvig asutaja Orca Swim Club MTÜ Telefon: +372 52 84 853 E-post: [email protected] www.orca.ee Sporditreeningute korraldamine siseruumides 24. novembrist 2020 Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 19. augusti 2020 korraldusest nr 282 (muudetud 23. novembri 2020 korraldusega nr 417) „COVID-19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud liikumisvabaduse ning avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise piirangud“ on sporditreeningud siseruumides alates 24. november 2020 lubatud, kui: 1) korraldaja tagab inimeste hajutamise; 2) avalikes siseruumides toimuvatel spordi– või liikumisüritustel võivad koos viibida ja liikuda kuni kaks pealtvaatajat, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad, välja arvatud koos liikuvad või viibivad perekonnad või juhul, kui nimetatud tingimusi ei ole mõistlikult võimalik tagada; 3) korraldaja tagab kuni 50% täituvuse ja spordi- või liikumisüritusel osalejate arvu kuni 250 inimest; 4) pealtvaatajad kannavad siseruumides maski. Maski kandmise kohustus ei kehti alla 12-aastaste laste osas või juhul, kui maski kandmine ei ole tervislikel põhjustel, erivajaduse, töö või tegevuse iseloomu tõttu või mõistlikkuse põhimõtet arvestades võimalik; 5) Harju maakonnas ja Ida-Viru maakonnas on tagatud osalejate arv grupis kuni 10 inimest ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega; 6) korraldaja tagab desinfitseerimisvahendite olemasolu; 7) korraldaja tagab desinfitseerimisnõuete täitmise Terviseameti juhiste kohaselt. Alapunktid 3 ja 5 ei kohaldu spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele, sealhulgas noortespordi korral nendele sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu korraldatavatel Eesti tiitlivõistluste. Eelpool nimetatud tingimusi ei kohaldata alus-, põhi- ja keskhariduse õppekavajärgsele tegevusele ehk kooli õppetöö raames toimuvatele sportlikele tegevustele. Korralduse 282 terviktekst on kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/323112020002. Korralduse 417 seletuskiri on kättesaadav: https://www.kriis.ee/sites/default/files/eriolukord/sel_vv_20417k.pdf Minimaalsed nõuded sporditreeningute korraldamisele siseruumides  Haigusnähtudega isikud ei tohi tegevustes osaleda. Tegevuse läbiviimise eest vastutaval isikul on õigus haigusnähtudega isik treeningult ära saata.  Treeningule eelneval ja järgneval ajal tuleb siseruumides kanda kaitsemaski, v.a dušši all käimisel. Kaitsemaski tuleb kanda alates spordiklubisse sisenemisest kuni treeningruumi sisenemiseni, sh riietusruumis. Maski võib ära võtta vahetult enne riietusruumist lahkumist treeningruumi ning tuleb tagasi panna pärast dušši all käimist ning kanda kuni spordiklubist lahkumiseni.  Kõik treeningpaigas viibivad treeningtegevusega otseselt mitte seotud isikud (seal hulgas lapsevanemad) peavad kandma maski.  Korraldaja tagab inimeste hajutamise. Treening tuleb korraldada võimalusel viisil, mille käigus ei kaasne füüsilist kontakti teiste osalejatega (välja arvatud spordiala spetsiifilised hädavajalikud harjutused).  Siseruumides võib treeningu eel ja järel koos viibida ja liikuda kuni kaks isikut üheskoos, hoides teistega vähemalt kahemeetrist vahemaad. Reegel ei kehti koos viibivale ja liikuvale perele või juhul, kui seda ei ole võimalik mõistlikult tagada. Juhul, kui reeglit ei ole võimalik mõistlikult tagada, on vajalik rakendada teisi viiruse levikut pidurdavaid meetmeid vastavalt asjakohastele juhistele, näiteks isikukaitsevahendite kasutamist, isikute sisenemispiirangut jne. 1  Treening-; riietus- ja pesuruumidesse lubatakse inimesi kuni 50% tavapärasest täituvusest, kuid mitte rohkem kui 250.  Harju maakonnas ja Ida-Viru maakonnas peab tagama, et osalejate arv grupis ei ole rohkem kui 10 inimest ning tagatud peab olema, et kokku ei puututa teiste gruppidega. Lisaks võib rühma juures viibida veel treener või juhendaja. See tähendab näiteks seda, et kui kergejõustiku halli ühes osas treenib üks 10-liikmeline treeninggrupp ning teises osas individuaalvõistleja, on lubatud nii eelnimetatud grupil kui individuaalvõistlejal samaaegselt treenida tingimusel, et nende vahel on viiruse leviku ennetamiseks vajalik vahemaa ja puudub igal ajahetkel omavaheline kokkupuude.  Harju maakonnas ja Ida-Viru maakonnas kehtestatud grupisuuruse piirang ei kehti spordialaliidu võistlussüsteemis toimuvale professionaalsele ja poolprofessionaalsele sporditegevusele, sealhulgas noorte spordile nende sportlastele ja võistkondadele, kes osalevad spordialaliidu poolt korraldatavatel Eesti tiitlivõistlustel. Seega sportmängude puhul on jätkuvalt lubatud täiskasvanute meistriliigas, esiliigas ja noorte Eesti meistrivõistlustel osalevate võistkondade treeningute läbiviimine vastavalt rahvusvaheliselt kinnitatud võistkonna suurusele. Samas harrastusspordi ja rahvaliigade võistkondade ning rühmatreeningute puhul tuleb arvestada 10 inimese piirangut.  Harjumaal ja Ida-Virumaal on riskide maandamiseks soovituslik viia siseruumides toimuvad treeningud üle välitingimustesse. Väljas 10 inimese piirang grupile ei kehti.  Sportimisel, treeningul, spordi- ja liikumisüritustel võib viibida ja liikuda kuni 10-liikmelises rühmas ning nii tegevuse ajal kui selle järel (nt riietusruumis) ei tohi eri 10-liikmelistesse rühmadesse kuuluvad isikud omavahel kokku puutuda.  Alaealistele suunatud treeningut peab läbi viima täiskasvanud treener või juhendaja.  Treeningule on võimalusel tagatud eelregistreerimine. Eelregistreerimine pole vajalik treeninggruppide puhul, kes käivad samas koosseisus kindlatel kellaegadel regulaarselt koos. Eelregistreerimine on vajalik treeningsaalide puhul, kus käiakse vabalt valitud aegadel, et vältida ühte treeningsaali liiga paljude inimeste kogunemist ning järjekordade tekkimist treeningsaalide sissepääsude juures. (nt: jõusaali treeningud, rühmatreeningud spordiklubis).  Kasutada tuleb võimalusel isiklikke treeningvahendeid. Vahendite järgmisele isikule või grupile kasutamiseks andmisel (sh laenutamisel) tuleb need eelnevalt desinfitseerida. Desinfitseerimisvahendite olemasolu ja vahendite puhastuse peab tagama tegevuse korraldaja või rajatise haldaja (kui on avalik spordirajatis). Näiteks: jõusaalis vahendite kasutamine; pallimängudes palli(de) desinfitseerimine peale grupi vahetumist.  Vältida tuleb kätlemist, kallistamist jm otseseid kontakte.  Treeningute korraldaja jälgib, et isikud ei koguneks isetekkelistesse gruppidesse, ega jääks peale tegevusi territooriumile.  Treeningute korraldaja vastutab selle eest, et riskirühmadesse kuuluvate isikute (eelkõige vanemaealised ja krooniliste haiguste ja immuunpuudulikkusega inimesed) kokkupuude teiste isikutega oleks minimaalne.  Treeningute korraldamise ja meetmete nõuete täitmise osas lasub vastutus treeningu korraldajal. Viiruse leviku tõkestamise meetme nõuetekohaselt täitmata jätmisel rakendatakse korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud haldussunnivahendeid. Sunniraha maksimaalne suurus on 9600 eurot. Sunniraha, mille eesmärk on kohustada korralduses kehtestatud nõudeid, meetmeid ja piiranguid järgima ning tõkestada viiruse levikut, võib määrata korduvalt. Hügieeni ja puhtuse tagamise meetmed  Ruumide koristamine ja desinfitseerimine tagatakse vastavalt Terviseameti soovitustele (mille leiate siit).  Oluline on jälgida kätehügieeni, võimalusel pestakse käsi voolava sooja vee ja seebiga või kasutatakse desinfitseerimisvahendit, käte desinfitseerimisvahendid paigutada liikumisteedele nähtavasse kohta. Kätepesu juhendi leiab siit.  Piisknakkuse leviku tõkestamiseks kaetakse aevastades või köhides oma suu ja nina küünarvarre või salvrätikuga. Salvrätik ja teised isikukaitsevahendid visatakse seejärel koheselt selleks ettenähtud tähistatud prügikasti ja pestakse kohe käed. 2 Ürituste korraldaja, spordialaliit või spordiklubi võib oma üritusele kehtestada eelpool nimetatud nõuetest rangemaid nõudeid, kui see aitab kaasa viiruse leviku tõkestamisele. 3
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →