Kriminaalmenetluse 17257000132 lõpetamise määrus

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 20.11.2017 Haapsalus Koostaja ametinimetus ja nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ülle Tamm Kriminaalasja number: 17257000132 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi: AS Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles alustati menetlust 04.07.2017 KarS § 423 lg 1 tunnustel selles, et 14.11.2016 kella 16.50 ajal Lääne maakonnas XXX vallas YYY mnt. 60.kilomeetril rikkus AS ettevaatamatusest mootorsõiduki käitusnõudeid, sõites sõiduautoga Audi A6 Avant registreerimismärgiga 000 otsa ülekäigurajal teed ületanud AAA’le, tekitades kuriteo toimepanemise tagajärjel kannatanule raskeid tervisekahjustusi. AS’ile on esitatud kahtlustus KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o. sõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumises ettevaatamatusest. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KarS § 4 lg 3 sätestab, et teise astme kuritegu on süütegu, mille eest on karistusseadustikus karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või rahaline karistus. KarS § 423 lg 1 eest nähakse karistusena ette rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Kriminaalmenetluse lõpetamist ei saa kohaldada, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt avalikust menetlushuvist või eripreventiivsetest vajadustest. Avalikust menetlushuvist on prokuröri hinnangul võimalik rääkida juhul, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui isikut on ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud isiku poolt, kelle vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. AS on karistusregistrisse kandmata isik. Leian, et isiku süü antud kuriteo toimepanemise puhul ei ole suur. Võrreldes käesoleva asja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, tuleb asuda seisukohale, et AS suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata tarvilik kriminaalmenetlusega jätkamine/karistuse kohaldamine. Kuriteo toimepanemine AS’i poolt on täielikult tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud tõenditega. Vastutust kergendava asjaoluna tuleb lugeda puhtsüdamlikku kahetsust. Samuti ei ole kahtlustataval rohkem kriminaalasju menetluses ning ta on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik rakendada mõjutusvahendeid või karistusi ning selleks piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasnevate kohustuste määramisest. Kannatanu on 24.10.2017 ülekuulamise käigus andnud ütlusi selles, et tal ei ole kahtlustatava vastu pretensioone ning soovib talle hingerahu. Lisab, et kindlasti ei soovi ta kahtlustatava karistamist ning on talle kõik andestanud. Samuti ei ole kannatanul kahtlustatava vastu mingeid varalisi nõudmisi ning seega haginõuet esitada ei soovi. Lähtudes eelnevast leian, et AS suhtes on võimalik kohaldada kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 lg 1 alusel. Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse ja edastab kriminaalasja materjalid Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja § 206 abiprokurör m ä ä r a s: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr.17257000132 menetlus. 2. Panna AS’ile kohustuseks: - teha 150 tundi üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Pärnu kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all. ÜKT tegemise tähtaeg 20.aprill 2018 . - tasuda 20.aprilliks 2018 kriminaalmenetluse kulu (isiku kohtuarstlik ekspertiis) summas 84,00 eurot 3. Tõkend- ei kohaldatud. 4. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu: Kriminaalasjas ei ole kogutud andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, mistõttu puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid puuduvad. 6. Vahistamist ei ole kohaldatud. 7. Kriminaalmenetluse kulu 84,00 eurot. 8. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saata kannatanutele AAA ja anda üle kahtlustatavale. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuri Rapla osakonnas asukohaga Haapsalu, Sadama 21. 10. Käesoleva määruse peale vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188. Ülle Tamm 2