Kriminaalmenetluse 17267000431 lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 08.11.2017 Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Pärnu osakond Kriminaalasja number: 17267000431 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): SV Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 17267000431, milles alustati menetlust 29.05.2017. a. KarS § 121 tunnustel. Kriminaalasja kohtueelse menetluse käigus on alaealisele SV’ele esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises selles, et tema grupis koos oma ema ET’ega 28.05.2017.kella 13.00 ja 13.55 vahelisel ajal viibides Pärnumaal XXX vallas YYY külas CCC tee Z korteris nr. Q, oma elukohas, kus ET lõi enda alaealist, 15-aastast tütart AAA’d püksirihmaga ühel korral vastu paremaja jala säärt, seejärel puidust riidepuuga kahel korral vastu tütre jalgu, kägistas kahe käega kaela piirkonnast ja vajutas jalaga tütre kõrile. Samal ajal SV lõi enda 15-aastast õde AAA’d vähemalt kahel korral rusikaga pea piirkonda, põhjustades füüsilist valu ja üritas õde visata ajuroobiga kuid alaealise, 9-aastase venna BBB sekkumisel jäi vise lõpule viimata. Alaealine SV ja täiselaine ET põhjustasid alaealisele AAA’le tervisekahjustuse WWW ning füüsilise valu. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ja ta on asunud (või võtab kohustuse) heastama kuriteoga tekitatud kahju ning võtab endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav SV on ennast temale esitatud kahtlustustes süüdi tunnistanud, teo toimepanemise asjaolude kohta ütlusi anda ei soovi. Samas on SV kinnitanud, et soovib tulevikus õe AAA’ga hästi läbi saada. Kriminaalasja materjalist nähtub, et tegelikult oli eelnevalt tekkinud konflikt ema ET ja õe AAA vahel. Ema ET tungis AAA’le kallale, lüües teda püksirihmaga ja riidepuuga ning kägistades AAA’d kaela piirkonnast. Siis sekkus konflikti ka SV ning lõi oma õele vähemalt kahel korral rusikaga pea piirkonda ja üritas visata ka ahjuroobiga, kuid teda takistas väiksem, 9-aastane vend. Seetõttu võib asuda seiskohale, et kahtlustatava SV süü kirjeldatud kuriteoepisoodis ei ole suur ning ta on ennast kahtlustuses esitatud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ning tegusid kahetsenud. Puhtsüdamlik kahetsus on karistust kergendav asjaolu KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Samuti oli SV teo toimepanemise ajal so 28.05.2017.a. alaealine, 14-aastane. Kriminaalasjas on 03.10.2017.a. kriminaalhooldaja poolt koostatud SV kohta kohtueelne ettekanne. Sellest nähtub, et SV on varasemalt kriminaalkorras karistamata ega ole käinud alaealiste komisjonis, samas on tal esinenud probleeme õiguskuuleka käitumisega. Ettekandest nähtub, et pere on palju kolinud ja lapsed on käinud mitmetes eri koolides. Hetkel õpib Pärnu FFF põhikoolis 8 klassis. Tema käitumine on koolides kohati olnud probleemne, samuti on SV näidanud üles tahtmatust tegeleda õppetööga. Ette on tulnud omavolilisi lahkumis koolist, samuti kaasõpilaste segamist omapoolsete repliikide ja ebatsensuursete väljenditega. Hobisid ega mõtestatud vaba aja tegevust ei ole. Analüüsides olemasolevat infot, on kriminaalhooldusametnik leidnud, et kuna SV’el esinevad teatud käitumisprobleemid, vajaks ta mitte karistamist vaid abi saamist oma käitumise muutmiseks. Kriminaalhooldusametnik leiab, et SV suhtes tuleks kriminaalmenetlus lõpetada ning suunata ta sotsiaalprogrammi- multidimensionaalne pereteraapia ( MDFT ). Abiprokurör leiab, et käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatav ei ole varasemalt kriminaalkorras ega väärteokorras karistatud. Kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat aga ka tegude toimepanemise aegset käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et tegemist on noorega, kes vajab kõrvalist abi tekkinud probleemide lahendamiseks. Leian, et käesoleval juhul oleks otstarbekohane edaspidise riskikäitumise vähendamiseks suunata SV sotsiaalprogrammi MDFT. Antud programm on tõsiste käitumisprobleemidega noortele ja nende peredele suunatud programm, kus töötatakse süsteemselt nii noore õigusrikkuja, tema vanema, perega kui perevälise dimensiooniga (sõbrad, töökaaslase, õpetajad, õpilased, suhtlus ametiisikutega jne.) Programm viiakse ellu väljaspool kinniseid asutusi ning on pikaajaline (6 kuud). Teraapias osalemine aitaks kaasa SV sotsiaalsete oskuste arendamisele ja eakohase käitumise soodustamisele KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamisel tuleb üldjuhul tasuda ka kriminaalmenetluse kulud. Käesoleval juhul on kriminaalmenetluse kulu kokku 96 eurot (kaitsjatasu). Tulenevalt asjaolust, et SV on alaealine, on tema eest varaliselt vastutavaks tema ema ET. Kohtueelsest ettekandest ja kriminaaltoimikust nähtub aga, et ET elab koos oma 2 pojaga Pärnus üürkorteris ning pere majanduslik olukord on keeruline. Perekonna sissetulekud moodustavad peamiselt riigipoolsed toetused ning perele on tutvustatud ka võimalusi saada toimetulekutoetust ning ET on hetkel töötu. Seetõttu on menetluskulude tasumine ET’ele ülejõu käiv, mistõttu tuleb menetluskulude tasumine jätta riigi kanda. Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel, määrates SV’ele kohustuse osaleda sotsiaalprogrammis multifunktsionaalne pereteraapia (MDFT), tähtajaga 1 aasta. Kriminaalmenetluse kulu kaitsjatasu kokku 96 eurot jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 17267000431 menetlus osaliselt alaealise SV suhtes. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: määrata kohustus osaleda sotsiaalprogrammis MDFT tähtajaga 08.11.2018.a. 3. Tõkendi tühistamine: tühistada 14.07.2017 kohaldatud tõkend elukohast lahkumise keeld. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: asitõendeid ei ole. 5. Vahistuse andmed: puuduvad. 6. Kriminaalmenetluse kulud: kaitsjatasu 96 eurot jätta riigi kanda. 7. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse kantud andmete loetelu: andmed edastatud. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanu AAA (tema eestkostja EEE). 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Pikk 16b, Pärnu linn. 10. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7, 15188 Tallinn. Pille Juhkov Kahtlustatavale on selgitatud kuriteo olemust ja lõpetamise alust ning seda , et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning menetlust jätkatakse üldises korras. Olen kohustusega nõus: ___________________ SV ___________________ ET