dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse 17257000014 lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 3. november 2017
Viit
LÄRP-0/17/1221
Registreeritud
3. november 2017
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÄRP-0/2017
Vastutaja
Merje Leemets (Riigiprokuratuur, Haldusosakond, Lääne piirkondlik talitus, Paide)

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse 17257000014 lõpetamise määrus.pdf174 KB

Sisu (failidest)

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS Koostamise kuupäev ja koht: 26.10.2017 Haapsalus Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Agnes Ollema-Barndõk Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 17257000014 Kuriteo kvalifikatsioon: Karistusseadustiku /edaspidi KarS/ § 423 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): TA Kuriteo toimepanemise aeg: 05.01.2017 kell 11.00 Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 17257000014, milles alustati 12.01.2017 menetlust ning milles 24.05.2017 on TA’le KarS § 423 lg 1 tunnustel kahtlustus esitatud selles, et, et tema juhtides 05.01.2017 kella 11.00 ajal Lääne maakonnas Haapsalu linnas XXX tänav Y asuva WWW ostukeskuse hoone taga asuval teel Aktsiaseltsile ZZZ kuuluvat ja enda seaduslikus kasutuses olevat mootorsõidukit - sõiduautot Mercedes Benz ML 350 registreerimisnumbriga 000, veendumata manöövri ohutuses, tagurdas autoga otsa WWW kaupluse taga asuval teel kõndinud jalakäijale AAA’le, kes vastu selga saadud löögist kukkus teele maha, mille tagajärjel tekitas kannatanu AAA’le vähemalt 4 kuud kestvad, s.o rasked tervisekahjustused - CCC. Oma tegevusega rikkus TA Liiklusseaduse § 14 lg 2 nõudeid, mille kohaselt peab iga liikleja järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist, Liiklusseaduse § 16 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda, Liiklusseaduse § 33 lg 1 nõudeid, mille kohaselt peab juht olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist, Liiklusseaduse § 33 lg 2 p 8 nõudeid, mille kohaselt juht on kohustatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki seisma jäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid, Liiklusseaduse § 49 lg 1 nõudeid, mille kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi. Sellise tegevusega TA, rikkudes mootorsõiduki juhina liiklusnõudeid ettevaatamatusest, millega tekitas inimesele raske tervisekahjustuse, pani toime Karistusseadustiku § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu AAA ei ole kriminaalasjas TA vastu tsiviilhagi esitanud. Kohtueelse kriminaalmenetluse kuluna esineb isiku kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 84 eurot. Kahtlustatav on ülekuulamisel põhjendanud oma tegevuse tagamaid, on kahetsenud oma käitumist ning KarS § 57 lõike 1 punktist 3 tulenevalt on puhtsüdamlik kahetsus karistust kergendavaks asjaoluks. KarS § 58 loetletud karistust raskendavad asjaolud kahtlustatava käitumises puuduvad ning rasket tagajärge ta oma käitumisega kellelegi samuti ei põhjustanud, mistõttu tema süü nimetatud kuriteo toimepanemises ei ole suur. Küll aga esineb kriminaalasjas avalik menetlushuvi, sest TA põhjustas liiklusalase kuriteoga inimesele raske tervisekahjustuse. Samas tuleks arvestada asjaolu, et TA on varem kriminaal- ja väärteomenetluse korras karistamata isik, kelle karistamist kannatanu ei soovi, mistõttu võib teda lugeda isikuks, kelle vastu ei peaks avalikkusel olema eriline usaldus ning isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ja tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Seega on antud juhul KarS § 56 lõikes 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke võimalik saavutada veel TA’d kriminaalvastutusele võtmata, mistõttu esinevad käesolevas kriminaalasjas kõik alused tema osas kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 sätteid kohaldades, s.o seoses avaliku menetlushuvi puudumisega. Antud seadusesätte alusel kriminaalmenetluse lõpetamine eeldab kahtlustatava nõusolekul temale konkreetse täitmise tähtaja äranäitamisega teatud kohustuse panemist ja seda kas üldkasuliku töö teostamise või rahalise kohustuse määramise teel. Karistusseadus näeb KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepannud isikule karistusena ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Kohus võib kuriteo toimepanemise eest mõista isikule rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Toimikumaterjalidest tulenevalt on TA päevamäära suurus 39,84 eurot. TA ise on prokurörile telefoni teel teatanud, et taotleb endale kriminaalmenetluse lõpetamise korral rahalise kohustuse määramist. Eeltooduga seoses määran TA’le kohustuseks maksta riigituludesse rahaline kohustus summas 100 päevamäära, s.o 3984 (kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend neli) eurot. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 26.aprill 2018.a. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7, § 206 ja § 213 lg 1 p 3, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 17257000014 menetlus TA osas. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:  Panna TA’le kohustus tasuda 3984 (kolm tuhat üheksasada kaheksakümmend neli) eurot riigituludesse. Rahalise kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 26.aprill 2018.a.  Panna TA’le kohustus tasuda kohtueelse kriminaalmenetluse kulud summas 84 (kaheksakümmend neli) eurot. Kohustuse täitmise lõpptähtaeg on 25.november 2017.a. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: Kahtlustatava suhtes 24.05.2017 kriminaalasjas tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tühistada. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Kriminaalasjas puuduvad asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud esemed. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: Kriminaalasjas ei ole kogutud kahtlustatava osas andmeid, mis tuleb kustutada riiklikust sõrmejälgede registrist või riiklikust DNA-registrist, mistõttu puudub alus KrMS § 206 lõikest 21 tulenevalt teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi Instituuti. 6. Kriminaalmenetluse kulud: Kriminaalasjas kohtueelse kriminaalmenetluse kuluna esinev kohtuarstliku ekspertiisi tasu summas 84 eurot kuulub käesoleva määruse punkti 2 kohaselt hüvitamisele kahtlustatava poolt. 7. Kahju hüvitamine: Kahtlustatava suhtes ei lõpetata kriminaalmenetlust KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, mistõttu puudub tal vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 14 lõigetele 2 ja 3 alus esitada prokuratuuri aadressil taotlusi kahju hüvitamiseks. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata kannatanu AAA ja kahtlustatav TA. 9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 on kannatanul õigus tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul prokuratuuris asukohaga Sadama 21, Haapsalu, olles selleks eelnevalt aja kokku leppinud telefoni teel 472 0042. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile asukohaga Wismari 7 Tallinn 15188. Agnes Ollema-Barndõk Menetlustoimingus osalejaile on selgitatud, et vastavalt KrMS §-le 214 võib kohtueelse menetluse andmeid avaldada üksnes prokuratuuri loal ja tema määratud ulatuses. Kahtlustatavale on selgitatud ka seda, et kui ta ei täida temale pandud kohustusi, uuendatakse prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lõike 5 sätetest juhinduvalt ning seda jätkatakse üldises korras Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja alluvusse saadetuna. Kahtlustatav TA, tutvunud määrusega, avaldas: ____________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ ________________________________________________________________________________ _______________________________________________________________/TA/ /kuupäev ja allkiri/
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel