Dokumentide edastamine

Juhised Pakkujale Ühishankijad : Tapa Vallavalitsus ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi Hankija ) Hanke nimetus: Tapa Spordi- ja vabaajakeskuse ehituse kontsessioon Viitenumber: 240430 Üldiseloomustus Tapa Spordi- ja vabaajakeskuse ehituse kontsessioon i eesmär k on rajada Tapa linna, aadressil e Spordi tn 8 asuvale kinnistule spordi- ja vabaajakeskus ning muuta ujulateenuse kasutamine kättesaadavamaks Tapa linna ning valla elanikele parandades seeläbi linna ja valla elanike ujumisoskuseid ning andes elanikele võimaluse tervislikuma eluviisi harrastamiseks. Keskuse rajamine annab võimaluse Tapa linnas asuva Eesti Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi ajateenijatele ja tegevväelastele ning Tapal baseeruvate NATO liitlasvägede sõduritele kasutada keskust treeninguteks, koolitusteks, võistlusteks, taastusraviks ja vaba aja veetmiseks. Tulenevalt eeltoodust on kontsessionäär kohustatud Tellija kaasama ehitusprojektide koostamisse ning arvestama Tellija soovidega seoses osutatavate teenustega. Tähtajad Kontsessioonilepingu sõlmimise eeldatav hiliseim aeg on 202 2 . a j uuni . Pakkumus peab olema jõus 180 päeva. Hoonestusõigus antakse 50 aastaks ning kontsessioonilepingu raames peab kontsessionäär tagama Hankijale hoones olevate teenuste olemasolu 15 aasta jooksul. Hankija on arvestanud projekteerimistöödeks 12 kuud ning ehitustöödeks 18 kuud, kokku kuni 30 kalendrikuud. Kontsessionääril on õigus omandada hoonestusõigusega koormatud kinnisasi peale kontsessiooniperioodi lõppu ning parkla osas sõlmitakse avaliku kasutamise leping. Turuhind määratakse lähtuvalt maa väärtusest ilma hoonestust ja taristut arvestamata. Protsessi kirjeldus Pakkumuseelne periood Hankijal on õigus pidada pakkumuseelseid läbirääkimisi eesmärgiga selgitada kontsessiooni eesmärki ning oodatavaid tulemusi. Kui läbirääkimisi peetakse, tehakse seda iga huvitatud isikuga eraldi, mille kohta esitab Hankija Riigihangete Registri kaudu päringu. Läbirääkimiste eeldatav aeg on oktoober-november 2021. a . Hanke alusdokumentide kohta esitatakse küsimused läbi Riigihangete Registri ning Hankija vastab küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Pakkumuste esitamine Digitaalsed pakkumused esitatakse Riigihangete Registri vahendusel vastavalt üldandmetes fikseeritud tähtajale; Pakkumustele lisatav eskiis esitatakse digitaalselt mälupulgal suletud pakendis. Pakend peab kandma ainult märget „Keskus“. Pakend tuleb esitada Tapa Vallavalitsusele (aadress Riigihangete registris H ankija andmetes) hiljemalt digitaalsete pakkumuste esitamise tähtajaks. Hiljem laekunud eskiisid tagastatakse läbi vaatamata ja pakkumusi ei hinnata. Pakkumusjärgne periood Äriplaani ja eskiisprojekti hindamine Täpsustavad küsimused pakkujaile Lõplik hindamine Eduka pakkuja välja kuulutamine Hankepass Hankepass on dokument, milles ettevõtja kinnitab kõrvaldamise aluste esinemist või puudumist ning kvalifitseerimise tingimustele vastavust; Hankepassi alusdokument on saadaval Riigihangete Registris alusdokumentide koosseisus; Kui esitatakse ühispakkumus , tuleb hankepass esitada kõigil ühispakkujatel ; Juhul kui Pakkuja soovib tugineda kas kvalifitseerimistingimuste täitmiseks või vastavustingimuste täitmiseks teisele isikule, siis tuleb esitada ka selle isiku kohta hankepass; Hankija kontrollib kõigi pakkumuse esitanud pakkujate kõrvaldamise aluste puudumist, ja teisi Riigihangete seaduse § 95 lg 1 ja 4 fikseeritud asjaolude puudumist; Eraldiseisvalt kontrollib Hankija Pakkuja rahvusvaheliste finantssanktsioonide puudumist. Kvalifitseerimise tingimused on kättesaadavad Riigihangete registrist. Vastavustingimused on kättesaadavad Riigihangete registrist. Hindamiskriteeriumid on kättesaadavad Riigihangete registrist. Hanke alusdokumentide koosseis: Juhised pakkujale (käesolev dokument) Detailplaneeringu materjalid Lähteülesanne Ujula kasutamise näidisgraafik Teenuste tabel Ehitusaegne sanktsioonide tabel Kontsessioonilepingu projekt Hoonestusõiguse seadmise tingimused Hankepass täiendavate selgitustega (Riigihangete registri automaatne dokument) Vastavustingimused (Riigihangete registri automaatne dokument) Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (Riigihangete registri automaatne dokument) Alltöövõtjate kontrollimise tingimused lepingu täitmise etapis (Riigihangete registri automaatne dokument) Pakkumuse raames tuleb esitada järgmised dokumendid: Hankepass (Riigihangete registri automaatsel vormil) Vastavustingimused (Riigihangete registri automaatsel vormil) Ühispakkujate volikiri (kui on ühispakkumus ) Pakkumuse tagatis (rekvisiidid on kirjas vastavustingimustes) Äriplaan Hoone eskiis ja seletuskiri (vt juhiste punkti nr 3 .2.2) Ajagraafik Teenuste tabel (hinnakiri) Kõikide pakkumuste tagasilükkamine Kõik pakkumused on võimalik tagasi lükata Riigihangete seaduse §116 näidatud alustel. Hankija võib pakkumused tagasi lükata ka juhul, kui: Ühtegi pakkumust ei tunnistata vastavaks; Kui kõigi pakkumuste hindamistulemused jäävad alla 60 punkti; Kui hanke korraldamise aluseks olevad asjaolud on muutunud ning selle tõttu on hanketingimustele vastava lepingu sõlmimine võimatu või see ei ole otstarbekas ja või lepingu sõlmimine oleks Hankijale kahjulik. Ühishankijad : Tapa Vallavalitsus ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi Hankija ) Objekti nimetus: Tapa Spordi- ja vabaajakeskus (edaspidi Keskus või Kompleks ) Hanke nimetus: Tapa Spordi- ja vabaajakeskuse ehituse kontsessioon Riigihanke eesmärk Hanke eesmärk on leida Pakkuja, kes rajaks tapa linna spordi- ja vabaaja keskuse , et muuta ujulateenuse kasutamine kättesaadavamaks Tapa linna ning valla elanikele, parandades seeläbi linna ja valla elanike ujumisoskuse taset ning andes elanikele võimaluse tervislikuma eluviisi harrastamiseks. Samuti annab see võimaluse Tapa linnas asuva Eesti Kaitseväe 1. Jalaväebrigaadi ajateenijatele ja tegevväelastele ning Tapal baseeruvate NATO liitlasvägede sõduritele kasutada ujulat ja muid keskuse pakutavaid teenuseid treeninguteks, koolitusteks, võistlusteks, taastusraviks ja vaba aja veetmiseks. Taustainfo Tapa linnas on elanikke ca 5500, kokku Tapa vallas ca 11 000. Tapa Kaitseväe linnakus asub kaitseväelasi ja tsiviilteenistujaid keskmiselt ca 3000, sh liitlasriikide esindajaid kuni 1000. Enamus Eesti kaitseväelasi ei asu põhielukohana Tapal ega selle lähiümbruses, kuid nädala sees on neile tagatud elamispinnad Tapal. Liitlased on püsivalt Tapal ning pärast tööaega on tavaolukorras nii Eesti kui liitlasriikide kaitseväelastel õigus linnakust väljuda. Seega on Hankija hinnangul tagatud mitmekülgne huvi kasutada erinevaid spordi ja vabaaja sisustamisega seonduvaid teenuseid. Keskuse asukoht Teenuse osutamiseks vajaliku ehitise koos sinna juurde kuuluvate teede ja parklatega rajab pakkuja Tapa vallale kuuluvale Tapa linnas asuvale alljärgnevale maaüksusele hoonestusõiguse tingimustes näidatud alale: Aadress: Spordi tn 8, Tapa linn Katastritunnus: 79001:001:0338 Krundi pindala: 31 112 m 2 Krundi sihtotstarve: Ühiskondlike ehitiste maa 100% Kinnistu omanik: Tapa vald Detailplaneeringu koostaja on OÜ Hendrikson & KO ( reg nr 10269950). Detailplaneering on valla poolt vastu võetud ja kehtestatakse lähiajal. Planeeringus kajastatakse Keskuse planeeringulahendus, sh Keskuse teenindamiseks vajalikud parklad, kinnistusisesed teed, haljastus jms. Hankija rajab kinnistu piirini vajalikud tehnovõrgud. Alusdokumentide koosseisus on välja toodud töömaa piirid (detailplaneeringu eskiisil moodustab töömaa ala, mis on ümbritsetud kollase vööndiga (k.a), hõlmates avalikku ruumi, hoonestusala ja parkimisala – ligikaudu pool Spordi tn 8 kinnistust). Riigihanke võitnud pakkujaga sõlmitakse hoonestusõiguse seadmise leping 50 aastaks enne kontsessioonilepingu sõlmimist. Hoonestusõiguse perioodil ei kavanda Tapa Vallavalitsus ja riik piirkonda konkureerivat objekti. Kontsessiooniperioodiks on 15 aastat (180 kuud), mille jooksul soovib Hankija teenuse osutamist. Perioodi arvestus algab teenuse osutamisest, mis saab toimuda peale ehitisele kasutusloa väljastamist. Pakutavad teenused Keskuses peavad olema tagatud minimaalselt järgmised teenused: Ujulateenus 8 raja, algõppe basseini ja saunadega lõõgastusalaga Jõusaal funktsionaalsete aladega minimaalselt 500 m 2 Toitlustusteenus, sh spordibaar mahutavusega vähemalt 100 kohta Teenuste osutamise kohustuslik periood Teenust tuleb osutada kontsessiooniperioodi jooksul ehk 15 aastat (180 kuud) arvates teenuse osutamise algusest. Teenuse osutamine algab eeldatavalt mitte hiljem kui 30 kuud arvates kontsessioonilepingu sõlmimisest. Teenuste maht Kontsessiooniperioodil soovib Hankija osta rajatava Keskuse pakutavaid kohustuslikke teenuseid mahus , mi s teisendatuna ujula rajatunniks on 7500 rajatundi kalendriaastas. Selle: rahalisest maksumusest vähemalt 8 0 % kasutatakse ujulateenusele, ülejäänud summa võib kasutada punktis 4.1. nimetatud teistele kohustuslikele teenustele vastavalt kehtivale hinnakirjale , v.a toitlustus ; kasutus toimub vähemalt 80% ulatuses tööpäeviti ja vahemikus 07.00-18.00 ; Teenuse osutamine peab toimuma 1. jaanuarist kuni 15. juunini ja 15. augustist kuni 31. detsembrini ehk 10 kuud aastas esmaspäevast reedeni vahemikus kella 07.00-st kuni 21.00-ni poolte vahel kokkulepitud graafiku alusel, nädalavahetusel 9:00-21:00. Hankija ei eelda lahtiolekut riigipühadel. Teenuste mahu kasutamise pikaajaliste regulaarsete broneeringute tegemisel teavitab Hankija sellest võimalikult pikalt ette, sh vajadusest kasutada ujula kõiki radu korraga. Kasutusgraafikud koostatakse teenuse osutaja poolt Hankija esitatud andmete alusel. Kui ei broneerita tervet ujulat korraga, leitakse ühiselt lahendused, kuidas tagada, et kasutus toimuks vaid broneeritud radadel ning vajadusel tuleb panna paika reeglid, kuidas hüvitatakse broneeringut ületanud kasutus. Teenuste kasutajad ja mahu kasutuse näidis Kasutajad: Tapa valla poolt: koolilapsed, lasteaialapsed, eakad, erivajadustega inimesed, spordikoolid- ja klubid ja teised valla poolt määratud isikud – algõppe saamiseks, treeninguteks, taastusraviks, vaba-aja sisustamiseks. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt: Eesti Kaitseväe ajateenijad, tegevväelased ning töötajad ja liitlasriikide üksused – sportimise mitmekesistamiseks, treeninguteks, taastusraviks, võistlusteks, vaba-aja veetmiseks. Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad isikud rühma- ja üksikkülastuste näol. Ujula m ahu kasutuse näidisprognoos Hankija tänase keskmise vajaduse baasil - vt ujula kasutuse näidisgraafik . Nõuded teenuse osutamise kohaks olevale ehitisele Ehitise kontseptsioon Ehitisel tervikuna on erinevad kasutusotstarbed: Ujula koos saunadega lõõgastusalaga Jõusaal Toitlustus, sh spordibaar Ehitiseks on uusehitisena valmiv hoone. Ujula peab paiknema siseruumides ehk tegemist on siseujulaga. Ujula käesolevas tähenduses on eelkõige nn ajaviiteujula, mis on aastaringselt kasutusel ujumisspordi ja kehakultuuri harrastamise kohana ja kus on arvestatud ujumisõpetuse, terviseujumise, ujumisspordi ja erirühmade vajadustega. Ujulat peab saama kasutada ka ujumisspordi treeningu- ja võistluspaigana. Ujulaga samas kompleksis peavad asuma ka saunadega lõõgastusala, jõusaal ja toitlustusasutus koos spordibaariga. Hoonestuse arhitektuurne lahendus, asukoha ja ruumilahenduse logistika ja teostus peavad olema tänapäevased ning keskkonda sobivad. Ujula kasutajale peab olema tagatud mõistlik privaatsus, st vaade basseini- ja sauna- ja pesuruumidesse ei tohi olla avatud. Ruumilahendus Ruumilahendus peab olema funktsionaalne ja sobima kõigile kasutajagruppidele. Ruumid peavad olema nõuetekohaselt valgustatud, puhtad ja lõhnavabad ning nii akustika kui ka sisekliima osas meeldivad. Basseiniruumis peab olema ka loomulik valgus ja seos ümbritseva miljööga (looduskeskkonnaga). Basseiniruumi vahelised ühendusteed peavad olema hõlpsasti läbitavad ja lühikesed ja võimalusel ühes tasapinnas. Hügieeniruumides ei tohi liikumisteedeks olla kaldteid. Hoone planeeringus tuleb järgida liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega liikumisvõimaluste tagamise nõudeid üldkasutatavates ehitistes. Kõigile kasutajatele peab olema tagatud juurdepääs kõikidesse avalikuks kasutamiseks mõeldud ruumidesse. Liikumisteede kuju ja laiuse projekteerimisel peab arvestama liikumispuudega inimestega. Tagada tuleb, et liikumisteed on loogilised ja vajalik informatsioon on selgelt kättesaadav. Liikumisteede ja panduste projekteerimisel arvestada ratastooli kasutusvõimalusega. Ruumiakustika peab olema kavandatud selliselt, et järelkaja on võimalikult summutatud (juhendaja korraldused/selgitused peavad olema õpilastele selgelt kuuldavad). Tagada järelkõla kestus, mis ei ületaks standardi EVS 842 nõudeid. Kuna ujulas on müra valdavalt madalsageduslik ja tavalised helineeldematerjalid ei ole madalatel sagedustel efektiivsed, siis on soovitatav helineeldematerjal paigaldada õhuvahega põhikonstruktsioonist. Ruumides näha ette pinnad helineeldematerjalide paigaldamiseks. Tagada nõuetele vastav sisekliima : optimaalne õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus ja soojuslik mugavus. Ujulasse peab olema võimalik vajadusel siseneda ka otse väljast välisukse kaudu (kiirabi ligipääs ja suuremate tarvikute transport). Prügikastid peavad olema paigaldatud kohtkindla kinnitusega seinale. Basseinid Basseinidele juurdepääsud peavad olema vabad takistustest. Ratastooli kasutajale peab olema tagatud turvaline basseini sisenemise ja väljumise võimalus, st otstarbekas on projekteerida elektrooniline tõsteseade. Kasutajate turvalisuse tagamiseks, kasutatavuse hõlbustamiseks ning õppe-eesmärkide saavutamiseks tuleb näha basseinides ja liikumisteedel ette vajalikud käsipuud, -toed, reelingud ja poomid. Algõppebassein võib asuda nii lõõgastusalal kui ka põhibasseini läheduses. Nõuded põhibasseinile: raja pikkus 25 m, vähemalt 8 rada ja arvestada tuleb elektroonikaseina paigaldusega (täiendav pikkus 2 x 0,03 m), st et basseini pikkus 25 + 0,03 m ilma seinata ja 25 m koos elektroonika seinaga. Elektroonikaseina paigaldamine ei ole pakkuja ülesanne, kuid selleks tuleb tagada võimalus ja valmidus markeeringul tuleb lähtuda Rahvusvahelise Ujumisliidu (edaspidi FINA) normatiividest iga raja laius vähemalt 2,5 m, .v.a äärmised, mis peavad olema 3 m laiad, lähtuda FINA nõuetest rajaköied kogu raja pikkuses ja kinnitatud otsaseintesse süvistatud konksude või kinnitite külge igal rajal stardipukk, mis peab vastama FINA nõuetele igal stardipukil käetoed, mis peavad vastama FINA nõuetele rajamärgistus tuleb teha tumeda, basseini põhja värvusest selgelt erineva joonega, mis paikneb iga raja keskel basseini kumbki ots või pöördumisplaadid tuleb märgistada sama laiade keskjoontega , mis ulatuvad basseini servast põhjani pöördumisotsad peavad vastama FINA nõuetele basseini sügavus ühtlaselt sügavamaks selliselt, et madalamas otsas peab olema võimalik saavutada vähemalt 1,40-meetrine sügavus ja sügavamas otsas 1,85-meetrine sügavus veetemperatuur vähemalt +27°C basseiniredelid libisemiskindlate astmetega pöördelippude jaoks paigalduskohad stardipoolsest otsast 5 m ja 15 m ning madalamast otsast 5 m (peavad olema teisaldatavad) piirdenööride augud basseini ääres iga 5 m tagant elektroonilised igapäevased statsionaarsed stopperid seintel peavad asuma sünkroonis ja olema igast punktist nähtavad ruumi seinte kaugus basseinist vähemalt: 8 m stardipoolses otsas, 3 m kõrval ja 3 m madalamas otsas kanal ümber basseini ja kalded nii, et oleks tagatud vee äravool määramata tingimustes lähtuda FINA nõuetest põhibasseini projekt tuleb kooskõlastada Eesti Ujumisliiduga Nõuded algõppebasseinile: pindala vähemalt 80 m 2 sügavus kaldpõhjaga 0,7–0,9 m veetemperatuur vähemalt +32°C juhendaja peab saama basseini juurde vähemalt selle kolmest küljest Saunadega lõõgastusala Ujula peab asuma samas kompleksis, kus asub ka saunadega lõõgastusala. Saunadega lõõgastusala: pindala vähemalt 320 m 2 vähemalt 3 erinevat sauna , millest ühes peab saama kindlal ajal vihelda ja mida on võimalik kasutada eraldiseisvalt ilma muid teenuseid kasutamata vähemalt 2 mullivanni massaažidušid Riietusruumid ja duširuumid Riietusruum võib olla ujulale ning saunadega lõõgastusalale ühine. Riietus-, duši- ja tualettruumid tuleb sisustada, lähtudes kasutajate arvust, mis tuleb leida arvestusliku koormuse alusel. Kappide arv peab vastama planeeritud kasutajate arvule ning olema piisav kogu kompleksi täiskoormusel kasutamiseks. Üleriiete/ välisjalanõude hoiustamiseks tuleb anda võimalus ka väljapool riietusruume. Riietusruum võib olla meestele ja naistele ühine. Riietusruumidest ujulasse ning saunadega lõõgastusalale pääs tuleb ette näha läbi eraldatud duširuumi meestele ja naistele. Duširuumid peavad olema meestele ja naistele eraldi ja kummaski peab olema vähemalt leilisaun. WC-d tuleb paigutada fuajeesse, riietusruumi, ujulaalale ja algõppe basseini lähedusse. Elektrooniline läbipääsusüsteem Peab võimaldama eri funktsionaalsusega ruumide tsoneerimist . Tuleb lahendada koos riietuskappide lukustusega. Basseinide kasutajale võimaldada pääs basseinidesse ainult riietus- ja duširuumi kaudu. Tehnovarustus ja -süsteemid Kõik tehnilised lahendused, seadmed ja materjalid peavad olema tänapäevased, kvaliteetsed ja kasutajale mugavad. Veepuhastus: mehhaaniline, keemiline ja UV-puhastus. Tagada loomuliku valguse juurdepääs keskusele ja basseinidele, vähendades otsese UV-kiirguse mõju (kasutada sirme vms). Kõik metallist osad (torud, valgustite trossid, redelid, käepidemed, poldid jne) peavad olema happekindlad ja roostevabad. Ventilatsioonil ja valgustusel peab olema vähemalt tavarežiim ja võistlusrežiim. Ventilatsiooniga tagada kloori äratõmme. Liikluskorraldus Kompleksi territooriumi planeerimisel tuleb lähtuda funktsionaalsusest ja turvalisusest. Krundil peavad olema: selged liikumisteed sõidukitele, jalgratastele ja jalakäijatele parkla sõidukitele ja jalgratastele ning invatranspordi parkimiskohad. Parkimiskohtade miinimumi määramisel tuleb lähtuda avalikele üldkasutatavatele hoonetele kehtivatest nõuetest turvalised peatus- ja pöördekohad bussidele Standardid ja juhised Pakkuja peab teenuse osutamisel juhinduma Eestis kehtivatest õigusaktide, standardite, normdokumentide terviktekstidest, mis on kättesaadavad Elektroonilise Riigi Teataja kataloogist ( https://www.riigiteataja.ee ) ja Standardikeskusest ( http://www.evs.ee ) . Tagatud peab olema vähemalt järgmiste nõuete täitmine: Vabariigi Valitsuse 15.03.2007 määrus nr 80 ,,Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele” ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 ,, Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ Basseinitehnika ja -inventari valikul ja paigaldusel järgida Part IX. FINA Facilities Rules . 2015-2017 https://www.fina.org/sites/default/files/finafacilities_rules.pdf Jõusaal Jõusaal peab olema pindalaga vähemalt 500 m 2 ja sisaldama erinevaid funktsionaalseid alasid. Ujulas ja jõusaalis peavad olema elektroonilised tablood võistluste läbiviimiseks. Ujulas ja jõusaalis peab olema helitehnika võistluste läbiviimiseks. Toitlustusteenus Kompleksis peab asuma toitlustusteenus mahutavusega vähemalt 100 inimest, mis sisaldab ka spordibaari (nagu näiteks O’Leary’s ) . Spordibaari koosseisu peab minimaalselt kuuluma piljard ja noolemängu alad ning lisaks 3 vabalt valitud meelelahutusliku tegevuse ala . Muud mittekohustuslikud teenused Arvestades asjaolu, et rajatavast keskusest saab eeldatavalt keskne koht Tapa linnas, näeb Hankija ette, et see sisaldaks lisaks kohustuslikele teenustele ka muid teenuseid. Nende väljaarendamiseks on võimalik suurendada ka ehitusala. Hindamisel annavad lisateenused lisapunkte. Lisateenuste all peab Hankija silmas: Spordisaale, mis võimaldaksid tegeleda käsipalli, korvpalli, võrkpalli, saalijalgpalli, sulgpalli ja tennisega. Minimaalsest suuremat ja mitmekesisemate a traktsioonidega vee- ja saunakeskust. Bowling’ut spordibaari koosseisus. Majutusteenust. Toidu- ja esmatarvete kauplust, sh sporditarvete müügikohta. Täiendavat kohvikut. Minimaalsest suuremat jõusaali. Täiendav info tasustamise kohta Pakkumuses tuleb esitada hinnad osutatavatele põhiteenustele ehk ujula ühe rajatunni maksumus, üksikpilet, jõusaali üksikpilet, jõusaali kuukaart, ujula kuukaart, ujula + jõusaal kuukaart tänastes hindades (vt ka teenuste tabel) . Kontsessionääril on igal järgneval aastal alates teenuse osutamisest (sh esimesel aastal ka pakkumuse esitamise ja teenuse osutamise perioodi vahele jäävat aega arvestades) ja õigus taotleda hindade tõstmist maksimaalselt tarbijahinnaindeksi muutuse ulatuses mitte tihemini kui kord aastas ja vähemalt 3-kuulise etteteatamisega. Odavamaid hindu ja soodustusi on õigus jooksvalt hiljem alati pakkuda. Teenuse osutajal tuleb seada sisse süsteem, et lisaks Kaitseministeeriumi ja tema allasutuste tellitavatele grupiteenustele registreeritakse ka kõik riigikaitse valdkonnaga seotud üksikkülastused ja need kuuluvad samuti soovitud teenuste mahu sees arvestamisele, kuigi maksmine ei toimu otseselt Kaitseministeeriumi või tema allasutuse poolt, vaid otse iga üksikisiku poolt eraldi läbi Stebby (või analoogi) või kohapeal maksekaardiga/sularahas. Liitlastele tsentraalselt (mitte üksikisikud) tellitavate või otse liitlaste üksuse poolt operaatorilt tellitavad teenused saavad olema käibemaksuvabad ja selle kohta esitab Kaitseministeerium või tema allasutus või mõni kolmas volitatud isik käibemaksu vabastuse tõendi. Operaator peab pidama arvestust, millist teenust, millal ja kui palju tellija (sh erinevate tellimuste lõikes) kasutas ning kohustub andma sellest regulaarset (vähemalt igakuiselt) ülevaadet. Kui operaator otsustab hoida ujula ja muud teenused avatud ka suvisel perioodil (osaliselt või täielikult) ning sel ajal tarbib tellija mingeid teenuseid, siis ka need kuuluvad soovitud teenuste mahu sees arvestamisele (vt punkt 4.3). Hoolimata sellest, et Tapa vald ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus on ühishankijad ja punktis 4.3.1 on välja toodud ühine soovitav teenuste maht, tuleb arvestada, et Tapa valla soovitav teenuste maht on 200 000 eurot (koos käibemaksuga) ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse soovitav teenuste maht on 250 000 eurot (koos käibemaksuga). Samas tuleb Tapa valda ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskust Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuste esindajana käsitleda ühe tellijana teenuste mahu täitmise arvutamisel, aga tuleb eristada ka kummagi eraldi kasutus. Kui tegemist pole üksikkülastajaga, kes tasub koheselt teenuse eest, toimub arvete esitamine reaalselt kummagi tellija nimel tegelikult teenust kasutavale isikule maksetähtajaga vähemalt 28 päeva. Kontsessioonilepingu projekt KONTSESSIOONILEPING Tapa vald, registrikood 75033477, asukoht Pikk 15 Tapa (edaspidi nimetatud Tellija 1 ), mida esindab vallavanem Riho Tell Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus , registrikood 70009764, asukoht Järve tn 34a Tallinn (edaspidi nimetatud Tellija 2 ), mida esindab põhimääruse alusel direktor Kusti Salm (edaspidi koos nimetatud kui Tellija ) ja ……………………….. , registrikood …………. , asukoht …………… (edaspidi nimetatud Kontsessionäär ), mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige ……….. (edaspidi lepingus nimetatud ühiselt ka Pooled või eraldi Pool ) sõlmivad käesoleva kontsessioonilepingu (edaspidi nimetatud Leping ) ja on kokku leppinud alljärgnevas: Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on kontsessionääri õigus ja kohustus projekteerida ning ehitada Tapa linnas, Spordi tn 8, asuvale kinnistule ujulakompleks (edaspidi Keskus või Kompleks ) koosseisus : Ujula 8 raja, algõppe basseini ja saunadega lõõgastusala; Jõusaal; Toitlustus, sh spordibaar; M uud pakkumuse raames esitatud teenused (...) M aapealne parkimisplats koos neid teenindavate tehnovõrkude ja –rajatistega . Lepingu ese on täpselt kirjeldatud hanke lähteülesandes. K äesoleva kontsessioonilepingu esemeks on: hoonestusõiguse seadmine asjaõiguslepingus fikseeritud kinnisasjale (edaspidi Ehitis ja/või Rajatis ); õigus omada ja kasutada eelnimetatud Kompleksi ja parklat hoonestusõiguse alusel 50 aastat kohustusega tagada Keskuse kasutus piiritlemata isikute ringile ning parkla kasutus piiritlemata isikute ringile . Kontsessionäär jääb pärast ehitise valmimist iseseisvalt Keskust opereerima ja kohustub tellijale võimaldama kasutada Keskuse ruume vastavalt hanke alusdokumendis „ Lähteülesanne“ toodud mahule ja tingimustele. Punktis 1.1 nimetatud Kompleksi hoone ja parkimisalad ehitada kooskõlas Tapa linnas Paide mnt 14 ja Spordi tn 8 maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga, Eesti Ujumisliidu nõuannete ning FINA ametliku ujula tingimuste reeglistikuga, Keskuse teisteks tegevusteks vajalike ruumide ja tehnosüsteemide ja Keskuse parkla vastavalt kontsessionääri tellimusel koostatud ehitusprojektile, taotletud ehitusloa alusel, lähtudes Tapa Spordi- ja vabaaja keskuse ehitustööde kontsessiooni hankes pakkuja esitatud eskiislahendusele ja Lepingule. Hoonestusõiguse sisuks olevad õigused ja kohustused on toodud hoonestusõiguse seadmise lepingus. Enne projekteerimistöödega alustamist peab Kontsessionäär olema sõlminud Tapa vallaga Spordi tn 8, Tapa linn kinnisasjale Kontsessionääri kasuks hoonestusõiguse seadmise asjaõigusliku lepingu. Hoonestusõiguse seadmise leping sõlmitakse sellele osale kinnistust, millele nähti ette ehitused pakkumuses esitatud eskiisis. Juhul, kui pakkumuses näidatud, kuid hindamises mitteosalenud täiendava reserveeringu alal ei ol e kasutust alustatud hiljemalt 8 ( kaheksa ) aasta jooksul alates hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest, lõpetatakse lepingu selles ulatuses ja maakasutusõigus läheb üle Tellijale 1. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada Lepingu dokumentides kirjeldatut, samuti tuleb teha ehitamisega seotud ning sellest tulenevaid töid ja toiminguid, mis on vajalikud Ehitise täielikuks valmimiseks ja Ehitisele kasutusloa või -teatise väljastamiseks (edaspidi Tööd ). Kontsessionääri ülesannete hulka kuulub ka selliste tööde tegemine või teenuse osutamine, mida ei ole Lepingu dokumentides otseselt nimetatud, kuid mis on tavapäraselt vajalikud Tööde teostamiseks ja Lepingu eesmärgi saavutamiseks. Tööde kavandamisel ja teostamisel tuleb lähtuda Lepingus ja Lepingu dokumentides esitatud nõuetest ja normatiivsetest materjalidest. Kontsessionäär on kohustatud ilma täiendava hüvitiseta tegema kõik Tööde nõuetekohaseks teostamiseks vajalikud täiendavad ettevalmistustööd, Tööde korralduslikud toimingud ja võtma kõik võimalikud ehitusriskid riigihanke viitenumber 240430 „Tapa Spordi- ja vabaajakeskuse ehituse kontsessioon“ (edaspidi riigihange) eesmärgist lähtudes, millistele ei ole otseselt viidatud Lepingus ja selle dokumentides, kuid millised on, tulenevalt Kontsessionääri ametialasest professionaalsusest ja heast ehitustavast, vajalikud Tööde nõuetekohaseks teostamiseks ja kasutuselevõtmiseks. Lepingu täitmisel lähtub Kontsessionäär ETÜ 2013 regulatsioonist niivõrd kuivõrd see ei ole Lepingus ning Tapa Spordi-ja vabaajakeskuse ehitustööde kontsessioon riigihanke alusdokumentides sätestatud teisiti. Kontsessionäär kinnitab, et ta: on enne Lepingu sõlmimist põhjalikult tutvunud Spordi tn 8, Tapa linn kinnistuga, samuti kõikide Lepingus nõutavate teenuste osutamiseks vajalike tingimuste reeglistikuga; on täielikult teadlik Tapa linnas, Spordi tn 8 asuvate kinnisasja seisukorrast Lepingu sõlmimise hetkel, kõikidest Töödega seonduvatest riskidest, kehtivatest õigusaktidest, kehtestatud ehituseeskirjadest, -normatiividest ja –standarditest ja muudest õigusaktidest ning kohustub neid täitma kõrvalekaldumisteta ja ilma Tellijalt täiendavat hüvitist nõudmata; on Tööde tegemise asukoha (ehitusobjekti ja –platsi) põhjalikult ning töövõtuks vajalikus mahus ja ulatuses üle vaadanud. Lepingu dokumendid Tööd teostatakse vastavalt Lepingule ja järgnevalt loetletud Lepingu dokumentidele: kontsessioonimenetluse käigus antud selgitused, täpsustused ja täiendused; riigihanke alusdokumendid; Kontsessionääri poolt kontsessioonimenetluses esitatud pakkumus ja kvalifitseerimisdokumendid; nõupidamiste protokollides kokkulepitu, milles on selgelt dokumendi muust tekstist (dokumendi sisust) eristatav ja /või esile tõstetud viide (nt „Lepiti kokku“, „Otsustati“). Kõik Lepingu dokumendid täiendavad üksteist. Ükskõik millises Lepingu dokumendis mainitud kohustus, tingimus või nõue on Pooltele siduv. Vastuolude korral Lepingu dokumentides arvestatakse neid ülaltoodud tähtsuse järjekorras (nn prevaleerimise järjekord), kusjuures sama tähtsusega dokumentide korral arvestatakse neist ajaliselt hilisemat (teise lisaga kattuvas osas). Samuti on valiku aluseks määratlus, mis vastab kõige paremini Lepingu ja selle lisade mõttele ning tagab võimalused kõige otstarbekamalt ja/või kiiremini Tellija ja Lepingu eesmärgi saavutamise, arvestades ratsionaalsemate kulutustega ehitus- ja kasutusperioodil. Ehitamist reguleerivate normide ja standardite vastuolude korral järgitakse „vaikimisi“ rangemaid norme. Lepingu tähtajad Leping jõustub selle mõlemapoolsel allkirjastamisel ja kehtib kuni Poolte kõigi kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmiseni. Kontsessioonilepingu tähtaeg on 15 aastat (180 kuud) alates teenuse osutamise algusest. Ehitise lõpliku valmimise tähtaeg on hiljemalt 30 kuud hoonestusõiguste seadmise asjaõiguslepingu sõlmimisest. Kompleks peab olema nimetatud tähtajaks täielikus kasutusvalmiduses, mil peab algama ka teenuste osutamine. Hoonestusõigus Spordi tn 8, Tapa linn asuvale kinnisasjale seatakse 50 aastaks. Poolte esindajad Tellija esindaja Lepingu täitmisel on ... Tellija esindaja tehnilistes küsimustes on … Kontsessionääri esindaja Lepingu täitmisel on … Kontsessionääri vastutav esindaja tehnilistes küsimustes on … Poolte kohustused ja õigused Kontsessionäär kohustub: O sutama pakkumuses esitatud teenuseid, milleks omakorda kohustub teostama alljärgnevates punktides toodut: projekteerima ja ehitama omal kulul Lepingu punktis 1.1. nimetatud Keskuse hoone, välja ehitama kinnistusisese tehnilise infrastruktuuri (vee- ja kanalisatsioonitrassid, elektrivarustussüsteem, sidevõrk, välisvalgustus , kinnistusisesed teed ja parklad) ning teostama muud Keskuse funktsionaalse terviklikkuse tagamiseks vajalikud toimingud ja tööd vastavalt lepingule ja riigihanke alusdokumentidele ; kaasama Lepingu täitmisele projekteerija , kellel on Tööde teostamise kestel kehtiv MTR registreering „projekteerimine“; koostama ja esitama eskiisprojekti vastavalt EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ lisale A; koostama minimaalselt 2 põhimõtteliselt erineva põhiplaani- ja fassaadilahendusega eskiisprojekti ning esitama need kooskõlastamiseks tellijale. Eskiislahenduses tuleb arvestada, et: lahendus sobib ümbritsevasse keskkonda ning on arhitektuurselt tänapäevane; välis - ja siseruumide seosed on funktsionaalsed ja loogilised; asendiplaaniline lahendus (sh liiklusskeem) on ruumisäästlik ja praktiline; energiatõhusus on tagatud parimal viisil; kompleksi on võimalik hiljem ühendada naaberkinnistule potentsiaalselt rajatava pallimängude hoonega ; koostama ehitusprojekti, mis vastab standardile EVS 932:2017; kõik valitavad projektlahendused erinevates projektietappides kooskõlastama tellijaga projekteerimise käigus ning otsused protokollima projekteerimiskoosolekutel. taotlema ehitusload ja/või -teatised ja tegema selle saamiseks kõik vajalikud toimingud; teostama ehitusprojektile ekspertiisi; ehitusprojekti sisse viima Tellija esitatud parandused ja ettepanekud Ehitise kohta; kooskõlastama Tellijaga Ehitise osas ehitusprojekti ja selle muudatused; teostama Tööd Lepingu dokumentidega määratud tulemuseni ja tingimustel, sh vastavalt Tööde teostamise kalendergraafikus toodud tähtaegadele; kaasama Lepingu täitmisele ehitustööde teostamise ajaks omanikujärelevalve teostaja, kellel on Tööde teostamise kestel kehtiv majandustegevuse registri registreering „omanikujärelevalve“. Omanikujärelevalvet tuleb teostada vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrus nr 80 2. juuli 2015, Omanikujärelevalve tegemise korrale ( https://www.riigiteataja.ee/akt/103072015027 ; koostama ja esitama Tellijale enne Töödega alustamist Tööde teostamise kalendergraafiku (mh peab sisaldama ka projekteerimistöid), mis muutub Lepingu lisaks, ja enne ehitustööde algust tööohutuse plaani vastavalt Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 a. määruses nr 377 „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” kehtestatud korrale; koostama ja esitama Tellijale enne Töödega alustamist kvaliteedi tagamise ja järelevalve kava (kvaliteedijuhtimissüsteemi tagamise meetmete ISO 9001 tingimused) ja spetsialistide nimed, kes vastavate ehitusosade kontrolli teostavad; t öö tuleb teostada vastavalt tööde iseloomule Tarindi RYL 2010, Maa RYL 2010, Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012, Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 I ja II osa või EEI nõuetele; tagama Tööde teostamiseks vajalike materjalide, töövahendite, tellingute- ja tõsteseadmete jms olemasolu, samuti kooskõlastama Tellijaga eelnevalt kirjalikult kõikide Ehitise Tööde teostamisel kasutatavad materjalid ja tooted, kui need ei ole määratud Lepingu dokumentides; tagama Tööde teostamisel ning korraldamisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamise ning esitama enne Töödega alustamist andmed alltöövõtjate kohta; tagama, et Tööde teostamisel kasutatavad alltöövõtjad vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele ning Kontsessionääril ei ole õigust vahetada alltöövõtjaid ilma Tellija nõusolekuta; kontrollima pidevalt Tööde teostamist ning kõikide teostatud Tööde vastavust kehtestatud kvaliteedinõuetele, ehituseeskirjadele, -normatiividele ja –standarditele; tagama Tööde vastavuse ehitusloa või -teatise ja kasutusloa või –teatise väljastamiseks vajalikele tingimustele ning hankima omal kulul kõik Tööde teostamiseks, ja Ehitise kasutusele võtmiseks vajalikud load, (sh võimalikud kaeveload (ka krundivälised), tänavate sulgemise load), ehitustoodete või seadmete kasutamisõigusega seotud litsentsid, autoritasud jms, kasutusloa ja kooskõlastused ning tasuma nende hankimisega seotud kulud; viivitamatult teatama Tellijale selliste asjaolude ilmnemisest, mis ohustavad Tööde kvaliteeti ja tähtaegset teostamist või mis takistavad muude Lepingu eesmärgi täitmisega seotud tööde ja toimingute alustamist, teostamist või lõpetamist; järgima Tööde teostamisel töökaitse, tervisekaitse, tuleohutuse ja töösisekorra nõudeid, järgima kõiki kehtestatud ehituseeskirju, -normatiive ja -standardeid ning õigusakte; hoidma ehitusplatsil 1 (ühte) komplekti ehitusprojekte ja muid tööga seonduvaid dokumente, pidama ehitustööde päevikut, fikseerides selles jooksvalt tööde faktilise teostamise ja kulgemise ning tagama Tellijale, Tellija esindajale ja omanikujärelevalve teostajale vaba juurdepääsu ehitustööde päevikuga tutvumiseks; esitama ja kooskõlastama omanikujärelevalve teostajaga ehitustööde teostusdokumentatsiooni, kaetud tööde aktid ja materjalide vastavussertifikaadid või vastavusdeklaratsioonid, Ehitise ehitusprojektist erinevad lahendused peab kooskõlastama ka Tellija; koristama ja vedama ära ehitusplatsil tekkinud ehitusprahi ning tagama heakorra Tööde teostamise piirkonnas, hoidma Tööde teostamise ajal korras ehitusplatsi ja selle vahetu ümbruse, hoidma sõidu- ja kõnniteed vabad ehitusmaterjalidest, jääkmaterjalidest, hoidma korras ehitusplatsiga külgnevad kõnniteed (koristama talveperioodil lume ehitusplatsiga külgnevatelt avalikelt kõnniteedelt); tagama, et Tööde teostamise perioodil on ehitusplatsil viibiv Kontsessionääri ja tema alltöövõtjate personal kindlustatud tööandja õnnetusjuhtumikindlustusega; rajama omal kulul Tööde teostamiseks vajalikud ehitusaegsed kommunikatsioonid ja rajatised, püstitama ajutised ehitised, paigaldama ehitusplatsi ja Töödega hõlmatud territooriumi ajutised piirded, korraldama ehitusplatsi ööpäevaringse valve; tasuma kõik Tööde teostamise ajal ehitusplatsi valve-, koristus-, kütte-, vee-, kanalisatsiooni-, side- ja elektrienergia tarbimisega seotud kulud vastavalt kehtivatele tariifidele esitatavate arvete alusel; tagama hoonesiseste ja hooneväliste ning krundisiseste ja krundiväliste, insener-kommunikatsioonide teostusjooniste ja täiteskeemide koostamise; koostama ehitustööde täitedokumentatsiooni, mh teostusdokumentatsiooni koosseisus ehitustööde tööprojekti vastavalt õigusaktides ja standardites kehtestatud tingimustele ning Majandus- ja Taristuministri määrusele nr 115; teostama ehitusejärgsed kontrollmõõdistused; andma Tellijale üle elektroonselt täitedokumentatsiooni (sh originaalfailid – . dwg , . ifc , . docx , . xlsx jms) vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri vastavasisulise õigusaktiga kinnitatud ehitamise dokumenteerimise nõuetele; vastutama ehitusplatsi, seal toimuva tegevuse/tegevusetuse ja sellega kaasneda võivate kõrvalmõjude eest ümbritsevale elukeskkonnale ja kolmandate isikute varale ning hüvitama Tellijale ja kolmandatele isikutele ehitustegevusega tekitatud kahjud; kasutama Ehitise ehitustööde teostamisel materjale, seadmeid ja tooteid, mis on uued, kasutamata, vigadeta, vastavad õigusaktidega kehtestatud nõuetele ja on ettenähtud tööks vastavalt Tellijaga kooskõlastatud ehitusprojektile, välja arvatud juhul kui Lepingu dokumentides on teisiti sätestatud; kasutama Ehitise ehitustööde teostamisel ainult ehitusprojektis nimetatud materjale, tooteid ja seadmeid. Ehitise ehitusprojektist erinevad või seal määramata materjalid, tooted ja seadmed tuleb kooskõlastada enne nende kasutamist omanikujärelevalve teostaja ja Tellijaga; kui Kontsessionäär märkab vigu, vastuolusid või puudujääke Tellija poolt esitatud dokumentides, informatsioonis või juhistes, mis võivad põhjustada Lepinguga kokkulepitud Tööde nõuetele mittevastavust, ebakvaliteetsust ja/või mittekohast lõpuleviimist , peab ta sellest Tellijat viivitamatult kirjalikult informeerima; teostama Tööde juhtimist; hoidma ära tehtud Töödest ja nende tegemise käigus tekkivad võimalikud kahjulikud mõjutused keskkonnale ja ümbruskonnale; vastutama Tööde kvaliteedi ning tähtaegse teostamise eest ka siis, kui kasutab lepingujärgsete tööde teostamisel alltöövõtjaid ; paigaldama ja ehitusperioodi kestel korras hoidma ning pärast ehitusperioodi lõppu eemaldama objekti infotahvli, mis peab vastama õigusaktides kehtestatud nõuetele. Infotahvli asukoht ja kujundus tuleb kooskõlastada Tellijaga; tagama hoonestusõiguse ala korrashoiu ja ohutuse ümbruskonnale; vastutama oma alltöövõtjate , partnerite jm kontsessionääriga lepingulistes suhetes olevate Keskuse käitamises osalevate ettevõtete tegevuse ja tegevusetuse eest; tagama Keskuse säilimise sihtotstarbeliseks kasutamiseks sobivas seisundis Lepingu kestuse ajal ning tagama hoone vajalike remonttööde teostamise mõistliku aja jooksul; järgima üldkehtivaid tuleohutuse-, sanitaareeskirju, keskkonnanõudeid ning sh Tapa valla territooriumil kehtivaid eeskirju ja juhendid. Kontsessionääril on õigus: muuta pakkumuse osana esitatud eskiisi projekteerimise faasis, kui lahendus muutub sellest paremaks; püstitada ehitusplatsile omal kulul Tööde teostamiseks vajalikud ajutised ehitised (soojakud, piirded jne), tuua ehitusplatsile mehhanisme ja seadmeid, ladustada materjale, sulgeda tänavaid vastavalt kehtivale korrale. Tänavate sulgemine tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsuse asjaomaste ametkondadega. Tänavate sulgemise tasu tasub Kontsessionäär; nõuda Tellijast sõltuvate mitteõiguspäraste takistuste kõrvaldamist Tööde teostamisel või korraldamisel ; sõlmida hoone käitamiseks ja haldamiseks lepinguid ettevõtjatega; taotleda Tellijalt hankes esitatud teenuste hindade ja Tellija ostetava minimaalse teenuste mahu tõstmist maksimaalselt tarbijahinnaindeksi tõusu ulatuses; Kontsessionääril ei ole õigust muuta Tellija poolt kinnitatud Ehitise ehitusprojekti või teha muudatusi Ehitise Töödes ilma Tellija vastavasisulise kirjaliku nõusolekuta . Tellija 1 kohustub: üle andma Kontsessionäärile Tööde teostamiseks vajaliku hoonestusõiguse ala 7 (seitsme) tööpäeva jooksul arvates hoonestusõiguste seadmise asjaõiguslepingu sõlmimisest. Tellija kohustub: viivitamatult teatama Kontsessionäärile selliste asjaolude ilmnemisest, mis takistavad või võivad takistada Tööde teostamist või muul viisil Lepingu kohast täitmist, sõltumata asjaolude tekkepõhjusest; järgima ehitusplatsil Kontsessionääri poolt kehtestatud tööohutuse eeskirju ja nõudeid. tasuma tarbitud teenuste eest 28 päeva jooksul alates arve esitamisest; teavitama Kontsessionääri pikaajalistest regulaarsetest broneeringutest ette vähemalt 28 päeva, sh vajadusest kasutada kõiki ujula radu korraga; ostma 15 aasta jooksul teenuseid minimaalselt (...) euro (käibemaksuta summa) eest aastas vastavalt lähteülesandes toodud tingimustele; mitte rajama hoonestusõiguse perioodi vältel Tapa valda Kontsessioonilepingu esemega konkureerivat objekti. Tellijal on õigus: teostada pidevat kontrolli Ehitise Tööde käigu ja kvaliteedi, samuti kasutatavate materjalide, konstruktsioonide ja seadmete kvaliteedi üle ning puuduste avastamisel teha Kontsessionäärile kohustuslikke ettekirjutisi Tööde kvaliteedi ja projektile ning sätestatud tingimustele mittevastavuse osas. Selleks võib Tellija iseseisvalt palgata omanikujärelevalve teenuse osutaja . Kui Tellijal on pretensioone Tööde kvaliteedi või tähtaegsuse kohta, on Tellijal õigus rakendada Lepingus ette nähtud sanktsioone, kui Kontsessionäär talle antud täiendava tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda; kui Kontsessionäär ei kõrvalda puudusi Töödes Tellija poolt kirjalikus nõudes määratud tähtajaks, on Tellijal õigus peatada Tööde teostamine kuni puuduste kõrvaldamiseni, muutmata sealjuures Lepingu täitmise tähtaega, või anda puuduste likvideerimine kolmandatele isikutele Kontsessionääri kulul või Leping üles öelda ning nõuda Tellijale tekitatud kahju hüvitamist; aktsepteerida või keelduda Kontsessionääri poolt esitatud projektile tehtud muudatusettepanekutest või -töödest; nõuda Kontsessionääri töötajate või alltöövõtja väljavahetamist, kui konkreetses töölõigus nendest töötajatest või alltöövõtjast tingitud ehitusnormide või kvaliteedinõuete eiramine või mahajäämus Tööde teostamise graafikust seab Tellija hinnangul ohtu Lepingu tingimuste (tähtaeg, maksumus jne) täitmise; nõuda Lepingutingimustele mittevastavate alltöövõtjate asendamist; nõuda Kontsessionäärilt Tööde tegemisel ehitusplatsil igapäevast oma tööst tekkinud jääkide koristamist ja ehitusplatsi puhtust. Kontsessionääri koristamisest keeldumisel või mittekvaliteetsel koristamisel peatada Tööd ehitusplatsil kuni kord on tagatud või kasutada tasulist koristusteenust nõudes selleks tehtud kulutuste hüvitamist Kontsessionääri poolt. Eeltoodud põhjustel Tööde peatamise korral puudub Kontsessionääril õigus nõuda Tööde tähtaegade pikendamist; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahve, kui Kontsessionäär ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, kvaliteedinõuetest, samuti, kui Kontsessionäär ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi; saada teenuseid, mis on fikseeritud lähteülesandes ja Kontsessionääri poolt esitatud pakkumuses. Kindlustus ja täitmistagatis Kontsessionäär vastutab Lepingu täitmisest tuleneva tegevuse/tegevusetusega kaasneda võivate kõrvalmõjude eest ümbritsevale keskkonnale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju eest. Kontsessionäär sõlmib omal kulul ja esitab Tellijale enne ehitustöödega alustamist ehituse koguriskikindlustuse (CAR) lepingu ja ehitustegevuse tsiviilvastutuskindlustuse lepingu hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kontsessionäär tagab, et punktis 6.2. nimetatud kindlustuslepingutest tulenev kindlustuskaitse kehtib kuni ehituskohustuse täitmiseni. Kontsessionäär kohustub hoiduma tegudest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua kindlustuskaitse lõppemise. Kontsessionäär on kohustatud andma Tellijale enne hoonestusõiguste asjaõiguslepingu sõlmimist täitmistagatise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel. Kontsessionäär kindlustab hoone oluliste riskide vastu nagu tulekahju, vandalism ja loodusõnnetused kogu hoonestusõiguse lepingu vältel. Vääramatu jõud Lepingu dokumentidest tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist Pooled Lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). Vääramatu jõuga on tegemist juhul, kui nimetatud asjaolu ei saanud Pool mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Pooled ei vastuta Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise eest, kui Lepingu täitmata jätmine on tingitud vääramatust jõust. Vääramatu jõu asjaolu esinemine muudab Lepingus toodud tähtaegu perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu asjaolud takistavad Lepingu täitmist. Lepingu mittetäitmine põhjusel, mida on tekitanud vääramatu jõu asjaolud, loetakse vabandatavaks üksnes tingimusel, et Pooled rakendavad jõupingutusi sellise olukorra vältimiseks ning tingimusel, et võetakse tarvitusele meetmed Lepingu täitmiseks. Pooled peavad oma Lepinguliste kohustuste täitmist jätkama niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on lõppenud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täimisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teisele Poolele kirjalikult teatama. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõu asjaolud kohustuse täitmist takistasid. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle 30 (kolmekümne) päeva, otsustavad Pooled läbirääkimiste käigus oma Lepinguliste kohustuste täitmise edasised võimalused. Vastutus Lepingu rikkumise eest Pooled kannavad varalist vastutust Lepingu mittetäitmisega või mittekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud kahjude eest Eesti Vabariigi õigusaktides ja Lepingus ettenähtud juhtudel. Juhul, kui Kontsessionäär ei teosta Töid vastavalt kalendergraafikus toodud tähtaegadele või ei täida teisi Lepingus võetud kohustusi, siis on Tellijal õigus nõuda Kontsessionäärilt leppetrahvi vastavalt Lepingu lahutamatuks osaks olevale tabelile (projekteerimise ja ehitusaegsete sanktsioonide tabel). Leppetrahvi tasumine ei vabasta poolt Lepingus sätestatud kohustuste täitmisest. Lisaks leppetrahvile on Tellijal õigus nõuda Kontsessionäärilt Lepingu mittenõuetekohasest täitmisest tekkinud kahjude hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata. Pool loetakse vastutavaks Lepingu rikkumise eest ka juhul, kui Lepingu rikkumise eest vastutab Poole esindaja (juhatuse või seda asendava organi liige või muu tema poolt esindatav isik) ning muu isik, keda Pool kasutas oma kohustuste täitmiseks, sealhulgas töötaja, teenistuja, klient, käsundatu või muu isik, kellele Pool usaldas Lepingu või selle osa täitmise. Pool loetakse mistahes asjaolust teadlikuks või seda ettenäinuks või olukorras olevaks, kus ta pidi seda teadma või ette nägema, kui asjaolust teadis või seda nägi ette või pidi sellest teadma või seda ette nägema mistahes Lepingus nimetatud isik, kelle eest Pool vastutab; Kontsessionäär tasub leppetrahvi Tellijale ujula- ja spordikompleksi teenuste mitteosutamise eest 1000 eurot päevas. Kui Tellija ei tasu 28 päeva möödumisel arve esitamisest tarbitud teenuste eest, lisandub 0,01% viivist iga ületatud päeva eest tasumata summalt. Lepingu lõppemine, muutmine, Lepingu ülesütlemine Leping lõpeb Lepinguliste kohustuste täieliku ja nõuetekohase täitmisega. Leping lõpeb ka Poolte kokkuleppel, Lepingu ülesütlemisel ja Eesti Vabariigi õigusaktides ettenähtud alustel. Lepingut võib muuta või täiendada ainult kooskõlas riigihangete seadusega. Lepingu muudatused ja täiendused on kehtivad, kui need on sõlmitud kirjalikult ja alla kirjutatud Poolte esindajate poolt. Lepingut võib muuta ka siis, kui ilmnevad järgmised asjaolud vastavalt Riigihangete seaduse §123 lg 1 punktile 2: Ilmastikuolud ei võimalda ehitustöid tähtaegselt lõpetada; Vajalikke lubasid ei ole võimalik tavapäraselt eeldatavate tähtaegade jooksul väljastada. Lepingut muuta sooviv Pool esitab muudatusettepanekud teisele Poolele kirjalikult. Pool on kohustatud nimetatud ettepaneku läbi vaatama ja ettepaneku esitanud Poolele kirjalikult vastama hiljemalt neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates ettepaneku saamisest. Juhul, kui Pooled sõlmivad Lepingu muutmise või täiendamise kokkuleppe, loetakse muudatus või täiendus edaspidi Lepingu lahutamatuks lisaks. Eesti Vabariigi õigusaktide muutmisest tulenev vastuolu mõne Lepingu sättega ei mõjuta ülejäänud Lepingu kehtivust. Lepingupooled kohustuvad vastastikusel kokkuleppel asendama seadusega vastuolus oleva või kehtetu sätte uue seadusliku sättega. Pooltel on õigus Leping üles öelda võlaõigusseaduses sätestatud alustel ja korras. Tellijal on õigus Leping üles öelda ka järgmistel juhtudel: kui Kontsessionäär ei ole alustanud ehitustöödega hiljemalt 12 kuu jooksul alates kontsessioonilepingu sõlmimisest; kui Kontsessionäär teeb Töid mittevastavuses graafikuga ning Tööde lõpetamine tähtajaks muutub ilmselt võimatuks; kui Kontsessionäär teostab Töid vastuolus Lepinguga, ehitusprojektidega, kehtestatud ehituseeskirjade, -normatiivide või –standardite või kehtiva seadusandlusega ja planeeringutega; kui Kontsessionäär vaatamata Tellija juhistele ja märkustele teostab Töid süstemaatiliselt ebakvaliteetselt, kasutab ebakvaliteetseid, ebaõigeid või mittenõuetekohaseid materjale, töövahendeid, seadmeid, tooteid, töövõtteid vms; kui Kontsessionäär rikub teisi Lepingust tulenevaid kohustusi ega kõrvalda rikkumist Tellija nõudmisel mõistliku tähtaja jooksul, mis ei või olla pikem kui 7 (seitse) päeva; kui Kontsessionääri suhtes on tehtud pankrotiotsus, Kontsessionääri vara on arestitud või Kontsessionääri majanduslik seisund ei võimalda täita Lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt; kui Kontsessionäär ei vii Lepingutingimustele mittevastavaid ehitustöid Lepingutingimustega vastavusse või viivitab oluliselt (üle 21 (kahekümne ühe) päeva) töö Lepingutingimustega vastavusse viimisega; kui 10 (kümne) päeva jooksul punktis 6 nimetatud kindlustuslepingute katkemisest ei ole Kontsessionäär esitanud Tellijale poliisi samadel tingimustel sõlmitud ehituse koguriskikindlustuse (CAR) ja/või ehitustegevuse vastutuskindlustuse lepingute kohta; kui Kontsessionäär annab Lepingu või ettevõtte üle ilma Tellija nõusolekuta; kui Tapa vald nõuab hoonestusõiguse kandmist hoonestusõiguste seadmise lepingus sätestatud juhtudel Tapa valla nimele või üleandmist Tapa valla poolt määratud isikule, v.a juhul kui kontsessionäär võõrandab kinnisasja koormava hoonestusõiguse tasuta Tapa vallale vastavalt riigihanke alusdokumentide lisaks oleva hoonestusõiguste seadmise lepingu projekti punktis (...) sätestatule. Lepingu punktis 9. 7 . nimetatud alustel Lepingu ülesütlemise korral on Kontsessionäär kohustatud hüvitama Tellijale tekkinud kahju (s.o muuhulgas kulutused, mis tekivad Tellijal seoses uue kontsessionääri leidmisel) ning tasuma Tellijale tema nõudmisel leppetrahvi 100 000 (ükssada tuhat) eurot. Informatsioon Pool kohustub teist Poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. Kõik Lepingu täitmise või Lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja informatsioon esitatakse teisele Poolele kirjalikult Lepingus näidatud aadressil või muul aadressil, mida üks Pool on teisele Poolele teatavaks teinud: kirjalikuks teateks loetakse: tähitud kiri, Poole esindajale isiklikult allkirja vastu üleantud kiri, samuti e-kiri , kui saaja on saatjale e-kirja kättesaamist kas e-kirja teel või muul viisil kinnitanud; tähitud kiri loetakse kätte saaduks, kui selle postitamisest on möödunud 5 (viis) päeva. Kõikidest muudatustest Lepingus sätestatud kontaktandmetes peab Pool teisele Poolele teatama hiljemalt 2 (kahe) tööpäeva jooksul nende muudatuste tegemisest arvates. Ühe Poole poolt käesoleva sätte rikkumisel käsitletakse teise Poole saadetud teadet Lepingus sätestatud aadressile, e-posti aadressile kohasel viisil saadetud teatena. Vaidluste lahendamine Kõik Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse Poolte vaheliste läbirääkimiste teel. Juhul, kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, siis lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras Viru Maakohtus. Lepingu sisule kohaldatakse Eesti Vabariigi õigust. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega väljendusviis, mida Pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul, kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samadel asjaoludel mõistma. Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste Lepingu tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis muudab Lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem Lepingu olemuse ja eesmärgiga. Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et Pooled ei ole teadlikult või tegelikult kokku leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui võib eeldada, et Leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolusid arvestades mõistlik, lähtudes Poolte tahtest, Lepingu olemusest ja eesmärgist ning heast usust. Nõupidamised ja koosolekud Korraliste ehitusnõupidamiste toimumise koht ja sagedus lepitakse kokku Tööde alguskoosolekul. Korralisi ehitusnõupidamisi juhatab ja protokollid koostab Kontsessionääri esindaja. Nõupidamiste protokollid esitatakse osalejatele 2 (kahe) järgneva tööpäeva jooksul peale nõupidamist e-kirjaga . Erakorralised koosolekud toimuvad ühe Poole nõudmisel mitte hiljem kui 1 (ühe) tööpäeva jooksul alates sellekohase kirjaliku teate esitamisest teisele Poolele. Nõupidamiste ja koosolekute kohta koostatud protokollid allkirjastavad Poolte esindajad. Pooled on kohustatud kinni pidama nõupidamistel ja koosolekutel protokollitud otsustest. Muud sätted Pooled on kokku leppinud, et lepingu täitmise keel on eesti keel. Kontsessionäär peab olema suuteline suhtlema Tellijaga eesti keeles ning koostama kõik Lepingu täitmisega seotud dokumendid korrektses eesti keeles. Juhul, kui Leping mistahes põhjusel lõpeb või lõpetatakse ennetähtaegselt, siis loetakse, et Tellijale on antud nõusolek Lepingu täitmise käigus loodud ehitusprojektist tulenevate autoriõiguste kasutamiseks. Sellisel juhul loetakse, et autoriõiguste eest makstav autoritasu on Kontsessionäärile tasutud ning Tellijal ei ole kohustust Kontsessionäärile, Töö autoritele või mistahes kolmandatele isikutele selle eest täiendavalt tasuda. Tellija võib neid õiguseid kasutada, avaldada, loovutada või üle anda ning käesolevaga annab Kontsessionäär selleks tagasivõtmatu nõusoleku. Pooled kinnitavad, et neil on kõik seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad volitused, nõusolekud ja heakskiidud Lepingu sõlmimiseks ja Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. Pooled kinnitavad, et Lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, õigusakti või põhikirja sätet ega ühtegi varem sõlmitud lepingust või kokkuleppest tulenevat kohustust. Pooled kinnitavad, et Lepingu tekst vastab Poolte tegelikule tahtele. Pooled kinnitavad, et on Lepingu ja selle lisad hoolikalt läbi lugenud ning et kõik Lepingu sätted ja tingimused on üheselt arusaadavad ja mõistetavad. Pooled kinnitavad, et on teisele Poolele teatanud kõigist asjaoludest, mille vastu teisel Poolel on või võib olla, arvestades Lepingu eesmärki, äratuntav oluline huvi, et mõistlikult on arvestatud teise Poole huvide ja õigustega ning et teisele Poolele on esitatud tõeseid andmeid. Pooled kohustuvad teineteist teavitama oma andmete ja/või õigusliku seisundi muutumisest (sealhulgas ärinime muutus, äriühingu jagunemine, ühinemine, ümberkujundamine) hiljemalt 5 (viie) kalendripäeva jooksul vastava muudatuse registreerimisest. Lepingul on allakirjutamise hetkel alljärgnevad lisad: Lisa 1 Tellija poolt kontsessioonilepingu sõlmimise menetluse käigus pakkujatele antud kirjalikud selgitused, täpsustused ja täiendused (kättesaadav e-riigihangete keskkonnast); Lisa 2 Riigihanke alusdokumendid (kättesaadav e-riigihangete keskkonnast); Lisa 3 Kontsessionääri pakkumus, kvalifitseerimisdokumendid (kättesaadav e-riigihangete keskkonnast). Poolte allkirjad Hindamiskriteeriumid Äriplaan – 40 punkti Esitatud äriplaanide hindamine toimub hankijapoolse 5-liikmelise hindamiskomisjoni poolt. Hankijal on õigus kaasata hindamiseks erialaeksperte. Hindajad annavad maksimaalselt 40 punkti ja minimaalselt 1 punkti. Koondhinne kujuneb hindajate punktide aritmeetilise keskmisena järgmiselt: 20 punkti antakse plaanile, mis sisaldab kõiki vastavustingimustes nõutud osasid, käsitledes kõiki teemasid piisava põhjalikkusega; mis on realistlik, s.o mille finantsprognoosid on usutavad ja põhjendatud ning mille saavutamist toetab hoolikalt läbimõeldud turundus- ja müügistrateegia; projekti (nii ehitust kui hilisemat opereerimist) on põhjalikult kirjeldatud, andes selge ja loogilise ülevaate kavandatavatest tegevustest koos ajakavaga; pakutakse rohkem teenuseid, kui on Hankija poolt minimaalselt nõutud; riske on hinnatud adekvaatselt. Kokkuvõtvalt, plaan on hoolikalt läbi mõeldud, loogiline, struktureeritud ja annab Hankijale kindluse, et plaan viiakse edukalt ellu. Vähem punkte antakse plaanile, milles esineb puudujääke vastavalt puudujääkide olulisusele. 20 lisapunkti antakse täiendavate teenuste eest, mis on loetletud lähteülesande punktis nr 5.12 (Muud mittekohustuslikud teenused). Punkte antakse järgmiselt: Maksimaalse lt 1 0 punkti saab Pakkuja, kes on pakkunud kõige suurema pindala (hoone netopind ) ulatuses lisateenuseid. Teised saavad punkte proportsionaalselt vähem. Maksimaalselt 10 punkti saab Pakkuja, kes pakub arvuliselt kõige rohkem lisateenuseid. Teised saavad punkte proportsionaalselt vähem. Kui keegi lisateenuseid ei paku, lisapunkte ei anta. Ujula rajatundide aasta maksumus – 40 punkti Hankija soovib saada 7500 rajatundi aastas. Hankija eeldab 7500 tunni eest tasu kuni 375 000 eurot aastas (käibemaksuta). Ühe rajatunni all on mõeldud ühe ujula raja ainukasutuse õigust üheks tunniks. Kõige madalamale maksumusele antakse 40 punkti, teistele proportsionaalselt vähem. Pakkuja arvestab maksumuse tänastes hindades, mida kasutusperioodil on õigus tõsta maksimaalselt THI muutumise võrra. Eskiis ja seletuskiri – 20 punkti Esitatud eskiisi ja seletuskirja hindamine toimub hankijapoolse 5-liikmelise hindamiskomisjoni poolt. Hankijal on õigus kaasata hindamiseks erialaeksperte. Hindajad annavad maksimaalselt 20 punkti ja minimaalselt 1 punkti. Koondhinne kujuneb hindajate punktide aritmeetilise keskmisena. 20 punkti saab eskiis, mis vastab kõikidele esitatud nõuetele. Eskiisis sisalduva visioonikavandi puhul hinnatakse: Sobivust ümbritsevasse keskkonda ning arhitektuurse lahenduse tänapäevasust ja originaalsust Välis - ja siseruumide seoste funktsionaalsust ja loogilisust Asendiplaanilist lahendust (sh liiklusskeem) Energiatõhususe tagamist arvestavaid lahendusi Eskiislahenduse vormistuse loetavust ja terviklikkust Ideekavandi maht Asendiplaan mõõdus M 1:500. Asendiplaanil näidata: uushoonestus koos olemasolevaga ja selle avaliku ruumi lahendus, haljastus ja väikevormide ( välisinventari ) paiknemine (kinnine õueala ), võimaliku väliruumis toimuva liiklus- ning parkimiskorralduse lahendus (invatransport, toidutransport). Hoone plaanid (ruumide nimetused kanda plaanile) M 1:200. Hoone iseloomulikud lõiked M1:200. Hoone vaated (vaadetel näidata viimistlusmaterjalid) M1:200. Hoone toimimist selgitavad skeemid vabas mõõtkavas. Inventari ja väikevormide üldine kujundusprintsiip jooniste või piltidena. Vähemalt kolm aksonomeetrilist vaadet, perspektiivvaadet või 3D joonist ehitusalast. Vähemalt üks vaade peab hõlmama projekteeritavat hoonet koos lähiümbrusega. Seletuskiri, kus on antud: planeeringulise idee ning asendiplaanilise ja maastikuarhitektuurse osa kirjeldus, hoonestuse idee, funktsionaalse toimimise ning tehnoloogilise osa kirjeldus, hoone viimistluse, konstruktiivse ning ehitusliku osa kirjeldus, ala läbivate liikumiste ja logistika kirjeldus, avaliku ruumi kujundusliku idee kirjeldus, tehnilised näitajad ja energiatõhususe osa. Ideekavandi vorm Ideekavand peab olema esitatud formaadis A1 ning digitaalselt trükikõlbulike . pdf , või . jpg faili(de)na. Seletuskiri tuleb esitada digitaalselt . doc (x) või . pdf failina. Failidest peab kustutama autori nime. Ideekavandis on lubatud kajastada ka täiendav ala (nii DP ala 1 sees, kui erandjuhul ka osaliselt ala 2 sees alaga 1 piirnevas osas) kompleksi laienduste tarbeks lähitulevikus, mida ei hinnata, kuid millele Hankija annab kuni 8 ( kaheksaks ) aastaks (alates hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimisest) võimaluse laiendust rajada. Reserveeringu mitte realiseerimisel tähtaja jooksul selles osas hoonestusõiguse seadmise leping lõpetatakse. Komisjoni otsused on konsensuslikud .