dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon · 14. november 2024
Viit
2.3-8/24/2620-2
Registreeritud
14. november 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.3 Õigusalane korraldamine
Sari
2.3-8 Teiste asutuste juriidiline nõustamine
Toimik
2.3-8
Vastutaja
Karin Uuselu (Andmekaitse Inspektsioon, Menetlusvaldkond)

Failid

  • 📎Vastus nõudekirjale.pdf508 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Antero Männik Teie 15.10.2024 nõunik Keskkonnaamet Meie 14.11.2024 nr 2.3-8/24/2620-2 [email protected] Vastus nõudekirjale Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles palute seisukohta, kas Keskkonnaamet (KeA) tohib väljastada Riigikogu liikmele teavet kujul, mil avaldatakse füüsilise isiku nimi KeA otsustes, mis puudutavad kaitsealadel kavandatud tegevusteks esitatud taotluste lahendamist ning mistahes looduskasutuse lubade andmist. Olete pöördumises märkinud, et kui teabe küsija saab teada isiku nime ja viite dokumendihaldussüsteemis (DHS) olevale selle isikuga seotud dokumendile, on võimalik avaliku DHS-i kaudu jõuda asutuse siseseks kasutamiseks (AK) mõeldud teabeks märgitud dokumendini. Kuigi dokumenti ei saa avada ning adressaati tähistavad ainult füüsilise isiku eesnime ja perenime algustähed, on DHS-is dokumendi pealkiri siiski nähtav, mis võib olla isiku kohta küllaltki informatiivne (nt „Nõusolek maa jagamiseks Lahemaa rahvuspargis – Pärispea küla Kuuse“). Kuna küsitud dokumentide hulgas on suur osakaal füüsiliste isikute suhtes tehtud otsustel, siis isikute nimede väljastamisel avaldaksite suure hulga isikute isikuandmeid. Selgitan, et teabevaldajal on kohustus tagada, et avalikuks ei saaks see osa teabest, mis ei tohi avalikuks saada. Seega peab teabevaldaja, antud juhul KeA ise hindama, kas teave, mida asutuselt teabenõude korras küsitakse, sisaldab juurdepääsupiiranguga teavet või mitte. Kui sisaldab, peab asutus teavet väljastades määratlema piiranguga teabe ulatuse, piirangu aluse 1 ning piirangu seadmist teabenõudjale ka põhjendama. Isikuandmeid puudutava teabe puhul pean oluliseks juhtida tähelepanu sellele, et oluline on kindlaks teha, kas teabe avaldamisel toimub riive isiku eraelule või eraelu puutumatuse oluline kahjustamine. Üksnes isiku nimi ei ole juurdepääsupiiranguga teave. Juhul, kui nime avaldamine koostoimes muu teabega, nt Teie toodud näite puhul elukohta/isikule kuuluvat kinnistut täpsustavate andmetega, võib oluliselt kahjustada isiku eraelu puutumatust, siis tuleb isikuandmetele seada juurdepääsupiirang avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lõike 1 punkti 12 alusel. Kui teabe avaldamise hindamisel eraelu olulist kahjustamist ei nähtu, siis eelnevalt märgitud sätte alusel teabel piirangut seada ei saa. Lisaks märgin, et teabenõude korras teabe küsimisel on Riigikogu liikmel sama suured õigused kui tavakodanikul. Seega AvTS § 14 lõike 2 teise lause kohaselt tuleb juhul, kui isik taotleb juurdepääsupiiranguga isikuandmeid kolmandate isikute kohta, teatada teabevaldajale teabele juurdepääsu alus ja eesmärk. Seega, kui teabenõude korras teavet küsival Riigikogu liikmel on 1 Teabele saab kehtestada juurdepääsupiirangu kas AvTS-i või eriseaduse alusel. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235 soov saada juurdepääs kolmandate isikute andmetele, siis tuleb teabevaldajale selgitada juurdepääsu alus ning eesmärk. Lisaks soovite teada, kas peaksite arvestama õiguskantsleri 30.11.2020 kirjas2 nr 7- 4/201588/2006648 märgitut, milles analüüsitakse Riigikogu liikmete ligipääsu AK-teabele. Märgin siinkohal, et see, kas ja millises osas peaks KeA arvestama isikuandmete väljastamisel kõnealuses kirjas selgitatuga, on asutuse enda otsus, sest inspektsioon ei saa asuda teabevaldaja asemele ja teha asutuse eest otsuseid. Küll aga juhime tähelepanu õiguskantsleri kirja punktis nr 17. märgitule, mille puhul tuleb teabevaldajal hinnata, kuidas juurdepääsupiiranguga teavet avalikustada. Kuigi kõnealuses punktis käsitletakse ärisaladuse avaldamist, siis inspektsiooni hinnangul saab samasisulist kaalumist teostada ka isikuandmete väljastamise puhul. Kuna Teie pöördumisest ei ole aru saada, millise seaduse alusel Riigikogu liige teavet küsib, siis ei ole võimalik käesoleval juhul ka konkreetsemat vastust anda. Loodan, et sain oma selgitustega Teile abiks olla. Lugupidamisega Karin Uuselu jurist peadirektori volitusel 2 https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Avalikkuse%20ja%20Riigikogu%20liikmete%20j uurdep%C3%A4%C3%A4s%20asutusesiseseks%20kasutuseks%20tunnistatud%20teabele.pdf 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →