ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Agur Maandi Teie 30.10.2024
Riigi Kinnisvara AS
Meie 29.11.2024 nr 2.3-8/24/2759-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite AKI seisukohta seoses
küsimusega, kas Riigi Kinnisvara AS-il (RKAS) ja/või koolipidajal (Haridus- ja
Teadusministeeriumil (HTM) või konkreetsel koolil) on õigus üle kontrollida/veenduda, kas
riigihanke raames teenust osutaval koristajal, kes puutub vahetult lastega/noorukitega kokku, on
olemas selleks vajalik kehtiv tervisetõend, või peab piirduma üksnes töövõtja (koristusettevõtte)
sellekohase kinnitusega.
Selgitasite, et hangetes on nõutav, et koolis teenust osutavatel puhastusteenindajatel peab olema
kehtiv tervisetõend. Töövõtja (koristusettevõte) keeldub koolile oma töötaja tervisetõendit
väljastama põhjusel, et puudub õiguslik alus oma töötaja tõendit lepingupartnerile edastamiseks,
kuna tervisetõendis sisalduvad terviseandmed (ehk eriliiki isikuandmed). Leiate, et põhikooli- ja
gümnaasiumiseadusest (PGS) tulenevalt on koolil kohustus ennetada ohustavaid olukordi, mille
alla võiks panna ka kohustuse võtta tarvitusele meetmed viiruste leviku piiramiseks, st
veendumise, et koolis mistahes alusel tegutsevad isikud ei oleks nakkusohtlikud. Lisaks leiate,
et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS) § 13 lg-t 1 saaks tõlgendada laiendavalt,
lugedes sättes viidatud „tööandja“ alla kas hankija (RKAS) või siis koolipidaja (teenuse tellija).
Ülaltoodust järeldate, et ei peaks olema otsest takistust, kui koolipidaja kontrollib lastega vahetult
kokku puutuvate puhastustöötajate tervisetõendi olemasolu. AKI ei saa Teie järeldusega
nõustuda ja seda alljärgnevatel põhjustel.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) kohaselt peab igasuguseks isikuandmete töötlemiseks
olema õiguslik alus ning töötlemine peab olema kooskõlas IKÜM artiklis 5 sätestatud
isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Eriliiki isikuandmed, sh terviseseisundit puudutavad
andmed on oma olemuselt põhiõiguste ja -vabaduste seisukohast eriti tundlikud ning väärivad
seetõttu erilist kaitset, sest nende töötlemise kontekst võib põhiõigusi ja -vabadusi olulisel määral
ohustada. Seetõttu on eriliiki isikuandmete töötlemine reeglina keelatud, välja arvatud IKÜM
artikli 9 lõikes 2 ammendavalt loetletud alustel.
Antud juhul ei tule ilmselgelt kõne alla koristaja eriliigiliste isikuandmete töötlemine nõusoleku
alusel, seega peab isikuandmete töötlemise alus tulenema seadusest, mida antud juhul ei esine.
PGS ei sätesta kooli õigust töödelda koristaja isikuandmeid (seda enam eriliigilisi isikuandmeid).
AKI hinnangul ei luba viidatud tervise kaitse tagamise kohustus konkreetse isiku terviseandmete
töötlemist, kuna selline õigus peab selgesõnaliselt tulenema volitusnormi sõnastusest, mitte selle
võimalikust tõlgendusest. Ebaselge ning laiaulatuslikku tõlgendamist võimaldava volitusnormi
sõnastus ei taga piisavat isikuandmete kaitset. Volitusnormist, mis annab loa isikuandmeid
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235
töödelda, peab selgelt ja arusaadavalt sätestama töödeldavate isikuandmete liiki, ulatust,
töötlemise eesmärke ja tingimusi.
Kool saaks küsida tervisetõendi ainult oma töötajalt ehk olles tööandja NETS § 13 lg 1 alusel,
mitte PGS-st tulenevalt. AKI leiab, et NETS § 13 lg-t 1 ei saa tõlgendada laiemalt ning käsitleda
kooli ja/või RKAS/HTM hankelepingu alusel tellitud teenuse kontekstis tööandjana. Ehk
praegune seaduse sõnastus ei anna AKI hinnangul lasteasutusele seaduslikku alust kontrollida
isiku tervisetõendi juhul, kui lasteasutusel ei ole selle isikuga töösuhet.
Küll aga nõustub AKI Teie seisukohaga, et see, millises juriidilises vormis on koristusteenust
tellitud, ei tohiks ideaalis mõjutada lasteasutuse võimalust kontrollida lasteasutuses töötava ning
laste ja noorukitega vahetult kokkupuutuva isiku tervisetõendi. MSVS § 3 kohaselt annab riigi-
ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus tasuta selgitusi tema poolt väljatöötatud õigusaktide,
nende eelnõude ja asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja
õigusloome tegevuse kohta. Kuivõrd NETS-i väljatöötaja on Sotsiaalministeerium, siis puudub
AKI-l pädevus anda õigusalaseid selgitusi NETS-i kohta. Seetõttu suuname Teie pöördumise
selles osas vastamiseks edasi Sotsiaalministeeriumile, kes eelnõu ettevalmistajana oskab
paremini selgitada seadusandja tegelikku tahet ning seaduse rakendamise võimalusi, sh saab ta
vajadusel algatada vastava seaduse muudatuse.
Lugupidamisega
Irina Meldjuk
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)