SE MSOS jt seaduste muutmine 19 10 2015 (Ver 3)

Pr Merily Must Teie 29.09.2015 e-kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie Meresõiduohutuse seaduse muutmise eelnõu Lugupeetud merendustalituse juhataja Veeteede Ametil on Teie 29. septembri 2015. a e-kirjaga arvamuse avaldamiseks esitatud meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu osas järgmised muudatusettepanekud: 1. Eelnõu § 1 punktiga 10 lisatavas meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS) § 21 lõikes 1 peaks koordinaat „58°13,9'N“ olema näidatud kolme kohaga pärast koma, nagu on sama paragrahvi lõikes 2 „58°13,900'N“. 2. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 161 järgmiselt: „161) paragrahvi 7 punkt 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „9) väikelaevade ehitamine, remontimine ja katsetamine;““ Selgitus: Loakohustusega tegevusalade hulgast jäetakse välja väikelaevade tehniline ülevaatus, kuna tegemist on riikliku järelevalve objektiga, mis on vajalik turujärelevalve tagamiseks. Sellest tulenevalt ei volitata nimetatud tegevust alates 1. jaanuarist 2017 enam eraõiguslikele isikutele. Antud tegevusalal on väljastatud kaks tegevusluba ettevõtetele, kes on teinud mõned üksikud väikelaevade tehnilised ülevaatused aastas. 3. Eelnõuga ei ole lahendatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ning avalik-õiguslike juriidiliste isikute mereõppeasutustelt tegevusloa nõudmise õiguspärasuse küsimust. Pakume omaltpoolt lahenduseks kahte varianti: I variant: MSOS § 9 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Ettevõtjana käesoleva seaduse tähenduses käsitatakse muuhulgas riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste mereõppeasutusi ning avalik-õiguslike juriidiliste isikutena tegutsevaid mereõppeasutusi.“; Selgitus: § 9 lõikega 11 sätestatakse erisus, mille kohaselt käsitatakse ettevõtjana MSOS tähenduses muuhulgas riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste mereõppeasutusi ning avalik- õiguslike juriidiliste isikutena tegutsevaid mereõppeasutusi. Kuna nimetatud isikute tegevust ei loeta majandustegevuseks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse mõttes, on hetkel vaieldav nende suhtes tegevusloa nõude kohaldamine. II variant: Muuta tegevuslubade süsteem tagasi tunnustamiseks MSOS-i alusel, nagu kehtis Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.vta.ee Registrikood 70002414 enne majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) jõustumist, ning mitte kohaldada sellele MSÜS regulatsiooni. 4. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 261 järgmiselt: „261) seadust täiendatakse §-ga 121 järgmises sõnastuses: „§ 121. Laevade tehnilise järelevalve infosüsteem (1) Veeteede Amet peab laevade tehnilise järelevalve infosüsteemi, milles töödeldakse laevade tehnilise järelevalvega seotud andmeid eesmärgiga tagada Veeteede Ametile seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevate meresõiduohutuse ülesannete täitmine ning riikliku järelevalve teostamine. (2) Laevade tehnilise järelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Veeteede Amet. (3) Laevade tehnilise järelevalve infosüsteemi pidamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.““ Selgitus: Laevade tehnilise järelevalve infosüsteemi kogutakse laevade tehnilise järelevalvega seotud andmed, andmed tehtud lipuriigi laevakontrollide, ISM auditite, laeva turvakontrollide, laevapere liikme töö- ja elamistingimuste ülevaatuste, laevale väljastatud tunnistuste ning laevadele antud vabastuste ja möönduste kohta. Hetkel on vabastused asutusesiseses andmebaasis olemas ainult rahvusvahelises sõidus sõitvate laevade kohta. Kohalikus rannasõidus sõitvate laevade kohta on andmed laevade kohta peetavates kaustades. Andmebaasi üks osa on Veeteede Ameti sisene, teine osa on mõeldud avalikuks kasutamiseks. Avalikuks kasutamiseks on mõeldud teave laevadele väljastatud tunnistuste ja laevadele tehtud ettekirjutuste kohta lipuriigi kontrolli raames. Reederitele on andmebaasi kaudu võimalik edastada näiteks teateid saabuvatest laevade ülevaatuste tähtaegadest. Andmebaasi loomise aluseks on lipuriigi direktiiv 2009/21/EÜ lipuriigi nõuete täitmise kohta artiklist 6 tulenevad kohustused. Nimetaud artikli kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et neile on kergesti kättesaadav järgmine teave: 1) üksikasjad laeva kohta (nimi, IMO number jne); 2) ülevaatuste, sealhulgas lisa- ja täisülevaatuste ning auditite kuupäevad; 3) laevale tunnistuste väljastamise ja klassifitseerimisega seotud tunnustatud organisatsioonide andmed; 4) sadamariigi kontrolli läbiviinud pädeva asutuse andmed ja kontrollide kuupäevad; 5) sadamariigi kontrolli tulemused (puudused: jah või ei, kinnipidamised: jah või ei); 6) andmed mereõnnetuste kohta; 7) eelneva 12 kuu jooksul liikmesriigi lipu alt lahkunud laevade andmed. Andmebaasi loomise eeldatavad kulud on umbes 200 000 eurot. Andmebaas on kavas kasutusele võtta 1. jaanuaril 2018. 5. Eelnõu § 1 punktiga 30 muudetavas MSOS § 19 lõike 5 punktis 1 peaks kasutama kogupikkuse mõistet tulenevalt MSOS § 12 lõikest 5: „1) 12 meetrise ja suurema kogupikkusega kalalaevadele;“. 6. Teeme ettepaneku täiendada MSOS § 21 lõike 6 muudatuse selgitust seletuskirjas: MSOS § 21. Lõike 6 sõnastust muudetakse selliselt, et ohutuse ja evakueerimise kohustus hõlmaks mitte ainult reisijaid, vaid kõiki laeval viibivaid isikuid, kelleks on näiteks laevapere liikmed või laeval ajutiselt töötavad isikud, kellel pole ohutusalaseid kohustusi ja kes sellest tulenevalt ei ole kajastatud häireplaanis. Samuti on oluline, et reisilaeva mehitatus tagaks reisijate ja laevapere liikmete ohutuse mitte ainult hädaolukorras vaid igal ajahetkel. Reisilaeva miinimumkoosseisu määramisel on ka seni Veeteede Amet lähtunud kõikide laeval viibivate isikute ohutusest, kuid õigusselguse huvides sätestatakse vastav lähenemine ka seaduses. Kehtiva lõike 6 teises lauses sätestatud häireplaani esitamise ja õppuse korraldamise kohustus tunnistatakse kehtetuks, kuna miinimumkoosseisu kehtestamisel ei lähtuta häireplaanist, mistõttu selle esitamine Veeteede Ametile enne miinimumkoosseisu kehtestamist ei ole vajalik. Veeteede Amet kontrollib häireplaani nõuetekohasust külastusriigi lisaülevaatuse käigus. Samuti ei ole miinimumkoosseisu kehtestamiseks vajalik õppuse läbiviimine. Õppus korraldatakse pärast ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamist. Õppuste 2 (7) läbiviimisel võib Veeteede Amet osaleda mistahes ajal. 7. Teeme ettepaneku jätta eelnõu §-st 1 välja punkt 39 (MSOS § 24 lg 11), kuna miinimumkoosseisu määramiseks ei ole Veeteede Ametil häireplaani vaja. Samuti ei pea häireplaani esitama enne laeva liinile asumist. Veeteede Amet kontrollib häireplaani nõuetekohasust külastusriigi lisaülevaatuse käigus. Enne liinile asumist ei ole vaja laeval korraldada ka õppust. Õppus korraldatakse pärast ohutu mehitatuse tunnistuse väljastamist. Õppuste läbiviimisel võib Veeteede Amet osaleda mistahes ajal. 8. Teeme ettepaneku asendada eelnõu § 1 punktiga 52 muudetavas MSOS § 35 lõikes 8 ja seaduse normitehnilises märkuses viide direktiivile 94/25/EÜ viitega uuele direktiivile 2013/53/EL, millega eespool nimetatud direktiiv kehtetuks tunnistati: „(8) Kui enda tarbeks ehitatud väikelaeval, või kasutusele võetud väikelaeval, millele ei kohaldu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/53/EL, väikelaevade ja jettide kohta ning direktiivi 94/25/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 354, 28.12.2013, lk 90—131) nõuded, puuduvad nõuetekohased dokumendid ja ehitaja paigaldatud plaat, määrab väikelaeva kogupikkuse, laiuse ja parda kõrguse ning kehtestab sõidupiirkonna, hüdrometeoroloogilistest oludest tulenevad piirangud, lubatud suurima koormuse, lubatud suurima mootori võimsuse, pardale lubatud suurima inimeste arvu ja muud vajalikud andmed ning kannab need käesoleva seaduse § 36 lõikes 6 nimetatud kontrollakti Veeteede Amet.“. 9. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 531 järgmiselt: „531) paragrahvi 355 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Välisriigi lippu kandva väikelaevana mõistetakse käesolevas seaduses muuhulgas välisriigis registreeritud väikelaeva. Väikelaeva lipuriigina mõistetakse käesolevas seaduses muuhulgas väikelaeva registririiki.““ Selgitus: MSOS-is on läbivalt nii laevade kui väikelaevade puhul kasutatud mõisteid „välisriigi lippu kandev“ ning „lipuriik“. Väikelaevade puhul antud sõnastus alati ei sobi, kuna välisriikide väikelaevaregistrites väikelaeva registreerimisega ei kaasne alati lipu kandmise kohustust või õigust. Näiteks Soomes on võimalik väikelaeva registreerida ka välisriigi kodanikul, kuid väikelaeval Soome lipu kandmise õigus on ainult Soome kodanikel. Rootsis ei pea registreerima alla 12 meetri pikkust väikelaeva, kuid selline väikelaev võib kanda Rootsi lippu, kui laeva omanik on Rootsi kodanik. Selleks, et MSOS regulatsioon hõlmaks ka ainult välisriigis registreeritud väikelaevad, millel ei ole antud välisriigi lipu kandmise õigust, lisatakse lõige 3, mille kohaselt mõistetakse välisriigi lippu kandva väikelaevana muuhulgas välisriigis registreeritud väikelaeva ning väikelaeva lipuriigina mõistetakse muuhulgas väikelaeva registririiki. 10. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 541 järgmiselt: „541) § 36 lõike 5 punktid 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) väikelaeva tehnilise ülevaatuse teeb Veeteede Amet; 2) kasutuses olnud väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust teevad Maanteeamet ja Veeteede Amet. Esmakordselt registrisse kantava väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust võib lisaks Maanteeametile ja Veeteede Ametile teostada Maanteeametiga vastava lepingu sõlminud väikelaeva tootja või tootja volitatud esindaja toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes (edaspidi tootja või tootja volitatud esindaja) või nende poolt tunnustatud levitaja või importija toote nõuetele vastavuse seaduse mõistes (edaspidi levitaja või importija);““ Selgitus: § 36 lõike 5 punktidest 1 ja 2 jäetakse välja viited tunnustatud väikelaevade tehnilise ülevaatuse teostajale seoses sellega, et loakohustusega tegevusalade hulgast jäetakse välja väikelaevade tehniline ülevaatus, kuna tegemist on riikliku järelevalve objektiga. Sellest tulenevalt ei volitata nimetatud tegevust alates 1. jaanuarist 2017 enam eraõiguslikele isikutele. Samuti ei kasuta kehtiv MSOS tunnustamise mõistet, vaid tegevusloa mõistet. Punkti 2 esimesele lausele lisatakse täiend „kasutuses olnud“, kuna vastasel korral on see samasisuline sama punkti teise lausega, mis reguleerib esmakordselt registrisse kantava väikelaeva registreerimiseelset ülevaatust. 3 (7) 11. Eelnõu § 1 punktiga 63 muudetava MSOS paragrahvi 45 lõike 9 viimase lause lõpust tuleks välja jätta üleliigne sõna „kooskõlastada“. 12. Eelnõu § 1 punktiga 65 lisatavas MSOS paragrahvi 47 lõikes 41 tuleks parandada kirjaviga sõnas „mõõdistustöid“. 13. Teeme ettepaneku jätta eelnõusse alles väljajäetud MSOS § 532 muudatused ehk täiendada eelnõu § 1 punktiga 701 järgmiselt: „701) paragrahv 532 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 532. Reisiinfo salvesti (1) Eesti sadamat külastav reisilaev ning 3000-se ja suurema kogumahutavusega laev, mis ei ole reisilaev, peab olema varustatud reisiinfo salvestiga, mis vastab rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele. (2) Enne 1. juulit 2002. a ehitatud kaubalaev võib olla varustatud rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel V peatüki nõuetele vastava lihtsustatud reisiinfo salvestiga (S-VDR). (3) Reisiinfo salvestit ei nõuta kohalikus rannasõidus sõitvatelt reisilaevadelt ning kohalikus rannasõidus sõitvatelt 3000-se ja suurema kogumahutavusega laevadelt, mis on ehitatud enne 1. juulit 2002. a. (4) Veeteede Amet võib vabastada enne 1. juulit 2002. a ehitatud laeva, välja arvatud reisiparvlaeva, reisiinfo salvestiga varustamise nõudest, kui reeder näitab, et salvesti ühildamine olemasolevate laevaseadmetega on ebamõistlik ja ebapraktiline.““ Selgitus: Reisiinfo salvesti nõuded tuleb eelnõusse alles jätta analoogselt AIS-seadme nõuetega. Antud paragrahv sisaldab nõudeid ja vabastuse andmise sätet, mis peavad olema antud seaduse tasemel. 14. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 73 muudetava § 57 lg 1 punkti 1 sõnastust järgmiselt: “1) riigihaldusülesandeid täitvad Eesti riigilippu kandvad laevad, sadamas teenust osutavad ja sadamateenuse osutamiseks sisenevad ning pärast sadamateenuse osutamise lõpetamist väljuvad punkrilaevad, vedurlaevad ja ujuvkraanad ning süvenduslaevastiku laevad, välja arvatud sadama akvatooriumilt väljuvad välisriigi lippu kandvad süvenduslaevastiku laevad;“ Selgitus: MSOS § 57. Lõike 1 punktis 1 taastatakse süvenduslaevastiku osas enne 02.01.2011 kehtinud regulatsioon, mille kohaselt on kohustuslikust lootsimisest vabastatud süvenduslaevastik, välja arvatud sadama akvatooriumilt väljuvad välisriigi lippu kandvad süvenduslaevastiku laevad, mis peavad vabastuse saamiseks tegema vähemalt 10 lootsimist tulenevalt § 57 lõikest 5. Hetkel on vastuolu § 57 lg 1 punkti 1 ja sama paragrahvi lõike 5 vahel, kus esimesel juhul vabastatakse sadama akvatooriumilt väljuv välisriigi lippu kandev süvenduslaevastiku laev kohustuslikust lootsimisest aga teisel juhul nõutakse vähemalt kümmet lootsimist. Hetkel on säte ebaproportsionaalne ka Eesti lippu kandvate süvenduslaevade suhtes, milledele sellist vabastust ei ole antud – muudatuse tulemusel kohaldub kõikidele laevadele olenemata nende lipuriigist sama regulatsioon. Lõike 1 punktiga 1 avatakse ka sadamas teenust osutavate laevade mõiste. Nimetatud laevadena käsitatakse punkrilaevu, vedurlaevu ja ujuvkraanasid. Samuti täpsustatakse, et sadamas teenust osutavate laevadena käsitatakse sadamateenuse osutamiseks sisenevaid ning pärast sadamateenuse osutamise lõpetamist väljuvaid punkrilaevu, vedurlaevu ja ujuvkraanasid. 15. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 741 järgmiselt: „741) paragrahvi 57 lõiget 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kohustuslikust lootsimisest ei vabastata üle 500-se kogumahutavusega kemikaalitankereid ja veeldatud gaasi tankereid ning üle 3000-se kogumahutavusega 4 (7) naftatankereid.““ Selgitus: Muudatusega lisatakse kemikaalitankeritele ja veeldatud gaasi tankeritele sarnaselt naftatankeritega kogumahutavuse alampiir, millest alates nimetatud tankereid kohustuslikust lootsimisest ei vabastata. Koosmõjus § 57 lõike 1 punktiga 2, mille kohaselt on lootsimisest vabastatud laevad kogumahutavusega alla 500, kehtestatakse selleks piiriks 500. Hetkel ei ole üheselt arusaadav, kas nimetatud tankeritele kohaldub lõike 1 punktis 2 sätestatud alampiir või peavad kõik kemikaalitankerid ja veeldatud gaasi tankerid olenemata pikkusest lootsi võtma. 16. Teeme ettepaneku täpsustada selguse huvides eelnõu § 1 punktiga 76 lisatava MSOS § 571 lg 51 sõnastust järgmiselt: „(51) Lootsitasõidu loa taotlemisel ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikeid 3 ja 4, kui varem väljastatud lootsitasõidu loa kehtivusaja lõppemisest on möödunud kuni 24 kuud. Kui varem väljastatud lootsitasõidu loa kehtivusaja lõppemisest on möödunud kuni 12 kuud, tuleb uue lootsitasõidu loa saamiseks sooritada üksnes eksami teoreetiline osa. Kui varem väljastatud lootsitasõidu loa kehtivusaja lõppemisest on möödunud 12–24 kuud, tuleb uue lootsitasõidu loa saamiseks sooritada lootsitasõidu eksam.“; 17. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 771 järgmiselt: „771) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Loots on laevaliikluse piirkonna olusid tundev isik, kes annab kaptenile nõu laeva navigeerimiseks. Loots ei või olla lootsitava laeva laevapere liige ega teenindatava sadama sadamakapten.““ Selgitus: Muudatus tehakse seoses vajadusega välistada huvide konflikt lootsi ja sadamakapteni ametikohtade vahel. Hiljuti toimus laevaõnnetus, kus sadama akvatooriumil juhiti madalikule lootsitav laev, mille loots oli samaaegselt antud sadama sadamakapten ning seetõttu huvitatud laeva paigutamisest navigatsiooniandmete põhjal laeva süvisele mittevastava veesügavusega kai äärde. 18. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punktiga 891 järgmiselt: „891) paragrahvi 76 lg 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Turule lastud või kasutusele võetud laeva ohutusvarustuse, väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva, väikelaeva komponendi ja jeti osas on turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused Veeteede Ametil. Väikelaeva, osaliselt valmis väikelaeva ja väikelaeva komponendi osas on turujärelevalveasutuse õigused ja kohustused ka Maanteeametil.““ Selgitus: Jettide turujärelevalve kohustusele peaks sarnaselt väikelaevade turujärelevalvega lisama viite MSOS § 76 lõikesse 11. Jettide turujärelevalve kohustus on Veeteede Ametile pandud toote nõuetele vastavuse seaduse § 50 lõikega 4, mis kasutab mõistet „veesõiduk“, mis katab nii väikelaeva kui jeti. MSOS § 76 lg 11 kasutab ainult mõistet „väikelaev“. Selleks, et ka MSOS mõistes oleks hõlmatud nii väikelaevad kui jetid, tuleks lisada mõiste „jett“. 19. Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 2 punktina 121 sadamaseadusesse sadamakapteni atesteerimisest keeldumise ning atesteerimisotsuse kehtivuse peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused järgmiselt: „121) seadust täiendatakse paragrahviga 101 järgmises sõnastuses: „§ 101. Sadamakapteni atesteerimisest keeldumine ning atesteerimisotsuse kehtivuse peatamine ja kehtetuks tunnistamine (1) Veeteede Amet keeldub sadamakapteni atesteerimisest, kui taotleja ei vasta sadamakaptenile esitatud tingimustele või ei läbi atesteerimist. (2) Veeteede Amet võib sadamakapteni atesteerimisotsuse kehtivuse peatada kuni kuueks kuuks, kui sadamakapteni tegevuse või tegevusetuse tõttu toimus sadamas laevaõnnetus või kui sadamakapten ei täitnud oma seadusest tulenevaid kohustusi. Pärast atesteerimisotsuse 5 (7) kehtivuse peatamise lõppemist saab atesteerimisotsuse kehtivuse taastada, läbides sadamakapteni atesteerimise. (3) Veeteede Amet võib sadamakapteni atesteerimisotsuse kehtetuks tunnistada, kui sadamakapten ei ole enam kui viie aasta jooksul töötanud sadamakaptenina.““ Selgitus: Viimasel ajal on sadamates toimunud mitmeid laevaõnnetusi, mis on toimunud sadamakapteni tegevuse või tegevusetuse tõttu. Samas puudub sadamaseaduses alus sadamakapteni karistamiseks või tema atesteerimisotsuse kehtivuse peatamiseks sarnaselt lootsidega ja laevapere liikmetega. Sellest tulenevalt lisatakse sadamaseadusesse sadamakapteni atesteerimisotsuse kehtivuse peatamise alused. Lisaks sätestatakse sadamakapteni atesteerimisest keeldumise alused ja sadamakapteni atesteerimisotsuse kehtetuks tunnistamise alus. Hetkel atesteeritakse sadamakapten määramata ajaks olenemata sellest, kas ta reaalselt töötab. Ohutuse suurendamiseks on vajalik määrata viie aasta pikkune periood, kus sadamakapten võib oma tööst eemal olla. Kui mittetöötamise periood venib pikemaks, võib Veeteede Amet sadamakapteni atesteerimisotsuse kehtetuks tunnistada ning sadamakaptenil tuleb tööle naastes läbida uuesti atesteerimine. 20. Teeme ettepaneku lisada eelnõu § 2 punktina 171 sadamaseadusesse sadama turvaülema ja sadamarajatise turvaülema atesteerimisest keeldumise ning atesteerimisotsuse kehtetuks tunnistamise alused järgmiselt: „171) paragrahvi 22 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „(5) Veeteede Amet keeldub sadama turvaülema ja sadamarajatise turvaülema atesteerimisest, kui taotleja ei vasta sadama turvaülemale või sadamarajatise turvaülemale esitatud tingimustele või ei läbi atesteerimist. (6) Veeteede Amet võib sadama turvaülema või sadamarajatise turvaülema atesteerimisotsuse kehtetuks tunnistada, kui sadama turvaülem või sadamarajatise turvaülem ei ole enam kui viie aasta jooksul töötanud vastavalt sadama turvaülema või sadamarajatise turvaülemana.““ Selgitus: Sadamaseadusesse lisatakse sadama turvaülema ja sadamarajatise turvaülema atesteerimisest keeldumise alused. Lisaks sätestatakse sadama turvaülema ja sadamarajatise turvaülema atesteerimisotsuse kehtetuks tunnistamise alus. Hetkel atesteeritakse sadama turvaülem ja sadamarajatise turvaülem määramata ajaks olenemata sellest, kas ta reaalselt töötab. Turvalisuse suurendamiseks on vajalik määrata viie aasta pikkune periood, kus sadama turvaülem või sadamarajatise turvaülem võib oma tööst eemal olla. Kui mittetöötamise periood venib pikemaks, võib Veeteede Amet sadama turvaülema või sadamarajatise turvaülema atesteerimisotsuse kehtetuks tunnistada ning sadama turvaülemal ja sadamarajatise turvaülemal tuleb tööle naastes läbida uuesti atesteerimine. 21. Teeme ettepaneku lisada eelnõusse kutseõppeasutuse seaduse muudatus järgmiselt: „§ 61. Kutseõppeasutuse seaduse muutmine Kutseõppeasutuse seaduse § 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Õppe läbiviimise õiguse laevapere liikmete erialast ettevalmistamist võimaldavas õppekavarühmas võib anda koolile, kellel on meresõiduohutuse seaduse § 7 punktis 11 nimetatud tegevusluba.““ Selgitus: Kutseõppeasutuse seaduse § 12 lõikega 11 sätestatakse laevapere liikmete erialase ettevalmistamisega tegelevale kutseõppeasutusele õppe läbiviimise õiguse andmise eeldusena MSOS § 7 punktis 11 nimetatud tegevusloa olemasolu analoogselt erakooliseaduse § 54 lõikega 3. Selliselt on tagatud, et kutseõppeasutuse laevapere liikmete erialast ettevalmistamist võimaldav õppekava on eelnevalt Veeteede Ameti poolt hinnatud ning vastab STCW konventsiooni nõuetele. Enne 01.09.2013 kehtinud kutseseõppeasutuse seaduse § 8 lg 5 nägi ette sarnase mõjuga menetluse, mille kohaselt Veeteede Amet teostas enne haridus- ja teadusministri poolt koolitusloa väljastamist ekspertiisi kutsekeskhariduse merehariduse õppekavale ning hindas, kas õppekava vastab vastavat kutseala reguleerivatele rahvusvahelistele õigusaktidele, kas praktilisi erialasid õpetavatel õpetajatel on erialase töö kogemus ning kas õppemateriaalne baas võimaldab läbi viia vastava taseme õpet. 01.09.2013 6 (7) jõustunud kutseõppeasutuse seadusega vastavat menetlust enam ei sätestatud. 22. Teeme ettepaneku lisada eelnõu §-i 7 üleminekusäte, millega antakse seaduse jõustumise hetkel väikelaevade tehnilise ülevaatuse tegevusluba omavatele ettevõtjatele aega tegevuse jätkamiseks kuni 1. jaanuarini 2017. Pärast nimetatud kuupäeva on väikelaevade tehniline ülevaatus üksnes riikliku järelevalve objekt. Samuti teeme ettepaneku lisada üleminekusäte, mille kohaselt laevade tehnilise järelevalve infosüsteem jõustub 1. jaanuaril 2018. Selleks tuleks eelnõu § 7 teksti muuta järgmiselt: „Käesolev seadus jõustub 2016. aasta 1. juulil. Käesoleva seaduse § 1 punktid 161, 261, 42, 43 ja 45 jõustuvad 1. jaanuaril 2017. aastal. Käesoleva seaduse § 1 punkt 261 jõustub 1. jaanuaril 2018. aastal.“. Vabandame, et ettepanekute esitamine on nii kaua viibinud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Arikas peadirektor Priit Lööper 620 5714, [email protected] 7 (7) From: Rene Arikas Sent: 11. november 2015. a. 12:01 To: Keiu Leopard Subject: FW: SE MSOS jt seaduste muutmine 19 10 2015 (Ver 3) Attachments: VA ettepanekud MSOS jt seaduste muutmise eeln�ule 4.11.2015.docx PPsse From: Merily Must Sent: Tuesday, November 10, 2015 11:08 AM To: Rene Arikas <[email protected]> Cc: Marek Rauk <[email protected]>; Priit L��per <[email protected]> Subject: RE: SE MSOS jt seaduste muutmine 19 10 2015 (Ver 3) Tere Rene Olen eelnevalt saadetud ettepanekud l�bi vaadanud ja oma kommentaarid ka faili juurde kirjutanud, mille osas n��d hea meelega tagasisidet ootan (eelk�ige SadS muudatuste osas). Lugupidamisega, Merily Must Merendustalituse juhataja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tel: +372 639 7659 www.mkm.ee | Harju 11, Tallinn 15072 From: Rene Arikas Sent: Wednesday, November 04, 2015 5:43 PM To: Merily Must <[email protected]> Subject: RE: SE MSOS jt seaduste muutmine 19 10 2015 (Ver 3) Merily, Saadan manuses edasi kinnitatud MSOS�i muudatusettepanekud. Tervitades, Rene