Jõekalda kinnistu KSH

Töö number 2015-0206 Tellija Alajõe Vallavalitsus Konsultant Skepast&Puhkim AS Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795; MTR registreeringu number: EEP000894 Kuupäev 6.11.2015 Jõekalda kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) Väljatöötamise kavatsus  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus Versioon: 1 Kuupäev: 5.11.2015 Koostanud: Eike Riis (KSH juhtekspert), Raimo Pajula Kontrollinud: Alajõe Vallavalitsus Töö nr: 2015-0206 Esikaane pilt: Jõekalda kinnistu ja selle lähiala detailplaneering, väljavõte situatsiooniskeemist. Koostaja: Best Building AS SKEPAST&PUHKIM AS Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 1 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus Sisukord 1. Sissejuhatus ................................................................................................................. 3 2. Planeeringu koostamise ja KSH osalised ...................................................................... 4 3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus ............................................................................. 5 4. Detailplaneeringu seosed muude strateegilise planeerimise dokumentidega ............... 7 4.1. Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering ...................................................... 7 4.2. Alajõe valla arengukava ................................................................................................. 7 4.3. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ ...................... 8 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus .............................................................. 10 5.1. Pinnaveekogud ............................................................................................................ 10 5.1.1. Alajõgi ..................................................................................................................... 10 5.1.2. Peipsi järv ................................................................................................................ 10 5.2. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad ................................................................ 11 5.3. Taimestik ja loomastik .................................................................................................. 12 5.4. Asustus ja maakasutus ................................................................................................. 12 5.5. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid ................................................................... 13 6. Kasutatava hindamismetoodika kirjeldus ................................................................... 15 7. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju tuvastamine ................................................................................................................... 17 7.1. Võimalik mõju looduskeskkonnale .................................................................................. 17 7.1.1. Mõju veekeskkonnale ................................................................................................ 17 7.1.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele .......................................... 18 7.1.3. Mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule ......................................................... 18 7.1.4. Mõju taimestikule ja loomastikule ............................................................................... 18 7.2. Võimalik mõju inimese tervisele ja varale ....................................................................... 19 7.3. Võimalikud sotsiaal-majanduslikud mõjud ....................................................................... 20 7.4. Võimalik mõju pärandkultuuriobjektidele ........................................................................ 20 7.5. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ............................................................. 21 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus .......................................................... 22 9. Koostöö ja kaasamine DP koostamisel ja KSH läbiviimsel .......................................... 23 10. DP ja KSH koostamise ning menetlemise ajakava .................................................... 25 11. Ülevaade ettepanekutest KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ................................ 28 12. Kasutatud materjalid ................................................................................................ 29 Lisad Lisa 1. Alajõe Vallavalitsuse 02.10.2014.a korraldus nr 165 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ Lisa 2. Alajõe Vallavalitsuse 23.09.2015.a korraldus nr 161 „Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“ Lisa 3. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsuse kohta (lisatakse ettepanekute laekumisel) 2 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus 1. Sissejuhatus Alajõe Vallavalitsuse 02.10.2014.a korraldusega nr 165 „Detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“ (vt Lisa 1. ) algatati Alajõe vallas Alajõe külas Jõekalda kinnistu ja selle lähiala detailplaneering (DP). Korraldusega jäeti algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Alajõe valla arengukava näeb ette Alajõe väikesadama väljaarendamise külalissadamaks. DP eesmärk on ehitusõiguse määramine ning tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine Jõekalda kinnistul (katastriüksus 12201:001:1015). Planeeringuala (kinnistu) suuruseks oli määratud 1,48 ha. Planeeringu koostamise käigus on planeeringuala suurendatud selliselt, et planeeringusse on kaasatud Alajõe jõgi, mis on hädavajalik planeeringu terviklikuks lahendamiseks. Seetõttu on planeeritava ala täpsustatud suurus 2,11 ha. Veealal on eesmärgiks tormivarju pakkuvate muulide rajamine ning ujuvkaide (sildumiskohtade) rajamine kuni ca 30 veesõiduki vastuvõtmiseks. Planeeringudokumendi koostamise käigus selgus, et planeeringu elluviimisel võib kavandava tegevusega kaasneda oluline keskkonnamõju. Seetõttu muutis Alajõe Vallavalitsus oma seisukohta ja algatas KSH 23.09.2015.a korraldusega nr 161 (vt Lisa 2. ). KSH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 punkti 17 ja § 11 lõike 3 alusel, mille kohaselt veekogu süvendamine alates pinnase mahust 500 m3 ja veekogusse tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 500 m3 on olulise keskkonnamõjuga tegevus, mille korral tuleb algatada keskkonnamõju hindamine ilma selle vajadust põhjendamata. Planeeringuala paikneb Alajõe valla Alajõe külas ja hõlmab ala, mis on vajalik kavandatava väikesadama objektide asukohtade määramiseks. Planeeringu koostamise käigus läbiviidavale KSH-le kohaldatakse planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid menetlusnõudeid.1 KSH aruanne on planeeringu juurde kuuluv lisa.2 Kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ette nähtud nõuetest.3 KSH väljatöötamise kavatsus on aluseks KSH aruande koostamisele.4 DP koostamise algataja ja DP koostamise korraldaja on Alajõe Vallavalitsus ning DP kehtestaja on Alajõe Vallavolikogu. KSH algataja, koostamise korraldaja ja otsustaja on Alajõe Vallavalitsus. DP Koostaja on Best Building AS. KSH läbiviija on Skepast&Puhkim AS, KSH juhtekspert on vanemkonsultant Eike Riis. DP ja KSH algatamise korraldustega ning planeeringu koostamise käigu ja dokumentidega on võimalik tutvuda Alajõe Vallavalitsuse veebilehel www.alajoevv.ee. Täiendavat teavet DP ja KSH koostamise korraldamise kohta saab Alajõe Vallavalitsusest (Valla 8, Alajõe küla, Alajõe vald): kontaktisik on maa- ja ehitusspetsialist Ülla Treibert; tel: 336 6183; 515 7645, e-post: [email protected]. 1 Planeerimisseaduse § 2 lg 3; https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015054 2 Planeerimisseaduse § 3 lg 4; https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015054 3 Planeerimisseaduse § 124 lg 7; https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015054 4 Planeerimisseaduse § 124 lg 7; https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015054; KSH väljatöötamise kavatsus on põhimõtteliselt analoogne dokument, nagu enne 01.07.2015 toimunud PlanS-i ja KeHJS-e muudatusi oli KSH programm [juhteksperdi märkus] 3 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus 2. Planeeringu koostamise ja KSH osalised DP koostamise ja KSH osalised vt Tabel 1. Eksperdirühma koosseis vt Tabel 2. Tabel 1. Planeeringu koostamise ja KSH osalised Osalised Asutus Kontaktisik Kontaktandmed DP kehtestaja Alajõe Alajõe Vallavalitsus Valla 8, Alajõe küla, 41001 Vallavolikogu Alajõe vald tel: 336 6182 e-post: [email protected] DP koostamise Alajõe Ülla Treibert, maa- Valla 8, Alajõe küla, 41001 algataja ja koostamise Vallavalitsus ja ehitusspetsialist Alajõe vald korraldaja; tel: 336 6183; 515 7645 KSH algataja ja e-post: koostamise korraldaja [email protected] DP koostaja Best Building AS Aleksandr Mitin Ahtme mnt 78, 31026 Kohtla- Järve tel: 5591 9276, 5552 1005 e-post: [email protected] KSH läbiviija Skepast@Puhkim Eike Riis, Laki 34, 12915 Tallinn AS vanemkonsultant tel: 698 8365, 501 1548 e-post: [email protected] Tabel 2. Eksperdirühma koosseis Nimi Haridus Valdkonnad ja mõjud Eike Riis, juhtekspert MSc loodusteadused (bioloogia; Mõju looduskeskkonnale, sh TÜ); KMH litsents KMH00135 jõekeskkonnale, ja kaitstavatele loodusobjektidele; sotsiaal- majanduslikud mõjud, mõju inimese tervisele Raimo Pajula, MSc geoökoloogia (TPedI) Mõju taimestikule ja loomastikule, keskkonnaekspert jõekeskkonnale ning kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele Kristiina Ehapalu, MSc keskkonnatehnoloogia (TÜ), Mõju jõekeskkonnale keskkonnaspetsialist EMÜ keskkonnateaduse ja rakendusbioloogia doktoriõpe Vajadusel kaasatakse töö käigus täiendavalt eksperte. 5 KeHJS § 34 lg 5: Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju võib hinnata või hindamist juhtida käesoleva seaduse § 14 lõike 1 kohane juhtekspert [KMH ekspert]. 4 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus 3. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus Kirjeldus põhineb Alajõe vallas Alajõe külas Jõekalda kinnistu ja selle lähiala DP-l (Best Building AS töö nr DP.01.15). DP koostatakse Alajõe vallas Alajõe külas Jõekalda kinnistule (katastritunnus 12201:001:1015) ja selle lähialale. DP-ga tehakse ettepanek väikesadama rajamiseks Jõekalda kinnistule. Planeeringu koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine ning tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine. Vastavalt lähteseisukohtadele on lubatud planeeringuga kaasata kõrvalolevaid maa-alasid juhul, kui kavandatavate rajatiste kaitsevööndite maa-alad ulatuvad üle planeeritava kinnistu piiri. Sadama väljaarendamise tulemusel saab koondada rannikul asuvad paadid ühtsesse kohta, kuhu luuakse keskkonda säästvad abinõud veesõidukite hoidmiseks. Sadamasse rajatava slipi kaudu saavad ümbruskonna veesõidukite omanikud teisaldada oma veesõidukeid. Samuti paranevad sadama rajamisega liikumistingimused veeteedel. Planeeringualal säilib olemasolev krundijaotus, krundipiire ei muudeta. Krundi planeeritav sihtotstarve on 50% lauter ja väikeujuvvahendi randumismaa (LV), 40% puhkerajatise maa (PL) ja 10% looduslik veekogu, tehisveekogu (V). Katastri sihtotstarve jääb endiselt 90% üldkasutatav maa ja 10% veekogude maa. Hoonestusala ja selle parameetrid on tähistatud DP põhijoonisel. DP-ga on planeeritud väikesadama rajamine kalapaatidele ning eesmärk on ehitusõiguse määramine sadamarajatistele, sadamahoonele ja vajalikule taristule. Kavandatud on paadisadama akvatooriumi puhastamine, sadamahoone, sadamakaide, slipi, sissesõidukanali kaldakindlustuste ja uue silla rajamine. Planeeringuala põhjaossa, jõe lõunakaldale, on kavandatud sadamakai, mis hõlmab 25-30 kohta 5-10 meetristele paatidele, raudkividest sadamakai ning kaldakaitse (tugimüür). Raudkivist sadamakai väljaehitamine toimub vastavalt vajadusele, lubatud on kavandatut realiseerida etappide kaupa. Lisaks raudkivist sadamakaile on lubatud lisada ujuvsildasid, mis kinnitatakse raudkividest kai külge. Kaide asukohad on valitud eesmärgiga tagada sadamas hoitavate aluste turvalisus ja ohutu navigatsioon. Paadisadamasse on planeeritud ka raudbetoonpaneelidest slipp. DP-ga on ette nähtud sissesõidukanali kaldakindlustuste rajamine ja jõe akvatooriumi (vee-ala) laiendamine jõesängi puhastamise teel. Et kindlustada paatide juurdepääs järvele, tuleb puhastada kogu sadama ja järve vahelist jõe lõiku. Sadama akvatoorium ja sissesõidukanal on ette nähtud puhastada kõrgusmärgini 26.00. Perspektiivis on sadama territooriumile ette nähtud vaiadel sadamahoone. Planeeritav hoonestusala ja sadamahoone soovituslik/orienteeruv asukoht asub planeeringuala lääneosas. Kavandatava hoone korruselisus on kuni 2, hoone kõrgus maapinnast katuseharjani kuni 10 m. Hoone projekteerimisel on soovitav järgida piirkonna ehitustraditsioone. Planeeringuala lääneossa on ette nähtud tugimüüri rajamine, sest seal on suured maapinna kõrguste erinevused (tugimüüri orienteeruv asukoht on tähistatud planeeringu põhijoonisel). Planeeringuala kagunurgas asuva olemasoleva silla asemele on ette nähtud rajada uus sild, mis oleks praegusest sillast kõrgem, et tagada laevaliikluse toimimiseks vajalik kõrgus silla all. Olemasolev betoonsild planeeringuala kagunurgas tuleb likvideerida, sest sild on ohtlik ja lagunenud ning liiga madal tagamaks laevaliikluse toimimist jõel. Planeeringuala idaossa on kavandatud kultuuri- ja spordiürituste korraldamise ala ja ajutiste rajatiste maa-ala (telgid, spordiseadmed, kokkupandavad kioskid). Erinevate ürituste korraldamise tarbeks on nimetatud ala planeeritud varustada elektrikilbi ja veekraaniga. Kinnistule, sh parklatesse, on kavandatud juurdepääsud lääne ja lõuna poolt, avaliku kasutusega kohalikult teelt (Jõe tänavalt). Lisaks on planeeringuala lõunaosas näidatud üks juurdepääs, mis 5 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus ühendab Jõe tänavat ja slippi. Ette on nähtud rajada kaks parklat, kokku 27 parkimiskohta sõiduautole. Lisaks on planeeringuala lääneosasse planeeritud üks viiekohaline parkla kuni 12 m pikkustele haagistega sõidukitele. Juurdepääsuteed ja parkimisplatsid on planeeritud rajada asfaltkattega, kõnniteed kivikatendiga. Sademevee äravoolu peab tagama katenditele projekteeritav kalle. Liikluskorraldus, parkimine ja juurdepääsud on kajastatud planeeringu põhijoonisel. Üldplaneeringuga on kavandatud kergliiklustee rajamine planeeringualast lõuna poole, Jõe tänava äärde. Kallasraja ulatus jõe veepiirist on 4 meetrit. Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kui sadama rajamisest tingituna ei ole võimalik kallasrada kasutada, tuleb see suunata ümber sadama, kuid see peab olema jalgsi läbitav. Sadama kasutusaegne jäätmekäitlus on peamiselt seotud olejäätmete ning muude erinevat sorti jäätmete kogumise ja äraveoga. Planeeritud jäätmekonteineri asukoht on näidatud DP põhijoonisel. Prügiveoauto juurdepääs on tagatud juurdesõiduteede kaudu. Sadama ehitus- ja puhastustööde läbiviimisel tekkivad võimalikud jäätmed ja keskkonnasaaste tuleb likvideerida vastavalt kehtivatele nõuetele. Jäätmete käitlemine tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele. Kavandatavad tehnovõrgud: - elektrivarustus, sh välisvalgustus; - veevarustus: kavandatakse puurkaev planeeringuala põhjaossa (kavandatav veetarve vähem kui 10 m3 ööpäevas ja ainult planeeritava kinnistu tarbeks); planeeritava puurkaevu hooldustsoon on 10 m ja hooldusnõuded sätestatakse puurkaevu projektiga; - reoveekanalisatsioon: kogumiskaevu ja kanalisatsioonitorustik sadamahoonest kogumiskaevuni; - sademevee ärajuhtimine: teedelt ja katendiga aladelt tagatakse vee äravool projekteeritavate kalletega; - pilsivete kogumiseks on ette nähtud mahuti; äravedu toimub paakautodega ja ettevõtte poolt, kes omab vastavat tegevusluba; - sadamahoone soojavarustus on planeeritud lokaalkütte baasil; soovitatavad on kaasaegsed ja keskkonnasäästlikud lahendused (nt maa-, õhk- või elektriküte, mida vajadusel kombineeritakse kaminate vms puiduküttega väiksemas mahus). DP annab heakorra, haljastuse, vertikaalplaneerimise ja piirete lahenduse ning tuleohutusnõuded. Planeering tuleb realiseerida nii, et: - sadamakaid ja muud rajatised sobivad kokku ümbrusega; - see võimaldaks energia ja materjalide säästlikku kasutamist; - peetakse kinni keskkonnakaitse nõuetest. DP-ga on seatud järgmised keskkonnatingimused:  Tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada selleks kohandatud jäätmekäitluskohta ja käidelda vastavalt jäätmeseadusele.  Planeeringualale tuleb rajada pilsivete mahuti ja õlipüüdur.  Pilsivesi sisaldab naftasaaduseid ja muid ohtlikke aineid, mille käitlemine nõuab vastavat tehnoloogiat. Pilsivesi tuleb otse laevadelt anda üle (äravedu toimub paakautodega) ettevõtetele, kes omavad vastava jäätmeliigi käitlemiseks sobivaid võimalusi ning tegevuslubasid.  Sadama veeala puhastamisel väljakaevatav pinnas on kasutatav sadama kinnistu täitmiseks ning selle jõkke või järve paigutamine ei ole lubatud.  Hoonete ehitamisel kasutada võimaluse korral kohalikke ehitusmaterjale. Hoonete rajamisel vältida olemasolevate puude vigastamist.  Hoone projekteerimisel tuleb pöörata tähelepanu energia säästmisele. Näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.  Ei tohi arendada tegevust, millega kaasneb keskkonnareostus. 6 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus 4. Detailplaneeringu seosed muude strateegilise planeerimise dokumentidega 4.1. Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering DP-ga käsitletava maa-ala kohta kehtib Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering6. Selle järgi on Jõekalda kinnistu juhtotstarve puhke- ja virgestusmaa (PP) – vt Joonis 1. Planeeringualale on kavandatud ka paadisadam või paadisild. Juurdepääs paadisadamale/paadisillale on kavandatud mootorsõidukiga, kergliiklusega ja veelt. Joonis 1. Väljavõte Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringust (Kaart 4. Alajõe küla väljavõte maakasutusplaanist) Paadisadama või -silla all mõeldakse üldplaneeringus kohaliku tähtsusega veesõidukite sildumiseks ja seismiseks mõeldud rajatist, millele ei laiene sadamaseaduse regulatsioon:7 - paadisadam on kohaliku tähtsusega väike paadisadam ning muude ujuvvahendite sildumiseks ja seismiseks vajalik rajatis, mille ehitusalune pind ületab 60 m 2 ning millele kehtestab nõuded kohalik omavalitsus detailplaneeringuga; - paadisild on veesõidukite sildumiseks ja seismiseks vajalik rajatis (sild, kai vms), kus puudub infrastruktuur veesõidukite teenindamiseks ja mille ehitusalune pind ei ületa 60 m 2. 4.2. Alajõe valla arengukava Alajõe valla arengukavas 2015-20228 on märgitud, et Alajõe sadam on mõeldud väljaarendamiseks harrastusmeresõitjatele väikesadamate võrgustiku objektidena Peipsi veeturismi marsruutidel. On 6 Kehtestatud Alajõe Vallavolikogu 07.03.2011.a määrusega nr 22 7 Vt üldplaneeringu seletuskiri, ptk 3.16 8 Kinnitatud Alajõe Vallavolikogu 14.10.2014. a määrusega nr 18 7 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus algatatud külasadama detailplaneering Alajõe külas Jõekalda maaüksusel, mis on kavandatud vallaelanike vajadusi arvestades. Projekti valmimisel toimub Jõekalda külasadama registreerimine sadamaregistris. Arengukavas märgitakse, et maakonnaplaneeringuga nähakse ette külalissadama väljaarendamist Alajõel olemasoleva sadamakoha baasil. Alajõe külalissadam ja teised Peipsi järve rannal asuvad sadamad moodustavad maakonna veeturismi tarbeks piisava tihedusega keti, asudes geograafiliselt sobivates kohtades ja olles perspektiivne nii sadamaarenduseks kui ka suurema turismipotentsiaali tagamiseks. Alajõe sadama edasine arendamine on oluline majandustegevuse elavdamise ning puhke- ja turismimajanduse edendamise seisukohalt. Sadamale ei ole määratud ametlikku klassi. Selle probleemi lahendamiseks on vaja kindlaks määrata sadama ametlik staatus ning saada sadamapass. Sadamaarenduse järgmise etapi eesmärgiks on luua minimaalsed tehnilised võimalused sadama kasutamiseks turismi väikelaevade poolt (faarvaater, pontoonid, randumine, valvesüsteem, elektrivarustus, joogivesi ja kanalisatsioon). Sadama infrastruktuuri arendustööd on planeeritud ellu viia kasutades turismi ja ettevõtluskeskkonna arendamise toetusvõimalusi. Alajõe vald peab Alajõe külalissadama arenduses prioriteetseks koostööd Iisaku vallaga, tagamaks reaalsemat tulemust sadama ehitamises lähema 3-5 aasta jooksul. Kavas on ka paadisadamaga samale kinnistule Alajõe külaplatsi (puhkeala) rajamine ja kinnistuga külgneva jalakäijate silla renoveerimine. 4.3. Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ Väärtuslikud maastikud Piirkonna väärtuslikud maastikud on määratud Ida-Viru maakonna teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 2003.a). Koostamisel olev maakonnaplaneering kajastab väärtuslike maastike osas teemaplaneeringu lahendust. Planeeringuala paikneb Kauksi-Remniku väärtuslikul maastiku piiril, jäädes osaliselt väärtusliku maastiku alale (vt Joonis 2). Kauksi-Remniku väärtuslik maastik (registri nr 7) hõlmab peaaegu kogu Alajõe valla Peipsi põhjarannikule jääva osa. Tegemist on kõrge rekreatiivse väärtusega maastikuga – alal asuvad Peipsi kõige kaunimad liivarannad, unikaalsed "laulvad liivad", väga head supluskohad. Rekreatiivset väärtust lisavad rajatud matkarada ja lõkkekohad. Maastikku ilmestavad rannaastangud, kuni 20 m kõrgused liivaluited ning neid kattev männik. Märkimisväärne loodusobjekt on kaitsealune Katase kadakas. Ajalooliseks objektiks on Katasel asuv mälestusmärk I Eesti partisanibrigaadile. Nõukogude perioodil on liivaluidetele ning nende taha ehitatud hulgaliselt suvilaid ja suurettevõtete suvituskomplekse. 8 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus Joonis 2. Väärtusliku maastiku (tähistatud kollasega) ja rohevõrgustiku (tähistatud roheliste täppidega) paiknemine Alajõe külas. Allikas: koostamisel olev Ida-Viru maakonnaplaneering, joonis „Ruumilised väärtused“, 08.05.2015 versioon. Skeemile on lisatud kavandatava sadama orienteeruv asukoht – tähistatud tumepunase kolmnurgaga Roheline võrgustik Roheline võrgustik täiendab funktsionaalselt kaitsealade võrgustikku, ühendades need looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Rohevõrgustikus toimub inimtekkeliste mõjude pehmendamine või ennetamine, mis loob eeldused koosluste arenguks looduslikkuse suunas. See toetab bioloogilist mitmekesisust, tagab stabiilse keskkonnaseisundi ning hoiab alal ka inimesele elutähtsaid keskkonda kujundavaid protsesse. Rohevõrgustik koosneb tugi- ehk tuumaladest ja neid ühendavatest rohekoridoridest. Piirkonna roheline võrgustik on määratud Ida-Virumaa teemaplaneeringuga Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 2003.a). Muude planeeringutega piirkonna rohelist võrgustikku täpsustatud ega muudetud ei ole. Koostamisel on Ida-Viru maakonnaplaneering, millesse võetakse üle teemaplaneeringuga kehtestatud rohevõrgustik. Planeeringuala paikneb riigi tasandi suurel tuumalal (T1), mis hõlmab suurema osa Alutaguse piirkonnast (vt Joonis 2). Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ (kehtestatud 2012.a) kohaselt paikneb piirkond rahvusvaheliselt ja riiklikult olulises rohevööndis, mis hõlmab kogu Ida-Virumaa kesk- ja lõunaosa. 9 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus 5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 5.1. Pinnaveekogud 5.1.1. Alajõgi Alajõgi (registrikood VEE1061300) saab alguse Illuka vallas asuvast Pikkjärvest (Kõnnu Pikkjärvest) ja suubub Alajõe küla kohal Peipsi järve. Jõe pikkus on 28,6 km ja valgala suurus 154,5 km2. Veetüübilt (veepoliitika raamdirektiivi kohaselt) on tegemist tumedaveelise ja humiinaineterikka jõega (tüübid IA, IIA, IIIA).9 Veekogu kuulub osaliselt (13,5 km pikkuse lõiguna) riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu.10 Alajõgi läbib planeeringuala 320 m pikkusel lõigul ning suubub ca 700 m allavoolu Peipsi järve. Alajõe alamjooksu (9,6 km lõigu) näol on tegemist vooluveekogumiga Alajõgi_2 (Alajõgi Imatu ojast suudmeni, veekogumi kood 1061300_2). Jõe kesk- ja ülemjooksu moodustab vooluveekogum Alajõgi_1. Planeeringuala läbiva Alajõgi_2 veekogumi koondseisund oli 2014. aastal kesine, 2012. ja 2013. aastal halb. Kesise või halva koondseisundi põhjustajateks olid halb keemiline seisund ja kesine ökoloogiline seisund. Ökoloogiline seisund oli kesine eelkõige kalastiku tõttu ja seda tingisid siirdekalade rändetõkkeks olevad paisud. Keemiline seisund oli kesine või halb fenoolide ja naftasaaduste paiguti norme ületava sisalduse tõttu.11 Alajõe keemilist seisundit mõjutavad jõe ülemjooksul paiknevad põlevkivikaevandused. Võrreldes nõukogude aja lõpuga on jõe vees oluliselt vähenenud üldlämmastiku kontsentratsioon, mis üheltpoolt on tingitud põllumajandusliku tootmise vähenemisest viimastel aastakümnetel, kuid kuna Alajõgi voolab suures osas metsa- ja soomaastikel, iseloomustab see näitaja veekogu kõrget isepuhastusvõimet tänu pikale vee viibeajale süsteemis, ammooniumlämmastiku lendumisele õhku ja denitrifikatsioonile. Samas fosforisisaldus näitab Alajões selget kasvutrendi, mis viitab eelkõige puudujääkidele reoveepuhastuses.12 Planeeringualast 2,7 km piki jõge ülesvoolu paikneb Alajõe hüdromeetriajaam, kus tehakse vaatlusi alates 1955. aastast ning alates 2010. aastast on jaam automatiseeritud. Kõrgveeperioodidel ujutab Alajõgi planeeringuala madalamad osad, võrdlemisi kitsad lammialad, üle, ala kõrgemad osad (ala lõuna ja lääneservas) paiknevad tõenäoliselt väljaspool üleujutusohu tsooni. Peipsi järve maksimumveetaseme korral (31 m) on vähemalt pool planeeringuala maismaaosast üle ujutatud. 5.1.2. Peipsi järv Peipsi järve (registrikood VEE2075600) veepeegli pindala on 351 052 ha. Järve keskmine sügavus on 8 m ja suurim sügavus 17,6 m. Järv jaguneb kolmeks selgesti eristatavaks osaks. Põhjapoolne, kõige suurem osa, on Peipsi järv kitsamas mõttes (ka Suurjärv ehk Külmjärv). Selle osa pindala on 261 100 ha, suurim sügavus 12,9 m, keskmine sügavus 8,3 m ja maht 21,9 km3. Lõunapoolne osa on Pihkva järv, pindala 70 800 ha, suurim sügavus 5,3 m, keskmine sügavus 3,8 m, maht 2,68 km3. Kahte eelmist ühendab Lämmijärv (ka Soejärv), pindala 23 600, suurim sügavus 15,3 (17,6) 9 Allikas: Keskkonnaregister 10 Riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetelu. Vanariigi Valitsuse korraldus, 03.01.2006 nr 1 11 Veekogumite koondseisund 2014. Keskkonnaagentuur. http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-koondseisundid-2014 12 Tudulinna, Lohusuu, Iisaku ja Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Hendrikson & Ko, 2009 10 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus m, keskmine sügavus 2,5 m, maht 0,6 km3. Järve kogumaht on 25,07 km3. Peipsi järve pindala muutub olenevalt veeseisust oluliselt.13 Peipsi järv on lõheliste ja karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu.14 Peipsi järv on piiriveekogu. Järve Eestis paiknev osa avalik veekogu.15 Peipsi järve veekogumi (kood 2075600_1) üldseisund on halb ning seda põhjustab kõrge toitainete sisaldus.16 Peipsi järv kuulub mineraalmaal paiknevate heledaveeliste keskmise karedusega madalate järvede hulka. Peipsi põhjarannik on liivane, kauni loodusega ilus piirkond ning kõrgelt hinnatud puhkeala, kus vanadel rannaluidetel kasvab männimets ja järve ääres on maaliline liivarand, mille pikkus on umbes 40 km. 5.2. Kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad17 Kaitstavad loodusobjektid Kavandatava tegevuse eeldatavas mõjuraadiuses (vt ptk 8. ) kaitstavad alad ning kaitstavad looduse üksikobjektid puuduvad. Lähim kaitstav ala on Alajõe metsise püsielupaik (KLO3000026), mis paikneb planeeringualast 1,1 km kaugusel põhja suunas. Alajõe kalakotka püsielupaik (KLO3001504) paikneb planeeringualast 2,5 km kaugusel põhjas ning Agusalu looduskaitseala (KLO1000599) 4,4 km kaugusel kirdes ja 4,6 km kaugusel läänes. Lähim kaitstav looduse üksikobjekt Katase kadakas (KLO4000640) paikneb planeeringualast 3,4 km kaugusel läänes. Natura alad Kavandatava tegevuse alal, selle naabruses ja eeldatavas mõjuraadiuses Natura 2000 loodusalad ja linnualad puuduvad. Lähim Natura ala on Alajõe loodusala (EE0070179), mis asub planeeringualast 1,8 km kaugusel põhjas. Agusalu loodusala (EE0070171) ja Agusalu linnuala (EE0070171) paiknevad planeeringualast 4,4 km kaugusel kirdes ja 4,6 km kaugusel läänes. Kaitstavad liigid Alajõe suudmepiirkonnas, jõe kaldaaladel, Alajõe küla aladel ning ühtlasi kogu planeeringualal paiknevad nelja II kaitsekategooriasse kuuluva kaitstava nahkhiireliigi elupaigad: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja veelendlane (Myotis daubentonii). Nahkhiirte elupaigana piiritletud ala hõlmab kokku 75 ha suuruse ala ning liigid kasutavad seda lennu- ja toitumisalana püüdes putukaid jõe ja selle kaldaalade kohal lennates. Nahkhiirte vaatlused pärinevad 2003. aastast, mil registreeriti 7 veelendlase isendit ning üks isend igast ülejäänud nahkhiireliigist. Planeeringualast 350 m kaugusel kagus, Peipsi järve rannas Alajõe suudme lähistel, paikneb III kaitsekategooria loomaliigi tiigikonna (Rana lessonae) elupaik. Peipsi järve rannas, planeeringualast ca 400 m lõunas ja kagus, on II kaitsekategooria kaitstava taimeliigi pruuni lõikheina (Cyperus fuscus) elupaik. Peipsi järves, planeeringualast 370 m lõunas (piki Alajõge ca 700 m allavoolu), elutseb II kaitsekategooria kaitstav kalaliik tõugjas (Aspius aspius) ning III kategooria kaitstavad kalaliigid 13 Allikas: Keskkonnaregister 14 Keskkonnaministri 09.10.2002 määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/129072011025?leiaKehtiv 15 Veeseaduse § 5; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015005?leiaKehtiv 16 Veekogumite koondseisund 2014. Keskkonnaagentuur. http://www.keskkonnaagentuur.ee/et/eesmargid- tegevused/vesi/pinnavesi/veekogumite-koondseisundid-2014 17 Keskkonnaregister, EELIS-e andmebaas; vaadatud 03.11.2015 11 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus vingerjas (Misgurnus 12ossiilis), võldas (Cottus gobio) ja hink (Cobitis taenia). Peipsi järv on ka lõheliste ja karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu. 18 5.3. Taimestik ja loomastik Planeeringuala maismaaosa kõrgemal, jõest kaugemal osal, paikneb Jõe tänava ääres 10-20 m laiuse vööndina niidetav rohumaa üksikute puude (kased, kuused, sanglepad) ja põõsastega. Tegemist on hooldatud alaga mida niidetakse tõenäoliselt 1-2 korda aastas. Maismaa-ala jõepoolse ja madalama osa moodustavad kitsas jõelamm ja jõesängi veerud, mis on kõrgvee perioodidel üleujutatavad. Neil madalamatel aladel levib luhtadele ja jõekallastele iseloomulik niiskuslembene taimkate – kõrgrohustu tarnade, angervaksa ja pillirooga. Alal kasvab ka üksikuid puid (kased, sanglepad) ja puugruppe ning suurekasvulisi pajupõõsaid. Osaliselt on ala, eelkõige jõesängi veerud, võsastunud. Planeeringualal leviv taimkate ei oma olulist looduslikku ega looduskaitselist väärtust. Planeeringuala loodeosas jõe lähedal paiknevad väikesel alal (ca 100 m 2) aiamaad, ilmselt sibulakasvatamiseks mõeldud peenrad. Planeeringuala läbival jõelõigul on voolusäng keskmiselt taimestunud, kaldatsoonides kasvavad kaislad ning ujuvlehtedega veetaimed (penikeeled, vesikupud). Voolusängi keskosas, kus veesügavus on suurem, taimestik puudub. Arvestades planeeringuala paiknemist asulas, ei paku see väärtuslikke elupaiku ulukitele, kelle sattumine alale on vähetõenäoline ja pigem juhuslik. Siiski pakub ala ilmselt elupaiku närilistele, kahepaiksetele ning veekogude ja põõsastikega seotud linnustikule. Piirkond on sobilik toitumis- ja lennuala käsitiivalistele – teada on nelja nahkhiireliigi (põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, tiigilendlane ja veelendlane) esinemine piirkonnas (vt ptk 5.2. ). 5.4. Asustus ja maakasutus Alajõe küla Alajõe küla asub Peipsi järve põhjarannikul Alajõe suudmes. Alajõe küla on Alajõe valla keskuseks. Küla asub 44 km kaugusel maakondlikust keskusest Jõhvist. Lähim linn on 37 km kaugusel asuv Mustvee. Alajõel on säilinud ja tegutseb õigeusu kirik. Alajõe üheks vaatamisväärsuseks on Peipsi rannaala kõrged liivaluited. Alajõe küla on määratletud miljööväärtusliku hoonestusalana. Väärtuslik on eelkõige piirkonnale iseloomulik hoonetüüp stiilis „mala-mala-menše“, kus kõige suurem on eluhoone, mille otsaseina külge on ehitatud loomalaut ja selle otsaseina külge omakorda kuur/sara. Autentseid hooneid on vähe säilinud, enamasti on välimust muudetud. Samuti on vahele ja juurde ehitatud hilisemaid, erineva ilmega hooneid. Alajõgi oma käänulise voolusängi ja muutuva kallasmaastikuga on silmatorkav kujund külaplaanis. Küla struktuur on jõe loogikat järgiv – tänavad ja majad paiknevad vanemas osas jõe poole ja ääres – mis väärib kaitsmist. Miljööväärtuslikule alale loob lisaväärtuse üle jõe viiv kitsas, üksnes jalakäijate teenindamiseks mõeldud sild, mille kaudu toimub ühendus kahel pool jõge paiknevate asumite vahel. Peipsi järve põhjarannikul Alajõe suudmes asub Alajõe Kalasadam. Sadama omanik on AS Indeko Varahaldus. Kütusetankla sadamas puudub, laevad saavad kütust tellimisel. Reovee kogumiseks on sadamas kogumistank mahutavusega 30 m3. Pilsivett sadamas vastu ei võeta.19 18 Keskkonnaministri 09.10.2002 määrus nr 58 „Lõheliste ja karpkalalaste elupaikadena kaitstavate veekogude nimekiri ning nende veekogude vee kvaliteedi- ja seirenõuded ning lõheliste ja karpkalalaste riikliku keskkonnaseire jaamad“; Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/129072011025?leiaKehtiv 19 Alajõe valla arengukava 2015-2022 12 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus Planeeritav Jõekalda kinnistu ja lähiala Jõekalda kinnistu (katastriüksuse tunnus 12201:001:1015; vt Joonis 3) puhul on valdavalt tegemist loodusliku rohumaaga, kinnistu on hoonestamata. Planeeringuala keskosas kasvavad suured puud ja võsa. Joonis 3. Jõekalda kinnistu ja lähiala. Allikas: Maa-amet Läbi planeeringuala kulgeb Alajõgi (vt ptk 5.1.1. ), mis osaliselt jääb ka Jõekalda kinnistule. Planeeringuala asub osaliselt Alajõe kalda veekaitsevööndis (10 m) ja ehituskeeluvööndis (50 m) ning täielikult kalda piiranguvööndis (100 m). Maapinna kõrgused vähenevad jõe suunas, kõrguste vahe on üle kahe meetri (planeeringuala põhjaosas, teepoolsel alal umbes 33,60 m, planeeringuala idaosas, jõe ääres 29,45 m). Planeeringuala lääneosas on maapinna kalded suuremad. Planeeringuala läänepoolses osas asub väike tiik. Planeeringuala läbivad elektriõhuliinid (madalapinge ja keskpinge õhuliinid) ning planeeringualal asub alajaam. Jõekalda kinnistust lõuna pool asuval transpordimaal, paralleelselt Jõe tänavaga, kulgeb sidetrass. Planeeringuala lääneosas paikneb geodeetiline märk. Planeeritavast alast läände jääb asfaltkattega Kauksi-Vasknarva maantee (kõrvalmaantee nr 13111). Planeeringuala edelanurk jääb tee kaitsevööndisse. Jõekalda kinnistu piirneb läänest ja lõunast peamiselt elamumaa sihtotstarbega kinnistutega. Lääne pool asub ka üks ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega kinnistu (Jõe tn 25) ja lõuna pool tootmismaa sihtotstarbega kinnistu (Jõe tn 12a). Jõekalda kinnistu piirneb idast Alajõega ning jõest ida poole jäävad elamumaa sihtotstarbega kinnistud ning transpordimaa sihtotstarbega Jõetaguse tänav. Põhja poole jäävad üks elamumaa sihtotstarbega kinnistu ja kolm maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistut. 5.5. Kultuurimälestised ja pärandkultuuriobjektid Planeeringuala ümbruses, Alajõe küla hoonestatud osas, ei ole registreeritud ühtegi riikliku kaitse all olevat kultuurimälestist (kinnismälestist ega muinsuskaitseala). Vallasmälestistena on 13 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus registreeritud rida kunstimälestisi MPEÕK Alajõe Jumalaema Sündimise kirikus (Alajõe küla, Kooli 14), kuid neid DP-ga kavandatav tegevus kuidagi ei mõjuta.20 Planeeringuala piirkonnas, Alajõe küla keskosas on rida pärandkultuuriobjekte (vt Joonis 4). Joonis 4. Pärandkultuuriobjektid planeeringuala piirkonnas. Allikas: Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus Planeeringuga kavandatava tegevusega on seotud Alajõe sild ning Jõe ja Jõetaguse tänavate asukohas olnud pakktee (joonisel markeeritud punase joonega). Pärandkultuuri kaardirakenduses oleva info kohaselt ehitasid pakkteed vahemikus 1942-44 Saksa armee trahvipataljoni sõdurid ja kohalik elanikkond. 1970ndatel kaeti tee osaliselt nn külmasfaldiga. Sõja ajal ehitasid sakslased Alajõele plaatsilla, kus oli kahesuunaline liiklus, kuid taganemisel lasid nad selle õhku. Nõukogude ajal ehitatud sild oli autoga sõidetav, kuid hetkel on sild kasutatav ainult jalakäijatele.21 20 Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, Kultuurimälestiste riiklik register 21 Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus 14 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus 6. Kasutatava hindamismetoodika kirjeldus Hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Peamised menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS)22 ning planeerimisseadus (PlanS)23. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Hindamise läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjali „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“ jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.24 Samuti võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (taimed, loomad, pinnas, vesi jms), kultuurilise keskkonna (kultuuripärand, maastikud) ja sotsiaal-majanduslikke (inimeste tervis, sotsiaalsed vajadused ja vara) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:  teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;  ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;  konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;  konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega. KSH käigus:  kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi;  hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus;  pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: roheline võrgustik, kaitstavad loodusobjektid, elamupiirkonnad, veevarustuse ja kanaliseerimise küsimused, puhke- ja virgestusalad, teedevõrgu ja liiklusega seotud aspektid jms;  hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;  analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust planeeringute ja arengukavadega;  antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks. Lähtudes DP eesmärgist ja käsitletavast maa-alast KSH aruande koostamise käigus: 1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive ning üldisemal tasandil maa- ala erinevaid kasutusvõimalusi (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid ei vaadelda alternatiivseid asukohti väljaspool käsitlusala; 2) hinnatakse DP-ga kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju planeeringuala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti sotsiaalsele, kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool planeeringuala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavatest keskkonnaelementidest; 3) hinnatakse DP vastavust valla ÜP-le ja arengukavale ning muudele asjakohastele strateegilise planeerimise dokumentidele. DP ja KSH käigus arvestamisele kuuluvad planeeringud jm dokumendid vt KSH väljatöötamise kavatsuse ptk 12. KSH läbiviimisel tuginetakse DP koostamiseks teostatud/teostatavatele analüüsidele ning käsitlusala hõlmavatele varasematele asjakohastele materjalidele. DP KSH koostamise mahus ei ole kavas läbi viia täiendavaid uuringuid. 22 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/101092015012?leiaKehtiv 23 Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/114022013003 24 Vt Keskkonnaministeeriumi koduleht: http://www.envir.ee/91552 15 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus KSH käigus selgitatakse välja planeeringuga kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla positiivne või oluline negatiivne mõju. Planeeringulahenduse väljatöötamise üheks põhimõtteks on, et kavandatav tegevus avaldaks tulevikus planeeringuala keskkonnale kokkuvõttes võimalikult väikest negatiivset mõju. KSH ekspertide analüüsitulemused edastatakse planeeringu koostajale teadmiseks ja arvestamiseks. KSH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju või ka positiivne mõju. Negatiivne keskkonnamõju on oluline juhtudel, kui see:  eeldatavalt ületab tegevuskohas looduskeskkonna taluvust,  põhjustab kas looduses või sotsiaal-majanduslikus keskkonnas pöördumatuid muutusi või  seab ohtu inimese tervise või heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH väljatöötamise kavatsuse koostamise käigus viiakse ühtlasi läbi keskkonnamõju eelhinnang, mille käigus tuvastatakse olulise keskkonnamõju võimalik esinemine ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad täpsustamist KSH aruande koostamise käigus. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei käsitleta. See võimaldab ekspertidel KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele ja väldib asjatut dubleerimist. KSH aruandes esitatakse DP elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed. Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid. Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul. Eeldatava positiivse mõju kinnitamisel võetakse aluseks eksperdi hinnang, muud tõendid, uuringud, majanduslik analüüs või senine praktiline kogemus. Mõju suurust hinnatakse ja kirjeldatakse vähemalt ligikaudselt. Planeeringu koostamise ja KSH menetlus ühendatakse võimalikult ulatuslikult (vt ptk 10. ). Hindamine lõimitakse planeeringu koostamisse nii, et see moodustaks tervikprotsessi pideva koostisosa. Seda arvestatakse jooksvalt alternatiivsete lahendusvariantide võrdlemisel, neist eelistatavate valimisel ning planeeringu elluviimisega seotud võimalike negatiivsete keskkonnamõjude ennetus- ja leevendusmeetmete määratlemisel. KSH tulemused lõimitakse planeeringulahenduse tekstilisse esitusse ja KSH aruanne esitatakse planeeringu lisana. On rida asjaolusid, mis mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus praktiline(sed) ja sobiv(ad) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul on võimalik arvesse võtta mõju iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu. 16 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus 7. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva eeldatavalt olulise keskkonnamõju tuvastamine Käesolevas peatükis selgitatakse, kas ja millises valdkonnas võib DP elluviimisega eeldatavalt kaasneda oluline keskkonnamõju. 7.1. Võimalik mõju looduskeskkonnale 7.1.1. Mõju veekeskkonnale Võimalik mõju Alajõe hüdroloogilisele olukorrale Kuna kavandava tegevusega muudetakse jõe voolusängi seda süvendades ja laiendades, on võimalik mõju Alajõe hüdrograafiale ja hüdroloogilisele olukorrale. Jõe veerežiimile on mõju tõenäoliselt väike ja pigem positiivne. Eeldatav mõjuala on Alajõe alamjooks planeeritavast kinnistust kuni jõe suudmealani Peipsi järve põhjarannikul. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus. Võimalik mõju Alajõe veekeskkonna seisundile Seoses kavandatava tegevuse elluviimisega (jõe kallaste õgvendamine, silla ehitamine) võib suureneda heljumisisaldus vees, mis kandub jões allavoolu. Eeldatav mõjuala on Alajõe alamjooks planeeritavast kinnistust kuni jõe suudmealani Peipsi järve põhjarannikul. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus. Üleujutusohu võimalikkus Üleujutusohu võimalusele viitavad tavaliselt lammimuldade levikuala ja üleujutuse tunnustega taimestiku olemasolu. Antud juhul planeeringualal mullakaardi järgi lammimuldasid ei esine, kuid tõenäoliselt pole neid kaardistatud lammialade väikese pindala tõttu. Peipsi järve äärse ranna-ala ÜP KSH koostamise käigus täpsustati lammimuldade paiknemist ja selle järgi on Alajõe alamjooksul DP planeeringuala piirkonnas lammimuldasid tuvastatud (vt Joonis 5). ÜP KSH-s on ka märgitud, et nimetatud aladel tuleb DP lähteülesannete koostamisel ning projekteerimistingimuste väljastamisel kaaluda eksperthinnangu/mõjude hindamise koostamist reaalse üleujutusohu väljaselgitamiseks. Kaalumisel tuleb lähtuda ala suhtelisest kõrgusest võrreldes veeseisuga, faktidest varasemate üleujutuste kohta ning taimestiku eripäradest. Joonis 5. Lammimuldade paiknemine Alajõe alamjooksul (lammimuldade esinemine tähistatud tumesinise värviga). Allikas: Peipsi järve äärse ranna-ala ÜP KSH (väljavõte skeemist 3.6.2. Üleujutusohu võimalusele viitavate lammimuldade paiknemine planeeringualal) 17 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus Eeldatav mõjuala on planeeringuala maismaaosa. Üleujutusohu võimalikkust planeeringualal täpsustatakse KSH käigus. Võimalik mõju Peipsi järvele Mõju Peipsi järvele võib avalduda vaid lühiajaliselt, ehitustööde käigus, veekvaliteedi, eelkõige järve suubuva Alajõe vee heljumisisalduse suurenemise kaudu. Eeldatav mõjuala on Alajõe suudmeala Peipsi järve põhjarannikul. Mõju täpsem iseloom, olulisus ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus. 7.1.2. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 aladele Kaitstavad alad ja looduse üksikobjektid, samuti Natura 2000 võrgustiku alad paiknevad planeeringualast piisavas kauguses (vt ptk 5.2. ), et välistada kõik otsesed või kaudsed negatiivsed mõjud. Alal elutsevatele kaitstavatele nahkhiireliikidele, kes kasutavad piirkonda lennu- ja toitumisalana tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid ei avaldu. Keskkonnaameti Viru regioon leiab, et II kaitsekategooria liikide elupaika DP-ga kavandatav arendus ei kahjusta, kui arendustöid teostatakse liikidele sobilikke töövõtteid ja suundi arvestades. Vastavalt looduskaitseseaduse § 55 lõikele 6 on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud. Seega on keelatud poegimiskolooniate häirimine perioodil juuni-juuli.25 Mõjude võimalikkust ja olulisust täpsustatakse KSH käigus. Teoreetiliselt on võimalik lühiajaliste negatiivsete mõjude avaldumine Peipsi järves elutsevatele kaitstavatele kalaliikidele veekvaliteedi muutuste kaudu. Mõju täpsem iseloom, olulisus ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus. 7.1.3. Mõju väärtuslikule maastikule ja rohevõrgustikule Kavandatava tegevusega ei muudeta oluliselt Kauksi-Remniku väärtuslikku maastikku ega selle olulisi elemente. Siiski kaasneb mõningane lokaalne mõju maastikule, kuid see võib olla pigem positiivne. Vajadusel selgitatakse mõju täpsem iseloom, olulisus ja ulatus välja KSH käigus. Kavandatava tegevus toimub väikesel alal rohelise võrgustiku suure tuumala sees. Rohelise võrgustiku killustamist ega kõrge väärtusega looduskoosluste olulist vähenemist rohevõrgustiku alal ei toimu. Mõju rohevõrgustikule on tõenäoliselt pigem lokaalne ja väheoluline. Mõju täpsem iseloom, olulisus ja ulatus selgitatakse vajadusel välja KSH käigus. Alajõe valla üldplaneeringus on Jõe tänavalt näidatud vaatekoridor, mis tuleb DP elluviimise käigus säilitada. 7.1.4. Mõju taimestikule ja loomastikule Kavandatav tegevus avaldab mõju planeeringuala elustikule praeguse taimkatte ja liikide elupaikade kadumise või teisenemise kaudu. Mõjud avalduvad alal, kus väärtuslikke looduslikke taimekooslusi ning elupaiku teadaolevalt ei esine. Mõju täpsem iseloom, olulisus ja ulatus, sh võimalik mõju vee-elustikule, selgitatakse välja KSH käigus. 25 Keskkonnaameti 23.04.2015 kiri nr V 6-6/15/6820-2 18 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus 7.2. Võimalik mõju inimese tervisele ja varale Lähtudes kavandatava tegevuse asukohast ja iseloomust võib esineda häiringuid seoses ehitusmasinate ja veokite poolt põhjustatava ehitusaegse müraga (vt allpool). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, ei ole DP-ga kavandatavate objektide kasutusajal müra negatiivset mõju ette näha, kui ürituste läbiviimisel järgitakse Alajõe valla korra eeskirja. 26 Kavandatav tegevuse piirkonna välisõhu kvaliteeti oluliselt ei mõjuta, sest puuduvad sellised saasteallikad ning DP kohaselt tuleb nt kavandatava sadamahoone projekteerimisel kasutada looduslikke energiaallikaid (päikeseenergia, maaküte). Samuti ei avalda kavandatav tegevus negatiivset mõju piirkonna inimeste varale, kui ehitustöid tehakse ja ehitusmaterjale ladustatakse maksimaalselt planeeritava kinnistu piirides. Lugedes inimeste vara hulka ka paadid, siis võib mõju lugeda isegi positiivseks, sest luuakse tingimused paatide ohutuks vettelaskmiseks ja turvaliseks hoiustamiseks. Ehitusaegne müra Paratamatuid ajutisi ebamugavusi ümbruskonna elanikele on oodata ehitusaegsel perioodil, kui tekib kõige rohkem müra. Ehitusperioodil kaasneb tegevusega ehitusmasinate müra eelkõige jõe kallaste õgvendamise ja kaldakindlustuste rajamise käigus ning transpordimüra seoses ehitusmaterjali kohaleveoga. Müra tekitavad erinevad ehitusmasinad ja ehitustegevus, millele on sotsiaalministri 03.04.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“27 kehtestatud normtasemed öisele ajavahemikule (kl 7-23). Määrus kehtestab müra normtasemed ehitustegevusele järgmiselt: Öösel, LpA,eq,T, Selgitus dB(A) I kategooria looduslikud puhkealad ja rahvuspargid, puhke- ja 45 tervishoiuasutuste puhkealad II kategooria laste- ja õppeasutused, tervishoiu- ja hoolekandeasutused, 45 elamualad, puhkealad ja pargid linnades ning asulates III kategooria segaala (elamud ja ühiskasutusega hooned, kaubandus-, 50 teenindus- ja tootmisettevõtted) IV kategooria tööstusala 65 Ehitustööde maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada lubatud ekvivalenttaset enam kui 10 dB(A) võrra.28 Piirkonnas asuvad hooned on peamiselt kasutusel elamutena, mis sotsiaalministri määruse nr 42 mõistes liigituvad II kategooria alla. Seega on öisel ajal elamute juures lubatud müratase kuni 45 dB. Kuna lähimad elamud asuvad kavandatavast tegevusest (Jõekalda kinnistu piirist) ligikaudu 20 m kaugusel, siis on soovitav öisel ajal ehitustöid mitte teostada, sest tüüpiline ehitusmüra on sellel kaugusel kõrgem kui 45 dB. 26 Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/430012014034?leiaKehtiv 27 Elektrooniline Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/163756 28 Ehitustööde müra puhul ei rakendata olemasolevatele ja planeeritavatele aladele kehtestatud taotlustaseme norme. Samuti ei rakendata antud juhul taotlustaseme norme, sest objektid, mida DP-ga kavandatakse (tiik ja saun), ei tekita müra. Määrus reguleerib ehitustööde puhul ainult öist ekvivalentset mürataset (piirtaset olemasolevatel aladel). Samuti ei ole asjakohane kasutada liiklusmüra norme ehitustööde puhul (antud juhul tiigi ehitamisel), sest neid norme kohaldatakse regulaarsest liiklusest põhjustatud müra korral, kus normtaseme kehtestamisel on arvestatud keskmise liiklussagedusega aastaringselt (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või regulaarse liiklusega perioodi vältel (nt veesõidukite liiklus). Tiigi rajamisega kaasnevat veokite liiklemist ei saa võrdsustada regulaarse liiklusega. 19 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus Vaikne periood ehk öine aeg algab enne kl 23:00. Sotsiaalministri määrusest nr 42 lähtuvalt jaguneb päevane ajavahemik (7:00-23:00) omakorda kaheks alamvahemikuks ehk eristatakse ajaperioode kella 7:00-19:00 ja kella 19:00-23:00. Lähtudes sotsiaalministri määrusest nr 42, ületab rasketehnika poolt tekitatav müra masinate vahetus läheduses enamikel juhtudel määrusega sätestatud müra piirtaset. Seda arvesse võttes tuleks töid teostada ainult perioodil 7:00-19:00 ning võimalusel vältida töötamist puhkepäevadel. Päevasel ajal ehitustööde mürale piirtaset kehtestatud ei ole, seega ei ole ka piiranguid rasketehnika kasutamiseks. Eelnevat arvesse võttes võib kavandatav tegevus põhjustada lähimates elamutes elavatele inimestele ajutisi ebameeldivusi – paljuski sõltub see inimeste psühholoogilisest eelhäälestatusest ja suhtumisest kavandatavasse tegevusse –, kuid tegevus jääb õigusaktides kehtestatud normide piiresse, kui välditakse ehitustööde teostamist väljaspool päevast ajavahemikku (kella 19:00-07:00). Müra normtasemed on välja töötatud arvestades müra kahjulikku mõju inimese tervisele. Tervisele kahjuliku müra mõju avaldub üldjuhul pikaaegselt ja regulaarselt, sh öösel esineva müra puhul. DP-ga kavandatava tegevuse elluviimisest tulenev ehitusmüra on ajutine, ebaregulaarne ja ainult päevasel ajal esinev müra. Seetõttu on selle tervistkahjustav toime lähimate elamute juures vähetõenäoline. Ehitusmasinad võivad põhjustada ka lokaalset vibratsiooni, kuid selle mõju ei ulatu eeldatavasti väljapoole kinnistu piire ega ole oluline. 7.3. Võimalikud sotsiaal-majanduslikud mõjud DP-ga kavandatava tegevuse sotsiaal-majanduslikud mõjud on positiivsed. Rajatav paadisadam loob eeldused paadiliikluse korrastamiseks, keskkonna parandamiseks ning turvalisuse suurendamiseks Alajõe alamjooksul. Sadama väljaarendamise tulemusena tekib võimalus koondada rannikul asuvad paadid ühte kohta, kus luuakse tingimused veesõidukite hoidmiseks. Sadamasse rajatava slipi kaudu saavad ümbruskonna veesõidukite omanikud teisaldada oma veesõidukeid ilma jõe kallaste kahjustamiseta. Samuti paranevad liikumistingimused veeteel. Sadamasse kavandatavad ehitised, nt nõuetekohase heitveekäitlusega sadamahoone, pilsivete vastuvõtumahuti jms, parandavad kohalike kalurite ja piirkonna külaliste olmetingimusi ja ümbritseva keskkonna seisundit. Kõige suuremat ohtu kavandatavale tegevusele nähakse vandalismis. Sadama-ala korrastamine ja rajatav välisvalgustus suurendab piirkonna turvalisust. Soovitav on kaaluda turvakaamerate kasutamist. Vandalismi tagajärjed tuleb võimalikult kiiresti likvideerida, sest korratu ümbrus soodustab vandalismi. Tingimuste loomine avalike ürituste korraldamiseks Jõekalda kinnistul toetab piirkonna turismiga seotud tegevusi. DP on kooskõlas Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala ÜP ja Alajõe valla arengukavaga, mis näeb ette Alajõe väikesadama väljaarendamist külalissadamaks. Negatiivseid sotsiaal-majanduslikke mõjusid ei ole ette näha. 7.4. Võimalik mõju pärandkultuuriobjektidele Planeeringuga kavandatava tegevusega on seotud Alajõe sild ning Jõe ja Jõetaguse tänavate asukohas olnud pakktee (vt ptk 5.5. ). Lähtudes objektide kirjeldustest seisneb nende väärtus kaasajal selles, et kunagise pakktee ja silla olemasolu käesoleval ajal mäletatakse. Pakktee on jäänud praeguse teekatte alla ning DP-ga kavandatav tegevus seda tõenäoliselt ei mõjuta. Praegune, nõukogude ajal ehitatud sild on amortiseerunud ega vasta nõuetele. Alajõe silla pärandkultuuriline tähtsus on eelkõige seotud vaid silla asukohaga. Uue, autoliiklust ja jõel paadiliiklust võimaldava silla rajamine olemasoleva silla asukohta on põhjendatud ja see ei mõjuta sillaga seotud ajaloolist pärimust. 20 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus Soovitav on leida lahendus Alajõe silla ja pakktee, aga ka teiste küla pärandkultuuriobjektide ajaloo tutvustamiseks nt sellekohas(t)el infostendi(de)l või väljapanekuna mõnes küla avaliku kasutusega hoones või turismi infopunktis. 7.5. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus Piki Peipsi järve põhjarannikut mõõdetuna asub Alajõe suue riigipiirist enam kui 18 km kaugusel. Kõige lähemal – enam kui 14 km kaugusel – asub riigipiir Alajõe suudmest kagu suunas. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja ükskõik millise mõju võimalikku ulatust ei ole tõenäoline, et kavandatava tegevuse mõju võiks ulatuda riigipiirini. Seetõttu ei ole piiriülese keskkonnamõju esinemine võimalik. 21 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus 8. Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus KSH ulatus on määratletud lähtudes Jõekalda kinnistu ja selle lähiala DP iseloomust ja sisust ning keskkonnamõju eelhinnangu käigus analüüsitud kavandatava tegevusega kaasnevatest mõjuallikatest (vt ptk 3. ), eeldatavalt mõjutatavatest keskkonnaelementidest (vt ptk 5. ) ja keskkonnamõju eelhinnangu tulemustest (vt ptk 7. ). Lähtudes eeltoodust analüüsitakse ja hinnatakse edaspidi KSH aruandes järgmisi teemasid, millega võib kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju või mille keskkonnamõju olulisust ei ole KSH väljatöötamise kavatsuse (KSH eelhinnangu) koostamise käigus võimalik piisava täpsusega tuvastada: • mõju Alajõe ja Peipsi järve vee kvaliteedile (heljumi sisaldusele ja levikule) seoses jõe kallaste õgvendamisega; eeldatav mõjuala on Alajõgi alates planeeritavast kinnistust kuni jõe suudmepiirkonnani Peipsi järve põhjakaldal; • täpsustatakse, kas võimalik mõju piirkonna rohevõrgustikule ja väärtuslikule maastikule võib olla oluline; eeldatava mõjuala on Jõekalda kinnistu ja selle lähiala; • täpsustatakse, kas võimalik mõju taimestikule ja loomastikule, eelkõige vee-elustikule (sh kaitstavatele kalaliikidele) võib olla oluline; eeldatav mõjuala on Jõekalda kinnistu ja selle lähiala ning Alajõgi alates planeeritavast kinnistust kuni jõe suudmepiirkonnani Peipsi järve põhjakaldal. 22 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus 9. Koostöö ja kaasamine DP koostamisel ja KSH läbiviimsel DP koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Kui DP koostamisel on kohustuslik KSH, kaasatakse DP koostamisse ka asutused, keda DP rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu.29 Planeeringu elluviimisega seotud mõjutatud või huvitatud asutused ja isikud, keda koostatava DP alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle DP vastu – vt Tabel 3. Tabel 3. DP ja KSH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud Seos kavandatava Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed tegevusega (PlanS § 127 lg 1-3) Keskkonnaameti Viru regioon Pargi 15, 41537 Jõhvi Keskkonnakasutuse ja [email protected] looduskaitse poliitika elluviija Maanteeameti Ida regioon Vallikraavi 2, 44306 Rakvere DP ala läbiva riigi kõrval- [email protected] maantee haldaja Politsei- ja Piirivalveameti Ida Rahu 38, 41588 Jõhvi Piirkonna turvalisuse prefektuur [email protected] tagaja Päästeameti Ida Päästekeskus Rahu 38, Jõhvi 41532 Turvalise elukeskkonna [email protected] hoidja, õnnetuste ennetaja Terviseameti Ida talitus Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve Elanike tervise kaitsja [email protected] Veeteede Amet Valge 4, 11413 Tallinn Sadamate ja veeliikluse [email protected] järelevalvaja Ida-Viru maavanem Ida-Viru Maavalitsus Maakonna üldise arengu Keskväljak 1, 41594 Jõhvi suunaja, DP järelevalvaja [email protected] AS Eesti Telekom Valge 16, 19095 Tallinn Tehnovõrkude valdaja [email protected] OÜ Elektrilevi Kadaka tee 63, 12915 Tallinn Tehnovõrkude valdaja [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste [email protected] (kiri e-postiga) KeHJS § 37 lg 1 Koda (keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon) Jõekalda kinnistu Teavitatakse kirjaga (korraldab Kavandatava tegevuse naaberkinnistute omanikud Alajõe Vallavalitsus) poolt võimalikult mõjutatavad isikud Asjast huvitatud/mõjutatud Teavitusviisid: isikud, nt piirkonna elanikud ja - väljaanne Ametlikud Teadaanded; ettevõtted - maakonnaleht Põhjarannik; - Alajõe valla koduleht www.alajoevv.ee 29 PlanS § 127 lg 2 23 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus DP koostamise korraldaja esitab DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse nende kohta ettepanekute saamiseks ülalolevas tabelis (Tabel 3) nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Nimetatud isikud ja asutused esitavad DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta. Kui nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada. DP koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel üldplaneeringu lähteseisukohtades ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused. DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus koos nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse DP koostamise korraldaja veebilehel. Nimetatud asutusi ja isikuid teavitatakse ka DP ja KSH menetlusprotsessist (avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust). Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitatakse DP ja KSH menetlusprotsessiga seonduvatest avalikest väljapanekutest ja avalikest aruteludest (vt teavitusviisid Tabel 3). 24 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus 10. DP ja KSH koostamise ning menetlemise ajakava DP ja KSH läbiviimise eeldatav ajakava vt Tabel 4. Kui DP koostamisel on nõutav KSH, lähtutakse DP menetlemisel üldplaneeringu (ÜP) menetlemisele ette nähtud nõuetest.30 Tabel 4. KSH läbiviimise eeldatav ajakava Tegevus Periood, aeg Täitja DP koostamise algatamine 02.10.2014 Alajõe Vallavalitsus KSH algatamine 23.09.2015 Alajõe Vallavalitsus KSH algatamisest teavitamine 24.09.2015 Alajõe Vallavalitsus (Ametlikes Teadaannetes) KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine ja november 2015 Skepast&Puhkim AS edastamine DP ja KSH koostamise korraldajale (Alajõe Vallavalitsusele) DP lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise november 2015 Alajõe Vallavalitsus kavatsuse esitamine nende kohta ettepanekute saamiseks (ettepanekute esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 päeva*) Asjassepuutuvad asutused ja isikud esitavad detsember 2015 Asjassepuutuvad ettepanekud KSH väljatöötamise kava kohta (30 päeva jooksul asutused ja isikud (vt väljatöötamise Tabel 3) kavatsuse saamisest*) DP koostamise korraldaja vaatab esitatud detsember 2015 Alajõe Vallavalitsus, ettepanekud läbi ning teeb nende alusel DP Skepast&Puhkim AS lähteseisukohtades ja KSH väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused DP lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise detsember 2015 Alajõe Vallavalitsus kavatsus koos isikute ja asutuste ettepanekutega avalikustatakse DP koostamise korraldaja veebilehel Eksperdirühm viib läbi KSH, koostab KSH jaanuar-veebruar Skepast&Puhkim AS aruande ja esitab selle DP koostamise 2016 korraldajale DP ja KSH aruande eelnõu avalikust märts 2016 Alajõe Vallavalitsus väljapanekust teatamine (hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust*) DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek märts-aprill Alajõe Vallavalitsus (vähemalt 30 päeva*) DP koostamise korraldaja teatab avaliku aprill 2016 Alajõe Vallavalitsus väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud (30 päeva jooksul isikutele oma põhjendatud seisukoha pärast avaliku arvamuste kohta ning avaliku arutelu väljapaneku toimumise aja ja koha lõppemist*) DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku aprill 2016 Alajõe Vallavalitsus tulemuste avalikust arutelust teatamine (hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) DP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku mai 2016 Alajõe Vallavalitsus tulemuste avalik arutelu (45 päeva jooksul 30 Planeerimisseaduse § 124 lg 7; https://www.riigiteataja.ee/akt/130062015054 25 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus Tegevus Periood, aeg Täitja pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Kui DP ja KSH aruande eelnõu avalikul mai 2016 Alajõe Vallavalitsus väljapanekul esitati DP ja KSH aruande eelnõu (30 päeva jooksul kohta kirjalikke arvamusi, avaldatakse avaliku arutelu informatsioon avaliku väljapaneku ja avaliku toimumise päevast arutelu tulemuste kohta planeeringuala KOV-i arvates*) üksuse lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on KOV-i üksus määranud oma ametlike teadaannete avaldamise kohaks Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu mai 2016 Alajõe Vallavalitsus, tulemuste alusel tehakse DP ja KSH aruande Best Building AS, eelnõus vajalikud muudatused Skepast&Puhkim AS DP ja KSH aruande eelnõu esitamine mai 2016 Alajõe Vallavalitsus kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks Kooskõlastuste ja arvamuse andmine juuni 2016 Asjassepuutuvad (30 päeva jooksul asutused ja isikud (vt DP ja KSH aruande Tabel 3) saamisest*) KSH aruande tulemuste lisamine DP-sse juuni 2016 Best Building AS DP ja KSH aruande vastuvõtmine juuni 2016 Alajõe Vallavolikogu DP ja KSH aruande avalikust väljapanekust juuni 2016 Alajõe Vallavalitsus teatamine (hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust*) DP ja KSH aruande avalik väljapanek juuli 2016 Alajõe Vallavalitsus (vähemalt 30 päeva*) DP koostamise korraldaja teatab avaliku august 2016 Alajõe Vallavalitsus väljapaneku ajal kirjalikult arvamusi esitanud (30 päeva jooksul isikutele oma põhjendatud seisukoha pärast avaliku arvamuste kohta ning avaliku arutelu väljapaneku toimumise aja ja koha lõppemist*) DP ja KSH aruande avaliku väljapaneku august 2016 Alajõe Vallavalitsus tulemuste avalikust arutelust teatamine (hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) DP ja KSH aruande avaliku väljapaneku august 2016 Alajõe Vallavalitsus tulemuste avalik arutelu31 (45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist*) Kui DP ja KSH aruande avalikul väljapanekul august 2016 Alajõe Vallavalitsus esitati DP ja KSH aruande eelnõu kohta (30 päeva jooksul kirjalikke arvamusi, avaldatakse informatsioon avaliku arutelu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu toimumise päevast tulemuste kohta planeeringuala KOV-i üksuse arvates*) lehes, samuti maakonnalehes või üleriigilise levikuga ajalehes, mille on KOV-i üksus määranud oma ametlike teadaannete avaldamise kohaks DP esitamine maavanemale heakskiitmiseks august 2016 Alajõe Vallavalitsus 31 Avaliku arutelu korraldamine ei ole nõutav, kui DP kohta ei esitatud avaliku väljapaneku kestel kirjalikke arvamusi või kui kõik kirjalikult esitatud arvamused on arvesse võetud. 26 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus Tegevus Periood, aeg Täitja Maavanem kontrollib mh KSH menetluse ja 60 päeva jooksul Maavanem planeeringu vastavust õigusaktidele ja ÜP-le selle maavanemale esitamisest arvates* DP kehtestamine Tööks vajaliku aja Alajõe Vallavolikogu jooksul * PlanS-s sätestatud tähtajad Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi. Ajakava määramatus tuleneb eelkõige sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KSH menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. 27 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus 11. Ülevaade ettepanekutest KSH väljatöötamise kavatsuse kohta Lähtudes PlanS § 81 lõikest 1 küsib DP koostamise korraldaja (Alajõe Vallavalitsus) KSH väljatöötamise kavatsuse sisu osas seisukohta asjassepuutuvatelt asutustelt ja isikutelt (vt ptk 9. ), edastades neile KSH väljatöötamise kavatsuse eelnõu. Tabel 5 annab ülevaate laekunud ettepanekute ja nendega arvestamise kohta. Ettepanekud vt KSH väljatöötamise kavatsuse Lisa 3. Tabel 5. Ülevaade ettepanekutest KSH väljatöötamise kavatsuse kohta Jrk Asutus, kirja Ettepanek KSH KSH eksperdi kommentaar nr kuupäev ja number väljatöötamise ettepanekuga arvestamise kohta kavatsuse kohta 1. 2. 3. 4. Peatükk sisustatakse ettepanekute laekumisel. 28 / 29  Tõrge! Rakendage vahekaardi Avaleht kaudu käsk Title tekstile, mida soovite siin kuvada. Väljatöötamise kavatsus 12. Kasutatud materjalid • Asjakohased õigusaktid, sh planeerimisseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, määrused jms • Alajõe vallas Alajõe külas Jõekalda kinnistu ja selle lähiala DP. Best Building AS töö nr DP.01.15 • Alajõe vallas Alajõe külas Jõekalda kinnistu ja selle lähiala DP ja KSH algatamise otsused • Keskkonnaameti 23.04.2015 kiri nr V 6-6/15/6820-2 • Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneering. Kehtestatud Alajõe Vallavolikogu 07.03.2011.a määrusega nr 22 • Tudulinna, Lohusuu, Iisaku ja Alajõe valla Peipsi järve äärse ranna-ala üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. Hendrikson & Ko, 2009 • Alajõe valla arengukava 2015-2022. Kinnitatud Alajõe Vallavolikogu 14.10.2014. a määrusega nr 18 • Ida-Viru maakonna teemaplaneering Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused (kehtestatud 2003.a) • Ida-Viru maakonnaplaneering (koostamisel olev, 08.05.2015 versioon) • Keskkonnaregister • Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) andmebaas • Kultuurimälestiste riiklik register • Maa-ameti X-GIS kaardirakendused • Veekogumite koondseisund 2014 (Keskkonnaagentuur) 29 / 29 Saatja: �lla Treibert <[email protected]> Saatmisaeg: 23. november 2015. a. 20:20 Adressaat: VA_hnt Teema: J�ekalda KSH teade Manused: Joekalda_DP_KSH_valjatootamise_kavatsus_06-11-2015.docx; Veeteedeamet_teade.bdoc Tere! Edastan Teile tutvumiseks Alaj�e vallas Alaj�e k�las asuva J�ekalda (12201:001:1015) kinnistu KSH v�ljat��tamise kavatsuse teate. -- Lugupidamisega �lla Treibert maa- ja ehitusspetsialist 336 6183 Sed a e- post i on pah avar a suht es Ava st viiru set� rjeg a kont rolli tud. ww w.a vast .co m