VV määruse "Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused" eelnõu

Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kehtestamise määruse eelnõu seletuskiri I. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 4 lõike 4 alusel. Nimetatud volitusnormi kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega koostöö tegemise korra ja planeeringute kooskõlastamise alused. Kooskõlastamise aluste regulatsioon on eelnõus üsna napp, kuna PlanS reguleerib koostöö ja kooskõlastamise aluseid planeeringute koostamisel piisava täpsusega, mistõttu puudub vajadus nende üksikasjalikumaks sätestamiseks. PlanS näeb iga planeeringuliigi juures (nt § 48 lg 3, § 65 lg 3, § 85 lg 3) ette, et kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või liigilt üldisema planeeringuga, loetakse planeering kooskõlastatuks ehk tegemist on eelkõige haldusorgani poolt läbiviidava õiguspärasuse kontrolliga. Ka haldusmenetluse seaduse (HMS) kohaselt on kooskõlastamine haldusorganite vahelise suhtluse tulemus (vt HMS § 16), kellel tuleb hinnata planeeringu õiguspärasust lähtudes haldusorgani poolt täidetavatest ülesannetest. Eelnõuga täiendavaid reegleid planeeringute kooskõlastamisele ei kehtestata. Samas on eelnõus sätestatud, millistel juhtudel millise ministeeriumi või ametiga planeering eelkõige kooskõlastada tuleb. Vajalik ega kohane ei ole ka PlanS-is sätestatud koostöö tegemise nõuete kordamine määruses. Koostöö tegemise vormile konkreetsete nõuete sätestamine ei ole samuti vajalik, kuna koostöö võib seisneda omavahelises suhtluses erinevatel viisidel – telefoni teel, kirjavahetuse pidamises, koosolekute korraldamises, vms. Samas üldised nõuded ja tähtajad erinevate planeeringuliikide puhul koostöö tegijatele teadete edastamiseks, samuti planeeringu kooskõlastamiseks on sätestatud PlanS-is (nt § 48 lg 1-2; § 65 lg 1-2; § 85 lg 1-2). Ka PlanS-i seletuskirja1 kohaselt annab PlanS § 4 lg-s 4 sätestatud volitusnorm aluse, et täpsustada, kellega ja millistel juhtudel tuleb teha koostööd planeeringute koostamise käigus. Seletuskirjas on selgitatud, et koostöö tegijad on hilisemad planeeringute kooskõlastajad. Kuna seaduse tekstis muutuks koostöötegijate ülesloetlemine ja nende ülesannete väljatoomine liialt koormavaks, valiti määruse vorm. Tegu ei ole ministeeriumitele või teistele valitsusasutustele uute pädevuste andmisega, vaid pigem selgitava aktiga, mis koondab eriseadustest või -aktidest tulenevaid pädevusi. Lisaks on eelnõu koostamisel seatud eesmärgiks sisuliselt kvaliteetse ja õiguspärase planeeringulahenduse saavutamine, milleks on vajalik kaasata asjaomased asutused menetlusse juba menetluse algusjärgus. Seetõttu on määruse eelnõus nimetatud asutused ja juhud, millede esinemisel tuleb vastava asutusega planeeringu koostamisel koostööd teha ja planeering hiljem kooskõlastada. Juhtude 1 Vt PlanS seletuskirja lk 23, kättesaadav: http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/fc811573-8339- 4f19-8064-9679fd001f43/Planeerimisseadus/. 1 ja asutuste loetelu, millal vastavat asutust tuleks planeeringu koostamisel koostöösse kaasata ning kellega planeering kooskõlastada, on toodud eelnõus lahtise loeteluna, kuna planeeringu koostamisel lahendatavate ülesannete hulk on lai, mistõttu kinnise loetelu kehtestamisel võib tekkida olukord, kus sellest tulenevalt jäetakse planeering vajalikul juhul asjaomase valitsusasutusega siiski kooskõlastamata. Eeltoodu tagamiseks näeb eelnõu § 2 lg 3 ette, et põhjendatud juhul teeb planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu määruse §-s 3 nimetamata juhtudel ja asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. Määruses nimetamata juhtudel ja asutuste puhul peaks planeerimisalase tegevuse korraldaja, lähtudes koostatava planeeringu sisust ja valitsusasutuste vastutusvaldkonnast planeeringu koostamise käigus igakordselt hindama, kellega tuleb konkreetse planeeringu koostamisel koostööd teha ja hiljem planeering kooskõlastada. 1.2.Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennok ([email protected], tel 611 3124) ning planeeringute osakonna nõunik Külli Siim ([email protected], tel 611 3129). Eelnõu koostamisel küsiti arvamust asjaomastelt ministeeriumidelt ja ametitelt ning Eesti Planeerijate Ühingult. Eelnõu koostamisel võeti esmajärjekorras arvesse riigiasutuste seisukohti ja praktilisi vajadusi. Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna õigusnõunik Olivia Taluste ([email protected], tel 611 3092). 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva õigustloova aktiga. Määrus kehtestatakse 1. juulil 2015. jõustunud PlanS alusel. Varasem PlanS sellist volitusnormi ei sätestanud. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millega kehtestatakse reguleerimisala, koostöö ja kooskõlastamise üldised põhimõtted ning sätestab asutused ja nende tegevusvaldkonda kuuluvad küsimused, millise esinemisel vastava asutusega koostööd teha (ehk koostöötegijad) ja hiljem planeering ka kooskõlastada tuleb. Kooskõlastus (ka kooskõlastaja) on haldusmenetluse seaduse §-st 16 tulenev mõiste, mis iseloomustab ainult haldusorganitevahelist suhtlust. PlanS § 4 lg 2 punkti 4 järgi on planeeringu koostamise korraldaja (valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksus) ülesandeks planeeringu koostamise käigus vajalike menetlustoimingute tegemine. Järelikult ei ole võimalik planeeringute kooskõlastamist anda üle planeeringu koostajale, so näiteks kohaliku omavalitsuse üksuse poolt võlaõigusliku lepinguga sisse ostetud konsultandile. 2 Seega on eelnõu adressaadiks vaid avaliku võimu volitusi omavad valitsusasutused ja kohaliku omavalitsuse üksused. PlanS sätestab iga planeeringuliigi juures eraldi, kellega tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd ja planeering hiljem kooskõlastada. Nii näiteks on sätestatud, et maakonnaplaneering koostatakse koostöös ministeeriumide, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksuste ja valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneering käsitleb, ning planeeringualaga piirnevate maakondade maavanematega (PlanS § 57 lg 1). PlanS § 65 lg 1 näeb ette, et maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks PlanS § 57 lg-s 1 nimetatud isikutele ja asutustele ehk siis samuti ministeeriumidele, planeeringuala kohaliku omavalitsuse üksustele ja valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi maakonnaplaneering käsitleb, ning planeeringualaga piirnevate maakondade maavanematele. Seega nimetab PlanS üldisena ministeeriumid ja valitsusasutused, konkreetseid ministeeriume või valitsusasutusi, kellega tuleb maakonnaplaneeringu koostamisel teha koostööd ja kellega planeering kooskõlastada, samas täpsustamata. Analoogne regulatsioon on PlanS-is ette nähtud ka muude planeeringuliikide koostamisel. Juhul, kui konkreetse planeeringuliigi koostamisel on kohustuslik ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine, hinnatakse kooskõlastamisel ka KSH aruande õigusaktidele vastavust kui ka KSH aruandes antud hinnangute piisavust ja objektiivsust. Nagu nähtub PlanS seletuskirjast, asuti seaduse koostamisel seisukohale, et seaduses koostöötegijate ja kooskõlastajate loetlemine muutuks liiga koormavaks, nii otsustati nende loetelu kehtestada määruses. Eeltoodu erineb kuni 1.07.2015 kehtinud PlanS-s sätestatust, kus juhtumid ja valitsusasutused, kellega planeering tuleb kooskõlastada, on loetletud seaduses (kuni 1.07.2015 kehtinud PlanS § 17). Kuna mitmed sätted, mis näevad ette planeeringute kooskõlastamise kohustuse, paiknevad täna laiali eriseadustes (nt lennundusseadus, looduskaitseseadus, jm), kust on neid planeeringu koostajal raske leida, on vastavad normid sätestatud terviklikkuse huvides ka käesolevas määruses. Määrus täpsustab PlanS-s koostöö ja kooskõlastamise nõudeid, lihtsustades seega PlanS-i igapäevast rakendamist. Planeeringute kooskõlastamise tähtajad on samuti PlanS-is sätestatud (nt § 65 lg 2, § 85 lg 2, jm) ja selleks on reeglina 30 päeva. Nimelt näeb näiteks PlanS § 65 lg 2 ette, et kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu saamisest selle kooskõlastamisest keeldunud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse maakonnaplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks, kui seadus ei sätesta teisiti. PlanS koostamisel oli eesmärgiks viia planeerimismenetlus vastavusse haldusmenetluse seaduse üldpõhimõtete ja terminoloogiaga, mistõttu on PlanS koostamisel käsitatud kooskõlastust alati siduvana ning arvamust mittesiduva nõuandena. Samas võib haldusorgan keelduda planeeringut kooskõlastamast vaid siis, kui see on vastuolus õigusakti või liigilt üldisema planeeringuga. Negatiivne kooskõlastus ei tähenda, et planeerimismenetlus alati lõpetatakse, vaid reeglina hoopis seda, et tuleb leida teistsugune planeeringulahendus. PlanS koostamisel eristati koostöötegijaid kaasatavates. Nimelt on uues PlanS-s kaasatavad isikud 3 võrdsustatud kolmandate isikutega haldusmenetluse seaduse mõistes. HMS § 11 lg 1 p 3 näeb ette, et kolmandaks isikuks on isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. PlanS mõttes on sellisteks isikuteks ennekõike planeeritava maa-ala ja selle lähiümbruse kinnisasjade omanikud ja valdajad. PlanS näeb iga planeeringuliigi juures ette, et selliste isikute kaasamine planeeringu koostamisse on kohustuslik. Kaasatavatel on õigus anda planeeringu kohta nõuandvaid seisukohti ehk arvamusi. Kuna nende ring on võrreldes koostöötegijate omaga laiem ning arvamus ei ole planeeringu koostamise korraldajale siduv (küll aga tuleb näiteks arvamuse arvestamata jätmist sisuliselt põhjendada), ei sisaldu PlanS –s volitusnormi kaasamise ja arvamuse andmise täpsemaks reguleerimiseks. Rõhutada tuleb, et ka planeeringu kooskõlastajal on õigus lisaks kooskõlastuse andmisele esitada planeeringu kohta ka arvamusi ning oleks soovitatav, kui kooskõlastuse andmine (või sellest keeldumine, koos põhjendustega oleks kirjas selgesti eristatav arvamusest ehk soovituslikust nõuandest. Määruses ei ole teadlikult eraldi loetletud planeeringute liike, sest olenemata sellest, kas tegemist on näiteks maakonna- või üldplaneeringuga, tuleb kindlate valdkondade käsitlemisel või asjaolude esinemisel (nt planeeringualal asub maardla, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringuga kavandatakse avaliku raudtee rajamist, vms) teha koostööd ja planeering kooskõlastada vastava valdkonna valitsusasutusega (eelnimetatud näidete puhul vastavalt siis Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega, Kaitseministeeriumiga ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga). Samuti märgime, et planeeringute puhul, mille koostamisel on kohustuslik KSH läbiviimine, tuleb KSH tegemisel teha koostööd ning KSH aruanne kooskõlastada asjaomaste asutustega, kes on nimetatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses (KeHJS). Eelnõu § 1 sätestab määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse määrusega planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesannete täitmiseks planeeringute koostamisel osalevate asutustega koostöö tegemise kord ja kooskõlastamise alused. Reguleerimisala ühene sätestamine loob selguse, kellele ja millise eesmärgiga määrus on kehtestatud ning aitab tagada määruse eesmärgipärase rakendamise. Eelnõu § 2 sätestab koostöö ja kooskõlastamise üldise põhimõtted. Paragrahvis on toodud, et üldised nõuded planeeringute koostamisel koostöö tegemiseks ja planeeringu kooskõlastamiseks tulenevad PlanS –st, kus iga planeeringuliigi juures on üldsõnaliselt toodud, kellega tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd ja planeering ka kooskõlastada. Täpsemad juhud ja asutused, mille esinemisel tuleb kindlasti koostööd teha ja planeering kooskõlastada, on sätestatud määruse §-s 3. Lisaks on paragrahvis toodud, et põhjendatud juhul teeb planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu juhtudel ja asutustega, keda määruses nimetatud ei ole. Sellisel juhul tuleb koostöö tegemist ja kooskõlastamist põhjendada, sh selgitada koostöö tegemise ja kooskõlastamise aluseks oleva küsimuse asjakohasust ning kuulumist vastava asutuse tegevusvaldkonda. Seega juhul, kui planeerimisalase tegevuse korraldaja hinnangul esineb ka mõni muu eelnõus sätestamata juhus koostöö tegemiseks, tuleb tal seda põhjendada ja selgitada, kuidas ja millise 4 asutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda see kuulub ning viidata vastavale õigusakti sättele. Regulatsiooni eesmärgiks on tagada koostöö võimalus ka juhtudel, mida määruses küll nimetatud ei ole, kuid mis oma olemuselt vajaksid koostöö tegemist konkreetse asutusega ehk tegemist on küsimusega, mis kuulub vastava asutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda. Samas tuleks planeeringu kooskõlastamiseks esitajal üheselt mõistetavalt ja põhjendatult välja tuua, mis probleemide ning küsimuste lahendamiseks on koostöö ja kooskõlastamine vajalik ning miks just nende asutustega. Vältida tuleb igaks juhuks planeeringute kooskõlastamiseks saatmist, samuti dubleerimist erinevate asutuste vahel. Juhul, kui asutus, kellele planeering kooskõlastamiseks saadetakse teeb kindlaks, et planeeringus käsitletavad küsimused ei puuduta vastava asutuse valitsemisala, tuleb sellest planeeringu koostamise korraldajat võimalikult kiiresti teavitada, tuues välja sisulised põhjused puutumuse puudumise kinnituseks Eelnõu § 3 näeb ette , millistel juhtudel ja kellega tuleb planeerimisalase tegevuse korraldajal teha koostööd ja planeering kooskõlastada. 1) Keskkonnaministeeriumiga või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega, kui planeeringu koostamisel on nõutav piiriülese keskkonnamõju strateegiline hindamine, planeeringu kehtestajaks on Vabariigi Valitsus, planeeringuga kavandatakse uue tiheasustusala moodustamist või olemasoleva tiheasustusala laiendamist ranna või kalda piiranguvööndis, kui planeeringualal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa, planeeringualal asub maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis olev maa või kui planeeringuga kavandatakse tegevusi, mille mõju ulatub planeeringualast väljaspool asuvale käesolevas punktis eelnevalt nimetatud maale. KeHJS 1.07.2015 jõustunud redaktsioon näeb ette „asjaomase asutuse“ mõiste, kelle all mõistetakse asutust, keda strateegilise planeerimisdokumendi (sh planeeringu) rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. KeHJS § 23 lg 2 kohaselt kuulub Keskkonnaministeerium asjaomaste asutuste hulka, kui tegemist on piiriülese keskkonnamõju hindamise või piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamisega või kui strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on Riigikogu, Vabariigi Valitsus või ministeerium. Seega tuleneb koostöö tegemise ja kooskõlastamise nõue eelviidatud sättest. Ranna või kalda piiranguvööndis uue tiheasustusala moodustamisel või olemasoleva tiheasustusala laiendamisel Keskkonnaministeeriumiga koostöö tegemise vajadus tuleneb looduskaitseseaduse (LKS) §-st 41, mistõttu on tiheasustusala mõistet kasutatud määruses LKS § 38 mõistes. Silmas tuleb ka pidada, et LKS § 14 lg 1 p 5 kohaselt ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut. Seega ei asenda kooskõlastus eelnimetatud nõusolekut, va juhul, kui see on kooskõlastuskirjas selgesõnaliselt välja toodud. Maareformi seaduse § 31 lg 2 näeb ette, et maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse sama paragrahvi lõike 1 alusel, on samuti riigi omandis. Tegemist on nn reformimata riigimaaga tavamõistes. Kuni 1.07.2015 kehtiva PlanS § 16 lg 9 kohaselt oli maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis oleva maa puhul kinnisasja omanikuks 5  Keskkonnaministeerium või valdkonna eest vastutava ministri volitatud isik. Keskkonnaministri volitatud isikuks on Maa-ameti peadirektor, peadirektori esimene asetäitja ja peadirektori asetäitja, kellele vastav volitus on antud keskkonnaministri 26.03.2015 käskkirjaga nr 297. Samasisulise võimaluse näeb ette ka maapõueseaduse § 63 lõige 4, mis sätestab, et kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa, kooskõlastatakse maakonnaplaneering, üldplaneering või detailplaneering või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneering PlanS-is sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud isikuga. Nimetatud juhul on volitatud isikuks Maa-ameti peadirektor, kelle volitus tuleneb keskkonnaministri 12.11.2010 käskkirjast nr 1622. Seega on põhjendatud, et juhul, kui planeeringuala hõlmab jätkuvalt riigi omandis olevat maad, samuti juhtudel, kui planeeringuga kavandatakse tegevusi, mille mõju ulatub planeeringualast väljaspool asuvale eelnevalt nimetatud maale, tuleb teha koostööd ja planeering kooskõlastada Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Sättes toodud „tegevuste, mille mõju ulatub planeeringualast väljaspool asuvale maale“ all on peetud silmas näiteks mõjutusi, mis tulenevad lähedalasuvast planeeringualast (nt suureneb liikluskoormus, müra vms). Kitsama näitena puudutab see näiteks taristu planeerimist ning viimastest tuleneda võivaid kitsendusi. Eeskätt puudutab see detailplaneeringuid, kus planeeringuala tehnovõrkudega varustamine nähakse ette eemalolevatest olemasolevatest tehnotrassidest (lahendus koostatakse konkreetse võrguvaldaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel). Juhul kui trassid kavandatakse planeeritava alani tuua läbi planeeringualast väljapoole jääva reformimata riigimaa (MaaRS § 31 lg 2 tähenduses), on tegemist olukorraga, kus planeeringu mõju ulatub planeeringualast väljapoole jäävale reformimata riigimaale. 2) Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, välja arvatud punktis 1 nimetatud juhtudel, planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd või ala, mille osas on Keskkonnaministeeriumi poolt algatatud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetlus. . Planeeringu elluviimisega olulise keskkonnamõju kaasnemine on ka piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise eelduseks, mis on Keskkonnaministeeriumi pädevuses ja millisel juhul on koostöötegijaks Keskkonnaministeerium samuti on Keskkonnaministeerium koostöötegijaks juhul, kui planeeringu kehtestajaks on Vabariigi Valitsus (n juhul, kui planeeringu koostamisel on KSH kohustuslik ja planeeringu kehtestajaks on Vabariigi Valitsus). Sellisteks planeeringuteks on PlanS kohaselt riigi eriplaneering, samuti üleriigiline planeering. Kõigil teistel juhtudel, kus planeeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine, tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd Keskkonnaametiga. Samasisuline nõue sisaldus ka kuni 1.07.2015 kehtinud PlanS-is (§ 16 lg 1 p 7). Looduskaitseseaduse § 14 lg 1 p 5 näeb ette, et kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ei või ilma kaitstava loodusobjekti valitseja (kelleks on Keskkonnaamet) nõusolekuta kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut. Seega on 6 põhjendatud, et juhul, kui planeering hõlmab eelnimetatud alasid, tehakse juba planeeringu koostamise käigus koostööd Keskkonnaametiga. Samasisuline nõue oli sätestatud ka kuni 1.07.2015 kehtinud PlanS § 17 lg 2 p-s 3. Nimekirja on lisatud ka kaitstava looduse üksikobjekt, kuna üksikobjekti kahjustamine on keelatud. Üksikobjekti ümber on 50 meetri ulatuses piiranguvöönd. Keskkonnaministri 02.04.2003 määrus nr 27 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“ nimetab tegevused, mis on piiranguvööndis keelatud või lubatud üksikobjekti valitseja igakordsel nõusolekul. Sellest tulenevalt on põhjendatud ka nende planeeringute koostamisel, mille alusel kavandatav tegevus asub üksikobjektil või selle piiranguvööndis, Keskkonnaametiga koostöö tegemine. Üksikobjektiks võivad olla nt pank, astang vms, mis on suuremad kui punktobjekt. Keskkonnaametiga koostöö tegemine on vajalik ka juhul, kui koostatav planeering hõlmab ala, mille osas on algatatud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 tähenduses. Nimetatud säte näeb ette, et loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatab ja menetluse läbiviija määrab Keskkonnaministeerium, välja arvatud sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, mis näeb ette, et loodusobjekti kohaliku kaitse alla võtmise menetluse algatab ja viib läbi kohalik omavalitsus. Sättes on aga peetud silmas vaid neid juhtusid, kus kaitse alla võtmise menetluse algatab Keskkonnaministeerium, mitte kohalik omavalitsus ehk tegemiste ei ole kohaliku kaitse alla võtmisega. Kaitse alla võtmise menetluse algatamisest teavitatakse kirjalikult kohaliku omavalitsuse üksust (tähtkirjaga), samuti teavitatakse sellest Ametlike Teadaannetes ning ajalehtede vähemalt ühe üleriigilise levikuga ajalehe ja kohaliku ajalehe kaudu. 3) Muinsuskaitseametiga, kui planeeringualal asub avalik veekogu, muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Muinsuskaitseametiga koostöö tegemise nõue tulenes ka kuni 1.07.2015 kehtinud PlanS § 16 lg 1 p-st 9, mis nägi ette, et planeering koostatakse koostöös Muinsuskaitseametiga, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Lisatud on ka avalik veekogu, kuna avalikus veekogus võib paikneda veealune mälestis, mille haldajaks on muinsuskaitseseaduse § 31 lg 2 kohaselt Muinsuskaitseamet. 4) Kaitseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või üle 28 meetri kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise, planeeringualal asub avalik veekogu. Kuni 1.07.2015 kehtinud PlanS nägi ette, et planeering tuleb kooskõlastada Kaitseministeeriumiga juhul, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise, kui planeeritavale maa-alale või avalikku veekogusse kavandatakse üle 28 meetri kõrgusi ehitisi. 2015. aasta 1. juulist jõustunud ehitusseadustiku § 120 lõike 1 kohaselt tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada üle 28 meetri kõrguste ehitiste, riigikaitselise ehitise piiranguvööndisse püstitatavate ehitiste või piiranguvööndis asuvate ehitiste laiendamise ja ümberehitamise ning riigikaitselise ehitise töövõimet vähendavate ehitiste projekteerimistingimused või projekteerimistingimuste andmise kohustuse puudumisel 7 ehitusloa eelnõu või ehitusteatis. Reeglina eelneb lennundusseaduses ja ehitusseadustikus nimetatud ehitiste ehitusprojekti koostamisele ja ehitusloa või ehitamise teatise koostamisele planeerimisprotsess. Planeeringu koostamisel koostöö tegemisel ja selle kooskõlastamisel Kaitseministeeriumiga on võimalik vältida olukorda, kus peale planeeringu koostamist võib ehitusprojekti või ehitusloa kooskõlastamise etapis selguda, et riigikaitselise ehitise töövõime vähenemise, vms tõttu ei ole soovitud ehitise püstitamine, laiendamine või ümber ehitamine üldse võimalik. Lennundusseaduse § 35 lõike 61 kohaselt tuleb tuulegeneraatorite ja tuuleparkide detailplaneeringud ning ehitusprojektid asjakohasel juhul kooskõlastada mh Kaitseministeeriumiga. Kaitseministeeriumiga kooskõlastamisel lähtutakse PlanS-is või ehitusseadustikus sätestatud nõuetest. Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide ehitusprojektid tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada, kuna need vähendavad radarite, passiivseiresüsteemide ja raadioseadmete töövõimet. Üle 28 meetri kõrgused ehitised võivad aga näiteks läbi lõigata raadioseadmete vahelisi sidelinke, mistõttu katkeb riigikaitse korraldamiseks loodud raadioside. 5) Siseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgusega ehitist või üle 28 m kõrgusega tuulegeneraatorit või kui planeeringualal asub avalik veekogu, samuti kui planeeringuala hõlmab Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni välispiiri maismaapiiriga külgneva valla territooriumi lähemal kui 5 km piirini või piiriveekogu kaldajoonele ja piiriveekoguga külgneva linna territooriumi lähemal kui 1 km piiriveekogu kaldajoonele, kui planeeringuala hõlmab piiriveekogu ja neis asuvaid saari, samuti planeeringud, mille elluviimine võib avaldada mõju riigipiiri valvamisele või seire- ja valvetehnikale. Kuni 1.07.2015 kehtinud PlanS nägi ette planeeringute Siseministeeriumiga kooskõlastamise kohustuse, kui planeeritavale maa-alale või avalikku veekogusse kavandatakse üle 45 meetri kõrgusi ehitisi või üle 28 meetri kõrgusi tuulegeneraatoreid. Üldistel juhtudel avalikku veekogusse ehitiste kavandamise protsessis osalemine oli reguleeritud PlanS §-s 161. Seega on eelnõus sätestatud regulatsioon samasisuline kuni 1.07.2015 kehtinud PlanS-i regulatsiooniga. Lisaks eeltoodule näeb määruse eelnõu ette, et planeeringute Siseministeeriumiga kooskõlastamise kohustus on Schengeni välispiiri maismaapiiriga külgnevatel valdadel ja linnadel, milleks on Vaivara, Illuka, Alajõe, Iisaku, Tudulinna, Lohusuu, Torma, Kasepää, Pala, Alatskivi, Peipsiääre, Vara, Võnnu, Piirissaare, Meeksi, Räpina, Mikitamäe, Värska, Meremäe, Vastseliina ja Misso vald ning Narva linn, Narva-Jõesuu linn ja Mustvee linn. Nimetatud valdadel on kohustus kooskõlastada planeeringud, mis puudutavad valla territooriumi lähemal kui 5 km piirile. Kui vallaga külgneb piiriveekogu (Narva jõgi, Narva Veehoidla, Peipsi järv, Lämmijärv, Pihkva järv ja teised väiksemad järved, mida mööda kulgeb Schengeni välispiir), siis on kohustus kooskõlastada kõik planeeringud kuni 5 km kaugusel veekogu kaldajoonest sisemaa suunas ja lisaks kõik planeeringud, mis hõlmavad piiriveekogusid või neis asuvaid saari. Linnadel on kohustus kooskõlastada Siseministeeriumiga planeeringud, mis hõlmavad linna territooriumi lähemal kui 1 km piiriveekogu kaldajoonele, samuti kõik planeeringud, mis hõlmavad piiriveekogusid või neis asuvaid saari. Planeeringud, mille alusel kavandatavad tegevused võivad avaldada mõju 8 riigipiiri valvamisele, võivad olla seotud näiteks mereseireradarite paiknemisega, lennuvälja või tuuleparkide rajamisega väljapoole eelnõus sätestatud territooriumi, samuti mille alusel kavandatavad tegevused on seotud territooriumiga või asuvad territooriumi lähistel, millel asub näiteks piirivalveliste ülesannete täitmiseks paigaldatud seire- või valvetehnika või tegevused, mis võivad mõjutada muul viisil piirikontrolli või piiri valvamisega seotud ülesannete täitmist. Vastavaid valdu ja linnu, samuti maakondi, mille territooriumil punktis nimetatud vallad ja linnad asuvad, teavitatakse eelnõuga kavandatavast muudatusest enne määruse jõustumist ka eraldi. 6) Päästeametiga, kui planeeringuga kavandatakse ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamist või kui planeeringualal või selle vahetus läheduses asub ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte või kui planeeringuga käsitletakse tuleohutusõudeid. Nimetatud loetelu hõlmab kemikaaliseaduses toodud loetelu juhtudest, mille esinemisel planeering Päästeametiga kooskõlastada tuleb. Kehtiv kemikaaliseadus näeb § 14 lõikes 2 ette, et kohalik omavalitsus esitab Päästeametile kooskõlastamiseks üldplaneeringu ja detailplaneeringu uue suurõnnetuse ohuga ettevõtte asukoha valikul, olemasoleva suurõnnetuse ohuga ettevõtte tegevuse laiendamisel või tootmise suurendamisel ning suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohualasse jääva maa-ala planeerimisel või sinna ehitise kavandamisel. 1.12.2015 jõustuv uus kemikaaliseadus näeb ette, et lisaks suurõnnetuse ohuga ettevõtte asukoha valikuks koostatud planeeringul, tuleb Päästeametiga kooskõlastada ka ohtlikku ettevõtet kavandavad planeeringud, mistõttu on käesoleva määruse eelnõusse lisatud ka ohtlikku ettevõtet kavandavad planeeringud. Ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte mõiste on defineeritud kemikaaliseaduses. Seega on põhjendatud, et Päästeametiga tuleb nimetatud juhtudel teha koostööd juba planeeringu koostamise käigus. Planeeringus tuleohutusnõuete käsitlemise all on peetud silmas juhte, kui kavandatava planeeringuga hõlmatud maa-alale või ehitisele on ette nähtud tuleohutusnõuded. Planeeringute puhul käsitletavad tuleohutusnõuded on tuletõrje veevarustus, tuleohutuskujad erinevatel kinnistutel paiknevate hoonete vahel ning päästemeeskonna planeeritud juurdepääsuteed (sõiduteed) planeeringualal paiknevatele ehitistele ja veevõtukohtadele. Tuletõrje veevarustuse tagamise ja veevõtukohtade juurdepääsu nõue tuleneb tuleohutuse seadusest ning ehitise vahelise tuleohutuskuja kaugus ja juurdepääsu nõue on reguleeritud Majandus- ja taristuministri määrusega nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. 7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse avaliku raudtee rajamist. Tulenevalt raudteeseadusest ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 18.03.2004 määrusest nr 72 „Raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramise kord“, kuulub raudteeinfrastruktuuri avalikuks kasutamiseks määramine majandus- ja kommunikatsiooniministri pädevusse. Samuti on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium raudteeliiklusregistri vastutav töötleja, mistõttu on põhjendatud avaliku raudtee planeerimisel koostöö tegemine ja planeeringu kooskõlastamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga. Juba olemasolevate avalike raudteede andmed on raudteeliiklusregistris ja seal olevad andmed on üldjuhul avalikud. Andmed 9 väljastab Tehnilise Järelevalve Amet kirjaliku avalduse alusel. Kavandatavate ehk planeeritavate avalike raudteede kohta andmeid registris ei ole. Vajadusel võib küsida andmeid olemasolevate avalike raudteede kohta ka otse avalike raudteede majandajate ASi Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri ASi käest. Sõnastuse sätestamisel on lähtutud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekust. 8) Maanteeametiga, kui planeeringuga kavandatakse riigitee rajamist, planeeringuala külgneb riigiteega, planeeringuga kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, planeeringu elluviimisel tõuseb oluliselt piirkonna liikluskoormus või kui planeeringuga kavandatakse ehitisi, mis võivad põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid. Tulenevalt 1.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku § 92 lg-s 6 sätestatust on riigitee riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. Seega on põhjendatud, et riigitee või selle vahetu läheduse planeerimisel tuleb teha koostööd Maanteeametiga. Samuti juhul, kui planeeringu elluviimisel tõuseb oluliselt piirkonna liikluskoormus (näiteks rajatakse suured ärihooned pindalaga üle 2000 m2, tootmis- ja logistikahooned pindalaga üle 10000 m2 ning hooneid või rajatisi, mille juurde on kavandatud üle 200 parkimiskoha, vms) või planeeringuga kavandatakse ehitisi (motokrossirajad, elektrituulikud, jms), mis võivad põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid, tuleb juba planeeringu koostamisel teha koostööd Maanteeametiga ning hiljem planeering ka kooskõlastatakse. Oluliseks liikluskoormuse tõusuks saab lugeda näiteks olukorda, kus planeeringu realiseerimisest lisanduv liikluskoormus nõuab uue tee või ristumiskoha rajamist, olemasoleva tee või ristumiskoha ümberehitust või laiendamist. Märgime, et samas PlanS kasutab endiselt mõistet „riigimaantee“, mis ei lange üheselt kokku uues EhS-s kasutusele võetud mõistega „riigitee“. Leiame, et tegemist on samasisuliste mõistetega ehk sisuliselt võrdub PlanS mõiste „riigimaantee“ mõistega „riigitee“ EhS tähenduses. 9) Veeteede Ametiga, kui planeeringualal asub avalik veekogu, planeering käsitleb veesõiduohutuse küsimusi. Veeteede Ameti põhiülesandeks on mh tingimuste loomine ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel, seega saab Veeteede Amet avalike veekogude planeerimisel juba varakult hinnata, kas planeeringu elluviimine võib ohustada turvalise veeliikluse toimimist. Kuni 1.07.2015 kehtinud PlanS nägi ette, et avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu vastuvõtmiseks on vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti eelnev luba. Enne loa andmise otsustamist oli Tehnilise Järelevalve Ametil õigus küsida täiendavat seisukohta mh Veeteede Ametilt. Kuna 1.07.2015 jõustunud PlanS planeeringu vastuvõtmiseks enam Tehnilise Järelevalve Ameti loa nõuet ette ei näe, on põhjendatud, et planeeringu koostamisel tehakse koostööd ja planeering kooskõlastatakse Veeteede Ametiga. Näitena saab tuua, et planeeringud kooskõlastatakse Veeteede Ametiga mh juhul kui kavandatakse näiteks sadama slipi või sildumiskoha rajamist. 10 10) Tehnilise Järelevalve Ametiga, kui planeeringuala jääb raudtee kaitsevööndisse, planeeringualal asub raudteerajatis, planeeringuga kavandatakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist või kui planeeringuga kavandatava ehitise ehitusloa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet. Kuni 1.07.2015 kehtinud PlanS nägi ette, et avalikku veekogusse ehitist kavandava planeeringu vastuvõtmiseks on vajalik Tehnilise Järelevalve Ameti eelnev luba, millist nõuet uus PlanS enam ei sisalda. Küll aga on 1.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku kohaselt Tehnilise Järelevalve Ameti pädevuses mitmetele ehitistele (avalikus veekogus kaldaga püsivalt ühendamata ehitised, riigi eriplaneeringuga kavandatavad ehitised, riigikaitselised ja julgeolekuehitised), ehitusloa andmise otsustamine. Samuti on ehitusseadustiku kohaselt raudtee kaitsevööndis tegevuste kavandamiseks vajalik saada Tehnilise Järelevalve Ameti luba, mistõttu on põhjendatud koostöö tegemine juba planeeringu koostamisel ning planeeringu kooskõlastamine, et vältida olukordade tekkimist, kus juba kehtestatud planeeringus toodud tegevusi ei ole võimalik ellu viia. 11) Lennuametiga, kui planeeringuga kavandatakse lennuvälja, kopteriväljakut, tuuleparki või üle 45 m kõrgusega ehitist, planeeringuala hõlmab lennuvälja, kopteriväljakut või nende lähiümbrust. PlanS § 2 lg 1 kohaselt hõlmatakse planeerimisel nii maa- kui ka veeala, õhuruumi ja maapõue. PlanS seletuskirja kohaselt on õhuruumi mainimine PlanS-i reguleerimisalas vajalik, et planeerimisel võetaks arvesse õhuruumi kasutamisega seonduvaid piiranguid ning lähtutaks nendest lahenduste valimisel. Seega on põhjendatud, et kõrgehitiste (üle 45 m kõrged) või tuuleparkide kavandamisel tehakse planeeringu koostamisel koostööd ja planeering kooskõlastatakse Lennuametiga, kes hindab kavandatavate ehitiste ja tegevuse mõju lennuohutusele. Kõrgus 45 m tuleneb Lennuameti praktilisest vajadusest. Samasisuline nõue tuleneb ka lennundusseaduse § 35 lg-st 2. Lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus on defineeritud lennundusseaduse §-s 341, mis näeb ette, et lennuvälja ja kopteriväljaku lähiümbrus on maa-ala lennuvälja ja kopteriväljaku ümber, millel asuvatele ehitistele kehtestatakse ohutu lennuliikluse tagamise eesmärgil kõrguspiirangud ning kus reguleeritakse lennuliiklust mõjutada võivat muud inimtegevust (lg 1), samuti on sätestatud, et lennuvälja lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist ja kaitsevööndist ning kopteriväljaku lähiümbrus koosneb takistuste piirangupindade kogumist (lg 3). Tuulegeneraatorite ja tuuleparkide rajamist kavandavate planeeringute (detailplaneeringute) asjakohasel juhul Lennuametiga kooskõlastamise kohustus tuleneb lennundusseaduse § 35 lg- st 61, samas leiame, et iga tuulegeneraatori, sh oma majapidamise tarbeks rajatava, rajamisel ei ole selle kooskõlastamine Lennuametiga alati nõutav ja põhjendatud, vaid seda tuleks teha vaid asjakohasel juhul. 12) Põllumajandusametiga, kui planeeringualal asub või kui planeeringualale kavandatakse ehitada maaparandussüsteem, või kui planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Vastavalt maaparandusseaduses sätestatule on Põllumajandusameti pädevuses maaparandussüsteemi rajamiseks projekteerimistingimuste, samuti ehitusloa väljastamise 11 otsustamine. Samuti näeb maaparandusseadus ette, et kui kinnisasjal paikneb maaparandussüsteem, võib selle kinnisasja siht- ja kasutusotstarvet ning seda kinnisasja ümber kruntida, jagada, ühendada, liita või eraldada vaid Põllumajandusameti eelneva kooskõlastuse alusel. Nii ehitamine kui ka muud eelnimetatud tegevused võivad olla kavandatud planeeringus, mistõttu on põhjendatud, et kui planeeringualal asub või kui planeeringualale kavandatakse ehitada maaparandussüsteem, või kui planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist (n maaparandussüsteemi lisavee juhtimine, vee paisutamine maaparandussüsteemil või selle suublas), tehakse juba planeeringu koostamise võimalikult varases staadiumis koostööd ja hiljem planeering ka kooskõlastatakse Põllumajandusametiga. Märkida tuleb, et Maaeluministeeriumis on välja töötamisel maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse raames väärtuslikku põllumajandusmaad ja selle kaitseks rakendatavaid meetmeid, mh kavandatakse sätestada kooskõlastusmenetlus valdkonna eest vastutavate ministeeriumide vahel juhul, kui kavandatakse mitme kohaliku omavalitsuse ruumilist arengut mõjutava ehitise ehitamist väärtuslikule põllumajandusmaale ja sellega kaasnevat maatulundusmaa sihtotstarbe muutmist, samuti juhul, kui väärtuslik põllumajandusmaa kavandatakse kasutusele võtta mäetööstusmaana või turbatööstusmaana. Samas kuna nimetatud eelnõu on alles koostamisel, ei ole sellist kooskõlastusnõuet käesolevas eelnõus ettenähtud. 13) Terviseametiga, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamise, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Tervisekaitse mõiste on defineeritud ja õiguslikult sisustatud rahvatervise seaduse (RterS) § 2 punktis 2. Viidatud sätte kohaselt käsitatakse tervisekaitset kui inimese tervisele ohutu elukeskkonna tagamisele ning elukeskkonnaga seonduvate tervisehäirete ja haiguste vältimisele suunatud tegevust. Elukeskkond, mis on hõlmatud tervisekaitse mõistega, koosneb inimesega kokku puutuvatest loodusliku, tehisliku ja sotsiaalse keskkonna teguritest, mis mõjutavad või võivad mõjutada inimese tervist. Seega on äärmiselt oluline, et riik tagab õiguslike vahendite abil tervisekaitse meetmete kõrgetasemelise kaitse igas eluvaldkonnas, et ennetada ohte ja ohjata terviseriske, mis võivad tekkida inimese väärkäitumise tagajärjel. Planeeringute kooskõlastamise nõude sätestamisel Terviseametiga on lähtutud eeskätt RterSi eesmärkidest ja tervisekaitse, haiguste ennetamise ning tervise edendamiseks kehtestatud ülesannetest ja põhinõuetest, mis on detailsemalt sätestatud RterSi alusel kehtestatud erinevates rakendusaktides. Terviseameti vastav valdkondlik pädevus ja ülesanded on üheselt sätestatud Terviseameti põhimääruses, sealhulgas määratletud keskkonnatervise ülesanded. Nii kuulub Terviseameti ülesannete hulka joogi-, loodusliku mineraal-, ujula- ja suplusvee, koolide- ja koolieelsete lasteasutuste ja noortelaagrite terviseohutuse ning elukeskkonnas esineva müra, vibratsiooni ja mitteioniseeriva kiirguse kohta kogutud teabe analüüsimine ning oma tegevusvaldkonnas terviseohtude riskianalüüsi korraldamine ja tegemine. Seega tuleks Terviseametiga kooskõlastada planeering, millega kavandatakse lasteasutuste (nt kool, lasteaed, asenduskodu jne) või sotsiaalhoolekande asutuste rajamist. Samuti tuleb TA-ga kooskõlastada planeering, 12 kui kavandatava tegevuse tagajärjel võib elamualadele kaasneda mitte normatiivne müra või vibratsioon. Kehtivas õiguskorras on RterSi alusel erinevatele valdkondadele kehtestatud täpsed tervisekaitse nõuded, millest kinnipidamist ja nõuetele vastavust hindab ning kontrollib Terviseamet, kes täidab ühtlasi tervisekaitse nõuete suhtes korrakaitseorgani rolli riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete rakendamiseks ning õiguskorra kindlustamiseks. III. Määruse mõjud Kavandatav muudatus Eelnõuga kavandatakse kehtestatakse kord, mis näeb ette loetelu konkreetsetest juhtudest, mille esinemisel tuleb vastava ministeeriumi või muu valitsusasutusega koostööd teha ja planeering hiljem kooskõlastada. Juhul, kui planeeringu koostamise korraldaja hinnangul esineb ka mõni muu juhus koostöö tegemiseks, tuleb tal seda põhjendada ja selgitada, kuidas ja millise valitsusasutuse valitsemisalasse või tegevusvaldkonda see kuulub ning viidata vastavale õigusakti sättele. Sihtgrupp Muudatus puudutab eelkõige valitsusasutusi ja kohaliku omavalitsuse üksusi. a. Kaasnev mõju kohalikele omavalitsustele ja maavalitsustele Mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei eelda täiendavat kohanemist ega tegevust. Tegemist on kuni 1.07.2015 kehtinud PlanS-is sisalduvate nõuete koondamisega määrusesse, mida on mõningal määral täpsustatud ja täiendatud. Pädevate asutuste detailsem koostöö tegemise valdkondade ja kooskõlastamiskohustuse sätestamine ühe aktiga muudab nõuete rakendamise normi adressaatidele selgemaks, menetluse kiiremaks ja vähendab tõlgendusvõimalusi, milliste organitega tuleb koostööd teha ja planeering kooskõlastada. b. Mõju riigiasutuste korraldusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele Mõju riigiasutuste korraldusele ja avaliku sektori kuludele ja tuludele on väike, kuna ka seni kehtinud planeeringute koostamisel koostöö tegemist ja planeeringu kooskõlastamist käsitlev regulatsioon nägi ette koostöö tegemise ja kooskõlastamise kohustuse vastavalt enda pädevuse ulatusele. Seega ei kaasne määrusega olemuslikke muudatusi. Pigem võib eeldada regulatsiooni positiivset mõju riigi ressurssidele, kuna senisest selgem regulatsioon aitab tagada, et asjaomased valitsusasutused menetlusse võimalikult varakult kaasatakse, mis aitab vältida vaidlusi ja planeeringu ümbertegemist menetluse hilisemas etapis. Lisaks on koostöö tegemine ja kooskõlastuste andmine eelnõu alusel täpsem kui kehtivas PlanS-is, mistõttu peaks vähenema ebamäärasusest tekkiv töökoormus koostöötegijatele ja kooskõlastajatele, aga ka planeerimisalase tegevuse korraldajatele. IV. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigus ei reguleeri planeeringute koostamisel koostöö tegemist ega ka planeeringute kooskõlastamist. Ruumiline planeerimine liikmesriigi territooriumil on liikmesriigi ainupädevuses. V. Määruse rakendamisega seotud kulud ja tulud Määruse rakendamisega ei kaasne kulusid ega tulusid riigieelarvele. 13 VI. Määruse jõustumine ja rakendamine Määrus jõustub üldises korras. VII. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kõikidele ministeeriumidele ning Eesti Maaomavalitsuste Liidule ja Eesti Linnade Liidule ning arvamuse avaldamiseks maavalitsustele. Esitatud kooskõlastused ja ettepanekud on leitavad eelnõu seletuskirja lisaks olevast tabelist. 14 EELNÕU .2015 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2015 nr Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused Määrus kehtestatakse planeerimisseaduse § 4 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesannete täitmiseks planeeringute koostamisel osalevate asutustega koostöö tegemise kord ja kooskõlastamise alused. § 2. Koostöö ja kooskõlastamine (1) Planeeringu koostamisel ettenähtud nõuete täitmiseks koostöö tegemisel ja kooskõlastamisel lähtutakse planeerimisseadusseaduses iga planeeringu liigi kohta sätestatust. (2) Planeerimisalase tegevuse korraldaja teeb koostööd ja kooskõlastab planeeringu asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub vastavalt määruse §-s 3 sätestatule. (3) Põhjendatud juhul teeb planeerimisalase tegevuse korraldaja koostööd ja kooskõlastab planeeringu määruse §-s 3 nimetamata juhtudel ja asutustega, kelle valitsemisalasse või tegevusvaldkonda küsimus kuulub. § 3. Asutused ja nende tegevusvaldkonda kuuluvad küsimused Planeerimisalase tegevuse korraldaja teeb koostööd ja kooskõlastab planeeringu: 1) Keskkonnaministeeriumiga või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega, kui planeeringu koostamisel on nõutav piiriülese keskkonnamõju strateegiline hindamine, planeeringu kehtestajaks on Vabariigi Valitsus, planeeringuga kavandatakse uue tiheasustusala moodustamist või olemasoleva tiheasustusala laiendamist ranna või kalda piiranguvööndis, planeeringualal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa, planeeringualal asub maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses riigi omandis olev maa või kui planeeringuga kavandatakse tegevusi, mille mõju ulatub planeeringualast väljaspool asuvale käesolevas punktis eelnevalt nimetatud maale; 2) Keskkonnaametiga, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, välja arvatud punktis 1 nimetatud juhtudel, samuti kui planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd või ala, mille osas on Keskkonnaministeeriumi poolt algatatud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetlus; 3) Muinsuskaitseametiga, kui planeeringualal asub avalik veekogu, muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd; 4) Kaitseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise, samuti kui planeeringualal asub avalik veekogu; 5) Siseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse üle 45 m kõrgusega ehitist või üle 28 m kõrgusega tuulegeneraatorit või kui planeeringualal asub avalik veekogu, samuti kui planeeringuala hõlmab Eesti Vabariigi välispiiri Schengeni välispiiri maismaapiiriga külgneva valla territooriumi lähemal kui 5 km piirini või piiriveekogu kaldajoonele ja piiriveekoguga külgneva linna territooriumi lähemal kui 1 km piiriveekogu kaldajoonele, kui planeeringuala hõlmab piiriveekogu ja neis asuvaid saari, samuti planeeringud, mille elluviimine võib avaldada mõju riigipiiri valvamisele või seire- ja valvetehnikale. 6) Päästeametiga, kui planeeringuga kavandatakse ohtliku või suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamist, kui planeeringualal või selle vahetus läheduses asub ohtlik või suurõnnetuse ohuga ettevõte või kui planeering käsitleb tuleohutusõudeid; 7) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatakse avaliku raudtee rajamist; 8) Maanteeametiga, kui planeering käsitleb riigitee rajamist, planeeringuala külgneb riigiteega, planeering hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis, planeeringuga tõuseb oluliselt piirkonna liikluskoormus või kui planeeringuga kavandatakse ehitist, mis võib põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid; 9) Veeteede Ametiga, kui planeeringualal asub avalik veekogu või planeering käsitleb veesõiduohutuse küsimusi; 10) Tehnilise Järelevalve Ametiga, kui planeeringuala on raudtee kaitsevööndis, planeeringualal asub raudteerajatis, planeeringuga kavandatakse avalikku veekogusse kaldaga püsivalt ühendamata ehitist või kui planeeringuga kavandatava ehitise ehitusloa andjaks on Tehnilise Järelevalve Amet; 11) Lennuametiga, kui planeeringuga kavandatakse lennuvälja, kopteriväljaku või tuulepargi rajamist või üle 45 m kõrgusega ehitise püstitamist või planeeringuala hõlmab lennuvälja, kopteriväljakut või nende lähiümbrust; 12) Põllumajandusametiga, kui planeeringualal asub või planeeringualale kavandatakse rajada maaparandussüsteem või kui planeeringuga kavandatav tegevus mõjutab maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist; 13) Terviseametiga, kui planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas müra ja vibratsiooni küsimusi. Taavi Rõivas Peaminister Arto Aas Riigihalduse minister Heiki Loot Riigisekretär Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus Keskkonnaministeerium 1. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 1 Selgitus. pealkiri järgmiselt: Eelnõu üldist struktuuri muudetud. Eraldi on „§ 1. Koostöö ja planeeringute sätestatud määruse reguleerimisala, koostöö ja kooskõlastamine“ kooskõlastamise üldised nõuded ning määratletud juhud ja asutused, kellega tuleb koostööd teha ja planeering kooskõlastada. 2. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirja II Selgitus. peatüki lõikudes, kus käsitletakse eelnõu § 1 Täiendavalt eelnõud analüüsides ja arvestades lõike 1 punkti 1, tuua välja ka Eesti Vabariigi PlanS üldist põhimõtet koostöötegijate ja omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel kaasatavate eristamisel (mida on selgitatud ka seletuskirjas), oleme eelnõu § 1 lg 1 p-st 1 jätnud olev maa, mida on üsna suur ala. Planeeringu välja lauseosa „….. või Eesti Vabariigi omandis mõju ulatub sageli ka juba riigi omandisse Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olev jäetud maale. Eelnõu § 1 lõike 1 punktis 1 on maaüksus“. Uues PlanS-s on kaasatavad isikud eelnimetatud maa toodud välja, kuid võrdsustatud kolmandate isikutega seletuskirjas mitte, mistõttu vajab see ka haldusmenetluse seaduse (HMS) mõistes. seletuskirjas väljatoomist. HMS § 11 lg 1 p 3 näeb ette kolmandaks isikuks on isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt, haldusleping või toiming võib puudutada. PlanS mõttes on sellisteks isikuteks ennekõike planeeritava maa-ala ja selle lähiümbruse kinnisasjade omanikud ja valdajad. PlanS näeb iga planeeringuliigi juures ette, et selliste isikute kaasamine planeeringu koostamisse on kohustuslik. Seega tuleb planeeringu koostamisse kaasata alati riigi omandis oleva maa valitsejad ehk siis erinevad ministeeriumid, sh Keskkonnaministeerium. Seega osaleb Keskkonnaministeerium sellisel juhul protsessis kaastavana, mitte koostöötegijana. Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus Kaasatavatel on õigus anda planeeringu kohta nõuandvaid seisukohti ehk arvamusi. Koostöötegijateks on Keskkonnaministeerium aga alati juhul, kui planeeringualal asub maareformi seaduse § 31 lõike 2 tähenduses jätkuvalt riigi omandis olev maa. 3. Teeme ettepaneku sõnastada seletuskirjas Arvestatud osaliselt. eelnõu § 1 lõige 1 punkti 1 käsitleva Seletuskirja täiendatud vastavalt ettepanekule viimase lõigu viimane lause järgmiselt: jätkuvalt riigi omandis oleva maa osas (vt ka „Seega on põhjendatud, et juhul, kui eelmise märkuse juures toodud selgitust). planeeringuala hõlmab jätkuvalt riigi omandis olevat maad või Eesti Vabariigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevat maaüksust, samuti juhtudel, kui planeeringuga kavandatakse tegevusi, mille mõju ulatub planeeringualast väljaspool asuvale eelnevalt nimetatud maale või maaüksusele, tuleb teha koostööd ja planeering kooskõlastada Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega.“ Seletuskirjas on kirjas, et koostööd tuleb teha ja planeering kooskõlastada valdkonda eest vastutava ministri volitatud asutusega, kuid nagu ka eelnõus on toodud, siis tuleb Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus planeeringu koostamisel teha koostööd ja planeering kooskõlastada Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. 4. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirja II Selgitus. peatüki lõikudes, kus käsitletakse Vt märkuse nr 2 juures toodud selgitust. eelnõu § 1 lõike 1 punkti 1, tuua välja ka Eesti Vabariigi omandis Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olev maa, mida on üsna suur ala. Planeeringu mõju ulatub sageli ka juba riigi omandisse jäetud maale. Eelnõu § 1 lõike 1 punktis 1 on eelnimetatud maa toodud välja, kuid seletuskirjas mitte, mistõttu vajab see ka seletuskirjas väljatoomist. 5. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõu § 1 Arvestatud. lg-t 2, mille kohaselt on vajalik teha „/…./ või ala, mille osas on Keskkonnaametiga planeeringu koostamisel Keskkonnaministeeriumi poolt algatatud koostööd ja planeering kooskõlastada, kui kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava sellel planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või menetlus.“ selle kaitsevöönd või ala, mille osas on algatatud kaitse alla võtmise menetlus LKS § 9 lg 1 sätestab, et loodusobjekti kaitse alla looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 tähenduses. võtmise menetluse algatab ja menetluse läbiviija määrab Keskkonnaministeerium, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul, Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus Keskkonnaministeeriumi hinnangul on arvestades käesoleva seadusega sätestatud põhjendatud täiendada eelviidatud lõike eeldusi loodusobjekti kaitse alla võtmiseks. Sätte viimast lõiku, sõnastades selle järgmiselt: sõnastus on sisuliselt sama ettepanekus tooduga, „/…/ või ala, mille osas on algatatud kaitseala, kuid eelnõus on üritatud teistele õigusaktidele viitamist vältida, va juhtudel, kus viitamata hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse jätmine ei ole võimalik. üksikobjekti kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 tähenduses“ või alternatiivsena sõnastuses „/…/ või eelnimetatud loodusobjekt, mille osas on algatatud kaitse alla võtmise menetlus looduskaitseseaduse § 9 lõike 1 tähenduses“. 5. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 65, § Arvestatud. 85 jt kohaselt, kui planeeringu koostamisel Täiendused seletuskirja lisatud. tehakse ka KSH, kooskõlastatakse nii planeering kui ka KSH aruanne (mitte üksnes planeeringut). Põhjendatud on lisada seletuskirja selgitus, et PlanS § 65 lg 3, § 85 lg 3 jt planeeringuliikide KSH aruande puhul hinnatakse kooskõlastamisel nii õigusaktidele vastavust kui ka aruandes antud hinnangute piisavust ja objektiivsust. Looduskaitseseadus (edaspidi LKS) § 14 lg 5 näeb ette nõusoleku saamise kohustuse detailplaneeringu ja üldplaneeringu kehtestamiseks kaitsealal. Seletuskirjas peaks olema välja toodud, et kooskõlastus ei tähenda automaatselt nõusoleku andmist LKS Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus § 14 lg 5 tähenduses, kui see ei ole selgesõnaliselt kooskõlastuskirjas välja toodud. Lähtudes eelnevast on põhjendatud täpsustada seletuskirja lk 3 selgitusi planeeringu kooskõlastamise olemuse ja tagajärgede osas. 6. Määruse eelnõu § 1 lg 1 p 2 nimetab juhud, Arvestatud. mil planeeringu koostamisel tuleb teha Täiendus seletuskirja lisatud. koostööd Keskkonnaametiga ja kellega hiljem planeering ka kooskõlastatakse. Keskkonnaametiga tuleb mh teha koostööd, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, välja arvatud juhul, kui planeeringu koostamisel on nõutav piiriülese keskkonnamõju strateegiline hindamine või planeeringu kehtestaja on Vabariigi Valitsus. Seletuskirja lk 5 on selgitus: „Planeeringu elluviimisega olulise keskkonnamõju kaasnemine on ka piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise eelduseks, mis on Keskkonnaministeeriumi pädevuses, samas kõigil teistel juhtudel, kus planeeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus strateegilise hindamise läbiviimine, tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd Keskkonnaametiga.“ See selgitus ei ole ammendav ega kooskõlas eelnõu § 1 lg 1 p 2 sõnastusega. Lisaks piiriülese keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) juhule on Keskkonnaameti asemel koostöö tegijaks Keskkonnaministeerium ka siis, kui planeeringu kehtestajaks on Vabariigi Valitsus (nt planeeringu koostamisel tuleb teha KSH, kuid planeeringu kehtestab Vabariigi Valitsus). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest tuleneb asjaomaste asutuste definitsioon, mille kohaselt Keskkonnaministeerium on asjaomaseks asutuseks, kui tegemist on piiriülese KSH-ga või kui strateegilise planeerimisdokumendi kehtestaja on /…/ Vabariigi Valitsus; ülejäänud juhtudel kuulub asjaomaste asutuste hulka Keskkonnaamet. Lähtudes eeltoodust, palume seletuskirja täiendada, et see oleks kooskõlas eelnõu § 1 lg 1 p-ga 2. 7. Palume seletuskirjas välja tuua, et Arvestatud. planeeringu kooskõlastamiseks esitaja peab Täiendus seletuskirja lisatud (lk 12). alati üheselt ja mõistetavalt koos Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus põhjendustega välja tooma, mis probleemide ning küsimuste lahendamiseks on koostöö ja kooskõlastamine vajalik ning miks just nende asutustega. Oleks oluline, et ametiasutuste kaasamine on läbi mõeldud ja põhjendatud, sh teistele osapooltele. Vältida tuleb igaks juhuks planeeringute saatmist, samuti dubleerimist erinevate asutuste vahel. Seletuskirjas peaks leidma käsitlust ka olukorrad, kui asutusele, kellele on planeering saadetud kooskõlastamiseks, planeeringut läbi vaadates saab selgeks, et puudub temaga tegelikult kooskõlastamise vajadus (puutumus puudub). Tuleks välja tuua selgitus, kuidas peaks toimuma asutuse väljumine kooskõlastuse menetlusest. 8. Seletuskirja võiks lisada, et koostöö Arvestatud. tegemise vajaduse puudumise korral on Täiendus seletuskirja lisatud. võimalus teatud juhtudel küsida osapoolte arvamust PlanS mõistes. Keskkonnaamet on varasemalt Siseministeeriumile andnud seisukoha, et ehituskeeluvööndi olemasolu ei peaks käsitlema planeeringu kooskõlastamise ühe alusena, sest LKS kohaselt on ehituskeeluvööndi Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus vähendamiseks ette nähtud iseseisev menetlus. Kui planeeringuga kavandatakse ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamist, tuleb LKS § 40 kohaselt (pärast üld- või detailplaneeringu vastuvõtmist) taotleda Keskkonnaameti nõusolekut ja planeeringut ei pea sellisel juhul kooskõlastama, kui ei esine määruses nimetatud asjaolusid. Samas võib osutuda teatud juhtudel vajalikuks planeeringu koostamisel Keskkonnaameti arvamuse küsimine, nt juhul, kui hiljem tuleb LKS § 40 kohaselt taotleda ehituskeeluvööndi vähendamist. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 1. Palume täpsustada eelnõu seletuskirja ning Selgitus. täiendada § 1 lõike 1 punkti 1 selgitust Eelnõusse on lisatud täiendav selgitus sõnastuse „… või kui planeeringuga järgmises sõnastuses: „tegevuste, mille kavandatakse tegevusi, mille mõju ulatub mõju ulatub planeeringualast väljaspool planeeringualast väljaspool asuvale eelnevalt asuvale maale“ all on peetud silmas nimetatud maale või maaüksusele, tuleb teha näiteks mõjutusi, mis tulenevad koostööd ja planeering kooskõlastada lähedalasuvast planeeringualast (nt valdkonna eest vastutava ministri volitatud suureneb liikluskoormus, müra vms). asutusega“ osas. Iga kavandatav tegevus võib Kitsama näitena puudutab see näiteks vähemal või suuremal määral mõjutada taristu planeerimist ning viimastest piirkonda, s.o planeeringualast väljaspool tuleneda võivaid kitsendusi. Eeskätt asuvat maa-ala. Täpsustamist või selgitamist puudutab see detailplaneeringuid, kus planeeringuala tehnovõrkudega Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus vajab mõju mõiste, kuivõrd eelnõuga ei varustamine nähakse ette eemalolevatest määratleta, millise ulatuse ja intensiivsusega olemasolevatest tehnotrassidest mõjuga planeeringud tuleb (lahendus koostatakse konkreetse Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastada. võrguvaldaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel). Juhul kui trassid kavandatakse planeeritava alani tuua läbi planeeringualast väljapoole jääva reformimata riigimaa (MaaRS § 31 lg 2 tähenduses), on tegemist olukorraga, kus planeeringu mõju ulatub planeeringualast väljapoole jäävale reformimata riigimaale.“. 2. Esitame ettepaneku jätta eelnõu § 1 lõike 1 Mitte arvestatud. punkti 4 sõnastusest välja sõna Eelnõu § 1 lg 1 p 4 käsitleb juhtusid, millal tuleb „tuulegeneraatorit“, kuivõrd ka see rajatis on planeering kooskõlastada Kaitseministeeriumiga, ehitis ega nõua eelnõus eraldi väljatoomist. kes sätte sõnastuse muutmist ei toeta ning kinnitab, et soovib osaleda koostöös ja Eelnõu täiendamisel soovitame lähtuda kooskõlastada kõik tuuleparke ja ehitusseadustiku §-s 120 toodud üldisemast tuulegeneraatoreid kavandavad planeeringud, sõnastusest ka tuuleparki eraldi välja kuna need võivad sõltumata kõrgusest mõjutada toomata. õhuseireradari töövõimet. 3. Eelnõu § 1 lõike 1 punktis 5 viidatakse Selgitus. vajadusele kooskõlastada planeeringud Asutuste vajadused planeeringute Siseministeeriumiga, kui kavandatakse üle 28 kooskõlastamisel ongi sisuliselt erinevad ja m kõrgust tuulegeneraatorit, kuid punkti 12 sõltuvad sellest, kas oluline on ainult ehitise kõrgus või ka tegevuse iseloom. Seega eelnõus järgi Lennuametiga siis, kui kavandatakse üle kõrguste ühtlustamine ei pruugi olla vastavuses 45 m kõrgust ehitist (sh tuulegeneraatorit). asutuste tegelike vajaduste ja soovidega. Eraldi tuuakse välja kohustus kooskõlastada Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus planeering Lennuametiga tuulepargi, aga mitte üksikute tuulegeneraatorite rajamiseks kõrgusest sõltumata. Eelnõu sõnastuses on asutustega eelnevalt läbi räägitud, kuid selguse huvides võiks kõrguse määratlusega seotud sõnastust ühtlustada ja võimalusel läbivalt täpsustada. 4. Soovitame täiendada eelnõu § 1 lõike 1 Selgitus. punkti 7 viitega, mis määratleb ohtliku või Eelnõus on üritatud teistele õigusaktidele suurõnnetuse ohuga ettevõtte. viitamist vältida, va juhtudel, kus viitamata jätmine ei ole võimalik (vt ka selgitus KeM märkuse nr 5 juures). Küll on seletuskirja lisatud, et vastavad mõisted on defineeritud kemikaaliseaduses. 5. Palume täiendada eelnõu seletuskirja § 1 Arvestatud. lõike 1 punkti 9 järgmises sõnastuses: Seletuskirja täiendatud. Tulenevalt 01.07.2015 jõustunud ehitusseadustiku § 92 lg-s 6 sätestatust on riigitee riigile kuuluv tee, mille osas omaniku ülesandeid täidab Maanteeamet. Seega on põhjendatud, et riigitee või selle vahetu läheduse planeerimisel tuleb teha koostööd Maanteeametiga. Samuti juhul, kui planeeringu elluviimisel tõuseb oluliselt piirkonna liikluskoormus (suured ärihooned pindalaga üle 2000 m2, tootmis- ja logistikahooned pindalaga üle 10 000 m² ning üle 200 parkimiskohaga haridusasutused, Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus spordi- ja vaba aja keskused) või planeeringuga kavandatakse ehitisi (motokrossirajad, elektrituulikud, jms), mis võivad põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid, tuleb juba planeeringu koostamisel teha koostööd Maanteeametiga ning hiljem planeering ka kooskõlastatakse. Oluliseks liikluskoormuse tõusuks saab lugeda näiteks olukorda, kus planeeringu realiseerimisest lisanduv liikluskoormus nõuab uue tee või ristumiskoha rajamist, olemasoleva tee või ristumiskoha ümberehitust või laiendamist. 6. Eelnõus on pikkuse mõõtühiku lühend Arvestatud. läbisegi termini terviknimetusega, mistõttu Eelnõus mõõteühikute osas täpsustatud. tuleks eelnõud läbivalt kehtestatud nõuetest lähtuvalt täiendada. Maaeluministeerium 1. Teeme ettepaneku täiendada seletuskirjas Arvestatud. eelnõu § 2 lõike 1 punkti 13 kohta antud Seletuskirja täiendatud. selgitusi selles osas, mis käsitleb planeeringuga kavandatavaid tegevusi, millega mõjutatakse maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Parema selguse huvides palume seletuskirjas täiendada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist mõjutavate tegevuste kohta näidetega maaparandussüsteemi lisavee juhtimisest ja vee paisutamisest Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus maaparandussüsteemil või selle suublas. 2. Juhime tähelepanu, et Arvestatud. Maaeluministeeriumis on väljatöötamisel Teadmiseks võetud ja ka seletuskirja lisatud. väärtuslikku põllumajandusmaad ja selle kaitseks rakendatavaid riiklikke abinõusid käsitlev eelnõu, mille kohaselt on kavandatud kooskõlastusmenetlus valdkonna eest vastutavate asjaomaste ministrite vahel juhul, kui kavandatakse mitme kohaliku omavalitsuse ruumilist arengut mõjutava ehitise ehitamist väärtuslikule põllumajandusmaale ja sellega kaasnevat maatulundusmaa sihtotstarbe muutmist. Samuti kavandatakse maaeluministri ja keskkonnaministri vahelist kooskõlastusmenetlust ka juhul, kui väärtuslik põllumajandusmaa kavandatakse kasutusele võtta mäetööstusmaana ja turbatööstusmaana. Sotsiaalministeerium Teeme ettepaneku planeerida kohtumine, et Arvestatud. arutada planeeringute kooskõlastamise küsimust Korraldati kohtumine Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise probleemide (müra, välisõhu esindajatega. Eelnõus on Terviseametit saaste, kiirgus jms) ennetamise kontekstis. puudutava punkti sõnastamisel lähtutud Sotsiaalministeeriumi poolt kirjalikult tehtud ettepanekust. Eesti Maaomavalitsuste Liit 1. Millises õigusaktis defineeritud mõistet Selgitus. „tiheasustusala“ käeolev eelnõu kasutab? Eelnõus viidatud tiheasustusalade moodustamisele ranna või kalda piiranguvööndis, ms on reguleeritud looduskaitseseaduse. Vastava Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus täienduse oleme lisanud ka seletuskirja. 2. Kooskõlastamine Selgitus. Keskkonnaministeeriumiga: kui Keskkonnaministeeriumiga kooskõlastamise nõue Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olev nende valitsemisel oleva maaüksuse osas punktist maaüksus või planeeringuga kavandatava välja jäetud, kuna PlanS kohaselt maaomanikud tegevuse mõju ulatub eelnimetatud (sh Eesti Vabariik) osalevad planeeringu maaüksusele. Millisel alusel on koostamisel, mitte kooskõlastajatena vaid kooskõlastamise vajadus määratud vaid kaasatavatena ning neil on kogu menetluse Keskkonnaministeeriumiga, kui mõju võib jooksul õigus esitada planeeringu kohta arvamusi, ulatuda ka teiste ministeeriumite sh ettepanekuid ja vastuväiteid. valitsemisel olevatele maaüksustele? 3. Kooskõlastamine Politsei- ja Selgitus. Piirivalveametiga: kuidas tuleks kindlaks Tegemist on planeeringu koostamise korraldaja teha, kas planeeritavad tegevused võivad kaalutlusotsusega. Lisaks on seletuskirjas avaldada mõju riigipiiri valvamisele või selgitatud: „Planeeringud, mille alusel valvetehnikale? kavandatavad tegevused võivad avaldada mõju riigipiiri valvamisele, võivad olla seotud näiteks mereseireradarite paiknemisega, lennuvälja või tuuleparkide rajamisega väljapoole eelnõus sätestatud territooriumi, samuti mille alusel kavandatavad tegevused on seotud territooriumiga või asuvad territooriumi lähistel, millel asub näiteks piirivalveliste ülesannete täitmiseks paigaldatud seire- või valvetehnika või tegevused, mis võivad mõjutada muul viisil piirikontrolli või piiri valvamisega seotud ülesannete täitmist.“ 4. Kooskõlastamine Päästeametiga: kui Selgitus. kavandatakse „ohtlikku ehitist“. Kas siin Kuna tegemist on üheselt määratlemata on mõeldud tegevust ehitises, mis võib mõistega, on mõiste „ohtlik ehitis“ punktist välja jäetud. Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus ohtu kujutada, kuna ohtlikku ehitist rajada ei võigi. 5. Kooskõlastamine Majandus- ja Selgitus. Kommunikatsiooniministeeriumiga: jääb Raudteeseaduse § 7 lg 1 kohaselt on avalik selgusetuks kuidas planeeringu menetleja raudtee raudtee-ettevõtja raudteeinfrastruktuur, tuvastab, kas raudtee on avalik või era. mille kasutamine peab juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste osas olema diskrimineerimata tagatud kõigile raudtee-ettevõtjatele raudteeveoks seaduses sätestatud alustel ja korras. Punkti kohaselt tuleb planeeringute koostamisel teha koostööd ja planeering kooskõlastada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga juhul, kui kavandatakse avaliku raudtee rajamist. Juba olemasolevate avalike raudteede andmed on raudteeliiklusregistris ja seal olevad andmed on üldjuhul avalikud. Andmed väljastab Tehnilise Järelevalve Amet kirjaliku avalduse alusel. Kavandatavate ehk planeeritavate avalike raudteede kohta andmeid registris ei ole. Vajadusel võib küsida andmeid olemasolevate avalike raudteede kohta ka otse avalike raudteede majandajate ASi Eesti Raudtee ja Edelaraudtee Infrastruktuuri ASi käest. Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus 6. Kooskõlastamine Maanteeametiga: kui Selgitus. tõuseb oluliselt piirkonna liikluskoormus – Tegemist on planeeringu koostamise korraldaja kas ja kus on määratud kriteeriumid, kaalutlusotsusega. Leiame, et otsustamisele aitab kaasa ka seletuskirjas toodud selgitus, mille kuidas hinnata, kas tegemist on olulise kohaselt: „Oluliseks liikluskoormuse tõusuks saab tõusuga? lugeda näiteks olukorda, kus planeeringu realiseerimisest lisanduv liikluskoormus nõuab uue tee või ristumiskoha rajamist, olemasoleva tee või ristumiskoha ümberehitust või laiendamist.“ 7. Kooskõlastamine Lennuametiga: Selgitus. lennuvälja kavandamisel – kas mõeldud Punktis on lähtutud mõistetest lennundusseaduse on ka nn hobilennuvälju (sile niidetud tähenduses (lennuväli - § 34 lg 4, lennuvälja lähiümbrus § 341), mis ei erista hobilennuvälju põld, mudellennunduse väljakud) ja teistest lennuväljadest. Mõiste lennuvälja ja nende lähiümbrust? Kui suur ala on kopteriväljaku lähiümbrus on defineeritud lähiümbrus? lennundusseaduse § 341. Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus 8. Kooskõlastamine Terviseametiga: Selgitus. sotsiaalasutuste, sealhulgas koolide, Sotsiaalministeeriumi ettepanekul on koolieelsete lasteasutuste ja Terviseametit puudutavat punkti muudetud. Uue sõnastuse kohaselt tuleb planeeringu koostamisel hoolekandeasutuste rajamist – kui teha koostööd ja planeering kooskõlastada rajatakse nt tehas elamute lähedusse või Terviseametiga, kui planeeringuga käsitletakse uus elamurajoon, kas siis nt müra, tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas vibratsiooni, lõhna leviku korral müra ja vibratsiooni küsimusi. Täpsemad keskkonnas võiks olla ka kohustuslik selgituse punkti rakendamiseks on toodud kooskõlastamine Tervisekaitseametiga? eelnõu seletuskirjas. Maavalitsuste ettepanekud 1. Eelnõu § 1 lg 1 p 9 juures Selgitus. soovitame kaaluda, kas sõnapaar Leiame, et visuaalsete häiringute mõiste on „visuaalsed häiringud“ on üheselt arusaadav ning seda aitab selgitada ka arusaadav ja kas see annab seletuskirjas toodud näited, mille kohaselt on selliseid häiringuid põhjustavateks ehitisteks ammendava regulatsiooni. näiteks motokrossirajad, elektrituulikud, jms. 2. Eelnõu § 1 lg 1 p 10 oleks Selgitus. mõistetavam kui „veesõiduohutust Konsulteerisime ettepaneku sisu osas Veeteede käsitlevate küsimuste“ kõrval Ametiga, kes ettepanekuga ei nõustunud. Küll oleks selgelt välja toodud sadam, lisasime täiendava selgituse seletuskirja. slipp või sildumiskoht. Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus 3. Eelnõu § 1 lg 1 p 14 kohaselt Selgitus. kooskõlastatakse planeering Sotsiaalministeeriumi ettepanekul on Terviseametiga, kui planeeringuga Terviseametit puudutavat punkti muudetud. Uue kavandatakse sotsiaalasutuste, sõnastuse kohaselt tuleb planeeringu koostamisel teha koostööd ja planeering kooskõlastada sealhulgas koolide, koolieelsete Terviseametiga, kui planeeringuga käsitletakse lasteasutuste ja tervisekaitsenõuete rakendamist, sealhulgas hoolekandeasutuste rajamist. müra ja vibratsiooni küsimusi. Täpsemad Märgime, et summaarselt veedab selgituse punkti rakendamiseks on toodud suur osa inimestest ööpäevast eelnõu seletuskirjas. siiski enim aega oma kodus ja alles seejärel töökohas või õppeasutuses. Seega võiks tervisekaitse tagamine olla siiski kõigi planeeringute puhul oluline? 4. Teeme ettepaneku § 1 lg 1 osas Selgitus. toodud loetelu täiendada Kuna väärtuslike põllumajandusmaadega Põllumajandusametiga, kui seonduva eelnõu koostamine on planeeringualal asub väärtuslik Maaeluministeeriumis alles algusjärgus, siis otsustati vastavat nõuet eelnõusse mitte lisada. põllumajandusmaa. Vastava regulatsiooni (väärtuslike põllumajandusmaade määramine, vastavate tingimuste väljatöötamine, vastava määruse eelnõu) koostamisega tegeleb Maaeluministeerium. PlanS § 56 järgi on maakonnaplaneeringu ülesanne väärtuslike põllumajandusmaade üldiste kasutustingimuste määramine. Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus § 75 järgi on üldplaneeringu ülesanne väärtuslike põllumajandusmaade määramine ning nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. § 126 annab vastava ülesande ka detailplaneeringule, kui üldplaneeringuga pole alasid määratud. 5. Eelnõu § 1 lg 1 osas teeme ettepaneku Selgitus. täiendada punkti 2 (so planeeringu Looduskaitseseadus (LKS) § 40 lg 3 kohaselt Keskkonnaametiga kooskõlastamise ranna ja kalda ehituskeeluvööndi nõude osas) järgmiselt: vähendamine võib toimuda Keskkonnaameti 1) Kooskõlastada planeering nõusolekul ning sellise nõusoleku saamiseks Keskkonnaametiga, kui planeeringuala tuleb esitada vastuvõetud planeering ulatub veekogu ehituskeeluvööndisse. Keskkonnametile. Tegemist on eraldiseisva 2) Kooskõlastada planeering nõusoleku saamise menetlusega LKS mõistes Keskkonnaametiga, kui planeeringuala ning näiteks planeerimismenetluses ulatub veehaarde sanitaarkaitsealale. kooskõlastuse andmine ei välista LKS kohase nõusoleku saamise menetluse läbiviimist. Samas on põhjendatud, et Keskkonnaamet oleks juba planeeringu algatamisel kaasatud koostamisse arvamuse andjana. Veeseadus ei näe üheselt ette, et veehaarde Lisa 1. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel Vabariigi Valitsuse määruse „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ eelnõu juurde Kooskõlastaja/arvamuse esitaja Märkused, ettepanekud Rahandusministeeriumi arvamus sanitaarkaitsealade seost planeeringutega, mistõttu kohustuslik koostöö tegemise ja kooskõlastamise kohustus ei ole põhjendatud. Sarnaselt eeltoodule leiame, et vajadusel saab Keskkonnaameti kaasata planeeringu koostamisse ja saada temalt vajadusel arvamusi. Samuti näeb eelnõu ette, et põhjendatud juhul on võimalik teha koostööd ja planeering kooskõlastada ka juhtudel, mida eelnõus sätestatud ei ole. 6. Eelnõu § 1 lg 2 annab planeeringu Selgitus. koostamise korraldajale võimaluse ka Leiame, et koostöö tegemine võib olla muudel juhtudel kooskõlastaja põhjendatud ka muudel juhtudel, samuti võib määramiseks või koostöö tegemiseks, kooskõlastamise (seega ka koostöö) vajadus tuleneda ka eriseadustest (n lennundusseaduse § kuid meie hinnangul ei ole esitatud 35 lg 61) ning koostöö ja kooskõlastamise regulatsioon piisav. Soovitame piiramine vaid kahjuliku mõjuga elule ja tervisele sätestada, et kooskõlastamine ja ei ole põhjendatud. Märgime, et eelnõu koostöö on nõutav siis, kui ülesehitust on muudetud ja samasisuline säte planeeringuga kavandatavast võib sisaldub nüüd eelnõu § 2 lg-s 3. eeldada kahjulikku mõju inimeste elule ja tervisele (müra- või saasteallika naabrus jms). From: K�lli Siim <[email protected]> Sent: 16. november 2015. a. 18:00 To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; mkm info; TJA - Avalik; VA_eva; Maanteeameti info; [email protected]; Maaamet; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Ain Tatter; Jaak Kaabel; Kaur Kajak; Are Piel; [email protected]; Kaupo Toodu; [email protected]; Tiiu Valdmaa; [email protected]; [email protected]; Ramon Nahkur; Kersti Berendsen; �lle V�ina; Taivo Linnam�gi; Merly Kiisler; [email protected]; Heddy Klasen; [email protected]; Olivia Taluste Subject: VV m��ruse "Planeeringute koostamisel koost�� tegemise kord ja planeeringute koosk�lastamise alused" eeln�u Attachments: planeeringuteeeln�u-puhas.rtf; Koost��SK.docx; PlanS- koosk�last-TABEL.rtf Tere, Edastame tutvumiseks Vabariigi Valitsuse m��ruse �Planeeringute koostamisel koost�� tegemise kord ja planeeringute koosk�lastamise alused� eeln�u, seletuskirja ja suurel koosk�lastusringil esitatud m�rkuste arvestamise tabeli. Eeln�u on kavas saata Vabariigi Valitsusele otsustamiseks selle n�dala l�pus. Palume tutvuda eelk�ige koosk�lastamisel esitatud m�rkuste arvestamise tabeliga, mille kohta k�simuste tekkimisel palume anda sellest teada hiljemalt 18.11.2015. Lugupidamisega, K�lli Siim Planeeringute osakonna n�unik Rahandusministeerium ? S��sta loodust ja �ra prindi seda e-kirja! K�esolev e-kiri v�ib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.