Lääneranna Vallavalitsus Teie: 23.07.2025 nr 2025/8-11/706-1
[email protected] Meie: 07.08.2025 nr 9.3-1/24/2760-13
Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) II etapi aruanne
Esitasite Terviseameti lääne regionaalosakonnale kooskõlastamiseks Lääneranna valla tuuleparkide
eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
II etapi aruande eelnõu.
Eriplaneeringu asukoha eelvaliku ja KSH esimese etapi aruande tulemusel valiti Lääneranna vallas
tuuleparkide rajamiseks sobiva asukohana välja alad 3 ja 3b, mis asuvad valla hõredalt asustatud
piirkonnas, jäädes suurematest asulatest kaugemale. Alad paiknevad Kiska, Vatla, Sookalda, Paatsalu
ja minimaalses ulatuses Paadrema küla territooriumil. Alade nr 3 ja 3b kogupindala on ca 920 ha.
Eriplaneeringu detailse lahenduse koostamise eesmärgiks on viia läbi parima võimaliku asukohavaliku
menetlus ja töötada välja tuulikute ja vajalike tehnorajatiste detailne lahendus. Eriplaneeringu detailse
lahenduse koostamisel lähtuti eriplaneeringu I etapis välja valitud sobivatele aladele esitatud
põhimõtetest, tingimustest ja soovitustest; nii esimese kui teise etapi KSH-s esitatud soovitustest,
ettepanekutest ja leevendavatest meetmetest, tuulikute ja neid teenindava taristu kavandamise
tehnilistest põhimõtetest, kehtivast seadusandlusest jmt.
Eelvaliku alast jäävad lähimad külakeskused järgmistesse kaugustesse: Vatla ja Paaderma küla ca 2
km, Sookalda küla ca 1,1 km, Paatsalu küla ca 2,5 km ja Kiska küla ca 1 km Suurimaks ümbruskonna
külakeskuseks on Vatla küla. Lääneranna valla käsitletavas edelaosas asuvad ka töötavad tuulepargid:
Mäli ja Tamba. Eelvaliku ala lõunapiirist jääb Mäli tuulepark ca 10 km ja Tamba tuulepark ca 5 km
kaugusele edelasuunda.
Planeeringu lahendusega on määratud hoonestusalad, mille ulatuses võib planeeritud elektrituulikud
paigutada. Hoonestusalale peavad jääma elektrituulikute rootorilabad. Kahele hoonestusalale on
lubatud ehitada kokku kuni 20 elektrituulikut.
Planeeringu koostamisega toimus paralleelselt KSH läbiviimine, mis teostati nii asukoha eelvaliku ehk
eriplaneeringu I etapis kui ka detailse lahenduse ehk II etapis. KSH konkreetsemaks eesmärgiks on
eelkõige hinnata kavandatava tegevuse elluviimisel kaasnevat olulist keskkonnamõju ning määrata
ebasoodsa olulise keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks vajalikud meetmed.
Tuulepargist kui tööstusobjektist lähtuv kasutusaegne müra võib tuulikupargi lähiümbruses olla olulise
ebasoodsa mõjuga, mistõttu pööratakse tähelepanu müra normtasemete tagamisele ning vajadusel
nähakse ette müra teket vähendavad meetmed.
Mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja keskkonnaministri
16.12.2016 määruse nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise
ja hindamise meetodid nõuetest. Kavandatavast tuulepargist lähtuva müra hindamisel on soovitatav
aluseks võtta kõige rangem elamualade müraalane nõue ehk öine tööstusmüra sihtväärtus (40 dB).
Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799
Põllu 1a, 50303 Tartu e-post:
[email protected] KMKN EE101339803
Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011
Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574
Detailse lahenduse KSH aruandes teostati müra leviku modelleerimine kahe erineva tuuliku mudeli
kohta, sh ühte võimalikku suurimat tuulikumudelit (Vestas V172) silmas pidades, kuid planeeringu
raames ei fikseerita ühte kindlat tuulikutüüpi.
Müra modelleerimise tulemusena selgus, et tuulikumudelite V162-6,2 MW ja V172-7,2 MW puhul
(ning kavandatava tuulikute arvu ja asetuse korral) ei jää ükski eluhoone 45 dB-st ehk öisest müra
piirväärtusest kõrgema müratasemega alale. Siiski võib mitmete lähedalasuvate eluhoonete juures
esineda öise müra sihtväärtuse (40 dB) ületamist, kusjuures kõrgema ja võimsama V172-7,2 MW
tuulikumudeli puhul esineb mõjutatud majapidamisi rohkem. Seetõttu analüüsiti käesolevas töös ka
müra vähendavate meetmete rakendamise võimalusi tagamaks lähimate eluhoonete juures 40 dB
müratasemest väiksem müratase. Võimalikeks meetmeteks on näiteks müra normide mõistes kõige
kriitilisemal ajaperioodil (öine aeg vahemikus 23.00–7.00) kavandatavas tuulikupargis teatud tuulikute
töörežiimi piiramine (normtaseme ületamist põhjustavate tuulesuundade korral) ning vaiksemale
töörežiimile ümberlülitamine (kaasaegsed tuulikud on üldjuhul varustatud vastava automaatse
reguleerimissüsteemiga). Ei ole välistatud tuulikute arvu muutused, nt mõne tuuliku kavandamisest
loobumine (küll ei ole lubatud tuulikute arvu planeeringu kehtestamise järgselt suurendada).
Tuulikute lõpliku arvu ja paigutuse fikseerimisel, samuti lõplikul tuulikutüübi väljavalimisel on
tõenäoliselt vajalik teostada täpsem müra modelleerimine, mis arvestaks juba konkreetse tuuliku
andmeid (tuuliku mudel, mõõdud ja müraandmed) ning täpset paigutust. Samuti tuleb täpsemalt üle
vaadata tuulikute öise töörežiimi ja/või tööaja piirangute küsimus. Lõpliku tuuliku mudeli välja
valimisel (nt ehitusloa menetluse raames) tuleb välja töötada detailsed meetmed ja tingimused (nt
teatud ajal kavandatavate tuulikute väljalülitamine ja/või vaiksemale töörežiimile ümberlülitamine),
mis tagavad öiste müra normtasemete nõuete täitmise lähimates elamupiirkondades ning minimeerivad
võimaliku müra koosmõju esinemise (öisel ajal) piirkonnas asuvate olemasolevate tuulikutega.
Tuulepargi rajamise järgselt (nt ekspluatatsiooniperioodi alguses) on soovitatav teostada müra
kontrollmõõtmised, sh hindamaks, kas käesolevas aruandes toodud tuulikute töörežiimi piirangud
(ning täpsemad piirangud, mis tuleb konkreetsest tuuliku mudelist lähtuvalt välja töötada ehitusloa
menetluse raames) müra normtasemete tagamiseks ning öise täiendava müra mõju minimeerimiseks
on asjakohased.
Samamoodi tuleb kindla tuulikutüübi väljavalimisel (nt ehitusloa menetluse raames) teostada ka
täpsem varjutamise modelleerimine ning kõigi tuulikute puhul detailselt käsitleda varjutamise
põhjustamise võimalikke kellaaegu ja kuupäevi, mis saavad olla aluseks liigse varjutamise
(olemasolevate ja kavandatavate tuulikute vahelisele alale jäävates elamupiirkondades täiendava
varjutamise mõju) tekkimise kellaajal varjutamist tekitava tuuliku ajutiseks seiskamiseks (küll ainult
päikesepaistelisel päeval) ning välja tuleb töötada vastav tuulikute töötamise (seiskamise) täpne
ajagraafik.
Terviseameti lääne regionaalosakond on tutvunud esitatud planeeringumaterjalidega ning
kooskõlastab Lääneranna valla tuuleparkide eriplaneeringu detailse lahenduse aladele 3 ja 3b
ning keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) II etapi aruande, kui planeeringu
elluviimisel tagatakse, et ümberkaudsetel elamualadel ei halvene elukeskkonna tingimused.
Amet on nõus, et lõpliku tuuliku mudeli väljavalimisel ja paigutuse fikseerimisel, tuleks läbi viia
täpsem müra, madalsagedusliku müra ja varjutuse modelleerimine.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Kallaste
menetlusgrupi juht
2(2)