Kiri

Tallinn Shipyard OÜ Teie 09.07.2025 nr 2.3-1/41 [email protected] Meie 25.08.2025 nr DM-128015-35 Kaaskiri Keskkonnaameti poolsele vastuskirjale Tallinn Shipyard OÜ 08.07.2025 pöördumisele: esialgsed küsimused korralduse eelnõu suhtes keskkonnaloa nr KL-513294 muutmise asjas Tallinn Shipyard OÜ saatis Keskkonnaametile 08.07.2025 tagasiside kirja [1] keskkonnaloa nr KL-513294 muutmise eelnõudele[2]. Keskkonnaamet koostas Tallinn Shipyard OÜ poolsele pöördumisele vastuskirja, mis on leitav käesoleva kaaskirja lisas. Konkreetsuse ja ülevaatlikkuse eesmärgil esitame Keskkonnaameti poolsed täpsustamist vajavad küsimused (leitavad ka lisas): 1. Palume ettevõttel esitada omapoolsed ettepanekud võimalike müra ja tolmu levimise leevendusmeetmete kohta. 2. Mitu liivapritsi võib töötada käitises samaaegselt? Lisaks palume täpsustada ka käitises kastutatavate teiste müra tekitavate mehhanismide samaaegselt töötamise variante. 3. Palume täpsustada, mis tegevusi soovite ettevõttes öisel perioodil teha ja milliseid seadmeid, mehhanisme kasutada. 4. Seoses eelnõudesse lisatud kõrvaltingimusega A7.4. palume selgitust, miks ei ole võimalik välja lülitada tööks mittevajalikke valgusteid perioodil 23.00-05.00. Juhime tähelepanu, et siinkohal oleme vastu tulnud ettevõttele ja lühendanud öist perioodi 2 tundi ettevõtte kasuks. Palume esitada vastused ja täpsustused Keskkonnaameti poolsetele küsimustele hiljemalt 03.09.2025. Juhul, kui Te vastuseid tähtajaks ei esita ega taotle tähtaja pikendamist, siis Keskkonnaamet lahendab menetluse seni laekunud asjaolude alusel. [1] Registreeritud 09.07.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbriga DM-128015-32 [2] Registreeritud 25.06.2025 keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS numbriga DM-128015-29 Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Dagmar Undrits juhataja välisõhubüroo Lisa: Vastuskiri Tallinn Shipyard OÜ 08.07.2025 kirjale keskkonnaloa nr KL-513294 muutmise osas.pdf Teadmiseks: BLRT Grupp AS, LEMMA OÜ, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Terviseamet. Anne Aan [email protected] 2(2)  Vastuskiri Tallinn Shipyard OÜ 08.07.2025 kirjale keskkonnaloa nr KL-513294 muutmise osas Vastame Teie kirjale (08.07.2025, „Tallinn Shipyard OÜ esialgsed küsimused korralduse eelnõu suhtes keskkonnaloa nr KL-513294 muutmise asjas“)1. Järgnevalt on toodud vastused Teie küsimustele. Sisu paremaks jälgimiseks on Tallinn Shipyard OÜ kirjaosad esitatud kursiivkirjas ning Keskkonnaameti poolsed vastused tavalises kirjas. 1. Menetluse ese 1.1. Kas menetluse esemeks on Tallinn Shipyard OÜ (TSY) poolt taotletavad muudatused või TSY majandustegevus tervikuna? Korralduse pealkiri viitab keskkonnaloa väljastamisele, kuid korralduse resolutsioonis on loetletud vaid keskkonnaloa üksikmuudatused, mitte uue loa väljastamine. Menetluses on loa muutmise taotlus. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 59 lg 4 esimese lause alusel vaatab keskkonnaloa andja keskkonnaloa muutmise taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras. St nii loa andmise kui ka muutmise menetlused on ühesugused. Seega keskkonnaloa muutmisel lisaks KeÜS §-s 59 keskkonnaloa muutmise kohta sätestatule, tuleb lähtuda ka KeÜSi §-des 42-57 sätestatust. Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS genereerib korralduse eelnõu pealkirja automaatselt, mida praegusel ajal ei ole võimalik käsitsi muuta. Kuna Keskkonnaamet annab välja nii uusi lube kui ka muudetud lube, on süsteemis korralduse eelnõu pealkiri hetkel „keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu“. Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendi nr DM-128015-292 pealkiri on igati asjakohane ja korrektne: “Tallinn Shipyard OÜ keskkonnaloa nr KL-513294 muutmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning menetlustähtaja pikendamine“. Seega on antud juhul tegemist juba väljastatud keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõuga. Loa muutmise korralduse lõplikule versioonile genereerib infosüsteem KOTKAS õige pealkirja. 1.2. Soovime täpsustada, kas menetluse esemeks on uue keskkonnaloa väljastamine või üksnes taotletud muudatuste tegemist. Meie hinnangul peaks menetluse esemeks olema üksnes TSY poolt taotletavad muudatused, mis on loetletud korralduse punktis 2.1, mitte aga TSY tegevus tervikuna. Menetluseseme korrektne piiritlemine mõjutab nii haldustoimingute kui ka ettevõtja kohustuste asjakohasust ja proportsionaalsust. Vt puntki 1.1. Kuna ettevõtte tootmisterritooriumi naabruskonna elanikud on esitanud kaebusi müra, osakeste (tolmu) levimise suhtes nende elamuteni ja autodeni, siis kõiki neid asjaolusid on tarvilik menetluse käigus arvesse võtta. 1 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.07.2025 dokumendina nr DM-128015-32. 2 Registreeritud KOTKAS 25.06.2025 dokumendina nr DM-128015-29. Kuna vastavalt taotlusele on ettevõte kasutusele võtnud suurema doki (D22) väiksema (D3) asemel, siis sellest tulenevalt on müraallikas ning seetõttu ka dokis toimuvate tegevustega kaasnev müra levimine muutunud. 1.3. Hetkel näib haldusmenetluse ese olevat selgelt piiritlemata. Korralduse eelnõust nähtub, et amet ei piirdu üksnes TSY taotletud muudatuste või uute heiteallikate (V29-2, V46-2, V46-3 ja V46-4) ning uue ujuvdoki D22 hindamisega, vaid KA soovib kontrollida TSY tegevust tervikuna, justkui oleks tegemist uue ettevõtte või uue keskkonnaloa väljastamisega. 1.4. Näiteks ei mainita korralduse resolutsioonis uusi heiteallikaid üldse, küll aga käsitletakse ettevõtte tegevust tervikuna, sealhulgas: o müratasemete kontrolli TSY-ga mitte vahetult piirnevate naaberkinnistute territooriumitel; o seadmete tööd maksimaalse võimsusega ja üheaegselt (ehkki praktikas nad üheaegselt ei tööta); o korterelamu fassaadil mürataset ettevõtte lähipiirkondades, mis ei piirne vahetult TSY- ga, sh BLRT Grupp AS katastriüksusega; o nimetamata müraleevendusmeetmete rakendamist. Vastused punktidele 1.3.-1.4. Korralduse otsuse peatükis ei kajastata uusi ja kasutusest eemaldatud heiteallikaid. Heiteallikate info on leitav korralduse asjaolude ja kaalutluste peatükkidest. Heiteallikaid puudutav info venitaks kokkuvõtliku otsuse osa liiga pikaks ja raskesti jälgitavaks. Keskkonnaametil on kohustus kontrollida loa andmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluste esinemist, milleks on ka tegevuse tõttu müra piirväärtuse ületamine mõjutatavas piirkonnas. Seetõttu tuleb hinnata müra kõikide käitise müraallikate koosmõjus ja terves piirkonnas. Väljavõte naaberelaniku kaebusest: Viimastel kuudel on hakanud kostma pidev tugev müra – liivapritsitööd, keevitamine ja raske tehnika töö, mis kestab tihti kella 23-st kuni varahommikuni, vahel isegi kella 4-ni. Lisaks vt ka vastust punktile 1.1. ja 1.2. 1.5. Kõik nimetatud kohustused ei puuduta uute heiteallikate hindamist, vaid TSY tootmistegevust tervikuna. Meie hinnangul ei ole tootmistegevuse tervikuna ümberhindamine õiguspärane ega asjakohane, sest TSY-le on keskkonnaluba juba välja antud ning loa ülevaatamine ja lisanõuete kehtestamine on võimalik vaid selge õigusliku aluse olemasolul, mida korraldusest ei nähtu. 1.6. Eeldame, et müra hindamine peaks piirduma üksnes uute heiteallikate (nt uued ventilaatorid või ujuvdokk D22) mõjuga, mitte kogu ettevõtte territooriumil toimuva tegevusega. Ülejäänud tootmistegevus on juba olemasoleva loa ja kehtestatud piirnormide raames reguleeritud. Vastused punktidele 1.5.-1.6. Lisaks vt ka vastust punktile 1.1. ja 1.2. Kuna ettevõte on kasutusele võtnud suurema doki (D22), siis sellest tulenevalt on müraallikas ning seetõttu ka tegevustega kaasnev müra levimine muutunud. Eelnevast lähtudes leiab Keskkonnaamet, et uues olukorras on vajalik kontrollida naaberelanikeni jõudva mürataseme vastavust seadusandluses kehtestatud piirnormidele. Loa omanik on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud müra normtasemeid. Piirväärtused II kategooria aladel (elamualadel) tööstusmüra puhul on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. 2. Punkti 1.1.1 ja müraleevendusmeetme ebamäärasus. Punktis 1.1.1 esinev lause „vajalik on rakendada müraleevendusmeetmeid“ on ebamäärane. Sellest ei selgu, millised on ettevõtte õigused ja kohustused, mis jätab liiga palju ruumi meelevaldseks tõlgendamiseks (HMS § 63 lg 2 p 5). Kuna hetkel on olemas ainult 25.05.-26.05.2021. a mõõtmised, mis kirjeldavad ja vastavad 2021. aasta olukorrale, siis käesoleval, 2025. aastal oleva olukorra selgitamiseks on tarvilik läbi viia uued mõõtmised ja modelleerimised. Leevendusmeetmete valik ja ulatus sõltub müramõõtmistel ja modelleerimisel saadud tulemustest. Korralduse eelnõu otsuse punktis 1.1.1. on märgitud järgmist: Müra piirväärtuste ületamisel peab keskkonnaloa omaja esimesel võimalusel viima oma tegevuse vastavusse kehtivate normatiividega. Vajalik on rakendada müraleevendusmeetmeid (nt rajada piisava kõrgusega müratõkkevall), et tagada vastuvõtjateni jõudva mürataseme piirnormidele vastavus. Rakendatud meetmetest tuleb koheselt teavitada Keskkonnaametit. Keskkonnaamet jättis antud juhul detailse leevendusmeetmete loendi esitamata, et oodata ära mõõtmiste ja modelleerimiste tulemused ja nende vastavus kehtivatele piirnormidele ning lisaks anda võimalus ka ettevõttele endale kaalutleda võimalike meetmete üle, mis aitavad tagada müra piirnorme vastuvõtjate juures. Palume ettevõttel esitada omapoolse loendi võimalike müra ja tolmu levimise leevendusmeetmete kohta. 3. Müra korduskontrolli motiivid ja eesmärgid on kindlaks määramata. 2021. a müratasemete mõõtmiste aruandes toodi välja järgmine asjaolu: „Teostatud helirõhutasemete mõõtmiste ja mürakaardistamise tulemusena tuleb eraldi välja tuua lähim eluhoone aadressiga Süsta tn 14, mis on kolmekordne ning hoone ülemistel korrustel võivad mõjuda kõrgemad müratasemed kui maapinnal, kuna puudub maapealsete rajatiste müra varjestav mõju (seetõttu võib osutada vajalikuks täiendavate helirõhutasemete mõõtmiste teostamine Süsta tn 14 korterelamu ülemiste korruste eluruumides).“ Seega ka taotlusmaterjalides olevas mõõtmiste aruandes on välja toodud vajadus läbi viia uued mõõtmised. Lisaks on ettevõtte naabruskonna elanikelt 2024. ja 2025. aastatel Terviseametile ja Keskkonnaametile laekunud kaebuseid ettevõtte territooriumilt kostuva häiriva müra suhtes. Seega tekkis kahtlus, et ettevõtte tegevusest võib levida ülenormatiivne müra. Eeltoodust lähtuvalt on ettevõttel vajalik tootmisterritooriumi piiril läbi viia müratasemete mõõtmine ja ka müratasemete modelleerimine naabruskonnas tundlike aladeni (hooneteni) jõudva mürataseme suhtes. Oluline läbi viia uued mõõtmised, mis kajastaksid praegust olukorda 2025. aastal. Vastavalt mõõtmiste tulemustele tuleb kasutusele võtta niisugused müraleevendusmeetmed, mis tagavad tundlike aladeni jõudva piirnormidele vastavuse. 3.1. KA on ise korralduse eelnõus märkinud, et TSY territooriumil on müramõõtmisi korduvalt tehtud ja lubatud piirväärtuseid ei ole ületatud. Samas on KA siiski seisukohal, et tuleb anda hinnang müra võimalikkusele ja viidatakse naabruskonna elanike kaebustele. Korralduse eelnõus on viidatud ainult ühele müratasemete uuringule: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt tellitud „BLRT Grupp AS sadama mürakaart. Helirõhutasemete mõõtmised 25.05.2021- 26.05.2021“. Eelmistest mõõtmistest on möödunud 4 aastat ning kuna väiksema doki asemel on ettevõte võtnud kasutusele suurema doki, siis seetõttu on vajalikud läbi viia müra mõõtmised käesolevas olukorras. Seega loa muutmise taotluses ja korralduses viidatud uuring ei vasta suure tõenäosusega enam tänasele olukorrale. 3.2. Korraldusest ei nähtu, millistel faktilistel või õiguslikel alustel põhineb nõue viia läbi uued müramõõtmised. Viide elanike kaebustele ei pruugi olla piisav ega erapooletu põhjus ettevõtte õiguspärase ja kehtiva loa alusel toimuva tegevuse piiramiseks. Korralduse eelnõust ei selgu, miks omistab KA naabrite kaebustele sellise kaalu ega ka see, miks peaks TSY tegelema kordusmõõtmistega, kui ettevõte on juba teinud vajalikud muudatused ja rikkumisi ei ole tuvastatud. Elanike kaebuste hindamisel tuleb kindlasti võtta arvesse tõiga, et laevaremondiettevõte tegutseb territooriumil aastast 1912 ning elanikud on ise vabal tahtel valinud elamise selle ettevõtte naabruses. TSY tegutseb alal, mille katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa 100 % (Kopli 103 Põhja-Tallinna linnaosa). Momendil vastuvõetud Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringu alusel Kopli 103 katastriüksus on tootmis- ja laondusettevõtete ala, ettevõtlusala kõrvalfunktsiooniga (T+B). Kehtiva Tallinna üldplaneeringu alusel on Kopli 103 katastriüksus tööstusettevõtete ala, põhiliselt tööstusettevõtete ja ladude ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi, uute elamute rajamine on lubatud ainult erandina. Elanike asustustihedus ega soov suuremast vaikust ei saa olla aluseks kehtivate piirnormide täiendavale karmistamisele, kui ettevõte tegutseb seaduste piires. TSY tootmisterritooriumil aadressil Kopli 103 Põhja-Tallinna linnaosa ei ületata tööstusmüra piirväärtusi tootmise maa-alal (V mürakategooria). Loa omanik on kohustatud järgima määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemeid. Piirväärtused II kategooria aladel (elamualadel) tööstusmüra puhul on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Müra piirväärtus on keskkonnakvaliteedi piirväärtus, mille ületamise puhul on tegu keskkonnaloa andmisest (antud juhul muutmisest) keeldumise alusega. Seetõttu tuleb loa muutmise menetluses veenduda, et kavandatava tegevusega ei hakata müra piirväärtusi ületama (KeÜS § 62 lg 2 p 2 koostoimes §-ga 59 lg 1 p 2 ning §-ga 3 lg 2 p 1). Keskkonnakvaliteedi piirväärtustele vastamise hindamisel vaadatakse kogu käitise tegevust tervikuna, mitte üksnes muudetavat tegevust. KeÜS § 11. Ettevaatuspõhimõte, lõiked sätestavad järgmist: (1) Keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada. (2) Keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel selgitatakse välja nende tegevuste mõju keskkonnale. Keskkonnaamet peab hindama mõõtmiste ja modelleerimiste alusel praegust 2025. aasta tegelikku olukorda ja potentsiaalset mõju naabruskonna elanikele. Keskkonnaametil on kaalutlusõigus ja vastavalt olukorrale õigus seada loale kõrvaltingimusi. 3.3. Mürataseme mõõtmine keskkonnaloa muutmise menetluses ei ole põhjendatud. Korralduse eelnõust ei nähtu, miks tuleks TSY taotletud keskkonnaloa muudatusi siduda elanike kaebuste või mürataseme kordusmõõtmisega. TSY hinnangul ei ole neid mõistlik ühes menetluses käsitleda. 3.4. Keskkonnamüra hindamisel tuleb tugineda rahvusvahelistele standarditele (nt ISO 1996- 2), mille kohaselt tuleb müra mõõta tüüpilistes töötingimustes, mitte hüpoteetilistes maksimaalkoormustes, mis ettevõtte tavapärase tegevusega ei kattu. Laevaremonditööd on oma olemuselt varieeruvad ja tsüklilised, mistõttu ei tööta kõik seadmed kunagi üheaegselt täisvõimsusel. Mürauuringu lähteandmed peavad kajastama tegelikku töörežiimi, mitte teoreetilisi maksimumtingimusi ning võimaldama keskkonnamüra arvutuslikku ekstrapoleerimist. Vastused punktidele 3.3. ja 3.4. Võimalik on lisada korraldusse täiendus, et müratasemeid mõõdetakse samaaegselt liivapritsi kasutava tööprotsessiga. Maksimaalne koormus ei ole hüpoteetiline. Kui käitise tööprotsessides on vajalik seadme ja nt tööprotsessi teenindava transpordivahendi samaaegne koostöötamine, siis see pole enam hüpoteetiline situatsioon. Eelnevast lähtuvalt esitab Keskkonnaamet küsimuse, mitu liivapritsi võib töötada käitises samaaegselt? Lisaks palume täpsustada ka käitises kastutatavate teiste müra tekitavate mehhanismide samaaegselt töötamise variante. 3.5. Nõue viia läbi tootmistegevuse uued müramõõtmised on hetkel põhjendamatu ning näib olevat ahistav katse õngitseda rikkumisi TSY mürarežiimis. Selline lähenemine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Kui kordusmõõtmiste läbiviimiseks on veenvad faktilised põhjused ja õiguslik alus, tuleks need korralduse eelnõus selgelt esile tuua. Vastasel juhul ei jäta KA erapooletu menetleja muljet. Viimased mõõtmised on läbiviidud 25.05.-26.05.2021. Seega vastavad need kasutusel olevatele protsessidele, seadmetele ja tehnoloogiale aastal 2021, need ei kirjelda praegust reaalset olukorda. Käesolevaks ajaks on väiksemas dokis töö lõpetatud ning laevade remondiks kasutatakse suuremat dokki, mis tähendab, et müraallikas on muutunud. Lisaks on ümbritsevad naabrid esitanud korduvalt kaebusi Terviseametile ja Keskkonnaametile. Eelnevast tulenevalt on igati põhjendatud müra taseme mõõtmiste läbiviimine, kuna 4 aastat on pikk ajaperiood ja olukord on vahepeal muutunud. Müra mõõtmiste eesmärk on kontrollid, kas ettevõtte tegevustest lähtuvad päevased ja öised müratasemed vastavad seadusandluses kehtestatud piirväärtustele (määruse nr 71 lisa 1, kus on kehtestatud päevasele (7.00–23.00) ja öisele perioodile (23.00–7.00) erinevad müra normtasemed, mille tagamine on loa omanikule kohustuslik). Müra piirnormide ületamine on keskkonnaloast keeldumise alus ning ka kehtetuks tunnistamise alus (KeÜS § 62 lg 2 p 2 koostoimes §-ga 59 lg 1 p 2 ning §-ga 3 lg 2 p 1). 3.6. Mürataseme kordusmõõtmiste eesmärk on määratlemata. Korralduse eelnõust ei selgu üheselt, mis eesmärgil mõõtmised tehakse ega mida KA plaanib tulemuste põhjal ette võtta. Seetõttu jääb kontrolli eesmärk ebaselgeks ning see näib olevat eesmärgipäratu. 3.7. Palume täpsustada, kes kannab müraekspertiisi ja kordusmõõtmiste kulud. Vastused punktidele 3.6.-3.7. Kindlasti vt ka eelnevaid vastuseid punktidele 3.2 ja 3.5. Vastavalt KeÜS § 12. Keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine lõikest (1) Keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on tellinud mürakaardistamised Tallinna sadamates, siis võib olla võimalik mõõtmiste vähemalt osaline ühildamine Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt tellitavate mõõtmistega. Keskkonnaametit teavitati plaanist tellida müratasemete kaardistamine Tallinna sadamates ja nende naaberpiirkondades. Oleme olnud infovahetuses, et saaks teostada mõõtmisi ka Tallinn Shipyard OÜ tootmisterritooriumilt lähtuvate müratasemete ja vastuvõtjateni jõudvate müratasemete kohta. Kui tekib vajadus läbi viia täiendavaid mõõtmisi, siis nende eest tuleb tasuda Tallinn Shipyard OÜ-l. Palume Tallinn Shipyard OÜ-l seoses müratasemete mõõtmiste ja modellerimiste ühildamise võimalikkusega suhelda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti Keskkonnahoiu osakonnaga ning nende poolt tellitud müratasemete mõõtmisi läbiviiva ettevõttega. 4. Punkt A7.3 - nn „mürarikaste tööde“ keeld 4.1. Punktis A7.3 sätestatud piirang on ebaselge ja tarbetu. Korralduse kohaselt soovib amet keelata „mürarikkad tööd“ kella 23.00 kuni 7.00. 4.2. Mürarikkad tööd on sellise keeluna tarbetu ega tugine õigusaktidele, avades liiga laia ruumi meelevaldsele tõlgendamisele. TSY täidab kõiki seadusest ja kehtivast keskkonnaloast tulenevaid müra piirnorme. TSY tegevust on korduvalt kontrollitud ning ka korralduse eelnõu kinnitab, et TSY ei ületa müra piirtaset. Kui KA peab siiski vajalikuks kehtestada TSY-le lisaks kehtivatele normidele täiendavaid, nn erakorralisi piiranguid, tuleks need piirangud korralduse eelnõus nii õiguslikult kui ka faktiliselt põhjendada. Hetkel seda tehtud ei ole, mistõttu näib keeld „mürarikaste tööde“ näol meelevaldne ja tarbetu. 4.3. „Mürarikaste tööde“ mõiste on sisuliselt ebaselge. KA ei ole korralduse eelnõus selgitanud, mida täpselt tuleb mõista „mürarikaste tööde“ all. Selline termin on õiguslikult määratlemata ja võõras. Tootmistegevusest tuleneva keskkonnamüra reguleerimisel peaks KA tuginema õigusaktidega määratud mõistetele ja kasutama üldtunnustatud keskkonnamüra hindamise mõõtühikuid (nt dB(A)). Vastused punktidele 4.1.-4.3. Keskkonnaluba võib sisaldada ka kõrvaltingimusi (KeÜS § 53 lg 1 p 11). Eelkõige võib tekkida vajadus kõrvaltingimuste sätestamiseks tegevusest mõjutatud isikute õiguste ja huvidega arvestamiseks, kusjuures silmas tuleb pidada nii klassikalisi õigusi (nt naabri omandiõigus – AÕS §-d 143-144) kui ka KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigust. Kui tegevusega kaasneb ülemäärane müra, siis võib olla vajalik reguleerida müratõkke paigaldust või häiritud inimese kodu akende vahetamist mürakindlamate vastu (vastavate isikute nõusolekul). Keskkonnaamet toetub oma dokumentides täielikult seadusandlusele. Palume vaadata määruses nr 71 lisa 1, kus on kehtestatud päevasele (7.00–23.00) ja öisele perioodile (23.00–7.00) erinevad müra normtasemed, mille tagamine on loa omanikule kohustuslik. Kuna 2024.-2025. aastatel on naaberelanikud pöördunud korduvalt mürakaebustega ja helisalvestistega Terviseameti ja Keskkonnaameti poole, siis tekib kahtlus, et eluhooneteni jõudev müratase ületab piirnorme. Lisaks taotluse materjalidest nähtub, et gritiga puhastamine leiab aset ööpäevaringselt ja kõige mürarikkama tegevusena on loa muutmise taotluses välja toodud liivapritsiga töötamine. Ettevõttest lähtuvate müratasemete piirnormidele vastuvõtja juures saab kontrollida mürataseme mõõtmiste ja modelleerimiste abil. Palume täpsustada, mis tegevusi soovite ettevõttes öisel perioodil teha? 4.4. Korralduse eelnõust ei nähtu, millise müra liigi suhtes piirang kehtiks – kas ekvivalentse, keskmise, tonaalse või impulssmüra suhtes. Selline piirang näib meelevaldne ja põhjendamata. 4.5. Lisaks ei selgu korralduse eelnõust, kuidas peaks KA hindama muude alade loomulikku müra, eelkõige tonaalset müra. Vastused punktidele 4.4 ja 4.5. Müramõõtmiste käigus tuleb välja selgitada ettevõtte tegevusest tootmisterritooriumi piirile jõudev müratase ning müratase vastuvõtja juures. Müra normtasemetega võrreldakse müra hinnatud taset (dBA). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A- korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Mürataseme hindamise nõuded on sätestatud eelpool mainitud keskkonnaministri määruses nr 71. Müramõõtmiste ja- modelleerimiste detailidega sh müra liikide ja tonaalsusega jm võimalike spetsiifiliste tehniliste küsimustega tegelevad vastavat akrediteeringut omavad ekspert- ettevõtted, kes viivad läbi ka müramõõtmisi. 5. Valgustite väljalülitamine Korralduse projektis esitatud valgustite väljalülitamise kohustus näib olevat asjakohatu ega ole seotud TSY taotluse ega keskkonnakaitsega. Samuti ei selgu korraldusest, miks tuleks valgustid välja lülitada just kuni kella 5-ni ega miks ei võiks elanikud vajadusel kasutada aknakardinaid. KeÜS-i § 7. Heide, heite piirväärtus, keskkonnakvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastatus lõikes (1) on märgitud: Heide on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Sellest tulenevalt võib ka liigne valgustatus olla saastavaks teguriks keskkonnas. KeÜS’i § 14. Hoolsuskohustus sätestab järgmist: Igaüks peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada. Nimetatud sätete järeldusena on ennekõike käitaja kohustus vähendada enda poolt tekitatavat keskkonnahäiringut maksimaalselt võimalikul määral. See ei ole piirkonna elanike kohustus vähendada endani jõudvat keskkonnahäiringut. Eelnevast lähtuvalt palume esitada põhjendused, miks ettevõte ei saa öisel perioodil suure valgusintensiivsusega valgusteid välja lülitada? 6. Kokkuvõtteks Palume selgitada järgmist: a) Kas menetluse esemeks on TSY taotletavad muudatused või TSY majandustegevus tervikuna? Menetluses on loa muutmise taotlus. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 59 lg 4 esimese lause alusel vaatab keskkonnaloa andja keskkonnaloa muutmise taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras. St nii loa andmise kui ka muutmise menetlused on ühesugused. Seega keskkonnaloa muutmisel lisaks KeÜS §-s 59 keskkonnaloa muutmise kohta sätestatule, tuleb lähtuda ka KeÜSi §-des 42-57 sätestatust. Eeltoodust tulenevalt vaatleb Keskkonnaamet ettevõtte poolt esitatud loa muutmise taotlust tervikuna. Kuna ettevõtte tootmisterritooriumi naabruskonna elanikud on esitanud kaebusi müra, osakeste (tolmu) levimise suhtes nende elamuteni ja autodeni, siis kõiki neid asjaolusid on tarvilik menetluse käigus arvesse võtta. Kuna ettevõte on kasutusele võtnud suurema doki (D22), siis sellest tulenevalt on müra allikas ning seetõttu ka tegevustega kaasnev müra levimine muutunud. Lisaks ka selle asjaolu tõttu tuleb selgitada müramõõtmiste abil, kas tundlike aladeni jõudev müratase vastab seadusandluses kehtestatud piirnormidele. b) Müraleevendusmeetmete sisu ja ulatust. „Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2025- 2029“ on leitav vastava alampeatükk: 10.4 TÖÖSTUSMÜRA VÄHENDAMISE MEETMED Tööstusmüra ettevõtete puhul leevendusmeetmete täpne rakendamine vajab koostööd ettevõtetega, et välja selgitada, milliseid tehnilisi lahendusi on võimalik kasutada olenevalt seadmetest. Peamisteks tööstusmüra mõju vähendavateks meetmeteks on: • seadmete müra leviku tõkestamiseks müratõkete, bokside või kiirgust vähendavat vooderduste kasutamine; • mürapeegeldavate pindade vältimine; • heli ümbersuunamine suunda, kus selle häirivus on väiksem; • müra tekitava tehnoseadme paigutamine mürakindlasse konteinerisse või hoonesse; • ventilaatorite juures helisummutite kasutamine; • tootmishoone heliisolatsiooni parandamine, sh ventilatsiooniseadmetes või teistes väljaviivates avades; • mürarikaste seadmete ümbervahetamine vaiksemate vastu või tootmistehnoloogia muutmine vähem müra tekitavaks; • mürarikka tegevuse ajaline või mahuline piiramine; • mürauuringute ja/või -seire läbiviimine, et selgitada välja probleemi olemus või jälgida piirnormidest kinnipidamist. Kuna Tallinn Shipyard OÜ tegeleb laevade remondiga ning nende väga suurte mõõtmete puhul on tõenäoliselt võimalik rakendada: müratõkete rajamist; mürarikaste seadmete ümbervahetamist vaiksemate vastu või tootmistehnoloogia muutmine vähem müra tekitavaks ning mürarikka tegevuse ajalist piiramist. Palume esitada ettevõttel omapoolsed ettepanekud müra ja tolmu levimise vähendamise meetmete kohta. c) Müra kordusmõõtmise faktilisi põhjuseid, õiguslikke aluseid, eesmärke ning kulude jaotust. Keskkonnamõju, antud juhul müra tugevust iseloomustavat mürataset on vajalik ja asjakohane võrrelda seadusandluses kehtestatud piirnormidega. Loa omanik on kohustatud järgima määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemeid. Piirväärtused II kategooria aladel tööstusmüra puhul on päeval (7.00–23.00) 60 dB ja öösel (23.00–7.00) 45 dB. Keskkonnaluba võib sisaldada ka kõrvaltingimusi (KeÜS § 53 lg 1 p 11). Eelkõige võib tekkida vajadus kõrvaltingimuste sätestamiseks tegevusest mõjutatud isikute õiguste ja huvidega arvestamiseks, kusjuures silmas tuleb pidada nii klassikalisi õigusi (nt naabri omandiõigus – AÕKS §-d 143-144) kui ka KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigust. Kui tegevusega kaasneb ülemäärane müra, siis võib olla vajalik näiteks reguleerida müratõkke paigaldust või reguleerida mürarohkete tööde läbiviimise aega ööpäeva lõikes). Mürataseme piirväärtus on keskkonnakvaliteedi piirväärtus, mille ületamisel on tegu keskkonnaloa andmisest/muutmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alusega. Keskkonnaloa menetluse käigus tuleb välja selgitada ja olla veendunud, et keeldumise aluseid ei esine. Kuna ettevõtte tegevus muutub ning piirkonnast on juba laekunud kaebusi, on vajalik müratasemeid kontrollida ka mõõtmiste teel. Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on tellinud mürakaardistamised Tallinna sadamates ja nende naaberpiirkondades, siis võib tekkida võimalus vähemalt osaliseks mõõtmiste ühildamiseks Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt tellitavate mõõtmistega. Kui tekib vajadus läbi viia täiendavaid mõõtmisi, siis nende eest tuleb tasuda Tallinn Shipyard OÜ- l. Vastavalt KeÜS § 12. Keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine lõikele (1) Keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti. d) Palume selgitada või korraldusest välja jätta punktid A7.3 ja A7.4. Eelpool mainitud määruses nr 71 lisas 1 on kehtestatud päevasele (7.00–23.00) ja öisele perioodile (23.00–7.00) erinevad müra normtasemed. Tuginedes nimetatud määrusele ja naabruskonna elanike korduvatele kaebustele oleme lisanud loa eelnõudele kõrvaltingimuse A7.3. Seoses eelnõudesse lisatud kõrvaltingimusega A7.4. palume selgitust, miks ei ole võimalik välja lülitada tööks mittevajalikke valgusteid perioodil 23.00-05.00. Juhime tähelepanu, et siinkohal oleme vastu tulnud ettevõttele ja lühendanud öist perioodi 2 tundi ettevõtte kasuks. Vt ka punkt 5. 7. Samuti teeme ettepaneku eraldada keskkonnaloa muudatuste menetlus ja mürakontroll eraldi menetlusteks, kuna nende menetlemine ühes ja samas menetluses ei näi olevat põhjendatud. Nagu eelpool kirjutatud, on menetluses loa muutmise taotlus tervikuna ning seetõttu käsitletakse ettevõtte tegevusi ja nendest tegevustest lähtuvaid keskkonnamõjusid ühes menetluses koos. Palume esitada vastused ja täpsustused Keskkonnaameti poolsetele küsimustele hiljemalt 01.09.2025. Juhul, kui Te vastuseid tähtajaks ei esita ega taotle tähtaja pikendamist, siis Keskkonnaamet lahendab menetluse seni laekunud asjaolude alusel. Vastuskiri Tallinn Shipyard OÜ 08.07.2025 kirjale keskkonnaloa nr KL-513294 muutmise osas Vastame Teie kirjale (08.07.2025, „Tallinn Shipyard OÜ esialgsed küsimused korralduse eelnõu suhtes keskkonnaloa nr KL-513294 muutmise asjas“)1. Järgnevalt on toodud vastused Teie küsimustele. Sisu paremaks jälgimiseks on Tallinn Shipyard OÜ kirjaosad esitatud kursiivkirjas ning Keskkonnaameti poolsed vastused tavalises kirjas. 1. Menetluse ese 1.1. Kas menetluse esemeks on Tallinn Shipyard OÜ (TSY) poolt taotletavad muudatused või TSY majandustegevus tervikuna? Korralduse pealkiri viitab keskkonnaloa väljastamisele, kuid korralduse resolutsioonis on loetletud vaid keskkonnaloa üksikmuudatused, mitte uue loa väljastamine. Menetluses on loa muutmise taotlus. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 59 lg 4 esimese lause alusel vaatab keskkonnaloa andja keskkonnaloa muutmise taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras. St nii loa andmise kui ka muutmise menetlused on ühesugused. Seega keskkonnaloa muutmisel lisaks KeÜS §-s 59 keskkonnaloa muutmise kohta sätestatule, tuleb lähtuda ka KeÜSi §-des 42-57 sätestatust. Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS genereerib korralduse eelnõu pealkirja automaatselt, mida praegusel ajal ei ole võimalik käsitsi muuta. Kuna Keskkonnaamet annab välja nii uusi lube kui ka muudetud lube, on süsteemis korralduse eelnõu pealkiri hetkel „keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu“. Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendi nr DM-128015-292 pealkiri on igati asjakohane ja korrektne: “Tallinn Shipyard OÜ keskkonnaloa nr KL-513294 muutmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning menetlustähtaja pikendamine“. Seega on antud juhul tegemist juba väljastatud keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõuga. Loa muutmise korralduse lõplikule versioonile genereerib infosüsteem KOTKAS õige pealkirja. 1.2. Soovime täpsustada, kas menetluse esemeks on uue keskkonnaloa väljastamine või üksnes taotletud muudatuste tegemist. Meie hinnangul peaks menetluse esemeks olema üksnes TSY poolt taotletavad muudatused, mis on loetletud korralduse punktis 2.1, mitte aga TSY tegevus tervikuna. Menetluseseme korrektne piiritlemine mõjutab nii haldustoimingute kui ka ettevõtja kohustuste asjakohasust ja proportsionaalsust. Vt puntki 1.1. Kuna ettevõtte tootmisterritooriumi naabruskonna elanikud on esitanud kaebusi müra, osakeste (tolmu) levimise suhtes nende elamuteni ja autodeni, siis kõiki neid asjaolusid on tarvilik menetluse käigus arvesse võtta. 1 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.07.2025 dokumendina nr DM-128015-32. 2 Registreeritud KOTKAS 25.06.2025 dokumendina nr DM-128015-29. Kuna vastavalt taotlusele on ettevõte kasutusele võtnud suurema doki (D22) väiksema (D3) asemel, siis sellest tulenevalt on müraallikas ning seetõttu ka dokis toimuvate tegevustega kaasnev müra levimine muutunud. 1.3. Hetkel näib haldusmenetluse ese olevat selgelt piiritlemata. Korralduse eelnõust nähtub, et amet ei piirdu üksnes TSY taotletud muudatuste või uute heiteallikate (V29-2, V46-2, V46-3 ja V46-4) ning uue ujuvdoki D22 hindamisega, vaid KA soovib kontrollida TSY tegevust tervikuna, justkui oleks tegemist uue ettevõtte või uue keskkonnaloa väljastamisega. 1.4. Näiteks ei mainita korralduse resolutsioonis uusi heiteallikaid üldse, küll aga käsitletakse ettevõtte tegevust tervikuna, sealhulgas: o müratasemete kontrolli TSY-ga mitte vahetult piirnevate naaberkinnistute territooriumitel; o seadmete tööd maksimaalse võimsusega ja üheaegselt (ehkki praktikas nad üheaegselt ei tööta); o korterelamu fassaadil mürataset ettevõtte lähipiirkondades, mis ei piirne vahetult TSY- ga, sh BLRT Grupp AS katastriüksusega; o nimetamata müraleevendusmeetmete rakendamist. Vastused punktidele 1.3.-1.4. Korralduse otsuse peatükis ei kajastata uusi ja kasutusest eemaldatud heiteallikaid. Heiteallikate info on leitav korralduse asjaolude ja kaalutluste peatükkidest. Heiteallikaid puudutav info venitaks kokkuvõtliku otsuse osa liiga pikaks ja raskesti jälgitavaks. Keskkonnaametil on kohustus kontrollida loa andmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise aluste esinemist, milleks on ka tegevuse tõttu müra piirväärtuse ületamine mõjutatavas piirkonnas. Seetõttu tuleb hinnata müra kõikide käitise müraallikate koosmõjus ja terves piirkonnas. Väljavõte naaberelaniku kaebusest: Viimastel kuudel on hakanud kostma pidev tugev müra – liivapritsitööd, keevitamine ja raske tehnika töö, mis kestab tihti kella 23-st kuni varahommikuni, vahel isegi kella 4-ni. Lisaks vt ka vastust punktile 1.1. ja 1.2. 1.5. Kõik nimetatud kohustused ei puuduta uute heiteallikate hindamist, vaid TSY tootmistegevust tervikuna. Meie hinnangul ei ole tootmistegevuse tervikuna ümberhindamine õiguspärane ega asjakohane, sest TSY-le on keskkonnaluba juba välja antud ning loa ülevaatamine ja lisanõuete kehtestamine on võimalik vaid selge õigusliku aluse olemasolul, mida korraldusest ei nähtu. 1.6. Eeldame, et müra hindamine peaks piirduma üksnes uute heiteallikate (nt uued ventilaatorid või ujuvdokk D22) mõjuga, mitte kogu ettevõtte territooriumil toimuva tegevusega. Ülejäänud tootmistegevus on juba olemasoleva loa ja kehtestatud piirnormide raames reguleeritud. Vastused punktidele 1.5.-1.6. Lisaks vt ka vastust punktile 1.1. ja 1.2. Kuna ettevõte on kasutusele võtnud suurema doki (D22), siis sellest tulenevalt on müraallikas ning seetõttu ka tegevustega kaasnev müra levimine muutunud. Eelnevast lähtudes leiab Keskkonnaamet, et uues olukorras on vajalik kontrollida naaberelanikeni jõudva mürataseme vastavust seadusandluses kehtestatud piirnormidele. Loa omanik on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud müra normtasemeid. Piirväärtused II kategooria aladel (elamualadel) tööstusmüra puhul on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. 2. Punkti 1.1.1 ja müraleevendusmeetme ebamäärasus. Punktis 1.1.1 esinev lause „vajalik on rakendada müraleevendusmeetmeid“ on ebamäärane. Sellest ei selgu, millised on ettevõtte õigused ja kohustused, mis jätab liiga palju ruumi meelevaldseks tõlgendamiseks (HMS § 63 lg 2 p 5). Kuna hetkel on olemas ainult 25.05.-26.05.2021. a mõõtmised, mis kirjeldavad ja vastavad 2021. aasta olukorrale, siis käesoleval, 2025. aastal oleva olukorra selgitamiseks on tarvilik läbi viia uued mõõtmised ja modelleerimised. Leevendusmeetmete valik ja ulatus sõltub müramõõtmistel ja modelleerimisel saadud tulemustest. Korralduse eelnõu otsuse punktis 1.1.1. on märgitud järgmist: Müra piirväärtuste ületamisel peab keskkonnaloa omaja esimesel võimalusel viima oma tegevuse vastavusse kehtivate normatiividega. Vajalik on rakendada müraleevendusmeetmeid (nt rajada piisava kõrgusega müratõkkevall), et tagada vastuvõtjateni jõudva mürataseme piirnormidele vastavus. Rakendatud meetmetest tuleb koheselt teavitada Keskkonnaametit. Keskkonnaamet jättis antud juhul detailse leevendusmeetmete loendi esitamata, et oodata ära mõõtmiste ja modelleerimiste tulemused ja nende vastavus kehtivatele piirnormidele ning lisaks anda võimalus ka ettevõttele endale kaalutleda võimalike meetmete üle, mis aitavad tagada müra piirnorme vastuvõtjate juures. Palume ettevõttel esitada omapoolse loendi võimalike müra ja tolmu levimise leevendusmeetmete kohta. 3. Müra korduskontrolli motiivid ja eesmärgid on kindlaks määramata. 2021. a müratasemete mõõtmiste aruandes toodi välja järgmine asjaolu: „Teostatud helirõhutasemete mõõtmiste ja mürakaardistamise tulemusena tuleb eraldi välja tuua lähim eluhoone aadressiga Süsta tn 14, mis on kolmekordne ning hoone ülemistel korrustel võivad mõjuda kõrgemad müratasemed kui maapinnal, kuna puudub maapealsete rajatiste müra varjestav mõju (seetõttu võib osutada vajalikuks täiendavate helirõhutasemete mõõtmiste teostamine Süsta tn 14 korterelamu ülemiste korruste eluruumides).“ Seega ka taotlusmaterjalides olevas mõõtmiste aruandes on välja toodud vajadus läbi viia uued mõõtmised. Lisaks on ettevõtte naabruskonna elanikelt 2024. ja 2025. aastatel Terviseametile ja Keskkonnaametile laekunud kaebuseid ettevõtte territooriumilt kostuva häiriva müra suhtes. Seega tekkis kahtlus, et ettevõtte tegevusest võib levida ülenormatiivne müra. Eeltoodust lähtuvalt on ettevõttel vajalik tootmisterritooriumi piiril läbi viia müratasemete mõõtmine ja ka müratasemete modelleerimine naabruskonnas tundlike aladeni (hooneteni) jõudva mürataseme suhtes. Oluline läbi viia uued mõõtmised, mis kajastaksid praegust olukorda 2025. aastal. Vastavalt mõõtmiste tulemustele tuleb kasutusele võtta niisugused müraleevendusmeetmed, mis tagavad tundlike aladeni jõudva piirnormidele vastavuse. 3.1. KA on ise korralduse eelnõus märkinud, et TSY territooriumil on müramõõtmisi korduvalt tehtud ja lubatud piirväärtuseid ei ole ületatud. Samas on KA siiski seisukohal, et tuleb anda hinnang müra võimalikkusele ja viidatakse naabruskonna elanike kaebustele. Korralduse eelnõus on viidatud ainult ühele müratasemete uuringule: Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt tellitud „BLRT Grupp AS sadama mürakaart. Helirõhutasemete mõõtmised 25.05.2021- 26.05.2021“. Eelmistest mõõtmistest on möödunud 4 aastat ning kuna väiksema doki asemel on ettevõte võtnud kasutusele suurema doki, siis seetõttu on vajalikud läbi viia müra mõõtmised käesolevas olukorras. Seega loa muutmise taotluses ja korralduses viidatud uuring ei vasta suure tõenäosusega enam tänasele olukorrale. 3.2. Korraldusest ei nähtu, millistel faktilistel või õiguslikel alustel põhineb nõue viia läbi uued müramõõtmised. Viide elanike kaebustele ei pruugi olla piisav ega erapooletu põhjus ettevõtte õiguspärase ja kehtiva loa alusel toimuva tegevuse piiramiseks. Korralduse eelnõust ei selgu, miks omistab KA naabrite kaebustele sellise kaalu ega ka see, miks peaks TSY tegelema kordusmõõtmistega, kui ettevõte on juba teinud vajalikud muudatused ja rikkumisi ei ole tuvastatud. Elanike kaebuste hindamisel tuleb kindlasti võtta arvesse tõiga, et laevaremondiettevõte tegutseb territooriumil aastast 1912 ning elanikud on ise vabal tahtel valinud elamise selle ettevõtte naabruses. TSY tegutseb alal, mille katastriüksuse sihtotstarve on tootmismaa 100 % (Kopli 103 Põhja-Tallinna linnaosa). Momendil vastuvõetud Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringu alusel Kopli 103 katastriüksus on tootmis- ja laondusettevõtete ala, ettevõtlusala kõrvalfunktsiooniga (T+B). Kehtiva Tallinna üldplaneeringu alusel on Kopli 103 katastriüksus tööstusettevõtete ala, põhiliselt tööstusettevõtete ja ladude ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi, uute elamute rajamine on lubatud ainult erandina. Elanike asustustihedus ega soov suuremast vaikust ei saa olla aluseks kehtivate piirnormide täiendavale karmistamisele, kui ettevõte tegutseb seaduste piires. TSY tootmisterritooriumil aadressil Kopli 103 Põhja-Tallinna linnaosa ei ületata tööstusmüra piirväärtusi tootmise maa-alal (V mürakategooria). Loa omanik on kohustatud järgima määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemeid. Piirväärtused II kategooria aladel (elamualadel) tööstusmüra puhul on päeval 60 dB ja öösel 45 dB. Müra piirväärtus on keskkonnakvaliteedi piirväärtus, mille ületamise puhul on tegu keskkonnaloa andmisest (antud juhul muutmisest) keeldumise alusega. Seetõttu tuleb loa muutmise menetluses veenduda, et kavandatava tegevusega ei hakata müra piirväärtusi ületama (KeÜS § 62 lg 2 p 2 koostoimes §-ga 59 lg 1 p 2 ning §-ga 3 lg 2 p 1). Keskkonnakvaliteedi piirväärtustele vastamise hindamisel vaadatakse kogu käitise tegevust tervikuna, mitte üksnes muudetavat tegevust. KeÜS § 11. Ettevaatuspõhimõte, lõiked sätestavad järgmist: (1) Keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral vähendada. (2) Keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel selgitatakse välja nende tegevuste mõju keskkonnale. Keskkonnaamet peab hindama mõõtmiste ja modelleerimiste alusel praegust 2025. aasta tegelikku olukorda ja potentsiaalset mõju naabruskonna elanikele. Keskkonnaametil on kaalutlusõigus ja vastavalt olukorrale õigus seada loale kõrvaltingimusi. 3.3. Mürataseme mõõtmine keskkonnaloa muutmise menetluses ei ole põhjendatud. Korralduse eelnõust ei nähtu, miks tuleks TSY taotletud keskkonnaloa muudatusi siduda elanike kaebuste või mürataseme kordusmõõtmisega. TSY hinnangul ei ole neid mõistlik ühes menetluses käsitleda. 3.4. Keskkonnamüra hindamisel tuleb tugineda rahvusvahelistele standarditele (nt ISO 1996- 2), mille kohaselt tuleb müra mõõta tüüpilistes töötingimustes, mitte hüpoteetilistes maksimaalkoormustes, mis ettevõtte tavapärase tegevusega ei kattu. Laevaremonditööd on oma olemuselt varieeruvad ja tsüklilised, mistõttu ei tööta kõik seadmed kunagi üheaegselt täisvõimsusel. Mürauuringu lähteandmed peavad kajastama tegelikku töörežiimi, mitte teoreetilisi maksimumtingimusi ning võimaldama keskkonnamüra arvutuslikku ekstrapoleerimist. Vastused punktidele 3.3. ja 3.4. Võimalik on lisada korraldusse täiendus, et müratasemeid mõõdetakse samaaegselt liivapritsi kasutava tööprotsessiga. Maksimaalne koormus ei ole hüpoteetiline. Kui käitise tööprotsessides on vajalik seadme ja nt tööprotsessi teenindava transpordivahendi samaaegne koostöötamine, siis see pole enam hüpoteetiline situatsioon. Eelnevast lähtuvalt esitab Keskkonnaamet küsimuse, mitu liivapritsi võib töötada käitises samaaegselt? Lisaks palume täpsustada ka käitises kastutatavate teiste müra tekitavate mehhanismide samaaegselt töötamise variante. 3.5. Nõue viia läbi tootmistegevuse uued müramõõtmised on hetkel põhjendamatu ning näib olevat ahistav katse õngitseda rikkumisi TSY mürarežiimis. Selline lähenemine ei ole kooskõlas hea halduse põhimõtetega. Kui kordusmõõtmiste läbiviimiseks on veenvad faktilised põhjused ja õiguslik alus, tuleks need korralduse eelnõus selgelt esile tuua. Vastasel juhul ei jäta KA erapooletu menetleja muljet. Viimased mõõtmised on läbiviidud 25.05.-26.05.2021. Seega vastavad need kasutusel olevatele protsessidele, seadmetele ja tehnoloogiale aastal 2021, need ei kirjelda praegust reaalset olukorda. Käesolevaks ajaks on väiksemas dokis töö lõpetatud ning laevade remondiks kasutatakse suuremat dokki, mis tähendab, et müraallikas on muutunud. Lisaks on ümbritsevad naabrid esitanud korduvalt kaebusi Terviseametile ja Keskkonnaametile. Eelnevast tulenevalt on igati põhjendatud müra taseme mõõtmiste läbiviimine, kuna 4 aastat on pikk ajaperiood ja olukord on vahepeal muutunud. Müra mõõtmiste eesmärk on kontrollid, kas ettevõtte tegevustest lähtuvad päevased ja öised müratasemed vastavad seadusandluses kehtestatud piirväärtustele (määruse nr 71 lisa 1, kus on kehtestatud päevasele (7.00–23.00) ja öisele perioodile (23.00–7.00) erinevad müra normtasemed, mille tagamine on loa omanikule kohustuslik). Müra piirnormide ületamine on keskkonnaloast keeldumise alus ning ka kehtetuks tunnistamise alus (KeÜS § 62 lg 2 p 2 koostoimes §-ga 59 lg 1 p 2 ning §-ga 3 lg 2 p 1). 3.6. Mürataseme kordusmõõtmiste eesmärk on määratlemata. Korralduse eelnõust ei selgu üheselt, mis eesmärgil mõõtmised tehakse ega mida KA plaanib tulemuste põhjal ette võtta. Seetõttu jääb kontrolli eesmärk ebaselgeks ning see näib olevat eesmärgipäratu. 3.7. Palume täpsustada, kes kannab müraekspertiisi ja kordusmõõtmiste kulud. Vastused punktidele 3.6.-3.7. Kindlasti vt ka eelnevaid vastuseid punktidele 3.2 ja 3.5. Vastavalt KeÜS § 12. Keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine lõikest (1) Keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on tellinud mürakaardistamised Tallinna sadamates, siis võib olla võimalik mõõtmiste vähemalt osaline ühildamine Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt tellitavate mõõtmistega. Keskkonnaametit teavitati plaanist tellida müratasemete kaardistamine Tallinna sadamates ja nende naaberpiirkondades. Oleme olnud infovahetuses, et saaks teostada mõõtmisi ka Tallinn Shipyard OÜ tootmisterritooriumilt lähtuvate müratasemete ja vastuvõtjateni jõudvate müratasemete kohta. Kui tekib vajadus läbi viia täiendavaid mõõtmisi, siis nende eest tuleb tasuda Tallinn Shipyard OÜ-l. Palume Tallinn Shipyard OÜ-l seoses müratasemete mõõtmiste ja modellerimiste ühildamise võimalikkusega suhelda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti Keskkonnahoiu osakonnaga ning nende poolt tellitud müratasemete mõõtmisi läbiviiva ettevõttega. 4. Punkt A7.3 - nn „mürarikaste tööde“ keeld 4.1. Punktis A7.3 sätestatud piirang on ebaselge ja tarbetu. Korralduse kohaselt soovib amet keelata „mürarikkad tööd“ kella 23.00 kuni 7.00. 4.2. Mürarikkad tööd on sellise keeluna tarbetu ega tugine õigusaktidele, avades liiga laia ruumi meelevaldsele tõlgendamisele. TSY täidab kõiki seadusest ja kehtivast keskkonnaloast tulenevaid müra piirnorme. TSY tegevust on korduvalt kontrollitud ning ka korralduse eelnõu kinnitab, et TSY ei ületa müra piirtaset. Kui KA peab siiski vajalikuks kehtestada TSY-le lisaks kehtivatele normidele täiendavaid, nn erakorralisi piiranguid, tuleks need piirangud korralduse eelnõus nii õiguslikult kui ka faktiliselt põhjendada. Hetkel seda tehtud ei ole, mistõttu näib keeld „mürarikaste tööde“ näol meelevaldne ja tarbetu. 4.3. „Mürarikaste tööde“ mõiste on sisuliselt ebaselge. KA ei ole korralduse eelnõus selgitanud, mida täpselt tuleb mõista „mürarikaste tööde“ all. Selline termin on õiguslikult määratlemata ja võõras. Tootmistegevusest tuleneva keskkonnamüra reguleerimisel peaks KA tuginema õigusaktidega määratud mõistetele ja kasutama üldtunnustatud keskkonnamüra hindamise mõõtühikuid (nt dB(A)). Vastused punktidele 4.1.-4.3. Keskkonnaluba võib sisaldada ka kõrvaltingimusi (KeÜS § 53 lg 1 p 11). Eelkõige võib tekkida vajadus kõrvaltingimuste sätestamiseks tegevusest mõjutatud isikute õiguste ja huvidega arvestamiseks, kusjuures silmas tuleb pidada nii klassikalisi õigusi (nt naabri omandiõigus – AÕS §-d 143-144) kui ka KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigust. Kui tegevusega kaasneb ülemäärane müra, siis võib olla vajalik reguleerida müratõkke paigaldust või häiritud inimese kodu akende vahetamist mürakindlamate vastu (vastavate isikute nõusolekul). Keskkonnaamet toetub oma dokumentides täielikult seadusandlusele. Palume vaadata määruses nr 71 lisa 1, kus on kehtestatud päevasele (7.00–23.00) ja öisele perioodile (23.00–7.00) erinevad müra normtasemed, mille tagamine on loa omanikule kohustuslik. Kuna 2024.-2025. aastatel on naaberelanikud pöördunud korduvalt mürakaebustega ja helisalvestistega Terviseameti ja Keskkonnaameti poole, siis tekib kahtlus, et eluhooneteni jõudev müratase ületab piirnorme. Lisaks taotluse materjalidest nähtub, et gritiga puhastamine leiab aset ööpäevaringselt ja kõige mürarikkama tegevusena on loa muutmise taotluses välja toodud liivapritsiga töötamine. Ettevõttest lähtuvate müratasemete piirnormidele vastuvõtja juures saab kontrollida mürataseme mõõtmiste ja modelleerimiste abil. Palume täpsustada, mis tegevusi soovite ettevõttes öisel perioodil teha? 4.4. Korralduse eelnõust ei nähtu, millise müra liigi suhtes piirang kehtiks – kas ekvivalentse, keskmise, tonaalse või impulssmüra suhtes. Selline piirang näib meelevaldne ja põhjendamata. 4.5. Lisaks ei selgu korralduse eelnõust, kuidas peaks KA hindama muude alade loomulikku müra, eelkõige tonaalset müra. Vastused punktidele 4.4 ja 4.5. Müramõõtmiste käigus tuleb välja selgitada ettevõtte tegevusest tootmisterritooriumi piirile jõudev müratase ning müratase vastuvõtja juures. Müra normtasemetega võrreldakse müra hinnatud taset (dBA). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A- korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid. Mürataseme hindamise nõuded on sätestatud eelpool mainitud keskkonnaministri määruses nr 71. Müramõõtmiste ja- modelleerimiste detailidega sh müra liikide ja tonaalsusega jm võimalike spetsiifiliste tehniliste küsimustega tegelevad vastavat akrediteeringut omavad ekspert- ettevõtted, kes viivad läbi ka müramõõtmisi. 5. Valgustite väljalülitamine Korralduse projektis esitatud valgustite väljalülitamise kohustus näib olevat asjakohatu ega ole seotud TSY taotluse ega keskkonnakaitsega. Samuti ei selgu korraldusest, miks tuleks valgustid välja lülitada just kuni kella 5-ni ega miks ei võiks elanikud vajadusel kasutada aknakardinaid. KeÜS-i § 7. Heide, heite piirväärtus, keskkonnakvaliteedi piirväärtus, saastamine ja saastatus lõikes (1) on märgitud: Heide on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Sellest tulenevalt võib ka liigne valgustatus olla saastavaks teguriks keskkonnas. KeÜS’i § 14. Hoolsuskohustus sätestab järgmist: Igaüks peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada. Nimetatud sätete järeldusena on ennekõike käitaja kohustus vähendada enda poolt tekitatavat keskkonnahäiringut maksimaalselt võimalikul määral. See ei ole piirkonna elanike kohustus vähendada endani jõudvat keskkonnahäiringut. Eelnevast lähtuvalt palume esitada põhjendused, miks ettevõte ei saa öisel perioodil suure valgusintensiivsusega valgusteid välja lülitada? 6. Kokkuvõtteks Palume selgitada järgmist: a) Kas menetluse esemeks on TSY taotletavad muudatused või TSY majandustegevus tervikuna? Menetluses on loa muutmise taotlus. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 59 lg 4 esimese lause alusel vaatab keskkonnaloa andja keskkonnaloa muutmise taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras. St nii loa andmise kui ka muutmise menetlused on ühesugused. Seega keskkonnaloa muutmisel lisaks KeÜS §-s 59 keskkonnaloa muutmise kohta sätestatule, tuleb lähtuda ka KeÜSi §-des 42-57 sätestatust. Eeltoodust tulenevalt vaatleb Keskkonnaamet ettevõtte poolt esitatud loa muutmise taotlust tervikuna. Kuna ettevõtte tootmisterritooriumi naabruskonna elanikud on esitanud kaebusi müra, osakeste (tolmu) levimise suhtes nende elamuteni ja autodeni, siis kõiki neid asjaolusid on tarvilik menetluse käigus arvesse võtta. Kuna ettevõte on kasutusele võtnud suurema doki (D22), siis sellest tulenevalt on müra allikas ning seetõttu ka tegevustega kaasnev müra levimine muutunud. Lisaks ka selle asjaolu tõttu tuleb selgitada müramõõtmiste abil, kas tundlike aladeni jõudev müratase vastab seadusandluses kehtestatud piirnormidele. b) Müraleevendusmeetmete sisu ja ulatust. „Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2025- 2029“ on leitav vastava alampeatükk: 10.4 TÖÖSTUSMÜRA VÄHENDAMISE MEETMED Tööstusmüra ettevõtete puhul leevendusmeetmete täpne rakendamine vajab koostööd ettevõtetega, et välja selgitada, milliseid tehnilisi lahendusi on võimalik kasutada olenevalt seadmetest. Peamisteks tööstusmüra mõju vähendavateks meetmeteks on: • seadmete müra leviku tõkestamiseks müratõkete, bokside või kiirgust vähendavat vooderduste kasutamine; • mürapeegeldavate pindade vältimine; • heli ümbersuunamine suunda, kus selle häirivus on väiksem; • müra tekitava tehnoseadme paigutamine mürakindlasse konteinerisse või hoonesse; • ventilaatorite juures helisummutite kasutamine; • tootmishoone heliisolatsiooni parandamine, sh ventilatsiooniseadmetes või teistes väljaviivates avades; • mürarikaste seadmete ümbervahetamine vaiksemate vastu või tootmistehnoloogia muutmine vähem müra tekitavaks; • mürarikka tegevuse ajaline või mahuline piiramine; • mürauuringute ja/või -seire läbiviimine, et selgitada välja probleemi olemus või jälgida piirnormidest kinnipidamist. Kuna Tallinn Shipyard OÜ tegeleb laevade remondiga ning nende väga suurte mõõtmete puhul on tõenäoliselt võimalik rakendada: müratõkete rajamist; mürarikaste seadmete ümbervahetamist vaiksemate vastu või tootmistehnoloogia muutmine vähem müra tekitavaks ning mürarikka tegevuse ajalist piiramist. Palume esitada ettevõttel omapoolsed ettepanekud müra ja tolmu levimise vähendamise meetmete kohta. c) Müra kordusmõõtmise faktilisi põhjuseid, õiguslikke aluseid, eesmärke ning kulude jaotust. Keskkonnamõju, antud juhul müra tugevust iseloomustavat mürataset on vajalik ja asjakohane võrrelda seadusandluses kehtestatud piirnormidega. Loa omanik on kohustatud järgima määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemeid. Piirväärtused II kategooria aladel tööstusmüra puhul on päeval (7.00–23.00) 60 dB ja öösel (23.00–7.00) 45 dB. Keskkonnaluba võib sisaldada ka kõrvaltingimusi (KeÜS § 53 lg 1 p 11). Eelkõige võib tekkida vajadus kõrvaltingimuste sätestamiseks tegevusest mõjutatud isikute õiguste ja huvidega arvestamiseks, kusjuures silmas tuleb pidada nii klassikalisi õigusi (nt naabri omandiõigus – AÕKS §-d 143-144) kui ka KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigust. Kui tegevusega kaasneb ülemäärane müra, siis võib olla vajalik näiteks reguleerida müratõkke paigaldust või reguleerida mürarohkete tööde läbiviimise aega ööpäeva lõikes). Mürataseme piirväärtus on keskkonnakvaliteedi piirväärtus, mille ületamisel on tegu keskkonnaloa andmisest/muutmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alusega. Keskkonnaloa menetluse käigus tuleb välja selgitada ja olla veendunud, et keeldumise aluseid ei esine. Kuna ettevõtte tegevus muutub ning piirkonnast on juba laekunud kaebusi, on vajalik müratasemeid kontrollida ka mõõtmiste teel. Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on tellinud mürakaardistamised Tallinna sadamates ja nende naaberpiirkondades, siis võib tekkida võimalus vähemalt osaliseks mõõtmiste ühildamiseks Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt tellitavate mõõtmistega. Kui tekib vajadus läbi viia täiendavaid mõõtmisi, siis nende eest tuleb tasuda Tallinn Shipyard OÜ- l. Vastavalt KeÜS § 12. Keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine lõikele (1) Keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti. d) Palume selgitada või korraldusest välja jätta punktid A7.3 ja A7.4. Eelpool mainitud määruses nr 71 lisas 1 on kehtestatud päevasele (7.00–23.00) ja öisele perioodile (23.00–7.00) erinevad müra normtasemed. Tuginedes nimetatud määrusele ja naabruskonna elanike korduvatele kaebustele oleme lisanud loa eelnõudele kõrvaltingimuse A7.3. Seoses eelnõudesse lisatud kõrvaltingimusega A7.4. palume selgitust, miks ei ole võimalik välja lülitada tööks mittevajalikke valgusteid perioodil 23.00-05.00. Juhime tähelepanu, et siinkohal oleme vastu tulnud ettevõttele ja lühendanud öist perioodi 2 tundi ettevõtte kasuks. Vt ka punkt 5. 7. Samuti teeme ettepaneku eraldada keskkonnaloa muudatuste menetlus ja mürakontroll eraldi menetlusteks, kuna nende menetlemine ühes ja samas menetluses ei näi olevat põhjendatud. Nagu eelpool kirjutatud, on menetluses loa muutmise taotlus tervikuna ning seetõttu käsitletakse ettevõtte tegevusi ja nendest tegevustest lähtuvaid keskkonnamõjusid ühes menetluses koos. Palume esitada vastused ja täpsustused Keskkonnaameti poolsetele küsimustele hiljemalt 01.09.2025. Juhul, kui Te vastuseid tähtajaks ei esita ega taotle tähtaja pikendamist, siis Keskkonnaamet lahendab menetluse seni laekunud asjaolude alusel.