Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ kehtestamine

HARJU MAAVANEMA KORRALDUS Tallinn 02.08.2016 nr 1939-k Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teema- planeeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ kehtestamine Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine” (edaspidi teemaplaneering) objektiks on 330/110 kV õhuliini trassikoridor Harjumaal Harku alajaamast kuni Lääne maakonna piirini. Planeeritud Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Planeeritud elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks ning ülekandekadude vähendamiseks, mis omakorda tagab tarbijale parema elektriühenduse. Uus liin on kaugemas tulevikus vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide, Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/EC) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009) ENTSO-E koostatud kavas „TYNDP 2010” ning Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruannetes alates 2010. aastast. Teemaplaneering lähtub üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud eesmärkidest, mis näevad ette Eesti energiavarustuse võimaluste avardamise. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb lähiaastatel luua varustuskindluse parandamiseks 330 kV ringvõrk (Tallinn-Narva-Tartu-Pärnu-Tallinn), mille läänepoolse osa moodustab Harku-Lihula-Sindi liin. Käesolevaks hetkeks on Pärnu ja Viljandi maakondades kehtestatud maakonnaplaneeringud Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330 kV õhuliini trassi koridori asukoha määramiseks, millega on määratud trassikoridor Kilingi-Nõmmest kuni Eesti riigi piirini. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridor on määratud alates Harku alajaamast kuni Sindi alajaamani. Planeeritud trassikoridor läbib kolme maakonda ja 11 kohalikku omavalitsust ning selle kogupikkus on ca 173 km. Samaaegselt koostasid Lääne ja Pärnu maavalitsused teemaplaneeringud Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi asukoha määramiseks oma maakondades. Lääne maakonnas ja Pärnu maakonnas on vastavad teemaplaneeringud juba ka kehtestatud. Uue 330/110 kV elektriliini rajamine võimaldab elektrisüsteemiga liita uusi tootmisvõimsusi Lääne- Eestis, aitab oluliselt suurendada varustuskindlust kogu Eestis ning hajutada energiatootmist, tagada ja suurendada tarbijate varustatust elektriga ka kaugemas tulevikus. Uue 330/110 kV õhuliini planeerimine on avalikes (üldistes) huvides. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini ehitamine on kavandatud aastatel 2017-2020. Harju maakonnas on määratud 330/110 kV õhuliini trassikoridori asukoht alates Harku alajaamast kuni Lääne maakonna piirini. Teemaplaneeringu koostamise eesmärgiks oli tehniliselt amortiseerunud Harku- Lihula-Sindi 110 kV elektriliini üleviimine 330/110 kV pingele ja uue õhuliini trassikoridori asukoha määramine. Nimetatud 110 kV elektriliin läbib Harju maakonnas nelja valda – Saue, Harku, Kernu ja Nissi. Tegemist on mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisega, mistõttu määrati kõrgepingeliini asukoht maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ning planeeringu koostamisel lähtuti kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse §-s 291 sätestatud erisustest. Elektriliini trassikoridori asukoht valiti variantide võrdluse teel. Planeeringualaks on 330/110 kV elektriliini trassikoridor, mis hõlmab Harju maakonda läbiva Harku- Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini projekteerimiseks ja toimimiseks vajaliku ala Saue, Harku, Kernu ja Nissi valdade territooriumidel. Planeeritud trassikoridori (õhuliin koos kaitsevööndi ja puhveralaga) laius on 100 m. Harku alajaama ja Keila alajaama vahelisel lõigul on trassikoridori laius 125 m, kuna antud lõigul reserveeritakse koridor ka perspektiivsele Harku-Paldiski 330 kV elektriliinile. Vajadusel on projekteerimise käigus võimalik nihutada õhuliini koos kaitsevööndiga vaid trassikoridori sees puhverala (20 m) ulatuses. Õhuliini ja mastide täpsed asukohad määratakse õhuliini ehitusprojektiga ning pärast selle valmimist on 330/110 kV õhuliini kaitsevööndi laius 80 m (see ulatub 40 m mõlemale poole liini telge). Harku alajaama ja Keila alajaama vahelisel lõigul on kahe liini kaitsevööndi laius kokku 105 m (see ulatub 40 m liini teljest väljapoole ning kahe liini telgede vaheline kaugus peab olema minimaalselt 25 m). Planeeritud 330/110 kV elektriliinil on ühel mastil nii 330 kV kui ka 110 kV ahelad. Selline lahendus vähendab elektriliini kaitsevööndi alla jäävat maa-ala, väiksemad on ka liini ehitamise materjali ja hilisemad hooldustööde kulud. Harju maakonnas tehakse elektriliinilt 330 kV õhuliini sisseviigud Harku alajaama ning 110 kV sisseviigud Harku, Keila ning vajadusel perspektiivsesse Riisipere alajaama. Trassikoridori pikkus Harju maakonnas on 57,3 km. Teemaplaneeringu koostamisel on algusest peale arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused, lähtuvalt planeeringuala majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise keskkonna ja looduskeskkonna pikaajalistest suundumustest ning energiaühenduse väljaehitamise vajadusest. Trassikoridoride alternatiivide valikul analüüsiti olemasolevat asustust ja looduslikke tingimusi. Arvestati olemasolevate elektriliinide paiknemist ning kinnismälestiste, looduskaitseliste objektide ja õigusaktidest tulenevate piirangutega. Samuti lähtuti põhimõttest, et trassikoridor kulgeks võimalikult sirgjooneliselt ja elamud jääksid trassikoridori teljest soovitatavalt vähemalt 100 m kaugusele. Parima trassikoridori asukoha leidmiseks võrreldi alternatiivseid trassikoridori asukohti trassi erinevatel lõikudel. Parima trassikoridori asukoha leidmiseks võrreldi trassialternatiive kriteeriumide alusel kolmes valdkonnas: majanduslik, sotsiaalne ja looduskeskkondlik. Alternatiivide kaalumisel arvestati ka eluhoonete kaugust. Trassikoridor kavandati eluhoonete vahelt läbi nii, et õhuliin jääks neist üldjuhul võrdsele kaugusele. Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatu negatiivsete mõjude leevendamise meetmeid on kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) käigus. KSH aruanne sisaldab planeeringus kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke kaalutlusi ning olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid. Teemaplaneeringu lahendus tugineb KSH aruandele. Kogu trassikoridori ulatuses on läbi viidud ühine KSH, mis hõlmab Harju, Lääne ja Pärnu maakondade teemaplaneeringuid. Keskkonnaamet kiitis KSH aruande heaks oma 04.02.2016 kirjaga nr 6-5/16/1-7 „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise heakskiitmine”. Teemaplaneeringu puhul on tegemist maakonnaplaneeringu erijuhtumiga, mis tähendab, et 330 kV õhuliini rajamiseks üld- ja detailplaneeringuid reeglina enam koostama ei pea. Vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 291 lõikele 6 toimub joonehitise projekti koostamine kehtestatud 2 teemaplaneeringu alusel, kui joonehitise (käesoleval juhul kõrgepingeliin) asukoht on valitud maakonnaplaneeringu või selle teemaplaneeringuga. Kehtestatud teemaplaneeringu alusel koostatakse järgmise etapina kõrgepingeliini ehitusprojekt, mis määrab täpse maa-ala 330 kV õhuliini rajamiseks. Õhuliini projekteerimise ajal sõlmib Elering AS iga maaomanikuga isikliku kasutusõiguse lepingu, milles fikseeritakse elektriliini trassi asukoht ja lepitakse kokku kõik muud tingimused, sh kompensatsioonid maaomanikule. Kuni teemaplaneeringu elluviimiseni konkreetsel õhuliini lõigul, saavad maaomanikud kinnistuid edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi. Senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Teemaplaneeringus seatud trassikoridori kasutamise ning projekteerimise põhimõtteid ja tingimusi tuleb järgida juhul, kui krundi või kinnistu seniseid ehitustingimusi või sihtotstarvet soovitakse muuta või kui asutakse õhuliini projekteerima või trassikoridoris koostama uusi planeeringuid või projekteerimis- tingimusi. Uute üld- ja detailplaneeringute koostamisel peab kohalik omavalitsus arvestama valitud trassikoridoriga ja 330 kV õhuliini asukohaga. Pärast uue õhuliini kasutuselevõttu lähtutakse planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel 330/110 kV õhuliinist ja selle kaitsevööndist, mitte trassikoridoris sätestatud tingimistest. Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja viiest joonisest. Seletuskirjas on selgitatud ja põhjendatud trassikoridori asukohavalikut kohalike omavalitsuste kaupa, trassikoridori jäävate maa- ja veealade üldised kasutustingimused on koostatud kogu trassikoridori kohta. Joonised: 1) põhijoonis, mõõtkavas 1:100 000, millel on nähtav kogu planeeritud trassikoridor Harju maakonnas, 2) planeeringulahendus Saue vallas, 3) planeeringulahendus Harku vallas, 4) planeeringulahendus Kernu vallas ja 5) planeeringu- lahendus Nissi vallas. Planeeringulahenduse joonised valdade lõikes on mõõtkavas 1:20 000, kuna on aluseks trassikoridori kandmisele valdade üldplaneeringutesse. Teemaplaneeringu juurde kuuluvad kaust II – KSH aruanne ning kaust III – lisad ja kooskõlastused. Teemaplaneeringu koostamine algatati Harju maavanema 26.10.2011 korraldusega nr 2018-k „Harju maakonna planeeringu teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikele 1 menetleti teemaplaneering lõpuni kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse kohaselt. Teemaplaneering on koostatud vastavuses planeerimisseaduse § 291 sätestatud mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamise erisustega. Planeeringu koostamise pooled on Harju Maavalitsus, Elering AS, planeeringukonsultant AS Ramboll (alates 17.07.2015 Skepast & Puhkim AS) ja KSH koostaja AS Maves. Teemaplaneering on koostatud koostöös Lääne ja Pärnu maavalitsustega. Planeeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi teemaplaneering käsitab ning teiste huvitatud isikutega. Teemaplaneeringu koostamise algetapis loodi Elering AS veebilehele planeeringuportaal, kus kajastati kõik teemaplaneeringu koostamisega seotud materjalid. Avalikkusele suunatud tutvustused ja arutelud viidi läbi kogu teemaplaneeringu koostamise käigus vastavuses planeerimisseaduses sätestatud nõuetega ning igaühel oli neil võimalik osaleda. Teave planeeringu avalike väljapanekute ja arutelude kohta oli kättesaadav Harju Maavalitsuse ja Saue, Harku, Kernu ning Nissi vallavalitsuste veebilehtedel. Kõikidest planeeringu koostamise etappidest teavitas maavanem avalikkust ka kohalike ajalehtede kaudu. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade tutvustamine toimus 26.09.2012 Saue ja Harku valdade lõikes Keila Linnavalitsuse saalis ning 01.10.2012 Kernu valla lõikes Kernu Valla Rahvamajas ja Nissi valla lõikes Riisipere Kultuurimajas. Planeeringu esimese eskiislahenduse ja KSH programmi avalik väljapanek viidi läbi 25.02-10.03.2013 ja avalikud arutelud toimusid 12.03.2013 Riisipere Kultuurimajas, 13.03.2013 Kernu valla Rahvamajas ning 13.03.2013 Saue ja Harku valdade lõikes Keila Linnavalitsuse saalis. Planeeringu teise eskiislahenduse avalik väljapanek viidi läbi 16.-30.09.2013 ja avalikud arutelud 3 toimusid 08.10.2013 Saue ja Harku valdade lõikes Saue Vallavolikogu saalis ning 09.10.2013 Nissi valla lõikes Riisipere Kultuurimajas ja Kernu valla lõikes Laitse Seltsimajas. Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõike 2 kohaselt on teemaplaneering kooskõlastatud planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate maakondade maavanematega ja planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega ning samuti planeerimise valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud asjaomaste riigiasutustega. Teemaplaneering võeti vastu Harju maavanema 09.01.2015 korraldusega nr 40-k. Teemaplaneeringu ja selle KSH aruande avalikustamine toimusid samaaegselt – 02.02-02.03.2015. Teemaplaneeringu ja sellele koostatud KSH aruande avalikustamine korraldati Saue, Harku, Kernu ja Nissi valdade keskustes ning Harju Maavalitsuses. Teemaplaneering koos kõikide lisadega avalikustati ka Harju Maavalitsuse ning AS Eleringi veebilehtedel. Teated teemaplaneeringu avalikust väljapanekust ilmusid ajalehtedes Harju Elu 23.01.2015 ja Koduvald (Saue valla leht) 2015. aasta veebruaris, väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.01.2015, Harju Maavalitsuse, Harku valla, Saue valla, Kernu valla ja Nissi valla veebilehtedel ning AS Eleringi loodud planeeringu portaalis. Kõigile kavandatava elektriliini trassikoridori jäävate kinnisasjade omanikele saadeti teade teemaplaneeringu vastuvõtmise ning avalikustamise kohta tähitud kirjaga. Avaliku väljapaneku jooksul esitati kokku 30 kirjalikku avaldust, mis sisaldasid ettepanekuid, vastuväiteid või selgitamist vajavaid küsimusi. Valdav osa ettepanekutest ja vastuväidetest puudutasid trassikoridori kavandatavat asukohta erinevates lõikudes ja leevendavate meetmete rakendamist. Saue valla osas heideti ette ka varasemate eskiislahenduste avalikustamise info mitte kättesaamist. Kõikidele planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud avaldustele on vastatud. Teemaplaneeringu avalikud arutelud toimusid 07.04.2015 Saue Valla kultuurikeskuses ning 08.04.2015 Riisipere Kultuurimajas ja Kernu Valla Rahvamajas. Avalikel aruteludel osalesid maavalitsuse esindajad, planeeringu ja KSH koostamise konsultandid, AS Eleringi esindajad, vastava vallavalitsuse esindajad, ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud ning muud huvilised. Arutelul andsid selgitusi ja vastasid küsimustele Harju Maavalitsuse esindajad, konsultandid ning AS Eleringi esindajad. Harku ja Nissi valdades asuvate kinnisasjade omanikest üheksa ettepanekuid ei olnud võimalik täies ulatuses arvestada, kuid elektriliini rajamisest tulenevaid mõjusid on võimalik leevendada projekteerimise faasis. Vastavates meetmetes lepitakse iga kinnisasja omanikuga kokku eraldi projekteerimise aegse koostöö raames. Avaliku väljapaneku ja avalike arutelude järgselt jõuti järeldusele, et teemaplaneeringu lahendust Saue vallas on vaja muuta ning sellest tulenevalt koostati Saue valla kohta uus eskiislahendus. Kernu vallas ilmnes vajadus Kaasiku külas loodesse suunduva EL 017 Keila-Rummu 110 kV õhuliini ühendamiseks Hingu külast edelast mööduva EL 110 Kiisa-Ellamaa 110 kV õhuliiniga. Seetõttu muudeti planeeringulahendus Laitse, Kaasiku ja Hingu külades. Muudetud trassikoridor kattus suures osas II eskiislahenduse joonise kohase alternatiiviga K 1-3. Sellega võeti arvesse kõikide Saue vallas ja Kernu vallas asuvate kinnisasjade omanike tehtud ettepanekud ja vastuväited, olenemata avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjadele antud vastustest. Teemaplaneeringu avalikustamise tulemustest ja uuest planeeringu eskiislahendusest Saue ja Kernu valdades teavitati ajalehes Harju Elu 17.04.2015, Kernu valla ajalehes Oma Vald 2015. aasta aprilli numbris, Harju Maavalitsuse ja Saue Vallavalitsuse veebilehtedel ning AS Eleringi loodud planeeringu portaalis. Lisaks teavitati Saue vallas kavandatava elektriliini trassile jäävate kinnisasjade omanikke lihtkirjaga. 4 Saue vallas koostatud uue eskiislahenduse tutvustus toimus 27.04.2015 Saue Valla Kultuurikeskuses. Eskiislahenduse kohta laekus Saue vallas asuvate kinnisasjade omanikelt 14 kirjalikku avaldust, mis sisaldasid ettepanekuid, vastuväiteid või selgitamist vajavaid küsimusi. Kõiki planeeringu uue eskiisi koostamise käigus esitatud ettepanekuid on kaalutud ja kirjadele vastatud. Tulenevalt sellest, et Kernu valla osas muudetud trassikoridor on põhimõtteliselt II eskiislahenduse koosseisus juba avalikustatud ning see asub suuremas osas riigimaal, ei korraldatud Kernu vallas täiendavat eskiislahenduse avalikku arutelu. Kernu vallas asuvate kinnisasjade omanikelt laekus uue eskiisi koostamise ajal kaks kirjalikku avaldust, milledele on vastatud. Avaliku väljapaneku järgselt muudetud planeeringulahendus saadeti kooskõlastamiseks Saue Vallavalitsusele, Kernu Vallavalitsusele, Keskkonnaametile, Terviseametile ja Maa-ametile. Oma kooskõlastuse andsid muudetud planeeringulahendusele Kernu Vallavalitsus, Maa-amet, Terviseamet ja Keskkonnaamet. Saue Vallavalitsus kooskõlastas oma 29.06.2015 kirjaga nr 7-1/200-1 Saue valla lõunaossa jääva trassikoridori lahenduse. Valla põhjapoolsete trassialternatiivide kohta kooskõlastust ei antud, põhjendades seda suure elanike poolse vastuseisuga ning täiendava mõjude uurimise vajadusega, kuna tegu on üldplaneeringut muutva lahendusega. Vastuolule ühegi seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga kirjas ei viidatud. Lisaks soovitas Saue Vallavalitsus kaaluda uue elektriliini rajamist maakaabelliinina olemasoleva 110 kV elektriliini koridori. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõigete 2 ja 3 alusel luges Harju Maavalitsus teemaplaneeringu Saue Vallavalitsuse poolt kooskõlastatuks. Teemaplaneeringu uus lahendus Saue ja Kernu valdades võeti vastu Harju maavanema 02.09.2015 korraldusega nr 1717-k ning suunati avalikule väljapanekule ajavahemikul 21.09-18.10.2015. Informatsioon sellest ning avalike arutelude toimumisest saadeti kõigile Saue vallas ja Kernu vallas trassikoridori jäävate kinnisasjade omanikele tähitud kirjaga. Samuti avaldati teade teemaplaneeringu avalikustamisest Saue vallalehe Koduvald 2015. aasta septembri numbris ning Harju Maavalitsuse, Saue Vallavalitsuse ja Kernu Vallavalitsuse veebilehtedel ning AS Eleringi loodud planeeringu portaalis. 21.09-18.10.2015 toimunud avaliku väljapaneku jooksul esitati kokku neli kirjalikku avaldust, mis sisaldasid ettepanekuid, vastuväiteid või selgitamist vajavaid küsimusi. Kolm vastavasisulist kirja esitati veel pärast avalike väljapaneku toimumist. Valdav osa ettepanekutest ja vastuväidetest puudutasid trassikoridori kavandatavat asukohta erinevates lõikudes ning leevendavate meetmete rakendamist. Kõikidele planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ning ka hiljem laekunud avaldustele on vastatud. Planeeringu avalikud arutelud toimusid 16.11.2015 Saue Valla Kultuurikeskuses ning 17.11.2015 Kernu Valla Rahvamajas. Avalikel aruteludel osalesid maavalitsuse esindajad, planeeringu ja KSH koostamise konsultandid, AS Eleringi esindajad, vastava vallavalitsuse esindajad, ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud ning muud huvilised. Arutelul andsid selgitusi ja vastasid küsimustele Harju Maavalitsuse esindajad, konsultandid ning AS Eleringi esindajad. Saue vallas toimunud arutelul selgus, et avaldusi esitanud isikud jäävad oma seisukohtade juurde ning lisaks soovisid mõned viimase eskiislahenduse koostamise ajal vastuväiteid esitanud isikutest, et ka nende avaldustega arvestatakse. Nad esitasid oma seisukohad kirjalikult uuesti pärast avalike arutelude toimumist ning neile avaldustele on samuti vastatud ning täiendavalt trassivaliku põhjendusi selgitatud. Esitatud ettepanekuid ei olnud võimalik täies ulatuses arvestada, kuid elektriliini rajamisest tulenevaid 5 mõjusid on võimalik leevendada projekteerimise faasis. Vastavates meetmetes lepitakse iga kinnisasja omanikuga kokku eraldi projekteerimise aegse koostöö raames. Kernu vallas toimunud arutelul avaliku väljapaneku ajal avalduse esitanud isik ei osalenud ja puudub kinnitus, kas Harju Maavalitsuse poolt antud vastus teda rahuldas. Pärast avalikustamist avalduse esitanud Kalaoja talu esindajad veendusid avalikul arutelul, et kavandatav elektriliin ei hakka läbima nende kinnistut ning nende avaldus ei ole enam ajakohane. Neljas vallas, mida planeeritud trassikoridor läbib, jäi lahenduseta 12 vastuväidet, millega arvestamist ja eelistatud trassikoridori asukoha muutmist ei pidanud maavanem põhjendatuks. Neist Nissi valla osas 8 vastuväidet (Aime Laht, Aivar Kaldmets, Angelika Somelar ja Ilmar Toom, Kaie Soosaar, Kaur Oder, Kustas Oder, Pille Raja, Ramil Nasibullin), Harku valla osas 1 vastuväide (Tiiu Kallas) 02.02-02.03.2015 toimunud avalikustamise ajal ning Saue valla osas 3 vastuväidet (Aime Kõrvne, Hans Luik, Natalja Saar) 21.09-18.10.2015 toimunud avalikustamise ajal. Lisaks esitas Mari-Liis Haviko Saue vallast pärast viimast avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu avalduse, kus tõi välja punktid, millele tuginedes palus tühistada teemaplaneeringu vastuvõtmise korralduse. Mari-Liis Haviko avaldusele on vastatud Harju maavanema 01.12.2015 kirjaga nr 12-4/4485, kus anti vastus igale avalduses toodud punktile, põhjendati ja selgitati, kuidas teemaplaneeringu koostamisel on avalduses toodud asjaoludega arvestatud. Andmed selle avalduse kohta lisati Rahandusministeeriumi järelevalvesse esitatud materjalide hulka. Maavanem esitas 25.01.2016 kirjaga nr 12-4/319 teemaplaneeringu materjalid ja menetlusdokumendid Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ning seisukoha võtmiseks planeeringu avalikustamisel arvestamata jäänud vastuväidete osas. Järelevalve tulemusena andis riigihalduse minister 13.07.2016 kirjaga nr 15-2/09525 Harju maakonna planeeringut täpsustavale teemaplaneeringule „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ planeerimisseaduse § 23 lõike 6 kohase heakskiidu ning tegi Harju maavanemale ettepaneku teemaplaneeringu kehtestamiseks. Samas kirjas on esitatud ülevaade järelevalve käigus teostatud toimingutest; antud hinnang teemaplaneeringu sisu vastavuse kohta kehtivale õigusele; toodud välja ebatäpsused planeeringumaterjalides, mida on vaja korrigeerida ja täpsustada enne teemaplaneeringu kehtestamist; on fikseeritud, et teemaplaneering on kooskõlas üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+ ning antud seisukoht arvestamata vastuväidete kohta. Järelevalve teostamise käigus asus Rahandusministeerium kõikide teemaplaneeringu koostamisel arvestamata jäänud vastuväidete osas seisukohale, et Harju maavanem on oma vastuseid ja planeeringulahendust piisavalt põhjendanud, välja arvatud Nissi vallas alternatiivi N 1-2 osas. 24.05.2016 toimunud Harju Maavalitsuse ärakuulamise ja maavalitsuse poolt täiendavate põhjenduste esitamise järgselt asus Rahandusministeerium Nissi valla planeeringulahenduse kohta esitatud vastuväidete osas seisukohale, et Harju maavanem on teemaplaneeringu koostamise käigus põhjendatult jõudnud tulemusele, et eelistatuim Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridor Nissi vallas paikneb alternatiivi N 1-2 asukohas. Saue valla planeeringulahenduse kohta esitatud vastuväidete osas asus Rahandusministeerium seisukohale, et maavanem on teemaplaneeringu koostamise käigus põhjendatult jõudnud tulemusele, et eelistatuim Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridor Saue vallas paikneb alternatiivi S 1-6 asukohas. Kernu valla planeeringulahenduse kohta esitatud vastuväite osas asus Rahandusministeerium seisukohale, et maavanem on teemaplaneeringu koostamise käigus põhjendatult jõudnud tulemusele, et eelistatuim Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridor Kernu vallas paikneb alternatiivi K 1-3 asukohas. Rahandusministeerium pidas põhjendatuks ka elektriliini trassikoridori asukoha valikut Harku vallas. Saue vallas pärast viimas avalikku väljapanekut ja avalikku 6 arutelu esitatud avaldust ei loetud planeerimisseaduse mõistes vastuväiteks ning sellest tulenevalt Rahandusministeerium seda ei menetlenud. Teemaplaneeringu järelevalve kirjas väljatoodud kõikide nõuetega on arvestatud ning teemaplaneeringut on täiendatud ja täpsustatud. Vastavad korrektuurid on tehtud teemaplaneeringu seletuskirja ja planeeringujoonistele. Teemaplaneeringu kehtestamise põhjendused on toodud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ seletuskirjas ja planeeringujoonistel, mis on korralduse lahutamatud lisad. Lähtuvalt eeltoodust ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (RT I, 23.03.2015, 3) § 1 lõikest 1 ja planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 23 lõike 6, § 24 lõigete 2 ja 6, § 25 lõigete 2 ja 3, § 291 lõike 5 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõike 1 ning haldusmenetluse seaduse § 56 lõike 1 alusel: 1. Kehtestan Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ lisatud kujul. 2. Kehtestatud teemaplaneeringuga on võimalik tutvuda Harju Maavalitsuses aadressil Roosikrantsi 12 Tallinnas ja Harju Maavalitsuse veebilehel: https://harju.maavalitsus.ee/teemaplaneeringud. 3. Teha käesolev korraldus koos teemaplaneeringuga teatavaks Saue Vallavalitsusele, Harku Vallavalitsusele, Kernu Vallavalitsusele, Nissi Vallavalitsusele, Rahandusministeeriumile ja AS-ile Elering ühe kuu jooksul korralduse allakirjutamise päevast arvates. 4. Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna arengutalitusel avaldada teade teemaplaneeringu kehtestamise kohta Harju Maavalitsuse veebilehel, ajalehes Harju Elu ning Saue ja Harku vallalehtedes ühe kuu jooksul korralduse allakirjutamise päevast arvates. 5. Teade teemaplaneeringu kehtestamisest saata Lääne Maavalitsusele, Pärnu Maavalitsusele, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Keskkonnaametile, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile, Maa-ametile, Maanteeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile, Põllumajandusametile, Terviseameti Põhja talitusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, AS-ile Eesti Energia ja OÜ-le Elektrilevi 14 päeva jooksul käesoleva korralduse allakirjutamise päevast arvates. 6. Vastavalt planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 291 lõikele 5 kantakse pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist joonehitise asukoht ja maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutustingimused vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates. 6.1. Planeeritud joonehitise asukoht kantakse 29.11.2012 kehtestatud Saue valla üldplaneeringusse, 17.10.2013 kehtestatud Harku valla üldplaneeringusse, 13.10.2005 kehtestatud Kernu valla üldplaneeringusse ja 17.04.2014 kehtestatud Nissi valla üldplaneeringusse. 6.2. Pärast Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassikoridori asukoha kandmist Saue, Harku, Kernu ja Nissi valla üldplaneeringutesse kehtivad trassikoridori asukohas teemaplaneeringus sätestatud maakasutustingimused. 7. Korralduse vaidlustamiseks on igal isikul, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õigus 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama teemaplaneeringu kehtestamisest, esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaie Harju Maavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Rajasalu Maavanem 8  Vastavalt nimekirjale - Meie: 04.08.2016 nr 12-4/2744 Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ kehtestamine Austatud koostööpartner Harju maavanem kehtestas Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula- Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ 02.08.2016 korraldusega nr 1939-k. Kavandatav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eestit katvast 330 kV elektrivõrgust ning on esimene etapp Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Planeeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks (väiksem elektrikatkestuse oht) ning ülekandekadude vähendamiseks (suureneb ülekande efektiivsus), mis omakorda tagab tarbijatele parema elektriühenduse. Kaugemas tulevikus on uus liin vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel. Harjumaal läbib trassikoridor Harku, Saue, Kernu ja Nissi valdu ning selle pikkus on 57,3 km (Eestis kokku 173,1 km). Teemaplaneeringuga on määratud 330/110 kV õhuliini trassikoridori asukoht ning reserveeritud selle rajamiseks vajalik maa. Sobivaim trassikoridori asukoht selgitati välja avaliku planeerimisprotsessi ning erinevate teemaplaneeringu osapoolte koostöö ja kaasamise tulemusena. Teemaplaneering on aluseks õhuliini projekteerimisele Harjumaal. Planeeritud trassikoridor hõlmab 330/110 kV elektriliini toimimiseks ja alajaamadega ühendamiseks tarviliku maa-ala Harku, Saue, Kernu ja Nissi valdade territooriumil. Ette on nähtud võimalused ka teiste olemasolevate 110 kV elektriliinide ümberehituseks Harku-Lihula-Sindi elektriliiniga samasse koridori või elektriliinide tõstmine Harku-Lihula-Sindi elektriliini mastidele. Planeeritavasse trassikoridori on kavandatud elektriliin koos kaitsevööndiga, millele lisandub 20 m laiune puhverala. Puhverala võimaldab projekteerimise faasis elektriliini asukohta täpsustada eelkõige ehitusgeoloogiast ja reljeefist tulenevalt. Õhuliini ja mastide täpsed asukohad määratakse õhuliini ehitusprojektiga. Pärast õhuliini valmimist puhverala vabaneb. Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja viiest joonisest. Põhijoonisel on nähtav kogu planeeritud trassikoridor Harju maakonnas. Planeeringu lahenduse joonised valdade lõikes on aluseks trassikoridori kandmisele valdade üldplaneeringutesse. Planeeringu koostamise käigus on läbi viidud keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH aruandes on selgitatud, kirjeldatud ja hinnatud teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi mõjusid loodus- ja sotsiaalmajanduslikule keskkonnale, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatud negatiivsete mõjude leevendamise meetmed. Teemaplaneeringu materjalid on kättesaadavad Harju Maavalitsuse veebilehel aadressil: Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452 15077 TALLINN Faks 611 8602 [email protected] www.harju.maavalitsus.ee http://harju.maavalitsus.ee/et/harku-lihula-sindi-330/110-kw-elektriliini-trassi-asukoha-maaramine1 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Rajasalu maavanem Lisa: Harju maavanema 02.08.2016 korraldus nr 1939-k. Saata: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet, Päästeamet, Maanteeamet, Tehnilise Järelevalve Amet, Terviseamet, Põllumajandusamet, Lääne Maavalitsus, Rapla Maavalitsus. Alan Rood 6118789 [email protected] 2 (2)