Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teema-planeeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ kehtestamine

Planeeringu koostaja Harju Maavalitsus Roosikrantsi 12, 15077 Tallinn Tel 611 8601, www.harju.maavalitsus.ee Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Tel 698 8362, skpk.ee Tellija Elering AS Kadaka tee 42, 12915 Tallinn Tel 715 1222, www.elering.ee HARJU MAAKONNAPLANEERINGUT TÄPSUSTAV TEEMAPLANEERING HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 KV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Algatatud: 26.10.2011 Vastuvõetud: 09.01.2015 ja 02.09.2015 Kehtestatud: Koostamise 29.07.2016 Kuupäev: 2 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE SISUKORD KAUST I TEEMAPLANEERING SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 5 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA TRASSI-KORIDORI VALIK ................. 8 1.1. Planeeringu koostamise eesmärk............................................................................ 10 1.2. Planeeringuala ..................................................................................................... 10 1.3. Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid ..................................................... 11 1.4. Teostatud uuringud ja analüüsid ............................................................................ 11 1.5. Planeeringus käsitletavad mõisted .......................................................................... 12 1.6. Trassikoridori asukoha valiku põhjendused .............................................................. 14 1.6.1. Saue vald ............................................................................................................ 15 1.6.2. Kernu vald........................................................................................................... 17 1.6.3. Nissi vald ............................................................................................................ 19 2. VALITUD TRASSIKORIDOR ................................................................................ 21 2.1. Ettepanek planeeritavast alast väljapoole Harku vallas planeeritud perspektiivsele teele 21 2.2. Trassikoridor Saue vallas ....................................................................................... 22 2.3. Trassikoridor Harku vallas ..................................................................................... 22 2.3.1. Kitsas olu Harku vallas .......................................................................................... 23 2.4. Trassikoridor Kernu vallas ..................................................................................... 23 2.5. Trassikoridor Nissi vallas ....................................................................................... 24 2.6. Planeeritavad elektriliinid ja alajaamade sisseviigud Harju maakonnas ........................ 25 3. TRASSIKORIDORI KASUTAMISE, PROJEKTEERIMISE PÕHIMÕTTED JA TINGIMUSED ..................................................................................................... 26 3.1. Planeeringute koostamise ja projekteerimise põhimõtted trassikoridoris ja selle lähiümbruses ....................................................................................................... 26 3.2. Trassikoridori jäävate maa- ja veealade üldised kasutamistingimused ......................... 26 3.2.1. Enne elektriliini ehitamist trassikoridoris kehtivad piirangud ....................................... 26 3.2.2. Elektriliini ehitamise ajal trassikoridoris kehtivad piirangud ........................................ 26 3.2.3. Peale elektriliini rajamist elektriliini kaitsevööndis kehtivad piirangud .......................... 27 3.2.4. Õhuliini ja maantee kattuvas kaitsevööndis kehtivad piirangud .................................. 28 3.3. Elektriliini projekteerimise ja rajamise põhimõtted ning tingimused ............................ 28 3.3.1. Elektriliini projekteerimise tingimused erandina kitsastes oludes ................................ 30 3.3.2. Elektriliini projekteerimise tingimused raudteega lõikumisel ....................................... 31 3.3.3. Uue alajaama rajamise tingimused ......................................................................... 31 3.4. Keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed planeeringuga kavandatava elluviimiseks .......................................................................................................................... 31 3.4.1. Planeerimisel ja projekteerimisel arvestatavad keskkonnakaitselised meetmed ............ 31 3.4.2. Ehitusaegsed mõjud ja nende leevendamine ............................................................ 32 3.4.3. Käitamisaegsed mõjud .......................................................................................... 34 3.4.4. Kohaspetsiifilised leevendusmeetmed ..................................................................... 35 3.4.5. Seire .................................................................................................................. 35 3.5. Arvestamisele kuuluvad väärtused ja piirangud trassikoridoris või selle läheduses ........ 36 3.5.1. Muinsuskaitse objektid .......................................................................................... 36 3.5.2. Looduskaitsealad ja kaitsealused objektid................................................................ 37 3.5.3. Maardlad ............................................................................................................. 37 3.5.4. Veekogud ............................................................................................................ 37 3.5.5. Tehnovõrgud ....................................................................................................... 38 4. PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMINE .................................................... 39 3 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 4.1. Teemaplaneeringu lahenduse kandmine kehtestatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse .............................................................................................. 39 4.2. Elektriliini trassikoridori alal algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud ning nende ülevaatamise või kehtetuks tunnistamise vajadus ..................................................... 39 4.3. Projektide ja planeeringute koostamise vajadus ....................................................... 40 4.4. Seiremeetmete rakendamise vajadus...................................................................... 40 JOONISED 1. Põhijoonis M 1:100 000 2. Planeeringu lahendus Saue vallas M 1:20 000 3. Planeeringu lahendus Harku vallas M 1:20 000 4. Planeeringu lahendus Kernu vallas M 1:20 000 5. Planeeringu lahendus Nissi vallas M 1:20 000 KAUST II KSH Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku- Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, Maves AS, 2014 KAUST III LISAD 1. Eksperthinnang trassile jäävate õhuliinide seisukorrale, Ramboll Eesti AS, 2013 2. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin versus kaabelliin, eksperthinnang, TTÜ, 2013 3. Alternatiivsete trassikoridoride võrdlustabelid, Maves AS ja Ramboll Eesti AS, 2014 4. Elektriliini alternatiivide ehituskulude analüüs, Ramboll Eesti AS, 2014 5. Maanteega paralleelselt ja lõikuvalt kavandatavad kõrgepingeliinid kitsastes oludes, Ramboll Eesti AS, 2014 KOOSKÕLASTUSED 1. Kooskõlastuste tabel 2. Kooskõlastused 4 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE SISSEJUHATUS Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ (edaspidi teemaplaneering) koostamine algatati Harju maavanema 26.10.2011. a korraldusega nr 2018-k. Sama korraldusega algatati ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). Sarnased teemaplaneeringud on koostatud ka Lääne ja Pärnu maakondades. Enne teemaplaneeringute algatamist sõlmisid Elering AS, Harju Maavalitsus, Lääne Maavalitsus ja Pärnu Maavalitsus 12.10.2011. a koostöökokkulepe Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha planeerimiseks läbi kolme maakonna. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna teemaplaneeringutega on planeeritud 330/110 kV elektriliin Harku alajaamast Sindi alajaamani olemasoleva 110 kV Harku-Lihula-Sindi alajaamade vahelise elektriliini asemele. Kavandatav elektriliin on osa 330 kV Tartu–Pärnu–Tallinn elektrivõrgust, mille valmimine arendab 330 kV elektrivõrku Lääne-Eestis ja tagab parema varustuskindluse kogu Eesti mandriosas. Teemaplaneeringu koostamisel on võetud arvesse majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja looduslikud kaalutlused, mis kajastuvad planeeringu seletuskirjas ja joonistel. KSH aruandes seatud säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimusi on arvestatud planeeringu koostamisel. Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest. Koostatud on Põhijoonis elektriliini trassikoridoriga maakonna kohta ja eraldi joonised trassikoridori lahendusega iga valla kohta. Seletuskirjas on seletatud ja põhjendatud trassikoridori asukoha valikut valdade kaupa. Trassikoridori jäävate maa- ja veealade üldised kasutustingimused ning projekteerimise põhimõtted ja tingimused on koostatud kogu trassikoridori kohta. Planeerimisprotsess Planeeringu koostamise I etapis koostati planeeringu lähteseisukohad, mida tutvustati avalikel aruteludel ning olid üleval planeeringu veebilehel (http://elering.ee/harku-lihula-sindi/). Planeeringu lähteseisukohtades kirjeldati kavandatava elektriliini iseloomu ning anti ülevaade, mida kujutab endast planeeritav trassikoridor ja kus paikneb olemasolev 110 kV elektriliin. Koos Planeeringu lähteseisukohtadega tutvustati ka KSH programmi. Planeeringu koostamise II etapis koostati esimene eskiislahendus, kus õhuliini trassikoridor järgib võimalusel olemasoleva 110 kV õhuliini trassikoridori. Lõikudes, kus ei olnud võimalik või otstarbekas kasutada olemasolevat 110 kV õhuliini trassikoridori, otsiti uusi võimalikke trassi asukohti (alternatiive). Planeeringu alternatiivsete variantidega esimest eskiislahendust tutvustati kohalike omavalitsuste avalikel aruteludel ning planeeringu veebilehel. Planeeringu koostamise III etapis täiendati ja korrigeeriti esimest eskiislahendust ning võrreldi alternatiivseid trassikoridore. Koostati alternatiivsete variantide ja eelistatud trassikoridoriga teine eskiislahendus, mida tutvustati kohalike omavalitsuste avalikel aruteludel ning planeeringu veebilehel. Planeeringu koostamise IV etapis korrigeeriti teist eskiislahendust avalikel aruteludel ja läbi veebilehe laekunud ettepanekute ning töökoosolekute kokkulepetest tulenevalt. Koostati planeeringu lahendusettepanek, mis esitati kooskõlastamiseks. Planeeringu koostamise V etapis teemaplaneering kooskõlastati ministeeriumite, asjaomaste riigiasutuste ja planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega. Kooskõlastatud teemaplaneering võeti 09.01.2015 maavanema poolt vastu ning suunati avalikule väljapanekule, mille järgselt toimusid avaliku väljapaneku tulemuste avalikud arutelud kõigis neljas kohalikus omavalitsuses. 5 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Planeeringu avalikustamisel oli Saue vallas planeeringu lahendusele elanike suur vastuseis ning Kernu vallas olid muutunud kavandataval lõigul olemasolevate 110 kV elektriliinide planeerimise tingimused. Seetõttu täpsustati peale planeeringu avalikku väljapanekut trassikoridori lahendust Saue vallas ja Kernu vallas. Planeeringu menetlemise vahetähtajad vt Tabel 1. Tabel 1. Planeeringu menetlemine Menetlus Aeg Tegevus Algatamine 26.10.2011 Harju maavanema korraldus nr 2018-k. Sama korraldusega algatati ka keskkonnamõju strateegiline hindamine Harku-Lihula-Sindi 06.09.2012- 330/110 kV elektriliini, piirangute ja ehitusvajaduse 330/110 kV õhuliini 07.09.2012 selgitamine ning planeeringu lähteseisukohtade ja menetluse teemaplaneeringu infopäev tutvustamine kohalike omavalitsuste esindajatele Planeeringu 26.09.2012 Avalikud arutelud Harku ja Saue valdades lähteseisukohtade ja KSH 01.10.2012 Avalikud arutelud Kernu ja Nissi valdades programmi tutvustamine I eskiislahenduse 25.02.2013 Avaliku väljapaneku algus tutvustamine 12.03.2013 Avalik arutelu Nissi vallas 13.03.2013 Avalikud arutelud Harku ja Saue ning Kernu valdades II eskiislahenduse 16.09.2013- Avalik väljapanek tutvustamine 30.09.2013 08.10.2013 Avalikud arutelud Harku ja Saue valdades 09.10.2013 Avalik arutelu Nissi vallas 09.10.2013 Avalik arutelu Kernu vallas Planeeringu 12.05.2014- Kooskõlastati: Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, kooskõlastamine 18.12.2014 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaamet, Maa-amet, Maanteeamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandusamet, Päästeamet, Tehnilise Järelevalveamet ja Terviseamet ning Saue, Harku, Kernu ja Nissi vallavalitsused Planeeringu vastuvõtmine 09.01.2015 Harju maavanema korraldus nr 40-k Avalik väljapanek 02.02.2015- Avalik väljapanek Harju Maavalitsuses ja Saue, Harku, Kernu 02.03.2015 ja Nissi valdades ning AS Elering Avalike väljapanekute 07.04.2015 Avalikud arutelud Saue ja Harku valdades tulemuste avalikud 08.04.2015 Avalikud arutelud Kernu ja Nissi valdades arutelud Avalik arutelu 27.04.2015 Avalikud arutelud Saue vallas (Püha küla ning Tuula ja Pällu külad) Planeeringu vastuvõtmine 02.09.2015 Harju maavanema korraldus nr 1717-k Avalik väljapanek 21.09.2015- Avalik väljapanek 18.10.2015 Avalike väljapanekute 16.11.2015 Avalik arutelu Saue vallas tulemuste avalikud 17.11.2015 Avalik arutelu Kernu vallas arutelud Järelevalve 04.02.2016 KSH aruande heakskiitmine Keskkonnaameti poolt, Keskkonnaameti kiri nr 6-5/16/1-7 13.07.2015 Teemaplaneeringu heakskiitmine riigihalduse ministri poolt, Rahandusministeeriumi järelevalve kiri nr 15-2/09525 Planeeringu kehtestamine .08.2016 Harju maavanema korraldus 6 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE PLANEERINGU KOOSTAMISEL OSALESID Teemaplaneeringu koostamiseks ja väljatöötamiseks moodustati töögrupp, kus osalesid Harju Maavalitsuse, Lääne Maavalitsuse, Pärnu Maavalitsuse, Elering AS, Skepast&Puhkim OÜ (varem Ramboll Eesti AS ja Skepast&Puhkim AS) ning Maves AS esindajad: Harju Maavalitsusest juhtisid planeeringu koostamist: Joel Jesse arengu- ja planeeringuosakonna arengutalituse juhataja Alan Rood arengu- ja planeeringuosakonna arengutalituse peaspetsialist Lääne Maavalitsusest juhtisid planeeringu koostamist: Merle Mäesalu arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Liis Moor arengu- ja planeeringuosakonna juhataja asetäitja Pärnu Maavalitsusest juhtisid planeeringu koostamist: Heiki Mägi arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Tiiu Pärn arengu- ja planeeringuosakonna planeeringute talituse juhataja Elering AS: Illimar Vahtras projektijuht (alates juuli 2013) Priit Jürgenson projektijuht (sept 2012-juuli 2013) Planeeringu konsultant Skepast&Puhkim OÜ: Mildred Liinat vanemarhitekt-planeerija, planeeringu koostamist juhtiv ekspert Triin Lepland planeerija (alates dets 2014) Liisi Ventsel planeerija (kuni dets 2014) Toomas Raudsepp kõrgepinge õhuliinide projekteerija-ekspert (OÜ Eltom Projekt) Andrus Oitsalu elektriinsener Peeter Škepast finantsekspert KSH ekspert Maves AS: Karl Kupits keskkonnamõju hindamise juhtiv ekspert Koostööpartneritena osalesid planeeringu koostamisel: Saue Vallavalitsus: Andres Laisk vallavanem Kalle Pungas abivallavanem Harku Vallavalitsus: Kaupo Rätsepp vallavanem Robert Mirski valla arhitekt Kernu Vallavalitsus: Enn Karu vallavanem Hannes Orgse abivallavanem Nissi Vallavalitsus: Peedo Kessel vallavanem Raivo Tammert maatoimingute spetsialist Koostööpartneritena osalesid planeeringu koostamisel ka Maanteeameti ja Keskkonnaameti esindajad. 7 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK JA TRASSI- KORIDORI VALIK Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Planeeritav elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks (väiksem elektrikatkestuse oht) ning ülekandekadude vähendamiseks (suureneb ülekande efektiivsus), mis omakorda tagab tarbijale parema elektriühenduse. Uus liin on kaugemas tulevikus vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide ja Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/EC) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009) ENTSO-E1 koostatud kavas TYNDP 20102 ning 2010. a ja hilisemates Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruannetes. Koostatud on teemaplaneeringud Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330 kV õhuliini trassi koridori asukoha määramine3, mis hõlmavad elektriliini lõiku Kilingi-Nõmmest kuni Eesti-Läti piirini. Harku-Lihula-Sindi elektriliin oli vaatluse all „Harku-Sindi-Riia 330 kV liini alternatiivsete trasside valiku uuringus“4. Töö koosseisus otsiti liinitrassi ja alajaamade võimalikke asukohti. Esitati etappidena liini- ja alajaamade ehitusajakava, erinevate trassivariantide majanduslik võrdlus ning hinnang ehituse maksumuse kohta. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb lähiaastatel luua varustuskindluse parandamiseks 330 kV ringvõrk (Tallinn-Narva-Tartu-Pärnu-Tallinn), mille läänepoolse osa moodustab Harku-Lihula-Sindi liin. Skeem 1. Eesti energiavarustuse ja võrguühenduste arengusuunad (Eesti 2030+) 1 European Network of Transmission System Operators for Electricity 2 Ten-Year Network Developnent Plan 3 Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330 kV õhuliini trassi koridori asukoha määramine Pärnu maakonnas, kehtest 25.11.2015 Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330 kV õhuliini trassi koridori asukoha määramine Viljandi maakonnas, kehtest. 26.11.2016 4 Harku-Sindi-Riia 330kV liini alternatiivsete trasside valiku uuring, Ramboll Eesti AS, 2009 8 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Harku-Lihula-Sindi 330 kV elektriliini valmimine aitab oluliselt tagada Lääne-Eesti ja Tallinna piirkonna varustuskindlust, hajutada energiatootmist Eestis, tagada ja suurendada tarbijate varustatust elektriga ka kaugemas tulevikus, arendada energiaturgu Balti riikide ja Kesk-Euroopa riikide ning Skandinaavia vahel. Skeem 2. Eesti energiavarustuse areng5 Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini ehitus on üks suurematest siseriiklikest infrastruktuuri projektidest - elektriliin läbib kolme maakonda ning 11 valda. Elektriliini trassikoridori asukoht on määratud alates Harku alajaamast, läbides Lihula alajaama ja lõpetades Sindi alajaamas. Planeeritava trassikoridori kogupikkus on ca 173,1 km. Planeeritaval Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliinil on ühel mastil 330 kV ja 110 kV ahelad, et vähendada liinikaitsevööndi alla jäävat maa-ala (liinide kaitsevööndid kattuvad). Sellest tulenevalt on väiksemad ka liini ehitamise materjali kulud (kahe rea mastide asemel üks rida maste) ja hilisemad hooldustööde kulud. Planeeritavalt 330/110 kV elektriliinilt tehakse 330 kV õhuliini sisseviigud Harku, Lihula ja Sindi alajaamadesse ning 110 kV sisseviigud Harku, Keila, Risti, Kullamaa, Lihula, Lõpe, Audru ja Sindi alajaamadesse ning vajadusel perspektiivsetesse Riisipere ja Lemmetsa alajaamadesse. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini ehitamine on kavandatud orienteerivalt 2017. kuni 2020. aastani. Tegemist on mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisega, seetõttu määrati õhuliini asukoht maakonnaplaneeringute teemaplaneeringutega ning planeeringu koostamisel lähtutakse kuni 01.07.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 291 erisustest. Elektriliini trassikoridori asukoht valiti variantide võrdluse teel. Teemaplaneeringu koostamisel on arvestatud Siseministeeriumis koostatud dokumendiga „2013. aasta hädaolukordade riskianalüüside kokkuvõte“. Planeering ei tõsta dokumendis kirjeldatud hädaolukordade tõenäosust ega sea takistusi hädaolukordadeks valmisolekuks. Planeeringu realiseerimine toetab valmisolekut raskete tagajärgedega tormideks ja erakordseks külmaks, 5 Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruanne 2012, Elering AS 9 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE kuna aitab kindlustada elektrivarustust põhivõrgu tasemel. Ohtlikke objekte planeeringualas ei asu. 1.1. Planeeringu koostamise eesmärk Vastavalt teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ lähteseisukohtadele:  on planeeringu koostamise eesmärgiks Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine ja olemasoleva Harku-Lihula-Sindi 110 kV õhuliini trassi viimine vastavusse 330 kV pingeklassiga õhuliini trassi nõuetega ning tagada planeerimisseaduse § 291 kohase aluse loomine õhuliini projekti koostamiseks;  tuleneb planeeringu eesmärk vajadusest viia tehniliselt amortiseerunud Harku-Lihula- Sindi 110 kV ühendus üle 330/110 kV pingele, et vastavalt võrgueeskirja varustuskindluse miinimumnõudele N-1 luua Pärnu piirkonnale alternatiivne 330 kV toite ühendus, tagada Lääne-Eesti ja Tallinna piirkonna varustuskindlus Narva toitepunktidest sõltumatult ning luua uued võimalused tootmisvõimsuste liitmiseks elektrisüsteemiga terves Lääne-Eesti regioonis. Kavandatud lõik on osa 330 kV ühendustest marsruudil Tartu – Pärnu – Tallinn, mis suurendab kogu Eesti varustuskindlust ning mille valmimisel on Eesti mandriosa kaetud 330 kV võrguga. 1.2. Planeeringuala Teemaplaneeringu planeeringualaks on Harku-Lihula-Sindi olemasolevate 110 kV ja lisanduva 330 kV elektriliini toimimiseks ja alajaamadega ühendamiseks tarvilik maa-ala Harju maakonnas (Skeem 3). Skeem 3. Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin Harju maakonnas 10 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Planeeritav 330/110 kV elektriliini trassikoridor saab alguse Saue vallas asuvast Harku alajaamast, läbib Harku, Saue ja Kernu valdu ning suundub Nissi valla kaudu Lääne maakonda. Harju maakonnas on planeeritava trassikoridori kogupikkus ca 57,3 km. Planeeringu koostamisel on jooniste alusena kasutatud Maa-ameti põhikaarti. 1.3. Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid Teemaplaneeringu koostamise alused:  Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine, Harju maavanema 26.10.2011korraldus nr 2018-k;  Teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ lähteseisukohad. Teemaplaneeringu lähtematerjalid:  Baltic Energy Market Interconnection Plan (BEMIP), Euroopa Komisjon;  Ten-Year Network Development Plan 2012 (TYNDP 2012), ENTSO-E (European Network of Transmission System Operators for Electricity);  Ten-Year Network Development Plan 2010 (TYNDP 2010), ENTSO-E;  Harku-Sindi-Riia 330 kV liini alternatiivsete trasside valiku uuring, Ramboll Eesti AS, 2009;  Varustuskindluse aruanded 2013.a, 2012.a ja 2011.a, Elering AS;  Eesti Vabariigi seadused, sh planeerimisseadus, ehitusseadustik ja elektriohutusseadus (kehtis 01.07.2015, alates 01.07.2015 Seadme ohutuse seadus);  Majandus- ja taristuministri määrus „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;  Kuni 01.07.2015 kehtis majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus „Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“. Trassikoridori jäävale territooriumile varem kehtestatud maakonna- ja üldplaneeringud:  Harju maakonnaplaneering, kehtestatud aprill 1999;  Teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (roheline võrgustik ja väärtuslikud maastikud), kehtestatud 11.02.2003;  Harku valla üldplaneering, kehtestatud 17.10.2013;  Saue valla üldplaneering, kehtestatud 29.11.2012;  Kernu valla üldplaneering, kehtestatud 13.10.2005;  Nissi valla üldplaneering, kehtestatud 17.04.2014. 1.4. Teostatud uuringud ja analüüsid Planeeringu koostamisega seoses läbi viidud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on planeeringu kaustas II KSH ning teostatud uuringud, analüüsid ja eksperthinnangud on planeeringu kaustas III LISAD. Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne, Maves AS, 2014 (vt kaustas II KSH) Teemaplaneeringu koostamisega samaaegselt selgitati, kirjeldati ja hinnati kavandatava tegevuse eeldatavat negatiivset ning positiivset mõju keskkonnale. Koostöös planeerijatega võrreldi alternatiivseid trassikoridore ja otsiti vajadusel trassikoridorile uusi võimalikke asukohti ning analüüsiti oluliste negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. 11 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Eksperthinnang trassile jäävate õhuliinide seisukorrale, Ramboll Eesti AS, 2013 (vt Lisa 1) Teemaplaneeringu koostamise alguses hinnati olemasoleva 110 kV elektriliini õhuliinide ja mastide tehnilist seisukorda. Uuringu „Eksperthinnang trassile jäävate õhuliinide seisukord“ kohaselt on enamus elektriliine ületanud projekteeritud eluea (50 aastat). Elektriliini mastide metallosad on väsinud ja roostetavad ning betoonosad lagunevad. Juhtmed on vigastustega ja korrodeerunud. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliin versus kaabelliin, eksperthinnang, Tallinna Tehnikaülikool, 2013 (vt Lisa 2) Teemaplaneeringu koostamise alguses koostas TTÜ eksperthinnangu, mille järeldusena soovitati Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin rajada täies ulatuses õhuliinina. Samuti ei soovitata nii tehnilistest ja finantsilistest põhimõtetest lähtuvalt rajada erinevatest õhu- ja maakaabelliini lõikudest koosnevat nn kombineeritud vahelduvvoolu kõrgepingeliini. Kõrgepingeliste maakaabelliinide valmistamisel tuleb kasutada suurema ristlõikega juhte kui õhuliinide valmistamisel ning spetsiaalseid isoleer- ja kattematerjale, mille tõttu on maakaabelliinide rajamine võrreldes õhuliinidega väga kulukas. Ülikõrgepingelisi maakaableid toodetakse kuni 2 km pikkustena ja ühendatakse jätkumuhvidega. Lisaks tuleb 330 kV maakaabelliinile rajada u 20 km tagant šuntreaktorid koos sinna kuuluva lisaseadmestikuga. Keerulisema konstruktsiooni ja spetsiaalsete erimaterjalide tõttu on kõrgepingeliste maakaabelliinide eeldatav eluiga 1,5-2 korda lühem õhuliinide eeldatavast elueast. 10-20 korda kallimate kaabelliinide ehitamine tõstab võrgutasude hinda ja aeglustab ülejäänud ülekandevõrgu osade kaasajastamist. Alternatiivsete trassikoridoride võrdlustabelid, Maves AS ja Ramboll Eesti AS, 2014 (vt Lisa 3) Teemaplaneeringu koostamise käigus otsiti vajadusel trassikoridorile uusi võimalikke asukohti ning lõpliku trassikoridori asukoha leidmiseks võrreldi alternatiivseid trassikoridore kriteeriumite alusel kolmes valdkonnas: majanduslik, sotsiaalne ja looduskeskkondlik. Antud lisas on toodud alternatiivide võrdlemise metoodika ning kriteeriumite ja alternatiivide kaalumise tabelid. Elektriliini alternatiivide ehituskulude lokaalne analüüs, Ramboll Eesti AS, 2014 (vt Lisa 4) Teemaplaneeringu koostamise ajal analüüsiti ja võrreldi liini ühikhindade alusel alternatiivsete trassikoridoride ehituskulusid vähimate kulude meetodil. Maanteega paralleelselt ja lõikuvalt kavandatavad kõrgepingeliinid kitsastes oludes, Ramboll Eesti AS, 2014 (vt Lisa 5) Teemaplaneeringu koostamise ajal koostati ka elektriliini trassikoridori maanteega paralleelselt või lõikuvalt kulgemisel kitsa olu asukoha skeemid ja lõiked. Kitsa olu projekteerimise tingimused täpsustati koostöös Maanteeameti esindajatega. 1.5. Planeeringus käsitletavad mõisted Elektrivõrk on seadmete ja rajatiste kompleks elektrienergia edastamiseks ning jaotamiseks. Elektrivõrk koosneb elektriliinidest, alajaamadest ja jaotuspunktidest. Kõrgema pingega toitevõrk (kõrgepingevõrk) toidab jaotusvõrke (keskpingevõrke), mis omakorda edastavad elektrienergiat madalpingevõrguga vahetult tarbijale. Pinge järgi eristatakse kõrge- ja madalpingeliine. Kõrgepingevõrgud jaotatakse omakorda kõrgepingevõrkudeks ja keskpingevõrkudeks. Eestis on kõrgepingevõrgud pingega 110 – 330 kV, keskpingevõrgud 6 – 35 kV ja madalpingevõrgud pingega 0,4 - 10 kV. Alajaam on elektrivõrku kuuluv kompleks, mis koosneb enamasti jaotusseadmetest ja trafodest ning on mõeldud elektrienergia muundamiseks ja jaotamiseks. Teemaplaneeringus käsitletakse 35-330 kV alajaamu. 12 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Elektriliin on voolujuhtidest, isolatsioonist ja abikonstruktsioonidest koosnev rajatis elektri edastamiseks. Omavahel ühendatud elektriliinid moodustavad elektrivõrgu. Teemaplaneeringus kavandatav elektriliin on õhuliin, mille elektrijuhid ehk juhtmed asetsevad maapinna kohal õhus mastide vahel. Mitmeahelaline elektriliin on õhuliin, kus ühel mastil on mitu elektriliini (nt 330/110 kV, 330/110/110 kV, 110/110 kV). Õhuliinide mastid võib tinglikult jagada vabalt seisvateks (sõrestikmastid) ja vantidega mastideks. Vantidega (ka tõmmitsatega) mastil on selle stabiliseerimiseks ja mõjuvate jõudude tasakaalustamiseks terasköisjuhtmetest vandid, mis kinnitatakse ankruvardale. Kandemast on tavaline liini keskel asetsev mast ja nurgamast on liini nurgas asetsev mast. Elektriliini kaitsevöönd on ala, kus tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja kasutamist. Planeeringus määratav elektriliin on õhuliin, seetõttu on planeeringus määratava elektriliini kaitsevööndiks maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge on 110 kV pingega liinidel 25 m ja 330 kV pingega liinidel 40 m. Alternatiivne trassikoridor on teemaplaneeringu koostamisel kaalutud elektriliini trassikoridori võimalik asukoht. Planeeringu koostamise ajal olid alternatiivsed kõik võimalikud trassikoridori asukohad, mida kaaluti ja võrreldi. Pärast lõpliku lahenduse selgumist jäid alternatiivseteks vaid need trassikoridorid, mida ei valitud. Trassikoridor on teemaplaneeringuga määratav maa-ala, kuhu mahub elektriliin koos kaitsevööndi ja puhveralaga. Vajadusel on projekteerimisel võimalik elektriliini koos kaitsevööndiga nihutada puhverala ulatuses. Ühe mitmeahelalise 330/110 kV elektriliini trassikoridori laius on 100 m, millest elektriliini kaitsevöönd on 80 m ja puhverala kokku 20 m (vt Skeem 4). Puhverala võimaldab projekteerimise faasis elektriliini asukohta täpsustada eelkõige ehitusgeoloogiast ja reljeefist tulenevalt. Mastide täpne asukoht selgub projekteerimise käigus. Skeem 4. Ühe mitmeahelalise 330/110 kV elektriliini trassikoridor Kahe 330 kV elektriliini paralleelsel kulgemisel on teemaplaneeringuga määratava trassikoridori laius 125 m (vt Skeem 5). 13 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Skeem 5. Kahe paralleelselt kulgeva mitmeahelalise 330/110 kV elektriliini trassikoridor Kitsas olu on teemaplaneeringuga määratav trassikoridori ala, kus olemasolevast olukorrast tulenevalt riigimaantee ja elektriliini kaitsevööndid kattuvad ning elektriliini masti orienteeruv asukoht asub maantee kaitsevööndis. Masti rajamise keeluala on teemaplaneeringuga määratav trassikoridori ala, kuhu ei või elektriliini maste paigaldada. Masti rajamise keelualade määratlemise aluseks oli mastide jäämine eluhoonete otsesesse vaatevälja (kuni 100 m) ning tehniline teostatavus. 1.6. Trassikoridori asukoha valiku põhjendused 330/110 kV elektriliini trassikoridori planeerimisel analüüsiti kõigepealt olemasoleva Harku- Lihula-Sindi 110 kV elektriliini trassikoridori laiendamise võimalusi. Planeeritaval elektriliinil on 330 kV pingeklass, seetõttu tuleb olemasoleva liini kaitsevööndit laiendada 25 meetrilt 40 meetrini mõlemale poole liini telge. Muutub ka liini ilme, sest liini mastid peavad kandma nii 330 kV kui ka 110 kV liini ja on seetõttu olemasolevatest suuremad. Juhul kui oli võimalik ja otstarbekas kasutada olemasolevat liinikoridori, mille laiendamine on üldjuhul kõige väikesema mõjuga, siis seda ka tehti. Trassikoridoride planeerimisel lähtuti kahest põhitingimusest: trassikoridori ei tohi jääda eluhooneid ja elektriliin kulgeb võimalikult sirgete lõikudena. Planeerimisel analüüsiti olemasolevat asustust ja hoonete funktsiooni, olemasolevate elektriliinide paiknemist ning looduslikke tingimusi. Arvestati kinnismälestiste, looduskaitseliste objektide ja muude seadusest tulenevate piirangutega. Võimalusel arvestati ka kehtestatud maakonna-, üld- ja detailplaneeringute lahendustega, välja antud projekteerimistingimustega ning kohalike omavalitsuste ja elanike ettepanekutega. Võimalusel trassikoridori õgvendati. Vajadusel ja võimalusel on Harku-Lihula-Sindi elektriliinide mastidele kavandatud ka teiste 110 kV elektriliinide tõstmine, et vähendada liinikoridoride pinda. Trassikoridori paigutamisel arvestati ka metsaserva tuulekartlikkusega. Kui olukord võimaldas, planeeriti trassikoridori laiendamine nii, et selle valdavatele tuultele (lääne- ja loodesuunalised) 14 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE avatud serv jäi olemasoleva koridori servaga kohakuti. See tähendab, et uut koridori laiendati vaid valdava tuulesuuna vastasserva arvelt. Kui elektriliini kaitsevööndi laiendamisel jäi kaitsevööndisse eluhoone või muu laiendamist mittevõimaldav objekt, siis nihutati trassikoridori eluhoonest eemale. Olukorras kus nihutada ei olnud võimalik, või kui ei olnud võimalik või otstarbekas olemasolevat elektriliini trassikoridori laiendada, otsiti trassikoridorile uusi asukohti (alternatiivseid trassikoridore). Mõju hindamise esimeses etapis hinnati võimalike trassialternatiivide mõju Natura aladele ning vastavust õigusnormile (looduskaitseseadus, veeseadus, müra normtasemed, elektromagnetvälja normtasemed jne). Natura eelhindamist mitteläbinud ja seadustega vastuolus olevad alternatiivid loeti teostamatuteks ja neid kaalumisse ei lisatud (on toodud KSH ptk 3.2). Lõpliku trassikoridori asukoha leidmiseks kaaluti alternatiive (trassikoridori võimalikke asukohti) majanduslikus, sotsiaalses ja looduskeskkondlikus valdkonnas erinevate kriteeriumite alusel (vaata Lisa 3 Alternatiivsete trassikoridoride võrdlustabelid). Hinnatud kriteeriumitele anti kaalud kasutades Analytic Hierarchy process6 meetodit. Mõju hindamise metoodikat on kirjeldatud KSH aruande peatükis 6 (vt kaust II KSH). Trassikoridor on määratud vastavuses 330 kV õhuliinile õigusaktides sätestatud nõuetele. Trassikoridori uusi võimalikke asukohti otsiti ja alternatiivseid trassikoridore võrreldi Saue, Kernu ja Nissi valdades. 1.6.1. Saue vald Saue vallas on planeeritaval Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridoril kaks lõiku: Harku alajaama ning Keila alajaama vahel ning Keila alajaama ja Saue-Kernu vallapiiri vahel. Keila alajaam asub Harku vallas. Avalikul väljapanekul olnud Harku alajaama ja Saue-Harku vallapiiri vahelise lõigu trassikoridori (alternatiiv S 1-4) asukoht määrati kehtestatud Saue valla üldplaneeringu kohaselt: alternatiiv väljub Harku alajaamast põhja suunas ja kulgeb valdavalt kahe olemasoleva 110 kV elektriliini (L111 Harku-Keila ja L112 Harku-Keila) trassil Saue-Harku vallapiirini. Alternatiiv S 1-4 kulgeb Hüüru ja Püha külades läbi tihedama asustusega alade. Avaliku väljapaneku ajal (2. veebruar - 2. märts 2015) Harku alajaama ja Saue-Harku vallapiiri vahelise lõigu trassikoridorile (alternatiiv S 1-4) laekunud vastuväidete ja tehtud ettepanekute tulemusena lisandusid alternatiivid S 1-5 ja S 1-6. Kolme alternatiivi võrdlemise tulemusel on alternatiiv S 1-5 eelistatum majanduslikus ja sotsiaalses valdkonnas ning S 1-6 eelistatum sotsiaalses ja looduskeskkondlikus valdkonnas. Valituks osutus S 1-6, kuna sotsiaalses ja looduskeskkondlikus valdkonnas on S 1-6 parem kui S 1-5. 6 Analytic Hierarchy Process: http://en.wikipedia.org/wiki/Analytic_hierarchy_process 15 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Skeem 6. Alternatiivsed trassikoridorid Saue vallas Trassikoridor väljub Harku alajaamast kagu poolt ja kulgeb olemasoleva 330 kV elektriliini trassiga paralleelselt. Aiandi teest (nr 7270231) lõuna poolt pöörab trassikoridor edelasse üle põllu- ja metsamaade. Läbib Alliku küla loode osa, Püha ja Hüüru külade idapoolsed osad ning Vanamõisa küla loode osa. Kiia külas suundub trassikoridor olemasolevate 110 kV elektriliinide (L111 ja L112) trassile. Alternatiivsete trassikoridoride võrdluse tulemus on toodud Tabel 2. Tabel 2. Alternatiivide võrdlus Saue vallas Alternatiivid Kriteeriumi valdkond S 1-4 S 1-5 S 1-6 Majanduslik 56 % 100 % 82 % Sotsiaalne 61 % 100 % 100 % Looduskeskkondlik 77 % 85 % 100 % Majanduslikus valdkonnas on eelistatum alternatiiv S 1-5, sest materjalikulu on keskmine, raadatava metsamaa pind väikseim (olemasoleval trassil 110 kV liinide likvideerimisel on juurdekasvava metsamaa pind suurem kui raadatava metsamaa pind) ja ei läbi elamumaa sihtotstarbega kinnistuid. Sotsiaalses valdkonnas on kolme alternatiivi võrdlemise puhul S 1-5 ja S 1-6 omavahel võrdsed, kuna lähedal asuvaid hooneid on võrreldes S 1-4-ga oluliselt vähem ja trassikoridor ei läbi kompaktselt asustatud alasid. Samas jääb S 1-6 lähedusse vähem elamuid kui S 1-5 lähedusse ja seetõttu võib öelda, et S 1-6 on sotsiaalselt parim alternatiiv. 16 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Looduskeskkondlikus valdkonnas on alternatiiv S 1-6 eelistatum, kuna sellel puudub mõju III kaitsekategooria liigi elupaigale ning on väikseim mõju mittekaitstavatele linnuliikidele. Keila alajaama ja Saue-Kernu vallapiiri vahel loobuti avalikul väljapanekul (2. veebruar - 2. märts 2015) olnud trassikoridorist ja ka avalikul väljapanekul olnud alternatiividest S 1-1, S 1-2 ja S 1- 3, mis kulgesid suures osas olemasoleva, aga tulevikus likvideeritava 35 kV elektriliini trassikoridoris. Nendest alternatiividest otsustati elanike suure vastuseisu tõttu loobuda. Lisaks on tänaseks selgunud, et 35 kV elektriliini ei likvideerita. Avaliku arutelu järgselt määrati Keila alajaama ja Saue-Kernu vallapiiri vaheline trassikoridor osaliselt Saue valla üldplaneeringu kohaselt olemasoleva 110 kV elektriliini (L017 Keila-Rummu) asukohta. Et vältida Valingu ja Pällu külades elamute jäämist elektriliini kaitsevööndisse, nihutati trassikoridor Valingu ja Aila külades olemasoleva 110 kV elektriliinist lääne poole ning Tuula ja Pällu külades loode poole. 1.6.2. Kernu vald Kernu vallas Kaasiku külas kulgeb olemasolev 110 kV elektriliini mittetöötav lõik (L110C) läbi suvilate ala, kus kaitsevööndi laiendamisel jääks osa suvilaid kaitsevööndisse. Võrreldi alternatiivseid trassikoridore, mis saavad alguse Laitse külas Laitse alajaama ning Laitse ja Kaasiku küla piiri vahelise lõigu keskelt ning lõppevad Hingu külas nurgamasti juures, kust olemasolev 110 kV elektriliin (L110A) suundub lõunasse. Skeem 7. Alternatiivsed trassikoridorid Kernu vallas 17 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Nelja alternatiivi võrdlemisel osutus majanduslikult ja looduskeskkondlikult eelistatumaks K 1-4 ja majanduslikult ning sotsiaalselt eelistatumaks K 1-3. Alternatiivsete trassikoridoride võrdluse tulemus on toodud Tabel 3. Tabel 3. Alternatiivide võrdlus Kernu vallas Alternatiivid Kriteeriumi valdkond K 1-1 K 1-2 K 1-3 K 1-4 Majanduslik 67 % 86 % 92 % 100 % Sotsiaalne 65 % 88 % 100 % 77 % Looduskeskkondlik 100 % 100 % 87 % 100 % Alternatiivide kaalumisel osutusid majanduslikult otstarbekamaks K 1-4 ja K 1-3. K 1-3 puhul on materjalikulu keskmine, K 1-4 puhul on raadatava metsamaa pind keskmine ja kumbki alternatiiv ei läbi elamumaa sihtotstarbega kinnistuid. K 1-3 on saanud pisut madalama tulemuse, kuna läbib vähesel määral ka maardlat. Sotsiaalses valdkonnas on eelistatum alternatiiv K 1-3, kuna selle lähedusse jääb kõige vähem elamuid. Looduskeskkondlikus valdkonnas on alternatiivid K 1- 1, K 1-2 ja K 1-4 soodsad. Alternatiiv K 1-3 vähem soodne, kuid teostatav. Planeeringu avalikustamise ajaks muutusid Kernu valda kavandataval lõigul olemasolevate 110 kV elektriliinide planeerimise tingimused: selgus, et olemasolevad 110 kV elektriliinid ( L017 Keila-Rummu ja L110 Kiisa-Ellamaa) tuleb omavahel ühendada. Uutest tehnilistest tingimustest tulenevalt osutus valituks alternatiiv K 1-3, mis on alternatiivide võrdluse tulemusena eelistatud majanduslikult ja sotsiaalselt. Kahe olemasoleva 110 kV elektriliini L017 ja L110 ühendamisega on alternatiiv K 1-3 tehniliselt kõige otstarbekam lahendus. Skeem 8. Olemasolevad ja planeeritavad elektriliinid Kernu vallas 18 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Trassikoridori alternatiiv K 1-3 kulgeb pärast Laitse alajaama olemasoleva 110 kV elektriliini asukohas ning suundub riigimetsa maadel Pohla küla poole ristudes 35 kV elektriliiniga ning Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maanteega. Pohla külas suundub trassikoridor olemasoleva 110 kV elektriliini (L110C) koridori ning jätkub samas koridoris kuni Nissi valla piirini. 1.6.3. Nissi vald Nissi vallas Riisipere alevikus kulgeb olemasolev 110 kV elektriliin (L110A Kiisa-Ellamaa) läbi elamutega hoonestatud asumi põhjapoolse osa, kus kaitsevööndi laiendamisel jääks osa elamuid kaitsevööndisse. Seetõttu võrreldi alternatiivseid trassikoridore, mis saavad alguse Riisipere asumist kirdes Jaanika külas ning lõpevad Turba alevikust põhja pool Viruküla külas. Skeem 9. Alternatiivsed trassikoridorid Nissi vallas Kolme alternatiivi võrdlemisel osutus valituks N 1-2, mis kulgeb põhja poolt ümber Riisipere asumi, suundub Jaanika külas lõunasse ja Vilumäe külas olemasoleva 110 kV elektriliini (L110A, Kiisa-Ellamaa) trassile Turba aleviku suunas. Jaanika ja Vilumäe küla piiri lähedal kulgeb trassikoridor elamute (Männi, kat.tunnusega 51802:004:0021; Saare, kat.tunnusega 51802:002:0009; Kalda, kat.tunnusega 51802:002:0480; Teeristi, kat.tunnusega 51802:004:0071) vahelt. Kivitammi külas pöörab trassikoridor edelasse, õgvendades olemasolevat trassikoridori ja suundub Turba alevikust põhja pool olemasoleva 110 kV elektriliini (L109, Ellamaa-Risti) asukohta. Alternatiivsete trassikoridoride võrdluse tulemus on toodud Tabel 4. 19 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Tabel 4. Alternatiivide võrdlus Nissi vallas Alternatiivid Kriteeriumi valdkond N 1-1 N 1-2 N 1-3 Majanduslik 100 % 96 % 94 % Sotsiaalne 96 % 74 % 100 % Looduskeskkondlik 100 % 100 % 100 % Alternatiivide võrdlustabeli alusel on alternatiivid majanduslikult võrdsed. Alternatiivide erinevused seisnevad peamiselt nende pikkuses ja raadatava metsa pinnas. Alternatiiv N 1-2 on kõige lühem. Sotsiaalse valdkonna kriteeriumite puhul on otstarbekamad alternatiivid N 1-1 ja N 1-3, kuid need läbivad perspektiivset kompaktse asustusega ala. Alternatiiv N 1-2 ei läbi perspektiivset kompaktse asustusega ala, kuid trassikoridori lähedal asuvaid olemasolevaid elamuid on rohkem, aga enamus elamutest asub trassikoridori teljest kaugemal kui 200 m. Looduskeskkondlikult on alternatiivid võrdsed. Riisipere alevik koosneb kahest lähestikku asuvast ajalooliselt välja kujunenud elamupiirkonnast, milledel on potentsiaali kasvada tulevikus kokku ühtseks polüfunktsionaalseks asulaks. Kohaliku omavalitsuse soov on liita aleviku elamupiirkonnad üheks tervikuks, et moodustuks terviklik ja kompaktne ala. Alternatiiv N 1-2 möödub Riisipere alevikust põhja poolt ja ei lõika alevikku pooleks ning võimaldab edaspidi elamualade liitumist. Alternatiivid N 1-1 ja N 1-3 lõikaksid aleviku keskelt läbi ja takistaksid aleviku arengut. Valituks osutus alternatiiv N 1-2, kuna Nissi alternatiivid on suhteliselt võrsed ja need kõik oleksid teostatavad, kuid alternatiiv N 1-2 kattub enim olemasoleva 110 kV elektriliini trassikoridoriga ega takista Riisipere aleviku arengut. 20 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 2. VALITUD TRASSIKORIDOR Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ määratakse Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridori asukoht Harju maakonnas. Teemaplaneering täpsustab Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridori osas Harju maakonnaplaneeringut ning Saue, Harku, Kernu ja Nissi valla üldplaneeringuid. 330/110 kV elektriliini trassikoridor on määratud vastavalt 330 kV õhuliinile esitatavatele nõuetele. 330 kV pingega õhuliinist tulenevalt on planeeritava elektriliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 40 m. Planeeritavasse trassikoridori on kavandatud elektriliin koos kaitsevööndiga ja 20 m laiune puhverala. Trassikoridori asukoha tingimuste täpsustumisel on projekteerimise käigus võimalik nihutada elektriliini koos kaitsevööndiga puhverala ulatuses. Elektriliin on planeeringus kavandatud võimalikult sirgete lõikudena ja elektriliini trassikoridori ei jää eluhooneid. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on valdavalt kaheahelaline, mis tähendab, et mastidele paigaldatakse üks 330 kV ja üks 110 kV ahel ning piksekaitsetross. Ühe mitmeahelalise 330/110 kV elektriliini trassikoridori laius on 100 m. Kahe paralleelselt kulgeva mitmeahelalise 330/110 kV ja perspektiivse 330 kV elektriliini trassikoridori laius on 125 m. Trassikoridori skeemid on toodud ptk 1.5 Planeeringus käsitletavad mõisted. Trassikoridoril on kohti, kus olemasolevast olukorrast või hoonetest tulenevalt on võimalik rajada elektriliin koos kaitsevööndiga, aga elektriliini nihutamine puhverala piires ei ole võimalik. Planeeringus on sellised kohad tähistatud „kitsendatud trassikoridorina“ ja neis trassikoridori lõikudes on määratud kaitsevööndiga elektriliini täpne asukoht. Ühe mitmeahelalise 330/110 kV elektriliini „kitsendatud trassikoridori“ laius on 80 m. Kahe paralleelselt kulgeva mitmeahelalise 330/110 kV ja perspektiivse 330 kV elektriliini „kitsendatud trassikoridori“ laius on 105 m. Trassikoridoril on kohti, kus elektriliini trassikoridorid lõikuvad või kulgevad kõrvuti maanteega ning kattuvad elektriliini ja riigimaantee kaitsevööndid. Trassikoridori kohad, kus olemasolevast olukorrast tulenevalt asub masti orienteeruv asukoht maantee kaitsevööndis maantee kõrval, on planeeringus nimetatud „kitsas olu“ ning seal tuleb projekteerimisel lähtuda kitsa olu tingimustest (vt ptk 3.3.1 Elektriliini projekteerimise tingimused kitsastes oludes). Kui olukord võimaldas on teemaplaneeringus elamutele lähemal kui 100 m olevad alad määratud „masti rajamise keelualadena“. Masti rajamise keelualade määratlemise aluseks oli mastide jäämine eluhoonete otsesesse vaatevälja (kuni 100 m) ning tehniline teostatavus. Planeeritavas trassikoridoris määratakse elektriliini ja mastide asukohad elektriliini ehitusprojektiga. Teemaplaneeringus seatud maakasutus- ja ehitustingimused trassikoridori jäävatele maa- ja veealadele kehtivad kuni kõrgepingeliini kasutusloa väljastamiseni. Peale kõrgepingeliini kasutusloa väljastamist on planeeringute koostamisel ja ehituslubade väljastamisel aluseks kõrgepingeliin ja selle kaitsevöönd. Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridor saab alguse Harju maakonnas Saue valla Harku alajaamast, läbib Harku, Kernu ja Nissi vallad ning suundub edasi Lääne maakonda (vt planeeringu joonis 1 "Põhijoonis"). 2.1. Ettepanek planeeritavast alast väljapoole Harku vallas planeeritud perspektiivsele teele Teemaplaneering teeb ettepaneku nihutada Harku valla üldplaneeringus Tutermaa külas näidatud perspektiivne tee (kõrvalmaantee nr 11186 Tutermaa-Vanamõisa ja põhimaantee nr 11 Tallinna ringtee vahelisel alal) planeeritavast Harku-Lihula-Sindi elektriliinist ja arhitektuurimälestisest 21 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE (Ohvrikivi 50 m kaitsevööndiga) kagu suunas olemasoleva 110 kV õhuliini koridori ja planeerida võimalusel paralleelselt Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridoriga. 2.2. Trassikoridor Saue vallas (vt joonis 2 Planeeringu lahendus Saue vallas) Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridor kulgeb Saue vallas Hüüru, Alliku, Püha, Vanamõisa, Kiia, Valingu, Aila, Tuula, Pällu ja Jõgisoo külades. Saue vallas on planeeritaval Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridoril kaks lõiku: Harku alajaama ning Keila alajaama vaheline lõik, kus trassikoridori laius on 125 m ning Keila alajaama ja Saue-Kernu vallapiiri vaheline lõik, kus trassikoridori laius on 100 m. Kahe eelmainitud trassikoridori lõigu vahel kulgeb trassikoridor Keila alajaama, mis asub Harku valla territooriumil. Planeeritav elektriliini trassikoridor saab alguse Hüüru külas asuvast Harku alajaamast ja on 125 m laiune, sest trassikoridori on kavandatud paralleelselt kulgema kaks elektriliini: Harku- Lihula-Sindi 330/110 kV ja perspektiivne Paldiski 330 kV. Harku alajaamast väljub elektriliini trassikoridor (alternatiiv S 1-6) lõuna poole ning kulgeb Hüüru külas lõuna-kagusse suunduvate olemasolevate elektriliinide (L505 Harku-Kiisa ja L504 Harku- Aluküla) kõrval. Aiandi tee (nr 7270231) läheduses pöördub trassikoridor edela suunaliselt üle põldude ja Vääna oja kulgedes läbi Alliku, Püha ja Vanamõisa külade. Kiia külas vallapiiri läheduses suundub trassikoridor olemasoleva 110 kV elektriliini (L111 Harku-Keila) trassile. Trassikoridori uus asukoht valiti alternatiivide võrdlemise tulemusena (vt ptk 1.6.1 Saue vald). Trassikoridor kulgeb olemasoleval 110 kV elektriliini (L111) trassil Harku vallas Tutermaa külas asuvasse Keila alajaama, kust jätkub lõuna suunas kulgedes uuesti Saue valda. Valda kulgeb trassikoridor uues asukohas ning suundub otse lõunasse möödudes Valingu küla tihedalt asustatud külaosast lääne poolt. Aila külas pöördub trassikoridor kagusse ja jätkub lõuna suunaliselt olemasoleva 110 kV elektriliini (L017, Keila-Rummu) trassil ning läbib Jõgisoo ja Tuula külad. Olemasolevat trassikoridori on Tuula ja Pällu külade alal õgvendatud, et vältida Pällu küla elamute jäämist elektriliini kaitsevööndisse. Olemasolevale 110 kV elektriliini (L017) õgvendusel suundub planeeritav trassikoridor edasi Kernu valda. Planeeritava trassikoridoril on elamute läheduses mastide rajamise keeluala ühes kohas Püha külas. Saue vallas lõikub trassikoridor kolme kõrvalmaanteega: nr 11185 Hüüru-Alliku-Saue, nr 11192 Püha-Alliku ja nr 11186 Tutermaa-Vanamõisa. Lisaks lõikub planeeritav trassikoridor Pällu külas kõrvalmaanteega nr 11370 Keila-Ääsmäe. 2.3. Trassikoridor Harku vallas (vt joonis 3 Planeeringu lahendus Harku vallas) Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridor kulgeb Harku vallas Tutermaa külas. Harku valda planeeritava elektriliini trassikoridori laiused on 100 ja 125 m. Planeeritav elektriliini trassikoridor kulgeb Saue vallast Harku valda Tutermaa külas kahe olemasoleva 110 kV elektriliini (L111 Harku-Keila) asukohas kuni Keila alajaamani. Trassikoridor on laiusega 125 m, sest trassikoridori on kavandatud paralleelselt kulgema kaks elektriliini: Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV ja perspektiivne Paldiski 330 kV. 22 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Keila alajaamast kulgeb planeeritav trassikoridor kagusse mööda olemasoleva 110 kV elektriliini (L017 Keila-Rummu) koridori ja on laiusega 100 m. Enne valla piiri pöörab trassikoridor lõunasse ja suundub Saue valda. Planeeritaval trassikoridoril on Tutermaa külas kitsas olu (vt ptk 2.3.1 Kitsasolu Harku vallas) ja elamute läheduses kaks mastide rajamise keeluala. Trassikoridor lõikub riigimaanteega nr 11 Tallinna ringtee. 2.3.1. Kitsas olu Harku vallas Tutermaa külas lõikub planeeritav trassikoridor põhimaanteega nr 11 Tallinna ringtee 37. kilomeetripunkti lähedal. Planeeritava elektriliini trassikoridor kulgeb mööda olemasolevat 110 kV elektriliini ning pöörab maanteest lõuna pool olemasoleva kandemasti asukohas lõunasse. Tee kaitsevööndisse on kavandatud olemasoleva kandemasti asukohale elektriliini nurgamast, mis võimaldab mööduda lõuna pool asuva kahe elamu vahelt. Antud kohas tuleb projekteerimisel lähtuda kitsa olu tingimustest. Skeem 10. Kitsas olu Harku vallas 2.4. Trassikoridor Kernu vallas (vt joonis 4 Planeeringu lahendus Kernu vallas) Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridor kulgeb Kernu vallas Kabila, Laitse, Vansi, Pohla ja Hingu külades. Kernu valda planeeritav elektriliini trassikoridor on laiusega 100 m. Planeeritav elektriliini trassikoridor kulgeb Saue vallast Kernu valda Kabila külas olemasoleva 110 kV elektriliini (L017, Keila-Rummu) asukohast pisut põhja poolt. Kabila külas suundub planeeritav trassikoridor olemasoleva 110 kV elektriliini (L017) trassile ja läbib Laitse ja Vansi külad. Kabila ja Laitse külades on planeeritavat trassikoridori nihutatud olemasolevatest elamutest eemale. Kaasiku külas pöörab olemasoleva 110 kV elektriliin (L017) loodesuunas Rummu poole. Pöördenurgast alates kulges läbi Kaasiku küla suvilate ala 110 kV elektriliini mittetöötav lõik (L110C), mille kaitsevööndi laiendamisel oleks jäänud osa suvilaid kaitsevööndisse. Seetõttu otsiti trassikoridorile uusi asukohti (vt ptk 1.6.2 Kernu vald). Laitse külas Laitse alajaamast edelas pöörab planeeritav trassikoridor kagu-lõuna suunas ja kulgeb kuni Pohla külas asuva kirde-edelasuunalise olemasoleva 110 kV elektriliinini (L110 Kiisa- Ellamaa). Seejärel kulgeb planeeritav trassikoridor edela- ja lõunasuunaliselt mööda 23 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE olemasolevat 110 kV elektriliini (L110) trassi läbib Hingu küla ning kulgeb Kernu valla piirini, et jätkuda Nissi vallas. Planeeritavas trassikoridoris on elamute läheduses kaks mastide rajamise keeluala: Kabila ja Laitse külas. Trassikoridor lõikub põhimaanteega nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla ja kõrvalmaanteega nr 11381 Munalaskme-Laitse. 2.5. Trassikoridor Nissi vallas (vt joonis 5 Planeeringu lahendus Nissi vallas) Planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridor kulgeb Nissi vallas Jaanika, Vilumäe, Kivitammi, Viruküla, Lehetu, Ellamaa ja Rehemäe külades. Nissi valda planeeritav elektriliini trassikoridor on laiusega 100 m. Planeeritav trassikoridor kulgeb Kernu vallast Nissi valda Jaanika külas olemasoleva 110 kV elektriliini (L110A, Kiisa-Ellamaa) asukohas. Olemasolev 110 kV elektriliin läbib Riisipere alevikku ja kaitsevööndi laienemisel jääksid elamud kaitsevööndisse. Seetõttu kulgeb planeeritav trassikoridor Jaanika ja Vilumäe külades uues asukohas ning möödub Riisipere alevikust põhja poolt riivates ka Riisipere aleviku loodenurka. Trassikoridori uus asukoht valiti alternatiivide võrdlemise tulemusena (vt ptk 1.6.3 Nissi vald). Riisipere aleviku varustamiseks 110 kV pingega on planeeritava trassikoridori lähedusse kavandatud perspektiivne 110 kV Riisipere alajaam, millele on planeeringus näidatud kaks võimalikku asukohta alevikust lääne poole: Ääsmäe – Haapsalu - Rohuküla maantee äärde või Nissi asumist Riisipere mõisa suunduva nimeta kohaliku tee (nr 5180228) äärde. Riisipere alevikust läänes suundub trassikoridor tagasi olemasolevale 110 kV elektriliinile (L110A) ning kulgeb Vilumäe ja Kivitammi külades olemasolevas trassikoridoris. Puudub vajadus viia 330/110 kV elektriliini Turba alevikku, seetõttu suundub trassikoridor Kivitamme külas uues asukohas olemasoleva 110 kV elektriliinini (L109, Ellamaa-Risti) Viruküla külas Turba alevikust põhjapool. Olemasolevat liini pidi kulgeb trassikoridor Viruküla ja Lehetu küla piirini. Ellamaa küla läbivad 110 kV ja 35 kV elektriliinid ning olemasoleva 110 kV trassikoridori kaitsevööndi laienemisel jääksid elamud kaitsevööndisse. Seetõttu kulgeb planeeritav trassikoridor Lehetu ja Ellamaa külades uues asukohas ning läbib Ellamaa küla ida ja lõuna suunas hoonestusest kaugemal. Trassikoridori uus asukoht valiti selliselt, et see kulgeks asustusest eemal ja võimalikult suures osas põllumaadel, ning ei läbiks Ellamaa külast idas ja lõunas asuvaid soiseid alasid. Tagasi olemasoleva 110 kV elektriliinile (L109) suundub trassikoridor Ellamaa ja Rehemäe küla piiri läheduses. Planeeritav trassikoridor kulgeb olemaoleva elektriliini (L109) asukohast läände nihutatuna läbi Rehemäe küla Nissi valla piirini, et jätkuda Läänemaal Risti vallas. Planeeritavas trassikoridoris on elamute läheduses mastide rajamise keeluala viies kohas: Jaanika, Vilumäe, Kivitammi ja Rehemäe (2 tk) külades. Nissi vallas lõikub trassikoridor kolmel korral põhimaanteega nr 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla ja nelja kõrvalmaanteega: nr 11380 Riisipere-Vasalemma, nr 11165 Viruküla-Riisipere, nr 11179 Ellamaa-Lehetu ja nr 11167 Ellamaa-Koluvere. 24 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 2.6. Planeeritavad elektriliinid ja alajaamade sisseviigud Harju maakonnas Harku ja Keila alajaamade vahele on planeeritud paralleelselt kaks mitmeahelalist elektriliini: planeeritav Harku-Lihula-Sindi kolmeahelaline 330/110/110 kV elektriliin ja perspektiivne Paldiski 330 kV elektriliin. Paldiski 330 kV elektriliin suundub Keila alajaama juurest Paldiski suunas. Keila ja Laitse alajaamade vahele on planeeritud kaheahelaline Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin. Peale Laitse alajaama suundub olemasoleval 110 kV elektriliinini (L017 Keila-Rummu) trassil kulgev planeeritav Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridor lõunapoole, et jätkuda kirde-edelasuunalisel 110 kV elektriliinini (L110A Kiisa-Ellamaa) trassil Ellamaa suunas. Lisaks ühendatakse olemasolevate 110 kV elektriliinide L017 Rummu poole suunduv ja L110A Kiisa poole suunduv elektriliin. Selle tulemusena on Laitse ja Pohla külas neid kahte olemasolevat 110 kV elektriliinini ühendav planeeritava Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini lõik kolme ahelaline: üks 330 kV ahel ja kaks 110 kV ahelat (vaata ptk 1.6.2 Skeem nr 9). Edasi kulgeb Riisipere aleviku suunas kaheahelaline 330/110 kV elektriliin perspektiivse Riisipere alajaamani ning kuni Risti alajamani. Planeeritava trassi valmimisel likvideeritakse olemasoleva 110 kV elektriliini (L110C, Kiisa- Ellamaa) lõik, mis asub elektriliinide L017 ja L110A vahel. Planeeritavalt Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliinilt tehakse Harju maakonnas 330 kV sisseviik Harku alajaama ning 110 kV sisseviigud Harku ja Keila alajamadesse ning vajadusel perspektiivsesse Riisipere alajama. 330 kV elektriliinide sisseviiguks vajab Harku alajaam rekonstrueerimist ja vajadusel tuleb rekonstrueerida ka Keila alajaam. 25 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 3. TRASSIKORIDORI KASUTAMISE, PROJEKTEERIMISE PÕHIMÕTTED JA TINGIMUSED Teemaplaneeringuga määratakse Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridori asukoht ning trassikoridori jäävate maa-alade ja vooluveekogude üldised kasutamise tingimused enne elektriliini rajamist, ehitamise ajal ja peale ehitamist. Teemaplaneering on aluseks 330/110 kV elektriliini projekteerimisele ning seetõttu määratakse planeeringus tingimused elektriliini ning võimalike alajaamade projekteerimiseks. Elektriliini rajamisega kaasnevate võimalike keskkonnamõjude leevendamiseks on teemaplaneeringus määratud keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed planeeringuga kavandatava elluviimiseks. Pärast ehitise kasutuselevõttu lähtutakse planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel ehitisest ja selle kaitsevööndist, mitte trassikoridoris sätestatud tingimustest. 3.1. Planeeringute koostamise ja projekteerimise põhimõtted trassikoridoris ja selle lähiümbruses Uute üld- ja detailplaneeringute koostamisel tuleb arvestada Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini planeeritud asukohaga. Enne detailplaneeringute algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist trassikoridori alal tuleb uute ehitiste planeerimiseks ja projekteerimiseks küsida elektriliini omaniku (AS Elering) arvamust. Algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute ülevaatamise või kehtetuks tunnistamise vajadus on toodud ptk 4.2 Elektriliini trassikoridori alal algatatud või kehtestatud detailplaneeringud ja nende ülevaatamise või kehtetuks tunnistamise vajadus. 3.2. Trassikoridori jäävate maa- ja veealade üldised kasutamistingimused Teemaplaneeringuga trassikoridoris asuvate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarvet ei muudeta. Planeeritud trassikoridori alal võib jätkuda olemasoleva katastriüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus., kuid majandustegevus elektriliini ehitamise ajal ja peale elektriliini valmimist on ohutuse eesmärgil piiratud. 3.2.1. Enne elektriliini ehitamist trassikoridoris kehtivad piirangud Planeeritud trassikoridori alal võib jätkuda olemasolevate katastriüksuste ja kinnistute sihtotstarbe kohane maakasutus (v.a kui ilmnevad asjaolud, mis on toodud peatükis 4.2.) ning tuleb arvestada elektriliini rajamisega kuni elektriliini ehitustegevuse alguseni. Maa ostmisel või rentimisel peab isik arvestama elektriliini rajamisega. Kuni teemaplaneeringus kavandatu elluviimiseni trassikoridori alal uute ehitiste planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks tuleb küsida arvamust elektriliini omanikult (AS Elering) enne detailplaneeringute algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist. 3.2.2. Elektriliini ehitamise ajal trassikoridoris kehtivad piirangud Ehitustööde toimumisajast ning kestvusest teavitatakse maaomanikke kahel korral: a) esimest korda elektriliini projekteerimisel isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimisel, kui lepitakse kokku aja periood, mille jooksul ehitama võidakse tulla; b) teist korda 1 kuu enne ehitustöid. 26 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Planeeringuga määratud elektriliini trassikoridoris oleva kinnisasja omanik peab lubama trassikoridori alal:  metsa raadamist kaitsevööndi ulatuses;  elektriliini rajamist oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ning õhuruumis;  materjalide ladustamist;  ehitusmasinatega liikumist;  likvideeritavate elektriliinide demonteerimist. Trassikoridori alal maad ei võõrandata. Elektriliini ehitamise ajal toimuvad trassikoridoris ehitustööd. Olemasoleva kinnistu või maaüksuse sihtotstarbe kohane maakasutus saab jätkuda peale elektriliini ehitamist mastidest vabal alal ja on liini kaitsevööndis piiratud. 3.2.3. Peale elektriliini rajamist elektriliini kaitsevööndis kehtivad piirangud Planeeritud trassikoridori rajatud õhuliinil on kaitsevöönd, kus kehtivad nõuded, mis tulenevad ehitusseadustikust ning majandus- ja taristuministri määrusest „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Planeeringus määratav elektriliin on õhuliin, seetõttu on määratava elektriliini kaitsevööndiks maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse elektriliini kaitsevööndis kinnisasja kasutamist. Peale elektriliini rajamist elektriliini kaitsevööndis uute ehitiste planeerimiseks, projekteerimiseks ja ehitamiseks tuleb küsida arvamust elektriliini omanikult (AS Elering) enne detailplaneeringute algatamist või projekteerimistingimuste väljastamist. Elektriliini kaitsevööndis oleva maa omanik või valdaja peab lubama elektripaigaldise omanikul korraldada elektripaigaldise ja selle kaitsevööndi hooldustöid. Hooldustööde toimumisajast ning kestvusest teavitatakse maaomanikke ette. Etteteatamise aeg sõltub vajamineva hooldustöö kiireloomulisusest. Kaitsevööndis peab vältima elektripaigaldise kahjustamist või ennetama kahjustumise ohu tekkimist. Elektripaigaldise kahjustamisel või selle ohu korral tuleb rakendada abinõusid kahju edasise süvenemise takistamiseks ja viivitamata teavitada olukorrast elektripaigaldise omanikku. Elektriliini (elektripaigaldise) kaitsevööndis on keelatud:  takistada elektripaigaldisele juurdepääsu;  takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist;  ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni või tekitada muul viisil olukorda, mis võib ohustada inimest, vara või keskkonda;  ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast;  takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist;  töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi;  teha mis tahes kaeve-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid;  sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri;  ladustada jäätmeid, materjale ja aineid;  istutada ning langetada puid;  ehitada traattarasid ja rajada loomade joogikohti; 27 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE  teha tuld;  korraldada massiüritusi. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. 3.2.4. Õhuliini ja maantee kattuvas kaitsevööndis kehtivad piirangud Trassikoridori maanteega lõikumisel või kitsastes oludes kõrvuti kulgemisel kattuvad planeeritava elektriliini ja riigimaantee kaitsevööndid. Õhuliini ja maantee kattuvas kaitsevööndis kehtivad mõlemast kaitsevööndist tulenevad piirangud: 1. Elektriliini puhul - ehitusseadustiku7 §-st 70, 77 ja määrusest „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“8; 2. Maantee puhul- ehitusseadustiku §-dest 70, 71 ja 72. Õhuliini ja maantee kattuvas kaitsevööndis teevad tee omanik ja elektriliini omanik hoiutöid omavahelise kokkuleppe alusel. Elektripaigaldise kaitsevööndis töötamise loa taotlemine: 1) on vajalik kui õhuliin lõikub maanteega ja üldjuhul taotleda kord aastas; 2) ei ole nõutav kui:  teehooldustöödel kasutatakse mehhanisme, mille kõrgus tööasendis on alla 4,5 m;  teede ehitus- ja rekonstrueerimistöödel kasutavate mehhanismide liigutatava töövahendi minimaalne vahekaugus õhuliini juhtme projektsioonist maapinnal on väiksem kui 5 m ja vahetult õhuliini juhtmete all väiksem kui: 110 kV liinil - 3 m, 220 kV liinil – 4 m, 330 kV liinil – 5 m. 3.3. Elektriliini projekteerimise ja rajamise põhimõtted ning tingimused 330/110 kV elektriliini trassikoridor trassikoridor on määratud vastavalt 330 kV õhuliinile esitatavatele nõuetele. Planeeritavasse trassikoridori on kavandatud elektriliin koos kaitsevööndiga ning 20 m laiune puhverala (vt skeem 4). Projekteerimise käigus on võimalik elektriliini koos kaitsevööndiga nihutada puhverala ulatuses. Trassikoridori lõigud, kus olemasolevast olukorrast tulenevalt ei ole võimalik elektriliini nihutada, on planeeringus tähistatud „kitsendatud trassikoridorina“ ning neis lõikudes on määratud elektriliini ja selle kaitsevööndi täpne asukoht. Alad trassikoridoris, mis on elamutele ligemal kui 100 m, on määratud „masti rajamise keelualaks“, kuna eesmärk on paigaldada mastid elamutest kaugemale. Trassikoridori maanteega lõikumisel või kõrvuti kulgemisel kattuvad planeeritava elektriliini ja riigimaantee kaitsevööndid. Trassikoridori lõike, kus olemasolevast olukorrast tulenevalt asub masti orienteeruv asukoht maantee kõrval, on planeeringus nimetatud „kitsas olu“. Lähtuvalt Maanteede projekteerimisnormidest (p. 8.1. lg 4 ja p. 8.2 lg 4) koostati elektriliinide maanteega paralleelselt kulgemise või lõikumise asukohaskeemid ja lõiked (vt Kaust III Lisa 5, Maanteega paralleelselt ja lõikuvalt kavandatavad kõrgepingeliinid kitsastes oludes). Koostöös 7 Ehitusseadustik, jõustunud 01.07.2015 8 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, ministri määrus nr 73, 25.06.2015 28 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Maanteeametiga töötati välja “kitsa olu“ projekteerimise tingimused, mis on toodud eraldi ptk 3.3.1. Trassikoridori raudteega lõikumisel tuleb projekteerimisel lähtuda tingimustest, mis on toodud eraldi ptk 3.3.2. Elektriliini ehitusprojektiga määratakse planeeritavas trassikoridoris elektriliini ja mastide asukohad. Peale projekteerimist jääb trassikoridori laiuseks elektriliini kaitsevööndi laius. Elektriliini projekteerimisel sõlmitakse iga maaomanikuga isiklik kasutusõiguse leping, milles lepitakse kokku, et maaomanik võimaldab oma maal liini ehitamist ning peale objekti valmimist võimaldab igal hetkel juurdepääsu liinile. Lepingus fikseeritakse trassi asukoht ja lepitakse kokku ka muud tingimused (nt tööde teostamise aeg, tasu). Juhul kui isikliku kasutusõiguse lepingu sõlmimise läbirääkimised maaomanikuga ebaõnnestuvad, siis kohaldatakse sundvalduse seadmist vastavalt kinnisasja sundvõõrandamise seadusele. Elektriliini projekteerimise tingimused:  täpsustada planeeritava elektriliini mastide asukohad, vahekaugused ja kõrgused;  mastide kõrgus maapinnast on kuni 45 m ja kahe masti vaheline kaugus kuni 500 m;  maanteega lõikuva õhuliini vähim kõrgus sõidutee pinnast juhtme suurima rippe korral on 330 kV puhul 8,5 m ja 110 kV puhul 7 m;  keskkonnaregistris arvel olevate maardlate aladel tagada elektriliini kaitsevööndis kuni 6,2 m kõrguste masinate töötamise võimalus;  vajadusel rekonstrueerida planeeritava elektriliini 110 kV alajaamad;  näha ette likvideeritavate elektriliinide demonteerimine;  liin projekteerida võimalusel kõlviku (nt põllumaa) servale;  mitte projekteerida maste „masti rajamise keelualale“;  kitsaid maaüksuseid mastidega mitte poolitada;  kõrgepingeliini projekteerimisel kavandada liinitelg võimalusel majapidamistest kaugemale (elektriliini nihutamine koos kaitsevööndiga puhverala ulatuses);  Kernu vallas Pohla ja Hingu külades, kus trassikoridor kulgeb olemasoleva 110 kV elektriliinini (L110 Kiisa-Ellamaa) trassil jälgida projekteerimisel olemasoleva elektriliini kaitsevööndi loodepoolset serva (elektriliini kaitsevöönd ei tohi ulatuda motospordi alale).  arvestada jaotusvõrkude elektripaigaldiste ja nendega seotud piirangutega ning planeeringute ja ehitusprojektide koostamiseks taotleda jaotusvõrgu omanikult tehnilised tingimused, mille alusel määrata elektripaigaldiste tehnilised lahendused;  330 kV õhuliini kaitsevööndi alasse jäävad elektripaigaldised, ristmeväljad ning olemasolevad kesk- ja madalpinge õhuliinid (v.a 35 kV õhuliinid) planeerida maakaablisse või teisaldada väljapoole kaitsevööndit v.a kaitsevööndiga ristuvad maakaabelliinid, mida käsitleda erandina;  330/110 kV õhuliini ristmeväljade teisaldamine ja ümberehitus toimub lepingute alusel, milleks tuleb esitada taotlused õhuliinide omanikele. Elektripaigaldiste teisaldamine ja ümberehitamine toimub huvitatud osapoole kulul;  ehitustegevuse ajal kasutatavatel teedel tagada liikluskorraldus ja näha ette ehituse käigus kasutatud teede taastamine vähemalt tööde eelsesse olukorda;  pehmetele pinnastele rajada teenindusteed, millede ülesvõtmisel lähtuda maaomaniku soovist (kas jätta alles või taastada olemasolev olukord);  elektriliini lõikumisel veekoguga projekteerida mastide asukohad selliselt, et mastide püstitamisega seotud ehitustegevus ei ulatu veekogule lähemale kui 50 m;  olulisematele lindude kogunemise aladele ja rändeteedele näha ette liinile hästi märgatavate märgiste paigaldamine (märgistega liinide lõigud on toodud KSH-s eraldi joonisel);  võimalusel vältida elektriliini kaitsevööndi kattumist keskkonnakaitselise objektiga (nt kaitseala piir, vääriselupaik); 29 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE  elektriliini ja selle kaitsevööndi asumisel hoiualal või kaitstava liigi püsielupaigas kooskõlastada ehitusprojekt Keskkonnaametiga;  elektriliini ehitamiseks vajalike ajutiste juurdepääsude, sealhulgas ajutiste mahasõitude või muude tööde kavandamiseks riigitee juurde kuuluval maal küsida Maanteeametilt vastavaid nõudeid. Kavandatud lahenduste elluviimiseks on vajalik Maanteeameti kooskõlastus. Riigiteel liiklust häirivate tööde kavandamisel on vajalik koostada ja Maanteeametiga kooskõlastada ehitusaegsed ajutise liikluskorralduse projektid või skeemid;  õhuliini ja maantee kaitsevööndite kattumisel täpsustada koostöös Maanteeametiga õhuliini tehnilised lahendused ehitusprojekti koostamisel ning ehitusprojekt kooskõlastada Maanteeametiga;  maaparandussüsteemidega aladel tuvastada drenaažikollektorite ja kuivenduskraavide asukohad ning võimalusel vältida nendele mastide projekteerimist. Vajadusel kaasata või konsulteerida maaparanduse eksperdiga. Maaparandus-süsteemidega aladel küsida ehitusprojektile kooskõlastus Põllumajandusametilt;  liini mastide projekteerimisel dreenkuivendusega maaparandussüsteemi maa-alale, tuleb elektriliini projekti lisada peatükk, kus käsitletakse drenaaži taastamist ja antakse torustike remondi tüüpjoonised ja üldised põhimõtted (remondiks kasutatava toru materjal, ühenduskohtade tihendamine, torualuse ehitus jne);  näha ette mastide ehitamise käigus eemaldatava kohaliku pinnase samas piirkonnas maksimaalne ära kasutamine;  uue trassi ja alajaama rajamisel lähtuda sotsiaalministri 04.03.2002.a. määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud tööstusmüra taotlustasemetest uutel planeeritavatel aladel. Taotlustaseme arvsuurused ei tohi ületada II kategooria aladel ehk elamualadel päevasel ajal 50 dB ja öisel ajal 40 dB. 3.3.1. Elektriliini projekteerimise tingimused erandina kitsastes oludes „Kitsa olu“ korral tuleb lisaks eelpool toodud projekteerimise tingimustele arvestada koostöös Maanteeametiga väljatöötatud elektriliini projekteerimise tingimusi kitsastes oludes. Elektriliini projekteerimise tingimused kitsastes oludes:  maanteega paralleelselt kulgeva elektriliini äärmise algasendis juhtme projektsioon peab üldjuhul jääma teemaast välja. Teemaa on maa, mis on õigusaktidega kehtestatud korras määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks;  kaugus maanteega paralleelselt kulgeva 330 kV liini äärmisest algasendis juhtme projektsioonist maapinnal kuni mulde servani peab olema vähemalt 8 m;  elektriliinimasti vigastuste vältimiseks on kohustuslik masti mistahes maapinnal oleva osa väiksemate vahekauguste puhul kasutada kõrget kupitsat või põrkepiiret. Reeglina tuleb vältida põrkepiirete paigaldamise vajadust ning mastid paigutada väljapoole Maanteede projekteerimisnormides nõutud sõiduteega külgnevat vaba ruumi;  maanteega lõikuva elektriliini rõhtkaugus peab olema liinipingel 330 kV vähemalt 5 m masti mis tahes osast mulde servani või kraavi välisservani;  maanteega lõikumisel kasutada maantee ääres vabaltseisvaid maste;  „kitsa olu“ täpsustatud lahendus kooskõlastada tööprojekti staadiumis Maanteeametiga. 30 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 3.3.2. Elektriliini projekteerimise tingimused raudteega lõikumisel Lisaks eelpool toodud projekteerimise tingimustele tuleb trassikoridori raudteega lõikumisel arvestada järgmisi elektriliini projekteerimise tingimusi:  tagada „Elektrifitseeritud raudtee kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskirja“9 punkti 2.2.3 nõuete täitmine (lähtuvalt eeltoodust on 110 kV elektriliini puhul minimaalne kaugus 3 meetrit õhuliini (sh kontaktvõrgu liini) juhtmetest);  elektrifitseeritud raudteega ristumise koht ei tohi paikneda kontaktvõrgu ankrulõikude vahemiku asukohal;  elektrifitseeritud raudteega ristumisel eelistada 90⁰ nurka (kuid mitte vähem kui 40⁰);  vahekaugus kõrgepingeliini masti alusest kuni ehitusgabariidini mitte elektrifitseeritud raudteel või kuni kontaktvõrgu mastini elektrifitseeritud raudteel peab olema vähemalt masti kõrgus pluss kolm meetrit;  uue kõrgepingeliini ristumisel raudteega ning olemasoleva kõrgepingeliini likvideerimiseks taotleda täiendavalt tehnilised tingimused raudtee omanikult. 3.3.3. Uue alajaama rajamise tingimused Teemaplaneeringuga on Nissi valda Riisipere aleviku lähedusse kavandatud ühe perspektiivse 110 kV alajaama rajamine. Alajaama ehitusprojekti või detailplaneeringuga täpsustada alajaama asukoht, krundi ehitusõigus ja juurdepääsuteed ning alajaamaga ühendatavate tehnovõrkude asukohad. Alajaam ei tohi asuda elektriliini juhtmete all. 3.4. Keskkonnatingimused ja leevendavad meetmed planeeringuga kavandatava elluviimiseks Teemaplaneeringule „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ algatati Harju maavanema 26.10.2011 korraldusega nr 2018-k koos planeeringu algatamisega ka keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille aruanne on planeeringu kaustas II KSH. Koostöös keskkonnamõju hindajaga võrreldi planeeringu koostamisel alternatiivseid trassikoridore ja otsiti vajadusel trassikoridorile uusi võimalikke asukohti. Samaaegselt teemaplaneeringu koostamisega hinnati kavandatava tegevuse eeldatavat negatiivset ja positiivset mõju keskkonnale ning analüüsiti oluliste negatiivsete mõjude vältimise või leevendamise võimalusi. Võimalikud keskkonnamõjud on jaotatavad ehitusaegseteks ja käitamisaegseteks. 3.4.1. Planeerimisel ja projekteerimisel arvestatavad keskkonnakaitselised meetmed Üldiste põhimõtetena on liinil väikseim negatiivne mõju, kui see asub:  olemasoleva liini koridoris – kaitsevööndisse haaratakse täiendavalt väiksem hulk maad kui täiesti uuel trassil;  teise tehnorajatise kõrval – 1) elektriliin maantee või raudtee servas hoiab kokku maad, sest mõlema tehnorajatise kaitsevööndid kattuvad, 2) nendes kohtades on maastik juba rikutud, 3) on liini ehitamiseks ja teenindamiseks vajalik tee kõrval olemas;  põllumajanduslikul maal – maaharimine on teostatav ka liini all, kasutusest langeb välja vaid mastialune maapind. 9 „Elektrifitseeritud raudtee kontaktvõrgu ehituse ja tehnokasutuseeskiri“, kinnitatud AS Eesti Raudtee infrastruktuuri direktori 30.09.2002 korraldusega nr 9-1/23 31 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Olulisem negatiivne mõju on siis, kui liin asub:  eluhoonete läheduses – rikub väljakujunenud keskkonda;  kaitstavate linnuliikide elupaikadel või nende läheduses – elektriliinid on ühed olulisemad inimkasutusest tulenevate surmade põhjustajaid autode, majaakende ja koduloomade (peamiselt kasside) kõrval;  kaitstavatel metsaaladel – liini rajamisel mets raadatakse. Metsaraie probleemiks on uue metsaserva tuulekartlikkus. Puud pole tugeva tuulega kohanenud ja võib tekkida tuulemurdusid. Üldiseks leevendavaks meetmeks on liinikoridori planeerimine nii, et selle valdavatele tuultele avatud serv jääks olemasoleva koridori servaga kohakuti. Seega uut koridori laiendada valdava tuulesuuna vastasserva arvelt. Eestis on valdavad lääne- ja edelatuuled. Inimesele avaldab mõju liini asukoht maastikul. Eluhoonete läheduses planeerida mastide asukoht selliselt, et need ei jääks otse vaatevälja ehk otse akende ette maste mitte paigaldada. Maastikupilti mõjutavad kandemastid (õhulisemad) vähem kui nurgamastid (massiivsemad), mistõttu on üheks planeerimise eesmärgiks saavutada võimalikult sirge või väga väikeste nurkadega (kuni kaheksa kraadi) trassikoridor. Negatiivset mõju leevendab ka võimalikult pikk mastide vahe ning nende peitumine muude objektide taha. Kultuurimälestise puhul jälgida, et mälestist ei kahjustataks liini käitamise ajal. Oluline on võimalusel tagada kaugelt eksponeeritavate objektide hea vaadeldavus. Kohtades, kus trassikoridor kulgeb maanteega või raudteega paralleelselt, projekteerida liin võimalikult selle tehnorajatise serva. Muudes kohtades peab liini trassikoridoris projekteerima nõnda, et selle kaitsevöönd hõlmaks võimalikult vähe uut looduslikku ala. 3.4.2. Ehitusaegsed mõjud ja nende leevendamine Uue liini pingeklassi tõusmise tõttu laieneb kaitsevöönd 50 meetrilt 80 meetrile (40 m mõlemale poole liini telge). Uue kaitsevööndi ulatuses mets raadatakse. Praeguste ohutustingimuste järgi võib kasvama jätta alla 4 m kõrgused puud10. Liini rajamisega kaasneb maapinna tallamine ja müra, mis avaldavad mõju kaitstavatele loodusobjektidele (taimede tallamine, liikide häirimine, elupaikade hävitamine). Kuival pinnasel taastub rohttaimestik mõne aastaga, liigniisketel aladel võib kahju olla pöördumatu. Kultuurimälestiste puhul on oluline jälgida, et neid ehitamise käigus ei kahjustataks. Kohalikud teed jäävad ehitusperioodil tiheda kasutuse surve alla. Tavaliselt ei ole need teed arvestatud intensiivseks rasketehnika liikluseks. Varasemad kogemused näitavad, et suurem ehitustegevus võib ebasoodsates tingimustes (märg aastaaeg) selliseid teid oluliselt lõhkuda. Tööde ajal tõuseb liiklussagedus ning esineb olukordi, kus ajutiselt liiklus suletakse. Põhjuseks on juhtmete vedu üle tee ja tehnikaga manööverdamine. Tehnilistest tingimustest lähtuvalt võib juhtuda, et mõni mast kavandatakse veekogu kalda lähedale. Suuremate veekogude puhul seab piirangu ehituskeeluvöönd. Mastide ja (ajutiste) teede rajamine ning väiksemate vooluveekogude ületamine võib põhjustada nende ajutise tõkestamise, mis omakorda võib põhjustada häireid kuivendussüsteemi toimes. Tagajärjeks on üleujutus. Ehitamise käigus kasutatavad rasked masinad pressivad põldudel kokku viljakat mulda ning vundamentide rajamisel on oht lõhkuda drenaažisüsteem või ummistada lahtine maaparandussüsteem11, mis avaldab mõju pinnavee äravoolusüsteemile. 10 http://elering.ee/public/Maaomanikule/Info_maaomanikele_2015.pdf 11 Maaparandussüsteem on maatulundusmaa kuivendamiseks ettenähtud rajatis (Maaparandusseaduse § 3 lõige 2) 32 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Teemaplaneeringuga kavandatud elektriliinide rajamisel ja olemasolevate likvideeritavate elektriliinide demonteerimisel tekivad jäätmed: juhtmed, mastid ja vundamendid, pakendid, poolid jm. Leevendusabinõud:  Raadamise järgselt puhastada ala risust nii, et jääks esteetiline ilme;  Loodusliku tasakaalu säilitamise eesmärgil jätta alles rändrahnud;  Vältida tööde piirkonda jäävate kultuuriväärtuste kahjustamist. Kultuuriväärtuste ajakohastatud info on leitav Maa-ameti vastavast kaardirakendusest. Kui tööd toimuvad kultuuriväärtuse kaitsevööndis (sh asulakohad ja muud maa-alused alad), tuleb tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. Sellistesse kohtadesse vundamentide rajamisel tuleb arvestada arheoloogilise uuringu nõuetega;  Vältida kaitsealuste taimede tallamist ning kasvutingimuste muutmist. Kaitstavate liikide ajakohane info on leitav EELIS andmebaasist. Taimede levialad tähistada arusaadavalt enne tööde teostamist. Kasvutingimuste hulka kuuluvad ka niiskusrežiim ja valgus. Nendel aladel on tehnikaga liikumine lubatud vaid külmunud pinnasel. Muul ajal tuleb vajadusel liigelda jalgsi (võimalusel vältida tehnikaga liikumist);  Veekaitsevööndis on Keskkonnaameti nõusolekuta keelatud puu- ja põõsarinde raie, välja arvatud raie maaparandussüsteemi eesvoolul maaparandushoiutööde tegemisel (VeeS § 29 lg 4 p 2);  Tahkete ainete uputamiseks või heitmiseks veekogusse peab olema vee-erikasutusluba;  Veekogude ületamisel (veekaitsevööndis) ja ehituskeeluvööndis tuleb ehitustöid teostada erilise hoolikusega, et vältida kallaste kahjustamist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse. Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud;  Vool kõikides veejuhtmetes (sh kraavid) tuleb tagada ka tööde teostamise ajal. Kui plaanitakse rajatava teega ületada veejuhet, on soovitav kaasata hüdrotehnikainsener. Liialt väikse truubi paigaldamisel võib ülesvoolu tekkida uputus, voolutulv võib vastrajatud tee ära uhtuda;  Kohalike teede olukord fikseerida (fotografeerida) enne tööde teostamist omavalitsuse esindaja juuresolekul. Leppida kokku ehitus- ja hooldustehnika liikumise trass ning aeg. Teed tuleb taastada vähemalt tööde eelsesse olukorda;  Kohalikke elanikke teavitada kavandatavatest töödest, tööde piirkonnast ja kestusest ning kontaktist, kuhu küsimuste korral pöörduda. Teavitamiseks on soovitatav kasutada omavalitsuste infokanaleid, samuti levitada infot külavanemate kaasabil ja teadetetahvlite kaudu;  Ehitustegevuse ajal kasutatavatel teedel tagada liikluskorraldus;  Pehmetele pinnastele rajada teenindusteed. Sood ja rabad on leitavad joonistelt ning liini projekteerimiseks tehtavast ehitusgeoloogilisest uuringust. Teenindusteede ülesvõtmisel lähtuda maaomaniku soovist (kas jätta tee alles või taastada olemasolev olukord);  Maaparandussüsteemidele ehitamisel kaasata maaparandusekspert, kes hindab esialgset ning prognoosib taastamisjärgset olukorda. Tööde järgselt peab drenaaž töötama vähemalt endisaegse efektiivsusega. Maaparandussüsteemide ajakohane asukoha info on leitav Maa-ameti vastavast kaardirakendusest;  Likvideeritavatest elektriliinidest ei tohi maha jääda jäätmeid, maa tuleb korrastada, ümbritsevaga sarnaseks (sh tuleb täita vanadest vundamentidest jäävad augud);  Metsatööd teostada ajavahemikus 31.08-15.03, sest siis on looduses passiivsem periood. Vastavalt säästliku metsamajandamise põhimõtetele kehtestab Riigimetsa Majandamise Keskus kevadsuvisel perioodil raierahu;  Turbamaardla alale ehitamisel mitte planeerida ehitustööde aega tuleohtlikule perioodile;  Peamistel linnurändeteedel tähistada liinid lindudele. Vajalikud märgistamiskohad on toodud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande Lisas 2; 33 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE  Kaitsealuste lindude12 pesitsusalade lähedal teha töid pesitsusperioodi välisel ajal;  Maastikul liikumine kooskõlastada maaomanikuga aegsasti (võimalusel aasta ette). – Leppida kokku liikumissuunad ning nende seisukord fikseerida (pildistada). Tööde kohast ja iseloomust etteteatamine on eriti oluline maaharijale;  Niiskemates kohtades (madalsoo, turbaväli, maha jäetud turbaväli, raba, soovik) võimalusel teha tööd külmunud pinnasel;  Kõikjal piirkonnas taastada tööde lõppemisel eelnenud olukord, kui ei ole maaomanikuga kokku lepitud teisiti. Tööde järgselt peab ala olema korrastatud – prügita, raadatud puude kännud eemaldatud, rööpad likvideeritud, likvideeritav elektriliin eemaldatud jne;  Elektriliinide rajamisel tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti, arvestades nende taaskasutamisvõimalusi (vanametall, betoon täitematerjaliks);  Tööde lõppedes peab ala olema korrastatud, rööpad likvideeritud, üldine ilme esteetiline. 3.4.3. Käitamisaegsed mõjud Liini kaitsevööndis on majandustegevus ohutuse eesmärgil piiratud. Seetõttu muutub läbitavates maardlates maavara kaevandamise tingimus, sest tööd tuleb kooskõlastada liini valdajaga. Olulisim probleem on seotud mastide ümbrusega, kus kaevandamine võib ohtu seada masti püsivuse. Turba kaevandamisel tekkiva tolmu mõju liinile on eeldatavalt väheoluline, turbatolmu süttimises probleemi ei ole. Kui tolm peaks ladestuma isolaatorkettidele ja mingil põhjusel toimuma ülelöök, põleb tolm hetkega ja maapinnale midagi põlevat ei jõua. Probleem võib esineda, kui turbaväli läheb põlema mingil muul põhjusel ning tahm, tuhk ja suits saastavad isolaatorkette sedavõrd, et tekib isolatsiooni ülelöök ja liin lülitub välja. Uuel liinil on rohkem juhtmeid ning need on jaotunud vertikaalselt suuremale alale, mis on potentsiaalseks ohuks (kaitsealustele) lindudele laskumisel ja tõusmisel (eriti veekogude juures). Kõrgema pinge kasutuselevõtust lähtuvalt on esitatud kahtlusi liinist põhjustatud müra suurenemise osas. Seni teostatud mõõtmised näitavad, et väljaspool kaitsevööndit on liini müra normikohane. Liini käitamise riskid (elektrilöögi võimalus) on madalad. Mida suurem on pingeklass, seda põhjalikum on liinihooldus (elektriühenduse katkemine on väga ulatusliku mõjuga). Positiivse looduskeskkonna mõjuna on täheldatud, et metsa läbiva liini kaitsevööndite servades kipuvad kasvama haruldasemad taimede servakooslused. Sotsiaalse positiivse mõjuna kasvab elektri põhivõrgu varustuskindlus. Majandusliku positiivse mõjuna väheneb ülekandekadu. Mida kõrgem pinge, seda väiksem kadu. Leevendusabinõud:  Olulisematel lindude kogunemise aladel tuleb paigaldada liinile märgised, mis on takistusena hästi märgatavad. Elektriliinile paigaldatavate märgistega lõigud on näidatud KSH Lisa 2-s „Märgistamist vajavad liini lõigud Harju-, Lääne- ja Pärnumaal“. Liini hooldamisel iga-aastaselt kontrollida visuaalselt peletite seisukorda (värvuse tuhmumine, purunemine ja ärakukkumine).  Korralistel hooldustöödel teostada raie professionaalselt (madalad kännud, olukord taastada ning raiutud materjal ära vedada).  Maaomanike ja looduse häirimise minimeerimise eesmärgil teha liinialust hooldusraiet võimalikult harva. 12 Vaata EELIS andmebaas (Keskkonnaagentuur) 34 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 3.4.4. Kohaspetsiifilised leevendusmeetmed Elektriliini trassikoridori lõigud, kus kehtivad spetsiifilised leevendusmeetmed, on toodud välja planeeringu valdade joonistel ja seletuskirjas trassikoridori telje koordinaatide vahemikena vt Tabel 5. Tabel 5. Spetsiifilised leevendusmeetmed Jrk Vald Küla Koordinaadid Leevendusmeede nr 1 Harku Tutermaa 526283;6575746 – Põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana) 526026;6575595 elupaigas vältida tööde teostamist pesitsusajal aprilli algusest juuni lõpuni. 2 Saue Pällu 527248;6568422 – Ohtu maardlale paigaldada võimalikult 527242;6568319 – vähe maste 526453;6567276 – 525915;6566419 3 Kernu Kabila 525184;6565447 – Soisele alale masti mitte planeerida, ala 525108;6565375 läbida jalgsi või ringiga. 4 Kernu Kabila 524167;6564562 – Ohtu maardlale võimalusel masti mitte 524154;6564552 – paigaldada või paigaldada võimalikult 523400;6563820 serva. 5 Kernu Pohla 522052;6559909 – Sookure (Grus grus) elupaigas vältida 521649,6559670 tööde teostamist pesitsusajal aprilli algusest juuni lõpuni. Soisele alale metsa masti mitte planeerida, juhtmed vedada jalgsi. 6 Nissi Hingu 519311;6557896 – Soisesse metsa masti mitte planeerida, ala 519245;6557667 läbida jalgsi või ringiga. 7 Nissi Jaanika 518651;6555524 – Nurgamast paigaldada soostunud metsa 518418;6555376 võimalikult serva. Ala läbida jalgsi või ringiga. 8 Nissi Vilumäe 517427;6554460 – Orkjärve kaitseala läheduses töid mitte 517392;6554094 teostada 1. veebruarist 31. maini. Muul ajal pole kaitseala hõivamine lubatud ükskõik millisel viisil. 9 Nissi Ellamaa 511644;6547944 – Maste mitte paigaldada Ellamaa maardlale. 511618;6546841 Juhul kui mastide paigaldamist ei õnnestu vältida tuleb tagada masti alla jääva turba sihtotstarbeline kasutus. 10 Nissi Ellamaa 510166;6544431 – Maste mitte paigaldada Kalda maardlale. 509777;6544318 Tööde aeg ja viis kooskõlastada Mäepealse mäeeraldise kaevandajaga. 11 Nissi Rehemäe 507845;6542289 – Õmma maardlale (8. plokk) paigaldada 506491;6540571 võimalikult vähe maste. 3.4.5. Seire Ehitusaegselt on soovitav arendajal teostada tehnilise järelevalve kõrval ka keskkonnameetmete täitmise kontrolli. Teadaolevalt viidi keskkonnanõuete täitmise kontroll edukalt läbi Tartu- Viljandi-Sindi elektriliini ehitamisel. Igakuiselt käis järelevalvaja hindamas ehitusjärgus lõiku ning valminud lõiku. Seirearuanded tuleb edastada Keskkonnaametile. Keskkonnaametiga leppida kokku kontaktisikud, kellega teavet vahetatakse. 35 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Lääne-Eesti piirkond on rahvusvahelise olulisusega lindude pesitsus-, rände- ja peatumispiirkond. Samas Eestis puudub seni kogemus ja andmed lindudele kõrgepingeliinide poolt põhjustatavate negatiivsete mõjude osas. Elektriliini vajaliku märgistamisulatuse selgitamiseks on vaja teha sarnase liini all seiret. Selleks sobib Tartu-Viljandi-Sindi (TVS) elektriliin. Märgistamisvajaduse hindamiseks on ornitoloog Renno Nellis koostanud seire lähteülesande (vt KSH Lisa 5), mis sisaldab TVS (järel)seiret ning Harku-Lihula-Sindi (HLS) liini olulisemate kohtade seiret. TVS puhul selgitatakse liini mõju linnule, HLS puhul uuritakse olulisemates kohtades lindude liikumisi. Mõlemad tulemused koondatakse ning selle alusel tehakse ettepanek HLS märgistamiseks. Aruande heakskiitmise järel hangib arendaja selle alusel seire. 3.5. Arvestamisele kuuluvad väärtused ja piirangud trassikoridoris või selle läheduses Planeeritava trassikoridori alal või selle läheduses asuvad muinsuskaitse või looduskaitse alused objektid ja alad, maardlad ning veekogud, mille kaitsevööndite või piirangutega tuleb elektriliini projekteerimisel arvestada. 3.5.1. Muinsuskaitse objektid Planeeritavas trassikoridoris asuvad Saue vallas kaks kinnismälestist (reg. nr 18947 ja 18948) ning Kernu vallas üks mälestis (reg. nr 17905). Harku vallas ulatub trassikoridori kahe kinnismälestise (reg. nr 18949 ja 17532) kaitsevöönd. Kõik kinnismälestised on tunnistatud mälestiseks kultuuriministri 27. juuli 1998. a määrusega nr 20 "Kultuurimälestiseks tunnistamine". Tabel 6. Trassikoridoris asuvad kinnismälestised Kaitsevöönd Reg. Mälestise Mälestise Asukoht (mälestise nr nimi liik väliskontuurist) 18947 Kultusekivi Saue vald Hüüru küla arheoloogia- 50 m Vanakubja (kat.tunnus 72701:001:0903) mälestis 18948 Kultusekivi Saue vald Hüüru küla arheoloogia- 50 m Vanakubja (kat.tunnus 72701:001:0903) mälestis 18949 Kultusekivi Saue vald Hüüru küla arheoloogia- 50 m Uuetoa 1 (kat.tunnus 72701:001:0002) mälestis 17532 Ohvrikivi Harku vald Tutermaa küla arheoloogia- 50 m Männiku 1 (kat.tunnus 19801:012:0328) mälestis 17905 Kalmistu Kernu vald Hingu küla arheoloogia- 50 m Pundi (kat.tunnus 29701:001:0064) mälestis Allikas: Kultuurimälestiste riiklik register Kinnismälestise kaitsevööndis kehtivad muinsuskaitseseadusest tulenevad piirangud. Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestisel keelatud: 1) teede, trasside ja võrkude rajamine; 2) mullatööd ja maaharimine; 3) haljastus-, raie-, kaeve- ja maaparandustööd; 4) kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine; 5) mälestisele või muinsuskaitsealale mis tahes seda kahjustava või selle ilmet muutva objekti, sealhulgas teisaldatava objekti, tehnovõrgu ja -rajatise, teabekandja ning reklaami paigaldamine. Muinsuskaitse aluste objektide võimalike täienduste tõttu tuleb projekti koostamisel võtta aluseks Kultuurimälestiste register. 36 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamatult teatama sellest Muinsuskaitseametile ja valla- või linnavalitsusele. 3.5.2. Looduskaitsealad ja kaitsealused objektid Planeeritavas trassikoridoris asub Saue vallas kaks III kategooria kaitsealuste liikide elupaika. Tabel 7. Trassikoridoris asuvad looduskaitsealad ja kaitsealused objektid Reg. kood ja Kaitse alla võtmise Asukoht Liik objekti nimi õigusakt KLO9102645 Saue vald hink (Cobitis taenia) - III kaitsealuse liigi leiukoht Hüüru küla Vääna jõgi KLO9200032 Saue vald mosaiikliblikas, teelehe- Harjumaa III kaitsealuse liigi leiukoht Püha küla (Euphydryas aurinia) Keskkonnateenistuse 14.12.2006.a kiri nr 10- 3/3096 3.5.3. Maardlad Planeeritav trassikoridor asub Saue vallas kahes kohas maardla alal, Kernu vallas kolmes kohas maardla alal ja Nissi vallas neljas kohas maardla alal s.h kahes kohas Ellamaa maardla servas. Tabel 8. Trassikoridoris asuvad maardlad Reg. Maardla kaardi Asukoht Maavara Varu liik nimi nr 154 Ohtu Saue vald Tuula ja Pällu külad, turvas aktiivne reservvaru Kernu vald Kabila ja Laitse külad 508 Ruila Kernu vald Pohla ja Hingu külad turvas aktiivne reservvaru 202 Ellamaa Nissi vald Lehetu ja Ellamaa külad turvas aktiivne tarbevaru 237 Mäepealse Nissi vald Ellamaa küla ehituskruus aktiivne tarbevaru 188 Õmma Nissi vald Rehemäe küla turvas passiivne reservvaru Maardla aladel tuleb järgida maapõueseadusest tulenevaid nõudeid. Keskkonnaregistris arvel olevale maardlale elektriliini ehitamine ja kasutamine ei ole takistuseks kaevandamise lubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Maardla alal tagatakse elektriliini kaitsevööndis kuni 6,2 m kõrguste masinate töötamise võimalus. 3.5.4. Veekogud Planeeritava trassikoridori alal asuvad järgmised piiranguvöönditega suuremad veekogud:  jõed: Vääna, Keila, Vasalemma ja Liivi;  ojad: Hingu ja Munalaskme. Tabel 9. Trassikoridoris asuvad avalikud veekogud Piirangu- Ehituskeelu Registri- Nimi Asukoht Tüüp vöönd -vöönd kood (m) (m) Vääna jõgi Saue vald Hüüru küla VEE1094500 jõgi 100 50 ja 100* Keila jõgi Saue vald Aila ja Tuula VEE1096100 jõgi 100 50 külad 37 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE Piirangu- Ehituskeelu Registri- Nimi Asukoht Tüüp vöönd -vöönd kood (m) (m) Vasalemma jõgi Kernu vald Kabila ja Laitse VEE1099200 jõgi 100 50* külad Hingu oja Kernu vald Hingu küla VEE1099700 oja 100 50 Munalaskme oja Kernu vald Kivitammi küla VEE1099600 oja 100 50* Liivi jõgi Nissi vald Rehemäe küla VEE1116600 jõgi 100 50 Allikas: Keskkonnaregister Märkus: *Kaldal on mets, seetõttu laieneb ehituskeeluvöönd vastavalt looduskaitseseadusele piiranguvööndini. Veekogu kalda piiranguvööndis ja ehituskeeluvööndis kehtivad looduskaitseseadusest tulenevad piirangud. 3.5.5. Tehnovõrgud Planeeritav elektriliini trassikoridor lõikub Saue vallas Valingu külas Harju maakonnaplaneeringuga kavandatud perspektiivse gaasitorustikuga. Teemaplaneeringuga „Maagaasi D-kategooria torustiku paiknemine Saue valla territooriumil“13 (kehtestatud 20.12.2012) on täpsustatud gaasitrassi asukohta ja gaasitorustik on planeeritud olemasoleva raudtee lõunapoolsesse serva. 13 Teemaplaneeringuga „Maagaasi D-kategooria torustiku paiknemine Saue valla territooriumil“, K-Projekt AS, 2012 38 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 4. PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMINE Teemaplaneering määrab Harju maakonnas Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridori asukoha ja täpsustab 1999. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringut. 330/110 kV elektriliini trassikoridori asukoht on määratud Harku alajaamast Saue vallas kuni Harju maakonna piirini Nissi vallas. Trassikoridor kulgeb Saue, Harku, Kernu ja Nissi valdades. Planeering on aluseks elektriliini ja Nissi valda vajaliku perspektiivse alajaama ehitusprojekti koostamiseks. 4.1. Teemaplaneeringu lahenduse kandmine kehtestatud kohalike omavalitsuste üldplaneeringutesse Teemaplaneering täpsustab Saue, Harku, Kernu ja Nissi valdade kehtestatud üldplaneeringuid Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridori osas. Vastavalt kuni 31.06.2015 kehtinud planeerimisseadusele kantakse pärast teemaplaneeringu kehtestamist Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridori asukoht ja kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutamistingimused järgmistesse üldplaneeringutesse:  Harku valla üldplaneering, kehtestatud 17.10.2013;  Saue valla üldplaneering, kehtestatud 29.11.2012;  Kernu valla üldplaneering, kehtestatud 13.10.2005;  Nissi valla üldplaneering, kehtestatud 14.02.2002. Kehtestatud teemaplaneeringu lahenduse üldplaneeringutesse kandmiseks märgitakse elektriliini trassikoridor üldplaneeringu joonistele ja teemaplaneeringu seletuskiri pannakse üldplaneeringu Lisadesse. Pärast ehitise kasutuselevõttu lähtutakse planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel ehitisest ja selle kaitsevööndist, mitte trassikoridoris sätestatud tingimustest. See tingimus tuleb maakasutustingimusena viia sisse ka üldplaneeringutesse. 4.2. Elektriliini trassikoridori alal algatatud ja kehtestatud detailplaneeringud ning nende ülevaatamise või kehtetuks tunnistamise vajadus Harju maakonnas asub planeeritava elektriliini trassikoridoris seitse kehtestatud detailplaneeringut ja viis algatatud detailplaneeringut. Kehtestatud detailplaneeringutest viis ei vaja kehtetuks tunnistamist ja kaks vajavad ülevaatamist. Algatatud planeeringutest on neljal planeeringul vaja lahendus vaadata üle enne planeeringu koostamise jätkamist. Tabel 10. Osaliselt kehtetuks tunnistamist vajavad kehtivad detailplaneeringud Nr * Detailplaneeringu Kehtestatud Kehtetuks tunnistamise või Joo- Küla nimetus /algatatud ülevaatamise vajadus nisel Harku vald 15 Kadarbiku 3 Tutermaa Algatatud DP koostamisel arvestada teemaplaneeringu detailplaneering küla 28.10.2003 alusel muudetud üldplaneeringuga. Nissi vald 23 Tõnu detailplaneering Jaanika Algatatud DP koostamisel arvestada teemaplaneeringu küla 18.12.2007 alusel muudetud üldplaneeringuga. 24 Vanakutseri Jaanika Kehtestatud Trassikoridori servas krundi pos 9 detailplaneering küla 23.01.2014 (elamumaa) idanurk, lahendst ei mõjuta. 27 Tuuliku detailplaneering Ellamaa Kehtestatud Trassikoridori servas krundi (äri- ja maa- küla 12.05.2011 tulundusmaa) idanurk, lahendst ei mõjuta. * Detailplaneeringu nr on toodud joonistel 2 ja 5 39 / 40  Harju maakonnaplaneeringut täpsustav teemaplaneering HARKU-LIHULA-SINDI 330/110 kV ELEKTRILIINI TRASSI ASUKOHA MÄÄRAMINE 4.3. Projektide ja planeeringute koostamise vajadus Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini rajamiseks tuleb koostada kehtestatud teemaplaneeringu alusel elektriliini ehitusprojekt, millega määratakse elektriliini ja mastide täpsed asukohad. 330/110 kV elektriliini juurde kuuluva uue alajaama asukoht täpsustatakse koostöös kohaliku omavalitsusega ning rajatakse, kas omavalituse poolt väljastatud projekteerimistingimuste või koostatava detailplaneeringu alusel. Teemaplaneeringus näidatud alajaamade asukohad on indikatiivsed. 4.4. Seiremeetmete rakendamise vajadus Teemaplaneeringu elluviimisel tuleb rakendada seletuskirja ptk 3.4.5 (KSH aruande ptk-s 14) ja KSH aruande lisas 5 nimetatud seiremeetmeid. 40 / 40 HARJU MAAVANEMA KORRALDUS Tallinn 02.08.2016 nr 1939-k Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teema- planeeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ kehtestamine Harju maakonnaplaneeringut täpsustava teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine” (edaspidi teemaplaneering) objektiks on 330/110 kV õhuliini trassikoridor Harjumaal Harku alajaamast kuni Lääne maakonna piirini. Planeeritud Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliin on osa kogu Eesti katmiseks vajalikust 330 kV elektrivõrgust ning ka esimene etapp Eesti elektrimajanduse arengukava kohasest Eesti ja Läti vahelisest uuest 330 kV pingega elektriülekandeliinist. Planeeritud elektriliin on vajalik üleriikliku varustuskindluse suurendamiseks ning ülekandekadude vähendamiseks, mis omakorda tagab tarbijale parema elektriühenduse. Uus liin on kaugemas tulevikus vajalik energiaturu arendamiseks Balti riikide, Kesk-Euroopa ning Skandinaavia vahel. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini on käsitletud Euroopa Liidu direktiivi (Electricity Directive 96/92/EC) kolmanda seadusandliku paketi alusel (EC 714/2009) ENTSO-E koostatud kavas „TYNDP 2010” ning Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruannetes alates 2010. aastast. Teemaplaneering lähtub üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ seatud eesmärkidest, mis näevad ette Eesti energiavarustuse võimaluste avardamise. Üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ kohaselt tuleb lähiaastatel luua varustuskindluse parandamiseks 330 kV ringvõrk (Tallinn-Narva-Tartu-Pärnu-Tallinn), mille läänepoolse osa moodustab Harku-Lihula-Sindi liin. Käesolevaks hetkeks on Pärnu ja Viljandi maakondades kehtestatud maakonnaplaneeringud Kilingi-Nõmme – Riia TEC-2 330 kV õhuliini trassi koridori asukoha määramiseks, millega on määratud trassikoridor Kilingi-Nõmmest kuni Eesti riigi piirini. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassikoridor on määratud alates Harku alajaamast kuni Sindi alajaamani. Planeeritud trassikoridor läbib kolme maakonda ja 11 kohalikku omavalitsust ning selle kogupikkus on ca 173 km. Samaaegselt koostasid Lääne ja Pärnu maavalitsused teemaplaneeringud Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassi asukoha määramiseks oma maakondades. Lääne maakonnas ja Pärnu maakonnas on vastavad teemaplaneeringud juba ka kehtestatud. Uue 330/110 kV elektriliini rajamine võimaldab elektrisüsteemiga liita uusi tootmisvõimsusi Lääne- Eestis, aitab oluliselt suurendada varustuskindlust kogu Eestis ning hajutada energiatootmist, tagada ja suurendada tarbijate varustatust elektriga ka kaugemas tulevikus. Uue 330/110 kV õhuliini planeerimine on avalikes (üldistes) huvides. Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini ehitamine on kavandatud aastatel 2017-2020. Harju maakonnas on määratud 330/110 kV õhuliini trassikoridori asukoht alates Harku alajaamast kuni Lääne maakonna piirini. Teemaplaneeringu koostamise eesmärgiks oli tehniliselt amortiseerunud Harku- Lihula-Sindi 110 kV elektriliini üleviimine 330/110 kV pingele ja uue õhuliini trassikoridori asukoha määramine. Nimetatud 110 kV elektriliin läbib Harju maakonnas nelja valda – Saue, Harku, Kernu ja Nissi. Tegemist on mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitisega, mistõttu määrati kõrgepingeliini asukoht maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga ning planeeringu koostamisel lähtuti kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse §-s 291 sätestatud erisustest. Elektriliini trassikoridori asukoht valiti variantide võrdluse teel. Planeeringualaks on 330/110 kV elektriliini trassikoridor, mis hõlmab Harju maakonda läbiva Harku- Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini projekteerimiseks ja toimimiseks vajaliku ala Saue, Harku, Kernu ja Nissi valdade territooriumidel. Planeeritud trassikoridori (õhuliin koos kaitsevööndi ja puhveralaga) laius on 100 m. Harku alajaama ja Keila alajaama vahelisel lõigul on trassikoridori laius 125 m, kuna antud lõigul reserveeritakse koridor ka perspektiivsele Harku-Paldiski 330 kV elektriliinile. Vajadusel on projekteerimise käigus võimalik nihutada õhuliini koos kaitsevööndiga vaid trassikoridori sees puhverala (20 m) ulatuses. Õhuliini ja mastide täpsed asukohad määratakse õhuliini ehitusprojektiga ning pärast selle valmimist on 330/110 kV õhuliini kaitsevööndi laius 80 m (see ulatub 40 m mõlemale poole liini telge). Harku alajaama ja Keila alajaama vahelisel lõigul on kahe liini kaitsevööndi laius kokku 105 m (see ulatub 40 m liini teljest väljapoole ning kahe liini telgede vaheline kaugus peab olema minimaalselt 25 m). Planeeritud 330/110 kV elektriliinil on ühel mastil nii 330 kV kui ka 110 kV ahelad. Selline lahendus vähendab elektriliini kaitsevööndi alla jäävat maa-ala, väiksemad on ka liini ehitamise materjali ja hilisemad hooldustööde kulud. Harju maakonnas tehakse elektriliinilt 330 kV õhuliini sisseviigud Harku alajaama ning 110 kV sisseviigud Harku, Keila ning vajadusel perspektiivsesse Riisipere alajaama. Trassikoridori pikkus Harju maakonnas on 57,3 km. Teemaplaneeringu koostamisel on algusest peale arvesse võetud ning tasakaalustatud riigi ja kohaliku omavalitsuse ruumilise arengu vajadused, lähtuvalt planeeringuala majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise keskkonna ja looduskeskkonna pikaajalistest suundumustest ning energiaühenduse väljaehitamise vajadusest. Trassikoridoride alternatiivide valikul analüüsiti olemasolevat asustust ja looduslikke tingimusi. Arvestati olemasolevate elektriliinide paiknemist ning kinnismälestiste, looduskaitseliste objektide ja õigusaktidest tulenevate piirangutega. Samuti lähtuti põhimõttest, et trassikoridor kulgeks võimalikult sirgjooneliselt ja elamud jääksid trassikoridori teljest soovitatavalt vähemalt 100 m kaugusele. Parima trassikoridori asukoha leidmiseks võrreldi alternatiivseid trassikoridori asukohti trassi erinevatel lõikudel. Parima trassikoridori asukoha leidmiseks võrreldi trassialternatiive kriteeriumide alusel kolmes valdkonnas: majanduslik, sotsiaalne ja looduskeskkondlik. Alternatiivide kaalumisel arvestati ka eluhoonete kaugust. Trassikoridor kavandati eluhoonete vahelt läbi nii, et õhuliin jääks neist üldjuhul võrdsele kaugusele. Teemaplaneeringu elluviimisega kaasnevaid olulisi keskkonnamõjusid, võimalikke alternatiivseid lahendusi ning kavandatu negatiivsete mõjude leevendamise meetmeid on kaalutud keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) käigus. KSH aruanne sisaldab planeeringus kavandatud tegevustega kaasnevaid keskkonnaalaseid, kultuurilisi, sotsiaalseid ja majanduslikke kaalutlusi ning olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmeid. Teemaplaneeringu lahendus tugineb KSH aruandele. Kogu trassikoridori ulatuses on läbi viidud ühine KSH, mis hõlmab Harju, Lääne ja Pärnu maakondade teemaplaneeringuid. Keskkonnaamet kiitis KSH aruande heaks oma 04.02.2016 kirjaga nr 6-5/16/1-7 „Harju, Lääne ja Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise heakskiitmine”. Teemaplaneeringu puhul on tegemist maakonnaplaneeringu erijuhtumiga, mis tähendab, et 330 kV õhuliini rajamiseks üld- ja detailplaneeringuid reeglina enam koostama ei pea. Vastavalt kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 291 lõikele 6 toimub joonehitise projekti koostamine kehtestatud 2 teemaplaneeringu alusel, kui joonehitise (käesoleval juhul kõrgepingeliin) asukoht on valitud maakonnaplaneeringu või selle teemaplaneeringuga. Kehtestatud teemaplaneeringu alusel koostatakse järgmise etapina kõrgepingeliini ehitusprojekt, mis määrab täpse maa-ala 330 kV õhuliini rajamiseks. Õhuliini projekteerimise ajal sõlmib Elering AS iga maaomanikuga isikliku kasutusõiguse lepingu, milles fikseeritakse elektriliini trassi asukoht ja lepitakse kokku kõik muud tingimused, sh kompensatsioonid maaomanikule. Kuni teemaplaneeringu elluviimiseni konkreetsel õhuliini lõigul, saavad maaomanikud kinnistuid edasi kasutada nende senise sihtotstarbe järgi. Senist maakasutust planeering koheselt ei kitsenda. Teemaplaneeringus seatud trassikoridori kasutamise ning projekteerimise põhimõtteid ja tingimusi tuleb järgida juhul, kui krundi või kinnistu seniseid ehitustingimusi või sihtotstarvet soovitakse muuta või kui asutakse õhuliini projekteerima või trassikoridoris koostama uusi planeeringuid või projekteerimis- tingimusi. Uute üld- ja detailplaneeringute koostamisel peab kohalik omavalitsus arvestama valitud trassikoridoriga ja 330 kV õhuliini asukohaga. Pärast uue õhuliini kasutuselevõttu lähtutakse planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste väljastamisel 330/110 kV õhuliinist ja selle kaitsevööndist, mitte trassikoridoris sätestatud tingimistest. Teemaplaneering koosneb seletuskirjast ja viiest joonisest. Seletuskirjas on selgitatud ja põhjendatud trassikoridori asukohavalikut kohalike omavalitsuste kaupa, trassikoridori jäävate maa- ja veealade üldised kasutustingimused on koostatud kogu trassikoridori kohta. Joonised: 1) põhijoonis, mõõtkavas 1:100 000, millel on nähtav kogu planeeritud trassikoridor Harju maakonnas, 2) planeeringulahendus Saue vallas, 3) planeeringulahendus Harku vallas, 4) planeeringulahendus Kernu vallas ja 5) planeeringu- lahendus Nissi vallas. Planeeringulahenduse joonised valdade lõikes on mõõtkavas 1:20 000, kuna on aluseks trassikoridori kandmisele valdade üldplaneeringutesse. Teemaplaneeringu juurde kuuluvad kaust II – KSH aruanne ning kaust III – lisad ja kooskõlastused. Teemaplaneeringu koostamine algatati Harju maavanema 26.10.2011 korraldusega nr 2018-k „Harju maakonna planeeringu teemaplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Vastavalt ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõikele 1 menetleti teemaplaneering lõpuni kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse kohaselt. Teemaplaneering on koostatud vastavuses planeerimisseaduse § 291 sätestatud mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise trassi asukohavaliku planeeringu koostamise erisustega. Planeeringu koostamise pooled on Harju Maavalitsus, Elering AS, planeeringukonsultant AS Ramboll (alates 17.07.2015 Skepast & Puhkim AS) ja KSH koostaja AS Maves. Teemaplaneering on koostatud koostöös Lääne ja Pärnu maavalitsustega. Planeeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi teemaplaneering käsitab ning teiste huvitatud isikutega. Teemaplaneeringu koostamise algetapis loodi Elering AS veebilehele planeeringuportaal, kus kajastati kõik teemaplaneeringu koostamisega seotud materjalid. Avalikkusele suunatud tutvustused ja arutelud viidi läbi kogu teemaplaneeringu koostamise käigus vastavuses planeerimisseaduses sätestatud nõuetega ning igaühel oli neil võimalik osaleda. Teave planeeringu avalike väljapanekute ja arutelude kohta oli kättesaadav Harju Maavalitsuse ja Saue, Harku, Kernu ning Nissi vallavalitsuste veebilehtedel. Kõikidest planeeringu koostamise etappidest teavitas maavanem avalikkust ka kohalike ajalehtede kaudu. Teemaplaneeringu lähteseisukohtade tutvustamine toimus 26.09.2012 Saue ja Harku valdade lõikes Keila Linnavalitsuse saalis ning 01.10.2012 Kernu valla lõikes Kernu Valla Rahvamajas ja Nissi valla lõikes Riisipere Kultuurimajas. Planeeringu esimese eskiislahenduse ja KSH programmi avalik väljapanek viidi läbi 25.02-10.03.2013 ja avalikud arutelud toimusid 12.03.2013 Riisipere Kultuurimajas, 13.03.2013 Kernu valla Rahvamajas ning 13.03.2013 Saue ja Harku valdade lõikes Keila Linnavalitsuse saalis. Planeeringu teise eskiislahenduse avalik väljapanek viidi läbi 16.-30.09.2013 ja avalikud arutelud 3 toimusid 08.10.2013 Saue ja Harku valdade lõikes Saue Vallavolikogu saalis ning 09.10.2013 Nissi valla lõikes Riisipere Kultuurimajas ja Kernu valla lõikes Laitse Seltsimajas. Kuni 30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse § 17 lõike 2 kohaselt on teemaplaneering kooskõlastatud planeeritava maa-ala naabrusesse jäävate maakondade maavanematega ja planeeritava maa-ala kohalike omavalitsustega ning samuti planeerimise valdkonna eest vastutava ministri poolt määratud asjaomaste riigiasutustega. Teemaplaneering võeti vastu Harju maavanema 09.01.2015 korraldusega nr 40-k. Teemaplaneeringu ja selle KSH aruande avalikustamine toimusid samaaegselt – 02.02-02.03.2015. Teemaplaneeringu ja sellele koostatud KSH aruande avalikustamine korraldati Saue, Harku, Kernu ja Nissi valdade keskustes ning Harju Maavalitsuses. Teemaplaneering koos kõikide lisadega avalikustati ka Harju Maavalitsuse ning AS Eleringi veebilehtedel. Teated teemaplaneeringu avalikust väljapanekust ilmusid ajalehtedes Harju Elu 23.01.2015 ja Koduvald (Saue valla leht) 2015. aasta veebruaris, väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.01.2015, Harju Maavalitsuse, Harku valla, Saue valla, Kernu valla ja Nissi valla veebilehtedel ning AS Eleringi loodud planeeringu portaalis. Kõigile kavandatava elektriliini trassikoridori jäävate kinnisasjade omanikele saadeti teade teemaplaneeringu vastuvõtmise ning avalikustamise kohta tähitud kirjaga. Avaliku väljapaneku jooksul esitati kokku 30 kirjalikku avaldust, mis sisaldasid ettepanekuid, vastuväiteid või selgitamist vajavaid küsimusi. Valdav osa ettepanekutest ja vastuväidetest puudutasid trassikoridori kavandatavat asukohta erinevates lõikudes ja leevendavate meetmete rakendamist. Saue valla osas heideti ette ka varasemate eskiislahenduste avalikustamise info mitte kättesaamist. Kõikidele planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud avaldustele on vastatud. Teemaplaneeringu avalikud arutelud toimusid 07.04.2015 Saue Valla kultuurikeskuses ning 08.04.2015 Riisipere Kultuurimajas ja Kernu Valla Rahvamajas. Avalikel aruteludel osalesid maavalitsuse esindajad, planeeringu ja KSH koostamise konsultandid, AS Eleringi esindajad, vastava vallavalitsuse esindajad, ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud ning muud huvilised. Arutelul andsid selgitusi ja vastasid küsimustele Harju Maavalitsuse esindajad, konsultandid ning AS Eleringi esindajad. Harku ja Nissi valdades asuvate kinnisasjade omanikest üheksa ettepanekuid ei olnud võimalik täies ulatuses arvestada, kuid elektriliini rajamisest tulenevaid mõjusid on võimalik leevendada projekteerimise faasis. Vastavates meetmetes lepitakse iga kinnisasja omanikuga kokku eraldi projekteerimise aegse koostöö raames. Avaliku väljapaneku ja avalike arutelude järgselt jõuti järeldusele, et teemaplaneeringu lahendust Saue vallas on vaja muuta ning sellest tulenevalt koostati Saue valla kohta uus eskiislahendus. Kernu vallas ilmnes vajadus Kaasiku külas loodesse suunduva EL 017 Keila-Rummu 110 kV õhuliini ühendamiseks Hingu külast edelast mööduva EL 110 Kiisa-Ellamaa 110 kV õhuliiniga. Seetõttu muudeti planeeringulahendus Laitse, Kaasiku ja Hingu külades. Muudetud trassikoridor kattus suures osas II eskiislahenduse joonise kohase alternatiiviga K 1-3. Sellega võeti arvesse kõikide Saue vallas ja Kernu vallas asuvate kinnisasjade omanike tehtud ettepanekud ja vastuväited, olenemata avaliku väljapaneku ajal laekunud kirjadele antud vastustest. Teemaplaneeringu avalikustamise tulemustest ja uuest planeeringu eskiislahendusest Saue ja Kernu valdades teavitati ajalehes Harju Elu 17.04.2015, Kernu valla ajalehes Oma Vald 2015. aasta aprilli numbris, Harju Maavalitsuse ja Saue Vallavalitsuse veebilehtedel ning AS Eleringi loodud planeeringu portaalis. Lisaks teavitati Saue vallas kavandatava elektriliini trassile jäävate kinnisasjade omanikke lihtkirjaga. 4 Saue vallas koostatud uue eskiislahenduse tutvustus toimus 27.04.2015 Saue Valla Kultuurikeskuses. Eskiislahenduse kohta laekus Saue vallas asuvate kinnisasjade omanikelt 14 kirjalikku avaldust, mis sisaldasid ettepanekuid, vastuväiteid või selgitamist vajavaid küsimusi. Kõiki planeeringu uue eskiisi koostamise käigus esitatud ettepanekuid on kaalutud ja kirjadele vastatud. Tulenevalt sellest, et Kernu valla osas muudetud trassikoridor on põhimõtteliselt II eskiislahenduse koosseisus juba avalikustatud ning see asub suuremas osas riigimaal, ei korraldatud Kernu vallas täiendavat eskiislahenduse avalikku arutelu. Kernu vallas asuvate kinnisasjade omanikelt laekus uue eskiisi koostamise ajal kaks kirjalikku avaldust, milledele on vastatud. Avaliku väljapaneku järgselt muudetud planeeringulahendus saadeti kooskõlastamiseks Saue Vallavalitsusele, Kernu Vallavalitsusele, Keskkonnaametile, Terviseametile ja Maa-ametile. Oma kooskõlastuse andsid muudetud planeeringulahendusele Kernu Vallavalitsus, Maa-amet, Terviseamet ja Keskkonnaamet. Saue Vallavalitsus kooskõlastas oma 29.06.2015 kirjaga nr 7-1/200-1 Saue valla lõunaossa jääva trassikoridori lahenduse. Valla põhjapoolsete trassialternatiivide kohta kooskõlastust ei antud, põhjendades seda suure elanike poolse vastuseisuga ning täiendava mõjude uurimise vajadusega, kuna tegu on üldplaneeringut muutva lahendusega. Vastuolule ühegi seaduse või seaduse alusel kehtestatud õigusaktiga kirjas ei viidatud. Lisaks soovitas Saue Vallavalitsus kaaluda uue elektriliini rajamist maakaabelliinina olemasoleva 110 kV elektriliini koridori. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lõigete 2 ja 3 alusel luges Harju Maavalitsus teemaplaneeringu Saue Vallavalitsuse poolt kooskõlastatuks. Teemaplaneeringu uus lahendus Saue ja Kernu valdades võeti vastu Harju maavanema 02.09.2015 korraldusega nr 1717-k ning suunati avalikule väljapanekule ajavahemikul 21.09-18.10.2015. Informatsioon sellest ning avalike arutelude toimumisest saadeti kõigile Saue vallas ja Kernu vallas trassikoridori jäävate kinnisasjade omanikele tähitud kirjaga. Samuti avaldati teade teemaplaneeringu avalikustamisest Saue vallalehe Koduvald 2015. aasta septembri numbris ning Harju Maavalitsuse, Saue Vallavalitsuse ja Kernu Vallavalitsuse veebilehtedel ning AS Eleringi loodud planeeringu portaalis. 21.09-18.10.2015 toimunud avaliku väljapaneku jooksul esitati kokku neli kirjalikku avaldust, mis sisaldasid ettepanekuid, vastuväiteid või selgitamist vajavaid küsimusi. Kolm vastavasisulist kirja esitati veel pärast avalike väljapaneku toimumist. Valdav osa ettepanekutest ja vastuväidetest puudutasid trassikoridori kavandatavat asukohta erinevates lõikudes ning leevendavate meetmete rakendamist. Kõikidele planeeringu avaliku väljapaneku käigus esitatud ning ka hiljem laekunud avaldustele on vastatud. Planeeringu avalikud arutelud toimusid 16.11.2015 Saue Valla Kultuurikeskuses ning 17.11.2015 Kernu Valla Rahvamajas. Avalikel aruteludel osalesid maavalitsuse esindajad, planeeringu ja KSH koostamise konsultandid, AS Eleringi esindajad, vastava vallavalitsuse esindajad, ettepanekuid ja vastuväiteid esitanud isikud ning muud huvilised. Arutelul andsid selgitusi ja vastasid küsimustele Harju Maavalitsuse esindajad, konsultandid ning AS Eleringi esindajad. Saue vallas toimunud arutelul selgus, et avaldusi esitanud isikud jäävad oma seisukohtade juurde ning lisaks soovisid mõned viimase eskiislahenduse koostamise ajal vastuväiteid esitanud isikutest, et ka nende avaldustega arvestatakse. Nad esitasid oma seisukohad kirjalikult uuesti pärast avalike arutelude toimumist ning neile avaldustele on samuti vastatud ning täiendavalt trassivaliku põhjendusi selgitatud. Esitatud ettepanekuid ei olnud võimalik täies ulatuses arvestada, kuid elektriliini rajamisest tulenevaid 5 mõjusid on võimalik leevendada projekteerimise faasis. Vastavates meetmetes lepitakse iga kinnisasja omanikuga kokku eraldi projekteerimise aegse koostöö raames. Kernu vallas toimunud arutelul avaliku väljapaneku ajal avalduse esitanud isik ei osalenud ja puudub kinnitus, kas Harju Maavalitsuse poolt antud vastus teda rahuldas. Pärast avalikustamist avalduse esitanud Kalaoja talu esindajad veendusid avalikul arutelul, et kavandatav elektriliin ei hakka läbima nende kinnistut ning nende avaldus ei ole enam ajakohane. Neljas vallas, mida planeeritud trassikoridor läbib, jäi lahenduseta 12 vastuväidet, millega arvestamist ja eelistatud trassikoridori asukoha muutmist ei pidanud maavanem põhjendatuks. Neist Nissi valla osas 8 vastuväidet (Aime Laht, Aivar Kaldmets, Angelika Somelar ja Ilmar Toom, Kaie Soosaar, Kaur Oder, Kustas Oder, Pille Raja, Ramil Nasibullin), Harku valla osas 1 vastuväide (Tiiu Kallas) 02.02-02.03.2015 toimunud avalikustamise ajal ning Saue valla osas 3 vastuväidet (Aime Kõrvne, Hans Luik, Natalja Saar) 21.09-18.10.2015 toimunud avalikustamise ajal. Lisaks esitas Mari-Liis Haviko Saue vallast pärast viimast avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu avalduse, kus tõi välja punktid, millele tuginedes palus tühistada teemaplaneeringu vastuvõtmise korralduse. Mari-Liis Haviko avaldusele on vastatud Harju maavanema 01.12.2015 kirjaga nr 12-4/4485, kus anti vastus igale avalduses toodud punktile, põhjendati ja selgitati, kuidas teemaplaneeringu koostamisel on avalduses toodud asjaoludega arvestatud. Andmed selle avalduse kohta lisati Rahandusministeeriumi järelevalvesse esitatud materjalide hulka. Maavanem esitas 25.01.2016 kirjaga nr 12-4/319 teemaplaneeringu materjalid ja menetlusdokumendid Rahandusministeeriumile järelevalve teostamiseks ning seisukoha võtmiseks planeeringu avalikustamisel arvestamata jäänud vastuväidete osas. Järelevalve tulemusena andis riigihalduse minister 13.07.2016 kirjaga nr 15-2/09525 Harju maakonna planeeringut täpsustavale teemaplaneeringule „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ planeerimisseaduse § 23 lõike 6 kohase heakskiidu ning tegi Harju maavanemale ettepaneku teemaplaneeringu kehtestamiseks. Samas kirjas on esitatud ülevaade järelevalve käigus teostatud toimingutest; antud hinnang teemaplaneeringu sisu vastavuse kohta kehtivale õigusele; toodud välja ebatäpsused planeeringumaterjalides, mida on vaja korrigeerida ja täpsustada enne teemaplaneeringu kehtestamist; on fikseeritud, et teemaplaneering on kooskõlas üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+ ning antud seisukoht arvestamata vastuväidete kohta. Järelevalve teostamise käigus asus Rahandusministeerium kõikide teemaplaneeringu koostamisel arvestamata jäänud vastuväidete osas seisukohale, et Harju maavanem on oma vastuseid ja planeeringulahendust piisavalt põhjendanud, välja arvatud Nissi vallas alternatiivi N 1-2 osas. 24.05.2016 toimunud Harju Maavalitsuse ärakuulamise ja maavalitsuse poolt täiendavate põhjenduste esitamise järgselt asus Rahandusministeerium Nissi valla planeeringulahenduse kohta esitatud vastuväidete osas seisukohale, et Harju maavanem on teemaplaneeringu koostamise käigus põhjendatult jõudnud tulemusele, et eelistatuim Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridor Nissi vallas paikneb alternatiivi N 1-2 asukohas. Saue valla planeeringulahenduse kohta esitatud vastuväidete osas asus Rahandusministeerium seisukohale, et maavanem on teemaplaneeringu koostamise käigus põhjendatult jõudnud tulemusele, et eelistatuim Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridor Saue vallas paikneb alternatiivi S 1-6 asukohas. Kernu valla planeeringulahenduse kohta esitatud vastuväite osas asus Rahandusministeerium seisukohale, et maavanem on teemaplaneeringu koostamise käigus põhjendatult jõudnud tulemusele, et eelistatuim Harku-Lihula-Sindi elektriliini trassikoridor Kernu vallas paikneb alternatiivi K 1-3 asukohas. Rahandusministeerium pidas põhjendatuks ka elektriliini trassikoridori asukoha valikut Harku vallas. Saue vallas pärast viimas avalikku väljapanekut ja avalikku 6 arutelu esitatud avaldust ei loetud planeerimisseaduse mõistes vastuväiteks ning sellest tulenevalt Rahandusministeerium seda ei menetlenud. Teemaplaneeringu järelevalve kirjas väljatoodud kõikide nõuetega on arvestatud ning teemaplaneeringut on täiendatud ja täpsustatud. Vastavad korrektuurid on tehtud teemaplaneeringu seletuskirja ja planeeringujoonistele. Teemaplaneeringu kehtestamise põhjendused on toodud Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ seletuskirjas ja planeeringujoonistel, mis on korralduse lahutamatud lisad. Lähtuvalt eeltoodust ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse (RT I, 23.03.2015, 3) § 1 lõikest 1 ja planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 23 lõike 6, § 24 lõigete 2 ja 6, § 25 lõigete 2 ja 3, § 291 lõike 5 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 44 lõike 1 ning haldusmenetluse seaduse § 56 lõike 1 alusel: 1. Kehtestan Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV elektriliini trassi asukoha määramine“ lisatud kujul. 2. Kehtestatud teemaplaneeringuga on võimalik tutvuda Harju Maavalitsuses aadressil Roosikrantsi 12 Tallinnas ja Harju Maavalitsuse veebilehel: https://harju.maavalitsus.ee/teemaplaneeringud. 3. Teha käesolev korraldus koos teemaplaneeringuga teatavaks Saue Vallavalitsusele, Harku Vallavalitsusele, Kernu Vallavalitsusele, Nissi Vallavalitsusele, Rahandusministeeriumile ja AS-ile Elering ühe kuu jooksul korralduse allakirjutamise päevast arvates. 4. Harju Maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna arengutalitusel avaldada teade teemaplaneeringu kehtestamise kohta Harju Maavalitsuse veebilehel, ajalehes Harju Elu ning Saue ja Harku vallalehtedes ühe kuu jooksul korralduse allakirjutamise päevast arvates. 5. Teade teemaplaneeringu kehtestamisest saata Lääne Maavalitsusele, Pärnu Maavalitsusele, Rahandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Keskkonnaametile, Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regioonile, Maa-ametile, Maanteeametile, Tehnilise Järelevalve Ametile, Päästeametile, Põllumajandusametile, Terviseameti Põhja talitusele, Riigimetsa Majandamise Keskusele, AS-ile Eesti Energia ja OÜ-le Elektrilevi 14 päeva jooksul käesoleva korralduse allakirjutamise päevast arvates. 6. Vastavalt planeerimisseaduse (RT I, 13.03.2014, 97) § 291 lõikele 5 kantakse pärast joonehitise asukohavaliku maakonnaplaneeringu kehtestamist joonehitise asukoht ja maakonnaplaneeringuga kindlaks määratud maa- ja veealade üldised kasutustingimused vastavasse varem kehtestatud üldplaneeringusse 30 päeva jooksul maakonnaplaneeringu kehtestamisest arvates. 6.1. Planeeritud joonehitise asukoht kantakse 29.11.2012 kehtestatud Saue valla üldplaneeringusse, 17.10.2013 kehtestatud Harku valla üldplaneeringusse, 13.10.2005 kehtestatud Kernu valla üldplaneeringusse ja 17.04.2014 kehtestatud Nissi valla üldplaneeringusse. 6.2. Pärast Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV õhuliini trassikoridori asukoha kandmist Saue, Harku, Kernu ja Nissi valla üldplaneeringutesse kehtivad trassikoridori asukohas teemaplaneeringus sätestatud maakasutustingimused. 7. Korralduse vaidlustamiseks on igal isikul, kes leiab, et otsus on vastuolus seaduse või muu õigusaktiga või korraldusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, õigus 30 päeva jooksul, arvates päevast, millal isik sai teada või pidi teada saama teemaplaneeringu kehtestamisest, esitada kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaie Harju Maavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Rajasalu Maavanem 8