Taotlus

-864235 -144145 0 0 Vastavalt nimekirjale 01.08.16 nr 16-6/ 16-0682-014 Keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine Kaitseministeerium esitas Tehnilise Järelevalve Ametile ( edaspidi TJA) 15.04.2016-11.05.2016 taotluse Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamiseks koos täiendava teabega. Taotluse kohaselt soovitakse koostada KMH lähtudes harjutusalade ja lasketiirude arendamise vajadusest. KMH viiakse läbi ehitusprojekti koostamise käigus ning koos Nursipalu harjutusvälja ehitusprojektiga koostatakse ka geodeetiliste ja geoloogiliste uuringute ning maaparandusprojekt. Oma 22.06. 20 16 otsusega nr 16-6/16-222 TJA algatas Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise , otsustas, et k eskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus, KMH menetlusi ei liideta, piiriülest olulist mõju ei ole ette näha. KMH algatamise otsuse tegemisest arvates 14 päeva jooksul teavitada isikuid ja muid menetlusosalisi. KMH algatamise otsuse tegemisest arvates 14 päeva jooksul avaldada teade Ametlikes Teadaannetes, ajalehtedes Eesti Päevaleht, Postimees ja Võrumaa Teataja. Vastavalt KEHJS § 15 1 lg 1 enne sama seaduse § 16 kohast keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist peab otsustaja programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi. Kaitseministeerium esitas TJA- le Keskkonnamõju hindamise programmi (TJA dokumendihaldussüsteemis registreeritud 22.07.2016), töö nr 2016-0033, mille on 14.07.2016 koostanud Skepast&Puhkim OÜ. Vastavalt k eskkonnamõju hindamise ja k eskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KEHJS ) § 15 1 lg 2 kontrollib o tsustaja 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi vastavust sama seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. Lähtudes KEHJS § 15 1 lg 2 edastame Teile Nursipalu harjutusvälja teede ja v äljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programm i seisukoha esitamiseks. Märgime, et TJA- le on edastatud KMH programmi lisad seoses kaitsealuste looma- ja taimeliikide paiknemisega planeeritaval territooriumil, juhul, kui Teil on pädevusest tulenev vajadus nendega tutvumiseks, palume pöörduda täiendavalt TJA poole. O otame 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi kohta , Teie pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoh t a, sealhulgas hinnangu t programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Kärt Ehitus- ja elektriosakonna peaspetsialist , osakonnajuhataja ülesannetes Lisa 1. Nursipalu KMH programm Lisa 2 . Kirja adressaadid Krista Salujärv 667 2151 [email protected] Lisa 2. Kirja adressaadid Kaitseministeerium Maaeluministeerium Siseministeerium Rõuge Vallavalitsus Sõmerpalu Vallavalitsus Antsla Vallavalitsus Võru Vallavalitsus Võru L innavalitsus Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioon Võru Maavalitsus RMK Võru metskond RMK Roosa metskond Päästeameti Lõuna päästekeskus Terviseameti Lõuna talituse Võrumaa esindus Keskkonnainspektsiooni Võrumaa büroo Töö number 2016-0033 Tellija Kaitseministeerium Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 14.07.2016 Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Versioon 1 Kuupäev 14.07.2016 Koostanud: Veronika Verš, Raimo Pajula, Kristiina Ehapalu, Esta Rahno Kontrollinud: Eike Riis, Andres Brakmann Projekti nr 2016-0033 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki 34 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 2 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Sisukord KASUTATAVAD MÕISTED .............................................................................................. 5 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 6 2. NURSIPALU HARJUTUSVÄLJA TÄNANE KASUTUS JA KAVANDATAVAD TEGEVUSED ......................................................................................................................... 7 2.1. Asukoht .............................................................................................................. 7 2.2. Harjutusvälja kasutamine täna............................................................................... 8 2.3. Ülevaade kavandatavast tegevusest ..................................................................... 10 2.3.1. Eesmärk ja vajadus ............................................................................................ 10 2.3.2. Kavandatavad väljaõpperajatised ......................................................................... 10 2.3.3. Teedevõrk ......................................................................................................... 10 2.3.4. Tuleohutus ........................................................................................................ 10 2.3.5. Kasutatavad relvad ............................................................................................ 10 2.3.6. Prognoositav kasutuskoormus.............................................................................. 10 2.3.7. Kasutuspiirangud ............................................................................................... 10 2.3.8. Harjutusvälja sulgemine ...................................................................................... 11 2.3.9. Harjutusvälja tegevustest informeerimine ............................................................. 11 2.3.10. Olulist negatiivset keskkonnamõju leevendavad meetmed ....................................... 11 2.3.11. Seire ................................................................................................................ 11 2.4. Ehitusprojekti etapid ja ajakava ........................................................................... 11 2.5. Võimalikud alternatiivid....................................................................................... 12 2.6. Harjutusvälja tegevusega seotud varasemad uuringud ............................................ 13 2.7. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega ....................... 13 2.7.1. Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad ..................................................................... 13 2.7.2. Riigikaitse arengukava 2013-2022........................................................................ 13 2.7.3. Üleriigiline planeering ......................................................................................... 13 2.7.4. Võru maakonnaplaneering ................................................................................... 14 2.7.5. Sõmerpalu valla üldplaneering ja arengukava ........................................................ 15 2.7.6. Rõuge valla üldplaneering ja arengukava .............................................................. 17 2.7.7. Antsla ja Võru valla üldplaneeringud ja arengukavad .............................................. 17 3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 18 3.1. Asustus ja rahvastik ........................................................................................... 18 3.2. Välisõhk ja kliima ............................................................................................... 19 3.2.1. Müra ja vibratsioon............................................................................................. 19 3.3. Geoloogia ja maavarad ....................................................................................... 20 3.4. Pinna- ja põhjavesi ............................................................................................. 20 3.5. Taimkate........................................................................................................... 21 3.5.1. Metsad.............................................................................................................. 21 3.5.2. Sood ................................................................................................................ 22 3.5.3. Niidud ............................................................................................................... 22 3.5.4. Väljaõpperajatiste alade taimkate ........................................................................ 23 3.6. Loomastik ......................................................................................................... 23 3.6.1. Imetajad ........................................................................................................... 23 3.6.2. Linnustik ........................................................................................................... 23 3.7. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 24 3.7.1. Looduskaitsealad................................................................................................ 24 3.7.2. Hoiualad ........................................................................................................... 25 3.7.3. Kaitstavate liikide püsielupaigad (PEP) .................................................................. 25 3.7.4. Kaitstavad taimeliigid ......................................................................................... 26 3.7.5. Kaitsealused imetajad ......................................................................................... 27 3 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm 3.8. Natura eelhindamine .......................................................................................... 27 3.8.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ........................................................... 27 3.8.2. Kavandatava tegevuse võimalikku mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus . 27 3.8.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ..................................... 28 3.8.4. Natura hindamise järeldused ............................................................................... 29 3.9. Roheline võrgustik.............................................................................................. 29 3.10. Piirkonna teedevõrk ............................................................................................ 31 3.11. Muud olulised tegevused harjutusvälja alal ja selle piirkonnas .................................. 31 4. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE SISU ............................................................... 33 4.1. Eeldatava mõjuala suurus ................................................................................... 33 4.2. Eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid .................................. 33 4.3. Hindamismetoodika ............................................................................................ 34 4.4. KMH osapooled .................................................................................................. 35 4.4.1. Arendaja ........................................................................................................... 35 4.4.2. Otsustaja .......................................................................................................... 35 4.4.3. KMH ekspert ja eksperdirühma koosseis................................................................ 35 4.4.4. Asjaomased asutused, huvitatud ja mõjutatud isikud .............................................. 36 4.5. KMH läbiviimise ajakava...................................................................................... 36 Lisad Lisa 1. KMH algatamise otsus (Tehnilise Järelevalve Amet 22.06.2016) Lisa 2. Nursipalu harjutusvälja senine ja prognoositav kasutuskoormus Lisa 3. Keskkonnapiirangute kaardid (EELIS, mai 2016) Lisa 4. KMH programmi kohta esitatud asjaomaste asutuste seisukohad (lisatakse hiljem) 4 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Kasutatavad mõisted Fortifikatsioonide ala – harjutusväljal on vaja harjutada fortifikatsioonide rajamist – kaeved, teed, kaitserajatised, puitsillad, purded, truubid. Samuti on vaja harjutada mittelõhkevate tõkete rajamist. Tegemist on ajutiste rajatistega; Imitatsiooni- ehk matkevahend on pürotehnilise toimega lahingumoona matkiv õppevahend; Katseväli on ala, kus katsetatakse relvastust, tehnikat ja seadmeid; Käsigranaadi viskeala on ala, mis on kohandatud käsigranaadi viskamiseks; Käsitulirelv on kerge tulirelv, millest tulistatakse käelt, õlalt või harkjalalt (püstolid, automaadid, vintpüssid, kerge- ja täiskuulipildujad, tankitõrjegranaadiheitjad jms); Lahinglaskmine on laskeharjutuse sooritamine lahinguolukorda imiteerivates tingimustes; Laskeväli on harjutusvälja ala (maa- või mereala), mis vastab ohutusnõuetele ja on kohandatud laskeharjutuste sooritamiseks laskurrelvadest, tankitõrjerelvadest, kaudtulerelvadest, õhutõrjerelvadest. Laskeväli jaguneb tulepositsioonideks, sihtmärgialadeks, teenindusalaks ja ohualaks; Lasketiir on laskmiste sooritamiseks alaliselt kasutatav ohutuseeskirjades sätestatud nõuetele vastav väljaõppeehitis, kus on võimalik sooritada laskeharjutusi käsitulirelvadest. Lasketiirud on lahtised, poolkinnised ja kinnised; Laskepaik on koht, mis sobib või on kohandatud laskevõistluse või -harjutuse ajutiseks korraldamiseks; Ohuala on ala, kuhu laskmiste, lõhketööde, käsigranaatide viskeharjutuste ja muu ohtliku tegevuse ajal peab kõrvaliste isikute pääs olema tõkestatud ja rangelt keelatud, kuna seal viibimine on neile eluohtlik; Sihtmärkide ala on laskevälja ja lasketiiru osa, kuhu laskmiste ajaks on paigutatud või lubatud paigutada sihtmärgid; Tulepositsioon on ala, kus lastakse laskurrelvadest, tankitõrjerelvadest, kaudtulerelvadest, õhutõrjerelvadest; Vastutav isik on vastutava ülema poolt harjutusvälja/väljaõppeehitise kasutamise koordineerimiseks ja ohutuse tagamiseks määratud isik; Õppelaskmine on laskeharjutuste sooritamine lahinguolukorda imiteerimata; Õppelaskemoon on üldjuhul vähendatud paiskelaenguga moon tuletegevuse ja relva käsitsemise harjutamiseks. Õppemoonal puudub või on oluliselt vähendatud toimeaine (nt suits, lõhkeaine või pürotehnika) kogust; Õppeväli on ala, kus viiakse läbi imitatsioonivahendeid kasutades harjutusi ja õppuseid. 5 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm 1. Sissejuhatus Nursipalu harjutusväli (3134 ha) asub Võrumaal Rõuge ja Sõmerpalu vallas endisel Nõukogude armee Nursi raketibaasi ja dessantväe polügooni aladel. Eesti Kaitsevägi on ala kasutanud alates 1990-ndate keskpaigast. Kaitseväe harjutusväli on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate väljaõppeehitiste kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu üksuste taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, lahingumoona, lahingu- ja muud tehnikat. Harjutusvälja kasutamise ajal püütakse tagada ümbruskonna elanike ja looduse suhtes maksimaalselt hooliv käitumine. Harjutusvälja üldised ohutusnõuded tingivad, et ohtliku tegevuse ajaks on laskmiste ohuala suletud. Ohuala on ala, mille piires relva kuul, miin, mürsk, granaat vms võib tavalistes lasketingimustes lennata, tabada märki, plahvatada, rikošettida jne. Seepärast on ohualas laskmiste ajal kõrvaliste isikute juurdepääs alale tõkestatud ja rangelt keelatud, kuna seal viibimine võib olla eluohtlik. Ohuala on reaalses kasutuses olevast maa-alast suurem, see suletakse vaid absoluutse turvalisuse huvides ning looduse kahjustamine on seal minimaalne. Nursipalu valiti harjutusvälja loomiseks sobivaks asukohaks AS Maves 2004. a koostatud „Võru, Paldiski ja Pärnu väeosade harjutusväljakute laienduste ja nende võimalike alternatiivide leidmine” aruande alusel. Nursipalu harjutusväli asutati Vabariigi Valitsuse 14.02.2008 korraldusega nr 79 „Kaitseväe Nursipalu harjutusvälja asutamine ja riigivara tasuta üleandmine“. Olemasoleva harjutusvälja arendamisel, võimaldamaks läbi viia soovitud sõjalist väljaõpet, lähtutakse kaitseministri 18.03.2014 käskkirjaga nr 98 kinnitatud arendusprogrammist „Nursipalu harjutusvälja arendamise põhimõtted“ (edaspidi arendusprogramm). Harjutusväljal on kavandatud läbi viia mehhaniseeritud kompanii tasemel lahinglaskmistega taktikalist väljaõpet. Kuigi täna väljaõpe Nursipalu harjutusväljal toimub, siis mehhaniseeritud kompanii tasemel lahinglaskmistega taktikaliseks väljaõppeks vajalikke väljaõppeehitisi ja teid ehitada ei saa, kuna puudub ehitusluba. Kuna tegemist on riigikaitselise ehitisega, siis vajalike ehitustööde läbiviimiseks annab ehitusloa vastavalt ehitusseadustiku § 118 lõikele 2 Tehnilise Järelevalve Amet. Tehnilise Järelevalve Amet algatas 22.06.2016 Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH), mis viiakse läbi teede ja väljaõpperajatiste projekteerimise käigus. KMH läbiviimise eesmärk on anda otsustajale teavet kavandatava tegevuse elluviimisega tõenäoliselt kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju ning selle leevendusmeetmete kohta, mida tuleb arvestada ehitusloa andmisel. KMH läbiviimisel lähtutakse olemasolevatest andmetest ja ehitusprojekti koostamise käigus läbiviidavate uuringute tulemustest. KMH programm on mõjude hindamise lähteülesanne, mille koostamisel selgitatakse eeldatavalt olulised keskkonnamõjud, mille ulatust hinnatakse KMH aruande koostamisel. 6 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm 2. Nursipalu harjutusvälja tänane kasutus ja kavandatavad tegevused 2.1. Asukoht Nursipalu harjutusväli, pindalaga 3134 ha, paikneb Võru maakonnas Rõuge ja Sõmerpalu vallas, Võru linnast umbes 12 km kaugusel lääne suunas. Harjutusvälja territooriumi lõunapoolne osa, umbes 2/3 kogu alast, paikneb Rõuge vallas (Joonis 1). Harjutusvälja välispiiri on pikkus 26,86 km. Joonis 1. Nursipalu harjutusvälja asukoht Looduslikult haarab suurema osa harjutusväljast enda alla Keretü soo. Põhiosa käsitletavast harjutusväljast paikneb Sõmerpalu-Nursi teest lääne pool. Käsitletava ala kirdeosas, paiknevad Kaarnajärv ja Varesjärv. Objekti läänepiiril voolab Mustjõgi, osaliselt on idapiiriks Rõuge jõgi. Nursipalu harjutusvälja alale jäävad katastriüksused on nimetatud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1. Harjutusvälja alale jäävad katastriüksused (Allikas: Maa-amet, 26.04.2016) Nimetus Tunnus Ala suurus, ha Maa sihtotstarve Nursipalu harjutusväli 1 69701:001:0029 487,5 Maatulundusmaa Nursipalu harjutusväli 2 69701:001:0033 30,71 Maatulundusmaa Nursipalu harjutusväli 3 69701:001:0035 90,56 Maatulundusmaa Nursipalu linnak 69701:001:0070 99,3 Riigikaitsemaa Rõuge metskond 43 69701:001:0170 105,6 Maatulundusmaa Sõmerpalu metskond 76702:002:0390 196 Riigikaitsemaa 7 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Nimetus Tunnus Ala suurus, ha Maa sihtotstarve Sõmerpalu metskond 76702:002:0470 677,3 Riigikaitsemaa Sõmerpalu metskond 1 69701:001:0140 1015,9 Maatulundusmaa Kuuse 76702:002:0075 44,27 Riigikaitsemaa Veere 76702:002:0077 25,88 Riigikaitsemaa Männi 76702:002:0076 75,77 Riigikaitsemaa Mikitametsa 76702:002:1440 21,8 Riigikaitsemaa Jussi-Kääpa 76702:002:0078 3,15 Maatulundusmaa Paju 69701:001:0160 3,4 Maatulundusmaa Soome 69701:001:0030 2,4 Maatulundusmaa Muhkametsa 69701:001:0060 2,4 Maatulundusmaa Lisaks eelnevas tabelis toodule läbivad Nursipalu harjutusvälja ka riigi maanteed (KÜ tunnused 69701:001:0002 ja 69701:001:0003), samuti jääb alale kaheksa riigi reservmaa ettepanekut. 2.2. Harjutusvälja kasutamine täna Nursipalu harjutusvälja senised peamised kasutajad on Kaitseväe üksused ja Kaitseliidu malevad. Nursipalu harjutusväljal täna asuvad väljaõppeehitised on näidatud Joonis 2. Laskeharjutusel kasutatakse ettevalmistud kohtasid (laskepaikasid ja lõhkamisala). Taktikaharjutuse käigus kasutatakse relval paukpadruneid ja need ei kujuta ümbritsevale keskkonnale otsest ohtu, sellist harjutust saab teha harjutusväljal igal pool. Lisaks toimub kogu harjutusväljal väli-, taktika-, kaardi- ja situatsiooniharjutused, laagrid, sõjalis-sportlikud üritused ning vabaaja üritused. Kaevumine toimub kaevumise ja Lükka õppeväljal. Nursipalu harjutusvälja kasutuskoormus aastatel 2014 ja 2015 on esitatud KMH programmi lisas 2. Kasutuskoormuse tabelitest nähtub, et harjutusvälja kasutuskoormus laskeharjutuste osas aastal 2014 oli suurim veebruaris, märtsis ja augustis ning aastal 2015 veebruaris, aprillis, oktoobris ja novembris. Tankitõrjerelvi kasutati aastal 2014 vaid vähestel päevadel (aastas kokku 10 päeval) veebruaris-märtsis ja septembris-oktoobris, aastal 2015 kasutati tankitõrjerelvi kokku 24 päeval. Kõige vähem kasutati harjutusvälja aastal 2014 aprillist juulini ja detsembris ning aastal 2015 maist augustini ja samuti detsembris. Nursipalu harjutusvälja maa-ala broneerimine toimub vastavalt 23.11.2010 Kaitseväe juhataja käsk- kirjale nr 372 „Kaitseväe harjutusväljade kasutamine“. Harjutusvälja kasutamisega seotud piirangud on määratud Kaitseväe toetuse väejuhatuse ülema 02.04.2015 käskkirjaga nr 364 „Harjutusväljade kasutuseeskirjade kinnitamine“1. Kasutuseeskiri käsitleb ka tuleohutusega seonduvaid ja keskkonna- alaseid teemasid. Kohalikku elanikkonda teavitatakse harjutusväljal toimuvast harjutusväljale viivate teede ääres asuvate infotahvlite, kohalike ajalehtede ja interneti lehekülje http://harjutusvali.mil.ee kaudu. Info kohalikule elanikkonnale ilmub vähemalt 7 tööpäeva enne ohtliku tegevuse algust. Plaanilisest tegevusest harjutusväljal teavitab kirjalikult vastutav ülem hiljemalt iga kuu 20.ndaks kuupäevaks ja plaanivälisest tegevusest 5 tööpäeva enne tegevuse algust järgmisi asutusi: Kaitseministeerium, Kaitseväe Peastaabi operatiivkorrapidaja, Päästeameti demineerimiskeskus, Lõuna-Eesti pommi- grupp, Rõuge Vallavalitsus, Sõmerpalu Vallavalitsus, Eesti Geoloogiakeskus, Riigimetsa Majandamise Keskus. 1 Väljavõte Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirjast (2015) http://harjutusvali.mil.ee/client/default.asp?wa_id=687&wa_object_id=1&wa_id_key= 8 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Joonis 2. Nursipalu harjutusvälja väljaõppeehitised2 2 Nursipalu harjutusvälja kasutuseeskirja Lisa 2 9 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm 2.3. Ülevaade kavandatavast tegevusest 2.3.1. Eesmärk ja vajadus Harjutusvälja soovitakse arendada vastavalt Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammile nii, et see võimaldaks läbi viia mehhaniseeritud kompanii tasemel lahinglaskmistega taktikalist väljaõpet. Käesoleva KMH aluseks oleva ehitusprojekti koostamisel projekteeritakse väljaõppeks vajalikud teed ja väljaõppehitised (sihtmärgiala kaudtulerelvadele, Vibusuu laskeväli, Tsirgupalu laskeväli ehk 1000 m lasketiir, Keretu laskeväli, kaks 300 m lasketiiru, Nursipalu laskeväli, käsigranaadi viskekoht, tankitõrje granaadiheitja laskeväli, lõhkamispaik, maastikusõidurada) vastavalt eelnimetatud arendusprogrammile (vt alasid KMH programmi lisas 3 esitatud joonistel). Väljaõppeks vajaliku veerežiimi tagamiseks koostatakse maaparandusprojekt. Ehitusprojektiga lahendatakse ka tuletõrje veevõtukohad ja juurdepääs neile. 2.3.2. Kavandatavad väljaõpperajatised Kavandatavate väljaõpperajatiste kirjeldused on esitatud Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi3 ptk-s 4. 2.3.3. Teedevõrk Harjutusvälja teed peavad olema kasutatavad kõigil aastaaegadel. Teedevõrk projekteeritakse selliselt, et kõik potentsiaalselt tuleohtlikud alad ja veevõtukohad on päästeteenistuse tuletõrje- tehnikale ligipääsetavad. Teedevõrgu projekteerimisel arvestatakse olemasolevaid teid ja sihte. Uued ja vanad teed ühendatakse ühtseks teedevõrguks. Teedevõrk peab tagama ligipääsu päästetöödeks, väljaõppeks ning evakuatsiooniks kõigile harjutusvälja osadele ja sõidul ümber harjutusvälja (piiritähistuse kontroll ja hooldus). 2.3.4. Tuleohutus Tuleohutuse tagamiseks kavandatakse harjutusväljale veevõtukohad ja tuletõkkeribad, mis lahendatakse projekteerimise käigus. Harjutusväljal on olemas esmased tulekustutusvahendid. Tegevust tuleohtlikul ajal reguleerib harjutusvälja kasutuseeskirja ptk 9. 2.3.5. Kasutatavad relvad Nursipalu harjutusväljal kasutatavad relvad on nimetatud arendusprogrammis. Pärast Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi elluviimist kasutatakse lisaks täna kasutuses olevatele relvadele näiteks miinipildujat (120 mm). 2.3.6. Prognoositav kasutuskoormus Harjutusvälja täielikul väljaehitamisel on laskeharjutusteks kasutatav päevade prognoositav arv aastas maksimaalselt 200. Harjutusvälja prognoositav kasutuskoormus kuude lõikes on toodud KMH programmi lisas 2. 2.3.7. Kasutuspiirangud Nursipalu harjutusvälja kasutuspiirangud määratakse ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise raames. 3 www.kmin.ee/sites/default/files/sisulehed/harjutusvaljad/nursipalu/nursipalu_arendusprogramm_18.03.2014_98.pdf 10 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm 2.3.8. Harjutusvälja sulgemine Analoogselt tänasele on harjutusväli kõigile avatud, välja arvatud ohtlike tegevuste ajal, mil osa harjutusväljast või harjutusväli tervikuna on suletud. Ohtlike tegevuste ajal on harjutusvälja peamiste sissepääsuteede juurde paigaldatud mastides heisatud punane signaallipp või põleb punane signaaltuli, teed võivad olla tõkkepuudega suletud või liikumist võivad tõkestada tunnimehed. 2.3.9. Harjutusvälja tegevustest informeerimine Harjutusväljal kavandatud väljaõppetegevusest informeeritakse järgmiste teabevahendite kaudu: harjutusväljade koduleht harjutusvali.mil.ee, omavalitsuste kodulehed, maakonnaleht Võrumaa Teataja, harjutusvälja infotahvlid, e-kiri. 2.3.10. Olulist negatiivset keskkonnamõju leevendavad meetmed Olulise negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks on arendusprogrammiga kavandatud meetmed majanduskeskkonna, metsa, pinnase, taimestiku, linnustiku ja loomastiku kaitseks ja rohevõrgustiku toimimiseks, tuleohu vähendamiseks, välisõhu saaste, sh müra, vähendamiseks, samuti kvaliteetse elukeskkonna tagamiseks (vt arendusprogrammi ptk 6.2). 2.3.11. Seire Harjutusvälja seireprogramm koostatakse pärast kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamist. Keskkonnaseire peab andma infot kavandatava tegevuse mõjust keskkonnale ja olema indikatsiooniks vajadusel täiendavate keskkonnamõju leevendavate meetmete rakendamiseks. 2.4. Ehitusprojekti etapid ja ajakava Järgnevalt on toodud Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti etapid ja koostamise ajakava (Tabel 2). Tabel 2. Ehitusprojekti koostamise ajakava Projekti etapp Aeg Geodeetilised mõõdistused märts – juuli 2016 Eelprojekti koostamine mai – november 2016 KMH läbiviimine, sh müra modelleerimine aprill 2016 – august 2017 Maaparandusprojekti koostamine juuni 2016 – jaanuar 2017 Tööprojekti koostamine november 2016 – september 2017 Raadamisplaani koostamine november 2016 Ehituslubade taotlemine september 2017 KMH läbiviimise detailsem ajakava on toodud KMH programmi ptk-s 4.5. 11 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm 2.5. Võimalikud alternatiivid Alternatiivid mõju hindamise tähenduses on erinevad võimalused kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamiseks. Alternatiivid peavad olema reaalsed, st (kõik järgmised tingimused peavad olema täidetud): • arvestama kavandatava tegevuse asukohta ja eesmärki; • vastama õigusaktide nõuetele; • tehniliselt teostatavad; • omavahel võrreldavad samade kriteeriumite alusel; • arendajale vastuvõetavad (sh maksumus). Võttes arvesse käesoleva projekti iseloomu, on võimalikud KMH raames käsitletavad alternatiivid järgmised: erinevad tehnilised lahendused ja rajatiste erinevad asukohad. Arendusprogrammi alusel kavandatavate rajatiste asukohti on varasemalt analüüsitud läbiviidud KSH käigus, mille tulemusena on tänaseks mitmeid asukohti juba nihutatud ning alasid vähendatud. Siiski selgus 11.04.2016 toimunud kohtumisel Keskkonnaametiga, et üks kavandatava miinipilduja positsiooniala on kaitstava linnuliigi leiukohale liiga lähedal ning olulise negatiivse mõju leevendamiseks tuleks seda ala nihutada. Seega on Kaitseministeerium analüüsinud ala nihutamise võimalust ning KMH aruande koostamisel võetakse aluseks uus väljapakutud asukoht (Joonis 3). Vajadusel käsitletakse KMH aruandes erinevaid tehnilisi lahendusi, kui selleks tekib vajadus. Joonis 3. Miinipilduja positsiooni nihutamine uude asukohta KMH aruande koostamisel käsitletakse nn 0-alternatiivi ehk olemasoleva olukorra jätkumist võrreldes projektiga kavandavate tegevustega – ehk hinnatakse kas ja milliseid muutusi kavandatav tegevus endaga kaasa toob võrreldes tänasega. Vastavad võrdlused on tuuakse eksperthinnangutena valdkondlikes hindamispeatükkides. 12 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm 2.6. Harjutusvälja tegevusega seotud varasemad uuringud Nursipalu harjutusvälja kohta on tehtud varasemalt järgmised keskkonnauuringud, millega saab tutvuda Kaitseväe kodulehel4: - Pinna- ja põhjaveeseire (2009-2015, Eesti Geoloogiakeskus OÜ); - Avaliku arvamuse uuring (2011, Turu-uuringute AS); - Rohevõrgustiku eksperthinnang (2011, OÜ Hendrikson&Ko); - Taluvuskoormuse (taimestik + kooslused) eksperthinnang (2011, OÜ Hendrikson&Ko); - Vääriselupaikade inventuur (2011, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut); - Linnustiku inventuur (2011, MTÜ Kotkaklubi); - Maaparanduse ekspertiis (2011, Projektbüroo KODA OÜ); - Mürauuring (2011, Ramboll Eesti AS); - Näidisharjutuspäeva müramõõtmised ja mürakaardistamine (2011, Akukon Oy); - Linnustiku seire (2009, Riho Marja); - Miinipildujate laskemüra uuring, sh mõõtmised (2007, OÜ Jõgioja Ehitusfüüsika KB); - Mürauuring (2006, Akukon Oy); - Linnustiku inventuur (2005, MTÜ Kotkaklubi); - Loodusväärtuste inventuur (2005, Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut). Nimetatud uuringute tulemusi käsitletakse põhjalikumalt KMH programmis ja aruandes vastavate valdkondade ptk-s. 2.7. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.7.1. Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuunad Kaitseministeerium lähtub oma tegevuses muuhulgas Eesti riigi kaitsepoliitika põhisuundadest.5 2.7.2. Riigikaitse arengukava 2013-2022 Vabariigi Valitsuse 24.01.2013 heaks kiidetud riigikaitse arengukavas 2013-2022 on ette nähtud luua maismaaoperatsioonide puhul kiirreageerivad jalaväebrigaadid, arendada soomusmanöövervõimet ja tugevdada tankitõrjet. Et toetada arengukava eesmärkide täitmist on Vabariigi Valitsuse tegevus- programmi üks suund jätkata harjutusväljade arendamist ja tagada nimetatud üksustele vajalikud väljaõppetingimused.6 2.7.3. Üleriigiline planeering Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ on kehtestatud Vabariigi Valitsuse poolt 2012. a. Üleriigilise planeeringu7 peamine arengueesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Selles määratletakse riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Planeeringu mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks. 4 http://harjutusvali.mil.ee/client/default.asp?wa_id=722&wa_object_id=1&wa_id_key= 5 www.riigiteataja.ee/akt/13009161 6 6.17. Jätkame harjutusalade ja lasketiirude arendamist, et tagada vajalikud väljaõppetingimused Eesti kaitseväele, Kaitseliidule ja Eestisse lähetatud liitlasüksustele (https://valitsus.ee/sites/default/files/content-editors/failid/re-sde-irl- valitsusliidu-lepe-2015.pdf). 7 https://eesti2030.wordpress.com/ 13 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Üleriigilise planeeringu üks oluline teema on ka rohevõrgustiku sidusus ja maastikuväärtuste hoidmine. Nursipalu harjutusväli asub riigi tasandi suurel tuumalal (T1) (Joonis 4). Olemasolevat rohevõrgustiku struktuuri, sidusust ja osatähtsust Eestis ja selle maakondades on planeeringus hinnatud heaks. Planeeringu kohaselt tuleb rohevõrgustiku tuumaladel riigi toimimiseks vajalike objektide kavandamisel tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Rohelise võrgustiku teemat on põhjalikumalt käsitletud KMH programmi ptks-s 3.9. Kavandatava tegevuse mõju rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele hinnatakse KMH aruande koostamisel. Joonis 4. Väljavõte üleriigilise planeeringu rohelise võrgustiku joonisest 2.7.4. Võru maakonnaplaneering Võru maakonnaplaneering on kehtestatud maavanema korraldusega 01.07.2002. Uue maakonna- planeeringu koostamine8 algatati koos kõikide maakonnaplaneeringute algatamisega Vabariigi Valitsuse poolt 2013. aastal. Maakonnaplaneeringute koostamise käigus viidi läbi ka keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Maakonnaplaneeringus (MP) on märgitud mh Nursipalu harjutusväli Rõuge ja Sõmerpalu vallas, mille piiranguvööndi laius on kuni 2 km harjutusvälja välispiirist (Joonis 5). Riigikaitseliste ehitiste tingimuste kohta üldplaneeringute koostamiseks on MPs mh märgitud järgmist: lasketiiru ja harjutusvälja piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu soovititatav rajada mõratundlikke hooneid (nt elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid jne). Lisaks märgitakse MPs, et riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja taktikaalade kasutamisel on koostöös omavalitsusega oluline leevendusmeetmete kavandamine tegevusega kaasnevate negatiivsete mõjude vähendamiseks ning tähelepanu 8 Võru Maavalitsuse koduleht http://voru.maavalitsus.ee/koostatav-maakonnaplaneering 14 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm pööramine ka objekti/ala piirkonnas elavatele ja tegutsevatele inimestele ning ettevõtetele avalduvatele sotsiaalsetele ja majanduslikele mõjudele. Joonis 5. Väljavõte Võru maakonnaplaneeringust Nursipalu harjutusvälja piirkonnas Võru maakonnaplaneeringu KSH aruanne on heakskiidetud Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regiooni poolt 27.04.2016. KSH aruandes ei ole Nursipalu harjutusvälja arendamisega seonduvaid keskkonnamõjusid eraldi välja toodud. Käesoleva KMH programmi koostamise ajaks oli Võru maakonnaplaneering esitatud Rahandus- ministeeriumile järelevalve teostamiseks. Vastavalt Vabariigi Valitse poolt kinnitatud ajakavale tuleb maakonnaplaneeringud kehtestada hiljemalt 2016. a lõpuks. 2.7.5. Sõmerpalu valla üldplaneering ja arengukava Sõmerpalu valla üldplaneering on kehtestatud 16.06.2010. Planeeringuga on reserveeritud Sõmerpalu valla lõunaosas riigikaitsemaana 1045 ha Nursipalu harjutusvälja väljaarendamiseks. Samuti on üldplaneeringuga kavandatud kaitsehaljastuse maa juhtotstarbega maad Sõmerpalu alevikku (Nursipalu harjutusvälja müratõkke kaitsehaljastusena 2 lahustükki), Joonis 6. Valla üldplaneeringu elluviimiseks vajalike tegevuste hulgas on mh nimetatud Nursipalu harjutusvälja alale tuletõrjeveehoidlate rajamine, samuti uue metsakuivenduse rajamine harjutusvälja ja Sõmerpalu aleviku vahelisele alale ning sinna müratõkkeistanduste rajamine. 15 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Üldplaneeringu KSH aruande9 kohaselt on üldplaneeringu elluviimise suurimad keskkonnaprobleemid seotud Nursipalu harjutusvälja väljaarendamisega. Negatiivsete mõjude leevendamiseks (müra- reostuse vähendamiseks) on kavandatud eelnimetatud kaitsehaljastuse rajamine. Põhjalikumalt üldplaneeringu KSH aruanne harjutusväljaga seonduvaid mõjusid ei käsitle, vaid viidatakse sama- aegselt koostatavale harjutusvälja arendusprogrammi KSHle. Joonis 6. Väljavõte Sõmerpalu valla üldplaneeringust Nursipalu harjutusvälja piirkonnas Sõmerpalu valla arengukavas 2006-2018 (uuendatud aastal 2014) on sõnastatud valla arengu visioon aastaks 2016 järgmiselt: Sõmerpalu vald on stabiilse ja aktiivse elanikkonnaga, mitmekesise ettevõtlusega, vallaelanikele head elukeskkonda, arengu- ja puhkevõimalusi pakkuv piirkond Võru linnaregioonis. Arengukava kohaselt lähtutakse valla arendamisel vallaelanike ja ettevõtete arenguvajadustest, mille tagab huvigruppide aktiivne kaasatus arendus- ja planeerimistegevusse.10 Arengukava lisas 1 toodud SWOT11 analüüsis on Nursipalu harjutusvälja nimetatud ühe ohuna. Arengukavas harjutusvälja teemat rohkem ei käsitleta. 9 AS Regio, 2009. Sõmerpalu valla üldplaneering. KSH aruanne ja üldplaneeringu protsessi kirjeldus 10 Sõmerpalu valla arengukava 2006-2018 (uuendatud 2014) 11 SWOT analüüs (ing k. strengths, weaknesses, opportunities and threats – tugevuste, nõrkuste, võimaluste ja ohtude analüüs) 16 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm 2.7.6. Rõuge valla üldplaneering ja arengukava KMH programmi koostamise hetkel ei ole Rõuge vallal kehtivat üldplaneeringut. Üldplaneeringu koostamine algatati juba 27.10.2004, kuid planeering on siiani kehtestamata, kuna Nursipalu harjutusvälja käsitlemise osas ei ole jõutud kõiki osapooli rahuldava lahenduseni. Rõuge valla arengukavas 2015-2025 on sõnastatud valla üldvisioon aastaks 2025 järgmiselt: Rõuge vald on kõrge elukvaliteediga jätkusuutlik piirkond, kus kõigil on hea olla.12 Arengukava keskkonda ja heakorda käsitlevas ptk-s 14 on probleemide all mh nimetatud Nursipalu harjutusväljal toimuvaid mürarohkeid tegevusi ja mürafooni suurenemise ohtu harjutusvälja laienemisel. Arengukava kohaselt mõjutab harjutusvälja võimalik liigmüra teema ka külaelanike omavahelisi suhteid ja piirkondade elukeskkonda (ptk 10). Lühiajaliseks eesmärgiks arengukavas seatud harjutusvälja arendamisel kõiki osapooli rahuldava lahenduse leidmine. Samuti nähakse arengukavas ette Nursi külla müramõõtejaama rajamine. Nursipalu harjutusvälja arendamisega seotud küsimuste arutamiseks on Rõuge vallavolikogu juurde moodustatud ajutine Nursipalu komisjon. Samuti on vallas moodustatud seltsing Inimsõbralik Nursipalu. 2.7.7. Antsla ja Võru valla üldplaneeringud ja arengukavad Antsla ja Võru valla üldplaneeringud ja arengukavad Nursipalu harjutusvälja teemat ei käsitle. 12 Rõuge valla arengukava 2015-2025 17 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm 3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 3.1. Asustus ja rahvastik Nursipalu harjutusväljale lähimad külad on näidatud koos elanike arvuga13 alljärgneval joonisel (Joonis 7). Harjutusväljast 8 km kaugusele jääb Võru linn. Nagu enamus Eesti maakondades, on ka Võru maakonna rahvaarv jätkuvalt vähenemas ning rahvastik vananemas. Võrreldes 2006. a andmetega14 on enamus külades, mis Nursipalu harjutusväljaga piirnevad või vahetus läheduses asuvad, rahvaarv vähenenud, v.a Tsirgupalu, Lükka ja Juba külad, kus rahvaarv on suurenenud ning Kaku, Pugõstu ja Laossaarõ külad, kus rahvaarv ei ole muutunud. Rahvaarvu vähenemine maa- piirkondades on peamiselt seotud töökohtade puudumisega, olulist rolli omab ka peamiste teenuste kättesaadavus. Joonis 7. Nursipalu harjutusvälja paiknemine asustuse suhtes 2011. a viidi läbi küsitlus Nursipalu harjutusvälja lähiümbruse kohalike elanike seas seoses harjutusväljal kavandatavate arendustega. Uuringu sihtrühm oli Nursipalu harjutusvälja ümbritsevate külade ja alevike elanikud. Vaadeldavas piirkonnas – Rõuge, Võru, Varstu, Antsla ja Sõmerpalu vallas – elas aastal 2011 ca 4000 elanikku, kellest küsitleti kokku 407. Uuringu tulemusel ei käi suurem osa Nursipalu harjutusvälja ümbruse elanikest harjutusvälja territooriumil, ei tunne end häirituna harjutusväljal toimuvast ega tunne ka erilist huvi selle tuleviku vastu. Aasta jooksul käib harjutusväljal vaid 18% elanikest, sedagi enamasti vaid paaril korral aastas (10%). Iganädalaselt satub väljale vaid 3% elanikest – enamasti noorem rahvas seoses sporditegemisega. Kõige enam minnakse harjutusväljale seeni ja marju korjama (76% neist, kes seal üldse käivad). Täpsemalt saab uuringust lugeda viidatud veebilehel.15 13 Külade elanike arvud on saadud valdadelt maikuus 2016 14 OÜ Hendrikson&Ko. Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi KSH aruanne (heakskiidetud 2007) 15 http://harjutusvali.mil.ee/ul/ELANIKKONNAKUSITLUS_SEOSES.pdf 18 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm 3.2. Välisõhk ja kliima Võrumaa asub mandrilise kliimaga Sise-Eesti kliimavaldkonnas. Seal domineerib parasvöötme mereline ja mandriline õhk. Talve teises pooles ning kevadel ja suve esimeses pooles on ülekaalus mandrilise õhumassi esinemissagedus. Aegajalt võivad lõunatsüklonid kaugele põhja vedada troopilist õhku, mille mõju on Kagu-Eestis suurem kui teistes Eesti osades. Piirkonna kliimale on iseloomulik suured sesoonsed päikesekiirguse juurdevoolu ja õhutemperatuuri kõikumised ning pikk talveperiood koos püsiva lumekattega.16 Riikliku Keskkonnaseire Programmi kodulehelt (http://seire.keskkonnainfo.ee/) saadud andmete kohaselt oli Võrumaal (Võru seirejaam) 2015. a keskmine aastane õhutemperatuur 7,6º C, keskmine sademete summa 152 mm ning keskmine tuulekiirus 2,5 m/s. Talvel puhuvad tuuled valdavalt edela- ja lõunakaarest ja suvel edela- ning läänekaarest. Paiksed saasteallikad Võru maakonnas on katlamajad, puidu- ja mööblitööstused (sh toodete värvimine) ning bensiinijaamad. Sellistele ettevõtetele on väljastatud välisõhu saasteload ning õhuheitmed hoitakse kontrolli all.17 Keskkonnakomplekslubasid omavad põllumajandusettevõtted (peamiselt farmid) peavad samuti kinni pidama asjakohasest tehnoloogiast ning järgima lubades esitatud nõudeid, et õhusaaste (sh lõhnahäiringud sõnnikukäitlusest) oleks kontrolli all.18 Võru maakonna paiksetest saasteallikatest välisõhku paisatud saastekogused aastate lõikes (2003- 2012) on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 3). Tabel 3. Paiksetest saasteallikatest välisõhku paisatud saastekogused aastate lõikes (2003-2012). Allikas: Statistikaamet Näitaja 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 Õhusaaste paiksetest 1,2 1,1 1,3 1,3 1,2 1,0 1,0 1,1 1,0 1,0 saasteallikatest, tuh t Varasemate uuringute järgi ei ole harjutusväljal olulise mõjuga välisõhu saasteallikaid. Väheolulise mõjuga saasteallikatest on nimetatud alal kasutatavate lõhkeainete ja laskemoona kasutamist ning mootorsõidukeid (tavatransport ja erisõidukid). Lisaks on alal võimalikud põlengud, mille käigus tekib õhusaaste. 3.2.1. Müra ja vibratsioon Harjutusvälja peamine välisõhu kvaliteedi mõjutaja on müra. Mitmed harjutusväljal teostatavad tegevused on mürarikkad. Lähimad asulad paiknevad harjutusväljast edela-, kagu-, lõuna- ja põhjasuunas, vastavalt Lükkä, Tsirgupalu, Mustassaare ja Nursi külad ning Sõmerpalu ja Hänike külad ning Sõmerpalu alevik. Lähimad elamud asuvad harjutusvälja piirist paarikümne meetri kaugusel Mustassaare külas. Nursipalu harjutusväljal on teostatud mitmeid mürauuringuid aastast 2006. Viimati teostati mürauuring aastal 2011 Akukon Oy Eesti filiaali poolt, mil mõõdeti Nursipalu harjutusvälja näidisharjutuspäeva müra.19 Nursipalu harjutusväljal ei ole harjutustegevuste ajal läbi viidud eraldi vibratsiooniuuringuid. 16 Skepast&Puhkim OÜ, 2016. Võru maakonnaplaneeringu KSH aruanne 17 Skepast&Puhkim OÜ, 2016. Võru maakonnaplaneeringu KSH aruanne 18 Allikas: Keskkonnalubade infosüsteem (KLIS) 19 Insinööritoimisto Akukon Oy, 2011. Nursipalu harjutusväli. Näidisharjutuspäeva müramõõtmised ja mürakaardistamine www.kmin.ee/sites/default/files/sisulehed/harjutusvaljad/nursipalu/muramootmise_aruanne.pdf 19 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm 3.3. Geoloogia ja maavarad Geoloogiliselt paikneb Nursipalu harjutusväli Ida-Euroopa platvormi loodeosas, Fennoskandia kilbi lõunaservas. Geoloogiline struktuur koosneb aluskorrast ja pealiskorrast. Aluskorra kivimite sügavus on Põhja-Eestis veidi üle 100 m, suurenedes lõuna suunas ja ulatudes Võru all ca 600 m ja nt Ruhnu saare all isegi 800 m.20 Eestis aluskorra kivimid ei paljandu. Nursipalu harjutusvälja pealiskord koosneb Devoni ajastu settekivimitest (liivakivi, aleuroliit, savi). Pealiskorra kivimite peal paikneb pinnakate, mille kujunemine on Eestis seotud mandrijää liikumisega. Pinnakate moodustub peamiselt moreenist, aga ka savist, liivast ja turbast. Eestis on pinnakate suhteliselt õhuke, Põhja- ja Lääne-Eestis enamasti 5-10 m. Seevastu suurim pinnakatte paksus on ürgorgudes, kus see võib ulatuda meretasemest ca 80 meetrini (Rõuge ürgoru põhi).21 Pinnakatte kivimite (moreeni) paksus Nursipalu harjutusväljal on kuni 50 m22. Maastikutüübilt jääb Nursipalu harjutusväli Võru orundi piirkonda, mis on Karula ja Haanja kõrgustikke eraldav piklik laiapõhjaline ja raskesti piiritletav savitasandik, mille põhjal voolas jääaja lõpul hiigeljõgi.23 Võru orundi põhjapiiril ulatub Osulast läbi Võru linna Eestis ainulaadne, u 4 km laiune ja 28 km pikkune idasihiline, kohati madalakühmuline savitasandik, märkides kunagise sügava jääpaisjärve aset ja selle piiril kauem püsinud liustikuserva. Võru orund on nõguvorm, mis on kujunenud vana reljeefi üle 120 m sügavuse oru kohale, mis on jääaegadel suures osas mattunud.24 Olulisemad maavarad, mida Nursipalu harjutusvälja ümbruses leidub on liiv ja turvas. Suurim turba leiukoht Rõuge vallas on ka Nursipalu harjutusvälja territooriumile jääv Kerreti maardla (riikliku maavarade registri registrikaardi nr 547). Maardla pindala on üle 4300 ha. Kerreti maardlas on hästi- ja vähelagunenud turvas, mille kasutusala on vastavalt kütte- või aiandusturvas. Maa-ameti andmetel on hästilagunenud turba aktiivse reservvaru suurus 23 558 000 tonni ja passiivse reserv- varu suurus 2 200 000 tonni; vähelagunenud turba aktiivse reservvaru suurus on 216 000 tonni. Turba kaevandamist Kerreti maardlas ei toimu, kuna puudub arendajate huvi. Samuti on raba olnud pikka aega puutumatu, mistõttu on rabakooslused hästi säilinud ning kaevandamine ei ole soovitatav.25 Liiva- või kruusamaardlaid Nursipalu harjutusvälja territooriumile ei jää. Harjutusväljast kagus asub 61,75 ha suurune kohaliku tähtsusega Pugastu liivamaardla (registrikaardi nr 88). Nimetatud maardlas toimub kaevandamine Pugastu I liivakarjääri mäeeraldisel, kus on Maa-ameti andmetel aktiivse tarbevaru suuruseks 548 000 m3. Nimetatud karjääris omab kaeveluba (kehtivusega kuni 27.05.2027) Kaido Tootmine OÜ. Pugastu liivakarjääri lähedal paikneb 8,55 ha suurune Pugastu kohaliku tähtsusega savimaardla (registrikaardi nr 645), kus on Maa-ameti andmetel keraamilise savi aktiivse reservvaru suuruseks 838 000 m3. Savimaardlas hetkel kaevandamist ei toimu. 3.4. Pinna- ja põhjavesi Rõuge valla põhjavesi paikneb peamiselt Kesk-Devoni veekompleksis (D2), mis levib kogu Lõuna- Eesti Liivi lahe ja Peipsi järve vahelisel ajal ning on selle piirkonna tähtsaim veevarustusallikas. Selle moodustavad valged, kollakad või punakaspruunid liivakivid ja aleuroliidid savi vahekihtide ning – läätsedega. Ligikaudu kolmandiku veekompleksi mahust hõlmavad savikad kivimid, mis nõrkade või keskmiste veepidemetena toimides moodustavad tõenäoliselt rea lokaalse levikuga survelisi veekihte, ent viimaste esinemine pole seni veel küllaldaselt tõestatud.26 20 https://et.wikipedia.org/wiki/Aluskord, külastatud 23.05.2016 21 https://et.wikipedia.org/wiki/Pinnakate, külastatud 23.05.2016 22 OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Eesti Põhjavee Kaitstuse kaart 23 OÜ Hendrikson&Ko, 2007. Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi KSH aruanne 24 I. Arold. Eesti maastikud, 2005 25 OÜ Hendrikson&Ko, 2007. Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi KSH aruanne 26 Rõuge valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2025 20 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Võru maakonnas joogiveena kasutatav põhjavesi on kõrge rauasisaldusega, mis annab veele kollaka värvuse ja iseloomuliku lõhna.27 Nursipalu harjutusvälja territooriumil ja selle vahetus läheduses on põhjavesi kaitstud, mis tähendab, et moreeni paksus on >50 m ja savi kiht >10 m. Reostusohtlikkus on seal alal väga madal. Nursipalu harjutusvälja kagu- ja lõunaosas on põhjavesi suhteliselt kaitstud kuni keskmiselt kaitstud, moreeni paksus on vahemikus 10-50 m ja savi kiht 2-10 m ning reostusohtlikkus madal kuni keskmine.28 Rõuge vald kuulub Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonda ja Koiva vesikonna Mustjõe alamvesi- konda. Pinna- ja vooluveekogumitest jäävad Nursipalu harjutusvälja alale ja selle lähedusse Rõuge, Võhandu, Mustjõgi ja Pärlijõgi; Haki, Matu, Nilbe, Lükkä ojad ja Verioja; Ahitse, Vagula ja Kahrila järved. Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavade29 kohaselt on harjutusvälja lähedusse jäävate pinna- ja vooluveekogude seisund kesine Vagula ja Tamula järvel, Pärlijõel, Võhandu jõel. Nursipalu harjutusvälja territooriumile jäävad Haki ja Lükkä ojad ning harjutusväljaga piirneb idast Rõuge jõgi. Haki ja Lükkä ojad kuuluvad Koiva vesikonda ja Mustjõe alamvesikonda ja suubuvad Mustjõkke. Haki oja valgala pindala on 22,3 km2 ja Lükkä ojal 11,2 km2. Ojade pikkused koos lisaharudega on vastavalt 5,5 ja 5,2 km. Mõlemad ojad ei ole avalikult kasutatavad veekogud30. Rõuge jõgi on Võhandu jõe lisajõgi, mis algab Haanja kõrgustikult, läbib Rõuge järvestiku ja suubub Vagula järve. Jõe pikkus on 26 km ja valgala suurus 68 km2. Jõgi on kiirevooluline ja veerohke, kuna toitub ürgoru veergudes asuvatest külmadest allikatest. Rõuge jõgi kuulub Eestis kaitstavate Natura jõgede hulka.31 Rõuge jõele on Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrusega nr 35 moodustatud hoiuala, eesmärgiga kaitsta Rõuge jõe ligikaudu 9,3 km pikkust jõelõiku (4,5 ha) ning sealseid kaitsealuseid liike.32 Ida-Eesti veemajanduskava kohaselt on Natura osakaal veekogumis 99% ning jõe seisund hea. Nursipalu teeninduskeskuse juures asub olmevee puurkaev (rajatud 2015, kood PRK0054010). Lisaks asub alal kolm uuringu puurkaevu (PRK0024835, PRK0024836 ja PRK0024837) ning reovee biopuhasti. Puurkaevude asukohad on näidatud KMH programmi lisas 3 toodud keskkonnapiirangute kaardil. Nursipalu harjutusvälja alal on põhja- ja pinnaveeseiret läbi viidud üks kord aastas alates 2009. a. Seire tulemused näitavad, et praeguse tegevuse jooksul ei ole raskmetallide (Cd, Cr, Cu, Hg, Ni, Pb, Zn) jääke pinna- ja põhjavees tuvastatud, kusjuures analüüsitud näitajate väärtused jäävad allapoole määramispiiri.33 3.5. Taimkate Nursipalu harjutusväli paikneb loodusmaastikus, kus valdavad ulatuslikud metsamassiivid. Metsad katavadki enamus osa harjutusvälja alast. Väiksemal pindalal on esindatud sood ning niidud. 3.5.1. Metsad Nursipalu harjutusvälja metsad võib jagada üldjoones kahte rühma: 27 OÜ Hendrikson&Ko, 2007. Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi KSH aruanne 28 OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2001. Eesti Põhjavee Kaitstuse kaart 29 www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/veemajanduskavad/veemajanduskavad-2015-2021, külastatud 23.05.2016 30 Keskkonnaregister, külastatud 24.05.2016 31 OÜ Hendrikson&Ko, 2007. Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi KSH aruanne 32 Timmase looduskaitseala ja Rõuge jõe hoiuala kaitsekorralduskava 2015-2024, http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/GetFile.aspx?fail=-698787372 33 http://harjutusvali.mil.ee/client/default.asp?wa_id=722&wa_object_id=1&wa_id_key=, külastatud 23.05.2016 21 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm 1) kagupoolsed kõrgematel reljeefiosadel paiknevad looduslikult kuivemad metsatüübid ning tugevasti kuivendatud metsad; 2) lääne- ja põhjapoolsed madalamal reljeefil paiknevad niisked, soostunud ja soometsad, samuti kuivenduse mõjuga soometsad. Suuremal osal alast on tegemist majandusmetsadega, mida on mõjutatud nii metsakuivenduse kui raietega ning vähemal määral ka militaartegevustega. Seetõttu ei kvalifitseeru enamus metsadest Natura metsaelupaikadeks. Harjutusvälja alal on siiski esindatud mitmed looduslikud metsaelupaiga- tüübid: siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), soostuvad- ja soolehtmetsad (9080), vanad loodusmetsad (9010), rohunditerikkad kuusikud (9050). Harjutusvälja alal paikneb kaheksa metsa vääriselupaika (VEP), mis paiknevad ala kagu-, ida- ja loodeosas ning hõlmavad enamasti vanade loodusmetsade alasid. Nursipalu harjutusvälja loodus- väärtuste kordusinventuuri34 andmetel asuvad harjutusväljal järgmised VEPid (EELIS andmebaasi nr järgi): E01748; E01749; 114057; 114056; 114060; 114061; 114058 ja E01750. VEPide kirjeldus koos hinnanguga tuuakse ära KMH aruandes. 3.5.2. Sood Sood on levinud peamiselt harjutusvälja edelaosas. Suurima sooala moodustab Keretü raba (lage- ja puisraba pindala ca 70 ha), mille alal valdab peenar-älvesraba, kuid samuti esineb Kagu-Eesti rabades suhteliselt harva esinevat laukaraba. Alal on esindatud Natura elupaigatüübid rabad (7110*) ja rikutud kuid taastumisvõimelised rabad (7120). Keretü rabast kaevandati 20 saj esimesel poolel labidaturvast, millega rikuti sooala veerežiim. Praegu on Keskkonnaministeeriumi eestvõttel kavandamisel kraavide sulgemine ja rikutud sooala veerežiimi taastamine ning seisundi parandamine. Keretü rabast põhjas paikneb madalsooala (pindala 17 ha) – kaskede ja mändidega puismadalsoo, mis vaheldub avatud soolaikudega. Soo kvalifitseerub Natura elupaigatüüpi aluselised ja nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230). Sooala on väga märg ja läbivooluline (tõenäoliselt mõningase põhjaveelise toitumisega). Ala on elupaigaks mitmetele kaitstavatele taimeliikidele: sagristarn (II kategooria kaitsealune liik), kollane kivirik (II kat), soo-neiuvaip (III kat), vt ptk 3.7.4. Harjutusvälja edelaosas Mustjõe lähistel paikneb 8 ha suurune siirdesooala, kaks väikest õõtsiksood paiknevad harjutusvälja kirdeosas. Kõik need väikesood kvalifitseeruvad elupaigatüüpi siirde- ja õõtsiksood (7140). Kõik harjutusväljal paiknevad arvestatavad sooalad paiknevad väljaspool olemasolevaid ja kavandatavaid väljaõpperajatisi, samuti väljaspool kavandatavaid teid. Kuna kavas on harjutusvälja maaparandussüsteemide rekonstrueerimine on võimalikud mõningased mõjud sooalade veerežiimile. Mõjude kompenseerimiseks tuleks sulgeda Keretü soo piirkonnas (kavandatavale Keretü looduskaitsealale jääval alal) paiknevad kuivenduskraavid. 3.5.3. Niidud Niite esineb põhiliselt harjutusvälja lääne- ja lõunaosas vooluveekogude ääres. Suurimad ja kõige esinduslikumad niidualad paiknevad Mustjõe lammil ja Haki oja alamjooksu lammil, kus levivad niidud kuuluvad Natura elupaigatüüpi lamminiidud (6450). Lamminiidud on majandamata ning osaliselt võsastumas ja metsastumas. Harjutusvälja lõunaosas Keretü rabast lõunas ja kagus esineb Natura niiduelupaigatüüp niiskuslembesed serva-kõrgrohustud (6430). 34 Kull, T. 2011. Nursipalu harjutusvälja loodusväärtuste kordusinventuur. Eesti Maaülikool, Põllumajandus- ja keskkonnainstituut www.kmin.ee/sites/default/files/sisulehed/harjutusvaljad/nursipalu/vaariselupaikade_inventuuri_vahearuanne_juuli_2011.pdf 22 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Kõik harjutusväljal paiknevad arvestatavad niidualad paiknevad väljaspool olemasolevaid ja kavandatavaid väljaõpperajatisi, samuti asuvad need väljaspool kavandatavaid teid. 3.5.4. Väljaõpperajatiste alade taimkate Ülevaade harjutusvälja rajatiste alal esinevast taimkattest ja selle taluvuskoormusest põhineb Nursipalu harjutusvälja taluvuskoormuse hindamise eksperthinnangul. Nursipalu harjutusväli on valdavalt tasase reljeefiga metsaga kaetud ala. Tallamiskoormuse poolest kvalifitseerub enamus metsast keskmise tallamiskindlusega alaks (siinsed kooslused taluvad koormust 5-6 inimest hektari kohta päevas). Laiguti esineb siiski õrnemaid alasid (kõdusoo, madalsoo, siirdesoo ja raba kasvukohatüübi metsad), mille tallamiskindlus on 1-2 inimest hektarile päevas.35 3.6. Loomastik 3.6.1. Imetajad Info Nursipalu harjutusvälja territooriumil elutsevate imetajaliikide kohta pärineb ulukite loendus- andmetel (2006 ja 2010-2012). Suurulukitekst elutsevad harjutusvälja piirkonnas püsivalt põder, metskits, metssiga ja ilves. Neist põder ja metssiga on regiooni keskmisest kõrgema asustus- tihedusega. Vaatlusandmed ja küttimisstatistika ei kinnita karu ja hundi püsivat elutsemist harjutusvälja alal. Vastavalt jahiulukite jäljeridade seirele ja kütitud loomade statistikale Rõuge, Võru ja Sõmerpalu jahipiirkondade territooriumil on laiemas piirkonnas (harjutusvälja naabruses) siiski teada ka hundi ja karu esinemine. Väikeulukitest esineb harjutusvälja piirkonnas kobras, rebane, kährik, valgejänes, halljänes, metsnugis, kivinugis, tuhkur, mink, saarmas, metskurvits ja nurmkana. Tõenäoliselt elutseb alal ka orav, kuna harjutusvälja ala pakub talle rohkelt sobivaid elupaiku. Harjutusvälja piirkonnas levivad metsamassiivid pakuvad elupaiku enamusele Eesti ulukiliikidest, ulatuslikud loodusmaastikud on olulised ka loomade poegimisalana. Närilistest pisiimetajate fauna kohta andmed puuduvad, samuti puuduvad arvestatavad andmed käsitiivaliste (nahkhiirte) osas. 3.6.2. Linnustik Põhjalikumad loendusandmed harjutusvälja ala linnustiku kohta pärinevad 200536 ja 200937 aastal toimunud inventuuridest. Andmeid on täiendatud 2011 aastal ning ka hiljem kaitstavate linnuliikide inventuuride käigus. Harjutusvälja haudelinnustikus on pesitsejana registreeritud kokku vähemalt 92 linnuliiki (aastatel 2003-2009)38. Aktiivses kasutamises oleva harjutusvälja ala kohta on see suhteliselt suur arv, sest mürareostus väljaõpperajatiste ümber on suur. 2009. aastal valdavalt metsamaastikes toimunud transektloenduste (loendatud transektide kogu- pikkus 12 km) andmetel oli arvukaim liik metsvint, kelle osatähtsus oli ca 15% kooslusest. Teised 35 OÜ Hendrikson&Ko, 2011. Nursipalu harjutusvälja taluvuskoormuse hindamine (taimestik + kooslused). Eksperthinnang www.kmin.ee/sites/default/files/sisulehed/harjutusvaljad/nursipalu/taluvuskoormuse_hinnang.pdf 36 Sellis, U., Nursipalu harjutusvälja linnustiku inventuur 2005. Kotkaklubi. Käsikiri Eesti Maaülikoolis 37 Marja, R., 2009. Linnustiku seire Nursipalu harjutusväljal 2009. aastal http://harjutusvali.mil.ee/ul/Nursipalu_linnuseire_aruanne_2009.pdf 38 OÜ Hendrikson&Ko, 2012. Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi heakskiidetud KSH aruande ülevaatus www.kmin.ee/sites/default/files/sisulehed/harjutusvaljad/nursipalu/nursipalu_harjutusvalja_arendusprogrammi_ksh_ylevaatus. pdf 23 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm arvukamad liigid olid salu-lehelind, metskiur, mets-lehelind, pruunselg-põõsalind ja punarind. Muid liike oli kooslusest 59%, mis on hea liigirikkuse näitaja. Kokku loendati transektloendusel 63 linnuliiki. Harjutusvälja ala lääneosa transektidel oli lindude liigirikkus suurem ja pesitsevate paaride arv samuti suurem. Liigirikkus ning lindude asustustihedus oli väljaõppeehitiste juures madalam kui väljaõppeehitistest eemal. Harjutusvälja alal leidub järgmiste kaitstavate linnuliikide pesitsuspaiku: I kaitsekategooria: merikotkas, metsis, kalakotkas, väike-konnakotkas, must-toonekurg (pesapaik on asustamata ja liik pesitseb alast väljaspool); II kaitsekategooria: metsis, kanakull, laanerähn, rohunepp, valgeselg-kirjurähn; III kaitsekategooria: laanepüü, musträhn, väike kärbsenäpp, rukkirääk, sookurg, täpikhuik, punaselg-õgija, raudkull, herilaseviu, händkakk, teder. Mitmete kaitstavate linnuliikide (merikotkas, kalakotkas, must-toonekurg, metsis, kanakull) tarbeks on harjutusvälja alale moodustatud kaheksa püsielupaika (PEP). Püsielupaiku on käsitletud põhjalikumalt KMH programmi ptk-s 3.7.3. 2011. aastal korraldatud uuringud39 kinnitasid, et kaitstavate linnuliikide jaoks moodustatud PEPide looduskaitseline väärtus ei ole langenud alates 2005. aastast. Harjutusvälja rajatiste asukohtade valikul on rajatiste asukohti varasemalt analüüsitud harjutusvälja arendusprogrammile läbiviidud KSH käigus, mille tulemusena on tänaseks mitmeid asukohti juba nihutatud ning väljaõppalasid vähendatud. Eelkõige on püütud võimaluse korral arvestada kaitstavate linnuliikide elupaikade paiknemisega. Harjutusvälja lõunaosas paiknevat miinipilduja positsiooni nihutati käesoleva KMH programmi koostamise faasis 100 m võrra, et see paikneks kanakulli pesapaigast kaugemal (Joonis 3). Kõik EELIS andmebaasis kajastatud kaitstavate linnuliikide elupaigad asuvad tegevuste kavandamise praeguses faasis väljaspool olemasolevate või kavandatavate väljaõpperajatiste alasid. Siiski kaasnevad mitmetele liikidele häiringud müra ning inimeste ja tehnika liikumise tõttu. 3.7. Kaitstavad loodusobjektid 3.7.1. Looduskaitsealad Nursipalu harjutusvälja territooriumil ei asu olemasolevaid looduskaitsealasid, kuid idapiiril külgneb harjutusväli Timmase looduskaitsealaga. Harjutusväli piirneb kaitsealaga 1,34 km pikkuse piirilõigu ulatuses. Timmase looduskaitseala pindala on 385,9 ha. Ala kaitse-eesmärgiks on looduslikud metsa- ja luhakooslused ning kaitsealused liigid. Kaitsealal paiknevad kahe I kategooria linnuliigi (kalakotkas, must-toonekurg) ja metsise (II kat) elupaigad. Suurema osa alast hõlmavad Natura metsaelupaigad (vanad loodusmetsad – 9010*), kuid ala lääneosas Rõuge jõe lammil esineb ka niiduelupaiku (lamminiidud – 6450, niiskuslembesed serva-kõrgrohustud – 6430). Timmase looduskaitseala piirile ega selle vahetusse lähedusse väljaõpperajatisi ega teid ei kavandata, eeldatavalt puuduvad alale otsesed olulised mõjud. Võimalikud kaudsed mõjud ning häiringud kaitsealal elutsevatele linnuliikidele selgitatakse välja KMH aruande koostamise käigus. Harjutusväljast 3 km raadiuses paiknevad veel järgmised kaitsealad: Haanja looduspark (1,76 km kaugusel kagus), Sõmerpalu mõisa park (1,29 km kaugusel põhjas) ja Järvere mõisa park (2,57 km kaugusel kirdes). Nimetatud kaitsealad paiknevad piisavas kauguses ning harjutusvälja tegevustega seoses neile olulised mõjud puuduvad. 39 Kotkaklubi, Eesti Maaülikool, 2011. Nursipalu harjutusvälja taristuversioonide võrdlus linnustiku seisukohalt http://harjutusvali.mil.ee/ul/Linnustiku_inventuuri_aruanne_2011.pdf 24 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Kavandatav Keretü looduskaitseala paikneb harjutusvälja kesk- ja edelaosas ning hõlmab ja liidab tervikuks mitmed praegused kaitstavate liikide püsielupaigad koos nende vahele jäävate väärtuslikumate metsa- ja sooaladega. Kavandatava kaitseala pindala on 1056 ha. Ala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja kaheks piiranguvööndiks. Kavandatava Keretü looduskaitseala planeeritav kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta järgmisi kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku: must-toonekurg (Ciconia nigra), merikotkas (Haliaeëtus albicilla), metsis (Tetrao urogallos) ja kanakull (Accipiter gentilis); 2) kaitsta, säilitada ja taastada vanu palu-, laane-, sooviku- ja salumetsasid, madalsoid, rabasid ja siirdesoid ning nendes kasvavaid järgmisi taimeliike: kollane kivirik (Saxifraga hirculus), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), sagristarn (Carex irrigua) ja väike käopõll (Listera cordata). Kaitseala moodustamise menetlus on KMH programmi koostamise hetkel pooleli. 3.7.2. Hoiualad Rõuge jõe hoiuala (pindala 4,5 ha) paikneb harjutusvälja idapiiril Rõuge jõel. Hoiuala kaitse- eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) ning II lisas nimetatud liikide – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja hariliku vingerja (Misgurnus fossilis) elupaikade kaitse. Rõuge jõe hoiuala piirile ega selle vahetusse naabrusse väljaõpperajatisi ega teid ei kavandata, ning eeldatavalt puuduvad alale otsesed olulised mõjud. Võimalikud kaudsed mõjud alale või kaitse- eesmärgiks olevatele liikidele selgitatakse välja KMH aruande koostamise käigus. Harjutusväljast 3 km raadiuses paikneb veel kaks hoiuala: Vagula järve hoiuala (2,02 km kaugusel kirdes) ja Pärlijõe hoiuala (2,67 km kaugusel edelas). Nimetatud hoiualadele mõjud tõenäoliselt puuduvad. 3.7.3. Kaitstavate liikide püsielupaigad (PEP) Nursipalu harjutusvälja alal elutseva viie I ja II kategooria kaitstava linnuliigi (merikotkas, kalakotkas, must-toonekurg, metsis, kanakull) elupaikade kaitseks on harjutusväljal moodustatud kaheksa püsielupaika (PEP). Harjutusvälja väljaõppeehitised (harjutusalad) on planeeritud selliselt, et need ei kattuks kaitstavate linnuliikide PEPidega ning asetseks neist võimalikult kaugel, et vähendada müra ja häiringuid. Metsise (II kat) elupaikade kaitseks on harjutusväljal moodustatud kaks püsielupaika: Keretü metsise püsielupaik pindalaga 171,4 ha paikneb harjutusvälja keskosas ning kuulub kaitserežiimilt kogu ulatuses piiranguvööndisse. Keretu metsise püsielupaik asub vahetult kaudtulerelvade sihtmärgiala kõrval ning on sellest oluliselt mõjutatud; Vilbu metsise püsielupaik pindalaga 119,8 ha paikneb harjutusvälja loodeosas. Püsielupaik on kaitserežiimilt jagatud sihtkaitsevööndiks (27,2 ha) ja piiranguvööndiks (92,6 ha). Vilbusuu metsise püsielupaiga lähedusse on planeeritud Vilbusuu laskeväli kuni rühma suuruse üksuse lahinglaskmiste läbiviimiseks. Püsielupaiga ja laskevälja territooriumid ei kattu ning alade vahele on jäetud puhverala. Võimalik on siiski mõjude avaldumine metsise püsielupaigale. Mõlemad metsise püsielupaigad on moodustatud keskkonnaministri 13.01.2005 määrusega nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“. Merikotka (I kat) elupaikade kaitseks on harjutusväljal moodustatud kolm püsielupaika: Kerretu soo merikotka püsielupaik pindalaga 64 ha paikneb harjutusvälja lõunaosas ning on jagatud sihtkaitsevööndiks (16,5 ha) ja piiranguvööndiks (47,5 ha); Kerretu merikotka püsielupaik pindalaga 31,6 ha paikneb harjutusvälja kirdeosas ning on jagatud sihtkaitsevööndiks (9,8 ha) ja piiranguvööndiks (21,8 ha); 25 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Tsirgupalu merikotka püsielupaik pindalaga 7,8 ha paikneb harjutusvälja keskosas (kattudes Keretü metsise püsielupaigaga) ning kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse. Merikotka elupaigad on võetud kaitse alla ja kaitserežiim kehtestatud keskkonnaministri 21.07.2010 määrusega nr 33 „Merikotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Nursipalu kalakotka (I kat) püsielupaik pindalaga 12,5 ha paikneb harjutusvälja idaosas ning kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse. Kaitse alla võtmise ja kaitsekorra aluseks on keskkonna- ministri 29.03.2007 määrus nr 26 „Kalakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Nursipalu must-toonekure (I kat) püsielupaik pindalaga 51,9 ha koosneb kahest lahustükist, millest üks (25,1 ha) paikneb harjutusvälja lõunaosas ja teine harjutusväljast väljaspool selle piiril. Püsielupaik kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse. Kaitse alla võtmise ja kaitsekorra aluseks on keskkonnaministri 03.07.2006 määrus nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Nursi kanakulli (II kat) püsielupaik pindalaga 4,5 ha paikneb harjutusvälja kaguosas ning kuulub kogu ulatuses sihtkaitsevööndisse. Kaitse alla võtmise ja kaitsekorra aluseks on keskkonnaministri 13.12.2006 määrus nr 73 „Kanakulli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Väljaõpperajatisi püsielupaikade alale ega nende vahetusse naabrusse ei kavandata. Seoses teedevõrgu rekonstrueerimise ja täiendamisega on kavas Keretü metsise püsielupaika läbiv olemasolev metsatee rekonstrueerida, samuti on kavas rajada uus metsatee püsielupaiga idapiirile. Püsielupaikades elutsevatele kaitstavate liikidele võivad avalduda mõjud ehitustegevusest ja harjutusvälja kasutusest tulenevate häiringute ja müra tõttu. Samuti on võimalikud mõningased mõjud püsielupaikade veerežiimile seoses kuivendussüsteemide rekonstrueerimisega. Mõjud püsielupaikadele ja nende kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele selgitatakse välja KMH aruande koostamise käigus. Lisaks eelnimetatud PEPidele paiknevad harjutusvälja naabruses veel järgmised PEPid: Sõmerpalu kalakotka püsielupaik (pindala 12,5 ha) paikneb harjutusväljast 300 m kaugusel põhjas. Mustassaare väike-konnakotka püsielupaik (3,1 ha) asub harjutusväljast 500 m kaugusel põhjas. Kurenurme väike-konnakotka püsielupaik (3,1 ha) asub harjutusväljast 300 m kaugusel läänes. Kurenurme metsise püsielupaik (238 ha ha) asub harjutusväljast 150 m kaugusel läänes. Kurenurme väike-konnakotka püsielupaik (3,1 ha) asub harjutusväljast 300 m kaugusel läänes. Juba kalakotka püsielupaik (12,5 ha) asub harjutusväljast 1,7 km kaugusel idas. Nimetatud elupaikadele puuduvad harjutusväljaga seoses vahetud mõjud. Müra ja häiringuid põhjustavad väljaõpperajatised paiknevad püsielupaikadest vähemalt 1,3 km kaugusel (lähim on Mustassaare väike-konnakotka püsielupaik Vilbusuu laske- ja õppeväljale). Seega olulisi mõjusid püsielupaikades elutsevatele liikidele harjutusvälja tegevustega ei kaasne. 3.7.4. Kaitstavad taimeliigid Harjutusväljal on teada 11 kaitstava taimeliigi esinemine, millest neli kuuluvad II kaitse- kategooriasse: sagristarn (Carex irrigua), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), kaunis-kuldking (Cypripedium calceolus) ja väike käopõll (Listera cordata). III kaitsekategooriasse kuuluvad 7 harjutusväljal esinevat liiki: roomav öövilge (Goodyera repens), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), suur käopõll 26 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm (Listera ovata), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), kuradi-sõrmkäpp (Dactylorhiza maculata). Kaitstavad taimeliigid on enam koondunud harjutusvälja edelaossa Keretü soo piirkonda ning kaitse- ala loodeossa VEP-ide nr E01748, E01749 ja E01750 alale. Vähemal määral leidub kaitstavaid liike harjutusvälja idaosas paiknevate VEPide alal. Kaitstavate taimeliikide teadaolevad elupaigad paiknevad olemasolevate ja kavandatavate väljaõpperajatiste aladest reeglina väljaspool, ainsana on sihtmärgialal paikneva VEP nr 114061 lähistelt leitud tuvastamata sõrmkäpa liik. 3.7.5. Kaitsealused imetajad Kaitstavatest imetajaliikidest elutseb harjutusväljal saarmas (III kaitsekategooria), kelle elupaigad paiknevad Rõuge jõe lähistel harjutusvälja idaservas. 3.8. Natura eelhindamine Natura eelhindamine viiakse läbi KMH programmi koostamise etapis. Eelhindamise eesmärk on selgitada kavandatava tegevuse võimaliku (tõenäoliselt olulise negatiivse) mõju avaldumine Natura 2000 alale. Kui mõju ei saa välistada või ole see teada, tuleb KMH aruande koostamise etapis läbi viia Natura asjakohane hindamine. Natura eelhindamine viiakse läbi vastavalt Natura hindamise juhendile40. 3.8.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Ülevaade kavandatavast tegevusest on esitatud käesoleva KMH programmi ptk-s 2.3. Nursipalu harjutusvälja väljaõpperajatiste ja teede rajamine ei ole seotud Natura alade kaitse- korraldusega ega vajalik Natura alade kaitseks. Seega on Natura eelhindamine vajalik. 3.8.2. Kavandatava tegevuse võimalikku mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Nursipalu harjutusvälja alal Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad puuduvad. Lähim Natura 2000 ala on Timmase loodusala, mis piirneb harjutusvälja idaservaga. Harjutusväljast 3 km raadiuses paikneb veel kolm Natura 2000 võrgustikku kuuluvata ala: Haanja loodusala ja Haanja linnuala paiknevad 1,76 km kaugusel kagus ning Vagula järve loodusala 2 km kaugusel kirdes. Timmase loodusala pindalaga 390,4 ha paikneb Võru valla, Sõmerpalu valla ja Rõuge valla maadel. Loodusala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed serva-kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450) ning vanad loodusmetsad (*9010) ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Haanja loodusala pindalaga 16 991,7 ha paikneb Haanja valla, Rõuge valla, Võru valla, Vastseliina vala ja Lasva valla maadel. Loodusala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud elupaigatüübid liiva- alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskus- lembesed serva-kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aasrebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), allikad ja 40 MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, 2013. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis www.keskkonnaamet.ee/public/Natura_juhis.pdf 27 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood (7230), liivakivipaljandid (8220), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), harivesilik (Triturus cristatus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), saarmas (Lutra lutra), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja harilik kobarpea (Ligularia sibirica). Haanja linnuala pindalaga 16 991,7 ha paikneb Haanja valla, Rõuge valla, Võru valla, Vastseliina valla ja Lasva valla maadel. Linnuala on moodustatud linnudirektiivi I lisa linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade kaitseks. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse: rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), jäälind (Alcedo atthis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), laanepüü (Bonasa bonasia), must-toonekurg (Ciconia nigra), rukkirääk (Crex crex) ja värbkakk (Glaucidium passerinum). Vagula järve loodusala pindalaga 601,1 ha paikneb Võru valla ja Sõmerpalu valla maadel. Loodus- ala kaitse-eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130) ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis). 3.8.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele Timmase loodusala Timmase loodusala paikneb vahetult harjutusvälja piiril. Potentsiaalselt mõjutatavad kaitse- eesmärgiks olevad elupaigad on Rõuge jões asuv vee-elupaik jõed ja ojad (3260) ning jõe lammil paiknevad niiduelupaigad: niiskuslembesed serva-kõrgrohustud (6430) ja lamminiidud (6450). Potentsiaalselt mõjutatavad liigid on veekeskkonnaga (Rõuge jõega) seotud liigid: harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Loodusala kaitse-eesmärgiks ei ole liike, mis oleks kõrge tundlikkusega harjutusväljalt lähtuva müra või visuaalsete häiringute suhtes. Loodusala piirile ega selle vahetusse naabrusse väljaõpperajatisi ei kavandata. Lähim harjutusvälja objekt on toetusala (harjutusvälja osa, kus paiknevad harjutusvälja logistiliseks teenindamiseks vajalikud ehitised – teeninduskeskuse ala, degaseerimise ja ABK kontrollimise ala, samuti linna- võitlusala ja maastikusõiduala), mis paikneb loodusalast ca 400 m kaugusel. See vahemaa on metsamaastikus piisav, et välistada otsesed füüsilised mõjud, samuti pole tõenäoline oluliste mõjude avaldumine veekeskkonna kaudu loodusalale jäävale Rõuge jõele ning sellega seotud vee- elupaikadele ja liikidele. Mõjude vältimine eeldab siiski veekaitsenõuete hoolikat järgimist toetusala rajatiste ehitamisel ning kasutamisel. Harjutusvälja teedevõrgu arendamiseks on kavas rajada II kategooria metsateed harjutusvälja idaserva loodusalast ca 50 m kaugusele. Kuna kavandatavad teed paiknevad loodusalale jääva Rõuge jõe läheduses, siis esineb teoreetiline veereostuse või setete ning heljumi jõkke kandumise risk teede rajamisel ja kasutamisel. Kuna kavandatavad teed ei kulge vahetult jõe kaldal ega ületa jõge, on oluliste mõjude risk väike ning veekaitsenõuete ja ettevaatusabinõude järgimisel välditav. Seega ei avalda kavandatav tegevus Timmase loodusalale ega selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ja liikidele tõenäoliselt olulisi negatiivseid mõjusid. Võimalikud keskkonnariskid (vee- reostus) on veekaitsenõuete ja muude ettevaatusabinõude rakendamisel välditavad. Haanja loodusala Haanja loodusala asub harjutusvälja piirist 1,76 km kaugusel. Lähim kavandatav väljaõpperajatis (miinipilduja positsioon) paikneb loodusalast 2,8 km kaugusel. Haanja loodusala paikneb võrreldes harjutusväljaga märksa kõrgema reljeefiga aladel. Seega on igasugused otsesed või kaudsed füüsilised mõjud, samuti mõjud veekvaliteedi kaudu, loodusalale välistatud. Samuti on välistatud 28 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm otsesed ja kaudsed mõjud kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ja liikidele. Loodusala kaitse- eesmärgiks ei ole liike, mis oleksid tundlikud harjutusväljalt lähtuva müra suhtes. Seega ei avalda kavandatav tegevus Haanja loodusalale ega selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ja liikidele olulisi negatiivseid mõjusid. Haanja linnuala Haanja linnuala asub harjutusvälja piirist 1,76 km kaugusel. Lähim kavandatav väljaõpperajatis (miinipilduja positsioon) paikneb linnualast 2,8 km kaugusel. Haanja linnuala paikneb võrreldes harjutusväljaga märksa kõrgema reljeefiga aladel. Seega on igasugused otsesed või kaudsed füüsilised mõjud, samuti mõjud veekvaliteedi kaudu, linnualale välistatud. Linnuala kaitse- eesmärgiks olevaid inimpelglike ja müra suhtes tundlike liikide elupaiku linnualal harjutusväljast 5 km raadiuses teadaolevalt ei esine. Häiringute suhtes kõige tundlikuma liigi, must-toonekure, pesapaik paikneb harjutusväljast enam kui 10 km kaugusel. Seega ei avalda kavandatav tegevus Haanja linnualale ega selle kaitse-eesmärgiks olevatele linnuliikidele olulisi negatiivseid mõjusid. Vagula järve loodusala Vagula järve loodusala paikneb harjutusväljast 2 km kaugusel. Lähim harjutusvälja objekt on toetusala, mis paikneb loodusalast ca 2,5 km kaugusel. Otsesed mõjutused loodusalale, samuti mõjud veekvaliteedi kaudu, on piisava kauguse tõttu välistatud. Seega puuduvad ka mõjud kaitse- eesmärgiks olevale vee-elupaigale (vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved). Kuna veekeskkonnale mõjud puuduvad, siis kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele (saarmas, harilik hink, harilik vingerjas) ei avalda harjutusväljal toimuvad tegevused samuti olulisi mõjusid. Enam kui 2,5 km kauguselt lähtuva müra suhtes ei ole kaitse-eesmärgiks olevad liigid tundlikud. Seega ei avalda kavandatav tegevus Vagula järve loodusalale ega selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ja liikidele olulisi negatiivseid mõjusid. 3.8.4. Natura hindamise järeldused Timmase loodusala paikneb harjutusvälja vahetus läheduses, kuid ala läheduses kavandatavad tegevused (metsateede rajamine ca 50 kaugusel) ei põhjusta olulisi keskkonnamõjusid alale ega selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ja liikidele. Ala mõjutada võivaid keskkonnariske (veereostus) on võimalik vältida ja ennetada. Seega pole loodusalale oluliste negatiivsete mõjude avaldumine tõenäoline ning Natura asjakohast hindamist pole praeguse teadmiste taseme juures vaja läbi viia. Juhul, kui keskkonnamõju hindamise käigus ilmneb uusi asjaolusid, mis võivad ala mõjutada, siis viiakse asjakohane hindamine läbi KMH käigus. Haanja loodusala, Haanja linnuala ja Vagula järve loodusala asuvad Nursipalu harjutusvälja alast piisavas kauguses välistamaks igasuguseid otseseid või kaudseid olulisi mõjusid. Oluliste mõjude tsoonis ei paikne ka müra suhtes tundlikke kaitse-eesmärkideks olevaid liike. Seega on nimetatud Natura alade puhul oluliste negatiivsete mõjude avaldumine välistatud ning Natura asjakohane hindamine KMH aruande etapis ei ole vajalik. 3.9. Roheline võrgustik Roheline võrgustik Nursipalu harjutusvälja piirkonnas on määratud Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud 2005). Uude koostatavasse Võru maakonnaplaneeringusse (vt KMH programmi ptk 2.7.4) on roheline võrgustik üle võetud praktiliselt samal kujul. Sõmerpalu valla üldplaneeringuga (kehtestatud 2010) on rohelise võrgustiku piire korrigeeritud, kuid harjutusvälja piirkonnas jääb roheline võrgustik põhimõtteliselt samaks. Rõuge vallal kehtestatud üldplaneering puudub. 29 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Võru maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonna- tingimused“ kohaselt asub Nursipalu harjutusväli täielikult rohelise võrgustiku Vagula tuumalal T1 (Joonis 8). Tegemist on vähese asustusega suure metsamassiiviga (kokku 92 km2), kus leidub mitmeid kaitstavate liikide elupaiku, metsise mängupaiku ja metsa vääriselupaiku. Tuumala lääneosale on loomisel Keretü looduskaitseala. Suhtelisel rikas elustik kinnitab, et vaatamata kasutatavale harjutusväljale ei ole ala kaotanud oma väärtust rohevõrgustiku tuumalana. Harjutusvälja piirkonna rohevõrgustiku funktsioneerimist väljaõpperajatiste väljaarendamise korral on analüüsitud Nursipalu harjutusvälja ja selle ümbruse rohevõrgustiku eksperthinnangus41. Joonis 8. Roheline võrgustik Nursipalu harjutusvälja piirkonnas Võru maakonna- planeeringu teemaplaneeringu kohaselt (2005) Eelnimetatud teemaplaneeringu kohaselt on tuumala funktsioneerimiseks vajalik, et looduslike alade osatähtsus tugialal ei langeks alla 90%. Kavandatava tegevusega (väljaõpperajatiste ehitusega) on harjutusvälja harjutusalade piires kavandatud suhteliselt ulatuslik metsa raadamine (kuni 300 ha ulatuses), mis siiski ei ületa üle 10% kogu puistust. Harjutusvälja arendusprogrammi kohaselt katavad Nursipalu harjutusvälja kõik rajatised kokku tuumalast 5,48 km² ehk 5,98%, sh on mitmed alad praeguseks juba raadatud ja rajatised välja ehitatud, samuti ei toimu raie kõigil rajatistena märgitud aladel. Suurimaks lageraie alaks on kavandatud kaudtulerelvade sihtmärgiala (ca 150 ha), kus tuleb suur osa puistust eemaldada. Taolises ulatuses metsa raadamist võib eeskätt lokaalsel tasandil pidada 41 OÜ Hendrikson&Ko, 2011. Nursipalu harjutusvälja ja selle ümbruse rohevõrgustiku eksperthinnang www.kmin.ee/sites/default/files/sisulehed/harjutusvaljad/nursipalu/rohevorgustiku_hinnang_2011.pdf 30 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm suhteliselt oluliseks muutuseks, kuid rohevõrgustiku toimimist ja üldist sidusust see suuremas skaalas ei ohusta. 3.10. Piirkonna teedevõrk Nursipalu harjutusväli paikneb ligikaudu 3 km kaugusel kahest riigi tugimaanteest – põhjas läbib Sõmerpalu valda ning Sõmerpalu alevikku Võru-Kuigatsi-Tõrva maantee (T69), harjutusväljast lõunasse jääb tugimaantee T67 Võru-Mõniste-Valga, mis läbib Rõuge valda ja Nursi küla. Harjutusvälja ala läbib riiklik Sõmerpalu-Mustahamba kõrvalmaantee (25134), mis jätkub lõunas ka peale ristumist Võru-Valga maanteega. Harjutusvälja läheduses paiknevad veel: - Mustassaare tee (25151), mis ühendab Sõmerpalu raudteejaama ja Sõmerpalu alevikku; - Vaabina-Sõmerpalu kõrvalmaantee (25103), mis läbib Hänike küla; - Enamuses Antsla valla territooriumile jääv Sänna-Luhametsa-Tsooru kõrvalmaantee (25110), mis läbib Piisi küla; - Nursi-Rõuge kõrvalmaantee (25215), mis ühendab vastavaid punkte lääne pool Rõuge järvestikku. Liiklussagedused maanteedel on järgmised (vastavalt Maa-ameti Maanteeameti kaardirakenduse 2015. a andmetele): - Mustassaare tee (25151): 2015. a ööpäeva keskmine liiklussagedus oli 32 sõidukit, millest 97% moodustasid sõiduatod ja pakiautod ning 3% raskeliiklus. Kiiruspiirang antud teel on 90 km/h; - Vaabina-Sõmerpalu kõrvalmaantee (25103): 2015. a ööpäeva keskmine liiklussagedus lõigul 10,105 km – 13,891 km oli 91 sõidukit, millest 95% moodustasid sõiduatod ja pakiautod ning 4% raskeliiklus ja 1% autorongid. Kiiruspiirang antud teel on 90 km/h; - Sänna-Luhametsa-Tsooru kõrvalmaantee (25110): 2015. a ööpäeva keskmine liiklussagedus lõigul 0 km – 6,615 km oli 37 sõidukit, millest 90% moodustasid sõiduatod ja pakiautod ning 5% raskeliiklus ja 5% autorongid. Kiiruspiirang antud teel on 90 km/h; - Nursi-Rõuge kõrvalmaantee (25215): 2015. a ööpäeva keskmine liiklussagedus lõigul 0 km – 5,2 km oli 144 sõidukit, millest 92% moodustasid sõiduatod ja pakiautod ning 3% raskeliiklus ja 5% autorongid. Kiiruspiirang antud teel on 90 km/h. Harjutusväli piirneb põhjas Valga-Võru-Koidula raudteega, millel KMH programmi koostamise ajal reisiliiklust enam ei toimu, raudteed kasutatakse kaubaveoks. Võru maakonnaplaneeringus tuuakse välja, et tuginedes üleriigilisele planeeringule Eesti 2030+ peab Valga-Võru-Koidula liinil toimuma regionaalne reisirongiühendus, perspektiivselt sõidukiirusega 120 km/h. See aitab oluliselt kaasa toimepiirkondade omavahelisele seostamisele nii maakonnasiseselt kui ka kogu Kagu-Eesti regioonis (Võru-Antsla-Valga) ja saavutada ajavõitu (nn „ruumi kokku suruda“).42 3.11. Muud olulised tegevused harjutusvälja alal ja selle piirkonnas Varasemalt läbiviidud KSH aruande43 kohaselt on Nursipalu harjutusväli kasutusel ka kohaliku jahiseltsi poolt. Rõuge jahipiirkonna territooriumi suurus on 13 840 ha, mis on kinnitatud keskkonna- ministri 14.05.2003 määrusega nr 45. 42 Skepast&Puhkim OÜ, 2016. Võru maakonnaplaneeringu KSH aruanne (heakskiidetud 27.04.2016) 43 OÜ Hendrikson&Ko, 2007. Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi KSH aruanne 31 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Harjutusväljal viibimist jahipidamise eesmärgil nimetati ka 2011. a läbiviidud Nursipalu harjutusvälja kasutamisega seotud avaliku arvamuse uuringus44. Uuringu kohaselt kasutab harjutusvälja 9% vastajatest. Avaliku arvamuse uuringu kohaselt kasutab suur osa (76%) vastajatest harjutusvälja marjade ja seente korjamiseks, väiksem osa vastajatest kasutab harjutusvälja veel tervisespordi tegemiseks (17%, nt jooksmiseks, suusatamine, orienteerumine) ja jalutamiseks (15%). Samas on uuringus välja toodud, et suurem osa Nursipalu harjutusvälja ümbruse elanikest ei käi harjutusväljal, aasta jooksul külastab ala vaid 18% elanikest ja enamasti paaril korral aastas (10% vastanutest). Piirkonnas tegeletakse aktiivselt ka turisminduse ja puhkemajandusega. Rõuge valla kodulehe45 andmetel tegutseb piirkonnas mitmeid puhke-, külaliste- ja turismitalusid. 44 Turu-uuringute AS, 2011. Elanikkonna küsitlus seoses Nursipalu harjutusvälja arendusega http://harjutusvali.mil.ee/ul/ELANIKKONNAKUSITLUS_SEOSES.pdf 45 Rõuge valla koduleht http://rouge.kovtp.ee/majutusvoimalused 32 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm 4. Keskkonnamõju hindamise sisu 4.1. Eeldatava mõjuala suurus Eeldatava mõjuala moodustab harjutusvälja ala (pindalaga 3134 ha) ja selle lähiümbrus (1-2 km) Sõmerpalu ja Rõuge vallas. Täpsem mõjude ulatus oleneb mõju allikast ja mõjutatavast keskkonna- elemendist ning see selgub mõjude ulatuse hindamisel (nt müra modelleerimise tulemusel selgub müra leviku ulatus) ja KMH aruande koostamisel. Harjutusvälja alal ja selle piirkonnas asuvad keskkonnapiirangud on näidatud KMH programmi lisas 3 esitatud kaartidel. 4.2. Eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid Järgnevas tabelis (Tabel 4) on nimetatud Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehituse ja kasutamisega seotud mõju allikad ja võimalikud keskkonnamõjud. Tabel 4. Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitamise ja kasutamisega seotud mõju allikad ja võimalikud keskkonnamõjud Mõju allikas Võimalik keskkonnamõju Väljaõppe (laskeharjutused, Kohalike elanike häirimine lõhkamised, demineerimistööd) käigus tekkiv müra ja vibratsioon Harjutusvälja kasutajate häirimine Harjutusväljal ja selle ümbruses elavate/pesitsevate loomade ja lindude häirimine Väljaõppe käigus kasutatava Kohalike elanike häirimine transpordi poolt tekitatav müra ja õhusaaste Harjutusväljal ja selle ümbruses elavate/pesitsevate loomade ja lindude häirimine Pinnase kahjustamine ja võimalik reostus (rööpad, kütuse ja õlide lekkimine) Väljaõppe käigus tekkivad Metsa kahjustamine keskkonnakahjustused, sh tulekahju Loomade ja lindude elupaikade kahjustamine/hävimine Õhusaaste, tervisekahjustused Taimede kasvupaikade kahjustamine/hävimine Veekogude kallaste kahjustamine Väljaõppe käigus tekkivad Pinnasereostus (raskemetallireostus) laskemoona ja olmejäätmed Pinnavee ja veekogude reostus (nõrgvesi) Väljaõppeehitiste rajamine (sh Metsa hävimine metsa raadamine, teede ja Pinnase hävimine ja reostus 33 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Mõju allikas Võimalik keskkonnamõju tehnovõrkude rajamine, hoonete Ehitusaegne mõju (müra – kohalike elanike ja püstitamine) ja kasutamine loomade/lindude häirimine) Tuletõrje veevõtmiskohtade rajamine, kuivenduskraavide puhastamine ja truupide rajamine – mõju pinnaveele KMH aruandes kirjeldatakse järgmist: - Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale; - Mõju piirkonna arengule ja elukeskkonna kvaliteedile; - Mõju metsamajandamisele; - Mõju maavaravarude kasutamisele; - Mõju õhukvaliteedile; - Mõju pinna- ja põhjaveele; - Mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh kavandatavale Keretü looduskaitsealale; - Mõju taimestikule ja loomastikule; - Mõju rohelise võrgustiku toimimisele; - Mõju pinnasele; - Mõju maastikule. Hindamisel käsitletakse kavandatava tegevusega kaasnevaid tagajärgi nagu müra, vibratsioon, jäätmeteke, tuleoht, võimalik pinnase, vee või õhusaastatus. Käsitletakse nii ehitus- kui kasutus- aegseid mõjusid, sh otseseid ja kaudseid, lühi- ja pikaajalisi ning kumuleeruvaid mõjusid. 4.3. Hindamismetoodika Järgnevas tabelis (Tabel 5) on toodud mõjude prognoosimeetodite kirjeldused. Tabel 5. Mõju prognoosimeetodite kirjeldus Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Müra ja vibratsioon Harjutusvälja tegevusest tuleneva müra hindamiseks viiakse läbi müra modelleerimine tarkvaraga Soundplan 7, Vibratsiooni hinnangu aluseks on varasemad ja analoogsed hinnangud. Inimese tervis, heaolu Hinnatakse elamute paiknemist laskeväljade suhtes, arvestades ja vara müra modelleerimise tulemusi. Eksperthinnangu koostamise aluseks Piirkonna areng ja on ka piirkonnas varem läbiviidud avaliku arvamuse uuringu elukeskkonna tulemused, arengukavade ja planeeringute analüüs ning KMH kvaliteet avalikustamise käigus laekunud seisukohad. Natura 2000 alad Vastavalt Natura alade hindamise juhendile viidi KMH programmi etapis läbi Natura eelhindamine (vt ptk 3.8), mis näitas, et asjakohast hindamist KMH aruande etapis läbi viia ei ole vaja kuna oluline negatiivne mõju Natura 2000 aladele tõenäoliselt puudub. Kaitstavad Hindamise aluseks on keskkonnaregistri andmebaas EELIS, loodusobjektid Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru regioonilt saadud informatsioon (sh projekteeritavad) ning varasemate inventuuride ja uuringute andmed. Mõjude ulatuse ja tugevuse analüüsil tuginetakse kaardikihtide analüüsile ning eksperthinnangule. Taimestik ja loomastik Hindamisel tuginetakse varem läbiviidud inventuuride ja seire andmetele ning varasematele eksperthinnangutele ja soovitustele. 34 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Mõju valdkond Mõju prognoosimeetod Lisaks analüüsitakse erinevaid kaardimaterjale ning andmebaase (Eesti põhikaart, ortofoto, mullakaart, EELIS andmebaas, Eesti märgalade inventuur jms). Mõjude olulisuse hindamisel võetakse arvesse kooslusetüüpide levikut ning looduslikku seisundit ja liikide esinemist, samuti kaitstavate taimeliikide esinemist. Roheline võrgustik, Eksperthinnangu koostamisel tuginetakse olemasolevale infole ja pinnas ja maastik, kaardianalüüsile. metsamajandus Maavaravarud Hindamisel lähtutakse olemasolevatest andmetest (Maa-ameti maardlate register) ja eelnevatest hinnangutest. Pinna ja põhjavesi Hindamisel lähtutakse Keskkonnaregistri andmebaasist, Ida-Eesti ja Koiva vesikonna veemajanduskavadest, seire tulemustest ja eelnevatest hinnangutest. Kliima ja õhukvaliteet Hindamise aluseks on eriala kirjandus, varasemad hinnangud ja õigusaktidega kehtestatud normid. Jäätmeteke ja tuleoht Hindamise aluseks on harjutusväljale kehtestatud nõuded ning vallas kehtivad planeerimisdokumendid (üldplaneering, jäätmekava jmt). 4.4. KMH osapooled 4.4.1. Arendaja Kaitseministeerium Sakala 1, 15094 Tallinn Kontaktisik: Heddy Klasen, infrastruktuuri osakonna keskkonna ja planeerimise nõunik, tel 7170 165, e-post: [email protected]. 4.4.2. Otsustaja Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A, 10614 Tallinn Kontaktisik: Valmond Mikli, ehitus- ja elektriosakonna nõunik, tel 6672 036, e-post: [email protected]. 4.4.3. KMH ekspert ja eksperdirühma koosseis Skepast&Puhkim OÜ Laki 34, 12915 Tallinn Kontaktisik: KMH juhtekspert Veronika Verš (keskkonnatehnoloog, keskkonnakorralduse magister, KMH litsents nt KMH0149) – sotsiaal-majanduslikud mõjud, KMH programmi ja aruande koostamine, tel 6988 365, e-post: [email protected]. KMH töörühma liikmed: - Raimo Pajula (geoökoloog): kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 alad, roheline võrgustik, pinnas, taimkate, loomastik, maastik - Eike Riis (bioloog): Natura 2000 alad - Esta Rahno (keskkonnatehnika insener): õhukvaliteet, müra, vibratsioon - Kristiina Ehapalu (keskkonnatehnoloog): maavarad, pinna- ja põhjavesi 35 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm - Kertu Arumetsa (veevarustuse- ja kanalisatsiooni insener): maaparandus - Hendrik Puhkim (geograaf): sotsiaal-majanduslikud mõjud Töö käigus konsulteeritakse ka teiste erialaekspertidega (nt liigieksperdid). 4.4.4. Asjaomased asutused, huvitatud ja mõjutatud isikud Järgnevas tabelis (Tabel 6) on loetletud asjaomased asutused, huvitatud ja mõjutatud isikud ning nende kaasamise põhjendus vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele. Tabel 6. Asjaomased asutused, huvitatud ja mõjutatud isikud koos kaasamise põhjendusega Asutus Kaasamise põhjendus/huvi Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Arendaja, riigikaitsealase tegevuse planeerimine ja Kaitseliit korraldamine Tehnilise Järelevalve Amet Otsustaja, riigikaitselisele ehitisele ehitusloa andja Rõuge Vallavalitsus, Sõmerpalu Kohaliku arengu edendaja ja avalike huvide kaitsja Vallavalitsus otseses mõjualas Antsla Vallavalitsus, Võru Kohaliku arengu edendaja ja avalike huvide kaitsja Vallavalitsus, Võru linnavalitsus kaugemas mõjualas Keskkonnaameti Põlva-Valga-Võru Kaitsealade valitseja Võrumaal, looduskeskkonnaalane regioon pädev asutus piirkonnas Kohalikud elanikud ja ettevõtjad On huvitatud kvaliteetse elukeskkonna säilimisest mõjupiirkonnas piirkonnas Võru Maavalitsus Piirkondliku arengu edendaja ja avalike huvide kaitsja RMK Võru ja Roosa metskonnad Metsamajanduse korraldamine harjutusvälja alal Päästeameti Lõuna päästekeskus Päästetööde korraldamine ja tuleohtusjärelevalve ning sellega seotud ennetustöö piirkonnas Terviseameti Lõuna talituse Elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna tagamine Võrumaa esindus Keskkonnainspektsiooni Võrumaa Keskkonnaalase järelevalve teostamine piirkonnas büroo Eesti Keskkonnaühenduste Koda Keskkonnakaitse edendamine Tehnilise Järelevalve Amet võib vajadusel nimekirja lisada veel asutusi ja isikuid ning organisatsioone, keda peab vajalikuks menetlusse kaasata vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele. 4.5. KMH läbiviimise ajakava Järgnevas tabelis (Tabel 7) on toodud KMH läbiviimise eeldatav ajakava vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse nõuetele. Ajakavas toodud aeg on hinnanguline ja see võib menetluse käigus muutuda. 36 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Tabel 7. KMH läbiviimise eeldatav ajakava Tegevus Periood, aeg Täitja KMH ALGATAMINE KMH algatamise taotluse esitamine 15.04.2016 Kaitseministeerium otsustajale KMH algatamine ja sellest teavitamine 22.06.2016 Tehnilise Järelevalve 14 päeva jooksul otsuse tegemisest Amet KMH PROGRAMM KMH programmi koostamine Juuni-juuli 2016 Skepast&Puhkim OÜ Kaitseministeerium KMH programmi esitamine otsustajale juuli 2016 Kaitseministeerium KMH programmi nõuetele vastavuse juuli 2016 Tehnilise Järelevalve kontrollimine ja edastamine asjaomastele (14 päeva jooksul Amet asutustele seisukoha esitamiseks KMH programmi saamisest) Seisukohtade esitamine KMH programmi 30 päeva jooksul KMH Asjaomased asutused kohta programmi saamisest (vt ptk 4.4.4) Otsus KMH programmi asjakohasuse ja september 2016 Tehnilise Järelevalve piisavuse kohta (14 päeva jooksul Amet seisukohtade saamisest) KMH programmi täiendamine ja ülevaade 1-2 nädalat, olenevalt Skepast&Puhkim OÜ seisukohtadega arvestamise seisukohtade arvust ja Kaitseministeerium kohta/arvestamata jätmise põhjendused sisust Täiendatud KMH programmi esitamine september 2016 Kaitseministeerium otsustajale Täiendatud KMH programmi kontrollimine september 2016 Tehnilise Järelevalve (seisukohtadega arvestamine)46 Amet KMH programmi avalikust väljapanekust ja oktoober 2016 Tehnilise Järelevalve avalikust arutelust teavitamine (14 päeva jooksul KMH Amet programmi saamisest) KMH programmi avalik väljapanek oktoober 2016 Tehnilise Järelevalve (vähemalt 14 päeva) Amet Avaliku väljapaneku käigus laekunud 1-2 nädalat, olenevalt Skepast&Puhkim OÜ seisukohtade analüüs seisukohtade arvust ja Kaitseministeerium sisust KMH programmi avalik arutelu oktoober 2016 Kaitseministeerium (1 päev) Tehnilise Järelevalve Amet Skepast&Puhkim OÜ KMH programmi täiendamine vastavalt 30 päeva jooksul avaliku Skepast&Puhkim OÜ avalikustamise tulemustele arutelu toimumisest Kaitseministeerium KMH programmi esitamine otsustajale oktoober 2016 Kaitseministeerium nõuetele vastavuse kontrollimiseks Otsus KMH programmi nõuetele vastavaks 30 päeva jooksul KMH Tehnilise Järelevalve tunnistamise kohta ja sellest teavitamine 14 programmi saamisest Amet päeva jooksul otsuse tegemisest 46 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 37 / 38  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt KMH programm Tegevus Periood, aeg Täitja KMH ARUANNE KMH aruande koostamine november-detsember Skepast&Puhkim OÜ 2016 KMH aruande esitamine otsustajale detsember 2016 Kaitseministeerium KMH aruande nõuetele vastavuse detsember 2016 Tehnilise Järelevalve kontrollimine ja edastamine asjaomastele (14 päeva jooksul Amet asutustele seisukoha esitamiseks KMH aruande saamisest) Seisukohtade esitamine KMH aruande kohta 30 päeva jooksul KMH Asjaomased asutused aruande saamisest (vt ptk 4.4.4) Otsus KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse 14 päeva jooksul Tehnilise Järelevalve kohta seisukohtade saamisest Amet KMH aruande täiendamine ja ülevaade 1-2 nädalat, olenevalt Skepast&Puhkim OÜ seisukohtadega arvestamise seisukohtade arvust ja Kaitseministeerium kohta/arvestamata jätmise põhjendused sisust Täiendatud KMH aruande esitamine veebruar 2017 Kaitseministeerium otsustajale Täiendatud KMH aruande kontrollimine veebruar 2017 Tehnilise Järelevalve (seisukohtadega arvestamine)47 Amet KMH aruande avalikust väljapanekust ja 14 päeva jooksul KMH Tehnilise Järelevalve avalikust arutelust teavitamine aruande saamisest Amet KMH aruande avalik väljapanek vähemalt 21 päeva Tehnilise Järelevalve Amet Avaliku väljapaneku käigus laekunud 1-2 nädalat, olenevalt Skepast&Puhkim OÜ seisukohtade analüüs seisukohtade arvust ja Kaitseministeerium sisust KMH aruande avalik arutelu aprill 2017 Kaitseministeerium (1 päev) Tehnilise Järelevalve Amet Skepast&Puhkim OÜ KMH aruande täiendamine vastavalt 30 päeva jooksul avaliku Skepast&Puhkim OÜ avalikustamise tulemustele arutelu toimumisest Kaitseministeerium KMH aruande esitamine otsustajale nõuetele mai 2017 Kaitseministeerium vastavuse kontrollimiseks KMH aruande edastamine asjaomastele mai 2017 Tehnilise Järelevalve asutustele kooskõlastamiseks Amet KMH aruande kooskõlastamine 30 päeva jooksul KMH Asjaomased asutused aruande saamisest (vt ptk 4.4.4) Otsus KMH aruande nõuetele vastavaks 30 päeva jooksul Tehnilise Järelevalve tunnistamise kohta ja sellest teavitamine 14 kooskõlastuse saamisest Amet päeva jooksul otsuse tegemisest 47 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud 38 / 38  OTSUS Tallinn 22.06.16 nr 16-6/16-222 Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise algatamine Projekti arendaja Kaitseministeerium (registrikood 70004502, aadress Sakala tn 1 15094 Tallinn) esitas otsustajale Tehnilise Järelevalve Ametile, registrikood 70003218, aadress Sõle tn 23a 10614 Tallinn (TJA) 15.04.2016-11.05.2016 taotluse Nursipalu harjutusvälja ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamiseks (registreeritud TJA dokumendiregistris nr 16-6/16-0682-002) koos täiendava teabega. Taotluse kohaselt soovitakse koostada KMH lähtudes harjutusalade ja lasketiirude arendamise vajadusest. KMH viiakse läbi ehitusprojekti koostamise käigus ning koos Nursipalu harjutusvälja ehitusprojektiga koostatakse ka geodeetiliste ja geoloogiliste uuringute ning maaparandusprojekt. I Otsuse põhjendused ja kaalutlused Nursipalu harjutusväljak paikneb Võrumaal Rõuge vallas Tsirgupalu külas, Laossaarõ külas ja Lükkä külas ning Sõmerpalu vallas Hänike külas ja Mustassaare külas. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 punkti 1 kohaselt keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Olulise keskkonnamõjuga tegevus on KeHJS § 6 lõike 1 punkti punktist 311 tulenevalt üle 100 hektari suuruse pindalaga metsamaa raadamine ja sama lõike punktist 34 tulenevalt selline tegevus, mille KMH kohustus on määratud tegevuse aluseks oleva strateegilise planeerimisdokumendiga. KeHJS § 6 lõike 1 punkti 35 kohaselt loetakse olulise keskkonnamõjuga tegevuseks sama lõike punktides 1–34¹ nimetatud tegevuse või käitise muutmist või ehitise laiendamist, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab samas lõikes sätestatud võimalikele künnistele. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 26 lg 1 alusel võib lisaks KeHJS §-s 3 sätestatule arendaja soovi korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata ehitusprojekti koostamise käigus KeHJS-is sätestatud korras, arvestades KeHJS erisusi. Hendrikson & Ko OÜ koostas 08.2006-01.2007 Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande. Hendrikson & Ko OÜ koostas 08.2012-12.2012 Nursipalu kavandatava harjutusvälja arendusprogrammi heakskiidetud keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ülevaatuse. Kaitseministri 18.03.2014 käskkirjaga nr 98 kinnitatud arendusprogrammis „Nursipalu harjutusvälja arendamise põhimõtted“ on nõutud Nursipalu harjutusvälja ehitusprojektile KMH koostamine. Keskkonnamõjude hindamise aruande tulemustega on harjutusvälja arendusprogrammis arvestatud. TJA vaatab KMH algatamise taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevusele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. 01.07.2002 kehtestas Võru maavanem Võru maakonnaplaneeringu, mille alusel ei tohi rohevõrgustiku alale sõjaväe polügooni rajada. Nursipalu harjutusväli asus Nõukogude Vene okupatsiooni ajal ja asub praegu rohevõrgustiku alal. 02.12.2005 kehtestas Võru maavanem teemaplaneeringu „Võrumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, milles märgitakse, et võimaliku laskevälja rajamine Nursipalu aladele võib puuduliku planeerimise korral kujutada ohtu maakonna jaoks olulisema Vagula tuumala toimimisele. 16.06.2010 kehtestas Sõmerpalu Vallavolikogu Sõmerpalu valla üldplaneeringu, kus on kajastatud ka Nursipalu harjutusvälja põhjaosa (1045 ha riigikaitsemaad). II Otsustus Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 punktile 1, § 6 lõike 1 punktidele, § 26 § 311 ja § 34ning majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.12.2007 määruse nr 99 „Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 9 lõikele 2, § 14 punktile 10 ja § 24 punktile 1 otsustan: 1. Algatada KMH Nursipalu harjutusvälja ehitusprojektile. 2. Keskkonnauuringute vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. 3. KMH menetlusi ei liideta, piiriülest olulist mõju ei ole ette näha. 4. KMH algatamise otsuse tegemisest arvates 14 päeva jooksul teavitada isikuid ja muid menetlusosalisi. 5. KMH algatamise otsuse tegemisest arvates 14 päeva jooksul avaldada teade Ametlikes Teadaannetes, ajalehtedes Eesti Päevaleht, Postimees ja Võrumaa Teataja. (allkirjastatud digitaalselt) Raigo Uukkivi Peadirektor Otsus saadetakse: Jana Kahu, Laine Kimask, Kaie Kriiska, Are Laurand, Ülo Luhamets, Viiu Lüütsepp, Paavo Nyholm, Timo Palo, Jaan Post, Vello Reiljan, Kalev Sarapuu, Rainis Ruusamäe, Olev Sarapuu, Taavi Serv, Tiiu Tiisler, Tarvi Tuusis, Antsla Vallavalitsus, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Eesti Looduskaitse Selts, Eesti Raudtee AS, Eestimaa Looduse Fond SA, Kaitseministeerium, Kaitsevägi, Kaitseliit, Keskkonnaagentuur, Eesti Keskkonnakaitse Ühing, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnakaitse Instituut MTÜ, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Lennuamet, Maa-amet, Maaeluministeerium, Maanteeamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Põllumajandusamet, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Päästeamet, Rahandusministeerium, Relsitrans OÜ, Riigikantselei, Riigikogu Kantselei, Riigimetsa Majandamise Keskus, Rõuge Vallavalitsus, Siseministeerium, Skepast&Puhkim AS, Sotsiaalministeerium, Sõmerpalu Vallavalitsus, Sänna Põllumees OÜ, Terviseamet, Toftani Metsanduse OÜ, Vabariigi Presidendi Kantselei, Võru Maavalitsus, Võru Vallavalitsus Koostaja: Valmond Mikli  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. KMH programmi lisa 2. Nursipalu harjutusvälja senine ja prognoositud kasutuskoormus Tabel 1. Nursipalu harjutusvälja kasutuskoormus aastal 2014 Käsigranaadi Kuu Nädal Laskeharjutused sh tankitõrjerelv Lõhkamine viskeharjutus 1 2 2 1 jaanuar 3 4 2 2 4 4 2 5 5 1 6 2 2 7 5 2 veebruar 8 5 2 9 4 3 1 10 6 3 1 11 4 2 märts 12 5 13 3 14 5 1 15 2 aprill 16 1 17 4 18 1 19 1 mai 20 4 21 3 22 5 23 2 24 5 1 juuni 25 1 26 27 6 28 1 juuli 29 30 5 31 4 32 5 33 5 1 august 34 3 35 6 3 36 4 2 37 7 september 38 4 1 39 4 1 1  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. KMH programmi lisa 2. Käsigranaadi Kuu Nädal Laskeharjutused sh tankitõrjerelv Lõhkamine viskeharjutus 40 6 3 1 41 1 1 oktoober 42 5 43 3 44 4 45 4 46 5 november 47 5 48 3 4 49 4 50 2 detsember 51 4 52 1 1 2 KOKKU 186 10 17 17 Tabel 2. Nursipalu harjutusvälja kasutuskoormus aastal 2015 Käsigranaadi Kuu Nädal Laskeharjutused sh tankitõrjerelv Lõhkamine viskeharjutus 1 2 1 1 jaanuar 3 2 1 1 4 6 5 6 2 6 6 4 1 7 4 4 3 veebruar 8 6 2 9 1 1 10 4 11 4 2 1 märts 12 5 2 13 2 1 14 5 3 15 5 1 aprill 16 4 1 17 3 1 18 2 3 19 3 20 1 mai 21 2 22 3 23 2 1 24 2 1 juuni 25 26  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. KMH programmi lisa 2. Käsigranaadi Kuu Nädal Laskeharjutused sh tankitõrjerelv Lõhkamine viskeharjutus 27 4 28 2 juuli 29 4 30 4 31 3 1 32 3 33 4 1 august 34 6 35 2 36 3 37 6 1 september 38 5 1 39 4 40 6 2 41 5 2 oktoober 42 4 43 6 1 44 6 45 5 46 5 november 47 6 1 48 6 2 1 49 2 50 2 detsember 51 2 1 52 53 2 2 KOKKU 186 24 18 11 Tabel 3. Kasutuskoormuse prognoos nädalate ja kuude lõikes Kuu Nädal Laskeharjutused sh miinipilduja sh tankitõrjerelv 1 2 jaanuar 3 4 5 6 7 veebruar 8 9 10 11 märts 12 13  Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekt. KMH programmi lisa 2. Kuu Nädal Laskeharjutused sh miinipilduja sh tankitõrjerelv 14 15 aprill 16 17 18 19 20 mai 21 22 23 24 juuni 25 26 27 28 juuli 29 30 31 32 33 august 34 35 36 37 september 38 39 40 41 oktoober 42 43 44 45 46 november 47 48 49 50 detsember 51 52 0 päeva nädalas 3-4 päeva nädalas 1-2 päeva nädalas 5-7 päeva nädalas