Kergliiklustee projekti kooskõlastamine - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Failid

Sisu (failidest)

SISUKORD I PROJEKTLAHENDUSE KOOSKÕLASTUSED 1. Kooskõlastuste koondtabel 2. Kooskõlastused eraldi lehtedel II LÄHTEANDMED PROJEKTEERIMISEKS  Tartu LV linnaehituslikud nõuded LEN-15-005 Raudtee tänavale, PTR-14-117 13.11.2015. Linnaehituslikud nõuded LEN-15-004 kergliiklustee marsruudil Riia tn.-Kase põik- Kabeli tn.-Ülenurme tn.-Võru tn. rajamiseks, PTR-14-118 20.11.2015.  Elektrilevi OÜ Tartu regioon. Tehnilised tingimused mitteelektriprojektidele nr 238288, väljastatud 18.02.16;  AS Tartu Veevärk tehnilised tingimuse INF/135 17.03.2016  Telia AS, Telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 26008236 väljastatud 22.02.2016;  AS Tartu Keskkatlamaja. Tehnilised tingimused nr. 36/16 Tänavate ja ristmike projekteerimiseks 02.03.2016;  AS Eesti Raudtee. Tehnilised tingimused nr 4-1.3.1/132-4, väljastatud 19.05.2015; Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt III SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA .............................................................................................................................13 2 OLEMASOLEV OLUKORD ..............................................................................................15 2.1 Kaitsealused objektid ....................................................................................................15 3 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK .............................................................................15 4 GEOLOOGILISED UURINGUD........................................................................................16 5 PROJEKTLAHENDUSE ÜLDOSA ...................................................................................16 5.1 ÜLDISED ......................................................................................................................16 5.2 LIIKLUSKORRALDUS ...............................................................................................17 5.2.1 Liiklusmärgid .........................................................................................................17 5.2.2 Teekattemärgistus ...................................................................................................18 5.3 KONSTRUKTSIOONID ..............................................................................................18 5.3.1 Äärekivid ja liiklussaared .......................................................................................18 6 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS ............................................................19 6.1 Parempoolne kergliiklustee lõigus Riia tänav kuni Ringtee tänav................................19 6.1.1 Ratta hoolduspunkt .................................................................................................20 6.1.2 Jalakäijate ja jalgratturite loendusseade .................................................................22 6.1.3 Pink ja prügikast puhkekohas ...............................................................................22 6.1.4 Vertikaalplaneerimine ............................................................................................23 6.1.5 Sademevee ärajuhtimine.........................................................................................24 6.1.6 Gaasitorustik...........................................................................................................25 6.1.7 Soojatorustik...........................................................................................................26 6.1.8 ELEKTRIVARUSTUS ..........................................................................................26 6.1.9 SIDEVARUSTUS ..................................................................................................26 6.1.10 TÄNAVAVALGUSTUS ....................................................................................27 6.2 VASAKPOOLNE KERGLIIKLUSTEE LÕIGUS RIIA TÄNAV KUNI VÕRU TÄNAV...................................................................................................................................28 6.2.1 Ratta hoolduspunktid..............................................................................................31 6.2.1 Pink, prügikast ja puhkekoht .................................................................................31 6.2.2 Vertikaalplaneerimine ............................................................................................31 6.2.3 Sademevee ärajuhtimine.........................................................................................32 6.2.4 Kanalisatsiooni ja veetorustik ................................................................................33 6.2.5 Soojatorustik...........................................................................................................33 6.2.6 ELEKTRIVARUSTUS ..........................................................................................34 6.2.7 SIDEVARUSTUS ..................................................................................................35 6.2.8 TÄNAVAVALGUSTUS .......................................................................................36 6.3 KATENDID ..................................................................................................................36 6.3.1 KATENDI ARVUTUS ..........................................................................................36 6.3.2 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID ...................................37 6.3.3 Ehitamise tehnoloogia ............................................................................................38 6.3.4 Nõuded materjalidele .............................................................................................39 6.4 HALJASTUS ................................................................................................................40 6.4.1 Ehitusaegne haljastuse kaitsmine ...........................................................................42 7 KESKKONNAKAITSE ......................................................................................................43 8 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS ................................................................................43 Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt IV JOONISED Nr 0 Asukohaskeem 1.1 1 Asendiplaan ja liikluskorraldus M1:500 2.1-2.7 2 Asendiplaan ja liikluskorraldus M1:500 3.1-3.6 3 Vertikaalplaneering M1:500 4.1-4.13 4 Pikiprofiilid M1:1000/1:100 5.1-5.8 5 Tänava tüüpristlõiked M1:50 6.1-6.6 6 Eriosade joonised 7.1-7.5 7 Restkaevuühendused 8.1-8.2 8 Kaevikute taastamise tüüplõiked 8.3 9 Õlipüüdurid 9.1-9.2 V LISAD 1 Viaplus raudteeülekäik. Kasutus- ja paigaldusjuhend. LISAD (eraldi kaustades) 1. Tänavavalgustuse projekt Eltam OÜ töö nr. 05606-16 2. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne Rakendusgeoloogia OÜ töö nr. 16-031 Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt Jrk Kooskõlastuse Asutus Kooskõlastaja Kontakt Kooskõlastuse tekst nr kuupäev 1 Telia AS Aleks Kask 12.07.2016 Tatjana 2 Elektrilevi OÜ 15.07.2016 Borševitskaja 3 Tartu Veevärk AS Peeter Pindma Tartu 5 Ülar Roose 05.07.2016 Keskkatlamaja AS 6 Gaasivõrgud AS Igor Orlov 05.07.2016 7 Tartu LV LMO Tartu LV 8 Mati Raamat insereriteenistus 9 Eesti Raudtee AS 10 Elering OÜ Marten Raidma 01.07.2016 11 Maanteeamet Marten Leiten 01.08.2016 Tehnilise 12 järelevalve amet 13 Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 12 Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 13 III SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Käesolev Raudtee tn lõigus Riia tn. kuni Ringtee tn. ja Riia tn. kuni Võru tn. kergliiklusteede põhiprojekt on koostatud Tartu Linnavalitsuse tellimusel. Projekti koostamisel on aluseks võetud Tellija poolt väljastatud projekteerimistingimused PTR-14-117, väljastatud 13.11.2015 ja PTR-14-118, väljastatud 20.11.2015. Piki raudteemaa serva kulgevate kergliiklusteede ehitamise põhieesmärgiks on jalakäijatele ja jalgratturitele tänava liiklusest eraldi liikumisvõimaluse tekitamine ning sellega liiklusohutuse tõstmine. Projekti realiseerimisel on paremal pool raudteed loodud kergliiklusteede ühendus Riia tänavast kuni Ringtee tänavani ja vasakul pool raudteed Riia tänavast kuni Võru tänavani. Põhiprojekti staadiumis on projekteeritud ristlõige, millega luuakse jalakäijatele ja jalgratturitele eraldatud rajad tänava sõiduosale ja eraldatakse jalgteed sõidutee osast äärekiviga. Sealhulgas teostatakse teelõigule uus vertikaalplaneering sajuvee ärajuhtimiseks teemaa-alalt ja täiendatakse liikluskorraldusvahendid. NB! Projekti juurde kuuluvad täiendavate lisadena uurimistöö (geoloogia) ja kommunikatsioonide projekt (tänavavalgustus).  Geodeetiline alusplaan on koostatud Tinter-Projekt OÜ poolt 2016.a. märtsis (töö nr. 03-16-GEO ja 04-16 GEO). Koordinaadid L-Est 97 aasta süsteemis. Kõrgused Balti-77 aasta süsteemis;  Tänavavalgustuse projekt on koostatud eraldi Eltam Elekter OÜ Töö nr. 05606-16. Valgustuse osa on paralleelselt välja toodud käesoleva teeprojekti kausta joonistel ja mahtudes; Projekti koostamisel on arvestatud varem koostatud planeeringutega:  Tartu linna jalgrattaliikluse arenguskeem. OÜ Hendrikson & Ko 2006;  Tartu linna üldplaneering 06.10.2005;  Tartu Linnavalitsuse poolt kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojekt. V köide: Vaksali tn lõigus Näituse tn - Riia tn, sadamaraudtee koridor ja Ülenurme tn, Tartu linn. Tartu Linnavalitsuse poolt kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojekt. IV köide: lõik Raudtee tn. Artes Terrae OÜ töö nr. 52KP14 15.12.2014;  Külgnevate alade ja kruntide detailplaneeringud. Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:  Tee projekteerimise normid ja nõuded (RTL 2000, 23, 303);  Linnatänavad. Standard EVS 843:2003; Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 14  Maanteeameti koguleheküljel www.mnt.ee rubriigi Juhendid ja juhised alarubriikides Projekteerimisjuhendid; Ehitus, remont, hoole; Liikluskorraldus toodud juhised, juhendid, nõuded, teede projekteerimisnormide muudatusettepanekud ja ministri määrused;  EVS 613:2001/AI:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;  Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:2008;  Teetööde tehnilised kirjeldused. www.eesti.ee/portaal/this.index;  Maanteeameti peadirektori 4. märtsi 2002.a. käskkirjaga nr. 39 kinnitatud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhend 2001-52“ ja Maanteeameti peadirektori 06.05.2004.a. käskkirjaga nr. 72 kinnitatud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52 muutmine“, Maanteeameti peadirektori veebruar 2009.a. käskkirjaga kinnitatud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi 2001-52 parandused ja täiendused“;  Teeprojekti suhtes esitatavad nõuded (RTL 1999, 153, 2156);  Liikluskorraldusnõuded teetöödel (RTL 2003, 54, 779);  Teehoiutööde tehnoloogianõuded (RTL 2004,65,1088);  EVS-EN 1340:2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid;  Maanteeameti käskkiri filtratsioonimooduli määramise kohta: Muldkeha ja dreenkihi projekteerimine; Filtratsioonimooduli määramine (14.02.13 nr 0069).  Raudteeülesõidu- ja ülekäigukoha ehitamise, korrashoiu ja kasutamise juhend. Lisa 4 Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 15 2 OLEMASOLEV OLUKORD Raudtee tn. koridor Raudtee tn. lõigus Riia tn kuni Elva tn. on olemasolevad jalgteed mõlemal pool tänavat. Külgnevate jalgteede katend mõnevõrra amortiseerunud, esineb vajunud kohti ja pragusid. Antud tänavalõigul puudub valdavas osas lahusvoolne sadeveesüsteem. Lühikses lõigus on eraldi sademevee kanalisatsion rajatud Raudtee tn. ja Väike-Kaare tn. ristmikualasse, Soinaste- Aardla ristmikule ning Raudtee tn. ja Tamme pst. ristmikule. Tänavalõigul on olemas puitpostidel tänavavalgustus õhukaabliga. Lõigus Elva tn. kuni Kabeli tn. puuduvad külgnevad jalgteed. Väike-Kaare tn. otsa juures ristub projekteeritav trass raudteeülekäigukohaga. Jalakäijad kasutavad liikumiseks olemasolevat kruusapeenart. Raudtee tn., Kabeli tn. ja Kesk-kaare tn. ristmikualas on olemasolevad asfaltkattega jalgteed ainult Kabeli tn. suunalised. Aardla tänava ülekäigukohast kuni käsitletava trassi lõpuni liiguvad jalakäijad olemasoleval kruusast teepeenral. Riia tn. ja Võru tn. vaheline koridor Käsitletaval lõigul puuduvad täielikult kergliiklusteed. Pauluse kalmistu kõrval olevas lõigus kasutavad jalakäijad ja jalgratturid liikumiseks olemasolevat pinnasteed, Ülenurme tänaval liigutakse koos sõidukitega samal teel. Väike-Kaare ülekäigukoha ja Kabeli tänava vahel liiguvad jalakäijad raudtee maal. Ülenurme tänava kahel lõigul on õhuliini postide küljes tänavavalgustuse laternad kuid ebaühtlase vahega. 2.1 Kaitsealused objektid Projekteeritavale alale ei jää otseselt kaitsealuseid objekte. Projektlahendus ei puutu otseselt kokku kaitsealuste ehitistega. 3 GEODEETILINE MÕÕDISTUSVÕRK Käsitletavale õigule jääb tööde ala lähedale 2 geodeetilise põhivõrgu punkt:  PP 10008 Kabeli tn – Raudtee tn. ristmikul jalgtee servas PK 11+58.  PP 10103 Raudtee tn. ja Aardla tn. ristmikul sõidutee ja jalgtee vahel PK 19+38. Olemasolevad punktid tuleb säilitada ja ehitustööde ajaks kaitsta. Ehitustööde lõpuks tuleb ehitusalas geodeetiline võrk taastada, vajadusel võib geodeetilisi punkte teisaldada uude asukohta kooskõlastatult geodeesiateenistusega. Geodeetilise võrgu taastamisega seotud tööde tegemise õigus on maamõõtjal, kes vastab ruumiandmete seaduse §-s 35 ära toodud nõuetele. Tööd tehakse vastavalt keskkonnaministri 28.06.2013 määrusele nr 50 "Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord". Töövõtja sõlmib maamõõtjaga tööde tegemiseks kokkuleppe enne ehitustööde algust ning teavitab sellest ka Tartu Linnavalitsuse geodeesiateenistust enne kaeveloa taotlemist. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 16 4 GEOLOOGILISED UURINGUD Käesoleva projekti tarbeks on tehtud eraldi geoloogilised uuringud. Välitööd toimusid juuni 2016. Puuraukude sügavus oli kuni 1,75m, ühes kohas kuni 2,75m Puuraukude asukoht ja puurimisinfo on kantud Geoloogiliste uuringute skeemile (projekti lisades). Uuringupiirkond asub Kagu-Eesti lavamaal, devoni platool. Uuritud sügavuses on välja eraldatud järgmised pinnasekihid: Muld: 15-35cm, enamasti 15-20cm Täide: 40-170cm, sisaldab mulda, liiva, kruusa,kive, tellisetükke Savi- ja liivpinnased: mulla või täitepinnase all alates ca 40cm Pinnaseveetase: puuritud alal veeküllastunud pinnasekihid ilmnesid üksikutes puuraukudes erineval sügavusel. Riia tn. kuni Ringtee tn. trassi alguses pinnasevett ei ilmnenud 2005. aasta kevadel müratõkkeseina vundamendi jaoks tehtud 4,5m sügavuste uuringute ajal. 5 PROJEKTLAHENDUSE ÜLDOSA 5.1 ÜLDISED Tööde teostamisel tuleb juhinduda kehtivatest tee-ehitust reguleerivatest normdokumentidest, standarditest ning Maanteeameti peadirektori käskkirjadega kinnitatud juhendmaterjalidest. Juhendmaterjalidega on võimalik tutvuda Maanteeameti veebilehel www.mnt.ee “Juhendid ja juhised”; Eesti Asfaldiliidu veebilehel www.asfaldiliit.ee ÕIGUSAKTID ja Eesti Standardikeskuses. Tööde teostamisel võib kasutada ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Tehnilistes Töökirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Tehnilistele Töökirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Tehniliste Töökirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Töövõtja peab saama kõikidelt maaomanikelt kirjaliku nõusoleku tööde teostamiseks tema kinnistul. Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 17 riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Peale ehitustööde lõppemist objektil esitab Töövõtja Tellijale teostusmõõdistamise, mis peab vastama MKM määrusele nr 70 „Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord“. 5.2 LIIKLUSKORRALDUS 5.2.1 Liiklusmärgid Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel kuuluvad suurusgruppi I. Projekteeritud liiklusmärgid jalgratta- ja jalgteedel kuuluvad suurusgruppi 0. Liiklusmärkide alused sõiduteel ning jalgratta- ja jalgteedel valmistada alumiiniumist, paksusega 1,85 mm. Tekstiliste märkide tähekõrgus 150 mm. Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada II- klassi valgustpeegeldavat kilet, jalgratta- ja jalgteede liiklusmärkidel kasutada I- klassi valgustpeegeldavat kilet. Projektiga ümber tõstmiseks määratud või ehitustöödele ettejäävad säilivad liiklusmärgid demonteerida liiklusmärke kahjustamata ning paigaldada tellija poolt ette nähtud kohale. Kui ümbertõstetavad liiklusmärgid saavad demonteerimise või hoiustamise ajal kahjustada, tuleb olemasolevad liiklusmärgid asendada uute liiklusmärkidega. Liiklusmärkide materjalinõuded: Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Tuulerõhu klassiks võtta vähemalt WL4 ja dünaamilise lumekoormus klassiks võtta vähemalt DSL3. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C30/37 XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide postid ja konsoolid: Postiks tohib kasutada kuum- tsingitud terastoru, mille minimaalne väline läbimõõt on 60 mm ja seinapaksus 2,2 mm. Kõik postid peavad olema kuum- galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Postidel kasutada 900 mm kõrgusi betoonvundamente. Jalgratta- ja jalgtee märkidel ning sõiduteel juhul, kui postile kinnitatakse üks märk ilma lisatahvlita, võib kasutada 680 mm kõrgusi vundamente. Liiklusmärkide paigaldamine: Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile „EVS 613:2001/AI:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt projektile. Liiklusmärgi serv ei tohi jääda tee servale (äärekivi) lähemale kui 0,5 m. Töövõtja peab valima sellise postipikkuse, et oleks tagatud Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 18 liiklusmärkide üldine alumise serva kõrgus teekattest 2,5 m ja liiklusmärkide omavaheline vertikaalne vahe. Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Paigaldades poste tehnovõrkude lähipiirkonnas tuleb ohutuse tagamiseks teostada kaevetöid käsitsi. Ühe posti küljes olevad liiklusmärgid peavad olema selliselt paigaldatud, et post on liiklusmärkide keskjoonel. Konsoolide paigaldamisel tuleb lähtuda vastava tootja poolsetest ettekirjutustest ja nõudmistest. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärkide vundamendid ei tohi ulatuda maapinnast kõrgemale. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. 5.2.2 Teekattemärgistus Tee telgjoon, ristmike ja sõiduradade teekattemärgistus sealhulgas äärejooned kindlustatud peenral ja äärekivide kõrval teostada termoplastikuga. Märgistuse pinnale peab lisatama klaaskuule vähemalt 300gr/m2. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine”. Jalgrattaradadel enne ristmikke ja ülekäiguradasid kasutada punast värvi. Täpsema värvimise tehnoloogia valib ehitaja koostöös tellijaga. Projekteeritud liikluskorraldus on välja toodud joonisel 2-1 – 2-8 „ Asendiplaan ja liikluskorraldus“. 5.3 KONSTRUKTSIOONID 5.3.1 Äärekivid ja liiklussaared Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150 x 300 mm) ja jalgtee betoonäärekivi (80x100 mm) , peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele).  Sõidutee äärekivi kõrgus projekteeritud või olemasoleva sõidutee asfaltkatte servast on üldjuhul 12 cm ja parklate servas 8cm.  Sõidutee madaldatud äärekivide kõrgus mahasõitude juures kinnistule on valitud 4 cm (plaanil tähistatud rohelise punktiiriga).  Sõidutee madaldatud äärekivide kõrgus teeületuskohtade ja ülekäiguradade juures on valitud 0 cm (plaanil tähistatud lilla punktiirjoonega). Äärekividega lõikude algustes ja lõppudes viia äärekivid kahe kivi ulatuses projekteeritud kõrguselt 0 cm kõrgusele. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 19 Üleminekud 12 või 8 cm kõrguselt äärekivilt madaldatud äärekivi kõrgusele teha kahe kivi ulatuses. Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. Ristmiku eraldus ja ohutussaared on projekteeritud halli betoonkivi kattega (h=6 cm). 6 PLAANILAHENDUS JA LIIKLUSKORRALDUS 6.1 Parempoolne kergliiklustee lõigus Riia tänav kuni Ringtee tänav Projekteeritud plaanilahendus koos liikluskorraldusega on välja toodud plaanilistel joonistel 2-1 – 2-7. Raudtee tänava koridor PK 0+00-19+02 Kogu projekteeritaval alal on valdavalt tegemist uue trassi koridoriga. Tee koridor ei muutu ainult Raudtee tänava alguses 155m ulatuses kus uuendatakse jalgtee asfalt olemasolevas laiuses mõlemal pool teed kuni Elva tänavani. Raudtee tänava alguses kahele tähistatud jalakäijate ülekäigu ette on vaegnägijatele teeületuse tähistamiseks projekteeritud 0,4x0,4 profiilsetest plaatidest ribad ülekäigu laiuse ulatuses. Plaadid paigaldada ühes reas. Kivi tüüp täpsustada Tellijaga. Kabeli tänava teeületuskohal on ühel pool olemasolev ja teisel pool projekteeritud äärekivi alla lastud 0cm katte pinnast ja jalakäijatele täiendava ohutuse tagamiseks on tee keskele projekteeritud eraldussaar kuna eesõigus on antud raudteelt lahkuvatele sõidukitele. Kesk-Kaar ja Raudtee tn. ristmiku lähedale on projekteeritud laiendatud puhkekoht pingi ja prügikastiga ning rattahoolduspüstak ja hoiuraamid. Olemaoleva keskkonnajaama konteinerite tarbeks on projekteeritud sõidutee ja KLT vahele freespuruga kaetud ala kuna olemasoleva platsi kohalt hakkab kulgema uus kergliiklustee. Projekteeritava kergliiklustee trassi algusesse ja lõppu ning juurdepääsude lähedale on projekteeritud pingi ja prügikastiga puhkekoht. Raudtee tänava koridor PK 19+65-30+35 Lõigu algus on kokku viidud olemasoleva Aardla tänava äärekiviga tõstetud jalgtee asfaldiga. Ülekäigukohtadega ristumisel on projekteeritav trass olemasolevate kõrgustega kokku viidud. PK 23+00-25+20 lõikub projekteeritav KLT oleva pinnase valliga. Selles lõigus on KLT-d mõnevõrra tõstetud nii, et osa pinnasevalli jääb alles ja sealhugas tänava pool servas kasvavad puud. PK 28+28 ja 28+56 on KLT alla projekteeritud plasttruubid vastavalt DN300 ja DN400. Need on kohad kus kõrvalaladelt tuleb pinnavett kuna PK 28+26 on Raudtee tänava all olemasolev DN400 plasttruup ja PK 29+13 paikneb olemasolev betoontruup. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 20 PK 29+03 juurde on juurdepääsutee alla projekteeritud olemasolevasse kraavi DN400 plasttruup. PK 28+90-30+35 lõigus on näidatud külgneva Raudtee tn. eelprojekti jooned. Tänava nihkumisega on arvestatud uue KLT trassi kavandamisel. Kergliiklustee trassi lõpu kokkuviimisel Raudtee tänavaga on arvestatud tänava servast algava olemasoleva kruusateega, mis kulgeb paralleelselt Variku viaduktiga. Trassi lõpuosas ca 42m ulatuses jääb projekteeritav KLT põhimaantee 2 Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa tee kaitsevööndisse. Juurdepääsud AS Eesti Raudtee-le kuuluvatele kruntidele. Vastavalt kooskõlastamise protsessis tehtud täiendusettepanekutele on projektis arvestatud raudteed teenindava transpordi juurdepääsudega raudteemaa kinnistu eraldiseisvatele osadele. Läbi parkla projekteeritud juurdepääs müratõkkeseinas asuva värava juurde PK 5+94. Järgmised asuvad PK 18+43 ning PK 26+69. Enne ja peale KLT asfalti paigaldatakse purustatud kruusast üleminekud. Juurdepääsu kohtades on jalgteele projekteeritud tugevam katendikonstruktsioon kus asfaldikiht on 6cm ja killustikalus 25cm. Tamme staadioni parkla Antud projektis on ette nähtud parkla väljaehitamine staadioni kõrvale. Parklasse on projekteeritud 77 tavakohta. Parkla on põhiliselt mõeldud staadionile treeningule või võistlusi vaatama minejate autode parkimiseks. Parklal on Raudtee tänavalt kaks sissesõitu ja kaks väljapääsu. Väljapääs müratõkkeseina värava juures peab olema mõlemas suunas kasutatav Eesti Raudteed teenindatavatele erisõidukitele. Kergliiklusteele on arvestatud värava ette äärekivide vahele tugevam konstruktsioon. Roopa tänav Roopa tänavale rajatakse eraldi lõik jalgteed olemasoleva ülekäigukoha ja linnast välja suunduva jalgtee ühendamiseks. Lõigu mõlemasse otsa tuleb ülekäigurada ja ühtlasi on ühendatud ka olemasolev bussipeatus. Bussipeatuse ooteplatvormi servas paikneb maapealne hüdrant, mis jääb olemasolevasse kohta. 6.1.1 Ratta hoolduspunkt Vastavalt tingimustele on Kesk-Kaare ja Raudtee tn. ristmiku lähedale projekteeritud manuaalsed jalgrataste hoolduspüstakud (www.bfix.fi). Hoolduspüstakud asuvad projekteeritud puhkekohaga samal laiendusel. Hoolduspüstaku küljes on põhilised tööriistad ning jalaga käitatav pump. Lisamaterjal hoolduspüstaku kohta on projekti lisades. Asukohad näidatud asendiplaani joonistel. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 21 Foto 1. Hoolduspüstak Foto 2. Hoolduspüstak. Hoolduspüstaku juurde on projekteeritud kaks jalgratta hoiuraami. Paigaldada asendiplaanil näidatud asukohta Tamme staadioni tagumise värava piirkonda ning Raudtee tn. ja Kabeli tn. ristmiku lähedale. Kasutada roostevabast terasest toodet. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 22 Foto 3.Jalgrattahoidja „Kaar1000“ Fotol toodud näide võimalikust tüübis. Kasutada kas sellist või analoogset raami kinnitusega hoidjat. 6.1.2 Jalakäijate ja jalgratturite loendusseade Loendusseade paigaldada Kesk-kaar ja Raudtee tn. ristmiku lähedale KLT äärde. Ühe sobiliku variandina on projektis välja pakutud pollar tüüpi post, mille sisse integreeritakse loendur. Salvestatud andmeid saab lugeda kas bluetooth seadme abil loenduri juurest või siis GSM ühenduse abil otse töökoha arvutist. Tootjal on seadme juurde pakkuda ka andmete töötlemise tarkvara. Foto 4. 6.1.3 Pink ja prügikast puhkekohas Projektis on välja pakutud vähe hooldust vajad ning üsna vandaalikindlad pingid ning prügikastid. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 23 Trapetsikujulise taskuga puhkekohad on planeeritud kohtadesse kus on võimalik KLT juurde pääseda ning algusesse ja lõppu. Foto 5. Foto 6. Puhkekohtade asukohad on näidatud asendiplaanilistel joonistel 2.1 kuni 2.7. 6.1.4 Vertikaalplaneerimine Valdavas osas on KLT põikkalle Raudtee tänava poole 2%. Erandjuhud on peale Aardla ristmiku PK19+65-20+50 ja nõlvast läbiminekul PK 23+00-24+50 kus põikkalle 2% on Raudtee tänavast eemale. Ülekäikude ja olemasolevate jalgteedega ristumisel tuleb projekteeritav asfaltkate sujuvalt kokku viia olemasoleva asfaltkattega. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 24 Jalgtee välimised servad tuleb haljastada ja korrastada ca 1,5 m ulatuses või siis kahjutatud ala järgi. Haljastusega eraldusribadele on antud 2,0 - 4,0 % põikkalle vastavalt olukorrale. 0,2m laiuste tugipeenarde põikkalle on 4%. Kõrguste erinevusel viia mulde nõlvad olemasoleva maapinnaga kokku 1:3 kaldega. PK 23+00 kuni 25+30 nõlva sisse lõikumisel on põikalle arvestatud 1:2. PK 27+80-29+80 tuleb olemasolevat maapinda planeerida sademevee äravoolu soodustamiseks. Põhikalded jäävad olemasoleva maapinna järgi Raudtee tänava poole. 6.1.5 Sademevee ärajuhtimine Tamme staadioni parkla ja jalgtee pinnalt valgunud sademevee ärajuhtimiseks on projekteeritud restkaevud koos immutussüsteemiga. Kuna käsitletaval alal puudub ühtlane pikikalle on parklasse kujundatud kolm kokkuvoolu ala vastavalt piketaazi kulgemise suunale 1370 m2, 1650 m2 ja 2550 m2. Projektis on näitena toodud immutussüsteem Graf Ecobloc System toodetest. Asendiplaani joonistel 4-1 ja 4-2 on näidatud plokkide arv ja mahutavus 20min valingvihma järgi kus Tartu piirkonnale on arvestatud 81 L/s ha kohta. Foto 7. Immutusplokid tuleb paigaldada tasandatud ja tihendatud aluspinnasele ning katta geotekstiiliga, et vältida pinnaseosakeste sissevoolu. Minimaalne paigaldussügavus sõidutee all on 0,5m, mis tagab keskklassi veoautode ja hooldustraktorite ülesõidu. Haljasala all võib kasutada ka Ecobloc light toodet. Igale immutusplokkide süsteemile eelneb muda-õlipüüdur mille tüüp on arvestatud kokkuvoolavalt pinnalt koguneva maksimaalse vooluhulga järgi. Igale plokisüsteemile on soovitatav paigaldada üks hoolduskaev, mis hõlbustab oluliselt hilisemat kontrolli ja vajadusel läbipesu. Projekteeritava parkla serva ja Raudtee tänava vahele jääb olemasolev immutussüteem, mis on arvestatud Tamme staadionilt koguneva sademevee ärajuhtimiseks ja maasse immutamiseks. Õlipüüdurid on näidatud joonistel 8-1 ja 8-2 Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 25 Sademevesi on juhitud praktiliselt kogu ülejäänud ala ulatuses kõrvalolevatele haljasaladele või kraavidesse. Kuna projekteeritava kergliiklustee ja tänava vahele jääb lai haljasala sademevee laialivalgumiseks ja imbumiseks, siis ei sõltu üldjuhul antud projekti lahendus sademevee eesvoolude olemasolust. Uute sademeveetrasside rajamist ei ole käesoleva projekti raames ette nähtud, välja arvatud projekteeritava lõigu lõpus PK 27+80-30+00. Roopa tänava serva kavandatava äärekiviga jalgtee tekitab olemasoleva vertikaali järgi tänavale loigukoha. Probleemi likvideerimiseks on äärekivi serva projekteeritud väike restkaev väljavooluga otse kraavi. Kuna valgala on väike, siis on projekti arvestatud restkaev D400, väljavoolutoruga Dn160. Kuna kergliiklustee laiendab tänava ala on projektis ette nähtud uue kraavi kaevamine ca 2,2m olemasolevast. Restkaevu ja toru andmed näidatud asendiplaanil joonis 2-7 ning ristlõigete joonisel 5-3. Projekteeritava trassiga külgneva tänava üksikutes lõikudes on varasemalt paigaldatud sademevee restkaevud. Raudtee tänava alguses ning Raudtee-Elva tn. ristmikule on paigaldatud sademe restkaev, mis on ühendatud ühisvoolsesse kanalisatsiooni. Raudtee tn. ja Kesk-Kaare tn. ristmikul paikneb olemasolev sademevee kanalisatsioon koos nelja restkaevuga. Seoses Soinaste-Aardla tn. ristmiku ümberehitusega on sinna lõiku rajatud sademevee kanalisatsioon väljavooluga kohalikku immutuskraavi. Raudtee tänavale on sademevee kanalisatsioon rajatud Tamme pst. ja Tammetõru tn. vahelisel lõigul. Selle lõigu eesvooluks on raudtee alt läbi paigaldatud kollektor Roopa tänava suunas. PK 28+28 ja 29+03 on projekteeritud kergliiklustee alla kraavidesse uued plasttruubid, et ära juhtida Raudtee tänava ja kergliiklustee muldkeha vahele kogunev sademe ja sulavesi. Tartu-Valga raudteega paralleelne kraav praktiliselt lõpeb Raudtee tänava servas ning sinna alale kogunev pinnavesi ei valgu takistuste tõttu raudtee aluse truubi kaudu Roopa tänava kõrval kulgevasse sademevee kollektorisse. Seetõttu on probleemi lahendamiseks mahtudesse arvestatud kraavi pikendamine 100m piki raudtee muldkeha serva kuni kivilaotisest truubini ning selle truubi puhastamine killustikust ja kraavi planeerimine kuni olemasoleva sademeveekollektoriga ühendatud restkaevuni. Täiendavalt tuleb kaevata madalad kraavid kergliiklustee kõrvale, millede asukohad on näidatud asendiplaanil joonis 2-7 ja vertikaalplaneeringu joonisel 4-7. Käesoleva projekti mahtudesse ei kuulu vee ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimist. Kõik olemasolevad projekti töömahtude piiridesse jäävad torustike kaevud ja maakraanide kaped tuleb tõsta projekttasapinda. 6.1.6 Gaasitorustik Käesolev projekt ei nõua gaasitorustike ümberehitust. Kõik gaasitrassid tuleb alal hoida. PK 23+99 juures on projekteeritaval KLT trassil ristumine gaasitoruga. Kaevetööd gaasitorustike kaitsevööndis peavad toimuma AS Gaasivõrgud esindaja järelvalve all. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 26 6.1.7 Soojatorustik Lõigus PK 11+62-11+80 jääb KLT ehitusalasse soojatorustik ja kahe luugiga kamber. Kambri luugid tuleb tõsta projekttasapinda. Planeeritavad katendi ehitusega seotud kaevetööde mahud ei ulatu soojatorustikuni. Soojakambri lähedale paigaldatava valgustusposti betoonkann tuleb paigaldada väikeste mehhanismidega lahtikaevates. 6.1.8 ELEKTRIVARUSTUS Projekteeritava kergliiklustee töömahtude piiridesse jäävad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 0,4 kV maakaabelliinid, 0,4 kV õhuliinid ning kõrgepinge maakaablid. Ehitustööde käigus täpsustada jõukaablite asukohad trassil. Elektrikaablite paiknemise vähim sügavus sõidutee pinnast peab arvestama mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust kuid mitte vähem kui 1,0 meetrit. Vähim sügavus jalgtee pinnast ja haljasalal peab olema 0,7m. Tööde tsoonis kommunikatsioonide rajamisel tuleb vajadusel olemasolevad elektrikaablid kaitsta lõhestatud toruga De110. Kaablite kaitsmise vajadus otsustada kaabli omanikuga ehitustööde käigus. Kui projekteeritava KLT-ga ristub kaabel, siis on mahtudesse lisatud ning asendiplaanil näidatud sellega paralleelselt paigaldatav reservtoru. PK 29+30-29+60 ristuvad projekteeritava trassiga Elering OÜ-le kuuluvad kõrgepinge õhuliinid. Tööde tegemiseks nende õhuliinide kaitsevööndis tuleb ehitajal võtta täiendav kooskõlastus. AS Eesti Raudteele kuuluva maakaablid ja õhuliinid Projekteeritava trassi ulatuses ei toimu ristumisi Eesti Raudteele kuuluvate maakaablitega. PK 12+03-30+32 kulgeb vasakul pool projekteeritavat KLT trassi olemasolev kõrgepinge õhuliin. Vastavalt Eesti Raudtee tingimustele on kergliiklustee asendiplaaniliselt väljaspool 10m ohutsooni, mis arvestatakse õhuliini teljest kahele poole. 6.1.9 SIDEVARUSTUS Kaablite asukohad on objektil kontrollitud geodeetiliste uurimistööde käigus. Liinirajatiste rikkumiste eest kannab vastutust ehitaja. Peale teetööde teostamist peavad sidetrassid jääma nõuetele vastavale sügavusele ning töötsooni jäävad kaevuluugid tõstetakse kattepinnaga samale tasapinnale. Projekti mahtudesse on lisatud reservtorud DN110 kohtadesse kus sidekaabel ristub projekteeritava KLT-ga. PK 28+02 on vajalik kraavi põhja kõrgusele sidekanali kaitseks paigaldada betoonplaat kuna kraaviga ristumisel väheneb pinnase paksus toru peal ca 30cm. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 27 Sidekaabli asukohtade lahti kaevamiseks kohale kutsuda AS Telia esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks. Tööde teostamine AS Telia sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaablijärelvalve allüksusega. AS Eesti Raudteele kuuluvad sidekanalid ja kaablid Tööd Eesti Raudtee AS sidekaablite kaitsevööndis kooskõlastada Side- ja turvanguametiga tel. 737 3 241. Vahemikus PK 27+80-29+80 planeeritava maapinna kõrgus ei muutu nii oluliselt, et oleks tarvis tööde piirkonnas kulgevat sidekaablit ümber tõsta. PK 28+23 juures puhastatava kraavi põhja alt läbimineva sidekaabli kaitseks on ette nähtud betoonplaadi 1x1m paigaldamine. Kraavi nõlvale kaabli kõrvale paigaldada EVR kleepsuga märketulp. Rajatava kergliiklustee alla pikisuunas jäävatele sidekaablitele näha ette poolitatavad kaitsetorud. Kaablite lõplik sügavus rajatava kergliiklustee kattest peab jääma ~0,7m. Tööde loetelu ja mahud on lisatud teeprojekti koondmahtudesse. Kõigile olemasolevatele sidekaablite ristumistele kergliiklusteega on projektis ette nähtud paigaldada reservtorud. Vajadusel tuleb reservtorude asukohti ja arvu ehitustööde käigus täpsustada. Kõik olemasolevad sidekanalisatsiooni trassid jäävad töösse ja tuleb alal hoida. Sidekanalisatsiooni reservtorudena kasutada A klassi tugevusega torusid De100. Reservtorud, mida ei ühendata kaevu, tuleb varustada tuvastustraadiga ja otstesse paigaldada markerpall. 6.1.10 TÄNAVAVALGUSTUS Tänavavalgustuse projekt on koostatud eraldi OÜ Eltam Elekter poolt. Töö nr. 05606-16 „Raudtee tänava äärne kergliiklustee lõigus Riia tn kuni Ringtee tn. põhiprojekt. Välisvalgustus“. Raudtee tn. koridoris kulgeva kergliiklustee valgustuse projekt lõigus Riia tn. kuni Variku viadukt on eraldi kaustas projekti lisas ja on paralleelselt välja toodud käesoleva teeprojekti kausta joonistel ja mahtudes. Kogu objektil on valdavalt 6,0 m kõrgused LED valgustitega tavavalgustid. Tamme staadioni parkla valgustamiseks on projekteeritud 10m valgustid, mis tagavad nii KLT kui ka parkla valgustatuse. Mitme olemasoleva ülekäiguraja ja koha olemasolevad valgustid vahetatakse välja uuematüübiliste LED valgustite vastu. Projekteeritud uus tänavavalgustus on välja toodud asendiplaanilistel joonistel 2-1 kuni 2-7. Tänavavalgustuse ehituse mahud on kantud ka teeprojekti koondmahtudesse. Roopa tänaval on projekteeritava KLT ulatuses olemasolev valgustus. Kaks olemasolevat ülekäigukoha piirkonnas asuvat valgustit on ette nähtud välja vahetada uuemate LED valgustite vastu. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 28 6.2 VASAKPOOLNE KERGLIIKLUSTEE LÕIGUS RIIA TÄNAV KUNI VÕRU TÄNAV Kergliiklustee PK 0+13 kuni ülekäigukoht Trassi alguses on projekteeritav kate kokku viidud Kauburi kõrval oleva olemasoleva asfaltplatsiga. Kergliiklustee paiknemine piki raudteemaa piiri arvestab perspektiivse parklaga mille asukoht jääb vahemikku PK 0+40-1+60. Vahemikus PK 2+00-3+10 läbib projekteeritud trass olemasolevat vana perrooni jaoks ehitatud muldkeha. Nõlvade kaldeks on arvestatud 1:2. PK 4+44 ja 5+32 asuvatele ülesõidukohtadele on KLT-le arvestatud tugevam konstruktsioon ja äärekivid mõlemasse serva kuna kõrvaloleval krundil paiknevad tänavahooldusmasinad. Ülesõidukohas peab äärekivi olema tõstetud 4cm olemasolevast katte pinnast arvestades. PK 4+38-5+49 on KLT-le projekteeritud sõidutee äärekivist serv kuna see külgneb vahetult olemasoleva tänavaga. Ülekäigukoht sadamaraudtee harust PK 9+77,5 Vastavalt Eesti Raudtee tingimustele on kergliiklustee jaoks sadamaraudtee harule projekteeritud uus ülekäigukoht, mille laius on 4m. Projektis on arvestatud ülekäigukoha ehitamine eelnevalt tehases valmistatud betoondetailidest (viaplus). Sellega on tagatud toote sobivus ja kõik vajalikud kinnitusdetailid. Plaadid paigaldatakse risti raudtee teljega. KLT on projekteeritud 87 kraadise kaldega relsi teljest mõõdetuna. Rööbastee keskel kasutada kahte betoonplaati 2,0x1,37m ja välimiste plaatidena 2,0x1,16m betoonplaate mõlemal pool. Keskmised plaadid toetuvad liipritele, välimised plaadid toetuvad ühe servaga liipritele ja ülejäänud osas tihendatud killustikalusele. Kuna olemasolev raudtee ballast on graniitkillustikust, siis tuleb ka välimiste plaatide alus teha granitkillustikust. Ülekäigukohas rööpmete vahel asuv betoonelement on 0% kaldega, rööpmest väljapoole jäävad elemendid tuleb paigaldada 1,5% kaldega raudteest eemale. Jalgteele moodustatakse põikkalle 2% 2,5m lõigus alates betoonplaadi servast. Betoonelementidel põikkallet ei ole. Raudtee ületusel rööpmest väljaspool asuv ülekäigukoha betoonelemendi pind peab olema ühel kõrgusel rööpa pealispinnaga, rööpmete vahel asuva katte pind aga rööpa pealispinnast 10- 13mm võrra kõrgem. Ületuskoha betoonplaatide paigaldus ja hooldusjuhend antakse tootja poolt kaasa aga on informatiivsuse mõttes lisatud projekti lisade juurde. Betoonplaatide paigaldust illustreerivad allolevad pildid. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 29 Kuna olemasoleva maapinna ja rööbste kõrguse vahe on üsna suur (1,97-2,11m) siis tuleb mõlemale poole rajada kaldteed koos horisontaalosaga. Panduste pikikalded on ühel pool 4,5% ja teisel pool 4,1%. Kaldosade pikkused on maksimaalselt 30m, horisontaalosa pikkused on 2m . Kaldteede ulatuses on mõlemale poole projekteeritud torupiire kõrgusega 1m. Lisaks on mõlemale poole ülekäiku projektis ette nähtud paigaldada risti teega 2m pikkused ja 1m kõrgused suunavad torupiirded, mis takistavad jalakäijal või jalgratturil otse rööbastele liikumise. Enne torupiirdeid paigaldada mõlemale poole märgid 321. Paigaldada vahetult enne raudtee ületuskohta raudtee ülekäigu tähis “Ülekäik” (mõlemale poole raudteed). Kuna mõlemal pool raudteetammi on kraavid tuleb KLT alla paigaldada DN500 plasttruubid. Andmed truupide kohta on näidatud asendiplaanil joonis 3-3 ja pikiprofiilil joonis 5-6 ning truubi tüüpjoonisel 7-2. Raudtee ülekäigust Aardla tänavani kulgev kergliiklustee Kergliikluste lõik on 4,0 m laiune jalakäija ja jalgratturi ühise liiklusruumiga. Kabeli 17 elamut ümbritsev betoonpostidega aed tuleb raudtee poolsel küljel enamuses lammutada. Samuti tuleb lammutada piki raudteetammi kulgev vana betoonpostidega võrkaed. KLT ja raudtee vahelised puud ja põõsad on ette nähtud maha võtta. Vastavalt kokkuleppele Kabeli 17 elanikega on mahtudesse lisatud puidust aiamaja teisaldamine maja hoovi. Asukoht lepitakse kokku ehituse alguses. Vahetult jalgtee serva ehitada uus 2m kõrgune plankaed (min 1,0 m katte servast). Postid paigaldada puurimise teel, nii et võimalikult vähe kahjustada kõrvalolevaid põõsaid. Uus aia asend on näidatud asendiplaani joonistel. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 30 PK 11+48-11+85 kulgeb KLT trass EVR-i alajaama kõrvalt mööda. KLT on eraldatud alajaama ümbritsevast asfaltplatsist 4cm kõrguse äärekiviga. PK 10+18 kuni 12+55 on kergliiklustee kõrvale projekteeritud võrkaed kõrgusega 2m, postide vahega 3m. PK 11+75 juurde on projjekteeriud autode läbipääsuks värav laiusega 5m. Värava tiivad peavad avanema ligi 180 kraadi ja KLT-st eemale. Selles ulatuses kus kalmistu parkla kõrval KLT ulatub raudteemaa sisse on ette nähtud võrkaia rajamine 45m ulatuses. Lõigus PK 16+54 kuni 18+29 kus KLT ulatub raudtee maale on ette nähtud 2m kõrguse võrkaia rajamine. Aia minimaalne kaugus asfaltkatte servast on 0,5m. Aia asukoht on näidatud asendiplaani joonistel 3-3 ja 3-4. PK 17+82-18+27 on vasakule poole ette nähtud autoliiklust tõkestavad pollarid kuna jalgtee läheb selles lõigus kokku olemasoleva isetekkelise pinnasteega, mida seni on kasutatud kalmistu värava juurde sõiduks. Kalmistule juurdepääsuks on projektis näidatud kergliiklustee kõrvale perspektiivne teekoridor PK 16+20-18+38, mis lahendatakse eraldi projektiga. Pauluse kalmistu parkla Parkla asetus on projekteeritud olemasoleva ruumi järgi, mis jääb kalmistu aia ja kergliiklustee vahele peale viimase nihutamist raudtee maale. Sellise paigutusega tekib neli pikiparkimise kohta. Kergliiklusteelt ja parklast kogunev sademevesi on ette nähtud juhtida restkaevu D560/500 ja sealt edasi immutuselementidesse kuna lähialal puudub sademevee eesvool. Parkla serva on projekteeritud pingi ja prügikastiga puhkekoht. Ülenurme tänavaga külgnev kergliiklustee Projektis on arvestatud kergliiklustee sidumine olemasoleva tänava asfaldiga samal kõrgusel. Autoliikluse eraldamiseks paigaldatakse tänava serva katendi külge kollased betoonpätsid h=15cm L=100cm omavahelise kaugusega 2m. Uue asfaldi sidumiseks tuleb olemasolevat freesida servast 50-60 cm ja teha ühtne ülekate koos KLT-ga. Külgneval lõigul kasvavad erinevad puud ning põõsad. PK 19+07-19+78 paikneb vahetult sõidutee kõrval tihe sarapuupõõsaste rida. Kuna ca pool põõsastest jääb ette KLT rajamisele, siis on ette nähtud kogu põõsastiku mahavõtmine ja uue viirpuuheki rajamine 67m ulatuses. Kasutada viirpuu sorti, mis kasvab vähemalt 3m kõrguseks. Istutuse kaugus KLT servast 1,5m. PK 19+78-22+20 vahemikus on projekteeritava KLT kõrval põõsaste vahel ehitusmahtude piiril 4-5 kaske mis tuleb säilitada, seetõttu on vaja mullatööd nende läheduses teha käsitsi. Säilitatavad puud märgib ära linna arborist, kes tuleb enne tööde algust kohale kutsuda. PK 22+40 kuni Võru tn Projekteeritud trassi kõrgus on kokku viidud olemasoleva ülekäigukoha katendi kõrgusega PK 22+42 juures. Olemasolevate soojatrassi drenaazikaevude kohal on trassi mõnevõrra tõstetud nii, et kaevu luuke pole vaja palju langetada. Olemasolevad vanad luugid tuleb ümber vahetada ujuvate vastu. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 31 PK 22+47-23+16 ehitada krundi piirile uus keevispaneelidest aed. Kasutada standardseid poste koos kinnituselementidega. Keevisplaneelide kõrgus peab olema 1,5m. Olemasolev raudpostidega võrkaed tuleb lammutada ca 91m ulatuses. Uue aia ja KLT vahele jäävate puude mahavõtmiseks kutsuda kohale linna arborist kes otsustab millised puud kuuluvad säilitamisele. PK 25+05 kuni PK 25+85 on olemasolev katend Ülenurme tänaval lagunenud seoses torustike ehitusega. Seetõttu on KLT mahtudesse arvestatud antud lõigus tänavale täiskonstruktsiooni ehitamine. PK 25+85-27+77 tuleb tänavale täiskonstruktsioon ehitada katendi laienduste alla. Ülejänud osas on mahtudesse arvestatud ülekatte tegemine PK 25+85 kuni 27+75. KLT eraldatakse sõiduteest katendi külge kinnitatud 1m pikkuste ja 15cm kõrguste betoonpätsidega. Juurdepääsud AS Eesti Raudtee-le kuuluvatele kruntidele. Vastavalt kooskõlastamise protsessis tehtud täiendusettepanekutele on projektis arvestatud raudteed teenindava transpordi juurdepääsudega raudteemaa kinnistu eraldiseisvatele osadele. Juurdepääsu kohtades on jalgteele projekteeritud tugevam katendikonstruktsioon kus asfaldikiht on 6cm ja killustikalus 25cm. Enne ja peale KLT asfalti paigaldatakse purustatud kruusast üleminekud h=15cm, mille all liivalus 20cm. Ülesõidukohad paiknevad järgmiselt: PK 4+42 kus on samaaegselt ka teine juurdepääs Kastani tn. 181a krundile, PK 11+75 alajaama kõrval kus paikneb ühtlasi ka sama alajaama teeninduskäik ning PK 18+33 ja PK 25+92 juurde. 6.2.1 Ratta hoolduspunktid Vastavalt tingimustele on Väike-Kaare tn. otsa lähedale projekteeritud manuaalne jalgrataste hoolduspüstak (www.bfix.fi). Lisamaterjal hoolduspüstaku kohta on projekti lisades. Asukohad näidatud asendiplaani joonistel. Hoolduspüstak on sama, mis näidatud parempoolsel trasil punktis 6.1.1. Hoolduspüstaku juurde on projekteeritud kaks jalgratta hoiuraami. Hoiuraami tüüp sama, mis on punktis 6.1.1 näidatud. 6.2.1 Pink, prügikast ja puhkekoht Projektis on välja pakutud vähe hooldust vajad ning üsna vandaalikindlad pingid ning prügikastid. Puhkekohad on planeeritud kohtadesse kuhu on projekteeritud juurdepääsuteed KLT-le ning algusesse ja lõppu. Pingi ja prügikasti tüüp ning värv sama, mis on välja pakutud parempoolsel trassil punktis 6.1.2 6.2.2 Vertikaalplaneerimine Jalgtee välimised servad tuleb haljastada ja korrastada ca 1,5 m ulatuses või siis kahjutatud ala järgi. Asendiplaanil on haljastatavad alad näidatud rohelise viirutusega. Laiemalt on vaja maapinda planeerida ja haljastada kahe raudtee vahelisel alal PK 9+30-10+60. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 32 Kergliiklusteele on antud üldjuhul ühepoolne põikkalle 2,0% vastavalt ümbritsevale situatsioonile kas paremale või vasakule. KLT nõlvad enne ja pärat ülekäigukohta on projekteeritud nõlvusega 1:1,5 kuna vahetus läheduses on krundi piirdeaed ja kulgevad kõrgepingekaablid. KLT pikikalle enne ülekäigukohta on 4,5% ja peale seda 4,1%. Normide järgi kaldosa pikkus ei tohi ületada 30m, seetõttu on kahe panduse vahele ette nähtud 2m pikkune horisontaalosa. Kuna Ülenurm tänava katendit ei uuendata lõigus PK 18+72-22+45, siis ei muutu ka selle põik- ning pikikalded ning kergliiklustee viiakse kokku olemasoleva asfaldiga arvestades säiluvaid pikikaldeid. Selles lõigus on KLT-le antud ühepoolne põikkalle sõiduteest eemale 1,5% haljasala poole. Parklates ja keerulisemates kohtades esineb põikkallet 1,0 -3,0%. Haljastusega eraldusribadele on antud 2,0 - 4,0 % põikkalle või siis vastavalt olukorrale kalle kuni 1:2. 0,2m laiuste tugipeenarde põikkalle on 4%. Kõrguste erinevusel viia mulde nõlvad olemasoleva maapinnaga kokku 1:2 kaldega. KLT pikikalded jäävad vahemikku 0,3 kuni 6,0%. Pandustel ja mahasõitudel on jälgitud, et pikikalle oleks 6%piires. Projekteeritud püstkõverate raadiused jäävad vahemikku 100 m kuni 2500 m. Projekteeritud vertikaalplaneerimine on välja toodud projekti joonistel 4-1 kuni 4-13„Kergliiklustee vertikaalplaneering”. Projekteeritud põikkalded on välja toodud projekti joonistel 6-1 – 6-6 „Tüüpsed ristlõiked“ ja tööristlõigetel. 6.2.3 Sademevee ärajuhtimine Eraldi sadevee torustiku projekteerimist ei ole antud tööga ette nähtud. Praktiliselt kogu ulatuses on KLT-lt valguv sademevesi juhitud haljasaladele või olemasolevatesse kraavidesse. Trassi alguses asub olemasoleva parkla servas sademevee torustik koos kahe restkaevuga. Üks restkaev (PRK 1) jääb kergliiklustee alale ja tuleb lammutada ning paigaldada uus kaev äärekivi serva. Mahtudesse on lisatud uue restkaevu paigaldus. Töömahtude piiridesse jääb veel üks restkaev Ülenurme ja Aianduse tn. ristmikul, mis tuleb tõsta projekttasapinda. Kaks restkaevu on Ülenurme tn. lõigul PK 26+40 ja 27+45 kus tehakse projekti järgi ülekate. Need tuleb tõsta projekti tasapinda. Kalmistu parkla rajamisel on vajalik lokaalselt sadmevee ärajuhtimine ja immutamine kõrvaloleva haljasala alla kuna lähialal puudub eesvool. Selleks tuleb paigaldada üks restkaev D560/500 ja ühendada see immutuskambritega Dn160 torudega. Immutuselementide arv (11tk) on võetud 20 minutilise valingvihma veekoguse järgi. Pind koos projekteeritud asfaldi ja külgneva haljasalaga kokku on ca 700m2. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 33 Projektis on näitena toodud variant, kus maa sisse paigaldatakse 600 L Graf Twin elemente 10 tk. Nende elementide paigaldamisel lähtuda tootja poolt antud juhistest. Täiendava imbumisvõimaluse tekitamiseks on projektis ette nähtud tunnelist kahele poole paigaldada geotektiiliga (2.klass) ümbritsetud killustikpadi mõõtudega 0,8m lai ja 1m kõrge. Eelnevalt tuleb ka immutustunnel ümbritseda 2. klassi geotektiiliga. Kasutada jämedat killustiku (fr.32- 64). Immutustunneli paigalduslõige on näidatud joonisel 5-4. KLT ületus mahasõiduga PK 29+89 juures on sõidutee pinna suhtes tõstetud 10cm. Sellega tekib vajadus künnise taha kogunev sademevesi ära juhtida restkaevu abil. Olemasolevast DN200 sademeveetorust on projekteeritud kahe D400/315 vaatlukaevuga ja D560/500 restkaevuga sademevee äravool. Ühendustoru kaevude vahel on DN160 SN8. Kõik olemasolevad vaatlus- ja restkaevud tuleb tõsta projekttasapinda. Projekteeritud sadevee immutussüsteem on näidatud teeprojekti joonisel 4-10 „Kergliiklustee vertikaalplaneering“. 6.2.4 Kanalisatsiooni ja veetorustik Olemasolevad töömahtude alasse jäävad kanalisatsiooni vaatluskaevude ja veekaevude luugid ning veekraanide kaped tuleb tõsta või langetada projekttasapinda. PK 21+17 asuv maapealne hüdrant tuleb tõsta 2,5 m võrra projekteeritava KLT kõrvale. Olemasolev hüdrant tuleb lahti kaevata ja paigaldada uuesti tootja juhiste järgi. Hüdrandi äärikliitmiku (DN100) ja äärikutega risti (DN100 PN16) vahele paigaldada 2,7m pikkune De110 PE toru. Selleks tuleb olemasolev toru läbi lõigata ja ühendada pikendus kahe DN110 elektrikeevismuhviga. Kuna kergliiklustee kaevetööde mahud ei ulatu olemasolevate torustikeni, seetõttu pole ka planeeritud nende ümberehitust ega tõstmist. AS Tartu Veevärgi poolt väljastatud tingimustes on viidatud vajadusele Kabeli tänava ja Kabeli 15 lõigus välja vahetada vana kanalisatsioonitorustik. Seoses Eesti Raudtee nõudmisega trassi asukohta muuta, ei jää see torustik enam kergliiklustee ehitusalasse ja seega pole ka projektis näidatud selle torustiku uuendamist. 6.2.5 Soojatorustik Käesolev projekt ei nõua soojatorustike ümberehitust. Olemasolevat maapinda soojatorustikukohal ei langetata. Kõik soojatrassid tuleb alal hoida. PK 12+77-13+07 jääb projekteeritava ala piiresse paigaldatud soojatorustik ja kaks maakraani ning sidekaev. KLT projekti mahtude ulatusse jäävad soojakambri kaaned (4 tk) PK 26+02 ning mitmed soojatorustiku drenaazikaevud (24 tk) vahemikus PK 23+18-28+06. Kõik soojakambrite ja drenaazikaevude luugid tuleb tõsta või langetadaa projekttasapinda. PK 24+30 juures on drenaazikaevude ümber maapinda tõstetud ca 30 cm ja PK 28+02 juures ca 40-50cm. Nendes kohtades tuleb betoonrakked sobival kõrgusel madalamaks lõigata Töömahtude alasse jäävad vanad luugid, mis vajavad vertikaalsuunas seadistamist, tuleb vahetada ujuvate luukide vastu. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 34 Soojaktorustiku drenaazi lähedale projekteeritud valgustuspostide kannud PK 23+15, 24+04 ja 27+96 tuleb paigaldada ettevaatlikult väikeste mehhanismide abil. 6.2.6 ELEKTRIVARUSTUS Projekteeritava kergliiklustee töömahtude piiridesse jäävad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad 0,4 kV maakaabelliinid, 0,4 kV õhuliinid ning kõrgepinge maakaablid samuti AS-le Eesti Raudtee kuuluvad maakaablid. Ehitustööde käigus täpsustada jõukaablite asukohad trassil. Elektrikaablite paiknemise vähim sügavus sõidutee pinnast peab arvestama mõjuvat dünaamilist koormust ja pinnase külmumissügavust kuid mitte vähem kui 1,0 meetrit. Vähim sügavus jalgtee pinnast ja haljasalal peab olema 0,7m. Tööde tsoonis kommunikatsioonide rajamisel tuleb vajadusel olemasolevad elektrikaablid kaitsta lõhestatud toruga De110. Kaablite kaitsmise vajadus otsustada kaabli omanikuga ehitustööde käigus. Kaablitega ristumiste kõrvale on projekteeritud reservtorud vastavalt DN110 keskpingekaablile ja DN160 750N kõrgepingekaablile. PK 28+56-29+00 paiknevad projekteeritava KLT kohal Elering OÜ-le kuuluvad kõrgepinge õhuliinid. Liini kõrgus maapinnast ca 11,9m. AS Eesti Raudteele kuuluva kõrgepingekaabli rekonstrueerimine PK 3+20-8+09 on projekti mahtudesse arvestatud kahe AS Eesti Raudtee-le kuuluva kõrgepingekaabli asendamine ja paigaldamine uude kohta kuna olemasolev jääb mitmes kohas kergliiklustee alla ja samuti tuleb olemasoleva kaabli vahetusse lähedusse paigaldada uued valgustuspostid ning nende toitekaabel. Selle tööga viiakse kaablid linna transpordimaalt välja, nii et tulevikus ei toimu enam uusi ristumisi. Paigaldatava kaabli mark AHXAMK-W 3x50+35 kV. Uued kaablid ühendada olemasolevatega jätkumuhvide abil. PK 12+57-13+40 tuleb asendada olemasolevad kaks kõrgepinge kaablit (RL Palupera-AAB-10 kV 3x50 ja DL Palupera-AAB-10 kV 3x35) kuna need jäävad kergliiklustee ja külgneva parkla alla. Kaks uut kaablit paigaldada paralleelselt alates olemasolevast kõrgepinge postist kuni Kabeli tn. kõrval haljasalal oleva komplektalajaamani. Paigaldatav kaabel ühendada komplektalajaamas otsamuhvide abil. Raudtee ja Kabeli tn. alt tuleb kaablid paigaldada suundpuurimise meetodil. Paigaldatava kaabli mark AHXAMK-W 3x50+35 kV. Kaablile tuleb alajaama juures jätta 5m varu. KLT-ga ristuva kaabli kõrvale või selle lähedale on projekteeritud reservtorud. Paigaldatavad reservtorud kaablitega ristumisel on kas DN 110 või DN 160 750N. Reservtorude asukohad on näidatud asendiplaanil. Teeprojekti joonistel on näidatud projekteeritud kaablite asukohad ning mahud lisatud teeprojekti koondmahtudesse. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 35 6.2.7 SIDEVARUSTUS Peale teetööde teostamist peavad sidetrassid jääma AS Telia nõuetele vastavale sügavusele ning töötsooni jäävad kaevuluugid tõstetakse kattepinnaga samale tasapinnale. Projekti mahtudesse on lisatud reservtorud DN110 kohtadesse kus sidekaabel ristub projekteeritava KLT-ga. PK 20+41 ja 21+14 jääb projekteeritava trassi ette kaevu kõrval paiknevad olemasolevad sidekapid, mis tuleb tõsta vastavalt 2,1m ja 1,2m olemasolevast asukohast eemale ehk siis kergliiklustee kõrvale. Selleks tuleb kaablitele paigaldada muhvidega pikendused. PK 19+07 kuni PK 21+88 jääb projekteeritava kergliiklustee alla olemasolev sidekanal, sellest PK 20+80 kuni 21+64 kulgeb kergliiklustee alla paigaldatav valgustuse toitekaabel sidekabnali kõrval. PK 25+00 kuni 27+65 kulgeb sidekanal projekteeritava kergliiklustee kõrval. Kuna lähedale paigaldatakse uued valgustuspostid koos toiteliiniga, tuleb eelnevalt täpselt ära määrata sidekanali asukoht surfimise teel. Sidekaabli asukohtade lahti kaevamiseks kohale kutsuda AS Telia esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks. Tööde teostamine AS Telia sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult kaablijärelvalve allüksusega. AS Eesti Raudteele kuuluvad sidekanalid ja kaablid Tööd Eesti Raudtee AS sidekaablite kaitsevööndis kooskõlastada Side- ja turvanguametiga tel. 737 3 241. PK 9+84 ristub projekteeritav KLT raudtee kõrval paikneva side õhuliiniga. Vertikaalne kuja õhuliiniga on tagatud kuna tee projektpinda on allapoole lastud. Rajatava kergliiklustee alla jäävatele sidekaablitele näha ette poolitatavad kaitsetorud. Kaablite lõplik sügavus rajatava kergliiklustee kattest peab jääma ~0,7m. Tööde loetelu ja mahud on lisatud teeprojekti koondmahtudesse. Kõigile olemasolevatele sidekaablite ristumistele kergliiklusteega on projektis ette nähtud paigaldada reservtorud. Vajadusel tuleb reservtorude asukohti ja arvu ehitustööde käigus täpsustada. Kõik olemasolevad sidekanalisatsiooni trassid jäävad töösse ja tuleb alal hoida. Sidekanalisatsiooni reservtorudena kasutada A klassi tugevusega torusid De100. Reservtorud, mida ei ühendata kaevu, tuleb varustada tuvastustraadiga ja otstesse paigaldada markerpall. Vastavalt kooskõlastamise tingimustele AS Eesti Raudtee-ga on lõigul PK 12+80-18+43 projekti mahtudesse lisatud kaheavalise sidekanalisatsiooni ehitamine väljaspoole linna transpordimaad. Sidekanalisatsiooni paigaldada VMOHBU 10x2 kaabel. Kaabli otstele paigaldada ühendusmuhvid olemasolevate kaablitega ühendamiseks. Paigaldatav sidekanalisatsioon on näidatud joonistel 3-3 ja 3-4. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 36 Samadele joonistele on kantud ka projekteeritud Kabeli tn. ja Aardla tn. ülesõidukoha seademete ning kaablite asukohad, mis on saadud Eesti Raudtee side- ja turvanguameti tööst nr. 301.16-AT. 6.2.8 TÄNAVAVALGUSTUS Tänavavalgustuse projekt on koostatud eraldi OÜ Eltam Elekter poolt. Töö nr. 05506-16 „Tartu-Petseri raudtee äärne kergliiklustee lõigus Riia tn kuni Võru tn põhiprojekt. Välisvalgustus“. Vasakul pool raudteed kulgeva kergliiklustee trassi valgustuse projekt lõigus Riia tn.-Kase põik-Kabeli tn.-Ülenurme tn.-Võru tn. on eraldi kaustas projekti lisas ja on paralleelselt välja toodud käesoleva teeprojekti kausta joonistel ja mahtudes. Kogu objektile on üldjuhul projekteeritud 6,0 m kõrgused LED valgustitega tavavalgustid va. parkla ja Ülenurme tänav kuhu on projekteeritud 8m valgustuspostid. PK 18+68-22+45 ja PK 25+38-27+60 vahelisel lõigul on Ülenurme tänaval olemasolev valgustus puitpostidel. Nende küljest võetakse maha olemasolevad valgustid ja nende toiteliinid. Uued 8m valgustuspostid paigaldatakse kergliiklustee serva ja on mõeldud kogu tänavaala valgustamiseks. Valgustuspostide paigaldamisel tuleb arvestadaolemasoleva soojatoru betoonist küna 2m kuja. Projekteeritud uus tänavavalgustus on välja toodud asendiplaanilistel joonistel 3-1 – 3-6. Tänavavalgustuse ehituse mahud on kantud ka teeprojekti koondmahtudesse. 6.3 KATENDID (Ühine mõlemale trassikoridorile) Katendi projekteerimisel on lähtutud juhendist „Elastsete katendite projekteerimise juhend 2001-52“. Katendi arvutamisel on kasutatud KAP (versioon 17.12.2012) katendi arvutamise programmi. Katendi kasutusajaks on võetud 20 aastat (vastavalt Elastsete teekatendite projekteerimise juhendile). Kasutusaja algusaastaks on arvestatud 2017. aasta. Asfaltbetoonkihtide kogupaksuse valikul on lähtutud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi” tabelist T11.2. Katendi kontrollarvutused on välja toodud punktis 5.6. 6.3.1 KATENDI ARVUTUS Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 37 Projekteeritavale objektile pole tehtud katendiarvutust kuna taastatakse väikesed sõidutee alad. Parklatele ja platsidele pole tehtud eraldi tugevusarvutust ja konstruktsioonid on seal valitud varasemalt ehitatud sarnaste objektide järgi. 6.3.2 PROJEKTEERITUD KATENDIKONSTRUKTSIOONID Katendite konstruktsioonid on näidatud plaanijoonistel erinevate värvide ja viirutustega. Kergliiklusteede ja kõrvalteede katendikonstruktsioonid on valitud vastavalt Maanteeameti tüüpkatendikonstruktsioonidele või varasemates projektides heakskiidu saanud katendikonstruktsioonidele. Raudtee ülekäigu betoonelementideks on võimalik kasutada firmas E-Betoonelement toodetavaid või analoogseid, mis vastavad Eesti Raudtee tingimustele. TÜÜP I kergliiklusteed AC 8 surf 5 cm Killustikalus fr 16/32 kiilutud 8/12 20 cm Kruusliiv (dreenkiht) k≥1,0 m/ööp 20 cm Olemasolev alus või peenliivast täide k≥0,5 m/ööp TÜÜP II Pauluse kalmistu parkla ja kõrvaltänavate harud (Ülenurme tn.) AC 16 surf 6 cm Killustikalus fr 16/32 kiilutud 8/12 25 cm Kruusliiv (dreenkiht) k≥1,0 m/ööp 20 cm Olemasolev alus või peenliivast täide k≥0,5 m/ööp TÜÜP III (Aardla, Raudtee ja Kalmistu tn.) AC 12 surf 4 cm AC 16 base 5 cm Killustikalus fr 32/63 kiilutud 16/32+8/12 25 cm Kruusliiv (dreenkiht) k≥1,0 m/ööp 20 cm Olemasolev alus või peenliivast täide k≥0,5 m/ööp TÜÜP IV Tamme staadioni parkla AC 12 surf 4 cm AC 16 base 4 cm Killustikalus fr 32/63 kiilutud 16/32+8/12 25 cm Kruusliiv (dreenkiht) k≥1,0 m/ööp 20 cm Olemasolev alus või peenliivast täide k≥0,5 m/ööp Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 38 TÜÜP IV krundi mahasõidud AC 16 surf 5 cm Killustikalus fr 32/63 kiilutud 16/32 20 cm Kruusliiv (dreenkiht) k≥1,0 m/ööp 20 cm Olemasolev alus või täitematerjal (peenliiv) TÜÜP VII Betoonkivikatend liilussaartel Betoonkivid (hall) 8 cm Kuivsegust paigalduskiht 3 cm Killustikalus fr 16/32 kiilutud 8/12 20 cm Olemasolev tee alus TÜÜP VIII Munakividest laotis (tardkivi) Munakivi D=12-15 ilmastikukindla betooniga 12-15 cm C20/25 Paigalduskiht kuivsegust C8/10 3 cm Killustikalus fr 16/32 kiilutud 8/12 15 cm Kruusliiv (dreekiht) k≥1,0 m/ööp 20 cm Olemasolev alus või täitematerjal liivast TÜÜP IX Ülekäigukoha välimised plaadid Raudbetoonkilp (standardne) graniitsõelmed tasanduskihiks 2-3cm graniitkillustik fr 4-8 20 cm Kruusliiv (dreekiht) k≥1,0 m/ööp 20 cm Olemasolev alus või täitematerjal liivast Rööbastee vahelised betoonplaadid toetuvad täielikult ainult liipritele TÜÜP X (jooksurada) Killustikusõelmed 10 cm Kruusliiv 20 cm Haljastus Muru (klass III) Min 20g/m2 Kasvupinnas 10 cm Täitepinnas, vajadusel Aluspinnas 6.3.3 Ehitamise tehnoloogia Valdavas osas paikneb KLT trass olemasoleval haljasalal või erineva täitega jäätmaal. Mullakiht tuleb konstruktsiooni alt kogu ulatuses välja kaevata. Kasvukihi väljakaevamise mahud on arvestatud geoloogilise uuringu põhjal. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 39 Vajadusel kaevatakse välja ka kasvukihi all olev pinnas kui konstruktsiooni sügavus seda nõuab. Kui konstruktsiooni alla jääb liiv või kruuspinnas siis pole KLT alla vaja uut dreenkihti paigaldada. Olemasolev asfaltkate KLT töömahtude ulatuses tuleb freesida või lammutada. Freespuru tuleb vedada ladustamispaika, mille asukoht kooskõlastada Tartu Linnavalitsusega. Freespuru kuulub Tellijale. Olemasolev katendi konstruktsioon tuleb eemaldada projektis ette nähtud sügavuseni. Katendikonstruktsiooni alla mitte sobiv pinnas tuleb vähemalt 20 cm sügavuselt välja kaevata ja ära vedada. Katendi laiendamisel teostatakse väljakaevamine astmetena ning projekteeritud katendi alune laienduse osa täidetakse vajadusel täitepinnasega k≥0,5 m/ööp. Mulde laiendustel kasutada täitepinnasena maksimaalselt objektilt saadavat ehituseks sobivat pinnast, et tagada võimalikult ühtlased katendikonstruktsiooni aluspinnase omadused. Peale väljakaevamist planeerida ja tihendada kaeviku põhi. Paigaldada vajadusel peenliivast täitematerjal, mis planeerida projektis ette nähtud laiuselt ja tihendada. Paigaldada kruusliivast või liivast aluskiht (dreenkiht), mis planeerida projektis ette nähtud laiuselt ja tihendada. Paigaldada projektis ette nähtud mahus paekivist killustikalus ja tihendada. Killustikalused ehitada kiilumismeetodil. Paigaldada asfaltbetoonkatte kihid AC 20 base, AC 16 surf tänavatele, ainult AC 16 surf parklatesse või ainult AC 8 surf kergliiklusteedele. 6.3.4 Nõuded materjalidele Täitepinnasena kasutada peenliiva, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp. Dreenkiht ehitada kruusliivast või liivast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 1,0 m/ööp. Filtratsioonimooduli määramisel juhinduda Maanteeameti käskkirjast filtratsioonimooduli määramise kohta: Muldkeha ja dreenkihi projekteerimine; Filtratsioonimooduli määramine (14.02.13 nr 0069). Munakivilaotistes kasutatav kivimaterjal peab olema tardkivi. Sõidutee killustikalustes kasutada paekivikillustikku. Killustikalused ehitada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil. Sõidutee killustikalustes kasutatava materjali nõuded: Vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabel 1 positsioon nr 4 nõuetele AKÖL 20 2500-8000 Jalgratta- ja jalgtee killustikalustes kasutada paekivikillustikku. Killustikalused ehitada fraktsioneeritud killustikust kiilumismeetodil. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 40 Jalgratta- ja jalgtee, sõiduauto parklate killustikalustes kasutatava materjali nõuded: Vastavalt „Killustikust katendikihtide ehitamise juhend“ tabel 1 pos. nr 7 nõuetele AKÖL 20>500. Nõuded asfaltbetoonsegule Kabeli ja Aardla tn. AC 16 surf 70/100 (kulumiskihis) AC 20 base 70/100 (katte aluskihis ) Vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ tabel 1 nõuetele 3000≤AKÖL 20>6000. Nõuded asfaltbetoonsegule kõrvaltänavatel (Ülenurme tn.) AC 16 surf 70/100 (kulumiskihis) AC 20 base 70/100 (katte aluskihis ) Vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ tabel 1 nõuetele 1500≤AKÖL 20>3000. Nõuded asfaltbetoonsegule AC 16 surf 70/100 (parklates) AC 16 surf 70/100 (kulumiskihis) Vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ tabel 1 nõuetele 900≤AKÖL 20>1500. Nõuded asfaltbetoonsegule AC 8 surf 70/100 (jalgteedel, krundi mahasõitudel) Vastavalt „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhise“ tabel 1 nõuetele 900≤AKÖL 20>1500. 6.4 HALJASTUS Haljastus rajamise nõuded, hooldus ja spetsifikatsioon Jaamahoon platsi esise saare arhitektuurse lahenduse koosseisus ning samade põhimõtetega haljastatakse kaevetöödega rikutud taastatavad alad mujal Vaksali tn tee ja platside ehitustöödel. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juur-umbrohte. Kasvumuld ei tohi olla liiga tahkestunud st. peab surumisel kergesti lagunema. Töövõtja peab kindlustama, et kasvualuse valminud osadel ei liiguks rasked masinad. Juhul kui kasvualus on liigselt tihenenud, tuleb see kobestada ja taastada. Muruseeme tuleb külvata ajal kui kasvualus ei ole külmunud ning muru jõuab tärgata ja juurduda enne kasvuperioodi lõppu. Soovitatav aeg aprill – mai ja juuli lõpp – septembri algus. Muul ajal külvatud muru tuleb kas iga päev korrapäraselt kasta või oodata kuni muru vihmaperioodi saabudes tärkab. Muruseemnesegu tuleb külvata vähemalt 20 g/m2. Seemnesegu tuleb külvata ühtlaselt, kas käsitsi või masinaga. Külv tuleb katta 1cm paksuselt mullaga ( nt rehitseda mulda) ja rullida. Kogu projekteeritaval alal tuleb vanad kännud ja mahavõetavate puude kännud likvideerida või freesida kohtades, kus ei saa kaevata. Osaliselt tuleb Ülenurme tn. kõrval PK19+00 – PK22+40 olemasolevate puude võrasid kärpida kuni 2,5 m kõrguseni, et kergliiklusteel oleks piisavalt ruumi. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 41 Haljastamiseks on soovitav kasutada kodumaiseid puu-ja põõsaliike. Projektiga on ette nähtud uute puude istutamine Raudtee tn. koridoris kulgeva kegliiklustee äärde. Istutused on näidatud asendiplaani joonistel. Osaliselt tuleb kärpida ja korrastada olemasolevate puude võrasid. Mahavõetavate ja istutavate puude osas on konsulteeritud Tartu LV arboristiga. Nõuded istikutele: Haljastamiseks on soovitav kasutada kodumaiseid puu-ja põõsaliike. Istutatavad puu ja põõsasistikud peavad vastama Eesti Standardile EVS 778:2001. Istikud peavad vastama standardi jaotises 3.1 toodud miinimumnõuetele ning jaotises 3.2.2.1 esitatud kvaliteedinõuetele. Istutavate puude kõrgus,tüve läbimõõt ja okste arv peavad vastama tabeli 3.2.2.3 nõuetele. • istikute kõrgus, laius ja võrsekasv peavad olema liigitüüpilised; • võra peab olema tasakaalus, igas suunas ühtlane ja hästi arenenud; • puul ei tohi olla oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve läbimõõdust; • istikutel ei tohi olla haigusi, kahjureid, kuivanud oksatüükaid, kuivanud oksi, rebendeid, vigastusi, kuivamistunnuseid; • istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine normaalne kasvamine oleks tagatud; • mullapall ei tohi laguneda pakkematerjali eemaldamisel; Istutamine: Istutusauk tuleb teha mullapalli läbimõõdust 1/3 laiem. Istutusaugu täitmiseks kasutada umbrohuvaba kasvumulda. Istutamisel tohib puu istikut tõsta ainult juurepallist (mitte tüvest!). Istutamisel peab puu juurekael jääma maapinnaga ühele tasandile või sellest 1...2 cm kõrgemale. Istikud peavad jääma peale istutamist vertikaalsuunas otse. Puude istikud tuleb toestada kohe peale istutamist vähemalt 5 cm läbimõõduga tugiteivastega. Tugiteibad lüüakse pinnasesse väljapoole juurepalli. Kõigi istutatavate puude tugiteibad peavad olema ühesugused ja jääma ühele kõrgusele. Puude sidumiseks on soovitatav kasutada 2...4 cm laiust linditaolist materjali. Toestus ei tohi vigastada puud. Puu ümber moodustada madal kastmisvall läbimõõduga 1 meeter. Kastmisnõgu tuleb multšida. Juurekaelale lähemale kui 10 cm multši panna ei tohi. Garantii ja järelhooldus: Istutuse tegija on kohustatud andma istutusele 2-aastase garantiiaja koos järelhooldusega. Järelhoolduse käigus kastetakse taimi kasvuperioodil korrapäraselt vastavalt vajadusele. Taimede ümbrus (kastmisnõgu ja istutusala) hoitakse umbrohuvaba, vajadusel lisatakse multši ja korrastatakse tugiteibaid. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 42 Pärast garantiiaja lõppu antakse istutus üleandmis-vastuvõtmise aktiga üle töö linnamajanduse osakonnale. Akti märgitakse esinenud puudused ja tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Garantiiaja lõpuks peavad taimed olema juurdunud, puudel ja põõsastel peab olema liigiomane võrsete aastane juurdekasv. Tugiteibad peavad olema eemaldatud ning kastmisvall likvideeritud. Kui istik kahjustus või hävis garantiiajal, on tellijal õigus nõuda taime asendamist koos uue garantiiajaga, v.a kui istutuse tegija tõendab, et taim kahjustus või hävis temast sõltumatutel asjaoludel. Istiku kahjustumine või hävimine fikseeritakse aktiga. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Olemasolevad säilitatavad puud tuleb vajadusel ehitustööde vältamise ajaks kaitsta. Likvideeritavate puude ja põõsaste kännud freesida. Jäätmete utiliseerimise kohustus lasub ehitajal. Haljastuse asetus on näidatud ära asendiplaani joonistel ning mahud aruandes. 6.4.1 Ehitusaegne haljastuse kaitsmine Ehitustööde ajal tuleb kaitsta projektialasse jäävate säilitatavate puude võrasid, tüvesid ja juurestikke. Juurestike kaitsmiseks tuleb ehitustööde ajaks paigaldada puude ümber puidust kilbid. Tüved tuleb kaitsta ümber tüve paigaldatava püstlaudisega. Tüve ja laudise vahele tuleb panna vähemalt 10 cm paksune (nt vahtkummist, autorehvist vms materjalist) pehmenduskiht. Kaitse peab olema liikumatult ümber puu, samas kahjustamata kinnitustega tüve. Võra kaitseks tuleb vajadusel siduda ette jäävad oksad kokku neid seejuures murdmata või tõmmata oksad kokku võrguga. Juurte kärpimisvajadusel tohib läbi lõigata kuni 2,5 cm jämedused juured. Kasutada teravat käsisaagi. Tirimise teel juuri katkestada ei tohi. Ankurjuuri läbi lõigata ei tohi. Illustratsiooni allikas: Kadi Tuule raamatust „Linnahaljastus”. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 43 7 KESKKONNAKAITSE Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus. 8 JUHISED TÖÖDE TEOSTAMISEKS Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada. Tööde alustamisel tuleb informeerida tehnovõrkude valdajaid ja vajadusel täpsustada tehnovõrkude täpne asukoht surfimise teel. Kaevamistöid võib alustada vastavate lubade olemasolul ning tööde teostamine peab olema kooskõlas tööde tellijaga. Tööde teostamisel tehnovõrkude kaitsetsoonis tuleb kinni pidada kehtestatud ohutustehnilistest nõuetest. Kommunikatsioonide kaitsetsoonis (2m) kaevetööd teostada käsitsi. Ehituskaevik tuleb piirata pideva vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. Aia eemaldamine on lubatud peale ehituskaeviku tagasitäitmist kuni maapinnani. Kaevetööd liinirajatiste kaitsetsoonis on lubatud peale kooskõlastamist Elektrilevi AS -ga. Liini kaitsetsoonis tööde teostamiseks vajaliku loa taotlus tuleb esitada kaablivaldajale 10 päeva enne tööde algust. Ilma elektrivõrgu poolse loata on jõukaablite kaitsetsoonis töötamine keelatud. Kabeli ja Aardla tänaval tuleb sõidutee servas äärekivide paigaldus ja saare ehitus korraldada nii, et poleks takistatud autode ärasõit raudteelt st. tööid peab korraldama ühe poole kaupa. Projekteeritud tee telg, ristmikud ja piirinaabrite piirid märkida välja vastavaid litsentse omava geodeesia firma poolt. Töövõtja peab enne tööde alustamist võtma täiendavalt kõik vajalikud kooskõlastused, sealhulgas erakinnistute omanikelt kui tööde mahud ulatuvad kinnistu piiridesse, kommunikatsioonivaldajatelt ja omavalitsusest. Tööde läbiviimisel arvestada “Liikluskorralduse nõuded teetöödel” (RTL 2003, 54, 779). Ehitusaegse liikluskorralduse eest vastutab ehitaja. Enne ehitustööde alustamist kohustub Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt 44 ehitaja koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi, mis tuleb kooskõlastada Tartu Linnavalitsuse liikluskorraldusteenistusega. Ehitaja peab tagama ehitusperioodil kodanikele ligipääsu oma kinnistutele, mis piirnevad ehitusobjektiga. Seletuskiri Töö nr 05-16-TP OÜ Tinter-Projekt TARTU LINNAVALITSUS LINNAPLANEERIMISE JA MAAKORRALDUSE OSAKOND Tartu LV linnamajanduse osakond Meie 20.11.2015 nr 9-6.2/PTR-14-118 Raekoja plats 3 51003 TARTU Linnaehituslikud nõuded LEN-15-004 kergliiklustee marsruudil Riia tn - Kase põik - Kabeli tn - Ülenurme tn - Võru tn rajamiseks 1. Lähteandmed 1.1 Projekt vormistada vastavalt majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusele nr 97 "Nõuded ehitusprojektile". 1.2 Tehnovõrkude lahendused projekteerida vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2003 "Linnatänavad". Projekteerimise lähtetase kõigi tehniliste lahenduste osas on hea "H". Rahuldava lähtetaseme kasutamine on lubatud juhul, kui tingimused seda ette näevad või kui selle kasutamise põhjendus on projektis esitatud. 1.3 Teehoiutööde kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 10.08.2015. a määrusest nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedinõuded". 1.4 Seletuskirjas fikseerida, et ajutine liikluskorraldus tööde teostamise ajal lahendatakse vastavalt majandus- ja taristuministri 13.07.2015. a määrusele nr 90 "Liikluskorralduse nõuded teetöödel". 1.5 Arvestamisele kuuluvad Tartu linna kodulehel või linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna arhiivis asuvad kehtivad planeeringud ja dokumendid: 1.5.1 Tartu linna üldplaneering, kehtestatud 06.10.2005. a; 1.5.2 Tartu linna jalgrattaliikluse arenguskeem, OÜ Hendrikson & Ko 01.12.2006. a; 1.5.3 Tartu Linnavalitsuse poolt kavandatavate kergliiklusteede eskiisprojekt. V köide: Vaksali tn lõigus Näituse tn - Riia tn, sadamaraudtee koridor ja Ülenurme tn, Tartu linn, Artes Terrae OÜ 15.12.2014. a; 1.5.4 Kastani 183b ja lähiala detailplaneering, 24.05.2001. a. 1.6 Muud arvestamisele kuuluvad dokumendid: 1.6.1 AS Eesti Raudtee 19.05.205. a kiri nr 4-1.3.1/132-4 "Kergliiklusteede rajamine Tartu linnas, tehnilised tingimused". 1.7 Projekti (ja selle osasid) võib koostada vastavat tegevusluba omav füüsiline või juriidiline isik. 1.8 Projekti koostamise aluskaardiks võtta aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud) digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500, kus on esitatud andmed koostaja kohta (ettevõtja nimi, litsentsi nr, töö nr), mõõdistamise aeg. Geodeetiline alusplaan peab olema registreeritud linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna geodeesiateenistuses. Alusele peavad olema kantud kõik puud. 1.9 Väljastatud linnaehituslikud nõuded, võrguettevõtete tehnilised tingimused jm projektiga seonduvad dokumendid lisada projekti kausta. 2. Projektlahenduse sisu 2.1 Projekteerida marsruudil Riia tn - Kase põik - Kabeli tn - Ülenurme tn - Võru tn jalgratta- ja jalgtee rajamine lisas 1 näidatud mahus. Kui projektlahendus seda tingib, võib projekteeritavat ala suurendada või vähendada. 3.2 Jalgratta- ja jalgtee ning jalgrattaradade projekteerimisel lähtuda punktis 1.5.3 nimetatud ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 3 tel 736 1242, faks 736 1164 www.tartu.ee 51003 TARTU reg kood 75006546 [email protected] tööst. Projekteerida olemasolevate jalgratta- ja jalgteede sidumine projekteeritava teega. Jalgratta- ja jalgtee ristumistel sõiduteega tagada, et ristumiskohtadel ei oleks äärekivi kõrgem kui 0 cm. Projekteerida liikluskorraldust selgitavad ning liiklusohutust tagavad meetmed (suunaviidad, tähistus, markeering, vajadusel piirangud liiklusele, piirded, ohutussaared jms) projekteeritaval alal. 3.3 Väike kaare tänava lähedusse projekteerida jalgratta- ja jalgtee äärde kergliiklejate loendamisseade (induktiivanduritega teekattes jalgratturite loendamiseks ja optiline seade jalakäijate lugemiseks) koos jalgratta automaatse teeninduspunktiga (rehvirõhu kontroller ja pump, olulisemad töövahendid). Teeninduspunkt varustada elektri püsitoitevoolu liitumisega. Teeninduspunkti juurde projekteerida jalgratta hoiuraam, pink, prügikast jms. 3.4 Sõidukijuhtidele tagada ristmikel projekteeritavale jalgratta- ja jalgteele normikohane nähtavus, projekteerida vastavad meetmed. Näidata asendiplaanil nähtavuskolmnurgad. Kruntidele juurdepääsuteede projekteerimisel tagada jalgratta- ja jalgtee pikiprofiili säilimine ühtlase joonena. Kruntidele juurdepääsuteedel projekteerida jalgratta- ja jalgtee ning jalgtee sõidutee konstruktsiooniga. 3.5 Vajadusel projekteerida teemaaga külgnevate krundiomanike poolt tee maa-alale rajatud taristute (piirdeaedade jms) ümbertõstmine tee maa-alalt krundi piiridesse. 3.6 Lahendada projekteeritavalt alalt sademevee ärajuhtimine. Tee vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise projekteerimisel leida lahendused, mis väldiksid sademevee valgumise tänavamaalt naaberkruntidele. Sademevee kogumiskaevude asukohtade projekteerimisel leida asukohad, mis väldiksid kogumiskaevudest ülesõitmist sõiduki ratastega. 3.7 Projekteerida jalgratta- ja jalgtee valgustamine. Asendiplaanil näidata tänavavalgustuse toitekaablite ja mastide asukohad. Projekteerimisel teha koostööd linnamajanduse osakonna tänavavalgustuse peaspetsialistiga. 3.8 Projekteerida põõsaste ja kõrghaljastuse likvideerimine ning okste piiramine. 3.9 Fikseerida väljakaevatava pinnase maht ja ladustamise koht. 3.10 Projekteerida ehitusest tulenev tehnovõrkude rajamise, rekonstrueerimise, kaitsmise ja ümbertõstmise vajadus. Ehitustööde läbiviimiseks projekteeritaval alal võtta luba olemasolevate ja projekteeritavate tehnovõrkude valdajatelt. 3.11 Näha ette tööde käigus rikutud katete (sh muru) taastamine. Katete taastamiseks näidata alad, mahud, ristlõiked ja konstruktsioonid. Projekteerimisel lähtuda Tartu linna kaevetööde eeskirjast ja majandus- ja taristuministri 10.08.2015. a määrusest nr 101 "Tee ehitamise kvaliteedinõuded". 3.12 Esitada töömahtude koondtabel erinevate tööliikide kohta. 3.13 Projekti mahus esitada järgmised tööjoonised: 3.13.1 asendiplaan koos liikluskorralduse, tänavavalgustuse, haljastuse ja tehnovõrkudega; 3.13.2 jalgratta- ja jalgtee ning jalgtee rist- ja pikiprofiilid; 3.13.3 vertikaalplaneerimise joonis koos sademevee ärajuhtimisega; 3.13.4 konstruktiivsed ristlõiked. 3. Ehitusprojekt esitada digitaalselt e-posti aadressil [email protected] või paberkandjal (5 identset eksemplari paberkandjal, millest üks köita pappkaantega arhiveerimiseks projektide arhiivis ja digitaalselt *.pdf ning *.dgn formaadis) arhitektuuri ja ehituse osakonnale (Küüni 5, III k, tuba 323) läbivaatamiseks ja ehitusloa taotlemiseks. Võru tänav T61 krundile kavandatava raudteerajatise ehitusloa ja kasutusloa väljastab Tehnilise Järelevalve Amet. Projekt kooskõlastada Võru tänav T61 krundile ehitamise osas Tartu maavanemaga. Lugupidamisega ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 3 tel 736 1242, faks 736 1164 www.tartu.ee 51003 TARTU reg kood 75006546 [email protected] / allkirjastatud digitaalselt / Urmas Ahven juhataja Peep Margus 736 1158 [email protected] ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 3 tel 736 1242, faks 736 1164 www.tartu.ee 51003 TARTU reg kood 75006546 [email protected] Lisa 1 Projekteeritav ala Lıi gePK10+58- 11+09 Lıi gePK11+47- 11+84 vast 5m KLT ser vast 5m KLT ser aius uhulca1, av l proj.valgustusmast 6m at us ast ai uhulca1, degaaed av l dj halj l at ast likvideeritav viljapuuaed i dj j oonpost hal 0,8-1,1 l 0,4 0,3 4,90-6,1 0,2 4,0 0,2 1,5 4,0 0,2 1,0 pir i av bet undi aam a hoone proj .uusker g l ii klust ee proj .uusker g l ii klust ee am u r kr t i i r pi i deer ev el pi undi undi proj. metallpostidel kvi .ol aj vırkaed h=2,0m ev al kr ol kr i l .ol ol.olev likvid. rekivi ol proj. metallpostidel 0,5 vırkaed h=2,0m 921 921 20 ,% 20 ,% proj. puidust plankaed h=2,0m rekivi 15*30cm h=4cm proj. valgustuse toitekaabel 2x kırgepingekaabel proj. valgustuse toitekaabel TP II TP I TP I h=6cm AC 16 surf h=5cm AC 8 surf AC 8 surf h=5cm Paekivist killustikalus fr 16/32+8/12 mm h=20cm h=25cm Paekivist killustikalus fr 16/32+8/12 mm Paekivist killustikalus fr 16/32+8/12 mm h=20cm h=20cm Kruusliiv (dreenkiht) k>1m/p Kruusliiv (dreenkiht) k>1m/p h=20cm Olemasolev pinnas ja/vıi titepinnas Olemasolev pinnas ja/vıi titepinnas peenliivast k"e0,5 m/p (vaj peenliivast k"e0,5 m/p (vaj Lıi gePK 0+60-9+35 Lıi gePK 9+35- 10+18(l eki gukoht ) proj .uusker g l ii klust ee proj.valgustusmast 6m 0,4-3,0 0,5 4.0 0,5 0,4-2,8 0,5-7,5 2,0 4,0 0,6 pir i torupiire h=1,0m undi ol .ol evpi nd vne a v asal d 10cm + m uruk l a tud parkl kr 1: ii 1, deaed spekt j 5 hal 5 1, m etest ooksurada 1: ekteeri r per pii sı el proj 20 ,% j m ul 0.2 ca3, 0% 921 20 ,% purustatud kruusast peenar h=5cm killustikusıelmed 10cm TP I liivalus 20cm AC 8 surf h=5cm kookoskiududega erosioonitıkke matt proj. valgustuse toitekaabel Paekivist killustikalus fr 16/32+8/12 mm h=20cm muld 10cm + muruklv Kruusliiv (dreenkiht) k>1m/p h=20cm TP I h=5cm AC 8 surf Olemasolev pinnas ja/vıi titepinnas M˜RKUSED: h=20cm Paekivist killustikalus fr 16/32+8/12 mm peenliivast k"e0,5 m/p (vaj 1. Projekteeritud killustikkattega parkla klgneb lıigus PK 0+55-2+00 h=20cm Kruusliiv (dreenkiht) k>1m/p Olemasolev pinnas ja/vıi titepinnas 1. Pargi tpi valgustid on projekteeritud kuni PK 2+00. peenliivast k"e0,5 m/p (vaj T nimetus: Tartu linn kergliiklustee rajamine Tinter-Projekt O lıigus Riia tn. kuni Vıru tn. Emajıe 1A Tel. 7 475 333 51008, Tartu [email protected] T Tellija: Tartu linnavalitsus Amet: Nimi: Allkiri: linnamajanduse osakond Joonise nimetus: Projektijuht: Vello Sova Kergliiklustee tpristlıiked Projekteerija: Arvo Vahtra Kuupev: Staadium: Mııtkava: T nr: Joonis: 20.06.2016 6-5 TP 1:100 05-16-TP Saatja: Arvo Vahtra <[email protected]> Saatmisaeg: 15. august 2016. a. 13:47 Adressaat: TJA - Avalik Teema: Kergliiklustee projekti koosk�lastamine Manused: KLT_koosk�lastuse_taotlus_TJA.bdoc; 05-16-TP Seletuskiri_JJT.pdf; 05-16-TP T��psed_Ristprofiilid_6_5.pdf; 05-16-TP T��psed_Ristprofiilid_6_4.pdf J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud Tere. Saadame teile �levaatamiseks kergliiklustee projekti, mille koosseisus rajatakse ka uus raudtee �lek�igukoht. Seet�ttu on ka tellija kirjutanud l�htetingimustese koosk�lastamise n�ude Tehnilise j�relevalve ametiga. Kirjale lisatud taotlus ja seletuskiri ning �lek�igukohaga seotud l�iked. Kuna asendiplaan on dwg formaadis ja �sna mahukas, sooviks t�psustada kas saadan ainult raudteega kokkupuutuva l�igu joonise v�i kogu projekti? Lugupidamisega, Arvo Vahtra Tinter-Projekt O� 5116931 Lıi gePK28+70 i nge ı hulinipost 2,4 2,0 4,8 Kı rgepi 67,00 .kraav proj 66,00 65,00 1: 2 64,00 64,16 sidekaabel M˜RKUSED: 1. Lıige on antud konkreetsest kohast aga kehtib tplahendusena PK 28+32-29+33 Lıi ge l esıi dukohast LE 71 1. 3m 0. 65m v e ser ee 2m 1. 3m dut 2. t sı i kat 0, 2 1. 6m 1m 2% A 5 1, 1: TP I h=5cm AC 8 surf h=20cm Paekivist killustikalus fr 16/32+8/12 mm h=20cm Kruusliiv (dreenkiht) k>1m/p Olemasolev pinnas ja/vıi titepinnas peenliivast k"e0,5 m/p (vaj M˜RKUSED: 1. Lıige kehtib Kabeli tn. PK 11+46 par ja Aardla tn. lesıidukoha kohta PK 18+48 vas. 2. Raudteeseadmete paigutuse mııdud on vıetud Eesti Raudtee side-ja turvanguameti tst nr. 301.16-AT T nimetus: Tartu linn, Raudtee tnav Tinter-Projekt O jalgratta- ja jalgtee rajamine lıigus Emajıe 1A Tel. 7 475 333 Riia tn. kuni Ringtee tn. T Tellija: 51008, Tartu [email protected] Tartu linnavalitsus Amet: Nimi: Allkiri: linnamajanduse osakond Joonise nimetus: Projektijuht: Vello Sova Kergliiklustee tpristlıiked Projekteerija: Arvo Vahtra Kuupev: Staadium: Mııtkava: T nr: Joonis: 20.06.2016 6-4 TP 1:100 05-16-TP

Allikas: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet dokumendiregister →