Täpsustatud taotlus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11, Tallinn 15072 Tehnilise Järelvalve Amet Sõle 23 A, Tallinn 10614 07.04.2015 Uuendatud 15.10. 2015 1 Täiendatud 24.08.2016 2 Täiendatud hoonestusloa taotlus avaliku veekogu koormamiseks tuuleelektrijaamaga Käesolevaga esitame teile täiendatud hoonestusloa taotluse Saaremaa lääneranniku piirkonnas territoriaalmeres tuuleelektrijaama3 rajamiseks. Taotlus on koostatud vastavalt Veeseaduses (§ 226) ning Elektrituruseaduses (§921 lg2) sätestatud nõuetele. Palume korraldada hoonestusloa menetluse algatamine käesolevas taotluses esitatud meretuulepargi rajamiseks väljaspool Pärnu maakonna mereplaneeringu ala. Üldinformatsioon Saare Wind Energy OÜ (edaspidi lühendina ka SWE OÜ) kavandab meretuulepargi arendamist Saaremaa lääneranniku piirkonnas territoriaalmeres. Meretuulepargi asukoht asub üldiselt üleriigilises planeeringus Eesti 2030+ tuuleparkide rajamiseks eelistatud alaks määratletud piirkonnas. Samuti on arvestatud olemasolevate 1 Hoonestusloa taotluse esitamise järgselt hakkasid 1.07.2015 kehtima veeseaduse muudatused, mistõttu on hoonestusloa menetlemine üle antud Tehnilise Järelvalve Ametile (TJA) ning on muutunud mõned nüansid hoonestusloa taotlusele esitatavates nõuetes. Käesolev uuendus sisaldab vajalikke korrektuure. 2 Hoonestusloa taotluse menetlemisel selgus 2016 aasta mais, et hoonestusloa menetlust ei saa algatata Pärnumaa merealal, sest seal koostamisel olevat maakonnaplaneeringut ei ole veel kehtestatud. Kuna maakonnaplaneeringu kehtestamise prognoositav aeg on jätkuvalt ebaselge, siis esitatakse käesolevaga 07.04.2015 esitatud (ja 15.10.2015 uuendatud) taotluse täiendatud variant. 3 Edaspidi käesolevas taotluses on kavandatavat avalikku veekogu koormavat tuuleelektrijaama nimetatud sünonüümina ka meretuulepargiks. Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  looduskaitsealadega, laevateedega, piisava kaugusega rannikust jms. Mere sügavus selles piirkonnas on ca 20 – 35 meetrit. Üldine ülevaade kavandatavast meretuulepargist on esitatud joonisel 1. Tuulepargi kavandatud võimsus on 600 MW ning esialgsete toodanguarvutuste (detailides konfidentsiaalne) kohaselt on kogu toodangu maht ca 2,8 TWh aastas. Käesolevaks ajaks koostatud lahenduses on kavas kasutada 100 Siemens SWT-6.0-154 (http://www.energy.siemens.com/hq/en/renewable-energy/wind-power/platforms/d6- platform/) elektrituulikut, igaüks võimsusega 6 MW. Arendajal on sõlmitud koostööleping Siemens Wind Power A/S’ga (Taani), kuid konfidentsiaalsusnõudest tulenevat ei ole lepingu täpset sisu võimalik käesolevas materjalis avaldada. Liitumine Eesti põhivõrguga toimub vastavalt Elering AS poolt on SWE OÜ’le väljastatud tehniliste tingimuste kohaselt Lihula – Sindi – Kilingi-Nõmme piirkonnas kas Sindi või Lihula alajaamas. Meretuulepargist kuni liitumispunktini rajatakse veekaabelliini ja maismaal kulgevat elektriülekandesüsteemi hõlmav lahendus, mida täpsustatakse ja täiendatakse ka käesolevast hoonestusloa taotlusest eraldiseisvate täiendavate töödega (sh planeeringud maismaal). Meretuulepargi liitumise küsimuses analüüsitakse koostöö võimalusi ka võimaliku täiendava Eesti- Läti vahelise elektriühendusega. Arvestades ametlikele protseduuridele (sh hoonestusloa menetlus ja selle osaks olev KMH4 koos uuringutega) kuluvat aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks tuuleelektrijaama tööle hakkamise ja võrguga liitumise ajaks 2022 aasta. Kavandatava meretuulepargi (sh liitumistasud ja merekaablite rajamine) maksumuseks on äriplaani raames tehtud arvutuste kohaselt suurusjärgus 1,7 miljardit eurot. Tegemist on suure investeeringumahuga objektiga, mille arendamisel toimub täiendava kapitali kaasamine ja organisatsiooni etapiviisiline kasv vastavuses projekti arengufaasidega. Finantsarvutuste järgi ei ole investeeringuid võimalik katta üksnes omakapitali ja laenudega, seepärast arvestatakse meretuulepargi projekti arendamisel ka ÜRO kliimakonventsiooni Kyoto protokolli paindlikes mehhanismides, ühisrakendus ja heitkogustega kauplemine (ingl. k. vastavalt Joint Implementation ja Emission Trading), osalemisega ning projekti tulemusena välditud kasvuhoonegaaside koguste (ingl. k. Emission Reduction Unit, ERU-de) müümise võimalusega. Sõltuvalt kvoodikaubanduse arengutest saab miljonite kvootide müümisega rahvusvahelisel turul märkimisväärset täiendust investeeringute tegemiseks. Vastavalt elektrituruseadusele (§922) võib hoonestusloa avaliku veekogu tuuleelektrijaamaga koormamiseks anda vaid elektriettevõtjale elektrituruseaduse tähenduses või elektriettevõtjaga ühte kontserni kuuluvale ettevõtjale konkurentsiseaduse § 2 lõike 3 tähenduses. SWE OÜ on tänasel hetkel elektriettevõtja (tooja ja müüja) tootes elektrienergiat päikesepaneelidega Jüris Harjumaal ja müües seda teisele ettevõttele. SWE OÜ osakapital on üle seaduses nõutud 31 950 €. 4 KMH – keskkonnamõju hindamine. Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Arendatava projekti hoonestamisloa väljastamise ajaks (st elektrituruseaduse nõude hetkeks) kujundatakse läbi täiendavate energiafirmade, koostööpartnerite ja investorite kaasamise SWE OÜ projekti mastaapsusele vastavaks ettevõtteks. Käesolevas etapis on kaasatud mitmeid erialaeksperte ja asjatundjaid, nt käesoleva taotluse koostamisel on konsultandina osalenud Eestis keskkonnakorralduse ja mereplaneerimise valdkonnas suure kogemusega Hendrikson & Ko OÜ. Äriplaaniliste arvutuste kohaselt ei ole tuulepark majanduslikult rentaabel juhul, kui arendatav projekt ei osaleks Kyoto paindlikes mehhanismides ja puuduks võimalus rahvusvahelisel kasvuhoonegaaside kvooditurul realiseerida välditavaid heitkoguseid. Projekt ei avalda Eesti elektritarbijatele hinnasurvet läbi taastuvenergia tasu kasvu, sest tasu iga- aastane kogusumma on limiteeritud. Ehitise kasutamise otstarve Meretuulepargi rajamine on eelkõige oluline samm elektritootmises järk-järgult taastuvatele energiaallikatele üleminekul. Arvesse võttes EL poolt seatud eesmärke 2030. aastaks kui kasvuhoonegaaside heidet tuleb vähendada 40% võrreldes 1990. aastaga, taastuvatel allikatel elektritootmine tuleb viia 27%-ni ja juba kaugemas perspektiivis jõuda süsinikuvaba majanduseni, siis annab kavandatav tuulepark nende eesmärkide saavutamiseks kaaluka panuse. Arvutusliku aastase elektritoodangu 2 800 GWh juures välditakse pea 2,5 miljoni tonni CO2 paiskamist atmosfääri. Eesti 2014. a elektritoodangust (13 274 GWh) moodustaks planeeritav elektritoodang 21%. Meretuulepargi kasutamise otstarbeks on elektrienergia tootmine ning suunamine põhivõrku. Tuuleelektrijaama töö kavandatakse kogu ekspluatatsiooniperioodil (2 x 20-25 aastat) pidevana ning selle tootmismaht sõltub eeskätt avamerel kujunevatest tuulekiirustest, samuti tuulikute tehnilise hoolduse kvaliteedist. Ehitise maksimaalne kõrgus ja sügavus ning muud olulised tehnilised andmed Meretuulepark koosneb elektrituulikutest, neist merel paiknevasse alajaama ühendatud elektrikaablitest, merel paiknevast alajaamast ning elektri ülekandesüsteemist kuni maismaal paiknevasse liitumispunkti (põhivõrgu alajaama). Elektrituulikud. Käesolevaks ajaks koostatud lahenduses on kavas kasutada Siemens SWT-6.0-154 (http://www.energy.siemens.com/hq/en/renewable-energy/wind-power/platforms/d6- platform/) elektrituulikut. Tuuliku mõned olulisemad tehnilised näitajad on alljärgnevad: o võimsus 6 MW; o rootori diameeter 154 m; o torni kõrgus täpsustatakse kuid orienteeruvalt 102 m; o elektrienergia tootmiseks sobiv tuule kiirus 3-25 m/s; o gondli ja tiibade kaal 360 tonni. Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Seega on ehitiste maksimaalseks kõrguseks 180 meetrit merepinnast. http://www.energy.siemens.com/hq/pool/hq/power-generation/renewables/wind- power/platform%20brochures/D6%20Offshore%20brochure_English_Apr2014_WEB.pdf Tuulikute paigutamiseks kasutatakse kogu maailmas üldjuhul üht kolmest alljärgneval joonisel toodud põhimõttelisest vundamendi tüübist (Skeem 1), millest esimene ja teine on enimlevinud. Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Skeem 1. Tuulikute vundamentide tüübid (gravitatsiooniline vundament, vai-vundament, tripood- vundament. Täpne tuuliku vundamendi tüübi valik sõltub eelkõige merepõhja geoloogiast. Kõvade setete puhul (aluspõhja kivimid, lubjakivi jne) ei pruugi vai-vundamendi pinnasesse rammimine olla teostatav. Pehmete setete puhul (pehme savi, meremuda jms) võib betoonvundament vajuda setetesse vähenenud kontrollitavusega (viltu). Pinnasesse süvistatava vaia süvistussügavus sõltub geoloogilisest situatsioonist ja võib olla kuni ca 15-20 meetrit merepõhja setetes. Arvestades Läänemere võimalikke jääolusid on praeguste eelduste kohaselt meretuulepargis kasutatavaks lahenduseks gravitatsiooniline vundament. Gravitatsiooniline vundament paigutatakse merepõhjale ilma süvistamata. Vajalikuks võib osutuda kuni mõne meetri sügavuseni toimuv pehmete setete (muda jms) eemaldamine ja merepõhja tasandamine (nt kivirahnude eemaldamine). Seega on gravitatsioonilise vundamendi sügavus kuni 3 meetrit merepõhja setetes. Tuulikute paigutamise sügavus on 20-35 meetrit. Seega, juhul kui kasutatakse vaivundamenti või vaiadega tripood-vundamenti, on ehitise sügavus merepinnalt 20-35 meetrit merepõhjani ning lisaks kuni 20 meetrit merepõhja setetes. Kokku merepinnalt mõõtes on ehitise maksimaalne sügavus kuni 55 meetrit. Gravitatsioonilise vundamendi korral on vastav maksimaalne sügavus 38 meetrit merepinnalt (kuni 35 meetrit veekihti + 3 meetrit põhjasetteid). Iga vundamendi põhjapindala on suurusjärgus kuni 500 m2. Praeguste teadmiste kohaselt on merepõhi valdavalt liivane ja kivine. Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Lisaks tuulikutele rajatakse meretuuleparki ka alajaam ning tuulikutest alajaamani rajatakse meretuulepargi sisene veekaabelliinide süsteem. Igast elektrituulikust lähtub elektrikaabel toodetud elektri ülekandmiseks. Need kaablid koondatakse/ühendatakse ning nad suunduvad tuulepargis merel paiknevasse alajaama. Selles tuulepargi siseses elektrienergia nö „kokkukogumise“ süsteemis kasutatakse pinget suurusjärgus kuni 33 kilovolti (kV). Need kaablid paigutatakse merepõhjale või maetakse suhteliselt madalale merepõhja pinnasesse (kuni 1 meetri sügavuseni). Merel paiknev alajaam. Meretuuleparki rajatav alajaam on elektrituulikuga analoogsel vundamendil paiknev platvorm, millel paikneb alajaam, kus elektrituulikutes toodetud ja tuulepargi siseste kaablitega „kokkukogutud“ elekter tõstetakse kõrgmale pingele (eeldatavasti 110 – 150 kV) ning siit algab ülekandesüsteem (merekaabel + maismaal paiknevad kaablid või õhuliinid) kuni liitumispunktini mandril paiknevas alajaamas (nt Sindi või Lihula). Foto 1. Illustreeriv näide alajaamast Nystedi meretuulepargist Taanis. Meretuulepargist kuni liitumispunktini rajatakse veekaabelliini ja maismaal kulgevat elektriülekandesüsteemi (maakaabel või õhuliin) hõlmav lahendus, mida täpsustatakse ja täiendatakse ka käesolevast hoonestusloa taotlusest eraldiseisvate täiendavate töödega (sh planeeringud maismaal). Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Elektri ülekandelahendused maismaal lahendatakse vastavasisuliste teiste planeeringute ja projektidega ning need ei ole käesoleva taotluse osaks. Veekaabelliin on kavandatud meretuulepargist suunaga Saaremaale, kuid selle konkreetne asukoht täpsustub edasises protsessis maismaalahenduse, meres täpsustuvate tingimuste (sh KMH) ja muude asjaolude alusel. Käesoleval ajal on taotluses mitu alternatiivset ülekandesüsteemi (veekaabelliini) asukohta. Liivi lahes on võimalik maismaale jõudmise kohtadeks Häädemeeste piirkond ning Virtsu piirkond. Veekaabelliinide alternatiivi valik ja trassi täpsustamine toimub edaspidi teostatavate täiendavate uuringute ja KMH raames. Meretuulepargi liitumise küsimuses analüüsitakse koostöö võimalusi ka võimaliku täiendava Eesti- Läti vahelise elektriühendusega. Käesolevaks on koostatud esmane põhimõtteline lahendus ülekandesüsteemist ja selle ruumilisest paiknemisest, see on esitatud joonisel 2. Meretuulepargi liitumise küsimuses analüüsitakse koostöö võimalusi ka võimaliku täiendava Eesti- Läti vahelise elektriühendusega/elektriühendusena, kuid seda lahendust detailsemalt ei ole käeolevale dokumentatsioonile veel lisatud. Ülekandesüsteemi paigutamisel on arvestatud et see oleks tehniliselt teostatav ja ohutu, arvestaks looduskaitseliste piirangutega (läbides võimalikult vähe kaitsealasid ja nende väärtuslikumaid osasid), sotsiaal-majanduslike huvidega (nt kalandus, maakasutus) ja oleks majanduslikult otstarbekas. Ülekandesüsteemi pikkus meretuulepargis asuvast alajaamast kuni põhivõrgu ülekandeliinini on orienteeruvalt kuni 186 kilomeetrit (vt joonis 2). Sellest maismaal olev osa on pikkusega 33 kilomeetrit ja meres olev osa, ehk veekaabelliin 153 kilomeetrit (Virtsu piirkonnas maismaale jõudmise korral ca 140 km). Vaatamata suurele ülekandevõimsusele (600 MW) on merekaabli läbimõõt suurusjärgus mõnikümmend sentimeetrit (eeldame orienteeruvalt kuni 30 cm). Seega on otseselt merekaabli poolt kasutatava merepõhja pindala kuni 45 900 ruutmeetrit. Merekaabli paigaldamine toimub spetsiaalsete kaablipaigalduslaevade abil. Võimalik on kaabli nö merepõhja kündmine adra laadse seadmega, mis kõigepealt avab merepõhja vao, seejärel paigaldab kaabli ning sama seadeldis seejärel ka sulgeb vao. Võimalik on ka kõigepealt merepõhja süvendi loomine, teise laeva pealt kaabli paigaldamine ning kolmanda tööoperatsioonina kaabli katmine merepõhja pinnasega. Täpne töö tehnoloogia valitakse arvestades lõpliku trassi asjaolusid ja kaablipaigaldusettevõtte tehnilise võimekust arvestades. Kaabli paigaldamisel ulatub tööde teostamise koridori laius mõnest meetrist mõnekümne meetrini. Käesoleval etapil eeldatakse laia töö koridori orienteeruvalt 30 meetrit. Sellisel juhul on veekaabelliini ehitusala pindala kuni 4 590 000 ruutmeetrit, ehk ca 4,6 km2. Vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 2007 aasta määrusele nr 19 Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord on veekaabelliini kaitsevöönd 100 meetri kauguseni kaablist mõlemale poole, seega ca 200 meetri laiune koridor. Sellisest arvestades on kaitsevööndi pindala 30,6 miljonit ruutmeetrit, ehk 30,6 km2. Veekaabelliini ehitusalase pindala sõltub edasise projekti arendamise käigus täpsustuva tehnoloogia valikust, täpsest trassivalikust ning otsustaja poolsest seisukohast, millena täpselt defineeritakse ehitisealust pindala (kaabli laius, ehitustööde teostamise koridori laius või kaitsevööndi laius). Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Foto 2. Illustreeriv foto adrast, mida on võimalik kasutada kaabli süvistamiseks merepõhja. Avaliku veekogu koormatava ala koordinaadid ja koormatava ala suurus ruutmeetrites ning ehitiste arv koormataval alal ning ehitiste ehitusalane pindala Meretuulepark kavandatakse Saaremaa läänerannikust 10 – 27 km kaugusele. Meretuulepargi hoonestusloa taotlusega hõlmatav maksimaalne pindala on 154,4 miljonit m2 (154,4 km2) ning olulisimate äärmiste punktide koordinaadid on: 1) 21o28,646´ E 58o 9,466´ N o 2) 21 46,115´ E 58o11,080´N 3) 21o53,362´ E 58o 6,386´ N o 4) 21 30,178´ E 58o 5,669´ N Meretuuleparki kavandatakse 100 elektrituulikut. Nende täpne asukoht määratletakse edasise hoonestusloa menetluse käigus võttes arvesse erinevate menetlusosalejate ja KMH käigus täpsustavaid tingimusi ning tehnilis-majanduslikke asjaolusid, mis samuti täpsustuvad edasise protsessi käigus. Meretuulepargi optimaalses lahenduses on kavandatava suurusega elektrituulikud üksteisest ca 800 – 1100 meetri kaugusel. Seega on 100 elektrituuliku poolt hõlmatav mere territoorium koos tuulikutevahelise alaga suurusjärgus 100 km2 (100 miljonit m2). Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Iga tuuliku vundament on pindalaga suurusjärgus kuni 500 m2. Seega on 100 elektrituuliku poolt hõlmatava merepõhja pindala ca 50 000 m2. Kui arvestada ehitusalana tuuliku labade/rootori maksimaalse ulatuse (diameeter 154 m) projektsiooni maapinnal/merepinnal, siis on ühe tuuliku pindala ca 19 000 m2 ning 100 tuuliku summana 1 900 000 m2 ehk 1,9 km2. Meretuuleparki rajatakse 1 alajaam, mis on elektrituulikuga analoogsel vundamendil paiknev platvorm, selle ehitise pindala on suurusjärgus 500 m2. Elektri ülekandesüsteemi pikkus meretuulepargis asuvast alajaamast kuni põhivõrgu ülekandeliinini on 186 km, sellest 153 km veekaabelliini (Virtsu piirkonnas maismaale jõudmise korral ca 140 km). Otseselt merekaabli poolt kasutatava merepõhja pindala on kuni 45 900 m2. Arvestades ehitusalase pindala ja koormatava ala hulka ka ehitustööde teostamise koridori (laiusega kuni ca 30 meetrit) on pindala 4 590 000 m2 (4,6 km2) ning kui ehitusalase pindala ja koormatava ala hulka arvatakse veekaabelliini kaitsevöönd (200 meetri laiune), siis on pindala 30,6 miljonit m2 (30,6 km2). Sõltuvalt edasise projekti arendamise käigus täpsustuva ruumilise lahenduse ja tehnoloogia valikust otsustaja poolsest seisukohast, millena täpselt defineeritakse ehitisealust pindala on maksimaalseks avaliku veekogu koormatava ala suuruseks (meretuulepark koos alajaama ja tuulepargi siseste kaablitega ca 100 km2 + veekaabelliin maksimaalses tõlgenduses ca 30,6 km2) ligikaudu 130 miljonit ruutmeetrit ehk 130 km2. Uuringu kirjeldus, mida soovitakse enne hoonestusloa andmist teha Hoonestusloa menetlemise protsessis on vajalik teostada keskkonnamõju hindamine (KMH). KMH osaks on ka keskkonna-alased uuringud täpsustamaks olemasolevat olukorda. KMH viiakse läbi vastava seaduse (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus) kohaselt, milles on fikseeritud nii menetlusprotsess kui sisulise hindamise temaatika. KMH raames teostatavate uuringute täpne vajadus fikseeritakse KMH programmi faasis, kuid seniseid analoogiaid arvestades on tõenäoliselt kõige mahukamateks linnustiku ja mereelustiku (merepõhi, kalastik, mereimetajad) uuringud. Täpse tehnilise lahenduse (projekteerimine, elektrituuliku konkreetne modifikatsioon ja seadistamine jms) jaoks (kuid samaaegselt on need abiks ka KMH’s) on vajalik teostada täiendavaid töid. Kõikide teemade osas tehakse konkreetse etapi vajadusi arvestavas täpsusastmes uuringud enne hoonestusloa andmist, kuid mõningatel juhtudel tehakse veelgi täpsemad, konkreetsemad ja mahukamad uuringud/analüüsid pärast hoonestusloa andmist enne. Vajalikud uuringud:  Batümeetriat täpsustav uuring  Merepõhja ehitusgeoloogiline uuring  Tuuletingimuste, lainetuse ja jääolude täpsustav uuring (sh eeldatavasti 1 aastane mõõtmine)  Logistika ja ehitusaegne tööde korralduse kontseptsioon Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Hoonestusloa taotletav kestus SWE OÜ taotleb hoonestusluba 50 aastaks. Tuuleelektrijaama potentsiaalne võimsus ja põhivõrguettevõtja kooskõlastus põhivõrguga liitumise tehniliste tingimuste kohta Meretuulepargi võimsus on 600 MW. Liitumine Eesti põhivõrguga toimub vastavalt Elering AS poolt on SWE OÜ’le väljastatud tehniliste tingimuste (kiri 05.02.2015 nr 2-7/2015/1-2, vt lisa 2) kohaselt kas Sindi või Lihula alajaamas. Meretuulepargist kuni liitumispunktini rajatakse veekaabelliini ja maismaal kulgevat elektriülekandesüsteemi hõlmav lahendus, mida täpsustatakse ja täiendatakse ka käesolevast hoonestusloa taotlusest eraldiseisvate täiendavate töödega (sh planeeringud maismaal). Arvestades ettevalmistuse (sh hoonestusloa taotlemine) aega, ehitusperioodi ja käivitamisfaasi, on prognoositavaks tuuleelektrijaama võrguga liitumise ajaks 2022 aasta. Veiko Väli Valery Makushin Juhatuse liige Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Lisad: 1. Joonised (1 ja 2) kavandatava tuuleelektrijaama asukoha piirkonnaga. 2. Elering AS tehnilised tingimused liitumiseks Lihula või Sindi alajaamas. 3. Keskkonna-alane ja planeeringuline ekspertarvamus. Hendrikson&Ko Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Lisa 1. Joonis 1. Meretuulepargi asukoht ja üldised andmed. Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Joonis 2. Elektriülekandeliini põhimõtteline lahendus. Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee  Lisa 2. Elering AS tehnilised tingimused liitumiseks Lihula või Sindi alajaamas Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee Saare Wind Energy OÜ Registrikood: 12747106 Tel: +(372) 55 538 653 Tartu mnt. 24-20, Tallinn 10115 A/a: EE257700771001409900 (LHV) [email protected] www.swe.ee Saatja: Veiko V�li <[email protected]> Saatmisaeg: 24. august 2016. a. 12:11 Adressaat: Liis Piper; Ahto Tuuling Koopia: 'Valery Makushin'; 'Kuido Kartau' Teema: Saare Wind Energy O� hoonestusloa taotlus Manused: Hoonestusloa taotlus _t�iendatud_24 08 2016.bdoc Tere K�esolevaga esitame t�iendatud hoonestusloa taotluse. Lugupidamisega, Veiko V�li Saare Wind Energy O� Juhatuse liige Hr Valery Makushin Koosolek 02.11.2015 Saare Wind Energy OÜ Kivi tn 2 Meie 26.08.2016 nr 2-7/2015/1-3 76805 Paldiski linn Tehnilised tingimused Saaremaa meretuulepargile Lugupeetud härra Valery Makushin Saare Wind Energy OÜ (edaspidi ka klient) on pöördunud Elering AS (edaspidi: Elering) poole tehniliste tingimuste taotlusega, uurimaks võimalusi 600 MW-se võimsusega tuuleelektrijaama liitumiseks põhivõrguga. Käesoleva kirjaga edastab Elering Teile tehnilised tingimused, orienteeruva ümberehitusmahu ja maksumuse kalkulatsiooni 600 MW-se tootmisvõimsuse liitumiseks kolme tehnilise lahenduse variandi jaoks. Käesolevad tehnilised tingimused on mittesiduvad ja koostatud arvestades nende väljastamise ajal Eleringi poolt sõlmitud liitumislepinguid ning Eleringi poolt esitatud liitumislepingu pakkumisi. Tehniliste tingimuste koostamisel aluseks võetud asjaolude muutumisel peate arvestama, et Eleringil on õigus vastavalt muuta ka tehnilisi tingimusi. Variant 1 - uus 330 kV alajaam Harku - Lihula – Sindi liini kõrvale Kliendi poolt planeeritava Saaremaa tuulepargi, võimsusega kuni 600 MW, elektrivõrguga ühendamise üks võimalus on rajada uus 330 kV alajaam perspektiivse Harku – Lihula – Sindi 330 kV liini kõrvale Läänemaal või Pärnumaal. Alajaama asukoht on näidatud joonisel 1, kuid joonisel näidatud asukoht on indikatiivne. Uue Harku – Lihula – Sindi elektriliini trassi koridor määratakse eraldi teemaplaneeringuga, mistõttu uue alajaama täpne paigutus ei ole teada. Harku – Lihula – Sindi 330 kV liinist tehakse planeeritavasse alajaama dupleks1 sisseviigud. Dupleks ühendusega on võimalik tagada planeeritava elektrijaama parem varustuskindlus. Tuulepargi sisseviigud planeeritavasse alajaama võivad olla kas simpleks2 või dupleks. Simpleks ja dupleks ühenduse selgituseks on lisatud joonis 2. Kui ühendatava tuulepargi võimsus on 500 MW või rohkem, tohib elektrijaama alajaama ühendada läbi kahe liitumisühenduse. Juhul kui perspektiivse tuulepargi võimsus jääb alla 500 MW, on lubatud tuulepark alajaama ühendada ka läbi ühe liitumisühenduse, kas simpleks või dupleks põhiselt. 1 Dupleks tähendab alajaama siseneva õhuliini ühendust alajaama mõlemale latile või sektsioonile, millest tingituna ehitatakse ühendus kahe võimsuslülitiga. 2 Simpleks tähendab alajaama siseneva õhuliini ühele latile ühendamist ühe võimsuslülitiga. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad ja võrgutasu vähendamise tingimused on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi Kvaliteedimäärus). Kvaliteedimääruse kohaselt likvideeritakse põhivõrgus tarbimiskoha etteteatamata elektrikatkestus 2 tunni jooksul, kui tarbimiskoht on ühendatud elektrivõrguga ühe liitumispunkti kaudu või 120, kui tarbimiskoht on ühendatud elektrivõrguga kahe või enama liitumispunkti kaudu. Variandi 1 puhul on tuuleelektrijaama elektrivõrguga ühendamiseks vajalik rajada uus alajaam, kuhu teostatakse sisseviigud rajatavast Harku – Lihula – Sindi 330 kV õhuliinist ning ehitatakse liitumispunktid tuuleelektrijaama ühendamiseks. Samuti tingib tuuleelektrijaama elektrivõrguga ühendamine olemasolevate õhuliinide rekonstrueerimise vajaduse. Toodud tehnilise lahenduse alusel koostatud liitumistasu kalkulatsioon on toodud välja tabelites 1-3. Tabel 1 „Liitumiste kalkulatsioon – alajaam“ annab ülevaate rajatavas alajaamas tehtavate tööde ning seadmete maksumusest, tabel 2 „Liitumiste kalkulatsioon – alajaama ühendus“ annab ülevaate perspektiivse Harku – Lihula – Sindi õhuliini planeeritavasse alajaama ühendamise maksumust ja tabel 3 „Liinide rekonstrueerimise maksumus“ näitab ülekandeliinide rekonstrueerimisega seotud kulutusi. Tabelites on toodud liitumiseks tehtavad tööd ja vajaminevad seadmed, kuid tehniliste tingimuste tööde maht ja hind ei ole lõplik ning võivad liitumislepingu täitmise käigus muutuda. Täiendavaks selgituseks Tabeli 3 osas lisame, et koostatud tehnilise lahenduse kohaselt on liitumise eelduseks Harku - Lihula - Sindi 330 kV õhuliini valmimine, mis on planeeritud aastasse 2020. Kõige enam piiravad liitumist olemasolevate 330 kV õhuliinide L300 Balti-Tartu, L301 Tartu-Valmiera ning L353 Eesti-Tsirguliina läbilaskevõimed. Tuulepargi poolt elektrienergia võrku andmisel 600 MW ulatuses on vaja eeltoodud õhuliinide läbilaskevõime suurendamiseks need rekonstrueerida. Nimetatud liinid on kavas rekonstrueerida seoses Baltimaade ja Kesk-Euroopa elektrisüsteemide sünkroniseerimisega aastaks 2025, kuid juhul kui Elering kõnealust investeerimisotsust ei tee, lisandub liitumistasule täiendavalt ca 110 miljonit eurot õhuliinide L300, L301 ja L353 rekonstrueerimise kulu. Samuti tuleb arvesse võtta ka Kesk-Euroopa elektrisüsteemide sünkroniseerimine, kui liitumine toimub pärast seda, siis tuleb teha ka uued analüüsid ja arvutused seoses uue sünkroonalaga liitumisega. Uues sünkroonalaga liitumine võib põhjustada uusi piiranguid, milleks ongi vaja teha uued arvutused. Lisaks liinidele L300, L301 ja L353, põhjustab Teie taotluses näidatud tuuleelektrijaama elektrivõrguga ühendamine olemasoleva 330 kV õhuliini L346 Paide-Sindi rekonstrueerimise vajaduse. Toodud liinide õhuliinide rekonstrueerimisega seonduvate tööde esialgne maksumus on nähtav tabelis 3 ehk „Liinide rekonstrueerimise maksumus“. Samuti lisandub eeltoodud tasule tootmissuunalise võimsusega liitumise menetlustasu 4000 eurot ja toimingutasu 15 300 eurot. Täpsemalt saab liitumistasu komponentidest lugeda kehtivatest Eleringi AS elektri põhivõrguga liitumise tingimustest (edaspidi: liitumistingimused). Hinnale lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras. Eeltoodud orienteeruv liitumistasu jääb täies mahus kliendi kanda. Täpne liitumistasu selgub liitumuspakkumuse väljastamisel, mille Elering edastab 90 päeva jooksul alates korrektse liitumistaotluse esitamisest ning menetlustasu laekumisest. Liitumise mahus tuleb kliendil ehitada enda elektripaigaldis kuni ehitatava alajaama liitumispunktideni, mistõttu lisanduvad liitumistasule kliendi kulutused. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  Perspektiivne Harku-Lihula-Sindi liin Perspektiivne 330 kV AJ Joonis 1 Perspektiivse alajaama ja liini asukoht Joonis 2 –330 kV jaotla. Tuulepargi sisend - simpleks, Eleringi Harku – Lihula- Sindi väljund - dupleks Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  Tabel 1 Liitumiste kalkulatsioon - alajaam Töö nimetus Töö nimetus Töö nimetus Töö nimetus Liitumine 600 MW, Liitumine alla 500 MW, Liitumine alla 500 MW, Liitumine 600 MW, tuulepargi ühendus läbi tuulepargi ühendus läbi ühe tuulepargi ühendus läbi ühe tuulepargi ühendus läbi kahe liitumisühenduse simpleks liitumisühenduse dupleks kahe liitumisühenduse liitumisühendusedupleks lahtritega, kaks Eleringi lahtritega, kaks Eleringi simpleks lahtritega, kaks lahtritega, kaks Eleringi liinilahtrit liinilahtrit Eleringi liinilahtrit liinilahtrit Projekteerimine ja Projekteerimine ja Projekteerimine ja Projekteerimine ja projektijuhtimine projektijuhtimine projektijuhtimine projektijuhtimine Üldehitustööd lahtrites Üldehitustööd lahtrites Üldehitustööd lahtrites Üldehitustööd lahtrites 330 kV dupleks lahtri 330 kV dupleks lahtri 330 kV dupleks lahtri 330 kV dupleks lahtri primaarseadmed primaarseadmed primaarseadmed primaarseadmed 330 kV lahtri dupleks 330 kV lahtri dupleks 330 kV lahtri dupleks 330 kV lahtri dupleks releekaitseseadmed releekaitseseadmed releekaitseseadmed releekaitseseadmed 330 kV simpleks lahtri 330 kV simpleks lahtri Juhtimine ja seire lahtri kohta Juhtimine ja seire lahtri kohta primaarseadmed primaarseadmed 330 kV lahtri simpleks 330 kV lahtri simpleks Omatarve Omatarve releekaitseseadmed releekaitseseadmed Juhtimine ja seire lahtri Kommertsmõõtmine Juhtimine ja seire lahtri kohta Kommertsmõõtmine kohta Omatarve Häiresalvesti Omatarve Häiresalvesti Kommertsmõõtmine Kvaliteedianalüsaator Kommertsmõõtmine Kvaliteedianalüsaator Laimõõtesüsteemi plokk Laimõõtesüsteemi plokk Häiresalvesti Häiresalvesti (PMU) (PMU) Kvaliteedianalüsaator Hoone Kvaliteedianalüsaator Hoone Laimõõtesüsteemi plokk Laimõõtesüsteemi plokk Muu Muu (PMU) (PMU) Hoone Ettenägematud kulud Hoone Ettenägematud kulud Muu Alajaam kokku 5 500 000 Muu Alajaam kokku 4 350 000 Ettenägematud kulud Ettenägematud kulud Alajaam kokku 4 650 000 Alajaam kokku 3 850 000 Tabel 2 Liitumiste kalkulatsioon – alajaama ühendus Liitumise liini km hind Ühikhind, EUR Sisseviigud Harku – Lihula – Sindi 330 kV liinist 390 000 eurot/1 km Ettevalmistatavad tööd 20 000 Ettenägematud kulud 5% Tabel 3 Liinide rekonstrueerimise maksumus Töö nimetus Kokku, EUR Paide – Sindi L346 üheahelalise 330 kV liini 14 781 000 rekonstrueerimine Õhuliinide L300 Balti-Tartu, L301 Tartu-Valmiera, L353 110 000 000 Eesti-Tsirguliina rekonstrueerimine Ettenägematud kulud 819 000 Võrgutugevduskulud kokku 125 600 000 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Variant 2 - uus 330 kV AJ Sindi – Kilingi-Nõmme liini kõrvale Kliendi poolt planeeritava Saaremaa tuulepargi, võimsusega kuni 600 MW, elektrivõrguga ühendamise teine võimalus oleks rajada uus 330 kV alajaam Kilingi-Nõmme - Sindi- Tartu 330 kV liini kõrvale Pärnumaal. Alajaama asukoht on näidatud joonisel 3, kuid joonisel näidatud koht on indikatiivne. Kilingi-Nõmme – Sindi – Tartu 330 kV liinist tehakse planeeritavasse alajaama dupleks sisseviigud. Dupleks ühendusega on võimalik tagada planeeritava elektrijaama parem varustuskindlus. Tuulepargi sisseviigud planeeritavasse alajaama võivad olla kas simpleks või dupleks. Kui ühendatava tuulepargi võimsus on 500 MW või rohkem, peab alajaama võrguga ühendama läbi kahe liitumisühenduse. Juhul kui perspektiivse tuulepargi võimsus jääb alla 500 MW, on lubatud tuulepark alajaama ühendada ka läbi ühe liitumisühenduse, kas simpleks või dupleks põhiselt. Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad ja võrgutasu vähendamise tingimused on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi Kvaliteedimäärus). Kvaliteedimääruse kohaselt likvideeritakse põhivõrgus tarbimiskoha etteteatamata elektrikatkestus 2 tunni jooksul, kui tarbimiskoht on ühendatud elektrivõrguga ühe liitumispunkti kaudu või 120, kui tarbimiskoht on ühendatud elektrivõrguga kahe või enama liitumispunkti kaudu. Variandi 2 puhul on tuuleelektrijaama elektrivõrguga ühendamiseks vajalik rajada uus alajaam, kuhu teostatakse sisseviigud Kilingi-Nõmme – Sindi – Tartu 330 kV õhuliinist ning ehitatakse liitumispunktid tuuleelektrijaama ühendamiseks. Samuti tingib tuuleelektrijaama elektrivõrguga ühendamine olemasolevate õhuliinide rekonstrueerimise vajaduse. Toodud tehnilise lahenduse alusel koostatud liitumistasu kalkulatsioon on toodud välja tabelites 4-6. Tabel 4 „Liitumiste kalkulatsioon – alajaam“ annab ülevaate rajatavas alajaamas tehtavate tööde ning seadmete maksumusest, tabel 5 „Liitumiste kalkulatsioon – alajaama ühendus“ annab ülevaate Kilingi-Nõmme – Sindi – Tartu õhuliini planeeritavasse alajaama ühendamise maksumust ja tabel 6 „Liinide rekonstrueerimise maksumus“ näitab ülekandeliinide rekonstrueerimisega seotud kulutusi. Tabelites on toodud liitumiseks tehtavad tööd ja vajaminevad seadmed, kuid tehniliste tingimuste tööde maht ja hind ei ole lõplik ning võivad liitumislepingu täitmise käigus muutuda. Täiendavaks selgituseks Tabeli 6 osas lisame. et koostatud tehniliste lahenduste kohaselt on liitumise eelduseks on Harku - Lihula - Sindi 330 kV õhuliini valmimine, mis on planeeritud aastasse 2020. Kõige enam piiravad liitumist olemasolevate 330 kV õhuliinide L300 Balti-Tartu, L301 Tartu- Valmiera ning L353 Eesti-Tsirguliina läbilaskevõimed. Tuulepargi poolt elektrienergia võrku andmisel 600 MW ulatuses on vaja eeltoodud õhuliinide läbilaskevõime suurendamiseks need rekonstrueerida. Nimetatud liinid on kavas rekonstrueerida seoses Baltimaade ja Kesk-Euroopa elektrisüsteemide sünkroniseerimisega aastaks 2025, kuid juhul kui Elering kõnealust investeerimisotsust ei tee lisandub liitumistasule täiendavalt ca 110 miljonit eurot õhuliinide L300, L301 ja L353 rekonstrueerimise kulu. Samuti tuleb arvesse võtta ka Kesk-Euroopa elektrisüsteemide sünkroniseerimine, kui liitumine toimub pärast seda, siis tuleb teha ka uued analüüsid ja arvutused seoses uue sünkroonalaga liitumisega. Uues sünkroonalaga liitumine võib põhjustada uusi piiranguid, milleks ongi vaja teha uued arvutused. Lisaks liinidele L300, L301 ja L353, põhjustab Teie taotluses näidatud tuuleelektrijaama elektrivõrguga ühendamine olemasoleva 330 kV õhuliini L346 Paide-Sindi rekonstrueerimise vajaduse. Toodud liinide õhuliinide rekonstrueerimisega seonduvate tööde esialgne maksumus on nähtav tabelis 6 „Liinide rekonstrueerimise maksumus“. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  Samuti lisandub eeltoodud tasule tootmissuunalise võimsusega liitumise menetlustasu 4000 eurot ja toimingutasu 15 300 eurot. Täpsemalt saab liitumistasu komponentidest lugeda kehtivatest Eleringi AS elektri põhivõrguga liitumise tingimustest (edaspidi: liitumistingimused). Hinnale lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras. Eeltoodud orienteeruv liitumistasu jääb täies mahus kliendi kanda. Täpne liitumistasu selgub liitumuspakkumuse väljastamisel, mille Elering edastab 90 päeva jooksul alates korrektse liitumistaotluse esitamisest ning menetlustasu laekumisest. Liitumise mahus tuleb kliendil ehitada enda elektripaigaldis kuni ehitatava alajaama liitumispunktideni, mistõttu lisanduvad liitumistasule kliendi kulutused. Kilingi-Nõmme – Sindi – Tartu 330 kV liin Perspektiivne 330 kV AJ Joonis 3 Perspektiivse alajaama ja liini asukoht Tabel 4 Liitumiste kalkulatsioon - alajaam Töö nimetus Töö nimetus Töö nimetus Töö nimetus Liitumine 600 MW, Liitumine 600 MW, Liitumine alla 500 MW, Liitumine alla 500 MW, tuulepargi ühendus läbi tuulepargi ühendus läbi tuulepargi ühendus läbi ühe tuulepargi ühendus läbi ühe kahe liitumisühenduse kahe liitumisühenduse liitumisühenduse simpleks liitumisühendusedupleks simpleks lahtritega, kaks dupleks lahtritega, kaks lahtritega, kaks Eleringi lahtritega, kaks Eleringi Eleringi liinilahtrit Eleringi liinilahtrit liinilahtrit liinilahtrit Projekteerimine ja Projekteerimine ja Projekteerimine ja Projekteerimine ja projektijuhtimine projektijuhtimine projektijuhtimine projektijuhtimine Üldehitustööd lahtri kohta Üldehitustööd lahtri kohta Üldehitustööd lahtri kohta Üldehitustööd lahtri kohta 330 kV dupleks lahtri 330 kV dupleks lahtri 330 kV dupleks lahtri 330 kV dupleks lahtri primaarseadmed primaarseadmed primaarseadmed primaarseadmed 330 kV lahtri dupleks 330 kV lahtri dupleks 330 kV lahtri dupleks 330 kV lahtri dupleks releekaitseseadmed releekaitseseadmed releekaitseseadmed releekaitseseadmed 330 kV simpleks lahtri 330 kV simpleks lahtri Juhtimine ja seire lahtri kohta Juhtimine ja seire lahtri kohta primaarseadmed primaarseadmed 330 kV lahtri simpleks 330 kV lahtri simpleks Omatarve Omatarve releekaitseseadmed releekaitseseadmed Juhtimine ja seire lahtri Kommertsmõõtmine Juhtimine ja seire lahtri kohta Kommertsmõõtmine kohta Omatarve Häiresalvesti Omatarve Häiresalvesti Kommertsmõõtmine Kvaliteedianalüsaator Kommertsmõõtmine Kvaliteedianalüsaator Laimõõtesüsteemi plokk Laimõõtesüsteemi plokk Häiresalvesti Häiresalvesti (PMU) (PMU) Kvaliteedianalüsaator Hoone Kvaliteedianalüsaator Hoone Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Laimõõtesüsteemi plokk Laimõõtesüsteemi plokk Muu Muu (PMU) (PMU) Hoone Ettenägematud kulud Hoone Ettenägematud kulud Muu Alajaam kokku 5 500 000 Muu Alajaam kokku 4 350 000 Ettenägematud kulud Ettenägematud kulud Alajaam kokku 4 650 000 Alajaam kokku 3 850 000 Tabel 5 Liitumiste kalkulatsioon – alajaama ühendus Liitumise liini km hind Ühikhind, EUR Sisseviigud Sindi – Kilingi-Nõmme 330 kV liinist 390000 2 ahelat 1 km Ettevalmistatavad tööd 20000 Ettenägematud kulud 5% Tabel 6 Liinide rekonstrueerimise maksumus Töö nimetus Kokku, EUR L346 üheahelalise 330 kV liini rekonstrueerimine 14 781 000 Ettenägematud kulud 819 000 L300 Balti-Tartu, L301 Tartu-Valmiera, L353 Eesti- 110 000 000 Tsirguliina Võrgutugevdused kokku 125 600 000 Variant 3 - liitumine perspektiivses Kilingi-Nõmme alajaamas Kliendi poolt planeeritava Saaremaa tuulepargi, võimsusega kuni 600 MW, elektrivõrguga ühendamise kolmas võimalus oleks liituda Eleringi planeeritavas Kilingi-Nõmme 330 kV alajaamas. Eleringi rajab Kilingi-Nõmme alajaama hulknurk skeemiga, mis on nähtav joonisel 6. Täiendavate lahtrite ehitamisel tuleb Kilingi-Nõmme 330 kV alajaam rekonstrueerida dupleks alajaamaks. Liitumise käigus tuleb Kilingi-Nõmme alajaamas täiendavalt paigaldada võimsuslüliti võrguettevõtja alajaamast väljuvate 330 kV õhuliinide Sindi – Kilingi-Nõmme ja Tartu - Kilingi-Nõmme lahtritesse ning ehitada välja 330 kV õhuliini Tartu - Kilingi-Nõmme lahtri ühendus esimeselt latisüsteemilt (S1), mida kirjeldab joonis 5. Tulenevalt asjaolust, et perspektiivses Kilingi-Nõmme alajaamas on maakasutus piiratud, on võimalik tuuleelektrijaamal Kilingi-Nõmme alajaama liituda kahe simpleks ühendusega ilma võimaluseta rekonstrueerida simpleks lahtreid dupleks lahtriteks. Kui ühendatava tuulepargi võimsus on 500 MW või rohkem, peab alajaama võrguga ühendama läbi kahe liitumisühenduse simpleks põhiselt. Juhul kui perspektiivse tuulepargi võimsus jääb alla 500 MW, on lubatud tuulepark alajaama ühendada ka läbi ühe liitumisühenduse, kas simpleks või dupleks põhiselt. Tarbimiskoha kohta elektrikatkestuse likvideerimise tähtajad ja võrgutasu vähendamise tingimused on sätestatud Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses “Võrguteenuste kvaliteedinõuded ja võrgutasude vähendamise tingimused kvaliteedinõuete rikkumise korral” (edaspidi Kvaliteedimäärus). Kvaliteedimääruse kohaselt likvideeritakse põhivõrgus tarbimiskoha etteteatamata elektrikatkestus 2 tunni jooksul, kui tarbimiskoht on ühendatud elektrivõrguga ühe liitumispunkti kaudu või 120, kui tarbimiskoht on ühendatud elektrivõrguga kahe või enama liitumispunkti kaudu. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Variandi 3 puhul on tuuleelektrijaama elektrivõrguga ühendamiseks on vajalik ehitada ümber Kilingi- Nõmme alajaam, kuhu teostatakse sisseviigud rajatavast Kilingi-Nõmme – Sindi – Tartu 330 kV õhuliinist ning ehitatakse liitumispunktid tuuleelektrijaama ühendamiseks. Samuti tingib tuuleelektrijaama elektrivõrguga ühendamine olemasolevate õhuliinide rekonstrueerimise vajaduse. Toodud tehnilise lahenduse alusel koostatud liitumistasu kalkulatsioon on toodud välja tabelites 7-9. Tabel 7 „Liitumiste kalkulatsioon – alajaam“ annab ülevaate alajaamas tehtavate tööde ning seadmete maksumusest, tabel 8 „Liitumiste kalkulatsioon – alajaama ühendus“ annab ülevaate Kilingi-Nõmme – Sindi – Tartu õhuliini alajaamaga ühendamise maksumust ja tabel 9 „Liini rekonstrueerimise maksumus“ näitab ülekandeliinide rekonstrueerimisega seotud kulutusi. Täiendavaks selgituseks Tabeli 9 osas lisame, et koostatud tehnilise lahenduse kohaselt on liitumise eelduseks on Harku - Lihula - Sindi 330 kV õhuliini valmimine, mis on planeeritud aastasse 2020 ning Kilingi-Nõmme 330 kV alajaama ehitamine. Kõige enam piiravad liitumist olemasolevate 330 kV õhuliinide L300 Balti-Tartu, L301 Tartu-Valmiera ning L353 Eesti-Tsirguliina läbilaskevõimed. Tuulepargi poolt elektrienergia võrku andmisel 600 MW ulatuses on vaja eeltoodud õhuliinide läbilaskevõime suurendamiseks need rekonstrueerida. Nimetatud liinid on kavas rekonstrueerida seoses Baltimaade ja Kesk-Euroopa elektrisüsteemide sünkroniseerimisega aastaks 2025, kuid juhul kui Elering kõnealust investeerimisotsust ei tee lisandub liitumistasule täiendavalt ca 110 miljonit eurot õhuliinide L300, L301 ja L353 rekonstrueerimise kulu. Samuti tuleb arvesse võtta ka Kesk- Euroopa elektrisüsteemide sünkroniseerimine, kui liitumine toimub pärast seda, siis tuleb teha ka uued analüüsid ja arvutused seoses uue sünkroonalaga liitumisega. Uues sünkroonalaga liitumine võib põhjustada uusi piiranguid, milleks ongi vaja teha uued arvutused. Lisaks liinidele L300, L301 ja L353, põhjustab Teie taotluses näidatud tuuleelektrijaama elektrivõrguga ühendamine olemasoleva 330 kV õhuliini L346 Paide-Sindi rekonstrueerimise vajaduse. Toodud liinide õhuliinide rekonstrueerimisega seonduvate tööde esialgne maksumus on nähtav tabelis 9 ehk „Liinide rekonstrueerimise maksumus“. Samuti katab alajaama ümberehitamisega seotud kulud klient. Samuti lisandub eeltoodud tasule tootmissuunalise võimsusega liitumise menetlustasu 4000 eurot ja toimingutasu 15 300 eurot. Täpsemalt saab liitumistasu komponentidest lugeda kehtivatest Eleringi AS elektri põhivõrguga liitumise tingimustest (edaspidi: liitumistingimused). Hinnale lisandub käibemaks seaduses sätestatud määras. Eeltoodud orienteeruv liitumistasu jääb täies mahus kliendi kanda. Täpne liitumistasu selgub liitumuspakkumuse väljastamisel, mille Elering edastab 90 päeva jooksul alates korrektse liitumistaotluse esitamisest ning menetlustasu laekumisest. Liitumise mahus tuleb kliendil ehitada enda elektripaigaldis kuni ehitatava alajaama liitumispunktideni, mistõttu lisanduvad liitumistasule kliendi kulutused. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  Kilingi-Nõmme – Sindi – Tartu 330 kV liin Kilingi-Nõmme alajaam Joonis 4 Kilingi-Nõmme alajaama ja liini asukoht Joonis 5 Perspektiivse Kilingi-Nõmme 330 kV alajaama ümberehitamine Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  Joonis 6 Kilingi-Nõmme alajaama hulknurk skeem Tabel 7 Liitumiste kalkulatsioon - alajaam Töö nimetus Töö nimetus Töö nimetus Liitumine 600 MW, Liitumine alla 500 MW, Liitumine alla 500 MW, tuulepargi ühendus läbi tuulepargi ühendus läbi ühe tuulepargi ühendus läbi ühe kahe liitumisühenduse liitumisühenduse simpleks liitumisühenduse dupleks simpleks lahtritega lahtriga lahtriga Projekteerimine ja Projekteerimine ja Projekteerimine ja projektijuhtimine projektijuhtimine projektijuhtimine Üldehitustööd lahtri kohta Üldehitustööd lahtri kohta Üldehitustööd lahtri kohta 330 kV simpleks lahtri 330 kV simpleks lahtri 330 kV simpleks lahtri primaarseadmed primaarseadmed primaarseadmed 330 kV lahtri simpleks 330 kV lahtri simpleks 330 kV lahtri simpleks releekaitseseadmed releekaitseseadmed releekaitseseadmed Juhtimine ja seire lahtri 330 kV lahtri dupleks lahtri Juhtimine ja seire lahtri kohta kohta primaarseadmed 330 kV lahtri dupleks Kommertsmõõtmine Kommertsmõõtmine releekaitseseadmed Häiresalvesti Häiresalvesti Juhtimine ja seire lahtri kohta Kvaliteedianalüsaator Kvaliteedianalüsaator Kommertsmõõtmine Laimõõtesüsteemi plokk Laimõõtesüsteemi plokk Häiresalvesti (PMU) (PMU) Muu Muu Kvaliteedianalüsaator 330 kV võimsuslülitite 330 kV võimsuslülitite Laimõõtesüsteemi plokk paigaldamine paigaldamine (PMU) 330 kV õla primaarseadmed 330 kV õla primaarseadmed Muu 330 kV võimsuslülitite Üldehitustööd lahtri kohta Üldehitustööd lahtri kohta paigaldamine Ettenägematud kulud Ettenägematud kulud 330 kV õla primaarseadmed Alajaam kokku 2 830 000 Alajaam kokku 2 110 000 Üldehitustööd lahtri kohta Ettenägematud kulud Alajaam kokku 2 530 000 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee  Tabel 8 Liitumiste kalkulatsioon – alajaama ühendus Liitumise liini km hind Ühikhind, EUR Sisseviigud Sindi – Kilingi-Nõmme - Tartu 330 kV liinist 390 000 2 ahelat 1 km Ettevalmistatavad tööd 20000 Ettenägematud kulud 5% Tabel 9 Liinide rekonstrueerimise maksumus Töö nimetus Kokku, EUR L346 üheahelalise 330 kV liini rekonstrueerimine 14 781 000 Ettenägematud kulud 819 000 L300 Balti-Tartu, L301 Tartu-Valmiera, L353 Eesti- 110 000 000 Tsirguliina Lisa võrgutugevdused kokku 125 600 000 Liitumise protseduurilised tingimused Elektrivõrguga liitumise ja elektrijaamale kohaldatavad nõuded on sätestatud Vabariigi Valituse määrusega nr 184 „Võrgueeskiri“. Võrgueeskiri on leitav Riigi Teataja kodulehel: https://www.riigiteataja.ee/akt/116022016014?leiaKehtiv. Elering AS elektrivõrguga liitumise protsess põhineb liitumistingimustel ning selle dokumendiga seotud lisadel. Hetkel kehtivad Põhivõrguga liitumise tingimused on leitavad Eleringi kodulehelt: http://elering.ee/public/Teenused/Tootja_liitumine/Uued_vorguga_liitumise_tingimused/Elering_AS_ elektri_pohivorguga_liitumise_tingimused_01.06.2016.pdf. Kõik põhivõrguga ühendamisega seotud menetlused, sealhulgas liitumistaotluse esitamine, tuleb edastada läbi liitumiste e-keskkonna egle.ee. Tootmisvõimsuse saamiseks ehitatavasse või Kilingi-Nõmme alajaama peab klient esitama Eleringile liitumistaotluse. Pärast menetluse arve tasumist kliendi poolt ning liitumistaotluse vastuvõtmist Eleringi poolt väljastab Elering 90 päeva jooksul liitumispakkumuse, mille alusel sõlmitakse liitumisleping Eleringi ja kliendi vahel ning tasutakse liitumistasu kliendi poolt. Liitumise väljaehitamise aeg on alates esimesest osamaksest kuni 55 kuud. Vastavalt Võrgueeskirja § 33 lõikele 3 arvestatakse liitumistasu hulka Eleringi poolt tehtavad uue tootmisvõimsuse ühendamiseks vajalikud kulud, sealhulgas uute elektripaigaldiste ehitamise ja olemasolevate elektripaigaldiste ümberehitamise kulud ning menetlus- ja toimingutasud. Kulud finantseeritakse kliendi poolt kolmes osamakses. Esimese osamakse suuruseks on 20 % lepingujärgsest maksumusest ning mis teostatakse 60 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Teise osamakse suuruseks on 50 % liitumislepingus ettenähtud esialgsest liitumistasust ja mis tuleb tasuda liitumisühenduse ehituse hanke võitja väljakuulutamisest alates 20 päeva jooksul. Kolmas osamakse moodustab ülejäänud osa tegelikest kuludest ja osamakse tasutakse liitumisühenduse valmimisest alates 45 päeva jooksul. Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee Pärast liitumislepingus ja võrgueeskirjas toodud tingimuste täitmist tuleb sõlmida Eleringiga võrguleping. Võrgulepingu kehtivuse ajal reguleerivad pooltevahelisi suhteid muuhulgas ka Eleringi võrgulepingu tüüptingimused, mis on leitavad Eleringi kodulehelt: http://elering.ee/public/Teenused/Vorguteenus/Elering_AS_vorgulepingu_tuuptingimused_alates_10.0 8.2014.pdf. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Sander Sorts liitumiste talitus tehnik tel 617 0032 Elering AS | Registrikood/Reg. code 11022625 | Kadaka tee 42, 12915 Tallinn, Estonia | Tel/Ph + 372 715 1222 | Faks/Fax + 372 715 1200 | www.elering.ee