Küsimused, ettepanekud ja vastuväited Harju maakonnaplaneeringule Rail Balticu

MTÜ Kangru Küla Selts Teie: 08.08.2016 [email protected] Meie: 24.08.2016 nr 12-4/2280 Küsimused, ettepanekud ja vastuväited Harju maakonnaplaneeringu Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramise ja KSH aruande kohta Austatud Kangru Küla Seltsi esindajad Täname Teid osalemast Rail Baltic maakonnaplaneeringu koostamises. Käesolevaga on lõppenud avalik väljapanek „Harju maakonnaplaneering Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramine“ osas. Avaliku väljapaneku jooksul laekunud ettepanekuid ja vastuväiteid on koosmõjus analüüsitud ja kaalutud ning kujundatud seisukohad nende arvestamise/mittearvestamise osas. Avaliku väljapaneku jooksul pöördusite kirjalikult Harju Maavalitsuse poole, soovides vastuseid esitatud küsimustele, ettepanekutele, vastuväidetele. Harju maavanem on põhjalikult analüüsinud Teie pöördumist. Pöördumisele anname järgmised vastused ja seisukohad: Esitatud selgitusetaotlus 1.1. Kas KSHs ja müramudelis on Soome transiitliiklusega arvestatud? Vastus: KSH-s ja kaubarongide liiklussageduse arvestamisel võeti aluseks AECOMI uuring, mille kohaselt saavutatakse 2040. aastaks kaubamaht 15,8 miljoni tonni RB kogutrassil. Sellest ligi 80% moodustab Soome kaubavahetus. Liiklusprognoosi koostamisel on arvestatud kõigi asjakohaste arengutega. Esitatud selgitusetaotlus 1.2. Mitu rongi koosseisu moodustab aastane 10-15 miljoni tonnine kaubamaht ja kas KSHs on sellega arvestatud? Vastus: Prognoositud kaubamahu teenindamiseks on 8 kaubarongi paari ööpäevas piisav (st 8 rongi ühes suunas ja 8 rongi teises suunas), millega KSH on arvestanud. Siiski tuleb arvestada, et kaubamahu jagunemine veeremkoosseisude vahel sõltub suuresti kauba tüübist, kogusest, turul valitsevast olukorrast, veoettevõtja võimalustest ja soovidest, infrastruktuuril valitsevast olukorrast (läbilaskevõime, olemasolevad liiklusgraafikud jne). Kauba transportimiseks kasutatav veeremkoosseis võib sõltuvalt situatsioonist varieeruda (nt konkreetse ettevõtte soovid, kasutatav logistika vms). Esitatud vastuväide 1: Kuniks ei ole teostatud uut mürahinnangut mudelit/kaarti/hinnanguid, mis arvestavad Soome transiidi lisandumisega Rail Balticu trassile, ei tohi KSHd kinnitada, kuna see on sel juhul puudulikult koostatud ja ei arvesta Rail Balticust tekkiva reaalse mõjuga ümbritsevale keskkonnale – nii kaitsealustele loomadele kui inimestele. Seisukoht esitatud vastuväitele 1: Uut mürahinnangut ei ole vajalik läbi viia, hindamisel ja modelleerimisel on arvestatud raudtee ja maantee koosmõjuga, lähtutud on TJA koostatud liiklusprognoosist. KSH-s ja kaubarongide liiklussageduse arvestamisel võeti aluseks AECOMi uuring, mille kohaselt saavutatakse 2040. aastaks kaubamaht 15,8 miljoni tonni RB trassil. Sellest ligi 80% moodustab Soome kaubavahetus. Liiklusprognoosi koostamisel on arvestatud kõigi asjakohaste Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452 15077 TALLINN Faks 611 8602 [email protected] www.harju.maavalitsus.ee arengutega. Esitatud selgitusetaotlus 2.1. Miks on vaja tuua Rail Balticu trass, mille põhikoormus jääb tulevikus Soome kaubatransiidi teenindamiseks, Eesti alevike ja külade vahele kui alternatiivne trass mõjutab vähem inimesi? Esitatud selgitustaotlus 2.2. Kas uuendatud KSH-s on arvestatud uute hiljuti lisandunud elamutega? Kui ei ole, siis palume teostada uus elamute loend 350 m trassi koridoris ja viia materjalid vastavusse tegelikkusega. Vastus (2.1.-2.2): Nagu Harju- ja Põhja-Raplamaa trassivariantide detailsem analüüs näitas, on ühese eelistuse väljatoomine selles piirkonnas äärmiselt keeruline. Võrdlustulemused näitasid, et mõjutatavate hoonete arvud olid suurusjärgus samad ja nii looduskeskkonna kui inimkeskkonna osas on antud nõrk eelistus läänepoolsele alternatiivile. Märgime, et inimkeskkonna osas vaadeldi ka lisaks eluhoonetele teisi kriteeriume (müra, vibratsioon, õnnetusoht, kohalik identiteet, kogukonna taluvusvõime, liikumisvõimalused, kohaliku rongiliikluse rakendamise võimalused raudtee vaba läbilaskevõime ulatuses, ehitised lähinaabruses, kinnistute väärtus – elamumaa, kinnistute väärtus – muu otstarbega maa, maa põllumajanduslik kasutus, põllumajandusmaade terviklikus, maa metsamajanduslik kasutus, maavarad, mõju kohalikule majanduskeskkonnale, kultuurimälestised, kaardistamata arheoloogiapärand, väärtuslik maastik ja miljöö, muu kriitilise või tähelepanu vajava iseloomuga kultuuripärand, visuaalsed aspektid, muu leevendava iseloomuga kultuuripärand). Lisaks võimaldab läänepoolne trass perspektiivse Soodevahe sõlmjaama kavandamist, samuti toetab läänepoolne trass paremini kohaliku transpordi väljaarendamise võimalust. Pikas perspektiivis on läänepoolsem trass paremini ühildatav perspektiivse Tallinn-Helsingi raudteetunneliga. Oluline on märkida ka, et idapoolse trassi puhul oleks mõjutatud rohkem uusi majapidamisi, mis seni ei paikne raudtee vahetus läheduses (läänepoolne trassi koridor kulgeb osaliselt olemasoleva 1520 mm raudteega samas koridoris). KSH on arvestanud konkreetsel ajahetkel ETAKi andmebaasis kajastunud hoonetega. Lisaks on müra leevendusvajaduse määramisel võetud arvesse hiljuti lisandunud elamud (2016.a seisuga ETAKi ja ehitisregistri põhjal) ja kehtestatud detailplaneeringud. Esitatud vastuväide 2: Avalikult ümber lükata vale ja eksitav väide, et eelistatud trassikoridor mõjutab vähem inimesi, sest eelistatud trassivalik mõjutab lisatud materjalide alusel rohkem inimesi kui alternatiiv. Seisukoht esitatud vastuväitele 2: kinnitame, et tegemist ei ole vale ja eksitava väitega. Nii nagu analüüs näitas, on ühese eelistuse väljatoomine selles piirkonnas äärmiselt keeruline. Võrdlustulemused näitasid, et mõjutatavate hoonete arvud olid suurusjärgus samad ja nii looduskeskkonna kui inimkeskkonna osas on antud nõrk eelistus läänepoolsele alternatiivile. Märgime, et inimkeskkonna osas vaadeldi ka lisaks eluhoonetele teisi kriteeriume (vt pikemalt eespool). Esitatud selgitustaotlus 3: 13.juuni 2016 korralduses on kirjas, et eelistatud trass on sotsiaal- majandusliku tulukuse võrdluses 30 aasta lõikes alternatiivist tulusam. 06. juuli 2015 materjalides on kirjas, et eelistatud trassi ehitus on 32 miljonit eurot kallim ja 30 a jooksul „teenitakse“ ehk hoitakse kokku 8 miljonit eurot sotsiaal-majandusliku efektina peamiselt reisijate ajakokkuhoiu näol (7,1 miljonit eurot). Seega on eelistatud trass 30 aasta perspektiivis 24 miljonit kallim!!! Ning tasuvusaeg seega 32/8*30=120 aastat. Mille alusel väidab Harju Maavalitsus, et eelistatud trass on sotsiaal-majandusliku tulukuse võrdluses 30 a lõikes alternatiivist tulusam, kui ta jätab arvestamata koheselt kallima ehitusmaksumuse? Vastus: Maakonnaplaneeringu ja KSH materjalides on selgitatud, mida mõeldakse Rail Balticu dokumentides sotsiaal- majandusliku tulu ja kulu all (seletuskirja ptk 2.3.4), kus on märgitud, et tinglik tulusus tuleneb väiksematest pikaajalistest kuludest. Kallim ehitusmaksumus on samuti materjalides välja toodud ja kaalutlemisel arvesse võetud (vt Lisa 4. Harjumaa ja Põhja-Raplamaa kahe trassialternatiivi täpsem analüüs), mistõttu ei saa seda pidada eksimuseks ega tahtlikuks info varjamiseks. 2 (8) Esitatud vastuväide 3: Avalikult ümber lükata vale ja eksitav väide, et eelistatud trassikoridor on pikaajalises perspektiivis kõige odavam, sest tehtud valik ei ole lisatud materjalide alusel ei lühiajaliselt ega pikaajaliselt kõige odavam arvestades nii ehitusmaksumust kui sotsiaal-majanduslikku tulu. Seisukoht esitatud vastuväitele 3: kinnitame, et tegemist ei ole vale ja eksitava väitega. Kallim ehitusmaksumus on samuti materjalides välja toodud ja kaalumisel arvesse võetud. Esitatud selgitustaotlus 4.1. Kui palju suureneb kahe peatuse lisandumisel (Luige ja Assaku) reisijate arv? Esitatud selgitustaotlus 4.2. Kui tänaseks ei ole tehtud kalkulatsiooni lisanduvate reisijate arvu kohta, siis mis alusel esitatakse kohaliku rongiliikluse arendamist olulise argumendina? Vastus (4.1.-4.2): Rail Baltic maakonnaplaneeringu koostamise eesmärk ega ülesanne ei ole lahendada kohalikku reisirongiliiklust. Küll on raudtee väljaehitamise, vastavasisuliste riigipoolsete otsuste vastuvõtmise ja veeremi soetamise järgselt Rail Baltic raudteed võimalik kasutada kohaliku reisirongi liikluseks. Nii nagu maakonnaplaneeringus on selgitatud (seletuskiri ptk 3.4), on kohaliku rongi opereerimise vajaduse ja võimalikkuse lõplikuks otsustamiseks perspektiivis vajalik kogumina analüüsida potentsiaalset reisijanõudlust, kohaliku rongiühenduse käivitamiseks ja opereerimiseks vajalikku investeeringute mahtu, võimalikku dotatsiooni suurust, sotsiaal-majanduslikke tulusid ja kulusid ning olemasoleva 1520 mm raudteetaristu ja teiste transpordiliikide (bussiühendus, olemasolevad rongiliinid, jmt) poolt pakutavaid võimalusi. Eeltoodust tulenevalt ei ole vastavasisulist analüüsi, mis puudutab ka reisijanõudlust ja reisijate arvu, Rail Baltic maakonnaplaneeringu koostamise raames koostatud, kuna kohaliku reisirongi liikluse lahendamine ei ole maakonnaplaneeringu ülesanne. Küll aga on müra modelleerimisel arvestatud võimaliku regionaalse liikluse mahuga. Siinjuures täpsustan, et kohaliku rongiliikluse arendamine ei ole olnud raudtee trassi asukoha väljatöötamise aluseks ega oluliseim argument eelistatud trassi asukoha valiku otsuste langetamisel. Valiku otsustamise alused on esitatud nii planeeringu materjalides kui kokkuvõtvalt 13.06.2016 vastuvõtmise korralduses. Juhin tähelepanu, et korralduses on toodud kohaliku reisirongiliiklus kui lisa- või toetav argument. Esitatud vastuväide 4: esitada uuring kohaliku rongiliikluse osas, kui palju suureneb kahe peatuse lisandumisel reisijate arv? Seisukoht esitatud vastuväitele 4: selgitame, et vastava uuringu koostamine ei ole Rail Baltic maakonnaplaneeringu osa, kuna maakonnaplaneeringu ülesanne ei ole lahendada kohalikku reisirongi liiklust. Vastavasisuline analüüs, mis puudutab ka reisijanõudlust ja reisijate arvu, puudub ja selle koostamine Rail Baltic maakonnaplaneeringu koostamise raames ei ole vajalik. Esitatud selgitustaotlus 5: Kui suur osa kogu eelarvest moodustab protsentuaalselt EL-i finantseering ja kui suur osa tuleb Eesti riigil maksta? Millistest vahenditest on planeeritud katta omafinantseering? Kui palju on planeeritud võtta laenu, siis kui pikaks ajaks ja millest vahenditest on planeeritud tagasimaksed. Palun saata tasuvusarvutused. Esitatud vastuväide 5: avalikustada kui suur osa on Rail Balticu Eesti kogueelarvest protsentuaalselt EL-i finantseering ja kui suur osa tuleb Eesti riigil maksta? Millistest vahenditest on planeeritud omafinantseering katta? Kui palju on planeeritud võtta laenu, siis kui pikaks ajaks ja millest vahenditest on planeeritud tagasimaksed. Avalikustada projekti tasuvusarvutused. Vastus selgitusetaotlusele ja seisukoht vastuväitele 5: Rail Balticu kogu projekti maksumuse arvestamisel on seni lähtutud AECOMi tasuvusuuringu tulemustest, mida uute andmete selgumisel täpsustatakse (nt Rail Baltic trassi planeerimise edenedes selguvad konkreetsemad ehituse maksumusega seotud kuluprognoosid. Praegu on Rail Balticu ühisettevõtte RB Rail AS tellimusel koostamisel uus kogu lähiregiooni kattev Rail Baltic tasuvusuuring, mille tulemused selguvad eeldatavalt 2017. a I poolel. 3 (8) Sellest tulenevalt lähtume praegu Rail Baltic Eesti osa maksumuse ning sellega seotud Eesti omafinantseeringu hindamisel viimastest olemasolevatest andmetest, mida samas nimetatud tasuvusanalüüsi tulemuste alusel tulevikus uuendatakse. Praeguste andmete kohaselt on raudteeprojekti Eesti osa kogumaksumus käibemaksuta ca 1,31 miljardit eurot, millest omaosalus moodustaks hinnanguliselt ca 300 miljonit eurot või enam. Nimetatud summale lisandub käibemaks, mis EL reeglite kohaselt ei ole EL vahenditest abikõlblik kulu. Kuna arvestatav osa Rail Balticu ehitusest jääb Euroopa Liidu järgmise, 2021+ finantsraamistiku (eeldatavasti 2021 -2027) perioodi, mille kohta ei ole praegu teada ei EL eelarvest Rail Baltic projektile toetuse taotlemiseks võiimalike fondide mahtu, prioriteete ega kaasrahastamise määrasid, siis selgub RB projekti Eesti osa omafinantseeringu suurus lähiaastatel, mil saame selle arvutada uue RB tasuvusanalüüsi tulemuste ja EL 2021+ finantsraamistiku fondide teemalise konkreetsema info alusel. Olemasoleva Euroopa Ühendamise Rahastu (CEF) rahastusleppe kohaselt antakse Rail Balticu projektile toetust toetusmääraga ehitustööde puhul 81% ja uuringute ning projekteerimise läbiviimisel vastavalt 85% abikõlblikust kulust (välja arvatud käibemaks). Sellise toetusmääraga toetust on Rail Balticule eraldatud praeguseks 2015. a CEF rahastusleppe kohaselt 175 390 775 eurot projekti Eesti osale, mille kasutuseks on riigi eelarvestrateegiaga kooskõlas kavandatud riigieelarvest omafinantseering aastani 2020 mahus 38 146 725 eurot; 2016.a esitatud järgmise RB etapi CEF taotluse alusel on rahastuslepe ette valmistamisel ning see sõlmitakse eeldatavalt lähikuudel. Rail Baltic projekti elluviimise järgmiste etappide omafinantseeringu katteallika(te) valik oleneb mitmetest teguritest nagu projekti täpsustatud kogumaksumus, omafinantseeringu eeldatav maht ja selle aastatevaheline jaotus, riigi prioriteedid investeeringuprojektide elluviimisel ning nendeks vajalike kulude kavandamisel riigi eelarvestrateegias. Samas tuleb otsuste tegemisel arvestada eelarve tasakaalu nõuet tulenevalt Euroopa Nõukogu direktiivist 2011/85/EL. Nimetatud eelarve tasakaalu nõue ei sõltu asjaolust, kas mingeid konkreetseid kulusid kavandatakse katta nt maksutulust või võõrvahendite kaasamise kaudu (laen, võlakirjad või avaliku ja erasektori koostöömudel (PPP)). Riigi eelarvepoliitikast sõltub, kas riigikassal on vaja riigile võlakohustusi võtta või mitte. Vajadusel võtab riigikassa otsusekohases mahus laenu või annab välja võlakirju, valides selleks teostamise ajal riigieelarve seisukohalt sobivaima lahenduse. Sõltumata finantseerimisskeemi valikust (sh sellest, kas kulud kavandatakse eelarvest omafinantseeringu katmiseks või nt osamaksete (laen või PPP) tasumiseks) otsustatakse ja planeeritakse RB projekti elluviimiseks vajaminevad kulud riigi eelarvestrateegias. Esitatud selgitusetaotlus 6.1.1.: kuidas saab väita, et häiringuid ei esine, kui algmaterjalides toodud andmete põhjal esineb? Lisaks ütleb REWildi uuring sõnaselgelt, loodepoolsem variant on seotud märkimisväärsete vastuoludega looduskeskkonnale – läbib Männiku raba ja ümbritsevaid looduslikke ja looduskaitseliselt väärtuslikke elupaiku, mis on rohevõrgustiku tuumala ning Natura 2000 varinimekirja ala. Sellel alal on registreeritud I ja II kaitse kategooriasse kuuluvate loomade leiukohad ning mitme kaitsealuse linnuliigi esinemine. Vastus: Kriteeriumi „häiringud“ all käsitleti KSH läbiviimisel kaitstavatest loodusobjektidest (LKS) kaitstavaid loomaliike, eelkõige kaitsealuste ja häiringutundlike linnuliikidega seonduvat, kellele inimtegevusest lähtuv mõju võib avalduda otsesest elupaigast või pesapuust oluliselt kaugemal. Hindamisel tugineti häiringu mõjutsoonide ulatustele, mis on toodud KSH aruandes. Need jäävad eri kotkaliikide ja must-toonekure puhul vahemikku 100 m - 2 km. Teiste linnuliikide häiringuulatus on eeldatavasti tagasihoidlikum, üldjuhul ei ületa suurusjärku 200-300 m. Loomaliikidega seoses on häiringute olulisust peetud vähemtähtsaks. Esitatud selgitusetaotlus 6.1.2.: kas trassil 13A-II + 10A –IV + 10C + 11A-I + 11A-II + 11C on 3 konnakotkapesa? Kus need asuvad? Vastus: KSH metoodikast tulenevalt võib öelda, et eelistatud trassialternatiivi (16B+14C+14G+11A- 4 (8) II+15B+11B-II) läheduses asub kaks häiringutundlikku kaitstavat loodusobjekti, milleks on Ülemiste väike-konnakotka püsielupaik (pesa asub nn mõõduka mõju tsoonis-100-400 m) ning sookure elupaik Männiku rabas ca 190 m kaugusel raudteest. Teised Lisa II-7 toodud kaitstavad loodusobjektid (nr 102- 106) ei ole KSHs välja töötatud hindamismetoodika alusel häiringutundlikud või ei asu mõjualas. Mõju neile hinnati teiste kriteeriumite lõikes. KSH aruande tekstilises osas ei ole tõepoolest Ülemiste väike- konnakotka püsielupaik kajastatud. Viime selles osas paranduse KSH teksti sisse. Alternatiivsel trassivariandi (13A-II+10A-IV+10C+11A-I+11A-II+11C ) lähedusse jääb aga kolm väike- konnakotka pesa: Saustisoo väike-konnakotka püsielupaik ca 700 m kaugusel; Patika väike- ja suur- konnakotka segapaari püsielupaik (pesa on mõõduka mõju tsoonis- 100-400 m) ning Pajupea väike- konnakotka püsielupaik (pesa on mõõduka mõju tsoonis - 100-400 m). Esitatud selgitusetaotlus 6.1.3.: kuidas saab väita, et eelistatud trassi lähedal elavat konnakotkast raudtee ei häiri, kuid alternatiivsel kaugemal asuvaid pesi väga häirib? Vastus: Tulenevalt eelnevast saab häiringute kriteeriumi lõikes eelistatud trassialternatiivi (16B+14C+14G+11A-II+15B+11B-II) elluviimist lugeda väiksema mõjuga tegevuseks kui seda oleks alternatiivi 13A-II+10A-IV+10C+11A-I+11A-II+11C realiseerumine. Korrigeerime KSH teksti lõigule jääva väike-konnakotka pesa osas. Muudatused ei anna põhjust trassivariantide eelistuse muutmiseks KSH-s. Esitatud selgitustaotlus 6.1.4.: kasutada protsentuaalset võrdlust väite juures, et looduslikku maakatet on ca 20 ha vähem kui alternatiivil. Vastus: Kuna KSH on oma olemuselt kvalitatiivne, siis kasutatakse kvalitatiivseid hindamismeetodeid ja numbrilisi hinnanguid üldjuhul välditakse. Protsendiliste väärtuste kasutamine inimkeskkonna koondeelistuse lõigus on erandlik. Teile informatsiooniks on eelistatud trassialternatiivil ca 12% vähem looduslikku maakatet kui alternatiivsel variandil. Esitatud selgitusetaotlus 6.2.: KSH LK 151. Kas ka 13B/C asetseb raudteest 0,3 ja 0,5 km kaugusel kolm konnakotka pesa? Eelistatud trassil asub pesa 217 m kaugusel ja hinnanguliselt on mõju nõrk. KSH hiljem mainib, et raudtee mõju konnakotka pesale on nõrk alates 0,4 km-st. Esitatud selgitusetaotlus 6.2.1.: Miks kasutatakse argumente valikuliselt, ehk vastavalt sellele, mida on vaja tõestada? Esitatud selgitusetaotlus 6.2.2.: Kuidas häirib raudtee 0,3 km kaugusel olevat pesa rohkem kui 0,2 km kaugusel olevat? Vastus: KSH-s ei kasutata argumente valikuliselt, vaid iga võrdluspaari korral on võrdlusolukord unikaalne. Kõnealust väike-konnakotkaste temaatikat käsitletakse KSH metoodika kohaselt häiringute kriteeriumi all. Teie poolt viidatud trassialternatiivid on 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E-III+11A-I+11A- II+11C ja 16A+16B+14C+14G+11A-II+15B+11B-II . Viimane neist on eelistatud alternatiiv, mille mõjualasse jääb Ülemiste väike-konnakotka püsielupaik (Ülemiste väike-konnakotka pesa asub nn mõõduka mõju tsoonis - 100-400 m). Mitte-eelistatud trassialternatiivi 9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E- III+11A-I+11A-II+11C mõjuulatuses asub kolm väike-konnakotka püsielupaika. Nendeks on Suursoo ja Pajupea püsielupaik (mõlemal juhul on pesad mõõduka mõju tsoonis- ca 0,3 km) ning Igavere püsielupaik (pesa paikneb nõrga mõju tsoonis, ca 0,5 km trassist). Seega on eelistatud trassialternatiivi mõõduka mõju alas 1 väike-konnakotka pesa samas kui mitte- eelistatud trassil jääks mõõduka mõju alasse 2 pesa ning lisaks veel 1 pesa nõrga mõju alasse. Seega, häiringute osas ei ole tõesti väga olulist erinevust, kas pesa asub 0,2 või 0,3 km kaugusel, kuid mitte- eelistaud trassil on tegemist kolme pesa häirimisega, eelistatud trassil puudutab mõju vaid üht pesa. Korrigeerime KSH sõnastust lk 151 ning toome täpsemalt välja kahe trassialternatiivide erinevuse mõju osas häiringutundlikele liikidele. Samas ei too see kaasa muudatusi trassi eelistuse osas üldiselt ega ka eelistuse muutumist häiringute kriteeriumi lõikes. 5 (8) Esitatud selgitustaotlus 6.3.: KSH LKK 151. miks pannakse hilisemasse pikema trassi võrdlusgruppi trassiosa, mis eelnevas võrdluses (LK 147) välistati?...Sellise eelnevalt välistatud lõigu 16D sisse toomine tekitab segadust ja pole võimalik aru saada milline on võrdlus kahe pika trassikoridori osas. Soovime detailset võrdlustabelit trassivariantide 16A + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B+II ja 9A + 13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C, kuna 16D on ju eelnevalt välistatud? Esitatud selgitustaotlus 6.3.1.: Miks võrreldakse kolme trassi kui peaks võrdlema kahte? See tekitab segadust ja annab võimaluse võrdlustulemustega hämada. Esitatud ettepanek 6.3.2: Palun teha ja esitada KSH võrdlus kasutades ainult kahte viimasesse valikusse jäänud trassikoridori 16A + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B+II ja 9A + 13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C. Vastus ja seisukoht ettepanekule: 16D trassi lõik toodi võrdlusesse Rapla maavanema seisukohta arvestades. Ettepanekuga on juba arvestatud. Põhja-Raplamaa ja Harjumaa osas juba koostatud täpsem analüüs sisaldab võrdlustabelit trassialternatiivide 16A + 16B + 14C + 14G + 11A-II + 15B + 11B+II ja 9A + 13B-I + 13C + 13B-III + 10E-III + 11A-I + 11A-II + 11C kohta. Esitatud selgitusetaotlus 6.4.1: Trassivaliku otsuse põhjenduses on öeldud, et eelistatud trassi koridoris häiringute osas häiringutundlikke liike teadaolevalt ei esine. Sama Lisa ii7 Kaitstavad objektid LK21-22 Objektid 102-106 räägib hoopis teist juttu. Miks ei ole need kriitilise väärtusega olulised aspektid kajastatud lõppjärelduses? Kuna järeldusotsuses öeldakse, et Lõike 13B/C-d läbiv alternatiiv on mitte- eelistatud häiringute kriteeriumis, kuna selle trassi läheduses asuvad 3 väike-konnakotka pesakohta (ca 0,3 ja 0,5 km). Esitatud selgitusetaotlus 6.4.2: Kas eelistatud trassikoridoris esineb häiringute osas häiringutundlikke liike või mitte? Vastus: Eelistatud trassialternatiivi (16B+14C+14G+11A-II+15B+11B-II) läheduses asub vastavalt KSH-s kasutatud hindamismetoodikale kaks häiringutundlikku kaitstavat loodusobjekti, milleks on Ülemiste väike-konnakotka püsielupaik (pesa asub nn mõõduka mõju tsoonis-100-400 m) ning sookure elupaik Männiku rabas ca 190 m kaugusel raudteest. Alternatiivse trassivariandi (13A-II+10A-IV+10C+11A-I+11A-II+11C) lähedusse jääb aga kolm väike- konnakotka pesa: Saustisoo väike-konnakotka püsielupaik ca 700 m kaugusel; Patika väike- ja suur- konnakotka segapaari püsielupaik (pesa on mõõduka mõju tsoonis- 100-400 m) ning Pajupea väike- konnakotka püsielupaik (pesa on mõõduka mõju tsoonis- 100-400 m). Piirkonna teise alternatiivse trassivariandi (9A-I+13B-I+13C+13B-III+10E-III+11A-I+11A-II+11C) lähedal asub samuti kolm väike-konnakotka pesa. Nendeks on Suursoo ja Pajupea püsielupaik (mõlemal juhul on pesad mõõduka mõju tsoonis- ca 0,3 km) ning Igavere püsielupaik (pesa paikneb nõrga mõju tsoonis, ca 0,5 km trassist). Seega on eelistatud trassialternatiiv häiringu kriteeriumi alusel sobivaimaks variandiks. KSH-s kasutatud metoodika ja ReWildi koostatud loodusuuringu kohaselt ei leidu eelistatud trassialternatiivi lähedal teisi häiringute suhtes tundlikke kaitstavaid loodusobjekte, mis vajaksid spetsiifiliste leevendavate meetmete rakendamist. Viitate Lisa II-7 toodud kaitstavatele loodusobjektide nimestikule, kus leidub häiringutundlikke objekte. Selgitame siinkohal, et mõju teistele kaitstavatele loodusobjektidele selles piirkonnas liigitub KSH-s kasutatud metoodika kohaselt teiste kriteeriumite alla, näiteks elupaikade kadu, killustumine ja suremus. Vastavalt neile asjakohastele kriteeriumitele on ka leevendavad meetmed välja töötatud Lisa II-7 toodud kaitstavate loodusobjektidele (nr 102-105). Selguse huvides sõnastame Lisa II- 7 punkt 105 toodud kaudse mõju ilmnemise võimalused kasutades KSH metoodika kriteeriumitega paremas vastavuses olevat sõnastust järgmiselt: Kaudne mõju läbi elupaiga lähedal kulgeva raudtee põhjustatud keskkonnatingimuste muutuse PEP lähialal. Esitatud selgitusetaotlus 6.5.1: Kas on arvestatud asjaoluga, et seoses linnustiku häiringutest tulenevate 6 (8) nõuetega tuleb aastas 6 kuu jooksul ehitustöid vältida? Vastus: Selliseid piirkondi, kus KSH leevendavad meetmed näevad ette ulatuslikud ajalised piirangud ehitustöödele, on vähe ning need on suhteliselt lühikesed ning ei põhjusta ületamatuid probleeme raudtee ehitusprotsessis. Märgime, et ehitustööde läbiviimiseks on KSH teinud ettepaneku koostada keskkonnakorralduskava. Esitatud selgitusetaotlus 6.5.2: Kas on arvestatud asjaoluga, et trassi valmimise järgselt tuleb seoses linnustiku häiringutest tulenevate nõuetega viia trassi hooldustööd läbi vaid sügisperioodil? Vastus: Ehitustööde läbiviimiseks on KSH teinud ettepaneku koostada keskkonnakorralduskava. Hooldustööde ajastamine vastavalt nende poolt põhjustatud häiringute mõju iseloomule toimub keskkonnakorralduskava koosseisus, kui on juba täpsemalt selge vajalike hooldustööde iseloom ning tihedus. Esitatud selgitusetaotlus 6.5.2: Kas tasuvusuuringus on arvestatud eeltoodud nõuetest tulenevate lisakuludega? Vastus: Detailne tasuvusanalüüs eelistatud trassile on kavas koostada. Maakonnaplaneeringu täpsusastmes sellises detailsuses tasuvusanalüüsi ei koostatud. Esitatud vastuväide 6: Lähtudes antud kirja punktides 2,3,4 ja 6 väljatoodud anomaaliatest, võib järeldada, et algmaterjale on tendentslikult ning kallutatult kasutatud järeldusotsuste kujundamisel. Parandada järeldusotsused korrektseks ja teostada uus Harjumaa ja Põhja Raplamaa kahe alternatiivi täpsem analüüs, mis kajastab ausalt ja avatult kõiki mõlema alternatiivi aspekte. Seisukoht vastuväitele 6: kinnitame, et algmaterjale ei ole tendentslikult ning kallutatult kasutatud järeldusotsuste kujundamisel. Järeldusotsuste parandamiseks ja uue Harjumaa ja Põhja Raplamaa kahe alternatiivi täpsem analüüsi teostamiseks puudub vajadus. Võrdlusdokumendid ja täpsem analüüs kajastavad ausalt ja avatult kõiki mõlema alternatiivi aspekte. Esitatud ettepanek ja vastuväide 7: Esitada järgnevad algfailid samal kujul ka alternatiivsete trassivariantide kohta: 7.1. Lisa ii5 Mõjuhindamise tabelid 7.2. Lisa ii7 Kaitstavad loodusobjektid. Vastus ettepanekule ja seisukoht vastuväitele: Vastavalt KSH programmile koostati KMH täpsusastmes hindamise dokumentatsioon vaid eelistatud trassialternatiivile. Loodusuuringu eksperdi poolt tähtsaks peetud kaitsealused liigid on välja toodud loodusuuringu aruandes, mis on KSH lisa. Kokkuvõtlik vastuväide: 13.juuni 2016 korralduses toodud põhjendused nagu oleks eelistatud trass väiksema mõjuga nii inim- kui looduskeskkonnale ja eelistatud trass on sotsiaal-majandusliku tulukuse võrdluses 30 aasta lõikes alternatiivist tulusam, on ebatõesed, valikulised (nt kohene 32 miljonit eurot kallim ehitusmaksumus kaalub oluliselt üle „põhjendused“ toodud 8 miljonit euro sotsiaal-majandusliku efekti või väikekonnakotka pesa ümber toimuv) ja algmaterjalidega vastuolus. Seoses oluliste puudujääkidega ja kallutatusega materjalides, jätta KSH kinnitamata ja teostada Harju ning Põhja Raplamaa uus valikuprotsess ausalt ja avatult. Kokkuvõtlik seisukoht: eeltoodu põhjal ei saa nõustuda väitega, et tegemist on „oluliste puudujääkidega ja kallutatusega materjalides“. Uue Harju ja Põhja-Raplamaa valikuprotsessi läbiviimiseks puudub vajadus ja põhjendus, kuna valikuprotsess on olnud aus ja avatud. Ühtlasi teatame, et Harju Maavalitsus korraldab avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavad avalikud arutelud maakonna erinevates piirkondades. Kõigil huvitatud isikutel on õigus arutelul osalemiseks. 7 (8) Avalikud arutelud Harju maakonnas toimuvad järgmiselt:  Harju Maavalitsuses 29.08.2016 kell 14:00 (asukoht Roosikrantsi tn 12, Tallinn, III korruse saal).  Maardu Vaba Aja Keskuses 29.08.2016 kell 18:00 (asukoht Keemikute 12b, Maardu linn).  Rae Kultuurikeskuse suures saalis 30.08.2016 kell 18:00 (asukoht Aruküla tee 9, Jüri alevik).  Kiili Gümnaasiumis 31.08.2016 kell 18:00 (asukoht Kooli 2, Kiili alevik).  Saku Valla Majas 01.09.2016 kell 18:00 (asukoht Teaduse 1 Saku, II korruse suures saalis). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Rajasalu maavanem Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, Kiili Vallavalitsus, OÜ Hendrikson&Ko. Alan Rood 6118789 [email protected] 8 (8)