Soodevahe küla Laanemäe kinnistu ja reformimata riigimaa detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

Jüri 16. august 2016 nr 161 Soodevahe küla Laanemäe kinnistu ja reformimata riigimaa detailplaneeringu koostamise algatamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik Tehnilise Järelevalve Amet on esitanud taotluse detailplaneeringu koostamise algatamiseks Soodevahe külas asuvatel Laanemäe katastriüksusel (registriosa 12432902; katastritunnus 65301:002:1219; pindala 4,64 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa) ja Suur-Sõjamäe tn 41 maaüksusel (reformimata riigimaa; EHAK kood 7688 Soodevahe küla; pindala ca 7,1 ha; sihtotstarve 100% maatulundusmaa). Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on liita Laanemäe maaüksus ja osa Suur-Sõjamäe tn 41 maaüksusest üheks äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundiks, et kavandada sinna Rail Baltic reisirongide hooldedepoo. Detailplaneeringuga seatakse ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ning haljastus. Planeeringuala suurus on ligikaudu 11,7 ha. Detailplaneeringu koostamise eesmärk ei ole kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringuga, mille järgi on alale ette nähtud olemasoleva sihtotstarbe säilimine ehk maatulundusmaa sihtotstarve. Tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Detailplaneeringu:  koostamise algataja ja kehtestaja on Rae Vallavolikogu (aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa);  koostamise korraldaja on Rae Vallavalitsus (aadress Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harjumaa);  koostaja on OÜ Hendrikson & Ko (aadress Raekoja plats 8, Tartu, 51004, Tartumaa). Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Seega keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik. Otsuses ja otsuse lisas 1 „Soodevahe küla Laanemäe kinnistu ja reformimata riigimaa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“ toodu osas on oma seisukohad andnud Keskkonnaamet, Maa-amet, Maanteeamet, AS Eesti Raudtee ja Harju Maavalitsus, kelle seisukohtadest tulenevalt on otsust ja otsuse lisa 1 vastavalt täiendatud. Arvestades eeltoodut ja lähtudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1, § 22 lõige 1 punktist 33; planeerimisseaduse § 74 lõikest 8, § 75 lõikest 4, § 77 lõigetest 4-6, § 124 lõigetest 1, 2 ja 10, § 126 lõigetest 1-3, § 127 lõigetest 1-3, § 128 lõigetest 1 ja 5, § 130 lõige 2 punktist 2, § 142 lõige 1 punktist 1, lõigetest 2 ja 6; keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 punktist 1, § 31¹, § 33 lõige 2 punktist 3 ja lõigetest 3-6, § 34 lõikest 2, § 35 lõigetest 3 ja 5-7; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ § 13 punktist 2; Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneeringust; Rae Vallavolikogu 10.02.2009 määrusega nr 108 kehtestatud Rae valla ehitusmääruse § 4 lõige 2 punktidest 4 ja 5; Rae valla, huvitatud isikute Tehnilise Järelevalve Amet, keda esindab Tehnilise Järelevalve Ameti põhimääruse alusel tegutsev peadirektor Raigo Uukkivi, osaühing Rail Baltic Estonia, keda esindab juhatuse liige Indrek Orav, puudutatud isiku Kalju Pulver ning detailplaneeringu koostaja OÜ Hendrikson & Ko, keda esindab juhatuse liige Jaanus Aavik, vahel sõlmitud ja 16.02.2016 jõustunud lepingust; Tehnilise Järelevalve Ameti taotlusest ning Rae Vallavalitsuse ettepanekust ja tutvunud Soodevahe küla Laanemäe kinnistu ja reformimata riigimaa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnanguga, Rae Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada Soodevahe küla Laanemäe kinnistu ja reformimata riigimaa detailplaneeringu koostamine Harjumaal Rae vallas Soodevahe külas ligikaudu 11,7 ha suuruse ala planeerimiseks. 2. Jätta Soodevahe küla Laanemäe kinnistu ja reformimata riigimaa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist keskkonnamõju. 3. Rae Vallavalitsusel väljastada Soodevahe küla Laanemäe kinnistu ja reformimata riigimaa detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad, mis peavad muuhulgas sisaldama otsuse lisa 1 punktis 13 nimetatud tegevusi. 4. Otsusega on võimalik tutvuda Rae valla kodulehel www.rae.ee ja tööpäevadel Rae Vallavalitsuses aadressil Aruküla tee 9, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa. 5. Rae Vallavalitsusel avaldada teade detailplaneeringu koostamise algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta Ametlikes Teadaannetes ja Rae valla kodulehel. 6. Rae Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu koostamise algatamisest ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest ajalehtedes Harju Elu ja Rae Sõnumid ning Keskkonnaametit, Maa-ametit, Maanteeametit, AS Eesti Raudteed, Harju Maavalitsust ja teisi valitsusasutusi, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb, ning isikuid, kelle õigusi või huve võib detailplaneering puudutada. 7. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 8. Otsuse peale võib esitada Rae Vallavolikogule vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates otsusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud otsusest teada saama, või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul otsuse teatavakstegemisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Agu Laius vallavolikogu esimees  Lisa 1 KINNITATUD Rae Vallavolikogu 16. august 2016 otsusega nr 161 Soodevahe küla Laanemäe kinnistu ja reformimata riigimaa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang Taust: Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on liita Laanemäe maaüksus ja osa Suur- Sõjamäe tn 41 maaüksusest üheks äri- ja transpordimaa sihtotstarbega krundiks, et kavandada sinna Rail Baltic reisirongide hooldedepoo. Detailplaneeringuga seatakse ehitusõigus ja hoonestustingimused, lahendatakse juurdepääsud, liikluskorraldus ja tehnovõrkudega varustamine ja haljastus ning sellega seoses teha ettepanek Rae valla üldplaneeringu muutmiseks. Planeeritav ala asub Rae vallas Soodevahe külas. Planeeringuala piirneb põhjast Eesti Raudtee depoo ja laadimisplatsidega (Tallinn-Tapa 115,0-118,2 km; katastritunnus 65301:011:0054), lõunast 11290 Tallinn-Lagedi riigimaanteega (katastritunnus 65301:002:0284; Tallinn-Lagedi tee T2, katastritunnus 65301:002:1457), idast reformimata riigimaaga ja läänest Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistu (katastritunnus 65301:002:1724, sihtotstarve äri- ja tootmismaa), Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistu (katastritunnus 65301:002:0710, sihtotstarve jäätmehoidla maa) ning Tallinna linna piiriga. Ligipääs planeeritavale alale on planeeritud mahasõiduga Tallinn-Lagedi riigimaanteelt. Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõige 2 punktile 3 tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse §142 lõike 1 punktis 1 sätestatud juhul. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1 kohaselt loetakse üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslikku muutmist üldplaneeringu muutmiseks. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Planeeritav tegevus vastab KeHJS § 6 lõige 2 punktile 10 ehk siis infrastruktuuri ehitamine või kasutamine. Raudteeseaduse § 2¹ lõike 2 kohaselt ei kuulu raudteeinfrastruktuuri hulka raudtee, mis ei ole avalik raudtee või mis asub depoos või tehnohooldepunktis. Ehk siis antud juhul ei ole planeeritava tegevuse põhjal tegemist Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus) § 13 punktis 3 nimetatud raudteeliini või raudteejaama rajamise, laiendamise või pikendamisega, välja arvatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud juhul. Antud tegevus kvalifitseerub määruse § 13 punktile 1 – KeHJS § 6 lõikes 1 ning käesolevas määruses nimetamata juhul tööstuspiirkonna arendamine. Asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest:  missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest;  missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;  strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse;  strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid;  strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel;  mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju;  oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus;  mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond;  eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;  mõju kaitstavatele loodusobjektidele;  eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Hinnang: 1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest Planeeritav ala asub Rae vallas Soodevahe külas. Planeeringuala piirneb põhjast Eesti Raudtee depoo ja laadimisplatsidega (Tallinn-Tapa 115,0-118,2 km; katastritunnus 65301:011:0054), lõunast 11290 Tallinn-Lagedi riigimaanteega (katastritunnus 65301:002:0284; Tallinn-Lagedi tee T2, katastritunnus 65301:002:1457), idast reformimata riigimaaga ja läänest Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistu (katastritunnus 65301:002:1724, sihtotstarve äri- ja tootmismaa), Suur-Sõjamäe tn 39 kinnistu (katastritunnus 65301:002:0710, sihtotstarve jäätmehoidla maa) ning Tallinna linna piiriga. Ligipääs planeeritavale alale on planeeritud mahasõiduga Tallinn-Lagedi riigimaanteelt. Planeeritav ala asub Rae vallas Soodevahe külas. Planeeritav ala on kiilja kujuga Tallinn-Tapa raudtee ja Suur-Sõjamäe tee vahelisel alal olev maatulundusmaa ja reformimata riigimaa. Planeeringuala piirneb põhjast AS Eesti Raudtee depoo ja laadimisplatsidega, lõunast ja idast riigimaanteega nr 11290 Tallinn-Lagedi (Suur- Sõjamäe teega) ning läänest Suur-Sõjamäe tn 37a kinnistuga, reformimata riigimaaga ja Tallinna linna piiriga. Ligipääs planeeritavale alale on planeeritud mahasõiduga Tallinn-Lagedi riigimaanteelt. Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 11,7 ha. Planeeritaval maa-alal ehitisregistri andmetel hooneid ei asu. Planeeritava ala moodustab lage rohumaa, mis on kohati võsastunud. 2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit Rae valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritav ala maatulundusmaa juhtotstarbega. Rae valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala maa-alal, millel on ette nähtud olemasoleva juhtotstarbe säilitamine. Planeeritav ala on kiilja kujuga raudtee ja Suur-Sõjamäe tee vahelisel alal olev maatulundusmaa ja reformimata riigimaa, mille sihtotstarbe pärane kasutamine on piirkonna arengutele jalgu jäänud. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata kavandatavale krundile äri- ja tootmismaa sihtotstarve. Seega on algatatav detailplaneering tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõike 1 punktist 1 Rae valla üldplaneeringu põhilahendust muutev detailplaneering. Tulenevalt PlanS § 142 lõikest 7 peab koostatav detailplaneering sisaldama üldplaneeringu muutmise ettepanekut ja põhjendusi. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2013-2024 kohaselt asub ala ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni piirkonnas. Harju maakonnaplaneering Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha määramiseks (menetluses) kohaselt on alale planeeritud Rail Baltic reisirongide hooldedepoo. 3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on anda ehitusõigus Rail Baltic reisirongide hooldedepoo rajamiseks. Hooldedepoo on ette nähtud Rail Baltic 1435mm rööpmelaiusega liinide reisijateveo veeremite teenindamiseks, hooldedepoo ülesandeks on võimaldada rongide kohest ja korrapärast hooldamist. Asukoha valikul on silmas peetud tehniliselt sobivat asukohta, head ligipääsetavust, kaugust ning majanduslikku optimaalsust. 4. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Loodusvarade väljaselgitamisel ja keskkonna vastupanuvõime hindamisel lähtutakse Maa-ameti looduskaitse, geoloogia, muldade, kitsenduste, maardlate kaardirakenduste ja Keskkonnaagentuuri Keskkonnaregistri andmetest. Vaadeldav ala paikneb Harju lavamaal. Ala pinnakatteks on madalsoo turvas. Aluspõhjas avaneb Ülem-Ordoviitsiumi ladestiku Viivikonna kihistu detriitne savikas lubjakivi kukersiidi vahekihtidega. Vastavalt Maa-ameti maardlate rakendusele paiknevad lähialas (1,4 km kaugusel) kaks kaevandust: Väo lubjakivikarjäär põhjas (KMIN-129) ning Rae 2 turbatootmisala lõunas (HARM-063 (L.MK.HA-36003)). Planeeritav tegevus ei oma mõju registrisse võetud looduvaradele. Piirkond on osaliselt kaitsmata ja osaliselt nõrgalt kaitstud põhjaveega ala ehk edasises planeerimismenetluses on vajalik näha ette meetmed põhjavee kaitseks. Planeeringualal tekkivat katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Platsidelt ja hooldusaladelt kokku kogutav sademevesi tuleb suunata läbi õli- ja liivapüüduri. Hooldustööde käigus tekkinud pesuvett peaks võimalikult suures osas puhastama ja taaskasutama. Kui see ei ole võimalik, siis rakendama kohapealset täiendavat kohtpuhastust, kui pesuveed ei vasta kanalisatsiooni juhitava reovee nõuetele. Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile on planeeritaval alal kõrge radoonisisaldusega pinnas (50 – 150 kBq/m³). Edasise planeerimisprotsessi käigus näha ette radooniohjemeetmed depoohoone kontoriosas. Planeeringu vahetus lähialas veekogusid ei ole ning seetõttu negatiivset mõju kaldale ette ei ole näha. Lähim veekogu Soodevahe peakraav paikneb teisel pool Suur- Sõjamäe teed 1,1 km kaugusel. Sõltuvalt sademevee ärajuhtimise lahendusest võib juhtuda, et osa sademevett juhitakse Soodevahe peakraavi. Keskkonda juhitav sademevesi peab vastama Vabariigi Valitsuse 29.11.2012 määrusele nr 99 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“. Kõrghaljastus paikneb planeeringualast idas. Planeeringualal väärtuslikku kõrghaljastust ei ole. Hooneteehitus nõuab palju ressursse (N: kruus, liiv, puit jms), mis pärinevad teistest piirkondadest. Ehitustegevuse käigus tarvitatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee koguseid ei ole täpselt teada. Rajatavate hoonete energiamahukus on suur. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega. Mõningal määral kasutatakse ehitusprotsessis elektrienergiat. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit. Ehitustegevuse käigus tekib väga erinevas koguses jäätmeid. Osa neist saab kasutada kohapeal, osa suunata uuesti kasutusse ja osa läheb utiliseerimisele. Olmejäätmeid tekib ehitustegevuse käigus eeldatavalt vähe. Tekkivate jäätmete koguseid ei ole teada. Hoonete kasutamisel tekivad eeldatavalt põhiliselt pakendijäätmed, vanapaber ja olmejäätmed. Ehitusega kaasnevad jäätmed viiakse taaskasutusse. Oluline mõju puudub. Jäätmete kogumise, veo, hoidmise, taaskasutamise ja kõrvaldamise korraldus, nende tegevustega seotud tehnilised nõuded ning jäätmetest tervisele ja keskkonnale põhjustatud ohu vältimise või vähendamise meetmed on sätestatud valla jäätmehoolduseeskirjaga. Konkreetsed tegevused on välja toodud jäätmehoolduseeskirjas. Tegevuse jäätmete- ja energiamahukust on võimalik piirata kasutades parimaid võimalikke tehnoloogiaid. Nõuetekohasel käitlemisel ei ületa jäätmetest tekkinud mõju eeldatavalt piirkonna keskkonnataluvust. Ala planeeritud kasutuselevõtt toob endaga kaasa olmevee ja tehnoloogilise vee kasutamise hoonetes. Veevarustus lahendatakse ühisveevärgi baasil. Täpsemad veekogused ei ole hetkel teada. Reovesi käideldakse vastavalt nõuetele Paljassaare reoveepuhastis. Ehitustegevuse käigus muudetakse osaliselt olemasolevat pinnast (kaevetööde tulemus), kuid eeldatavasti ei viida ohtlikke aineid pinnasesse, mis välistab pinnasele olulise negatiivse mõju tekkimise. Peale hoone rajamist lisandub täiendav müra depoosse minevate ja väljuvate rongide näol. Müra modelleerimine kogu Rail Balticu trassi ulatuses viiakse läbi maakonnaplaneeringu koosseisus ning sellega täpsustatakse müra leevendusvajadusega alad (müratõkkerajatiste asukohad). Modelleerimise tulemusena korrigeeritakse olemasolevat infokihti maakonnaplaneeringu joonisel enne maakonnaplaneeringu vastuvõtmist ja avalikustamist. Kui modelleerimise käigus selgub, et planeeringualale või lähipiirkonda on vajalik rakendada müraohjemeetmeid, tuleb need ette näha ka depoo detailplaneeringus. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on esmalt ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringuala ja lähialaga. Kasutuse aegsed mõjud on eelkõige Rail Baltic reisirongi hooldedepoo edaspidisel kasutamisel kaasnevad müra ja vibratsioon. Edaspidises planeerimismenetluses tuleb hinnata müra ja vibratsiooni võimalikku mõju ja ulatust. Hooldedepoo kasutusperioodil lisandub täiendavalt ka valguse temaatika (välisvalgustus ning hooldedepoosse saabuvate ning sealt lahkuvate rongide valgusvihud). Edaspidises planeerimismenetluses tuleb hinnata valgusreostuse mõju. Eelhinnangu koostamise faasis soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette ei ole näha. 5. Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Detailplaneeringu realiseerumisel ei minda vastuollu Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktidega. 6. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta loodusvarade taastumisvõime ega looduskeskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei esine olulise tähtsusega loodusvarasid ning planeeringuga ei kaasne olulist mõju looduskeskkonnale. Uute hoonete rajamine ei põhjusta olulist kumulatiivset mõju. Planeeringuga kavandatu mõju ei ole oluline ning see ei ulatu väljapoole planeeritavat ala. Planeeringu kohaselt rajatakse alale Rail Baltic reisirongide hooldedepoo. Hooldedepoo on ette nähtud Rail Baltic 1435mm rööpmelaiusega liinide reisijateveo veeremite teenindamiseks, hooldedepoo ülesandeks on võimaldada rongide kohest ja korrapärast hooldamist. Asukoha valikul on silmas peetud tehniliselt sobivat asukohta, head ligipääsetavust, kaugust ning majanduslikku optimaalsust. Mõju avaldub eelkõige looduskeskkonnale ning lühiajalisel ehitusperioodil, mil kasutatakse ehitusmasinaid hoonete ja rajatiste püstitamiseks. Piiriülest mõju detailplaneeringuga ette ei ole näha. Detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju suurus ei ohusta keskkonda. Mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale detailplaneeringu menetlemise faasis ette ei ole näha. Puudub teave, et Rae valla ettevõtetest oleks vaadeldavale piirkonnale käesoleval ajal registreeritud oluline negatiivne mõju. 7. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimise järgselt võivad esineda avariiolukorrad. Täpsemalt peab neid kaaluma detailplaneeringu menetluse käigus ning nägema ette ka vastavad meetmed, et avariiolukordasid vältida ja ennetada. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed. Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii kütusemahutitega või kanalisatsioonitrassidega või puhastussüsteemidega. Esmane mõju on kõige suurem ehitamise ajal ning kui hooned on valminud. Edaspidi kaasnevad hooldedepoo kasutamisega mitmed mõjud (müra, vibratsioon, valgusreostus) – nende täpsem ulatus ja suurus selgub detailplaneeringu menetluse käigus. 8. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Detailplaneeringu realiseerimise sotsiaalne mõju on pigem positiivne, sest rajatakse Rail Baltic reisirongide hooldedepoo. Hooldedepoo on ette nähtud Rail Baltic 1435mm rööpmelaiusega liinide reisijateveo veeremite teenindamiseks, hooldedepoo ülesandeks on võimaldada rongide kohest ja korrapärast hooldamist. Asukoha valikul on silmas peetud tehniliselt sobivat asukohta, head ligipääsetavust, kaugust ning majanduslikku optimaalsust. Lähim elamu paikneb planeeringuala kõrval teisel pool Suur-Sõjamäe teed. Ehitustööde tegemisel võtta arvesse sotsiaalministri 04. märtsi 2002 a määrust nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. 9. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Ehitamise käigus avaldatakse pinnasele olulist negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude rajamine). Mõju kasvupinnasele on oluline, kuid negatiivset mõju kasvupinnasele saab vähendada kasvupinnase eemaldamisega, ladustamisega kuhilates ja selle hilisema kasutamisega haljastustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandustöödel. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole oluliselt negatiivne. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, ehitusaladele koguneda sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel jälgitakse reostamise vältimiseks seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamiseks väike. Vastavalt Maa-ameti kaardiserverile (09.05.2016) paikneb lähim muinsuskaitsealune objekt 290 meetri kaugusel põhjas – ajaloomälestis Tallinna piirikivi nr 1241. 10. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile (09.05.2016) ei esine alal looduskaitsealuseid liike. Lähimad looduskaitsealuste liikide (arusisalik ja tähnikvesilik) elupaik paikneb 2,5 km kaugusel põhja suunas Tallinna linnas. Eeldatavalt ei mõjuta planeeritav tegevus looduskaitsealuseid liike. 11. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Vastavalt Keskkonnaregistrile ja Maa-ameti kaardiserverile ei ole detailplaneeringu vahetus lähialas Natura 2000 võrgustiku ala (09.05.2016). Lähim Natura 2000 ala on Pirita loodusala (EE0010120) 3,2 km kaugusel kirdes. Planeeritav tegevus ei mõjuta Natura 2000 ala. 12. KeHJS § 33 lõikes 6 nimetatud asutuse seisukohad Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu ja KSH eelhinnang koos KSH mittealgatamise eelnõuga saadeti seisukoha kujundamiseks Keskkonnaametile, Maa- ametile, Maanteeametile, AS-le Eesti Raudtee ja Harju Maavalitsusele. Keskkonnaamet 10.06.2016 kirjas nr 6-5/16/174-2 on seisukohal, et KSH eelhinnangu kohaselt selgub müra mõju olulisus Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruande raames teostatava modelleerimise käigus ning vajadusel tuleb müra ohjemeetmed ette näha ka hooldedepoo detailplaneeringus. Keskkonnaametile teadaolevalt hinnatakse sama KSH raames ka teisi hooldedepoo rajamise ning kasutamisega kaasneda võivaid mõjusid (nt valgusreostus, vibratsioon). Otsuse eelnõu kohaselt tuleb võimalike keskkonnamõjude (müra, vibratsioon, saasterisk) ilmnemine välja selgitada detailplaneeringu käigus. Eelnevast tulenevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et Soodevahe küla Laanemäe kinnistu ja reformimata riigimaa detailplaneeringu algatamisel ei ole eeldatavalt vajalik KSH algatamine. Sellisele seisukohale jõudmise üheks eelduseks on asjaolu, et planeeringuga kaasnevad mõjud (müra, vibratsioon ja valgusreostus) hinnatakse Rail Baltic maakonnaplaneeringu KSH raames ning tulemused integreeritakse detailplaneeringusse ning seatakse vajalikud leevendusmeetmed. Nagu ka KSH eelhinnangus mainitud, on keskkonnatingimustega arvestamine võimalik planeerimisseaduse § 126 lg 1 p-i 12 kohaselt planeerimismenetluse käigus. Maanteeametil ei ole vastuväiteid Soodevahe küla Laanemäe kinnistu ja reformimata riigimaa detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata jätmisele ning KSH eelhinnangule (31.05.16 kiri nr 15-2/16-00032/351). Maa-amet 3.06.2016 kirjaga nr 6-3/16/9424-2 ei esita vastuväiteid Laanemäe kinnistu ja reformimata riigimaa detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu osas. AS Eesti Raudtee 02.06.2016 vastuskirja nr 4-1.8.1/1252-1 kohaselt ei ole AS-il Eesti Raudtee vastuväiteid keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise kohta. Harju Maavalitsus 30.05.2016 vastuskirjas nr 12-4/1826 nõustub Rae Vallavalitsuse seisukohaga KSH mitte algatamise osas. 13. Eeltoodust tulenevalt on planeerimismenetluse käigus vajalik: 1) läbi kaaluda võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused; 2) ette näha meetmed põhjavee kaitseks. Planeeringualal tekkivat katustelt ärajuhitavat sademevett on soovitav kasutada haljastuse hooldamisel. Platsidelt ja hooldusaladelt kokku kogutav sademevesi tuleb suunata läbi õli- ja liivapüüduri. Hooldustööde käigus tekkinud pesuvett peaks võimalikult suures osas puhastama ja taaskasutama. Kui see ei ole võimalik, siis rakendama kohapealset täiendavat kohtpuhastust, kui pesuveed ei vasta kanalisatsiooni juhitava reovee nõuetele; 3) näha ette radooniohjemeetmed kontoriosasse, kuna piirkonnas on kõrge radoonisisaldusega pinnas; 4) kui Rail Balticu trassikoridori müramodelleerimise käigus selgub, et planeeringualale on vajalik rakendada müraohjemeetmeid, tuleb need ette näha ka depoo detailplaneeringus; 5) edaspidises planeerimismenetluses tuleb hinnata valgusreostuse (rongide valgusvihud, välisvalgustus) mõju; 6) välja selgitada kavandatava tegevusega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud, mille tulemusel on võimalik detailplaneeringus ette näha müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimused ning muud keskkonnatingimusi tagavad nõuded; 7) detailplaneeringu seletuskirjas tuleb sisuliselt ja võimalikult detailselt analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt planeeritavatest tegevustest (seal hulgas välisõhu saasteloa taotlemise vajadus katlamaja(de)le, vee erikasutusloa taotlemise vajadus sademevee juhtimiseks eesvoolu). Lõppjäreldus: Kavandatav tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea eeldatavalt ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Võttes aluseks, et detailplaneeringuga kavandatakse hooldedepoo rajamist, võib planeeringuga kaasnevaid keskkonnamõjusid lugeda väheoluliseks, mistõttu puudub vajadus keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse algatamiseks Soodevahe küla Laanemäe kinnistu ja reformimata riigimaa detailplaneeringu osas. Rae Vallavalitsusele teadaolevast informatsioonist tulenevalt saab järeldada, et kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt planeerimismenetluse käigus. Koostas: Birgit Parmas Rae Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Saatja: Siim Orav <[email protected]> Saatmisaeg: 22. august 2016. a. 12:38 Adressaat: Jaanus Aavik; TJA - Avalik; mkm info; [email protected] Teema: RB hooldedepoo DP algatamise otsus Manused: volikogu otsus nr 161.bdoc Tere Edastan Rae Vallavolikogu otsuse nr 161. Lugupidamisega Siim Orav peaarhitekt Rae Vallavalitsus Telefon: 605 6782 E-mail: [email protected] Veeb: www.rae.ee