Seisukoht ehitusprojekti KMH programmi kohta

RÕUGE VALLAVALITSUS Tehnilise Järelevalve amet Teie 01.08.16 nr 16-6/16-0682-014 [email protected] [email protected] Meie 30.08.2016 nr 7.2-12/40-23 Seisukoht Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KMH programmi kohta Nursipalu harjutusväljast jääb Rõuge valla territooriumile ca 2000 ha, millest 99,3 ha on riigikaitsemaa ja ülejäänud ca 1901 ha maatulundusmaa. Tegemist on piirkonnaga, kus Kaitseministeeriumi poolt kavandatavad tegevused on tekitanud väga ulatusliku avaliku huvi. Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KSH programmi peatükist 2.3.1 ja 2.4 selgub, et KSH koostamise eesmärgiks on ehitusprojektide koostamine/ehituslubade taotlemine. Juhime Tehnilise Järelevalve Ameti tähelepanu asjaolule et Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KSH programmipeatükis 2. toodud eesmärgid ja kavandatavad tegevused on vastuolus planeerimisseaduses ja ehitusseadustikus sätestatud põhimõtetega. Ehitusseadustiku § 118 lg 3 kohaselt peab riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise ehitusluba vastama riigi eriplaneeringule. Ehitusseadustiku Lisa 1 kohaselt on harjutusväljal paiknevate väljaõppeehitise püstitamine/rajamine ehitusloakohustuslik tegevus. Riigi eriplaneeringu koostamise kohustus on sätestatud planeerimisseaduse § 27. Riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste riigikaitse huvide väljendamiseks. Kaitseministeeriumi kavandatav arendustegevus Nursipalu harjutusväljal vastab ilmselgelt eeltoodud tingimustele (kavandatakse püstitada maakonnaüleste vajadustega olulise ruumilise mõjuga riigikaitselisi ehitisi). Vastavalt planeerimisseaduse § 27 lõikele 10 on riigi eriplaneering ehitusprojekti koostamise aluseks. Ehitatav ehitis, asjakohasel juhul ka ehitamine, peab olema kooskõlas ehitise asukohaga seonduvate kitsenduste ja planeeringuga. Seetõttu peavad Nursipalu harjutusväljale kavandatavad ehitised olema kooskõlas riigi eriplaneeringuga. Rõuge valla territooriumi osas pole koostatud ühtegi Nursipalu harjutusvälja arendamist toetavat planeerimisseaduse kohast planeeringut ega viidud läbi planeerimisseaduse kohast asukohavalikut. KMH programmi sissejuhatuses viidatakse AS MAVES 2004.a koostatud „Võru, Paldiski ja Pärnu väeosade harjutusväljakute laienduste ja nende võimalike alternatiivide leidmine“ aruandele. _____________________________________________________________________________ Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE231010402006965009 Rõuge alevik [email protected] konto EE662200221019920141 66201 Võrumaa registrikood 75001885 Nimetatud analüüsi koostamisel ignoreeriti suurt avalikku huvi, ei arvestatud Võru Maavalitsuse (kiri 23.12.2004 nr 9-8/3636), Võrumaa Keskkonnateenistuse (kiri 23.12.2004 nr 44-12-1/787-5) ning Rõuge Vallavalitsuse poolt esitatud ettepanekute/puudustega. Analüüsi koostamise protsessi käigus eirati täiendava avaliku arutelu vajadust, keelduti asukohavaliku metoodika selgitamisest, töös puudus majanduslik-, keskkonnakaitseline analüüs. Alternatiivide kaalumise metoodika oli segane ning selle kohta ei antud selgitusi. Selle asemel, et läbi avalike arutelude edasi minna, võttis Kaitseministeerium ühepoolselt AS MAVES koostatud laskeväljade analüüsi vastu ning asus seda kasutama algdokumendina Nursipalu harjutusvälja arendamisel. Kaitseministeerium teatab oma vastuses (13.12.2004 nr 4-440/9076) Rõuge Vallavalitsusele, et harjutusväljakutele laiendamisvõimaluste otsimine on analüütiline uurimistöö, mis ei eelda ametlikku väljapanekut haldusmenetluse seaduse ja planeerimisseaduse mõistes. AS MAVES analüüsi koostamisel ei ole järgitud avalikkuse kaasamise põhimõtteid, mis on planeerimisprotsesside põhiline ülesanne ning seetõttu ei saa see analüüs olla Nursipalu harjutusvälja arendamise aluseks. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määrusele nr 155 (RT I 2008, 46, 260) Katastriüksuse sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord peavad riigikaitselised ehitised asuma riigikaitsemaal. Kavandatavad riigikaitselased ehitised soovitakse rajada maatulundusmaa sihtotstarbega katastriüksustele. Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa või maa, millel on metsa- või põllumajanduslik potentsiaal. Vastavalt maakatastriseadusele on maa sihtotstarbe määramine/muutmine kohaliku omavalitsuse pädevuses. Rõuge Vallavalitsus on seisukohal, et Nursipalu harjutusväljale kavandatavate ehitiste projekteerimisel tuleb järgida planeerimisseaduses ja ehitusseadustikus sätestatut. Vastavalt planeerimisseadusele on olulise ruumilise mõjuga riigikaitseehitiste püstitamise ja projekteerimise aluseks riigi eriplaneering. Tuginedes eeltoodule palume võtta välja KMH programmist kõik, mis puudutab ehitusprojekti koostamist/ehitusloa väljastamist arendusprogrammi ja sellele koostatava KMH alusel. Muud ettepanekud ja kommentaarid KMH programmi piisavuse ja asjakohasuse kohta: Kasutatavates mõistete peatükki lisada ja lahti seletada, mida tähendavad tekstis välja toodud mõisted väljaõpperajatis, vibratsioon ja mehhaniseeritud kompanii. Peatüki 1 esimene lause on eksitav, sest 3143st hektarist on riigikaitselises kasutuses olnud Nursi raketibaasi ala ca 99 ha. Dessantväe polügoni pole seal olnud. 3035 hektarit oli kasutuses riigimetsana. Peatükis 1 tuleb põhjalikumalt kirjeldada varasemaid protsesse, sh arendusprogrammi KSH protsessi. Peatükist ei selgu ka õiguslik alus, miks KMH algatati. Palume täpsustada õiguslik alus ja lisada KMH programmi. KMH koostamise eesmärgiks peab lisaks programmis öeldule olema ka harjutusväljaku praeguse kasutamisega seotud probleemide analüüsimine, mis eeldaks KMH protsessis hinnangu andmist praegusele olukorrale ja varasematele KSH tulemustele (kas eeldatavaid mõjusid prognoositi õigesti). Punktis 2.2 lause „Taktikaharjutuse käigus kasutatakse relval paukpadruneid ja need ei kujuta ümbritsevale keskkonnale otsest ohtu, sellist harjutust saab teha harjutusväljal igal pool“. Kas tõesti saab teha igal pool, kuigi alal on liikumispiirangutega alad, imitatsioonivahendite keelualad, riigimaantee? Punktis 2.3 on nimetatud harjutusväljaku rajamise üldeesmärk. Peatükist ei selgu detailsemalt, mida kavandatakse. Näiteks, mis on hetkel olemas, mida uut kavandatakse, mis muutub. See info peaks olema lisaks viidatud arendusprogrammile loetav ka KMH programmist. Nursipalu harjutusvälja teede ja väljaõpperajatiste ehitusprojekti KSH programmipeatükis 2. toodud eesmärgid ja kavandatavad tegevused on vastuolus planeerimisseaduses ja ehitusseadustikus sätestatud põhimõtetega. Punkt 2.3.5 teeme ettepaneku üles loetleda kõik uued relvad, mida pärast Nursipalu harjutusvälja arendusprogrammi elluviimist kasutama hakatakse. Lisaks tuua välja võrdlus 2007. aasta arendusprogrammiga. Punkt 2.3.10 Leevendusmeetmete osas täpsustada, milliseid leevendusmeetmeid viiakse ellu juba praegu ja milliseid mitte. Kindlasti tuleb kõik leevendusmeetmed välja tuua ka KMH programmis. Lisada leevendavate meetmete hulka ka 2007. aastal koostatud KSH-s välja toodud kõik leevendavad meetmed ja lisada/töötada välja koormuse kasvust tingitud uued leevendusmeetmed. Punkt 2.3.11 Seireprogramm tuleb koostada KMH käigus, mitte pärast seda. Punktist 2.3.11 järeldub, et kõigile tegevustele on olemas ka leevendusmeetmed. Looduskaitses on kindlasti olukordi (nt kaitsealuse liigi arvukuse drastiline langus), kus leevendusmeetmed ei toimi ja tuleb kaaluda ka arvukuse langust põhjustavate tegevuse peatamist. Teeme sõnastusettepaneku „...ja olema indikatsiooniks vajadusel täiendavate keskkonnamõju leevendavate meetmete rakendamiseks või keskkonda mõjutavate tegevuste peatamiseks“. Punkt 2.4 Tabel 2 Kuidas hakkab toimuma raadamine, kas raadamisplaani alusel või on selleks vaja veel täiendavaid lubasid? Punkt 2.5 KMH raames käsitletavate alternatiividena tuleb kaaluda miinipildujast ja teistest suurt müra/mõju tekitavatest relvade kasutamisest loobumist. Täpsustada tuleb, mida tähendavad erinevad tehnilised lahendused. Kuidas alternatiive omavahel võrreldakse, milliseid kriteeriume ja kaalusid selleks kasutatakse. Punkti 2.7.3 teises lauses on kirjaviga. Tekstis välja tuua ka üleriigilise planeeringu üldeesmärk. Punktis 2.7.4 pole üheselt arusaadav, millal räägitakse maakonnaplaneeringu eelnõust ja millal kehtivast planeeringust. Punkt 3.2.1 välja tuua militaarmüra normid. Müra ja vibratsiooni juures peab käsitlema ka lööklaine ja müra mõju inimese tervisele. Mürahäiringute ja nende vähendamise meetmete käsitlemisel ei piisa vaid õigusnormides sätestatud piirides püsimisest. Tuleb leida optimaalne tasakaal kõigi puudutatud isikute huvide vahel. Punkt 3.5.2 mida tähendab lause „Praegu on Keskkonnaministeeriumi eestvõttel kavandamisel kraavide sulgemine ja rikutud sooala veerežiimi taastamine ning seisundi parandamine“. Kas seda planeeritakse Keretü soos? Punkt 3.6.2 lk 24 Metsis on valesse kaitsekategooriasse märgitud. Punkt 3.6.2 Miks siin käsitletakse ainult püsielupaiku, kuid mitte planeeritavat kaitseala? Punkt 3.7.3 Mis andmetele tuginedes on Keretü metsise püsielupaigas ainult piiranguvöönd? Punkt 3.7.3 kirjutate, et „Keretu metsise püsielupaik asub vahetult kaudtulerelvade sihtmärgiala kõrval ning on sellest oluliselt mõjutatud“. Oleme kirjutatuga nõus, kuid jääb selgusetuks, miks ei ole sama lauset kirjutatud Tsirgupalu merikotka püsielupaiga juures, kus linnu pesapaik on veel lähemal kaudtulirelvade sihtmärgialale. Punkt 3.10 Mis saab teede rajamise käigus välja kaevatud turbaga? Punkt 3.11 Nursipalu harjutusväljal tegutseb lisaks Rõuge jahiseltsile ka Sõmerpalu jahiselts. Peatükis 4 tuleb käsitleda ka kaitseväe tegevusega kaasnevaid võimalikke kumulatiivseid mõjusid. Punkt 4.1 arvestada lähiümbruseks 2011. a näidislaskmistel läbiviidud küsitlusele tuginedes 15 km. Punktis 4.2 tabelis 4 tuleks lisada iga mõju allika juurde eeldatav mõju ulatus, mida KMH käigus täpsustatakse. Lisaks on väljaõppeehitiste rajamise juures välja toodud võimalikud keskkonnamõju kirjeldavad lahtrid puudulikud, näiteks on mainimata jäetud kuivenduse mõju, mõju kaitstavatele loodusobjektidele, lindudele, loomadele jne. Punktis 4.2 teeme ettepaneku KMH kirjeldatavate osade hulka lisada ka majanduslik mõju ja sotsiaalne mõju. Punktis 4.3 tuleb täpsustada hindamismetoodika kirjeldust. Milliste tegevuste müra täpsemalt modelleeritakse. Teeme ettepaneku mõjupiirkonnana käsitleda 2011 näidislaskmiste küsitluste põhjal vähemalt 15 km müratekke kohast. Mürahindamise tulemused esitada majapidamiste kaupa. Müra osas on enne modelleerimise läbiviimist otstarbekas koostada lähteülesanne ja kooskõlastada see asjast huvitatud osapooltega (sh kohalikud omavalitsused). Punktis 4.3 tuleb täpsustada, kuidas hinnatakse nn sotsiaalmajanduslikke mõjusid (inimese tervis, heaolu ja vara) sh mõju kinnisvarale. Kinnisvara osas kasutada vastava ala eksperdilt tellitud eksperthinnangut. Kokkuvõttes on Rõuge Vallavalitsus seisukohal, et 01.08.2016 esitatud KMH programm on puudulik nii asjakohasuse kui ka piisavuse seisukohalt. Palume vastata tekkinud küsimustele, täiendada programmi ning parandada väljatoodud vead. Lisaks oleme seisukohal, et programmiga ei saa edasi minna, sest Nursipalu harjutusväljale kavandatavate ehitiste projekteerimise protsessis pole jälgitud planeerimisseaduses ja ehitusseadustikus sätestatut. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Toots vallavanem Jaanus Tanilsoo 785 9322 [email protected] Saatja: [email protected] Saatmisaeg: 30. august 2016. a. 13:41 Adressaat: Krista Saluj�rv; TJA - Avalik Teema: 7.2-12/40-23 Seisukoht Nursipalu harjutusv�lja teede ja v�lja�pperajatiste ehitusprojekti KMH programmi kohta Manused: Seisukoht Nursipalu harjutusv�lja teede ja v�lja�pperajatiste ehitusproje...bdoc J�reltegevuse lipp: J�reltegevus Olekulipp: Lipuga m�rgitud R�uge Vallavalitsuse dokumendiregister Amphora saadab digiallkirjastatud kirja nr 7.2-12/40-23, mida paberkandjal ei saadeta. R�uge Vallavalitsus 5565 0450 785 9312 [email protected]