Jõelähtme Vallavalitsus Teie: 05.08.2016 nr 7-2/3038-1
[email protected]
Meie: 25.08.2016 nr 12-4/2364
Maakonnaplaneeringu „Rail Balticu raudtee trassi koridori asukoha
määramine“ ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande
avalikustamise ajal ettepanekute ja vastuväidete esitamine
Austatud vallavanem
Täname Jõelähtme Vallavalitsust osalemast Rail Baltic maakonnaplaneeringu koostamises.
Käesolevaga on lõppenud avalik väljapanek „Harju maakonnaplaneering Rail Balticu raudtee trassi
koridori asukoha määramine“ osas. Avaliku väljapaneku jooksul pöördusite kirjalikult Harju Maavalitsuse
poole ettepanekutega korrigeerida materjale.
Oleme ettepanekuid analüüsinud ja kaalunud ning asume järgmistele seisukohtadele:
Ettepanek 1: Seletuskirja lk 75 p 3.5.4. viidatud valele joonisele nr 6.
Oleme oma kooskõlastuse kirjas teinud ettepaneku kajastada Joonisel ka teiste Muuga sadama alal
olevate ja ka detailplaneeringutega kavandatud ohtlike ettevõtete ohutsoonid, sh kehtiva
detailplaneeringuga kavandatud LPG terminal, kuna kajastatud on ohtlik ettevõte ja selle ohutsoon
keskpunktiga Muuga sadamas asuval terminalil ja tsoon ulatub Saviranna ja Kallavere külade alale, kuid
kajastamata teised ohtlikud ettevõtted. Märgite oma vastuskirjas, et lähtute olemasolevatest objektidest
ja info täpsus võib olla erinev. Siin kohal ei saa nõustuda teie seisukohaga, et kajastate infot, mis ei ole
täpne. Kui kavandate Rail Baltic joonobjekti ja ei ole tegelikkuses välja selgitatud, milliste ohtlike
ettevõtete ohutsoon ulatub planeeritava objekti mõjualasse, st KSH ei ole analüüsinud ka võimalikku
kumulatiivset mõju.
Teeme ettepaneku kajastada kõik olemasolevad ohtlikud ettevõtted, sh planeeritud, koos ohutsooniga
planeeringujoonisel ja kajastada vastav analüüs ka KSH aruandes.
Seisukoht: Jääme endiselt seisukoha juurde, et kehtestatud detailplaneeringutega kavandatud ohtlike
ettevõtete ohutsoonide maakonnaplaneeringu joonisele kandmine ei ole põhjendatud, kuna see ei pruugi
olla lõplik informatsioon ohutsooni ulatuse osas. Tegevusloa väljastamise protsessis võib ettevõtte
ohutsoon täpsustuda, võttes aluseks objekti täpset asukohta, konkreetseid mahtusid, lahendusi jne.
Maakonnaplaneeringu ja KSH koostamise käigus on arvestatud tegutsevate ettevõtete ohutsoonidega,
kuid ei viida läbi riskianalüüsi kuna (muu hulgas) puuduvad hetkel vajaliku täpsusega andmed liikluse,
veeremi ja riskidega seotud haldusprotseduuride osas. Riskianalüüsi läbiviimine Rail Baltic raudtee osas
sisaldub KSH keskkonnakorralduskavasse pakutud tegevuste hulgas ja koostatakse arendustegevuse
hilisemas etapis. Lisaks märgime, et nimetatud teema osas toimub koostöö Päästeameti ning Tehnilise
Järelevalve Ametiga. Maakonnaplaneeringu joonist täpsustatakse olevate ohtlike ettevõtete ja nende
ohutsoonidega, tehes koostööd Päästeametiga.
Ettepanek 2: Jääme oma ettepaneku juurde anda vähim vajalik ruumivajadus nt silla alla, seda eelkõige
suurimetajate osas, kuna see ei sõltu konkreetsest asukohast vaid looma suurusest ja arvestama peab
sellisel juhul ikka kõige suurema looma gabariitidega ja ruumist, mida ta vajab et läbipääsu ka reaalselt
Roosikrantsi tn 12 Telefon 611 8640 Registrikood 70002452
15077 TALLINN Faks 611 8602
[email protected]
www.harju.maavalitsus.ee
kasutama hakata.
Seisukoht: Ettepanekuga ei arvestata. Läbipääsude kavandamisel arvestatakse konkreetsete asukohtade
ning loomaliikidega. Läbipääsude soovituslikud minimaalsed gabariidid on välja toodud KSH aruande
lisas loomaläbipääsude tüübid. Planeeringus ei ole nende kajastamine otstarbekas, kuna tegemist on
kohapõhiste ning loomaliikidest sõltuvate lahendustega.
Ettepanek 3: Palusime nii KSHs kui ka maakonnaplaneeringus kirjeldada alternatiive trassi valikule ja selle
realiseerimise võimalikkusele, kui maavara jääb kaevandamata. Kui alternatiive ei ole, tuleb seda üheselt
kajastada, et kõigile oleks selge, et nimetatud planeeringu realiseerimine toob kaasa maavarude väljamise
vajaduse, likvideerides sisuliselt tulevikus kaevandamisloa menetluses kaevandamisloa andja
kaalutlusõiguse võimaluse, sest trassi ehitamine ilma varude väljamiseta ei ole võimalik…..
Seisukoht: Ettepanekuga ei arvestata. Kordame ning kohati täpsustame juba eelnevalt Jõelähtme
Vallavalitsusele 05.05.2016 nr 12-4/4798 kirjaga edastatud põhimõtteid. Protsessi käigus on koostöös
Maa-ametiga asutud seisukohale, et väide, justkui on maavara säästlik ja sihtotstarbeline kasutus ning
kasutuskõlblikkus saavutatav üksnes maavara väljamise teel, ei ole alati õigustatud ja põhjendatud.
Maavara väljamine ei ole alati parim ja ainuke viis maavara säästlikkuse seisukohalt (nii majanduslikus
mõttes kui looduskeskkonnale avalduvate mõjutuste tõttu). Näiteks majanduslikust seisukohast
vaadatuna ei ole turba väljamise korral tegemist maavara säästliku ja sihtotstarbelise kasutusega, kuna
turba väljamine ning maa-ala hilisem pinnasega täitmine toob lisaks kaevandamise- ja
transpordikulutustele kaasa turba ladustamise korraldamiseks lisatööde vajaduse ulatuses, mis oma
maksumusega, võrreldes maavara jätmisega trassi alla, ületab kordades alternatiivseid lahendusi.
Samuti on turba väljamine on olulise mõjuga ka looduskeskkonnale. Seega on koostöös ja kokkuleppel
Maa-ametiga (Keskkonnaminister on oma 12.11.2010 käskkirjaga nr 1622 andnud Maa-ametile volituse
kooskõlastada maakonnaplaneeringuid, üldplaneeringuid või detailplaneeringuid, kui planeeritav maa-ala
asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal; Maa-amet on Rail Baltic
maakonnaplaneeringu käesolevaga kooskõlastanud) kujundatud seisukohast tulenevalt planeeringuga
seatud tingimus: trassi kulgemisel üle maavara varu on vajalik projekteerimise käigus leida vastavad
tehnilised lahendused, et raudtee ehitus- ja kasutusetapis oleks tagatud maavara optimaalne ja säästlik
kasutus arvestades nii tehnilis-majanduslikult optimaalse lahenduse kui selle mõjuga keskkonnale.
Lisaks selgitame, et maakonnaplaneeringu koostamise etapis ei ole teada projekteerimise etapis
määratavad tehnilised lahendused ja tehnoloogilised võtted (kas optimaalsest tehnilisest lahendusest
tulenevalt toimub maavaravaru väljamine, süvastabiliseerimine, eeltihendamine, kohtvaiadega
lahendamine või muu lahendus), mis selguvad alles projekteerimise etapis.
Ühtlasi teatame, et Harju Maavalitsus korraldab avaliku väljapaneku tulemusi tutvustavad avalikud
arutelud maakonna erinevates piirkondades. Kõigil huvitatud isikutel on õigus arutelul osalemiseks.
Avalikud arutelud Harju maakonnas toimuvad järgmiselt:
Harju Maavalitsuses 29.08.2016 kell 14:00 (asukoht Roosikrantsi tn 12, Tallinn, III korruse saal).
Maardu Vaba Aja Keskuses 29.08.2016 kell 18:00 (asukoht Keemikute 12b, Maardu linn).
Rae Kultuurikeskuse suures saalis 30.08.2016 kell 18:00 (asukoht Aruküla tee 9, Jüri alevik).
Kiili Gümnaasiumis 31.08.2016 kell 18:00 (asukoht Kooli 2, Kiili alevik).
Saku Valla Majas 01.09.2016 kell 18:00 (asukoht Teaduse 1 Saku, II korruse suures saalis).
Rail Baltic maakonnaplaneeringuga on välja valitud raudtee trassi koridori asukoht Harju maakonnas.
Planeering on aluseks raudtee projekteerimisele, eelprojektiga määratakse raudteemaa ulatus ja
omandatava maa täpne vajadus. Eelprojekt valmib hiljemalt 31. märtsiks 2018. Raudtee ja raudtee
ehitamisest tingitud teede ehitamise aluseks on ehitusprojekt. Esialgse hinnangu kohaselt on Rail
Balticu uue avaliku raudtee ehitamisega kavandatud alustada orienteerivalt aastal 2018-2019.
2 (3)
Vastavalt planeerimisseadusele tuleb maakonnaplaneeringu kehtestamise järgselt viia lahendus
kohalike omavalitsuste varem kehtestatud planeeringutesse, mis aitab edasisel planeerimis- ja
ehitustegevusel arvestada planeeringuga määratud trassi koridori, raudteeinfrastruktuuri ja raudtee
rajamisest tingitud ümberehituste (nt teedevõrgu) vajaduste ja nende põhimõtteliste asukohtadega.
Osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistada ja/või ümber planeerida tuleb detailplaneeringud, mida trassi
koridor läbib. Vastavasisuliste otsuste kujundamisel on kohalikule omavalitsuse abimaterjaliks Rail
Balticu trassi koridori piiresse jäävate kehtivate detailplaneeringute realiseeritavuse analüüs, mille
koostamine viiakse läbi eeldatavalt 2017-2018 ja mille läbiviimise eest vastutab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium.
Vältimaks hilisemas etapis tekkida võivaid vaidlusi ning kahjunõudeid Eesti riigi või kohaliku
omavalitsuse vastu ning tagamaks Rail Baltic maakonnaplaneeringu realiseeritavus, palume ka
menetluses olevate detailplaneeringute edasisel menetlemisel arvestada maakonnaplaneeringuga
kavandatut (määratud raudtee trassi asukohta, raudtee ehitamisest tingitud teedevõrgu
ümberehitamise/rajamise vajadust jne). Samuti trassi koridori piires või sellega vahetult piirneval alal
detailplaneeringu algatamise taotluse korral palume küsida seisukohta nii Harju Maavalitsuselt kui
Majandus- ja Kommunikatsioonministeeriumilt.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ülle Rajasalu
maavanem
Koopia: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Tehnilise Järelevalve Amet, OÜ Hendrikson&Ko.
Alan Rood 6118789
[email protected]
3 (3)