Selgitustatotlus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 31 . 0 3 .20 2 3 info @ mkm.ee Rein Vaks , energeetikaosakonna juhataja [email protected] Avaldaja : Estiko Elekter OÜ registrikood 14325131 Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Soola tn 8, 51004 e-post: [email protected] SELGITUSTAOTLUS 17.03.2023 jõustusid elektrituruseaduse jt seaduste muudatused, mille üheks eesmärgiks oli suurendada elektrivõrgu võimsuste kättesaadavust ja lahendada nn fantoomliitumiste probleemi. Siiski jätab seadus paljud praktilised küsimused lahtiseks. Sellepärast palume Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium il kui valdkonna kureerival ministeeriumil selgitada seaduse sisu ja selle rakendamist. Palume vastata järgmistele küsimustele: ELTS § 65 lg 1 2 näeb ette loetelu andmetest liitumis e kohta, mida võrguettevõtja peab avaldama oma veebilehel . Nimetatud andmete jälgimine on vajalik mh vabanevatest liitumisvõimsustest teadasaamiseks. Kas ELTS § 65 lõikes 1 2 toodud andmeid peavad oma veebilehel esitama kõik võrguettevõtjad, st nii põhi- kui ka jaotusvõrguettevõtjad? Nimetatud andmete eesmärk on tagada liitumislepingute ja -võimsuse läbipaistvus. Kas ELTS § 65 lõikes 1 2 toodud andmeid peavad olema nähtavad reaalajas ning kui tihti peavad võrguettevõtjad veebilehtedel neid andmeid uuendama ? ELTS § 65 lõikele 1 2 järgneva lg 2 järgi järgib v õrguettevõtja võrguteenust osutades turuosaliste võrdse kohtlemise põhimõtet. Leiame, et võrdne kohtlemine tuleb tagada ka seaduse tulemusena vabanevate liitumisvõimsuste jaotamisel ja sellest informeerimisel. Seda kinnitab ka ELTS § 70 lg 8, mille järgi v õrguettevõtja annab turuosalistele võrdsetel alustel võrgule tõhusaks juurdepääsuks ja võrgu kasutamiseks vajalikku teavet. Kuidas on praktikas tagatud turuosaliste võrdne kohtlemine vabanevate liitumisvõimsuste jaotamisel ja tõhus juurdepääs neile – sh millal ja kuidas peavad võrguettevõtjad teavitama huvitatud osapooli vabanenud liitumisvõimsustest? Elering pakub nn paindliku liitumise teenust, mille eesmärgiks on säästa Eleringi võrgu läbilaskevõime t ehk mitte investeerida selle suurendamisse . Samas jääb paindliku liitumise korral ebaselgeks tagatise arvutamine. Kui ettevõtjal on pooleli liitumisprotsess, milles on liitumislepingus võrguettevõtja lubanud kogu tootmissuunalisest võimsusest liitujale osa fikseeritud liitumisena ja osa võimsust paindliku liitumisena, kas siis tagatisraha ELTS § 87 1 lg 1 järgi tuleb arvestada fikseeritud tootmissuunalise võimsuse alusel või kogu liitumisvõimsuse alusel, st fikseeritud liitumisvõimsus + paindlik võimsus? ELTS § 87 1 lg 1 järgi tagastatakse t agatis turuosalisele või see arvestatakse tema liitumistasu katteks juhul, kui turuosaline on alustanud liitumistaotluse kohase tootmisseadmega elektrienergia tootmist lõikes 4 nimetatud perioodi jooksul . Seadus ei täpsusta, kui suures ulatuses peab tootmist alustama, ning nt päikese- või tuulepargi puhul ei ole täies ulatuses tootmise alustamine alati võimalik. Kas tagatise tagastamiseks piisab ELTS § 87 1 lg 1 mõistes mis tahes tootmise alustamisest või peab tootmist alustama teatud konkreetses ulatuses? ELTS § 87 1 lg 4 järgi peab päikesepaneelide puhul tootmist alustama ühe aasta jooksul peale liitumispunkti valmimist . Siiski on päikesepaneelide puhul võimalikud olukorrad, kus tootmist on küll võimalik alustada, kuid mitte liitumislepingus toodud maksimaalse võimsusega. Näiteks on võimalik o lukord, kui liitumispunkt valmib mai kuu lõpus, pargile väljastat a kse ajutine võrguluba perioodiks , mille jooksul peab päikeseelektrijaama häälestama ja tegema vajalikud tootmismooduli katsetused ehk teostama sünkroniserimise elektrivõrguga. Nimetatud tööd võivad praktikas kesta 1- 3 kuud ja need jäävad seaduses nimetatud tootmise alustamise aastasse. Seega peaks nimetatud perioodi jooksul tootma võrku maist maini lubatud koguse energiat. Kuna päikese e lektrijaama parimad tootmiskuud jäävad juuni ja juuli kuusse, siis peale vajalikke häälestusi ning katsetusi ei ole võimalik tagada võrku lubatud võimsust. Kas sellisel juhul võib kohalduda ELTS § 87 1 lõikes 6 toodu, mille järgi võrguettevõtja lükkab tasu rakendamist edasi, kui tootmist ei ole alustatud tõendatult tootjast sõltumatutel põhjustel? ELTS § 87 1 lg 6 järgi rakendab täiendav tasu juhul, kui tootmissuunalise liitumislepingu sõlminud turuosaline ei ole lõikes 4 nimetatud perioodi möödumisel oma liitumislepingu järgset tootmisvõimsust kasutanud . Kas päikesepargi puhul peab 1 aasta jooksul saavutama ka liitumispunkti maksimaalse võimsuse, et välistada kasutamata võimsuse eest tasu maksmist? Nagu selgitatud eelmises punktis, ei ole päikesepaneelide puhul maksimaalse võimsuse saavutamine tihtipeale võimalik. Kas sellisel juhul kohaldub ELTS § 87 1 lõikes 6 toodu ? Kui turuosaline ei alusta tootmist päikesepargi puhul 1 aasta jooksul ja ei saavuta seega selle aja jooksul ka kogu ulatuses liitumislepingu järgset tootmisvõimsust, siis kas talle kohaldub samaaegselt 2 karistust: (a) tagatisraha ei tagastata (ELTS § 87 1 lg 1) ning (b) tuleb juurde maksta samas ulatuses tasu mittekasutatava tootmise suunalise võrguühenduse eest (ELTS § 87 1 lg 6)? Millega on põhjendatud taoline topeltkaristamine? Eespool punktis 4 tooduga sarnane probleem tekib paindliku liitumise kasutamisel ka seoses ELTS § 87 1 lg 6 alusel makstava tasuga. Oluline on, et paindliku liitumise korral ei ole liitujale paindliku võimsuse osas liitumisvõimsus tagatud, st tema ei saa seda alati võrku anda. Leiame, et liitujat ei tohi sanktsioneerida asjaolude eest, mis temast ei sõltu, samuti oleks see vastuolus paindliku liitumise olemusega – see säästab juba iseenesest võrgu läbilaskevõimet. Kas mittekasutatava tootmissuunalise võrguühenduse võimsuse tasu ELTS § 87 1 lg 6 alusel rakendatakse ka paindlikule tootmisvõimsusele ehk võimsusele, mida võrguettevõtja pole tootjale taganud ja mida pole võimalik võrku anda? Samuti on küsitav ELTS § 87 1 lg 6 alusel tasu tootmisettevõtte otseliini puhul , kui tootmisüksus (päikesepark) on rajatud lokaalse tarbimise katmiseks ja tavaolukorras võrku elektrit ei anna , ehk ei kasuta võrgulepingu järgset tootmissuunalist võimsust . Küll aga võivad ette tulla olukorrad, kus siiski on teatud või lausa täies ulatuses vajalik elektrit võrku anda, mistõttu ei ole võimalik võrgu tootmissuunalisest võimsusest loobuda. Sellisel juhul oleks ebamõistlik, kui tootja peaks seaduse täitmiseks kunstlikult aastas ühel päeval päikeseelektrijaama niimoodi ümber lülitama, et ise tarbimise asemel selle toodang võrku suunata . Palun selgitage, kas tasu ELTS § 87 1 lg 6 alusel tasu võrgu mittekasutamise eest rakendub ka sellisel juhul? ELTS § 111 3 lg 13 näeb ette , et § 87 1 lõikes 5 nimetatud elektrienergia tootmise tehnoloogia muutmise keeldu rakendatakse enne käesoleva lõike jõustumist sõlmitud liitumislepingu suhtes alates 1.08.2023 . Mis on ELTS § 111 3 lg 13 tähendus – kas enne 0 1.08.23 on võimalik olemasolevates liitumislepingutes tehnoloogia muutus ära vormistada? Kui jah, siis mis peab tehnoloogia muutmiseks 0 1.08.2023 seisuga olema tehtud – kas liituja peab esitama võrguettevõtjale vajalikud dokumendid (nt e lektrisüsteemi toimimise võrgueeskiri § 19 lõikes 1 toodud dokumendid), sh hankima uue tootmistehnoloogia suhtes planeeringuid ja lube ning maakasutusõigust, või näitama nende hankimise võimalikkust / alustama nende taotlemist vmt? M ille põhjal on ELTS § 111 3 l õikes 13 toodud tähtaeg 0 1.08.23 kehtestatud ning kas see on vajalike toimingute teostamiseks piisav? Kuna lähenemas on ELTS § 111 3 lõikes t 14 tulenev tähta eg (16.05.2023) , palume vastata esimesel võimalusel . Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Ain Tammvere, juhatuse liige Saatja: "Ain Tammvere" <[email protected]> Saaja: "MKM info", "Rein Vaks" Teema: ESTIKO Energia selgitustatotlus Kuupäev: 2023-03-31 08:31 Tere Seoses Elektrituruseaduse muudatusega on meil tekkinud mõned küsimused, mis vajavad vastamiseks teie abi. Küsimused lisatud manuses. Lugupidamisega _______________________________________ AIN TAMMVERE Estiko Grupp Energeetika [email protected] +372 50 30 918