Vastus

Saatja: [email protected] Saaja: "MKM info" Teema: 6-1/99-30 Vastus selgitustaotlusele: vastuskiri Kuupäev: 2023-03-31 05:37 Tere Edastame täiendatud selgitustaotluse. Lugupidamisega Erki Ruben Lääne-Harju Vallavalitsus Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Vastus selgitustaotlusele Registreerimise kuupäev: 22.02.2023 Registreerimise number: 5-1/2022/22-7809-6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] <http://www.mkm.ee> http://www.mkm.ee <http://email.mg.laaneharju.ee/o/eJxEzEFOxDAMBdDTNDsixz9u3UUWCHEQp3GmBTKDOnB_1BX7p9dKX5MEL2lW4pyIJeyluvZlhc7KkkhqU0t5q7O2KssmWzgKE4OARIKFJPbsolyhbtgSZMo0bvHL7O67nR-_0T0Mfz7t5i9HKxPeOFJdewcLIPAGc3KfMtn43h-nxRVpwns4y3Hvj-v7HNfyU17_wV8AAAD__1s9NkI> LÄÄNE-HARJU VALLAVALITSUS Majandus- ja taristuminister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie: 22.02.2023 nr 5-1/2022/22-7809-6 [email protected] Meie: 31.03.2023 nr 6-1/99-30 Selgitustaotlusest Lääne-Harju Vallavalitsus esitas 20.01.2023 kirjaga nr 6-1/99-6 Teile selgitustaotluse, milles palus seelgitust looduskaitseseaduses nimetatud sadama teenindamiseks vajaliku ehitise sisustamisele. Täname Teid 22.02.2023 kirjas nr 5-1/2022/22-7809-6 toodud selgituste eest, kuid tõdeme, et antud selgitused käsitlesid ainult neid ehitisi, mis asuvad sadama vee-alal. Nende osas selgusetust ei ole. Meie pöördumine on ajendatud nendest sadama teenindamiseks vajalikest ehitistest, mis asuvad sadama maa-alal. Seetõttu täpsustame oma selgitustaotlust alljärgnevalt. Probleemküsimus Kas turismisadamas saavad olla „sadamehitiseks“ ehitised, mis on rajatud selleks, et pakkuda sadamas (1) toitlustusteenust, (a) majutusteenust, (3) rekreatsiooni ja vaba aja sisustamise teenust; (4) merehariduse alast teenust (merepääste, mereõpe). Miks see küsimus oluline? Kui eelviidatud teenuste osutamiseks vajalikud ehitised on „sadamaehitised“ siis ei laiene neile ehituskeeluvöönd LKS § 38 lg 5 p 2 tähenduses (ehk siis selliste ehitiste ehitamine sadamasse on lubatud). Kui need mitte lugeda „sadamaehitisteks“, siis ei ole selliste ehitiste ehitamine (ja seeläbi ka vastava teenuse osutamine) on sadamas LKS’i alusel keelatud. Käesoleval hetkel on Eestis kümneid väikesadamaid, kes on rajanud sadama-alale toitlustusteenuse, majutusteenuse, rekreatsiooni ja vaba aja sisustamise teenuse või merehariduse alase teenuse osutamiseks vajalikke ehitisi ning teinud seda rajanevalt LKS § 38 lg 5 p-s 2 toodud ehituskeelu erisusele (välistusele). Paljud nendest väikesadamatest on saanud toetust ka Euroopa Liidu struktuurfondidest eesmärgiga soodustada regionaalset arengut ja mereturismi. Mitmed väikesadamad, kes täna veel ei osuta eelnimetatud mereturismi mugavusteenuseid, on samas senistes investeeringutes (nt vesiehituse läbiviimisel) arvestanud võimalusega osutada kaldapealseid mereturismi edendamisele suunatud teenuseid. Juhul, kui LKS § 38 lg 5 p-s 2 toodud „sadamaehitise“ mõistet sisustada kitsendavalt ja mitte võimaldada sadamas toitlustus, majutus, vaba aja sisustamise ja merehariduse alaste teenuste osutamist, siis tähendab see tähendab see (1) väikesadamatesse juba tehtud investeeringute nurjumist - juba valmis toitlustus, majutus jm taoliste ehitiste puhul on sellisel juhul tegemist ebaseaduslike ehitistega, mis kuuluvad lammutamisele; (2) edasiste väikesadamatesse tehtavate investeeringute lõppemist – väikesadamad ei ole majanduslikult jätkusuutlikud ja nende püsimajäämine on suuresti sõltuvuses kõne all olevatest turismiteenustest; (3) Euroopa Liidu struktuurfondidest mereturismi ja piirkondliku arengu edendamiseks sadamatesse tehtud investeeringute sihtotstarbelise kasutuse ülevaatamist (tagastamise risk). Asjakohane regulatsioon. LKS § 38 lg 5 p 2 sätestab: „Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele.“ Ehk siis üldplaneeringu ja detailplaneeringuga kavandatud „sadamaehitisele“ ehituskeeluvöönd ei laiene. SadS § 2 p 1 Rae 38 | Paldiski | 76806 Harjumaa | 679 0600 | [email protected] | www.laaneharju.ee | Registrikood 77000200 kohaselt „Käesoleva seaduse tähenduses on: sadam – veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised (edaspidi sadamaehitis);“ Seega on seadusandja defineerinud „sadama“ läbi 2 elemendi (1) ala – „veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala“ ; (2) ehitiste - seal [s.o siis sadama-alal] asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. „Sadamaehitise“ mõiste kitsam määratlus SadS’s. SadS § 1 lg 1 p 1 kohaselt kuuluvad seaduse reguleerimisalasse normid, mis reguleerivad sadamateenuste osutamisel veeliikluse ohutuse ja turvalisuse ning keskkonnakaitse nõudeid. Seega kuuluvad SadS reguleerimisalasse üksnes need sadamaehitised, mis on mõeldud SadS’ga reguleeritud sadamateenuste osutamiseks, veeliikluse ohutuse ja turvalisuse ning keskkonnakaitse nõuete täitmiseks. Eelnevalt viidatud „kitsale“ sadamaehitise mõistele rajaneb ka KA. Nimelt, KA leiab, et sadamaehitiseks on üksnes ehitis, mis on vajalik SadS § 3 lg-s 1 loetletud sadama teenuste osutamiseks. Kuna SadS § 3 lg 1 loetleb üksnes kitsalt 7 sadamateenust, millel on puude üksnes veeliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitsega1, siis on ka loomulik, et SadS § 3 lg 1 ei sisalda mereturismi edendamisega seotud teenuste loetelu. Eeltoodule rajanevalt asub ka Keskkonnaamet ekslikult seisukohale, et „sadamaehitiseks“ ei ole ehitised, mis on rajatud selleks, et pakkuda sadamas (1) toitlustusteenust, (a) majutusteenust, (3) rekreatsiooni ja vaba aja sisustamise teenust; (4) merehariduse alast teenust (merepääste, mereõpe). Sadama „sihtotstarbeliste“ ehitiste mõiste on aga oluliselt laiem ja hõlmab ka ehitisi, mis kõrvuti SadS’ga reguleeritud sadamateenuste osutamisega on vajalikud sadama sihtotstarbeliseks majandustegevuseks, mida SadS ei reguleeri, sest need ei ole seotud veeliikluse ohutuse ja turvalisuse ning keskkonnakaitse nõuete täitmisega. Seejuures on oluline silmas pidada, et ka seadusandja ei ole defineerinud ka SadS’s sadamaehitisi kui „sadamateenuste“ osutamiseks vajalikke ehitisi (ehk nii nagu seda sisustab KA), vaid just nimelt sadama „sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikke“ ehitisi. „Sadamaehitise“ terviklik, õigusruumi ülene määratlus on laiem kui SadS’s toodud määratlus. PlanS ja EhS kohaselt määrab KOV planeeringutega maa ja sellele rajatavate ehitiste kasutamise sihtotstarbed, sj sadama sihtotstarbeliseks kasutuseks vajalikud ehitised. Ehitise legaaldefinitsioon on sätestatud Ehitusseadustiku (EhS) § 3 lg 2 , mille kohaselt on ehitis hoone või rajatis. Sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised sõltuvad konkreetse sadama sihtotstarbest, mis määratakse kindlaks planeeringutega (nt kaubasadam või väikesadam). PlanS § 2 lg 1 kohaselt hõlmatakse planeerimisel nii maa- kui ka veeala. Sama seaduse § 3 lg 1 sätestab, et planeeringuga määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Nii üldplaneeringu kui ka detailplaneeringu menetleja on vastavalt PlanS § 4 lg 1; § 74 lg 8; § 124 lg 10 kohaliku omavalitsuse üksus. PlanS § 75 p 1 kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. PlanS § 124 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ning vajaduse korral avalikes veekogudes kaldaga püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste planeerimiseks. PlanS § 126 lg 1 p 3 kohaselt määratakse detailplaneeringuga krundi ehitusõigused ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt krundi ehitusõigusega määratakse krundi kasutamise „sihtotstarve“ või „sihtotstarbed“. Sama paragrahvi lg 5 sätestab, et krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab vallavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Eeltoodust tuleneb, et kohalikul omavalitsusel on planeeringute menetlemisel avar otsustusruum nii sadama asukoha kui ka sadamaehitiste kasutamise sihtotstarbe määramisel. Sadam on õiguslikul alusel rajatud, kui see on kooskõlas kehtiva üldplaneeringu ja detailplaneeringuga, mille 1 SadS § 3 lg 1 kohased sadamateenused: (1) veesõiduki sildumise võimaldamine; (2) veesõiduki lastimine ja lossimine; (3) reisijate laevale mineku ja laevalt tuleku korraldamine; (4) veeliikluse korraldamine akvatooriumil ja sissesõiduteel; (5) veesõidukite pukseerimine ja jäämurdmine akvatooriumil; (6) veesõiduki punkerdamine; (7) laevajäätmete vastuvõtmine 2 (4) alusel kohalik omavalitsus kehtestab sadamaehitiste ehitusõigused vastavalt sadama sihtotstarbele. Detailplaneeringuga määrab kohalik omavalitsus sadama maa-ala katastriüksuse sihtotstarbe, milleks vastavalt maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 2 p 6 kohaselt saab olla üksnes ärimaa ja lg 3 p 2 kohaselt tootmismaa. Katastriüksusele sihtotstarbe määramisega välistab kohalik omavalitsus teistsuguse sihtotstarbega maakasutuse, näit. elamumaa, ehitusõiguste andmise. Kehtivad õigusaktid ja riiklikud rahastusotsused (halduse üksikaktid) panevad toetust saanud väikesadamatele mereturismi toetavate teenuste osutamise ülesande, millise täitmiseks on vältimatu ka vajadus võimaldada asjakohaste ehitiste rajamist. Sadamaseaduse kohaldamisala on erinev sadamate ja väikesadamate kohta. SadS § 2 p 18 kohaselt on väikesadam – sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid 24-meetrise ja väiksema kogupikkusega veesõidukitele. SadS § 37 lg 2 kohaselt peab sadam olema kantud sadamaregistrisse. Sadamaseadus ei liigita väikesadamaid nende sihtotstarbelise kasutusotstarbe järgi näit. kalasadamad, turismisadamad jne. Küll aga reguleeritakse väikesadamate sihtotstarbelist kasutust seaduse alusel antud alamalseisvate õigusaktidega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 20.02. 2017. a määrus nr 10 „Väikesadamate võrgustiku väljaarendamise toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus nr 10). Sadamal, mis on saanud nimetatud määruse alusel toetuse lasub kohustus osutada avalikkusele suunatud mereturismi alaseid teenuseid. Määruse nr 10 § 4 sätestab toetuse andmise eesmärgi, milleks on reisimotivatsiooni loomine Eesti külastamiseks ja külastusaja pikendamiseks ning Eesti kui mereturismi sihtkoha rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks väikesadamate võrgustiku arendamise kaudu. Sadam peab panustama vastavalt määruse § 4 lg 3 uute sihtrühmade hõivamisele ja uute turismitoodete arvu suurendamisele. Määruse nr 10 § 8 lg 6 kohaselt peab sadama poolt osutatavate teenuste info olema kättesaadav internetis ja veebikeskkonnas. Eelviidatud määruse nr 10 alusel toetuse saanud väikesadam on sihtotstarbelt turismisadam, mis peab tulenevalt nimetatud määruse § 8 nõuetest pakkuma kõrvuti teiste teenustega ka erivajadustega külastajatele nii sooja veega pesemise-, WC kasutamise kui ka pesu pesemise võimalust. Nimetatud turismialaste teenuste osutamine, mis looks reisimotivatsiooni ja pikendaks külastusaega ei ole võimalik ilma selleks otstarbeks sihtotstarbeliste ehitiste püstitamiseta sadama maa-alale. Kokkuvõte. PlanS’st ja EhS’st tulenevalt on kohaliku omavalitsuse üksusel avar otsustusruum avaliku veekogu kaldale/rannale üldplaneeringu või detailplaneeringu menetluses nii sadama sihtotstarbelise kasutamise kui ka sellest tuleneva sadamaehitiste planeeringu ja ehitusõiguste määramisel. Õiguspärane on sadam, kui see on kooskõlas planeeringutega ja kantud sadamaregistrisse. Sadamaseadus reguleerib sadamateenuseid, mis on vajalikud veeliikluse ohutuse ja turvalisuse ning keskkonnakaitse nõuete täitmiseks sadamates. Muude teenuste sh ka turismiteenuste osutamisele sadama maa-alal, sadamaseadus ei kohaldu. Sadamaehitised on nii sadamateenuste osutamiseks, sadamaseaduse mõttes, kui ka sadama kui majandusüksuse toimimiseks sihtotstarbeliselt vajalikud hooned ja rajatised, mis on kooskõlas sadama-alale kehtestatud planeeringutega. Mereturismialaste eesmärkide elluviimiseks võivad sadamaehitiste hulka kuuluda nii toitlustust kui ka ajutist majutust ja vaba aja sisustamist ning merekoolitust pakkuvad hooned ja rajatised sadama maa-alal. Keskkonnaameti seisukoht on üllatuslik ja ekslik 2022 aasta juulis asus Keskkonnaamet Alliklepa sadama-ala käsitleva detailplaneeringu muudatuse osas seisukohale, et sisuliselt kõik kaldapealse sadamateenuse osutamiseks vajalikud ehitised, mis on suunatud mereturismi edendamisele on lubamatud (s.t ei kvalifitseeru sadamehitistena LKS § 38 lg 5 p 2 tähenduses). Seda siis olukorras, kus Alliklepa sadamapidaja on seni tegutsenud ning Lääne-Harju Vallavalitsus on lubasid menetlenud sadama arendamisel nii 3 (4) kehtiva üldplaneeringu, selle alusel kehtestatud detailplaneeringu ja viimase alusel väljastatud lubade (vee erikasutusluba) alusel. Seejuures on tegemist detailplaneeringuga, mis näeb ette turismisadama rajamise, mh „kohviku“ ja „meelelahutusürituste korralduskohana“ ning senine arendustegevus ja lubade menetlus on toimunud kooskõlastatult kõigi asjakohaste ametiasutustega, sh Keskkonnaametiga. Tänaseni kehtiva 2004 detailplaneeringu realiseerimisel ei ole Keskkonnaamet kordagi varasemalt viidanud sellele, et detailplaneeringu alusel ette nähtud ehitisi (sh turismiotstarbelisi) ei ole võimalik sadama-alale rajada. Keskkonnameti uudne tõlgendus LKS § 38 lg 5 p-s 2 toodud „sadamehitise“ mõiste osas detailplaneeringu muutmise menetluses (2022) on üllatuslik ja kohaldatuna nii Alliklepa Sadamale aga ka kõigile teistele väikesadamatele toob kaasa pöördumatud negatiivsed tagajärjed, millele on viidatud eespool analüüsis (seniste investeeringute nurjumine, edasiste investeeringute tegemata jätmine, toetusrahade kaotus – kokkuvõtvalt väikesadamates majandustegevuse lakkamine). Seetõttu pöördubki Lääne-Harju Vallavalitsus just Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poole, kelle haldusalas on sadamate arendamine, et ministeerium oleks kursis teiste ametite seisukohtadega, mis meie hinnangul muudab erinevate kasutusviiside väikesadamate arendamise võimatuks. Sadamate arendamine on Lääne-Harju valla hinnangul äärmiselt oluline riiklik eesmärk, mille elluviimine sõltub väga paljude osapoolte koostööst. Tahame olla Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumile tugevaks partneriks KOVi haldusalas olevate ülesannete raames. Seadusandja on looduskaitseseaduses selgelt sadama teenindamiseks vajalike ehitiste erandi ehituskeeluvööndis sätestanud ja soovime, et ministeerium seda kinnitaks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erki Ruben abivallavanem 4 (4)  Tere Edastame t&auml;iendatud selgitustaotluse. Lugupidamisega Erki Ruben L&auml;&auml;ne-Harju Vallavalitsus Tere! Teile on saadetud dokumendihalduss&uuml;steemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Vastus selgitustaotlusele Registreerimise kuup&auml;ev: 22.02.2023 Registreerimise number: 5-1/2022/22-7809-6. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn 625 6342 [email protected] http://www.mkm.ee