JOIN(2023) 9 ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia

HIGH REPRESENTATIVE OF THE UNION FOR EUROPEAN FOREIGN AFFAIRS AND COMMISSION SECURITY POLICY Brussels, 10.3.2023 JOIN(2023) 9 final JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL European Union Space Strategy for Security and Defence EN EN INTRODUCTION – SPACE AS A STRATEGIC DOMAIN Europe is a global space power. The European Union (EU) owns and operates space assets for positioning, navigation and timing (PNT - Galileo) and earth observation (EO - Copernicus) and will launch a third constellation, Union Security Connectivity Programme (IRIS²), for secure communications. Member States own and operate national space assets, including assets that serve security and defence purposes. The EU Satellite Centre (SatCen) provides a unique geospatial intelligence analysis capability, to support decision-making and actions of the EU and its Member States. Space is critical for the strategic autonomy of the EU and its Member States. The functioning of economies, citizens and public policies increasingly relies on space-related services and data, including those in the field of security and defence. Space also contributes to achieving the EU’s political agenda, enabling the digital and green transitions, and enhancing its resilience. Yet, space is an increasingly contested area. Some space powers have the capabilities to target critical space infrastructure. Some of them have developed and tested anti-satellite capabilities that can disrupt or destroy space systems and services. Most recently, in November 2021, Russia tested an anti-satellite (ASAT) weapon against one of its own satellites, generating a large amount of space debris. China pursues its geopolitical agenda through its growing presence in space and is developing extensive space programmes and counterspace capabilities. In a geopolitical context of increasing power competition and intensification of threats to the EU and its Member States, EU leaders have identified space as a strategic domain in the Strategic Compass1 and have called for an EU Space Strategy for security and defence. The EU Security Union Strategy2 recognises space infrastructure as essential services which must be adequately protected against current and anticipated threats and be resilient. The EU and its Member States will continue to promote the preservation of a safe and secure space environment and the peaceful use of outer space on an equitable and mutually acceptable basis. The EU recognises outer space as a global commons. It is committed to the mutually reinforcing role of transparency and confidence-building measures, by reducing the risks of misperception, miscalculation, and unintended conflict escalation. Additional measures are needed to defend the EU’s strategic interests and to deter hostile activities in and from space. While privileging international cooperation and promoting responsible behaviours in space, the EU will also strengthen its strategic posture and autonomy in the space domain. It will make space systems and services more resilient, respond to any hostile activities or threats and further develop space-enabled services for security and defence. 1 A Strategic Compass for Security and Defence - For a European Union that protects its citizens, values and interests and contributes to international peace and security 2 COM(2020) 605 final 1 1. THE SPACE THREAT LANDSCAPE 1.1. Defining the space domain The space domain includes any element relevant for the functioning of space systems and the delivery of space-based services in the EU and the Member States, e.g.: the outer space environment, the various relevant orbits and spacecraft and related information on the systems they belong to, the ground and launch infrastructure, radio frequency links, user terminals and cyber. It also includes the underlying industrial space sector. 1.2. Counterspace and threats in the space domain Unlike safety risks arising from technical incidents, accidents and natural hazards, space threats are intentionally hostile activities through counterspace capabilities. Counterspace is used to demonstrate capabilities, deter competitors, deny them the use of their space systems or gain an information advantage. They are directed to space assets in orbit, their supporting ground infrastructure, and the data links between them. The effects of counterspace are to intentionally disrupt, degrade, destroy, deceive, or deny the use of space systems, and to inspect, manipulate, eavesdrop, or intercept corresponding data as well as deny access or freedom of movement in the space domain. The effects of counterspace may be reversible or irreversible Counterspace capabilities can take many different forms, such as kinetic measures3 against spacecraft or ground infrastructure, or directed energy4. The specific features of space infrastructure – both in orbit and on the ground – also make it particularly vulnerable to cyberattacks. Beyond space systems, counterspace can interfere with the space sector as a whole, including underlying supply chains and radiofrequency spectrum. Several third countries have been developing and maintaining counterspace capabilities and related doctrines. However, since most space technologies are dual use, what constitutes a space threat cannot be identified by observing space objects, technologies or space capabilities in isolation, but by taking into account behaviour. Assessing space threats requires a comprehensive analysis of capabilities and related behaviours in orbit, on the ground and in the cyber domain based on a thorough understanding of counterspace capabilities. 1.3. Towards a shared understanding of space threats The Single Intelligence Analysis Capability (SIAC) under the High Representative, along with Member States military and civilian intelligence services, will increase their strategic understanding of space threats and counterspace. Such strategic understanding should also support the EU space programmes, as well as benefiting from information collected by the Commission through the monitoring of the EU space components. Way forward 3 This can include ASATs such as missiles launched directly from ground (direct ascent ASAT), or spacecraft activated when already in orbit (co-orbital ASAT), including robotic arms or projectile objects. 4 For example, electronic warfare, lasers and other directed energy to dazzle satellites, damage their on-board electronic systems or jam or spoof their signals or intrude into their communications networks. 2   The High Representative, with the support of the SIAC, will prepare a classified annual space threat landscape analysis that includes the evolution of counterspace capabilities. This would also benefit from the Commission’s monitoring of its EU space components. 2. ENHANCING THE RESILIENCE AND PROTECTION OF SPACE SYSTEMS AND SERVICES IN THE EU Space systems and services in the EU provide essential services for societal functions and economic activities. Thus, they need to be increasingly resilient and protected. The EU recognises space as a critical sector in its existing legislation on the resilience of critical entities (CER Directive5) and cybersecurity (NIS2 Directive6), covering ground based infrastructure of Member States, including in the EU outermost regions, and of private operators as well as satellites used for delivering telecommunication services7. Still, the level of resilience and protection of national space assets varies across Member States. 2.1. An EU-wide security framework for the protection of space systems, information sharing and cooperation on space security incidents Some Member States have put national rules in place to regulate space operations, including security aspects. Without a common framework, these rules may differ. This divergence could affect the competitiveness of the EU space industry and the security of the EU. To ensure a consistent EU-wide approach, and building on the joint communication on an EU Approach for Space Traffic Management8, the Commission will consider proposing an EU Space Law. While protecting national security interests, such legislative proposal could provide the framework to collectively enhance the level of resilience of space systems and services in the EU and ensure coordination between Member States, including in remote strategic ground infrastructure locations such as the EU outermost regions. It could provide a comprehensive and consistent framework for resilience of space systems and services in the EU, together with the NIS 2 and CER Directives. The Commission will take as a starting point, for stakeholder consultation and impact assessment of options, certain key features of those existing regimes, and the experience in their application, where relevant. For example, Member States could be required to identify essential9 space systems and services. This could include major supply chain actors, to define and implement a common minimum level of resilience for critical space services and to develop coordinated national preparedness and resilience plans and emergency protocols. The initiative could also extend to developing security monitoring centres, to allow for the notification of security incidents in a systematic manner. 5 Directive (EU) 2022/2557 on the resilience of critical entities 6 Directive (EU) 2022/2555 on measures for a high common level of cybersecurity across the Union, repealing Directive (EU) 2016/1148. 7 Cf recital 5 of Directive 2022/2557: “… The space sector falls within the scope of Directive (EU) 2022/2557 with respect to the provision of certain services that depend on ground-based infrastructure owned, managed and operated either by Member States or by private parties; consequently, infrastructure owned, managed or operated by or on behalf of the Union as part of its space programme does not fall within the scope of this Directive.” 8 JOIN(2022) 4 final 9 Essential is to be understood as crucial for the functioning of economic activities, security and safety in Member States. 3 The Commission could also consider requirements to make sure that security, including cyber-security, is part of the design of all space systems delivering essential services. It could propose the more systematic integration of relevant security standards in the early design phase of these systems. Moreover, the Commission would incentivise the exchange of information on threats targeting space assets or their supply chain, focusing on actionable information to relevant security operation centres (SOCs). Building on its experience for Galileo, the EU Space Programme Agency (EUSPA) would ensure a consistent security monitoring of all EU space programmes. In close cooperation with the Commission, the Computer Security Incident Response Team of all the EU institutions (CERT-EU) and the European Union Agency for Cybersecurity (ENISA)10, EUSPA will play a key role as space security monitoring and operations centre in the EU. On request, it may also assist operators of essential space systems and services in Member States. Space services are provided by public and private operators, with an increasing and dynamic role for New Space11. A common understanding of what the essential space services are is necessary to share relevant security information, coordinate actions and facilitate EU cooperation. In complement to such a possible legislative proposal, the Commission would raise awareness and facilitate the exchange of best practices among commercial entities on resilience measures, including cyber-related ones. Such supporting measures would be especially relevant for SMEs, including New Space. In this context, the Commission, with the support of EUSPA, would consider establishing an Information Sharing and Analysis Centre (ISAC), bringing together commercial entities, and relevant public entities, including possibly the European Space Agency (ESA). In addition, the implementation of the NIS 2 Directive and the upcoming Cyber Resilience Act12, as well as other existing cybersecurity frameworks13, will incentivise the uptake of cybersecurity requirements for critical digital products that are used in space. Specific cybersecurity standards and procedures in the space domain could be considered as part of the EU Space Law where relevant. Finally, greater steering of the EU in the development of standards and its better representation in international standardisation organisations are crucial, in particular to 10 https://www.enisa.europa.eu/ 11 11 New Space qualifies the emerging private space industry, driven by a series of technological trends and business model innovations and leading to a reduction in costs of space systems, shorter lifecycles in delivery and more risk taking. 12 Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on horizontal cybersecurity requirements for products with digital elements and amending Regulation (EU) 2019/1020, COM (2022) 454 final 13 This currently includes the delegated regulation of the Radio Equipment Directive, adopted in October 2021 and imposing obligations to the manufacturers of wireless devices to improve their level of cybersecurity, privacy and protection from fraud. 4 protect the security interests of the EU and its Member States. Coherence with North Atlantic Treaty Organization (NATO) standards will be encouraged. 2.2. Strengthening the technological sovereignty of the EU space sector To increase the resilience of space infrastructure and ensure security of supply14, the EU will strengthen its technological sovereignty by reducing strategic dependencies on third countries and boosting the resilience of critical industrial value chains. Horizon Europe and the European Defence Fund (EDF)15 will be fully leveraged to achieve this. The Commission, the European Defence Agency (EDA) and ESA will coordinate and synchronise activities in critical space technologies, building on a re-energised Joint Task Force (JTF)16. Building upon its expertise, the EUSPA could also contribute to this work. The activities of the JTF will also feed into the EU Observatory of Critical Technologies17. On the basis of the activities of the JTF and the EU Observatory of Critical Technologies, the Commission, together with Member States and industry, will assess the need to establish new industrial alliances related to technologies that are relevant for space and defence, in compliance with the EU competition rules. The Important Projects of Common European Interests (IPCEI) are also a tool that industry and Member States can use to develop space technologies in areas where it addresses a clearly identified and significant strategic dependency, while ensuring important positive spillovers beyond the participating countries and firms. The Space Programme, the EDF and Horizon Europe, as well as Member States’ collaborative projects and programmes support the technological maturation of resilience- related capabilities. Developing further synergies in programming and funding can ensure continuity in the development of technologies up to systems. To strengthen the protection and resilience of EU space systems, the Commission will promote joint programming through enhanced coordination between relevant EU programmes. The Commission should be able to avail of the possibility to re-programme short-term actions in support of critical technologies in the face of major crises. It will ensure that space is more systematically taken into account in relevant EU policies and initiatives, such as on quantum technologies, or artificial intelligence, but also by ensuring access to raw, 14 This includes access to raw, processed and advanced materials 15 Including its precursors programmes the European Defence Industrial Development programme (EDIDP) and the Preparatory Action on Defence Research (PADR) 16 The Commission-ESA-EDA Joint Task Force on critical space technologies for European non-dependence created in 2008. 17 COM(2021)70 final 5 advanced, and processed materials and to semi-conductors through for instance the European Critical Raw Materials Act18 and the Chips Act19. The Commission will continue working with ESA on the development of EU space technologies, including security-related ones. To enhance this role, it is crucial that ESA puts in place relevant measures and mechanisms to ensure the protection of the security interests of the EU and its Member States. Close cooperation will ensure the complementarity and synchronisation of activities. 2.3. Addressing risks to security in the space sector in the EU Ensuring the EU’s security also relies on the protection of its supply chains. To that end, certain controls are already in place, i.e. dual-use export control and Foreign Direct Investments (FDI)20 screening. The Commission will evaluate the FDI Screening Regulation by October 202321. To be able to better assess the risks associated to FDI transactions in the space sector, the Commission will ensure it has access to information on direct and indirect providers of goods and services to EU space programmes, including when managed by ESA. Risks for the EU’s security and public order relating notably to emerging and critical technologies for its space infrastructure should also be better detected and mitigated. Consideration should also be given to the economic and financial circumstances in which EU companies with strategic technologies may be vulnerable to foreign investments representing risks for security or public order; as well as to security of supply. As a mitigating measure, multiple sourcing of the most critical technologies and components will reduce the risks posed by certain foreign acquisition and ensure internal competitiveness. Additionally, protecting EU security and its strategic interests requires procurement rules that fully guarantee security of supply. The Commission will ensure that EU competition rules and international trade instruments are fully applied to tackle new challenges faced by the EU space and defence sectors, such as the risk of distortive foreign subsidies. This should include investigating certain acquisitions of EU companies active in these sectors, which may be facilitated by illegal third country subsidies. If needed, prohibiting the acquisition or accepting binding commitments from the companies concerned could be considered to remedy the distortions caused by these foreign subsidies. 22 2.4. Developing capabilities, including EU autonomous access to space, to increase resilience There are many capabilities that can enhance the resilience of space systems and services such as self-protective infrastructure, versatile and responsive launchers, space situational awareness services, in-orbit servicing and secured sovereign cloud dedicated to space services. Such capabilities can make space assets stronger, protect them better, extend their lifetime, or replace them quickly. 18 European Critical Raw Materials Act (europa.eu) 19 European Chips Act (europa.eu) 20 Regulation (EU) 2019/452 establishing a framework for the screening of foreign direct investments into the Union 21 Article 15 of the Regulation 22 Regulation of the European Parliament and of the Council on foreign subsidies distorting the internal market. 6 EU autonomous access to space is essential for the resilience of space infrastructure in the EU, including for the replenishment of constellations, the replacement of individual satellites or the deployment of future constellations. Responsiveness and versatility in access to space are essential for ensuring that growing military and defence needs are met. Beyond consolidating current launch capabilities, the development of launch systems in the EU needs to be stimulated, including micro- launchers and reusable launchers, along with an agile manufacturing industry. The Commission will incentivise the development of standardised interfaces (covering security aspects) between satellites and responsive launch systems to ensure future satellites’ interoperability and access to space solutions, and to support the development of innovative in-orbit transportation solutions. The EU’s outermost regions of interest for automous access to space should be fully exploited. Way forward  To enhance the level of security and resilience of space operations and services in the EU, as well as their safety and sustainability, the Commission will consider proposing an EU Space Law. It will encourage the development of resilience measures in the EU, foster information-exchange on incidents as well as cross-border coordination and cooperation.  By the end of 2023, the Commission, with the support of EUSPA, will establish an Information Sharing and Analysis Centre (EU Space ISAC) to strengthen the resilience of capabilities of the EU space industry (upstream and downstream), including New Space.  By mid- 2024, the Commission, in close coordination with EDA under the authority of the High Representative and with ESA, will propose a roadmap to reduce strategic dependencies on technologies that are critical for ongoing and future space projects in the EU and EU space programmes.  The Commission will develop joint programming between the EDF, the EU Space Programme and Horizon Europe to accelerate the development of capabilities that are relevant for the resilience of space systems.  The Commission will take space and defence needs systematically into account in future initiatives, including assessing the need to establish industrial alliances.  The Commission will ensure that broader EU initiatives, including the Chips Act and the Critical Raw Materials Act, are applied in a manner that strengthens security of supply and the resilience of space systems and services.  The Commission will take actions to stimulate the responsiveness, versatility of EU access to space by boosting new EU launcher systems, by proposing preparatory actions to ensure long-term EU autonomous access to space and by addressing, in particular, security and defence needs, together with Member States. 3. RESPONDING TO SPACE THREATS Given the increase in space threats and counterspace, there is a need to enhance the capability to detect, characterise and attribute a threat in the space domain and to react to it in a timely, proportionate, and coherent manner both nationally and at EU level. 7 3.1. Detecting and characterising space threats Any EU response to a space threat requires both the EU and its Member States, as appropriate, to have access to timely, accurate and actionable information as a basis for their decision-making. Besides the need to regularly update the space threat landscape, it is necessary to collect and analyse in near real time security incidents that affect the space systems and could signal a space threat. Complementary to security information collected through the monitoring of the EU space programme, an information exchange network could be established through the EU Space Law and would provide through EUSPA a first level of analysis and reporting of these weak signals. The EU and its Member States also need to develop a shared understanding of the overall situation in orbit to address irresponsible or hostile behaviours in outer space. Space Domain Awareness (SDA) consists of detecting, identifying and characterising space objects of interest in near real time, describing and understanding their behaviours23, and connecting this information to underlying doctrines and related space systems. SDA feeds in real time the recognised space pictures of space commands, relying on intelligence on space manoeuvres and intents. SDA is key for attributing space threats in orbit and triggering a potential EU response. Member States that own and develop the relevant capabilities should provide the necessary SDA services to the EU to ensure its strategic autonomy in the space domain. 3.2. Attributing and reacting to hostile behaviours in the space domain Attributing a space threat to a third country and deciding on a possible response is a highly political decision. The Council Decision on the security of systems and services deployed, operated and used under the Space Programme24 lays down operational provisions enabling the EU25 to attribute and respond to threats to or through systems set up and services of the EU Space Programme, if such threats would affect the security of the EU and/or of its Member States. The Decision foresees the possibility for the High Representative to take urgent provisional action. The European External Action Service (EEAS) operates the Space Threat Response Architecture supporting the implementation of the Decision. In view of the growing threats, the High Representative would propose amending the Council Decision so that it becomes the cornerstone of the EU response in the space domain. The scope of the Decision should be extended to cover threats in the space domain that may affect the security of the EU. The Space Threat Response Architecture could become the recipient at EU level of space security incidents through the Space Programme’s 23 Including manoeuvres and payload operations 24 Council Decision (CFSP) 2021/698 of 30 April 2021 on the security of systems and services deployed, operated and used under the Union Space Programme which may affect the security of the Union, and repealing Decision 2014/496/CFSP 25 Through a unanimous Decision of the Council on proposal from the High Representative. 8 Security Monitoring Centre and the SDA services. It would partner with the SIAC to support the attribution of space threats and the adequate response. Complementary to the cyber diplomacy toolbox and the hybrid toolbox, the amended Council Decision would also facilitate the mobilisation of a dedicated toolbox. As part of the response, relevant EU tools could include: - at technical level, the use of specific operational response modes developed as part of the security design of the space systems; - at diplomatic level, discussions in multilateral forums, outreach through appropriate channels, and statements by the EU and by Member States to prevent and respond to irresponsible behaviours in the space domain; - at economic level, tools including sanctions26. EU Military Staff would also prepare a military contribution to the EU’s response in the space domain. The creation of a horizontal group under the Common Foreign and Security Policy (CFSP) would enable the prompt mobilisation of relevant expertise when confronted with a space threat. It would support the Council in its response to space threats, including for their attribution. Any Member State can invoke the mutual assistance clause enshrined in the EU Treaties (Article 42.7 of the Treaty of the European Union), should a space threat or incident amount to an armed attack on its territory. 3.3. Space exercises for readiness and interoperability The High Representative, together with the Commission and the Member States, will set up regular exercises in the space domain or exercises with a space domain component to: - test, develop and validate the EU’s response to space threats, - test and explore concrete solidarity mechanisms in case of attacks from space or threats to space systems, and - develop synergies with partners and allies in space security and defence. Way forward  The High Representative and the Commission will explore with Member States owning SDA capabilities the modalities to use SDA in support of an EU response.  The High Representative will propose amending Council Decision (CFSP) 2021/698 to respond to all threats in the space domain that may affect the security of the EU and its Member States, with a view to ensure that all available EU tools can rapidly be mobilised, thereby improving its Space Threat Response Architecture.  The High Representative, the Commission and Member States will participate in, develop, and conduct relevant space exercises including the use of solidarity mechanisms. 26 The Commission may propose complementary economic measures falling within its competence, such as export control requirements. 9 4. ENHANCING THE USE OF SPACE FOR SECURITY AND DEFENCE Space systems and services play an increasing role in support of defence and security. Dual-use services provided by EU space programmes and by commercial entities, including New Space, will be further developed to increase the strategic autonomy of the EU and its Member States. 4.1. EU space systems and services supporting security and defence More systematic cross-fertilisation between EU space, defence and security initiatives would facilitate the development of dual-use EU space components taking into account defence and security needs under an overarching capability-driven approach27. EU space flagship initiatives can support security and defence capabilities. It is therefore necessary to explore to what extent they can provide secure and reliable services. While respecting the civilian nature of EU space programmes, specific and tailor-made rules for the delivery of security-sensitive services, applications and data will be established to provide the appropriate level of trust for security and defence users (such as priority rights and access control - including in the context of military operations, the anonymisation of requests, the restriction of the dissemination policy). The Commission will embed military and security user requirements in the design of relevant new EU space systems and the upgrade of relevant existing systems. It will rely on the support from relevant EU agencies, namely EDA and EUSPA. EDA will continue to play a key role in identifying military requirements28, defining capability priorities and fostering cooperation among Member States, including through the ‘Defence in Space Forum’. EUSPA will support the identification of security-related needs, the accreditation and exploitation of dual-use systems and services. In addition, the EU Military Staff will take forward the conceptual developments required at military level for the use of space in EU operational engagements. When preparing the future development of the EU space programmes, the Commission will consider the long-term defence and security user requirements (time horizon 2035), in close cooperation with Member States. It will consider system interoperability and piggy backing payload options for defence as well as security on existing or future space systems. To this end, synergies will be encouraged through EDF, so that defence research and development can accelerate the deployment of payloads enabling services for defence. In addition, the different governmental services enabled by EU space programmes will be consistently operated and exploited. 4.1.1. Positioning Navigation and Timing (PNT) Resilient PNT services such as the Galileo Public Regulated Service (PRS), are critical enablers for military operations. The continuous evolution of PRS and complementary payloads in orbit will make it more robust. Building on PESCO projects such as the EU Radio Navigation Solution (EURAS) or future defence Navigation Warfare (NAVWAR), 27 In accordance with the Action Plan on synergies between civil, defence and space industries. 28EDA contributed to the definition of military user requirements for the GOVSATCOM and Space Situational Awareness (SSA) components of the EU Space Programme. 10 surveillance capabilities will enable the creation of a consolidated situational picture, and to cope with situations where access to PRS is contested. In this context, the EDF supports activities related to an unlimited and uninterrupted access to PRS worldwide to strengthen the security and defence component of the EU’s PNT capabilities. 4.1.2. Earth Observation Space-based Earth Observation supports autonomous assessment and decision–making. It is a key enabler for security and defence. It has proven to be a game-changer for the Ukrainian Armed Forces to resist the Russian attacks. SatCen provides a unique geospatial intelligence analysis capability to support high-level decision-making and action of the EU and its Member States, and also supports EU policies. Although Copernicus delivers security services, it was not designed to comply specifically with defence requirements. Therefore, as part of the evolution of Copernicus services, and as already presented to Member States, an EU Earth Observation governmental service would be beneficial to provide a fully reliable, highly resilient, and continuously available situational awareness service. To provide added-value, it would complement national, commercial and European satellite imagery infrastructure, for instance through new sensors, frequent revisit and advanced processing techniques29. The Commission will gradually implement this evolution of Copernicus services, starting with a pilot in the current Space Programme. The development of such service will leverage the complementarity of the SatCen and EUSPA. Building on its expertise, EUSPA, under the supervision of the Commission, will play a key role in the security accreditation, security monitoring and contract implementation of the future system’s space segment. The SatCen will play a key role in contributing to the identification of user needs in geospatial intelligence and in disseminating sensitive products and services. 4.1.3. Secure Communication Uninterrupted, worldwide access to secure and highly resilient communications can support defence and security missions and operations. In addition to regional govsatcom Member States’ assets, IRIS² will provide added value services such as anonymity of use, low latency and flexibility. Member States will have effective control through mechanisms equivalent to those used in Galileo PRS. 29 It will leverage Research and Development (R&D) activities of the EDF, including advanced payload technologies and data processing techniques, and be complemented in the future by highly reactive small satellites for space-based Intelligence, surveillance, and reconnaissance. Synergies with PESCO Projects, such as the Common Hub for Governmental Imagery (CoHGI), will be considered. 11 IRIS² services will include space data relays able to interconnect Member States’ space capabilities (including defence) permanently and securely. These services can be used by space-based national or multinational defence capabilities such as Earth Observation systems to improve their operational effectiveness. The Commission will fully exploit upcoming low earth orbit (LEO) constellations for new capabilities, including augmented services that may be of use to the military by offering piggybacking payloads. The Commission will further explore the extent to which IRIS² can support the establishment of an EU critical communications system30. The EDF supports the development of technological building blocks for resilient space- based communications31 implementable through IRIS² and their uptake by defence end- users, through actions targeting the user segment (e.g. standardising of the interfaces to facilitate their integration into land, sea and air vehicles32). 4.1.4. Space Domain Awareness and Space Surveillance and Tracking The synergies between Space Domain Awareness (SDA) and the already existing EU Space Surveillance and Tracking (SST) system are high to detect space objects with dedicated sensors. Increased performances for SST are required to reinforce the precision of advanced collision avoidance manoeuvres and of fragmentation and re-entry analysis. Those Member States developing SDA, who are also SST partners, will therefore benefit from more performant SST assets, including defence assets, to detect and track smaller and more agile spacecraft through the SST component of the EU Space Programme. Additional sensors and analysis capabilities for defence and intelligence will be needed to support SDA. EU budget could support Member States in the development of SDA sensors and capabilities provided that: - complementarity with the existing mechanism supporting SST is ensured, and - the necessary flow of SDA information and services is made available to support the EU Space Threat Response, including to protect EU satellites. SST partners benefitting from SDA support would in turn help improving SST by improving the identification of spacecraft, thereby contributing to an autonomous EU catalogue of space objects, an objective of the EU Space Programme. 30 A ground-based broadband system intended to link Member States next generation communications systems for civil security and safety organisations, allowing them to operate throughout the EU and Schengen countries.Based on the Horizon 2020 BroadMap and BroadWay projects, as well as the Internal Security Fund BroadNet Preparation project 31 EDF-2021-SPACE-D-EPW 32 EDIDP –DA- ESSOR 12 4.2. Fostering innovation and competitiveness Beside large industrial players, New Space plays an increasing role in service-delivery, including for security and defence. It can propose new ideas, solutions, disruptive technologies and efficient industrial processes, which can also support security and defence. Member States increasingly rely on commercial services to complement national assets, test new capabilities, or develop public assets. A competitive industry is essential for strengthening the EU’s resilience and capabilities. The Commission will stimulate New Space to scale up in the EU with the support of the CASSINI programme33. This will include a more systematic development of anchor- customer contracts, further mobilisation of grants-loans-equity with the support of the European Innovation Council, the European Investment Bank, the European Investment Fund, synergies with the EU Defence Innovation Scheme, and the organisation of space/defence hackathons and challenges on a yearly basis. The Commission will incentivise more collaborative work between space, security and defence start-ups in the areas of research and development. Technologies developed with the support of Horizon Europe, for example for the development of Quantum Space Gravimetry, On-Orbit-services or access to space, could be further developed for defence purposes. The Commission will expand its In-Orbit-Validation / In-Orbit-Demonstration programme to space technologies of relevance to security and defence users. The EDA’s Capability Technology group on space will also foster cooperation between Member States and their industries in space research. 4.3. Developing skills, education and training Both the EU and its Member States, face a shortage of expertise in space security and defence. The Commission and the High Representative will mobilise existing tools to support skilling, upskilling and reskilling. To meet Member States’ demand, EDA, will map all EU and national educational and training activities relating to space security and defence, to develop skills relevant both for policy design and at technical level. In close coordination with the European Security and Defence College (ESDC), it will promote the exchange of best practices and define curricula. To meet industry demand, the Commission will contribute to up- and reskilling in the space industry, focusing in particular on space for security and defence, also aiming at increasing women’s participation34. It will support concrete initiatives organised at EU, national and regional level. It will build on the existing large-scale partnership for aerospace and defence skills of the Pact for Skills35. It is also working with stakeholders to develop a new large- scale partnership to further enhance upskilling and reskilling activities of students and professionals required by the downstream industry, including to cover extra needs for 33 CASSINI is the European Commission’s initiative to support entrepreneurs, start-ups and SMEs in the space industry. https://defence-industry-space.ec.europa.eu/eu-space-policy/space-entrepreneurship-initiative-cassini_en 34 Communication “A Union of Equality: Gender Equality Strategy 2020-2025”. COM/2020/152 final 35 https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=23220&langId=en 13 qualified workers. With the support of the EUSPA, the Commission will develop the EU Space Academy to create space development programmes related to security. Way forward To enhance the use of space systems and services for defence purposes:  By the end of 2024, the Commission, in close cooperation with the High Representative, will propose a pilot for the delivery of initial SDA services in support of EU response and to explore synergies with the SST subcomponent of the Space Programme, with a view to future developments.  When developing future EU space programmes, the Commission will take into account long-term military requirements (time horizon 2035) for space-based defence services with the support of EDA.  The Commission will consider military needs and requirements when defining of the service portfolio of IRIS².  In order to support the autonomous decision-making and action of the EU and its Member States, the Commission will work towards the gradual set-up of a new Copernicus governmental service, starting with a pilot. It will build on the complementary role of SatCen and EUSPA.  The Commission will incentivise collaborative work between space, security and defence start-ups to develop disruptive services for security and defence.  By the end of 2024, the High Representative and the Commission, with the support of EDA, EUSPA and ESDC, should improve the skills of public administration and industry to further develop space services for security and defence, including through: the mapping of space security and defence training activities, and the skilling of downstream space industry, including through the establishment of a new large-scale partnership. 5. PARTNERING FOR RESPONSIBLE BEHAVIOURS IN OUTER SPACE Forging strong external partnerships is essential to promote a common vision for peaceful and responsible behaviours in space, respond to space threats and support the use of space services for security and defence 5.1. Promoting norms rules and principles for responsible behaviours in outer space Avoiding an arms race in outer space and preventing it from becoming an area of conflict is crucial to safeguard the long-term use of the space environment for peaceful purposes. The 1967 Outer Space Treaty and the principles developed in the United Nations (UN) framework are the cornerstone of the global governance of outer space, together with relevant resolutions adopted by the UN General Assembly. In complementarity, a non-legally binding, transparency and confidence-building instrument would be an effective tool36. Additional measures should supplement the relevant traditional disarmament and arms control tools to address irresponsible behaviours that may lead to escalation, including due to misunderstanding, misinterpretation, or 36 For example the Hague Code of Conduct (HCoC) against the proliferation of ballistic missiles. 14 miscalculation. In this regard, the commitment of the United States (US) not to conduct destructive, direct-ascent ASAT missile testing, which has been joined by Germany and France, is a pragmatic, concrete, and measurable step forward. The EU and all its Member States supported the corresponding Resolution37 approved at the 77th session of the UN General Assembly in October 2022. 5.2. Engaging with the United Nations on space and security The EU will take full benefit of its permanent observer status in the United Nations (UN) to act side by side with its Member States in discussions on outer space. The EU will continue to participate in and actively contribute: - to the UN Committee on Peaceful Uses of Outer Space (COPUOS) and its subsidiary bodies and to the Special Political and Decolonization Committee (Fourth Committee) of the UN General Assembly for issues pertaining to space safety; and - to the Conference of Disarmament and the Disarmament and International Security Committee (First Committee) of the UN General Assembly for issues pertaining to space safety and security. The EU and its Member States support38 the Open-Ended Working Group on reducing space threats through norms, rules and principles of responsible behaviours (OEWG)39, as a pragmatic step that helps build a common understanding of what can be considered responsible and irresponsible behaviours. The main challenge for the EU and its Member States together with likeminded partners is to convince the vast majority of UN member countries of the relevance of a normative approach. The EU and its Member States will work towards broadening international support for their position on outer space. The EEAS has launched a ‘bottom-up’ public diplomacy initiative to build support for a Safe, Secure and Sustainable Outer Space (3SOS), promoting a sustainable approach to space by encouraging collision avoidance, reducing the creation of long-lived orbital debris and promoting transparency and confidence-building measures. This will contribute to reducing mishaps, misperceptions, and mistrust. 5.3. Partnering with the US on space security and defence The Strategic Compass recalls that the EU’s partnership with the US is of strategic importance for the deepening of EU-US security and defence cooperation in a mutually beneficial way. The US has a privileged relationship with the EU and some of its Member States in this area. Since 2009, the US and the EU have held a space security dialogue based on close collaboration beyond civilian areas. The discussions have, for example, allowed their respective Global Navigation Satellite Systems to move from perceived competition towards growing complementarity, interoperability, and redundancy. 37 “Destructive direct-ascent anti-satellite missile testing” (document A/C.1/77/L.62). 38 The EU has made several joint contributions, and several of its Member States have submitted national or cross-regional working papers. 39 Adopted by UNGA Resolution 76/231 15 A similar approach can be envisaged for space situational awareness and other areas, where the EU could move from a dependence on US space services to a partnership based on mutual interest. 5.4. Dialogue with third countries on space security Transparent and open communication between different actors in space (including civilian and military) is crucial to avoid conflicts and contributes to confidence building. A growing number of third countries have reviewed, or are reviewing, their defence organisations and doctrines to recognise the importance of space for security and defence. Several third countries, including allies but also strategic competitors, have developed space security and defence strategies to develop domestic capabilities and foreign partnerships with likeminded countries. The EU is increasingly addressing space security and defence in its political discussions with third countries. The EEAS and relevant Commission services will set up staff-to-staff dialogues between the EU and the relevant authorities of other third countries, such as Canada and Norway, as is already the case with the US and Japan. These space security dialogues are an opportunity to engage with partners and allies, discuss their space and security strategies, establish partnerships for the exchange of information, share best practices on how to increase the resilience of space infrastructure and establish norms and standards, identify areas for possible cooperation and coordinate action in multilateral forums. Space and security dialogues can also be key to promoting EU positions and approaches in multilateral forums. They may constitute a diplomatic channel the EU can activate to de- escalate tensions or convey warning messages to deter further actions –, especially when confronted with irresponsible behaviour in the space domain. 5.5. Partnership with NATO on space security and defence The Strategic Compass sets clear objectives for the EU-NATO strategic partnership - political dialogue and practical cooperation across all agreed areas of interaction, including new work strands such as space. In the third joint declaration on EU-NATO cooperation of 10 January 2023, the institutional leaders of the EU and NATO confirmed their commitment to expand and deepen their cooperation on space, based on the agreed principles underpinning their strategic partnership. EU-NATO cooperation continues to rely on mutual openness and transparency, reciprocity and inclusiveness, in full respect of the decision-making autonomy and procedures of both organisations, and without prejudice to the specific character of the security and defence policy of any Member State. Both organisations are contemplating the evolution of space from a capability in support of military and civilian operations into a strategic domain. The EU’s and NATO’s responses to space incidents and threats will be complementary and mutually reinforcing. The two organisations will jointly explore new areas of cooperation in the space domain through regular exchanges, including staff-to-staff talks, cross-briefings and reciprocal 16 invitations to events. Parallel and coordinated exercises organised by the EU and NATO staff could also include a space domain component. Way forward  The EU will support multilateral efforts to reduce space threats through norms, rules and principles for responsible behaviours, including through the work of the OEWG established by the UN General Assembly.  The High Representative together with the Commission will step up the 3SOS public diplomacy campaign for Safety, Security and Sustainability in Outer Space.  The High Representative and the Commission will deepen cooperation in space security with the US.  The High Representative and the Commission will develop space security dialogues with like-minded partners and allies, where relevant. In close cooperation with Member States, they will consider dialogue with non-like-minded countries.  The High Representative and the Commission will develop cooperation with NATO in space security. 6. CONCLUSION Space systems and services in the EU contribute to the strategic autonomy of the EU and its Member States. They are key assets that will contribute to shaping the future competitiveness, prosperity and security of the EU for next generations. The Space Strategy for security and defence demonstrates the EU’s commitment to protect its security interests while preventing an arms race in outer space, and accelerating synergies between space, security and defence. The EU is committed to strengthening the resilience of the value chains that underpin the space ecosystem and to supporting the innovation and competitiveness of the EU space industry. The Commission and the High Representative will report to the Council on a yearly basis on the progress achieved and potential further actions. 17 LIIDU VÄLISASJADE EUROOPA JA JULGEOLEKUPOLIITIKA KOMISJON KÕRGE ESINDAJA Brüssel, 10.3.2023 JOIN(2023) 9 final ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia ET ET SISSEJUHATUS – KOSMOS KUI STRATEEGILINE VALDKOND Euroopa on üleilmne kosmosejõud. Euroopa Liit (EL) omab ja käitab kosmosevara positsioneerimise, navigeerimise ja ajamääramise (Galileo) ning maa seire valdkonnas (Copernicus). Turvalise side edendamiseks on kavas viia liidu turvalise ühenduvuse programmiga (IRIS²) kosmosesse kolmas satelliitide kogum. Lisaks omavad ja käitavad kosmosevara ka liikmesriigid, sealhulgas julgeoleku- ja kaitseotstarbel kasutatavat vara. ELi Satelliidikeskusel on ainulaadne georuumilise luureanalüüsi võime, millele EL ja selle liikmesriigid saavad otsuste tegemisel ja igapäevases tegevuses tugineda. Kosmos on ELi ja selle liikmesriikide strateegilise autonoomia seisukohast otsustava tähtsusega. Majandus, kodanike tegevus ja avalik poliitika rajanevad üha enam kosmosepõhistel teenustel ja andmetel, muu hulgas julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas. Kosmosetegevus aitab kaasa ka ELi poliitiliste eesmärkide elluviimisele, aidates kaasa digi- ja rohepöördele ning suurendades ELi kerksust. Kosmoseküsimused tekitavad aga üha enam vaidlusi. Mõni kosmosejõud on loonud võime elutähtsat kosmosetaristut rünnata. Mõni kosmosejõud on arendanud välja satelliiditõrjesüsteemid ja ka katsetanud neid ning suudab teiste kosmoseteenuseid häirida ja kosmosesüsteeme hävitada. Alles 2021. aasta novembris katsetas Venemaa ühe omaenda satelliidi vastu satelliiditõrjerelva, millega tekitati palju kosmoseprügi. Hiina suurendab oma geopoliitiliste eesmärkide saavutamiseks kohalolekut kosmoses, töötades välja ulatuslikke kosmoseprogramme ja arendades kosmosetõrjevõimeid. Kuna geopoliitiline olukord on muutunud pingelisemaks ja tihenevas võimuvõitluses on ohud ELi ja selle liikmesriikide jaoks teravnenud, määratlesid ELi juhid oma strateegilises kompassis1 kosmose strateegilise valdkonnana ning kutsusid üles koostama ELi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegiat. ELi julgeolekuliidu strateegias2 on rõhutatud, et kosmosetaristu võimaldab olulisi teenuseid, mis peavad olema praeguste ja eeldatavate ohtude eest piisavalt kaitstud, kuid ka vastupidavusvõimelised. EL ja selle liikmesriigid nõuavad jätkuvalt ohutu ja turvalise kosmosekeskkonna säilitamist ning edendavad avakosmose rahumeelset kasutamist võrdsetel ja vastastikku vastuvõetavatel alustel. EL peab avakosmost üleilmseks ühisvaraks. EL pooldab läbipaistvust ja usaldust suurendavate meetmete vastastikust tugevdamist, et vähendada vääritimõistmise, valearvestuste ja konfliktide tahtmatu eskaleerimise ohtu. Vaja on lisameetmeid, et kaitsta ELi strateegilisi huve ning hoida ära vaenulikku tegevust kosmoses ja kosmosest. EL soovib seada kosmosevaldkonnas esikohale rahvusvahelise koostöö ja edendada kosmoses vastutustundlikku tegutsemist, tugevdades ühtlasi oma strateegilist positsiooni ja autonoomsust. See aitaks muuta kosmosesüsteeme ja -teenuseid kerksemaks, reageerida vaenulikule tegevusele ja kosmoseohtudele ning arendada edasi kosmosepõhiseid julgeoleku- ja kaitseteenuseid. 1 Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna strateegiline kompass Euroopa Liidule, kes kaitseb oma kodanikke, väärtusi ja huve ning toetab rahvusvahelist rahu ja julgeolekut 2 COM(2020) 605 final 1 1. KOSMOSEOHTUDE LIIGID 1.1. Kosmosevaldkonna määratlus Kosmosevaldkond hõlmab kõiki kosmosesüsteemide toimimiseks ning ELis ja liikmesriikides kosmosepõhiste teenuste osutamiseks vajalikke elemente, nagu avakosmose keskkond, mitmesugused kosmoseaparaadid, nende orbiidid ja teave süsteemide kohta, kuhu need kuuluvad, maapealne ja lennutustaristu, raadioühendused, kasutajaterminalid ja asjakohased kübersüsteemid. Samuti hõlmab see kaasuvat kosmosetööstust. 1.2. Kosmosetõrje ja kosmoseohud Vahet tuleb teha üheltpoolt tehniliste intsidentide, avariide ja loodusõnnetuste ärahoidmisega seotud ohutusküsimustel ning teiselt poolt tahtlikust vaenulikust tegevusest ja kosmosetõrjevõimete väljatöötamisest tulenevate kosmoseohtude vahel. Kosmosetõrje võimaldab demonstreerida oma suutlikkust, heidutada konkurente, takistada teistel oma kosmosesüsteemide kasutamist ja saavutada teabe-eelise. Selliste võimetega võetakse sihile orbiidil paiknev kosmosevara, seda toetav maapealne taristu ja nendevahelised andmeühendused. Kosmosetõrjevõimete abil saab tahtlikult häirida, kahjustada, hävitada ja eksitada kosmosesüsteeme ja takistada nende kasutamist, samuti jälgida, muuta, kuulata pealt ja püüda seonduvaid andmeid. Samuti võimaldavad need takistada juurdepääsu kosmosele ja häirida kosmoses liikumisvabadust. Kosmosetõrje võib anda pöörduvaid ja pöördumatuid tagajärgi. Kosmosetõrjel võivad olla mitmesugused toimeviisid, näiteks võib tegu olla kineetiliste meetmetega,3 mis on sihitud kosmoseaparaatide ja maapealse taristu vastu, või suunatud energiaga4. Kosmosetaristut iseloomustab nii orbiidil kui ka maa peal suur haavatavus küberrünnakutest. Lisaks kitsalt kosmosesüsteemidele võib kosmosetõrje ohustada kosmosesektorit tervikuna, sealhulgas tarneahelaid ja raadiosagedusspektrit. Mitu kolmandat riiki on töötanud välja kosmosetõrjevõimekuse ja hoiab võimeid töökorras. Samuti on riigid loonud nende kasutamist käsitlevaid doktriine. Kuna enamik kosmosetehnoloogiast on kahesuguse kasutusega, ei saa kosmoseohte tuvastada üksnes kosmoseobjektide, kosmosetehnoloogia ja võimete põhjal, vaid arvesse tuleb võtta ka osaliste tegutsemist. Kosmoseohtude hindamiseks on vaja süvitsi mõista kosmosetõrje olemust, milleks tuleb põhjalikult analüüsida riikide võimeid orbiidil, maa peal ja kübervaldkonnas ning nendega kaasnevat tegutsemist. 1.3. Ühine arusaam kosmoseohtudest Kõrge esindaja alluvuses olev ühtne luureandmete analüüsiüksus (SIAC) ning liikmesriikide sõjalised ja tsiviilluureteenistused peavad parandama strateegilist arusaama kosmoseohtudest ja kosmosetõrjest. Selline ühtne strateegiline arusaam peaks täiendama 3 See võib hõlmata nii otse maapinnalt lastavaid satelliiditõrjerakette (püststardiga satelliiditõrjerelvad) kui ka orbiidil aktiveeritavaid kosmoseaparaate (orbitaalpositsioonist lähtuvad satelliiditõrjerelvad), sealhulgas robotkäed ja laskekehad. 4 Näiteks elektroonilise sõjapidamise meetmed, laserid ja muud suunatud energia seadmed satelliitide sensorite energiaga küllastamiseks, nende pardaelektroonika süsteemide kahjustamiseks, nende signaalide segamiseks ja jäljendamiseks ning nende sidevõrkudesse sekkumiseks. 2 ELi kosmoseprogramme ning lähtuma teabest, mida komisjon kogub ELi programmide kosmosekomponentide järelevalve käigus. Edasised sammud  Kõrge esindaja koostab ühtse luureandmete analüüsiüksuse toetusel igal aastal kosmoseohtude salastatud analüüsi, milles kajastatakse ka kosmosetõrjevõimete arengut. Samuti tuleks analüüsis kajastada komisjoni järelevalvet ELi programmide kosmosekomponentide üle. 2. ELI KOSMOSEVALDKONNA SÜSTEEMIDE JA TEENUSTE SUUREM KERKSUS JA PAREM KAITSE ELi kosmosesüsteemid ja -teenused on olulised ühiskondlike funktsioonide ja majandustegevuse jaoks. Seetõttu tuleb neid paremini kaitsta ja muuta need kerksemaks. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse direktiivis (CER-direktiiv5) ja küberturvalisuse 2. direktiivis6 tunnistab EL kosmost elutähtsa sektorina, mis hõlmab liikmesriikide ja eraettevõtjate maapealset taristut, sealhulgas ELi äärepoolseimates piirkondades, ning telekommunikatsiooniteenuste osutamiseks kasutatavaid satelliite7. Riikliku kosmosevara kerksuse ja kaitse tase on siiski liikmesriigiti erinev. 2.1. Kogu ELi hõlmav julgeolekuraamistik kosmosesüsteemide kaitseks, teabe jagamiseks ja koostööks kosmose julgeolekuga seotud vahejuhtumite asjus Mitu liikmesriiki on kehtestanud siseriiklikud normid, millega reguleeritakse kosmoseoperatsioone, sealhulgas nende julgeolekuaspekte. Ilma ühise raamistikuta võivad need normid üksteisest erineda. See võib omakorda kahjustada ELi kosmosetööstuse konkurentsivõimet ja ELi julgeolekut. Et tagada kosmosega seotud küsimuste ühetaoline käsitlemine kogu ELis, kaalub komisjon võimalust esitada ühisteatise „ELi lähenemisviis kosmoseliikluse korraldamisele“8 põhjal ettepanek võtta vastu kosmoseküsimusi reguleeriv õigusakt. See ettepanek peaks ühest küljest võimaldama igal riigil kaitsta oma julgeolekuhuvisid, aga teisalt saaks selle abil 5 Direktiiv (EL) 2022/2557, mis käsitleb elutähtsa teenuse osutajate toimepidevust. 6 Direktiiv (EL) 2022/2555, mis käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148. 7 Vt direktiivi (EÜ) 2022/2557 põhjendus 5: „...Kosmosesektor kuulub direktiivi (EL) 2022/2557 kohaldamisalasse niivõrd, kuivõrd selle sektori teatavate teenuste osutamine sõltub sellisest maapealsetest taristust, mida omavad, haldavad ja käitavad kas liikmesriigid või eraõiguslikud isikud ning sellest tulenevalt ei kuulu taristu, mida omab, haldab või käitab liit või mida hallatakse või käitatakse liidu nimel osana liidu kosmoseprogrammist, käesoleva direktiivi kohaldamisalasse.“ 8 JOIN(2022) 4 final 3 ühiselt parandada ELi kosmosesüsteemide ja -teenuste kerksust ning tagada koordineerimine liikmesriikide vahel, sealhulgas strateegilise maapealse taristu asukohtade vahel ELi äärepoolseimates piirkondades. Üheskoos küberturvalisuse 2. direktiivi ja CER-direktiiviga saaks selle abil luua tervikliku ja sidusa raamistiku ELi kosmosesüsteemide ja -teenuste kerksuse tagamiseks. Sidusrühmadega konsulteerimisel ja valikute võimaliku mõju hindamisel lähtub komisjon vajadust mööda praegu kehtivate režiimide peamistest elementidest ja nende rakendamisel saadud kogemustest. Näiteks võidakse paluda liikmesriikidel määrata kindlaks olulised9 kosmosesüsteemid ja -teenused. Tarneahela peamistel osalejatel võidakse paluda määrata kindlaks ja rakendada oluliste kosmoseteenuste ühine minimaalne kerksustase ning töötada välja koordineeritud riiklikud valmisoleku- ja kerksuskavad ning hädaolukorra protokollid. Algatust võiks laiendada ka turvaseirekeskuste arendamisele, et võimaldada julgeolekuga seotud vahejuhtumitest süstemaatiliselt teada anda. Komisjon võiks kaaluda ka võimalust kehtestada nõuded, millega tagada julgeoleku ja kitsamalt küberturbe käsitlemine olulisi teenuseid osutavate kosmosesüsteemide kavandamisel. Selleks tuleks teha ettepanek integreerida turvastandardid selliste süsteemide varasesse kavandamisetappi senisest süstemaatilisemalt. Lisaks võiks komisjon soodustada teabevahetust kosmosevara ja selle tarneahelat ähvardavate kosmoseohtude üle, pöörates eelkõige tähelepanu kasutuskõlbliku teabe edastamisele asjaomastele infoturbekeskustele. Euroopa Liidu Kosmoseprogrammi Amet (EUSPA) peaks Galileo rakendamisel saadud kogemuste varal tagama kõigi ELi kosmoseprogrammide järjepideva turvaseire. ELi Kosmoseprogrammi Amet hakkab tihedas koostöös komisjoni, kõigi ELi institutsioonide küberturbe intsidentide lahendamise üksuse (CERT-EU) ja Euroopa Liidu Küberturvalisuse Ametiga (ENISA)10 tegutsema ELis kosmose turvaseire- ja operatiivkeskusena. Taotluse korral võib ta abistada ka oluliste kosmosesüsteemide ja -teenuste operaatoreid liikmesriikides. Kosmoseteenuseid osutavad avaliku ja erasektori ettevõtjad, tuginedes üha enam kosmosetööstuse uuele dünaamilisele mudelile11. Ühist arusaama olulistest kosmoseteenustest on vaja asjakohase turvateabe jagamiseks, meetmete koordineerimiseks ja ELi koostöö hõlbustamiseks. Lisaks seadusandliku ettepaneku esitamisele peaks komisjon suurendama üldsuse teadlikkust kerksusmeetmete ja eriti küberturbe valdkonna kerksusmeetmete suhtes ja hõlbustama selles küsimuses parimate tavade vahetust äriettevõtjate vahel. Sellised 9 Olulise all tuleb mõista seda, et need on liikmesriikide majandustegevuse, julgeoleku ja ohutuse seisukohast vajalikud. 10 https://www.enisa.europa.eu/ 11 Kosmosetööstuse uue mudeli kohaselt on senisest suurem osa tärkaval erakosmosetööstusel ning selle sihiks on uue tehnoloogia ja innovaatiliste ärimudelite kasutuselevõtt, kosmosesüsteemide kulude vähendamine, uute lahenduste kiirem rakendamine ja suuremate riskide võtmine. 4 toetusmeetmed oleksid eriti asjakohased VKEde, sealhulgas kosmosetööstuse uue mudeli esindajate jaoks. Sellega seoses peaks komisjon kaaluma ELi Kosmoseprogrammi Ameti toetusel teabe jagamise ja analüüsimise keskuse (ISAC) loomist, et tuua kokku äriettevõtjad ja asjaomaseid avalik-õiguslikud asutused, sealhulgas võimaluse korral Euroopa Kosmoseagentuur (ESA). Lisaks stimuleerib teise küberturvalisuse direktiivi ja tulevase küberkerksuse määruse12 ning muude olemasolevate küberturberaamistike13 rakendamine küberturvalisuse nõuete kasutuselevõttu elutähtsate digitoodete puhul, mida kasutatakse kosmoses. Konkreetselt kosmosevaldkonnaga seotud küberturvalisuse standardeid ja menetlusi võiks vajaduse korral käsitleda ELi kosmoseküsimusi reguleeriva õigusakti raames. Lõpuks on vajalik ELi juhtroll standardite väljatöötamisel ja tema parem esindatus rahvusvahelistes standardiorganisatsioonides, et kaitsta ELi ja selle liikmesriikide julgeolekuhuve. Soodustada tuleb kooskõla NATO standarditega. 2.2. ELi kosmosesektori tehnoloogiline suveräänsus Kosmosetaristu kerksuse suurendamiseks ja varustuskindluse tagamiseks14 peab EL tugevdama oma tehnoloogilist suveräänsust, vähendades strateegilist sõltuvust kolmandatest riikidest ja suurendades elutähtsate tööstuslike väärtusahelate kerksust. Selle raames tuleb täiel määral kasutada programmi „Euroopa horisont“ ja Euroopa Kaitsefondi15 võimalusi. Komisjon, Euroopa Kaitseagentuur ja Euroopa Kosmoseagentuur käivitavad taas ühise rakkerühma16, mille abil koordineerida ja sünkroniseerida tegevust elutähtsa kosmosetehnoloogia valdkonnas. Ka ELi Kosmoseprogrammi Amet võiks oma eksperditeadmistele tuginedes sellesse töösse panustada. Rakkerühma tegevuse tulemusi saab kasutada ka ELi elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse17 töös. Ühise rakkerühma ja ELi elutähtsa tehnoloogia vaatluskeskuse tegevuse põhjal hindab komisjon koos liikmesriikide ja ettevõtete esindajatega vajadust luua kooskõlas ELi konkurentsieeskirjadega kosmose ja kaitse seisukohast olulise tehnoloogiaga seotud uued tööstusliidud. Valdkondades, kus on kindlaks tehtud märkimisväärne strateegiline sõltuvus, saavad ettevõtted ja liikmesriigid kasutada kosmosetehnoloogia arendamiseks ka 12 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb digielemente sisaldavate toodete küberturvalisuse horisontaalseid nõudeid ja millega muudetakse määrust (EL) 2019/1020 (COM(2022) 454 final). 13 Siia kuulub praegu raadioseadmete direktiivi kohane delegeeritud määrus, mis võeti vastu 2021. aasta oktoobris ja millega kehtestati traadita seadmete tootjatele kohustus parandada küberturvalisust, eraelu puutumatust ja kaitset pettuste vastu. 14 See hõlmab juurdepääsu toor-, töödeldud ja kõrgtehnoloogilistele materjalidele. 15 Sealhulgas selle eelkäijaks olnud programmid: Euroopa kaitsevaldkonna tööstusliku arendamise programm (EDIDP) ja kaitsealaste teadusuuringute ettevalmistav meede (PADR). 16 Komisjoni ning Euroopa Kosmoseagentuuri ja Euroopa Kaitseagentuuri ühine 2008. aastal loodud rakkerühm, milles käsitletakse Euroopa sõltumatuse seisukohast elutähtsat kosmosetehnoloogiat. 17 COM(2021) 70 final 5 üleeuroopalist huvi pakkuvaid tähtsaid projekte, tagades selle positiivse mõju kandumise ka väljapoole osalevaid riike ja ettevõtteid. Kosmoseprogrammi, Euroopa Kaitsefondi ja programmi „Euroopa horisont“ ning liikmesriikide koostööprojektide ja -programmide abil toetatakse kerksusvõimete tehnoloogilist arendamist. Nii programmitöö kui ka rahastuse tasandil tuleks jätkata koostoime parandamist, et saavutada tehnoloogiline järjepidevus kuni terviksüsteemide valmimiseni. Et tugevdada ELi kosmosesüsteemide kaitset ja kerksust, edendab komisjon ühist programmitööd asjaomaste ELi programmide parema koordineerimise kaudu. Suuremate kriiside korral peaks komisjonil olema võimalus lühiajalised meetmed elutähtsa tehnoloogia arendamise huvides ümber kavandada. Komisjon tagab, et kosmost võetaks asjakohastes ELi poliitikavaldkondades ja algatustes, näiteks kvanttehnoloogia ja tehisintellekti valdkonnas, süstemaatilisemalt arvesse, tagades ühtlasi näiteks Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete määruse18 ja kiibimääruse abil19 parema juurdepääsu toorainetele, kõrgtehnoloogilistele ja töödeldud materjalidele ning pooljuhtidele. Komisjon jätkab koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga ELi kosmosetehnoloogia, sealhulgas julgeolekuga seotud tehnoloogia arendamiseks. Et seda tegevust hoogustada, tuleks Euroopa Kosmoseagentuuril kehtestada asjakohased meetmed ja mehhanismid, millega tagada ELi ja selle liikmesriikide julgeolekuhuvide kaitse. Tihe koostöö tagab tegevuste vastastikuse täiendavuse ja sünkroniseerimise. 2.3. ELi kosmosesektori julgeolek ELi julgeolek sõltub ka tarneahelatest. Nende turvalisuse tagamiseks on juba nähtud ette kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontroll ja välismaiste otseinvesteeringute taustauuringud20. Komisjon hindab välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute määrust 2023. aasta oktoobriks21. Et paremini hinnata kosmosesektorisse tehtavatest välismaistest otseinvesteeringutest tulenevaid riske, peab komisjoni jaoks olema kättesaadav teave ELi kosmoseprogrammidele kaupade ja teenuste otseste ja kaudsete pakkujate kohta, sealhulgas juhul, kui neid programme haldab Euroopa Kosmoseagentuur. Samuti tuleks paremini tuvastada ja leevendada kosmosetaristu kujunemisjärgus ja elutähtsa tehnoloogiaga seotud riske ELi julgeolekule ja avalikule korrale. Tähelepanu tuleks pöörata ka asjaolule, et strateegilist tehnoloogiat haldavad ELi äriühingud võivad oma majandus- või finantsolukorra tõttu vajada selliseid välisinvesteeringuid, mis kujutavad ohtu julgeolekule ja avalikule korrale ning tarnekindlusele. Kõige elutähtsama tehnoloogia ja kõige elutähtsamate komponentide puhul tuleks kaaluda leevendava meetmena hulgihankeid, mille abil vähendada teatavate elementide välisomandusse sattumisest tulenevat riski ja suurendada sisekonkurentsi. Lisaks tuleks ELi julgeoleku ja strateegiliste huvide kaitsmiseks tagada hanke-eeskirjadega täielik varustuskindlus. Komisjon tagab ELi konkurentsieeskirjade ja rahvusvahelise 18 Euroopa kriitilise tähtsusega toorainete määrus (europa.eu). 19 Euroopa kiibimäärus (europa.eu) 20 Määrus (EL) 2019/452, millega luuakse liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik. 21 Määruse artikkel 15. 6 kaubanduse instrumentide täieliku kohaldamise, et võtta käsile ELi kosmose- ja kaitsesektori ees seisvad uued probleemid, nagu moonutavate välisriigi subsiidiumide oht. Muu hulgas tuleks uurida teatavate kõnealustes sektorites tegutsevate ELi äriühingute omandamist, mille puhul võidi kasutada kolmandate riikide ebaseaduslikke subsiidiume. Vajaduse korral kaalutakse kõnealuste välisriigi subsiidiumide põhjustatud moonutuse kõrvaldamiseks asjaomaste äriühingute omandamise keelamist või sellistele äriühingutele siduvate kohustuste kehtestamist. 22 2.4. Uued võimed kerksuse parandamiseks ja ELi autonoomne juurdepääs kosmosele Kosmosesüsteemide ja -teenuste kerksust saab suurendada mitmesuguste võimetega, nagu enesekaitsevõimeline taristu, mitmeotstarbelised ja reageerimisvõimelised kanderaketid, kosmose olukorrateadlikkuse teenused, hooldusteenused orbiidil ja kosmoseteenuste jaoks ette nähtud turvaline suveräänne andmepilv. Selliste võimete abil saab muuta kosmosevara tugevamaks, seda paremini kaitsta, pikendada selle eluiga ja seda vajadusel kiiresti asendada. ELi iseseisev juurdepääs kosmosele on hädavajalik ELi kosmosetaristu kerksuse tagamiseks, sealhulgas satelliidikogumite täiendamiseks, üksikute satelliitide asendamiseks ja uute satelliidikogumite kasutuselevõtuks. Lennutustaristu reageerimisvõime ja mitmeotstarbelisus on vajalik sõjaliste ja kaitsevajaduste rahuldamiseks. Lisaks praeguste lennutusvõimete täiendamisele tuleb veelgi soodustada ELi lennutussüsteemide arendamist, sealhulgas mikrokanderakettide ja korduvkasutatavate kanderakettide kasutuselevõttu ning paindliku tootmise põhimõtete järgimist. Komisjon soosib standardsete liideste (mis hõlmavad julgeolekuaspekte) kasutamist satelliitide ja reageerimisvõimeliste lennutussüsteemide vahel, et tagada uute satelliitide koostalitlusvõime ja kosmosele juurdepääsu lahendused ning toetada satelliitide orbiidile lennutamise uuenduslikke lahendusi. Täielikult tuleb ära kasutada ELi äärepoolseimate piirkondade potentsiaal, et tagada autonoomne juurdepääs kosmosele. Edasised sammud  Et suurendada ELi kosmoseoperatsioonide ja -teenuste turvalisust ja kerksust ning nende ohutust ja kestlikkust, kaalub komisjon võimalust esitada ettepanek võtta vastu kosmoseküsimusi reguleeriv õigusakt. Sellega ergutataks kerksusmeetmete väljatöötamist ELis ja edendataks teabevahetust vahejuhtumite kohta, samuti piiriülest koordineerimist ja koostööd.  2023. aasta lõpuks on komisjonil kavas luua ELi Kosmoseprogrammi Ameti toel teabe jagamise ja analüüsimise keskus (EU Space ISAC), mille abil tugevdada ELi kosmosetööstuse (nii kosmosetaristu kui ka kosmoseteenuste sektoris) võimete kerksust ja edendada ühtlasi kosmosetööstuse uue mudeli rakendamist.  2024. aasta keskpaigaks esitab komisjon tihedas koostöös kõrge esindaja alluvuses tegutseva Euroopa Kaitseagentuuriga ja Euroopa Kosmoseagentuuriga tegevuskava, millega vähendada strateegilist sõltuvust tehnoloogia vallas, mis on ELi 22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb siseturgu moonutavaid välisriigi subsiidiume. 7  käimasolevate ja tulevaste kosmoseprojektide ja kosmoseprogrammide jaoks elutähtis.  Kosmosesüsteemide kerksuse seisukohast oluliste võimete arendamise kiirendamiseks on komisjonil kavas integreerida Euroopa Arengufondi, ELi kosmoseprogrammi ja programmi „Euroopa horisont“ programmitöö.  Komisjon võtab kosmose- ja kaitsevajadusi tulevastes algatustes süstemaatiliselt arvesse, hinnates ühtlasi tööstusliitude loomise vajadust.  Komisjon tagab, et ELi laiemaid algatusi, sealhulgas kiibimäärust ja kriitilise tähtsusega toorainete määrust, kohaldatakse viisil, mis tugevdab kosmosesüsteemide ja -teenuste varustuskindlust ja kerksust.  ELi juurdepääsu kosmosele tuleb arendada nii, et oleks tagatud lennutustaristu reageerimisvõimelisus ja mitmeotstarbelisus. Selleks on komisjonil kavas edendada uusi ELi lennutussüsteeme, panna ette ettevalmistavaid meetmeid kosmosele pikaajalise autonoomse juurdepääsu tagamiseks ja käsitleda koostöös liikmesriikidega sellega seonduvaid julgeoleku- ja kaitsevajadusi. 3. REAGEERIMINE KOSMOSEOHTUDELE Arvestades kosmoseohtude suurenemist ja kosmosetõrje võimekuse kasvamist, on vaja parandada suutlikkust kosmoseohte tuvastada, iseloomustada ja omistada ning nendele nii riiklikul kui ka ELi tasandil õigeaegselt, proportsionaalselt ja sidusalt reageerida. 3.1. Kosmoseohtude tuvastamine ja iseloomustamine Kosmoseohtudele reageerimine ja otsuste tegemine nõuab vastavalt tekkivale olukorrale ELi ja liikmesriikide tasandil õigeaegse, täpse ja kasutuskõlbliku teabe olemasolu. Lisaks vajadusele ülevaadet kosmoseohtudest korrapäraselt ajakohastada on samuti tarvis kosmosesüsteeme mõjutavaid turvaintsidente reaalaja lähedaselt analüüsida ja nende kohta teavet koguda, sest need võivad anda märku kosmoseohust. Lisaks ELi kosmoseprogrammi järelevalve käigus kogutavale julgeolekuteabele tuleks kosmoseküsimusi reguleeriva õigusaktiga luua teabevahetusvõrgustik, millega tagada ELi Kosmoseprogrammi Ametis selliste esmaste signaalide esmatasandi analüüs ja aruandlus. Samuti peavad EL ja selle liikmesriigid kujundama ühise arusaama üldisest olukorrast orbiidil, et reageerida vastutustundetule ja vaenulikule tegevusele avakosmoses. Kosmoseteadlikkuse süsteemid (SDA) võimaldavad huvipakkuvaid kosmoseobjekte reaalaja lähedasel tasemel avastada, tuvastada ja iseloomustada, nende tegutsemist23 kirjeldada ja mõista ning siduda saadud teabe käibivate doktriinide ja seotud kosmosesüsteemidega. Kosmoseteadlikkuse süsteemidega kogutakse luureandmeid kosmosemanöövrite ja kavatsuste kohta, mis võimaldab edastada kosmoseüksustele reaalajas kindlaks tehtud kosmosepilti. Kosmoseteadlikkuse süsteemidel on suur tähtsus orbiidil ilmnevate kosmoseohtude omistamisel ja ELi vastutegevuse käivitamisel. Liikmesriigid, kes selliseid võimeid 23 Sealhulgas manöövrid ja kandetoimingud. 8 omavad ja arendavad, peaksid osutama ELile vajalikke kosmoseteadlikkuse teenuseid, et tagada ELi strateegiline autonoomia kosmosevaldkonnas. 3.2. Kosmoses aset leidva vaenuliku tegevuse omistamine ja sellele reageerimine Kosmoseohu omistamine kolmandale riigile ja võimaliku reaktsiooni kujundamine on üdini poliitiline otsus. Nõukogu otsusega liidu julgeolekut mõjutada võivate liidu kosmoseprogrammi raames kasutusele võetavate, toimivate ja kasutatavate süsteemide ja teenuste turvalisuse kohta24 on kehtestatud operatiivsätted, mis võimaldavad ELil25 ELi kosmoseprogrammi raames loodud süsteemidele ja osutatavatele teenustele ning selliste süsteemide ja teenuste kaudu avalduvat ohtu omistada ning sellistele ohtudele reageerida, kui oht peaks mõjutama ELi ja/või selle liikmesriikide julgeolekut. Otsusega nähakse kõrgele esindajale ette võimalus anda kiireloomulisi ajutisi juhiseid. Euroopa välisteenistus haldab kosmoseohtudele reageerimise struktuuri, millega toetada otsuse rakendamist. Kosmoseohtude suurenemist silmas pidades teeb kõrge esindaja ettepaneku muuta nõukogu otsust nii, et sellest saaks alus ELi tegevusele kosmoseohtudele reageerimisel. Otsuse kohaldamisala tuleks laiendada, et hõlmata kosmoseohud, mis võivad mõjutada ELi julgeolekut. Kosmoseohtudele reageerimise struktuurist peaks saama ELi kosmoseprogrammi turvaseirekeskuse ja kosmoseteadlikkuse teenuste kaudu edastatava kosmosejulgeolekuga seotud vahejuhtumeid käsitleva teabe ELi tasandi kogumiskoht. Struktuur teeks koostööd ühtse luureandmete analüüsiüksusega, et toetada kosmoseohtude omistamist ja asjakohast reageerimist. Nõukogu muudetud otsus täiendaks küberdiplomaatia meetmete kogumit ja ELi hübriidmeetmete kogumit ning hõlbustaks ühtlasi sihtotstarbelise meetmekogumi kasutuselevõttu. EL saaks kosmoseohtudele reageerimisel kasutada eelkõige järgmisi vahendeid: - kosmosesüsteemide julgeoleku tagamiseks välja arendatud spetsiifilised tehnilise tasandi operatiivmeetmed; - diplomaatilise tasandi arutelud mitmepoolsetel foorumitel, teavitustegevus asjakohaste kanalite kaudu ning ELi ja liikmesriikide avaldused vajaduse kohta hoida ära vastutustundetut tegevust kosmosevaldkonnas ja sellele reageerida; - majanduslikud vahendid, sealhulgas sanktsioonid26. ELi sõjaline staap valmistab ette kosmoseohtudele reageerimise sõjalised meetmed. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) raames tuleks luua horisontaalne rühm, mille kaudu eksperdid kosmoseohu korral kiiresti kokku tuua. Rühm peaks toetama nõukogu kosmoseohtudele reageerimisel, sealhulgas ohtude omistamisel. 24 Nõukogu 30. aprilli 2021. aasta otsus (ÜVJP) 2021/698, mis käsitleb liidu julgeolekut mõjutada võivate liidu kosmoseprogrammi raames kasutusele võetavate, toimivate ja kasutatavate süsteemide ja teenuste turvalisust ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/496/ÜVJP 25 Nõukogu ühehäälse otsusega kõrge esindaja ettepaneku põhjal. 26 Komisjon võib teha ettepanekuid tema pädevusse kuuluvate täiendavate majandusmeetmete, näiteks ekspordikontrolli nõuete kohta. 9 Kui kosmoseoht või vahejuhtum avaldub relvastatud rünnakuna liikmesriigi territooriumil, saab asjaomane liikmesriik tugineda ELi aluslepingutes sätestatud vastastikuse abi klauslile (Euroopa Liidu lepingu artikli 42 lõige 7). 3.3. Kosmoseõppused valmisoleku ja koostoime parandamiseks Kõrge esindaja korraldab koos komisjoni ja liikmesriikidega korrapäraseid kosmoseõppusi ja kosmosevaldkonna komponendiga õppusi, et: - katsetada, arendada ja kinnistada meetmeid, mida EL kosmoseohtudele reageerimiseks rakendab; - katsetada ja uurida solidaarsusmehhanisme, mida rakendada kosmoserünnakute ja kosmosesüsteeme ähvardavate ohtude korral, ning - arendada koostoimet kosmosejulgeoleku ja -kaitse valdkonna partnerite ja liitlastega. Edasised sammud  Kõrge esindaja ja komisjon koos liikmesriikidega, kellel on kosmoseteadlikkuse võimekus, uurivad viise, kuidas kasutada kosmoseteadlikkuse süsteeme ELi reageerimise toetamiseks.  Kõrge esindaja teeb ettepaneku muuta nõukogu otsust (ÜVJP) 2021/698, et võimaldada reageerida kõigile kosmosevaldkonna ohtudele, mis võivad mõjutada ELi ja selle liikmesriikide julgeolekut, tagades kõigi olemasolevate ELi vahendite kiire kasutuselevõtu ja tugevdades seeläbi kosmoseohtudele reageerimise struktuuri.  Kõrge esindaja, komisjon ja liikmesriigid kujundavad välja asjakohased kosmoseõppused, millel harjutatakse muu hulgas solidaarsusmehhanismide kasutamist, viivad neid läbi ja osalevad neil. 4. KOSMOSE PAREM KASUTAMINE JULGEOLEKU- JA KAITSEOTSTARBEL Kosmosesüsteemidel ja -teenustel on kaitse ja julgeoleku toetamisel üha suurem roll. ELi ja selle liikmesriikide strateegilise autonoomia suurendamiseks arendatakse edasi ELi kosmoseprogrammides ette nähtud kahesuguse kasutusega teenuseid, mida osutavad äriüksused, järgides muu hulgas kosmosetööstuse uut mudelit. 4.1. Julgeolekut ja kaitset toetavad ELi kosmosesüsteemid ja -teenused ELi kosmose-, kaitse- ja julgeolekualgatuste süstemaatilisem vastastikune täiendavus hõlbustaks ELis kahesuguse kasutusega kosmosekomponentide väljatöötamist ning võimaldaks võtta üldise suutlikkusest lähtuva lähenemisviisi raames arvesse kaitse- ja julgeolekuvajadusi27. ELi kosmosevaldkonna juhtalgatused on julgeoleku- ja kaitsevõimete arendamisega kooskõlas. Seetõttu on vaja uurida, kui turvalised ja usaldusväärsed on selles raamistikus osutatavad teenused. Austades ELi kosmoseprogrammide tsiviilotstarbelist olemust, kehtestatakse julgeolekutundlike teenuste, rakenduste ja andmete edastamiseks spetsiaalsed olukohased 27 Kooskõlas tsiviil-, kaitse- ja kosmosetööstuse vahelise sünergia tegevuskavaga. 10 normid, millega tagada julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kasutajate jaoks tarvilik usaldusväärsus (eelisõigused ja juurdepääsukontroll – seda ka sõjaliste operatsioonide kontekstis – taotluste anonüümimine, levitamispiirangud jms). Uute ELi kosmosesüsteemide kavandamisel ja olemasolevate süsteemide ajakohastamisel võtab komisjon arvesse julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kasutajate vajadusi. Sealjuures tuginetakse asjaomaste ELi ametitele, nimelt Euroopa Kaitseagentuurile ja ELi Kosmoseprogrammi Ametile. Euroopa Kaitseagentuuril hakkab olema jätkuvalt keskne roll sõjaliste vajaduste kindlakstegemisel,28 võimete prioriteetide kindlaksmääramisel ja liikmesriikidevahelise koostöö edendamisel, sealhulgas kosmosekaitse foorumi kaudu. ELi Kosmoseprogrammi Ameti ülesandeks jääb toetada turvalisusega seotud vajaduste kindlakstegemist ning kahesuguse kasutusega süsteemide ja teenuste akrediteerimist ja kasutamist. Lisaks jätkab ELi sõjaline staap ELi operatiivtegevuses kosmose sõjalise kasutamise jaoks vajalike kontseptsioonide väljatöötamist. ELi kosmoseprogrammide edasist arendamist ette valmistades võtab komisjon tihedas koostöös liikmesriikidega arvesse kaitse- ja julgeolekuvaldkonna kasutajate pikaajalisi vajadusi (2035. aasta perspektiiv). Nii olemasolevate kui ka kavandatavate kosmosesüsteemide kaitse ja julgeoleku seisukohast on vaja parandada süsteemide koostalitusvõimet ja leida võimalusi kosmoseaparaatide kandevõime paremaks ärakasutamiseks. Selleks otsitakse Euroopa Kaitsefondi kaudu suuremat koostoimet. Ühtlasi tuleks kaitsealases teadus- ja arendustegevuses arendada kosmosesüsteemide kandevõimet selliselt, et võimaldada rohkemate kaitseotstarbeliste teenuste osutamist. Lisaks sellele kasutatakse järjepidevalt ELi kosmoseprogrammide raames pakutavaid valitsusasutuste teenuseid. 4.1.1. Positsioneerimine, navigeerimine, ajamääramine Kerksed positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramisteenused, nagu Galileo avalik reguleeritud teenus (PRS), on sõjaliste operatsioonide jaoks väga tähtsad. Galileo avalikku reguleeritud teenust tuleb pidevalt arendada ja leida võimalusi suurendada asjaomaste kosmoseaparaatide kandevõimet orbiidil, et muuta teenus töökindlamaks. Alalise struktureeritud koostöö projektidega, nagu ELi raadionavigatsiooni lahendus (EURAS) või kavandatav kaitseotstarbeline navigatsioonipõhine sõjapidamise süsteem (NAVWAR), arendatakse välja seirevõimeid, millega luua olukorrast tervikpilt ja tulla toime olukordadega, kus juurdepääs Galileo avalikule reguleeritud teenusele on takistatud. Sellega seoses toetab Euroopa Kaitsefond piiramatut ja katkematut juurdepääsuga Galileo avalikule reguleeritud teenusele kogu maailmas, et tõhustada ELi positsioneerimis-, navigeerimis- ja ajamääramissuutlikkust. 28 Euroopa Kaitseagentuur on aidanud kindlaks määrata ELi kosmoseprogrammi riikliku satelliitside ja kosmose olukorrast ülevaate saamise (SSA) komponentide sõjaliste kasutajate vajadusi. 11  4.1.2. Maa seire Kosmosepõhine Maa seire teeb võimalikuks hinnangute ja otsuste sõltumatuse. See on julgeoleku ja kaitse oluline eeldus. Sellel on olnud väga oluline Ukraina relvajõudude jaoks, et seista vastu Venemaa rünnakutele. ELi Satelliidikeskus võimaldab teha ainulaadset georuumilist luureanalüüsi, mis aitab ELi ja selle liikmesriikide juhtidel otsuseid teha ja tegevust suunata ning on oluline ka ELi poliitikakujunduse seisukohast. Kuigi Copernicuse kaudu osutatakse ka julgeolekuteenuseid, ei ole see spetsiaalselt kaitseülesannete täitmiseks kavandatud. Seetõttu oleks Copernicuse teenuste edasisel arendamisel mõttekas luua täielikult usaldusväärse, suure kerksusega ja pidevalt kättesaadava olukorrateadlikkusteenuse tagamiseks ELi Maa seire teenus valitsusasutustele. Seda ideed on liikmesriikidele juba tutvustatud. Selle teenuse lisandväärtus seisneks riikliku, ärilise ja Euroopa tasandi satelliidipildi taristu täiendamises, näiteks uute andurite kasutuselevõtu, korduste suurema sageduse ja täiustatud töötluse näol29. Komisjon hakkab Copernicuse teenuseid järk-järgult edasi arendama, alustades praeguse kosmoseprogrammi alusel käivitatavast katseprojektist. Sellise teenuse arendamine suurendab ELi Satelliidikeskuse ja ELi Kosmoseprogrammi Ameti vastastikust täiendavust. ELi Kosmoseprogrammi Amet hakkaks komisjoni järelevalve all tegelema kavandatava süsteemi kosmosesegmendi turvalisuse akrediteerimise, turvalisuse seire ja lepingute rakendamisega. ELi Satelliidikeskus aitab georuumilise luure kasutajate vajadusi kindlaks teha ning tundlike tooteid ja teenuseid levitada. 4.1.3. Turvaline side Katkematu ülemaailmne juurdepääs turvalisele ja suure kerksusega sidele aitab ellu viia kaitse- ja julgeolekumissioone ja -operatsioone. Piirkondliku riikliku satelliitside liikmesriikide vara funktsionaalsuste kõrval nähakse liidu turvalise ühenduvuse programmiga IRIS² ette lisaväärtust andvad teenused, nagu kasutamise anonüümsus, lühike latentsusaeg ja paindlikkus. Galileo avaliku reguleeritud teenusega samaväärsete mehhanismide abil tagatakse liikmesriikidele selle üle tõhus kontroll. Liidu turvalise ühenduvuse programmi IRIS² teenused sisaldavad kosmoseandmete kanaleid, mis võimaldavad liikmesriikide kosmosevõimeid (sealhulgas kaitsevõimeid) 29 Sellel teenusel oleks koostoime ka Euroopa Kaitsefondi teadus- ja arendusmeetmetega, eelkõige uuendusliku kandetehnoloogia ja andmetöötlusmeetodite vallas. Tulevikus täiendatakse seda suure reageerimisvõimega väikesatelliitidega, mis võimaldavad arendada kosmosepõhist luuret, seiret ja jälitustegevust. Kaaluda tuleb ka koostoimevõimalusi alalise struktureeritud koostöö projektidega, nagu valitsusasutuse valduses oleva pildimaterjali ühiskeskus (CoHGI). 12 püsivalt ja turvaliselt omavahel ühendada. Neid teenuseid saab kasutada riiklike ja rahvusvaheliste kosmosepõhiste kaitsesüsteemide, näiteks Maa seire operatsioonide tõhusamaks muutmiseks. Komisjonil on kavas arendada kavandatavate madala geotsentrilise orbiidi (LEO) süsteemide põhjal uusi võimeid, sealhulgas liitteenuseid, mida saab tänu laiendatud kandevõimele kasutada ka sõjaväelistes huvides. Komisjon uurib täiendavalt, mil määral saab liidu turvalise ühenduvuse programmiga IRIS² toetada ELi elutähtsa sidesüsteemi loomist30. Euroopa Kaitsefond toetab kasutajasegmendi põhiste meetmete kaudu liidu turvalise ühenduvuse programmi IRIS² abil rakendatava vastupidava kosmosepõhise side31 tehnoloogiliste komponentide väljatöötamist ja nende kasutuselevõttu kaitsevaldkonna lõppkasutajate poolt (nt standardliideste kasutus, et hõlbustada komponentide integreerimist maismaa-, mere- ja õhusõidukitesse32). 4.1.4. Kosmoseteadlikkus ning kosmose jälgimine ja seire Kosmoseteadlikkuse süsteemide ning juba olemasoleva ELi kosmose jälgimise ja seire (SST) süsteemi koostoime võimaldab spetsiaalsete andurite abil kosmoseobjekte avastada. Kosmose jälgimise ja seire süsteemi tõhustamisega oleks võimalik saavutada kokkupõrke vältimise manöövrite ning kosmoseobjektide atmosfääri taas-sisenemise ja purunemise analüüsi suuremat täpsust. Kosmoseteadlikkuse süsteeme arendavad liikmesriigid osalevad ka kosmose jälgimise ja seire süsteemis ja oleks seega huvitatud sellest, et muuta kosmose jälgimise ja seire süsteemi vara, sealhulgas kaitseotstarbeline vara tõhusamaks, mis võimaldaks tuvastada ja jälgida ELi kosmoseprogrammi kosmose jälgimise ja seire süsteemi komponendi kaudu väiksemaid ja kiiremaid kosmoseaparaate. Kosmoseteadlikkuse süsteemide edendamiseks on vaja kaitse ja luure jaoks täiendavaid sensoreid ja analüüsivõimet. ELi eelarvest tuleks toetada liikmesriike kosmoseteadlikkuse süsteemide andurite ja võimete arendamisel. Selleks peab olema: - tagatud vastastikune täiendavus kosmose jälgimise ja seire süsteemi toetava olemasoleva mehhanismiga; - ELi kosmoseohtudele reageerimise struktuurile tehtud kättesaadavaks kosmoseteadlikkuse teabe ja teenuste piisav voog, sealhulgas selleks, et kaitsta ELi satelliite. Kosmose jälgimise ja seire süsteemis osalejad, keda kosmoseteadlikkuse süsteemidele antav toetus puudutab, aitavad kosmoseaparaatide tuvastamisvõime parandamise teel omakorda kosmose jälgimise ja seire süsteeme paremaks muuta, aidates sel viisil kaasa ELi kosmoseprogrammi eesmärgile muuta ELi kosmose-tehisobjektide kataloog autonoomsemaks. 30 Maapealne lairibasüsteem, millega ühendatakse tsiviiljulgeoleku- ja ohutusorganisatsioonide jaoks liikmesriikide järgmise põlvkonna sidesüsteemid, võimaldades neil tegutseda kogu ELis ja Schengeni riikides. See põhineb programmi „Horisont 2020“ projektidel BroadMap ja BroadWay, samuti Sisejulgeolekufondi ettevalmistusprojektil BroadNet. 31 EDF-2021-SPACE-D-EPW 32 EDIDP –DA- ESSOR 13 4.2. Innovatsioon ja konkurentsivõime Suurte tööstusettevõtete kõrval on ka kosmosetööstuse uuel mudelil üha suurem osa teenuste osutamisel, seda ka julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas. Kosmosetööstuse uue mudeliga leiavad kasutust uued ideed, lahendused, lõhkuv tehnoloogia ja tõhusad tööstusprotsessid, mis on olulised ka julgeoleku ja kaitse jaoks. Oma riikliku kosmosevara täiendamisel, uute võimete katsetamisel ja avaliku sektori kosmosevara arendamisel tuginevad liikmesriigid üha enam kommertsteenustele. ELi kosmosevaldkonna kerksuse ja võimete arendamisel on oluline tööstuse konkurentsivõime. Komisjon ergutab programmi CASSINI33 abil laiendama ELis kosmosetööstuse uut mudelit. Vaja oleks põhikliendilepingute süsteemsemat väljatöötamist, Euroopa Innovatsiooninõukogu, Euroopa Investeerimispanga, ja Euroopa Investeerimisfondi kaudu täiendavate toetuste, laenude ja omakapitali paigutuste mobiliseerimist, koostoimet ELi kaitseinnovatsiooni kavaga ning iga-aastaseid kosmose- ja kaitsetööstuse häkatone ja probleemilahendustalguid. Komisjon soodustab tihedamat teadus- ja arenduskoostööd kosmose-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonna idufirmade vahel. Programmi „Euroopa horisont“ toel välja töötatud tehnoloogiat, näiteks kosmose kvantgravimeetriat, orbiidil osutatavaid teenuseid ja lennutustaristut, tuleks kaitseotstarbel edasi arendada. Komisjon laiendab oma orbiidil läbiviidavate demonstratsioonide ja kontrolli programmi julgeoleku- ja kaitsekasutajate jaoks olulisele kosmosetehnoloogiale. Euroopa Kaitseagentuuri kosmose kaitsevõime tehnoloogia töörühm hakkab edendama kosmoseuuringute alast koostööd liikmesriikide ja nende tööstusettevõtete vahel. 4.3. Oskused, haridus ja koolitus Nii EL kui ka selle liikmesriigid seisavad kosmosejulgeoleku ja -kaitse valdkonnas silmitsi ekspertide nappusega. Komisjon ja kõrge esindaja võtavad kasutusele olemasolevad vahendid, et toetada oskuste omandamist ning täiend- ja ümberõpet. Liikmesriikide nõudluse rahuldamiseks kaardistab Euroopa Kaitseagentuur kõik ELi ja riiklikud kosmosejulgeoleku ja -kaitsega seotud haridus- ja koolitusvõimalused, arendamaks nii tehnilisi kui ka poliitika kujundamiseks tarvilikke oskusi. Tihedas koostöös Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžiga (ESDC) edendab Euroopa Kaitseagentuur parimate tavade vahetust ja koostab sobivad õppekavad. Tööstuse nõudluse rahuldamiseks aitab komisjon kosmosetööstuse vallas kaasa täiend- ja ümberõppe võimaluste pakkumisele, keskendudes eelkõige julgeoleku ja kaitse küsimustele ning seades eesmärgiks ka naiste osaluse suurendamise34. Komisjon toetab konkreetseid ELi, riiklikul ja piirkondlikul tasandil läbi viidavaid algatusi. Selles tugineb ta Euroopa oskuste pakti35 raames ette nähtud ulatuslikule lennundus- ja kosmose- ja kaitseoskuste partnerlusele. Samuti teeb komisjon koostööd sidusrühmadega, et töötada välja uus laiaulatuslik partnerlus, mille abil veelgi tõhustada kosmoseteenuste jaoks 33 CASSINI on Euroopa Komisjoni algatus, millega toetatakse kosmosetööstuse ettevõtjaid, idufirmasid ja VKEsid. https://defence-industry-space.ec.europa.eu/eu-space-policy/space-entrepreneurship-initiative-cassini_en 34 Teatis „Võrdõiguslik liit: soolise võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025“ (COM(2020) 152 final). 35 https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=23220&langId=en 14 vajalikku üliõpilaste ja spetsialistide täiend- ja ümberõpet, et katta lisavajadus kvalifitseeritud töötajate järele. ELi Kosmoseprogrammi Ameti toel arendab komisjon välja liidu kosmoseakadeemia, et luua julgeoleku vallas kosmosearendusprogramme. Edasised sammud Kosmosesüsteemide ja -teenuste tõhusam kasutamine kaitse otstarbel:  2024. aasta lõpuks teeb komisjon tihedas koostöös kõrge esindajaga ettepaneku käivitada esialgsete kosmoseteadlikkuse teenuste osutamise katseprojekt, mille abil parandada ELi reageerimist kosmoseohtudele ja uurida koostoimevõimalusi ELi kosmoseprogrammi kosmose jälgimise ja seire komponendiga, valmistades pinda edasiseks arendustegevuseks.  Järgnevates kosmoseprogrammides võtab komisjon Euroopa Kaitseagentuuri toel arvesse pikaajalisi sõjalisi vajadusi kosmosepõhiste kaitseteenuste järele (2035. aasta perspektiiv).  Ka liidu turvalise ühenduvuse programmi IRIS² teenuseportfelli koostamisel võtab komisjon arvesse sõjalisi vajadusi ja nõudeid.  Et toetada ELi ja selle liikmesriikide otsuste ja tegevuse sõltumatust, on komisjonil kavas luua valitsusasutustele järk-järgult uus Copernicuse teenus, alustades katseprojektist. Teenust hakkavad üheskoos haldama ELi Satelliidikeskus ja ELi Kosmoseprogrammi Amet.  Komisjon soodustab koostööd kosmose-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonna idufirmade vahel, et töötada julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas välja lõhkuvaid teenuseid.  2024. aasta lõpuks peaksid kõrge esindaja ja komisjon koostöös Euroopa Kaitseagentuuri, ELi Kosmoseprogrammi Ameti ja Euroopa Julgeoleku- ja Kaitsekolledžiga parandama avaliku halduse asutuste ja tööstussektori töötajate oskusi, et arendada edasi julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmoseteenuseid, muu hulgas järgmise tegevuse abil: kosmosevaldkonna julgeoleku- ja kaitsealase koolitustegevuse kaardistamine ning kosmoseteenuste valdkonna töötajate oskuste arendamine, sealhulgas uue laiaulatusliku partnerluse loomise kaudu. 5. PARTNERLUS AVAKOSMOSES VASTUTUSTUNDLIKU TEGUTSEMISE EDENDAMISEKS Tugevad välispartnerlused aitavad edendada ühist nägemust rahumeelsest ja vastutustundlikust tegutsemisest kosmoses, reageerida kosmoseohtudele ning toetada kosmoseteenuste kasutamist julgeoleku ja kaitse eesmärgil. 5.1. Avakosmose vastutustundliku tegutsemise normid, eeskirjad ja põhimõtted Kosmosekeskkonna pikaajalise rahumeelse kasutamise tagamiseks on vaja vältida avakosmoses võidurelvastumist ja takistada avakosmose muutumist kokkupõrgete tallermaaks. Avakosmose üleilmsel haldamisel tuginetakse 1967. aasta avakosmoselepingule ja ÜRO raamistikus välja töötatud põhimõtetele, samuti tuginetakse ÜRO Peaassambleel vastu võetud asjakohastele resolutsioonidele. 15 Selle kõrval võiks olla asjakohane leppida kokku õiguslikult mittesiduvas instrumendis, et suurendada läbipaistvust ja usaldust36. Samuti tuleks võtta tavapäraste desarmeerimise ja relvastuskontrolli vahendite täiendamiseks lisameetmeid, millega hoida ära vastutustundetut tegutsemist, mis võib põhjustada eskalatsiooni, sealhulgas vääritimõistmise, väärtõlgenduste ja valearvestuste tõttu. Selles vallas on pragmaatilise, konkreetse ja mõõdetava sammu teinud USA, võttes kohustuse mitte viia püststardiga satelliiditõrjerakettidega läbi purustavaid katsetusi. Ka Saksamaa ja Prantsusmaa on selle kohustusega ühinenud. EL ja selle liikmesriigid toetasid ÜRO Peaassamblee 77. istungil 2022. aasta oktoobris vastavat resolutsiooni37. 5.2. Kosmose- ja julgeolekualane koostöö ÜROga EL jätkab täiel määral oma ÜRO alalise vaatleja staatuse kasutamist ning osaleb liikmesriikide kõrval avakosmost käsitlevates aruteludes. EL jätkab osalemist ja aktiivset tegutsemist järgmistel foorumitel: - kosmoseohutusega seotud küsimused: ÜRO kosmose rahumeelse kasutamise komitee (COPUOS) ja selle allorganid ning ÜRO Peaassamblee poliitiliste eriküsimuste ja dekoloniseerimise komitee (4. komitee); - kosmoseohutuse ja julgeolekuga seotud küsimused: ÜRO Peaassamblee desarmeerimiskonverents ning desarmeerimise ja rahvusvahelise julgeoleku komitee (1. komitee). Pragmaatilise sammuna toetavad EL ja selle liikmesriigid 38 kosmoseohtude vähendamise ja vastutustundliku käitumise normide, eeskirjade ja põhimõtete tähtajatu töörühma (OEWG)39 tegevust, et kujundada ühist arusaama sellest, mida pidada vastutustundlikuks ja mida vastutustundetuks tegutsemiseks. EL ja selle liikmesriigid peavad koos teiste sarnaselt meelestatud partneritega veenma suurt hulka ülejäänud ÜRO riike normide kehtestamise vajalikkuses. EL ja selle liikmesriigid töötavad selle nimel, et laiendada rahvusvahelist toetust oma seisukohtadele avakosmose asjus. Euroopa välisteenistus on käivitanud nn alt üles lähenemisviisi kohase avaliku diplomaatia kampaania, millega laiendada toetust ohutule, turvalisele ja kestlikule avakosmosele (3SOS) ning edendada kestlikku lähenemisviisi kosmosele, soodustades kokkupõrgete vältimist, vähendades pika elueaga orbitaalprügi loomist ning edendades läbipaistvust ja usaldust suurendavaid meetmeid. See aitaks vähendada äpardusi, valetõlgendusi ja usaldamatust. 5.3. Kosmosejulgeoleku ja -kaitse valdkonna koostöö USAga Strateegilises kompassis tuletatakse meelde, et ELi partnerlus USAga on strateegiliselt oluline ning ELi ja USA julgeoleku- ja kaitsekoostööd tuleks vastastikku kasulikul viisil süvendada. USA-l on selles küsimuses privilegeeritud suhted ELi ja mõnede selle liikmesriikidega. 36 Eeskujuks võiks võtta ballistiliste rakettide leviku tõkestamist käsitleva Haagi tegevusjuhendi. 37 „Purustavad katsetused püststardiga satelliiditõrjerakkettidega“ (dokument A/C.1/77/L.62). 38 EL on teinud mitu ühisavaldust ning mitu ELi liikmesriiki on esitanud riiklikke või piirkonnaüleseid töödokumente. 39 Vastu võetud ÜRO Peaassamblee resolutsiooniga 76/231. 16 Alates 2009. aastast on USA ja EL pidanud kosmosejulgeolekudialoogi, millega on kaasnenud tihe koostöö, mis ei piirdu üksnes tsiviilküsimustega. Arutelud on võimaldanud liikuda ülemaailmsete satelliitnavigatsioonisüsteemide arendamisel tajutava konkurentsi juurest üha suurema vastastikuse täiendavuse, koostalitlusvõime ja varuvõimsuste kasutamise suunas. Sama mustrit võiks kasutada kosmose olukorrateadlikkuse ja muude sarnaste küsimuste puhul, kus EL peaks vabanema sõltuvusest USA kosmoseteenustest ja liikuma vastastikusel huvil põhineva partnerluse poole. 5.4. Kosmosejulgeolekut käsitlev dialoog kolmandate riikidega Läbipaistev ja avatud suhtlus kosmoses osalejate (nii tsiviil- kui ka sõjaväeliste osalejate) vahel aitab vältida konflikte ja suurendada usaldust. Üha rohkem kolmandaid riike on läbi vaadanud oma kaitseorganisatsiooni ja -doktriinid, et tuua esile kosmose tähtsus julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas. Mitu kolmandat riiki, kelle hulgas on nii liitlasi kui ka strateegilisi konkurente, on välja töötanud kosmosevaldkonna julgeoleku- ja kaitsestrateegia, mille alusel arendada oma võimeid ja luua sarnaselt meelestatud riikidega välispartnerlusi. Kolmandate riikidega peetavates poliitilistes aruteludes käsitleb EL kosmosejulgeolekut ja -kaitset üha rohkem. Euroopa välisteenistus ja asjaomased komisjoni talitused on asunud looma asjaomaste asutuste ametnike vahelist kosmosejulgeolekut käsitlevat dialoogi kolmandate riikide, näiteks Kanada ja Norraga, nagu seda on juba tehtud USA ja Jaapaniga. Sellise dialoogi käigus uuritakse partnerite ja liitlastega koostöövõimalusi, arutatakse nende kosmose- ja julgeolekustrateegiat, luuakse teabevahetuspartnerlusi, jagatakse parimaid tavasid selle kohta, kuidas suurendada kosmosetaristu kerksust ning kehtestada asjakohaseid norme ja standardeid, selgitatakse välja koostöövõimalused ja koordineeritakse tegevust mitmepoolsetel foorumitel. Kosmose- ja julgeolekudialoogi abil saab EL muu hulgas edendada mitmepoolsetel foorumitel oma seisukohti ja lähenemisviise. Samuti saab EL kasutada selliseid dialooge diplomaatilise kanalina pingete leevendamiseks või hoiatussõnumite edastamiseks, et hoida ära tegevuse edasist teravnemist, eriti kui puututakse kosmosevaldkonnas kokku vastutustundetu tegutsemisega. 5.5. Kosmosejulgeoleku ja -kaitse valdkonna partnerlus NATOga Strateegilises kompassis seatakse ELi ja NATO strateegilisele partnerlusele selged eesmärgid – poliitiline dialoog ja praktiline koostöö kõigis kokkulepitud suhtlusvaldkondades, sealhulgas sellistes uutes töösuundades nagu kosmos. 10. jaanuari 2023. aasta kolmandas ühisavalduses ELi ja NATO koostöö kohta kinnitasid ELi ja NATO institutsioonilised juhid valmisolekut laiendada ja süvendada kosmosealast koostööd, tuginedes strateegilise partnerluse aluseks olevatele varem kokkulepitud põhimõtetele. ELi ja NATO koostöö tugineb jätkuvalt vastastikusele avatusele ja läbipaistvusele, vastastikkusele ja kaasatusele ning selle juures on täielikult tagatud mõlema 17 organisatsiooni otsuste ja menetluste autonoomsus ning kõigi liikmesriikide julgeoleku- ja kaitsepoliitika erihuvid. Mõlemad organisatsioonid peavad vajalikuks kujundada kosmosepoliitikast sõjalisi ja tsiviiloperatsioone toetava tegevuse asemel omaette strateegiline valdkond. EL ja NATO peavad kosmose vahejuhtumitele ja -ohtudele reageerimisel täiendama ja toetama teineteise tegevust. Organisatsioonid uurivad ühiselt kosmosega seotud uusi koostöövõimalusi, pidades korrapärast suhtlust, mis hõlmab kõnelusi ametnike vahel, vastastikusi ülevaateid ja osalemist teineteise üritustel. ELi ja NATO ametnike korraldatavad paralleelsed ja koordineeritud õppused peaksid hõlmama ka kosmosekomponenti. Edasised sammud  EL toetab mitmepoolseid jõupingutusi vähendada kosmoseohtusid vastutustundliku tegutsemise normide, eeskirjade ja põhimõtete abil, sealhulgas ÜRO Peaassamblee loodud tähtajatu töörühma töö kaudu.  Kõrge esindaja koos komisjoniga hoogustab avakosmose ohutust, turvalisust ja kestlikkust (3SOS) käsitlevat avaliku diplomaatia kampaaniat.  Kõrge esindaja ja komisjon süvendavad kosmosejulgeolekualast koostööd USAga.  Kõrge esindaja ja komisjon arendavad vajadust mööda kosmosejulgeolekualast dialoogi sarnaselt meelestatud partnerite ja liitlastega. Tihedas koostöös liikmesriikidega võetakse kaalumisele dialoog teistsuguste vaadetega riikidega.  Kõrge esindaja ja komisjon arendavad kosmosejulgeoleku valdkonnas koostööd NATOga. 6. KOKKUVÕTE ELi kosmosesüsteemid ja -teenused aitavad kaasa ELi ja selle liikmesriikide strateegilisele autonoomiale. Need aitavad otseselt kujundada ELi konkurentsivõimet, jõukust ja julgeolekut järgmiste põlvkondade jaoks. Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia annab tunnistust ELi valmidusest kaitsta oma julgeolekuhuve, hoides samal ajal ära võidurelvastumist avakosmoses ning suurendades kiirenevas tempos kosmose-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonna koostoimet. EL soovib tugevdada kosmosesüsteemide aluseks olevate väärtusahelate kerksust ning toetada oma kosmosetööstuse innovatsiooni ja konkurentsivõimet. Komisjon ja kõrge esindaja annavad nõukogule igal aastal aru saavutatud edusammudest ja võimalikest edasistest meetmetest. 18 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 3.1.1/23-0122 - JOIN(2023) 9 ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 29.03.2023 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tähtaeg: 05.06.2023 00:00 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/11687adb-44f6-4c46-98d3-8511985eef04 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/11687adb-44f6-4c46-98d3-8511985eef04?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE: Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia Nimetus JOINT COMMUNICATION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE ANDMED COUNCIL European Union Space Strategy for Security and Defence ALGATUSE KOHTA Eelnõu nr JOIN (2023) 9 Esitamise kuupäev: 10.03.2023 Menetluskord EL-is: - RKKTS § 1521 lg 1 1. p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist RKKTS § 1521 lg 1 SEISUKOHA 2. - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju p2 VALITSUSSE TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) VALITSUSELE Kuupäev 15.06.2023 EL menetluse ESITAMINE (KOK 7.06.2023) ajakava KAM, KEM, RAM, Kaasatakse kõiki algatusse SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud SIM, VÄM, RK Sotsiaalpartnerid, MENETLUS min MKM ministeeriumid JRKB (sisendi huvigrupid puutuvaid huvigruppe ja esindusorganisatsioone tähtaeg 13.04) EELNÕU ÜLEVAADE Euroopa Liit käsitleb kosmosepoliitikat strateegilise valdkonnana. Praeguses geopoliitilises olukorras astub EL samme, et kaitsta oma kosmosevarasid, kindlustada oma huve, hoida ära vaenulikku tegevust kosmoses ning tugevdada oma strateegilist positsiooni ja autonoomiat. Julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia eesmärk on viia ellu vähem kui aasta tagasi vastu võetud ELi strateegiline kompass. Selles määratleti kosmose-, küber- ja merendusvaldkond kui vaidlusi tekitavad strateegilised valdkonnad, mille julgeolek tuleb tagada. Strateegia meetmed võib jagada viide tegevussuunda, mille raames on plaanis järgmised tegevused: 1) ühine arusaam kosmoseohtudest: EL välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja koostab igal aastal ELi tasandil konfidentsiaalse kosmoseohtude analüüsi, tuginedes seejuures liikmesriikide luureandmetele. 2) kosmosesüsteemide ja -teenuste vastupidavus ja kaitse ELis: kaaluda ettepaneku tegemist ELi kosmoseõiguse kohta; luua teabe jagamise ja analüüsimise keskuse (ISAC); käivitada ettevalmistustööd selleks, et tagada ELi pikaajaline autonoomne juurdepääs kosmosele; suurendada ELi tehnoloogilist suveräänsust, vähendada strateegilist sõltuvust ning tagada kosmose- ja kaitsevaldkonna varustuskindlus tihedas koostöös Euroopa Kaitseagentuuri ja Euroopa Kosmoseagentuuriga. 3) kosmoseohtudele reageerimine: laiendada olemasolevat kosmoseohtudele reageerimise mehhanismi, mida praegu kasutatakse Galileo kaitseks, kõigile kosmosesüsteemidele ja -teenustele ELis; paremini tuvastada ja kindlaks määrata kosmoseobjekte; korraldada kosmoseõppusi, ka koos partneritega. 4) kosmose kasutamine julgeoleku ja kaitse eesmärgil: käivitada kaks katseprojekti (kosmosevaldkonnaga seotud teabeteenuste osutamine ning uus riiklik Maa seire teenus); parandada kosmose-, kaitse- ja julgeolekuvaldkonna seoseid ELi tasandil ning edendada teadus- ja arendustegevust; pakkuda välja meetmed kosmose- ja kaitsevaldkonna idufirmade koostöö edendamiseks; parandada oskusi kosmoseteenuste arendamiseks. 5) partnerlus vastutustundliku käitumise nimel kosmoses: süvendatakse senist kosmosejulgeoleku alast koostööd eelkõige Ameerika Ühendriikidega ning laiendatakse teabevahetust NATO ja teiste partnerite ning muude sarnaselt meelestatud riikidega. KOKKUVÕTE EELÕU SISUST JA EESMÄRKIDEST" VÕIMALIKUD SOTS-MAJ. MÕJUD VÕIMALIKUD ÕIGUSLIKUD MUUDATUSED MÕJU EELARVELE 1/2 Alustatud: 28.03.2023 Muudetud: 29.03.2023 KOMMENTAARID SEISUKOHAD EESTI SEISUKOHT TEISTE RIIKIDE SEISUKOHAD KOMMENTAARID 2/2 Alustatud: 28.03.2023 Muudetud: 29.03.2023 Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/23-00520 Resolutsiooni teema: Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia Adressaat: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - ÜHISTEATIS EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE: Euroopa Liidu julgeoleku- ja kaitsevaldkonna kosmosestrateegia, JOIN(2023) 9. EISi toimiku nr: 23-0122 Tähtaeg: 05.06.2023 Adressaat: Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Riigikantselei, Siseministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 13.04.2023 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 15.06.2023 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (07.06.2023) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 05.06.2023. Kinnitaja: Katrin Juhandi, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 29.03.2023 Resolutsiooni koostaja: Elen Nurme [email protected], 693 5201