Väikehange - riigipilve kohustuslikkuse õigusanalüüs

ÕIGUSANALÜÜSI KAVAND _____________________________________________________ PAKKUMUS hankesse „Õigusanalüüs riigi poolt hallatavas pilvekeskkonnas ehk riigipilves andmete majutamise kohustuslikkuse õigusliku kontseptsiooni kujundamiseks“ _____________________________________________________ 13. märts 2023 I SISSEJUHATUS Advokaadibüroo LEXTAL esitab käesolevaga pakkumuse hankesse „Õigusanalüüs riigi poolt hallatavas pilvekeskkonnas ehk riigipilves andmete majutamise kohustuslikkuse õigusliku kontseptsiooni kujundamiseks“ vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi e- kirjale kuupäeval 13.02.2023. II PAKKUMUSE KOGUMAKSUMUS Pakkumuse kogumaksumus on 19 999 eurot ilma käibemaksuta ja 23 998,80 eurot koos käibemaksuga. Pakkumuse maksumus sisaldab kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks vajalikke kulusid ning maksusid. Pakkumuse kogumaksumus on lõplik ja sellele ei lisandu täiendavaid väljamakseid ega hilisemaid kulutusi. Pakkumuskutse punkti 7.1.4. tähenduses on võimalike täiendavate lisatööde tellimiseks tunnihinna maksumus 180 eurot ilma käibemaksuta ja 216 eurot koos käibemaksuga. III PAKKUJA MEESKONNA JUHI TÖÖKOGEMUS Pakkuja meeskonna juht on vandeadvokaat Rauno Kinkar. Rauno on töötanud õigusalase küberturvalisuse valdkonnas alates 2013. aastast (s.o 10 aastat) ja omab laialdast kogemust küberturvalisusega seonduvate õigusaktide tõlgendamisel ja rakendamisel. Rauno on Advokaadibüroo LEXTAL partner, juhatuse liige ning juhib IT/IP/GDPR meeskonda, kuulub Eesti Advokatuuri IT/IP komisjoni koosseisu ning nõustab igapäevaselt mitmeid rahvusvahelisi ettevõtteid isikuandmete töötlemise küsimustes täites andmekaitseametniku rolli. Samuti nõustab Rauno Eesti suurimaid virtuaalvääringu teenusepakkujaid – küberturvalisusel on selles vallas eriliselt suur rõhk. Raunol on pikaajaline koolitajakogemus nii GDPR’i, küberturbe kui ka üldisemate IT regulatsioonide vallas (sh andmebaasi omaniku õigused jne) – selles osas vt https://www.linkedin.com/in/rauno-kinkar-attorney-it-law/. Samuti on Rauno lektor TalTechis, kus annab tudengitele ainet Legal Aspects of Fintech. Pakkuja meeskonda kuuluvad lisaks: 1. vandeadvokaat Henri Ratnik, kellel on isikuandmete kaitse valdkonnas 5-aastane kogemus. Henril on kaks õigusteaduse magistrit, millest üks on infotehnoloogiaõiguses (cum laude). Henri nõustab igapäevaselt mitmeid rahvusvahelisi ettevõtteid isikuandmete töötlemise küsimustes täites andmekaitseametniku rolli. Sealjuures on Henri läbiviinud lugematu arv andmekaitse analüüse, koostanud GDPR-iga nõutavaid andmekaitse dokumentatsioone ning teostanud andmekaitse auditeid (nii era kui ka avaliku sektori asutuste suhtes). Konfidentsiaalsuskohustus ei võimalda paraku eeltoodust täpsemalt rääkida. Samuti on Henri viinud läbi andmekaitse ja küberturvalisuse koolitusi (viimane nt siin - 2  https://eestikonverentsikeskus.ee/event/koolitus-pilveteenustega-seotud-oiguse- kusimused-kohtupraktika/); 2. advokaat Oliver Grauberg, kellel on küberturvalisuse valdkonnas 2-aastane ja isikuandmete kaitse valdkonnas 4-aastane kogemus. Ka Oliveril on õigusteaduse magister infotehnoloogiaõiguses. Lisaks kogemusele klientide nõustamisel andmekaitse dokumentatsiooni ja analüüside läbiviimisel, hõlmab Oliveri kogemus ka töötamist õigusnõunikuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonnas. Nimetatud positsioonil pakkus Oliver õigusnõu mitmes digiriigi arendusprojektis.; 3. advokaat Dan-Erik Roosve, kellel on isikuandmete kaitse valdkonnas 2-aastane kogemus. Dan-Erik nõustab ettevõtteid andmekaitse küsimustes, mis hõlmab andmekaitse dokumentatsiooni (nagu isikuandmete töötlemise lepingud, privaatsuspoliitikad, isikuandmete töötlemise registrid) ja andmekaitse analüüside koostamist. Lisaks on Dan-Erik analüüsinud mitme ettevõtte ärimudeli vastavust andmekaitse nõuetele seoses infotehnoloogiliste ja tarkvaraliste lahenduste kasutamisega. Kõikide meeskonnaliikmete CV on lisas 2. IV NÄGEMUS ÕIGUSANALÜÜSIST Käesolevaga esitame meie nägemuse püstitatud ülesandest, mis hõlmab töö edukaks täitmiseks vajalikke tegevusi, nende ajalist jaotust, kestvust, järjestust ja maksumust. Lisaks toome välja võimalikud riskikohad ja tegurid, mis võivad mõjutada töö edukat täitmist ning võimalikud täiendavad tegevused, mida peame vajalikuks tulemuste saavutamiseks. Lisas 1 esitame töö koostamise kalenderplaani, mis hõlmab meeskonna liikmete rolle koos ajaliste ootustega Tellijale. Sissejuhatus Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (edaspidi RIT) eesmärk käesoleva analüüsi kontekstis on koondada Eesti avaliku sektori killustunud server-baastaristu kesksesse asutusse. Loogiline jätk kokkuleppel riigipilve pakkumisele on riigipilve kohustuslikuks muutmine. Seega on käesoleva õigusanalüüsi eesmärk luua RIT-le regulatiivsete tegevuste teekaart järgmisse faasi jõudmiseks. Õiguslikult on tegu olukorraga, kus võimalikke lahendusvariante on mitmeid ning analüüsi koostaja ei peaks seega kujundama esitatavat lahendust oma äranägemise (ehk argumenteerimise lihtsuse) järgi, vaid lähtuvalt RIT-i ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi Tellija) ootustest tulemile. Kui lähtuda vaid õiguslike küsimuste analüüsist Tellija ootuseid kaardistamata, võivad esimestes küsimustes langetatud valikud „lukustada“ järgmistes küsimustes regulatiivse tulemuse ning viia kokkuvõttes lahenduseni, mis ei ole kas praktikas teostatav või Tellijale vastuvõetav. Sellest tulenevalt on õigusanalüüsi tööd jaotatud kolme etappi: 3 I ETAPP – Kohustusliku riigipilve parameetrite kaardistamine ja regulatiivse lahenduse kuvand Esimese etapi eesmärgiks on leppida Tellija ja RIT-ga kokku õigusliku lahenduse kuvandis, millele õigusanalüüs teostatakse. Selleks jaotub etapp kolme faasi. 1. Ootuste kaardistamine, ajakava tähenduses eelistatavalt avakoosolekul. Osalejad peaksid olema riigipilve teenuse ja käesoleva analüüsi kontekstis võtmeisikud Tellija ja RIT poolelt. Eesmärk on kaardistada kokkulepitav ootus ja miinimum regulatiivse lahenduse järgnevate omaduste suhtes: 1.1. Kohustusliku riigipilve visioon - riigipilve kohustuslikuks muutmise ajaraamistik, lõplik ulatus ja etapilisus. Leitakse igale osale ootus ja minimaalne lävend, mille arvelt teiste ootuste täitmiseks kompromissi teha. Ajaraamistik mõjutab regulatiivse lahenduse valikut iga lahenduse ajakulust tulenevalt – mida kõrgema õigusjõuga ning mida rohkem õigusakte tulemuse saavutamiseks vaja läheb, seda rohkem kulub ka eelduslikult aega. Lõplik ulatus tähendab nii objekte kui ka subjekte ehk nt kas riigipilve taristut on soov muuta kohustuslikuks vaid andmekogudele või oleks ootus laiema, mõistlikult defineeritava objektide kogumi suhtes. Samuti subjektid, kas ootused on suunatud ennekõike valitsussektorile või oodatakse kohustuslikus korras ka KOV ja avalik-õiguslike isikute liitmist. Tegemist on muidugi lahendust mõjutava teguriga, sest valitav regulatiivne instrument peab olema piisava õigusliku mõjuga. Etapilisus tähendab ennekõike seda, kas on soov Riigipilve kohustuslikuks muutmiseks kõigele ja kõigile korraga või samm-sammult. 1.2. Vajalik õiguslik pädevus – sisuliselt leitakse ootused otsustustasandi eelistusjärjestusele ning vastav miinimum, näiteks kas oleks aktsepteeritav ka lahendus, mis nõuaks igalt valitsemisalalt oma sisepädevuse raames vastavat regulatsiooni (mida viiakse ellu poliitilise kokkuleppe alusel). 1.3. RIT-i vastutuse kandmise võimekus – ootused, millises osas peaks RIT seaduslike nõuete täitmise eest majutatavate infosüsteemide puhul vastutama ning minimaalne lävend ehk maksimum, mille eest on riigipilve pakkumisel RIT võimeline seaduslike nõuete täitmist järgima. 1.4. Kujundusõiguse ulatus tingimustes – ootused, millises osas peaks RIT-l olema kas iseseisvalt või (õigusliku lubatavuse korral) poolte kokkuleppel võimalus riigipilve kui teenuse tingimusi kujundada. Samuti miinimum ehk millised riigipilve tingimused peavad jääma RIT-i kujundusõiguseks, et teenuse osutamine asutusele vastuvõetav oleks. Täpsema kaardistuse ülesehituse ja parameetrid valmistab pakkuja ette eduka pakkumuse korral. 2. Ootuste analüüs võimaliku regulatiivse lahenduse kujundamiseks. Hinnanguliselt on tegemist 3-nädalase analüüsiga, mis oleks esitatav esimesel vahekoosolekul. Analüüs tähendab sisuliselt pakkumuskutse 3.2.2. küsimustele selliste vastuste leidmist, mis vastaksid kaardistatud ootustele. 4  2.1. Kui on leitav lahenduse variant, mis vastab kõikidele ootustele, siis esitleb pakkuja selle lahenduse lühikese iseloomustuse ja peamised elemendid. Kui selline lahendus puudub, siis rakendub 2.2. 2.2. Kui on leitav lahenduse variant (või variandid), mis jääb püstitatud ootuste ja vastavate miinimumide piiresse, siis esitab pakkuja kõik variandid nende peamiste elementidega ning indikatsioonidega, milliste ootuste osas vastab variant pigem soovitule ja milliste osas pigem miinimumile. Kui selliseid variante on vaid üks või vastavad variandid puuduvad, rakendub 2.3. 2.3. Variantide puudumise korral toob pakkuja välja peamised takistused ootuste mõttes, mida oleks mõistlik korrigeerida parimate võimalike tulemuste suhtes. Pakkuja selgitab peamisi takistusi ning esitab ettepanekud ootuste korrigeerimiseks koos võimalike regulatiivsete lahendustega, mis selliste uuendatud ootuste korral lahenduseks sobida võivad. Et jõuda 2. faasi ajalisse raamistikku, teeb ettepanekud pakkuja oma äranägemise järgi. Sellest tuleneb ka risk, et kui korrigeerimise ettepanekud on vastuvõetamatud, tekib vajadus uuele ootuste kaardistamisele et regulatiivse lahenduse lähtekohti ümber kujundada. Sõltuvalt ootuste ümberkujunemise ulatusest võib selle riski realiseerumine pikendada 2. faasi kuni paari nädala võrra. 3. Lepitakse kokku analüüsitav lahendus ja koostatakse analüüsitava regulatiivse lahenduse peamise struktuuri kavand (mis aktide muudatused, millise valitsemisala uued aktid, vastutuste eeldatav jaotus jne). Tulem valmib kahe nädalaga. Tegemist ei ole põhjaliku analüüsiga, vaid indikatsiooniga, milline lõpptulemus eelduslikult on. Sellest tuleneb madal risk, et II etapis selgub täpsema analüüsi käigus õiguslik takistus, mis muudab lahenduse ebasobivaks. Riski realiseerumisel lepitakse kokku uuesti II etapi analüüsitav lahendus 2.2 variantidest lähtuvalt. 2.3 siinkohal tagab, et käesoleva riski realiseerumisel ei peaks pakkuja veel varasemasse teostamise faasi taanduma. Siiski võib võimalik viivitus ulatuda sõltuvalt II etapis kulutatud ajale ja muudatuste olulisusele kolme nädalani. Esimese etapi lõpuks valmiva esmase analüüsi põhjal saab luua lõpliku analüüsi lahendust kirjeldava osa. Tulemus: Esimese etapi tulemusel esmane analüüs, mis koosneb analüüsitava regulatiivse lähenemise struktuurist ning kaks protokolli – esitatud ootused ning võimalikud ootustele vastavad variandid indikatsioonidega ootuste täitumise osas. II ETAPP – Regulatiivse lahenduse valideerimine õigusliku analüüsi küsimuste suhtes Teise etapi eesmärgiks on luua analüüs, mis kinnitab õigusliku argumentatsiooniga regulatiivsed valikud, mida riigipilve kohustuslikuks muutmiseks langetama peab. Analüüsi sisu vastab pakkumuskutse 3.2. tingimustele, sh: 1. pakkumuskutse 3.2.2. a) poolt- ja vastuargumendid lähtuvad muude alternatiivide (pakkumuse I etapp, 2.2) puudustest ootuste täitmisest; 2. pakkumuskutse 3.2.2. d) tuuakse õigusanalüüsi sissejuhatusena I etapi tulemi põhjal ning täpsem kirjeldus liigutatakse eraldi analüüsi osaks III etapi järgi; 5  3. pakkumuskutse 3.2.3 ja 3.2.4 analüüs lähtub õigusraamistikust koos (kokkulepitud) lahenduses esitletud regulatiivsete muudatustega, mis seda vastust mõjutada võivad; 4. pakkumuskutse 3.2.5. analüüsib mõjusid, mida pakkumuskutse ei käsitle, kuid mis võivad tuleneda regulatiivse lahenduse iseloomust. II etapi viib pakkuja läbi 3 nädala jooksul, misjärel edastatakse esialgne analüüs Tellijale tagasisidestamiseks 2 nädala jooksul (senikaua teostab pakkuja III etappi). Võimalikud parandused lahendatakse nädalaga. Peamine risk siinkohal võib tekkida õiguslikult mitmeti tõlgendatavate seisukohtade ilmnemisel, mis võib realiseeruda viisil, kus regulatiivsete muudatuste läbiviimiseks vajalikud partnerid asuvad teistsuguse tõlgenduse positsioonile. See risk on pakkuja hinnangul madal, kuid selle vähendamiseks (kui pakkuja või Tellija hinnangul esineb mitmeti tõlgendatav seisukoht) kooskõlastab pakkuja vastavad tõlgendused õiguskantsleriga. Pakkuja ei saa aga tagada kolmanda osapoole õigeaegset vastust. Teise etapi lõpuks valmiva tulemi põhjal saab Tellija tagasisidestava analüüsi koos regulatiivsete valikutega, mida riigipilve kohustuslikuks muutmiseks langetada tuleks. Tulemus: Teise etapi tulemusel valmib vaheraport, mis koosneb õigusanalüüsist ning töökoosolekute protokollidest. III ETAPP – Lahenduse teekaardi ja lõppraporti koostamine Kolmanda etapi eesmärgiks on koostada lõppraport, mis kajastab põhjalikke ja motiveeritud järeldusi. Samuti tuuakse eraldiseisvalt välja vajadused, milliseid õigusakte ning millisel eesmärgil muuta või luua tuleb. Tegemist on õigusliku nägemusega lahendusest, kuidas muuta andmete riigipilves majutamine kohustuslikuks vastavalt Tellija püstitatud ootustele. Kolmanda etapi lõpuks valmiva lõppraportis sisalduva õiguslikku argumentatsiooni saab võtta aluseks riigipilve kasutamise kohustuse loomisel ja sellest saab vajadusel lähtuda õigusruumi muutmisettepanekute koostamisel. III etapi teostamine võtab aega 2 nädalat (mille ajal paralleelselt Tellija II etappi tagasisidestab), misjärel oodatakse Tellijalt tagasisidet kogu analüüsile (sh II etapi tulemi parandustele) 2 nädalat enne tööde üleandmise tähtaega. Lahenduse regulatiivne teekaart ei hõlma aga mustandeid loodavatest ega muudetavatest õigusaktidest. Tulemus: Kolmanda etapi tulemusel valmib täielik õigusanalüüs, mis koosneb eelnevate etappide analüüsidest, ettepanekutest ja meie arvamusest. Pakkumuskutse alusel on tööde läbiviimiseks hinnanguliselt 13 nädalat. Tööde detailine tegevus- ja ajakava on toodud käesoleva dokumendi lisas 1. Ettenähtav tööde maksumus etappide kaupa on hinnanguliselt: • Etapp I: 7000 eurot; 6  • Etapp II: 10 000 eurot; • Etapp III: 2999 eurot. Kalenderplaan on koostatud 3-kuulise tähtaja alusel lähtuvalt lepingu sõlmimise päevast. Kalenderplaanis nähakse ette iga meeskonnaliikme peamised ülesanded, kuid ei loetleta ammendavalt kõiki ülesandeid. Vajadusel jaotatakse ülesanded meeskonna siseselt ringi lähtudes analüüsi koostamise vajadustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marge Männiko Advokaadibüroo LEXTAL juhtivpartner ja juhatuse liige 7  LISA 1 - KALENDERPLAAN TELLIJA Meeskonnaliikme rollid ja ülesanded Kuupäev /nädal Rauno Kinkar Henri Ratnik Oliver Grauberg Dan-Erik Roosve Koosolekul osalejate Avakoosoleku ettevalmistuste Koosolekul kaardistavate ootuste Koosolekul kaardistatavate ootuste 1. nädal Reserv koordineerimine ja koordineerimine raamistamine raamistamine ettevalmistamine Projekti avakoosolek, kus lepitakse kokku infovahetuses, analüüsi lõppraporti struktuuris ja ootustes kohustusliku Riigipilve parameetrite suhtes 1. nädal Meeskonna tegevuste juhtimine ja koordineerimine. Tellijaga töökoosoleku Analüüs – 3.2.1. Võimalike Etapp I, faas 2 Riigisiseste kokkulepete õiguslik Ootuste vastavusanalüüs kavandatavate Vajadusel jooksvad toimumise kooskõlastamine. regulatiivsete lahenduste kavandamine 2.-4. nädal lubatavus ja selle piirid lahendusteega täpsustused ootuste osas Töökoosoleku ettevalmistamine ja pakkumuskutse 3.2.2. alusel läbiviimine 4. nädal Projekti vahekoosolek, kus lepitakse kokku esitletud variantidest analüüsitavas regulatiivses lähenemises Etapp I, faas 3 Meeskonna tegevuste juhtimine ja Regulatiivse struktuuri vastavus Regulatiivse struktuuri kavandamine Regulatiivse struktuuri kavandamine - 5.-6. nädal koordineerimine ootustele (indikatsioonid) Õigusanalüüsi raamistiku loomine Analüüs – 3.2.4, tõlgendatavate Etapp I tagasisidestamine, Etapp II lähtuvalt regulatiivsest plaanist ja Analüüs 3.2.5. Analüüs – 3.2.2 ja 3.2.3 seisukohtade ilmnemisel õiguskantsleri soovil küsimuste 7.-9. nädal analüüsitavatest küsimustest. Tulemi või AKI poole pöördumine esitamine juhtimine. 8. nädal Projekti vahekoosolek, kus tellijale antakse ülevaade analüüsi käigus tehtud töödest ja tõenäosusest mõne pakkumuses kirjeldatud riski realiseerumiseks Meeskonna tegevuste juhtimine ja Etapp III Tellija tagasisidest (jooksvalt) lähtuvalt Regulatiivse teekaardi detailsem koordineerimine. Lõppraporti Lõppraporti koostamine. Etapp II tagasisidestamine 10.-11. nädal paranduste sisseviimine analüüs koostamine. 11. nädal Lõppraporti esitamine Tellijale Reserv / Kokkuvõtte koostamine, Reserv riskide realiseerumisel / Reserv / Kokkuvõtte koostamine, Reserv riskide realiseerumisel / Lõppraporti 12.-13. nädal suulise esitluse ettevalmistamine lõppraporti tagasiside arvestamine suulise esitluse ettevalmistamine slaidiesitus tagasisidestamine Esitame hankijale lõpparuande riigipilve kasutamise kohustuslikuks muutmise teostatavuse kohta koos riigipilve kasutamist mõjutavate õigusaktide ja õiguslike asjaoludega, 13. nädal seejuures ettepanekutega õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks ning nõuete ja praktiliste lahendustega, mida peavad kõik osapooled täitma, et tegevus oleks õigusega kooskõlas.  CURRICULUM VITAE Rauno Kinkar Vandeadvokaat Haridus Tartu Ülikool; M.A.; 2015 Töökogemus 2013 – 2016 Advokaadibüroo LEXTAL, jurist 2016 – 2019 Advokaadibüroo LEXTAL, advokaat 2019 – Advokaadibüroo LEXTAL, vandeadvokaat 2020 – Advokaadibüroo LEXTAL, partner ja juhatuse liige Keelteoskus eesti, inglise Kutseorganisatsioonid 2016 - tänaseni Eesti Advokatuuri liige (vandeadvokaat alates 2019) Advokatuuri IT/IP komisjoni liige Valdkonnad Tehnoloogiaõigus GDPR Küberturvalisus Meeskonna liikme kogemus ja tunnustused küberturvalisuse ja andmekaitse vallas: 1. TalTech lektor, alates 2023 - Legal Aspects of Fintech; 2. Gennet Lab AS nõustamine Haigla Infosüsteemi (HEDA) ja Eesti Vereinfosüsteemi (EVI) hankemenetlustes ning jooksev nõustamine arenduslepingute sõlmimisel – oluline roll küberturbel ja andmekaitsel; 3. Starship Technologies kontserni andmekaitseametnikuna tegutsemine ning kontserni andmekaitseauditi läbiviimine – samuti jooksev nõustamine küberturbe, kasutustingimuste ja lepingute osas; 4. Eesti Üliõpilaskondade Liidu (EÜL – juhtumisi ISIC kaardi ainumaaletooja) nõustamine: a. tehingud kaartide turundamiseks pankadega (LHV, SWED, SEB); b. tehingud arendajatega; c. andmekaitseauditi läbiviimine (enam kui 70 000 inimest ISICu andmebaasis); 5. FreshGo platvormi ärimudeli kujundamine ning kogu õiguspoole korraldus: a. arendusteenuste lepingud (nii tarkvara kui ka riistvara arendus); b. edasimüügilepingud; c. platvormi kasutustingimused; d. andmekaitseaudit. CURRICULUM VITAE Henri Ratnik Vandeadvokaat Haridus Tartu Ülikool; M.A.; 2017 Tartu Ülikool; infotehnoloogia õigus M.A.; 2018 (cum laude) Töökogemus 2018 – 2018 Advokaadibüroo Ellex Raidla, jurist 2018 – 2018 Advokaadibüroo LEXTAL, jurist 2018 – 2022 Advokaadibüroo LEXTAL, advokaat 2022 – Advokaadibüroo LEXTAL, vandeadvokaat Keelteoskus eesti, inglise Kutseorganisatsioonid 2018 - tänaseni Eesti Advokatuuri liige Valdkonnad Andmekaitseõigus Meeskonna liikme kogemus andmekaitseõiguses 1. Rahvusvaheliste ettevõtete igapäevane nõustamine andmekaitseõiguse küsimustes, sh nendes andmekaitseametniku ülesannete rolli täitmine vastavalt GDPR artiklitele 38 ja 39; 2. Andmekaitseõiguse analüüside läbiviimine, sh andmekaitsealaste mõjuhinnangute läbiviimine vastavalt GDPR artiklile 35; 3. Andmekaitsealase dokumentatsiooni koostamine – sh privaatsustingimuste, sisekordade ning isikuandmete registrite koostamine; 4. Andmekaitse auditite läbiviimine nii erasektori ettevõtete kui ka avaliku sektori asutuste suhtes; 5. Andmekaitseõiguse koolituste läbiviimine (nt viimatine siin - https://eestikonverentsikeskus.ee/event/koolitus-pilveteenustega-seotud- oiguse-kusimused-kohtupraktika/). Konfidentsiaalsuskohustuse tõttu pole võimalik tuua välja klientide nimesid ning tehtud töö täpsemaid detaile. CURRICULUM VITAE Oliver Grauberg Advokaat Haridus Tartu Ülikool; infotehnoloogia õigus M.A.; 2020 Töökogemus 2019 – 2020 Advokaadibüroo KPMG Law, jurist 2020 – 2021 Advokaadibüroo KPMG Law, advokaat 2021 – 2022 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, küberturvalisuse õigusnõunik 2023 – Advokaadibüroo LEXTAL, advokaat Keelteoskus eesti, inglise Kutseorganisatsioonid 2020 - tänaseni Eesti Advokatuuri liige Valdkonnad Haldusõigus, küberturvalisuse õigus, andmekaitseõigus Meeskonna liikme kogemus küberturvalisuse ja andmekaitseõiguses 1. Õigusnõu andmine mitmes riiklikus IKT arendusprojektis, konsultatsioonid infoturbe ja andmekaitse õigusküsimustes. 2. Õigusaktide kavandamine küberturvalisuse õiguse valdkonnas; 3. Andmekaitseõiguse analüüside läbiviimine, sh andmekaitsealaste mõjuhinnangute läbiviimine vastavalt GDPR artiklile 35; 4. Andmekaitsealase dokumentatsiooni koostamine – sh privaatsustingimuste, sisekordade ning isikuandmete registrite koostamine. Konfidentsiaalsuskohustuse tõttu pole võimalik tuua välja klientide nimesid ning tehtud töö täpsemaid detaile. CURRICULUM VITAE Dan-Erik Roosve Advokaat Haridus Tartu Ülikool; M.A.; 2021 Töökogemus 2021 – 2022 – Advokaadibüroo LEXTAL, jurist 2022 – Advokaadibüroo LEXTAL, advokaat Keelteoskus eesti, inglise Valdkonnad Infotehnoloogiaõigus, andmekaitseõigus Meeskonna liikme kogemus andmekaitseõiguses 1. Rahvusvaheliste ettevõtete igapäevane nõustamine andmekaitseõiguse küsimustes; 2. Andmekaitseõiguse analüüside läbiviimine, sh andmekaitsealaste mõjuhinnangute läbiviimine vastavalt GDPR artiklile 35; 3. Andmekaitsealase dokumentatsiooni koostamine – sh isikuandmete töötlemise lepingute, privaatsuspoliitikate ja isikuandmete töötlemise registrite koostamine; 4. Infotehnoloogilisi ja tarkvaralisi lahendusi kasutavate ärimudelite analüüs, sh vastavate ettevõtete andmekaitsealane nõustamine. Konfidentsiaalsuskohustuse tõttu pole võimalik tuua välja klientide nimesid ning tehtud töö täpsemaid detaile.  TÖÖ ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKTI PROJEKT Töö üleandmise-vastuvõtmise akt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (edaspidi Tellija) on tellinud … (kuupäev) sõlmitud töövõtulepingu nr …. alusel (edaspidi Leping) … (edaspidi Töövõtja) õigusanalüüsi riigi poolt hallatavas pilvekeskkonnas ehk riigipilves andmete majutamise kohustuslikkuse õigusliku kontseptsiooni kujundamiseks (edaspidi Töö). Töö teostamise tulemusena ja vastavalt Lepingule annab Töövõtja Tellijale üle järgnevad dokumendid: 1) … 2) … Tellija on Töö tulemustega tutvunud ning allkirjastab Töö tulemused, millega loetakse Tellija poolt Töö vastuvõetuks. Akt on aluseks Tellija poolt Töövõtjale arve esitamiseks vastavalt Lepingule. Tellija Töövõtja ……… ………. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ……. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  TÖÖVÕTULEPING nr 1.9-8/23-189-1 ERITINGIMUSED Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi Tellija), ja Advokaadibüroo LEXTAL OÜ, registrikood 10992652, asukoht A. Laikmaa tn 15/Rävala pst 4, 10145 Tallinn, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Marge Männiko (edaspidi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse ka üheskoos Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi. 1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. 2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg 2.1. Leping sõlmitakse Tellija poolt läbiviidud väikehanke1 „Riigipilve kohustuslikkuse õigusanalüüs” tulemusena. 2.2. Lepingu esemeks on õigusanalüüs riigi poolt hallatavas pilvekeskkonnas ehk riigipilves andmete majutamise kohustuslikkuse õigusliku kontseptsiooni kujundamiseks (edaspidi Töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud Lepingu lisas 1, mida täidetakse vastavalt Töövõtja lisas 2 esitatud pakkumusele. 2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab teostatud Töö Tellijale üle 3 kuud pärast lepingu sõlmimist. 3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale Töö teostamise eest 19 999 eurot, millele lisandub käibemaks. 3.2. Tasu väljamaksmise eelduseks on Poolte poolt allkirjastatud tööde üleandmise- vastuvõtmise akt (edaspidi Akt). 3.3. Tellija allkirjastab digitaalselt Akti 10 tööpäeva jooksul arvates Töövõtja digitaalselt allkirjastatud Akti esitamisest juhul, kui Tellijal ei ole Töö suhtes pretensioone. 3.4. Töö tingimustele mittevastavuse korral osutab Tellija konkreetsele puudusele Töös ja määrab selle kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja 10 tööpäeva jooksul, arvates Akti esitamisest Töövõtja poolt. 1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekord § 8. Kättesaadav: https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja-lepingute-tuuptingimused  2 4. Poolte volitatud esindajad 4.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja Töö vastuvõtmisel on Mirjam Rannula, telefon 639 7625 , e-post [email protected]. 4.2. Töövõtja volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on Rauno Kinkar, telefon 56 645 629, e-post [email protected]. 5. Lepingu lisad 5.1.1. Lisa 1 – Pakkumuse esitamise ettepanek ja lähteülesanne; 5.1.2. Lisa 2 – Pakkumus; 5.1.3. Lisa 3 – Töö üleandmise-vastuvõtmise akti vorm. 6. Muud sätted 6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebiaadressil: https://mkm.ee/ministeerium-uudised- ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja-lepingute-tuuptingimused. 6.2. Töövõtja on teadlik, et Leping ja Töö tulem on avalik, välja arvatud osades, mis on märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks. 6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Poolte allkirjad: Tellija: Töövõtja: /allkirjastatakse digitaalselt/ /allkirjastatakse digitaalselt/ Ahti Kuningas Marge Männiko Kantsler Juhatuse liige  PAKKUMUSE ESITAMISE ETTEPANEK JA LÄHTEÜLESANNE 1. Üldinfo Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi ka Tellija) tellib õigusanalüüsi riigi poolt hallatavas pilvekeskkonnas ehk riigipilves andmete majutamise kohustuslikkuse õigusliku kontseptsiooni kujundamiseks (edaspidi ka Töö). 2. Taustainfo Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (edaspidi RIT) tegevusvaldkonnaks on RIT põhimääruse1 § 7 järgi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia alusteenuste (edaspidi IKT-alusteenused) pakkumine, mille hulka kuulub serveri alustaristu teenus ehk teisisõnu riigipilv. Riigipilv 2 on riigi poolt hallatav pilvekeskkond (see tähendab on-premise ehk kohapealsete serverite andmete majutamise lahendus), mis kätkeb endas ka välisriikides paiknevaid andmesaatkondi 3. RIT põhimääruse § 8 järgi osutab RIT IKT-alusteenuseid riigiasutustele ja kokkuleppel kohaliku omavalitsuse üksuse asutustele, riigi asutatud sihtasutustele, avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele ja avalikke ülesandeid täitvatele eraõiguslikele juriidilistele. 3. Töö sisu, eesmärk ja tulem 3.1. Töö tulemuseks on eestikeelne õigusanalüüs, mis kajastab õiguslikke kaalutlusi andmete riigipilves majutamiseks kohustusena ja hindab, millised mõjud toob kaasa riigipilve kasutamise kohustuslikuks muutmine oma erinevates võimalustes. 3.2. Pakkuja koostab lisaks õigusanalüüsi eestikeelse kokkuvõtte (5-10 lk) ning teostab pärast Töö vastuvõtmist õigusanalüüsist eestikeelse suulise ettekande koos slaidiesitlusega Tellijale ja Tellija poolt volitatud isikutele. Vastavad kirjalikud materjalid antakse Tellijale üle. 3.2. Töö läbiviimisel Pakkuja analüüsib ja kirjeldab: 3.2.1. andmete majutamisega seonduvat kehtivat õiguslikku regulatsiooni ja olukorda; 3.2.2. kui riigipilve kasutamine oleks kohustuslik, siis kas kasutamise kohustuslikkus võiks olla määratletud objektidele (andmekogud või infosüsteemid) või subjektidele (riigiasutused, kohalike omavalitsusete asutused, eraõiguslikud juriidilised isikud, kes täidavad avalikke ülesandeid)? a) Millised on põhjendused, et riigipilve kasutamise kohustuslikkus määratleda läbi konkreetsete objektide või subjektide? Küsimusele vastamisel tuleks välja tuua ühe või teise lahenduse poolt- ja vastuargumendid ning muu hulgas arvestada riigihangete seadusest tulenevate nõuetega ning konkurentsi piiramise võimalustega. b) Millistele sisulistele kriteeriumitele peaks vastama kohustuslikkuse objekti/subjekti ulatus (see tähendab absoluutne kohustuslikkus vs kohustuslikkus teatud tingimustel)? Miks? 1 Kättesaadav Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi dokumendiregistrist: https://adr.rik.ee/mkm/dokument/12903145. 2 https://riigipilv.ee/ 3 Välisriigis asuv andmekeskus Eesti andmete ja infosüsteemide majutamiseks. Hetkel on Eesti sõlminud andmete majutamise kokkuleppe Luksemburgiga: https://www.riigiteataja.ee/akt/228032018002. 1  c) Milline on kohustuslikkusega seonduvate aspektide reguleerimiseks sobilik õigusakt, lähtudes kohustuslikkuse objektist või subjektist (küberturvalisuse seadus, avaliku teabe seadus või midagi kolmandat)? d) Millised küsimused tuleks reguleerida seaduses ning millised rakendusaktis?; 3.2.3. kas RIT riigipilve haldajana vastutab andmekogu vastutava töötleja eest infoturbenõuete täitmise osas täies ulatuses, kui riigipilv oleks kohustuslik? a) Kui ei, siis millises ulatuses? b) Kuidas peaksid andmekogu vastutava töötleja ja riigipilve haldaja infoturbe vastutuse piirid olema sätestatud riigipilve kohustuslikkuse korral ja kus (seadus, määrus, haldusakt andmete majutamise koostöökokkulepe)? Mis osa peaks olema sätestatud seaduses, määruses, lepingus jne?; 3.2.4. kas RIT muutub andmekogudes sisalduvate isikuandmete volitatud töötlejaks, kui andmekogu vastutav töötleja andmed riigipilve majutab? a) Kui jah, kas RIT tuleb määrata igas andmekogu põhimääruses volitatud töötlejaks andmete majutamise osas, kui riigipilv on kohustuslik? Miks? b) Kui vastus on jah, siis arvestades suurt muutmist vajavate määruste hulka ministeeriumite poolt, mis oleks alternatiiv kõikide määruste muutmisele (näiteks kas üks keskne määrus on võimalik)?; 3.2.5. millised mõjud kaasnevad RIT-ile ja andmekogu vastutavale töötlejale riigipilve kohustuslikuks tegemisega lisaks eelnevalt toodule?; 3.2.6. muid õiguslikke küsimusi, mida Tellija või Pakkuja asjakohaseks peab ja milles kokku lepitakse, kui selliselt saavutatakse paremini Tellija seatud eesmärk. 4. Töö tegevused 4.1. Töö teostamisel lähtub Pakkuja järgmistest tegevustest: 4.1.1. punktis 3 toodud nõuete ja küsimuste täpsustamine Tellijaga; 4.1.2. andmete kogumine ja nende põhjal analüüs ning andmete põhjal tehtud analüüsi tutvustamine Tellijale; 4.1.3. nõuetekohane töö dokumenteerimine (kirjalik õigusanalüüs, õigusanalüüsi kokkuvõte ja õigusanalüüsi esitlusmaterjalid); 4.1.4. punktis 7.1.2.1. ja 7.1.2.2. toodud ajakavast lähtumine. 5. Töö koostamise ajakava 5.1. Töö läbiviimise ja üleandmise aeg on 3 kuud lepingu sõlmimisest. Õigusanalüüsi kavand koos kokkuvõtte ja esitlusmaterjalidega esitatakse tutvumiseks Tellijale .doc või mõnes muus redigeeritavas tekstiformaadis vähemalt 2 nädalat enne Töö üleandmist. Vajadusel viib Pakkuja Tellija ettepanekul muudatused Töö kavandisse. Ajakava koostamisel tuleb arvestada järgmiste minimaalselt kohustuslike kohtumistega: 2 5.1.1. Avakoosolek, mis toimub vahetult pärast lepingu allkirjastamist. Avakoosolekul lepitakse kokku infovahetuses, analüüsi lõppraporti struktuuris ja täpsustatakse vajadusel uurimisülesandeid. 5.1.2. Vahekoosolekud toimuvad hinnanguliselt iga 3 (kolme) nädala järel.4 Pakkuja annab ülevaate projekti kulgemisest, tehtud töödest ning vahetulemustest, arutatakse tekkinud probleeme ja seniseid järeldusi ning vajadusel annab Tellija täiendavaid suuniseid. 6. Eeldatav maksumus 6.1. Väikehanke eeldatav maksumus on kuni 29 999 eurot ilma käibemaksuta. 7. Pakkumus 7.1. Pakkumuses tuleb näidata: 7.1.1. pakkuja portfoolio. Pakkuja meeskond peab koosnema kolmest liikmest; 7.1.2. pakkuja nägemus püstitatud ülesandest: 7.1.2.1. pakkuja kirjeldab Töö edukaks täitmiseks vajalikke tegevusi, toob välja tegevuste ajalise jaotuse, kestvuse, järjestuse ja maksumuse, toob välja võimalikud riskikohad ja tegurid, mis võivad mõjutada lepingu edukat täitmist koos nende realiseerumise tõenäosuse, mõju ja maandamise viisidega ning võimalikud täiendavad tegevused, mida pakkuja peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks. Kirjeldus peab vastama pakkumuskutse punktis 3 toodud ülesannete kirjeldusele. 7.1.2.2. Töö koostamise kalenderplaan koos selgitavate kirjeldusega tööde teostamise kohta (võimalusel päeva täpsusega). Selgitustes tuleb ära näidata töid teostava meeskonna koosseis koos liikmete rollide ja ülesannetega ning samuti kirjeldada ajalisi ootusi Tellijale. Tellija töörühm koosneb eeldatavalt 3 liikmest. 7.1.3. pakkuja tööde teostamise maksumus ilma käibemaksuta ja koos käibemaksuga juhul, kui Pakkuja on käibemaksukohustuslane; 7.1.4. võimalike täiendavate lisatööde tellimiseks tunnihinna maksumus; 7.1.5. ärisaladuse olemasolu pakkumuses lähtudes riigihangete seaduse §-st 461. 7.2. Pakkumuse maksumus peab olema esitatud eurodes, käibemaksuta ja ka koos käibemaksuga juhul, kui pakkuja on käibemaksukohuslane, ning täpsusega kuni kaks kohta pärast koma. 7.3. Pakkumuses esitatud hind on lõplik. Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki töö läbiviimiseks, esitlemiseks ja üle andmiseks vajalikke kulusid ning maksusid. 7.4. Pakkuja kannab pakkumuse koostamise, esitamise või tagasi võtmisega seotud kogukulud ja riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force majeure) võimalused. 7.5. Küsimused või taotlus täiendava teabe või selgituste saamiseks tuleb esitada hiljemalt 3 (kolm) tööpäeva enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. 4 Infovahetus täpsustub avakoosolekul 3 8. Pakkumuse esitamise tähtaeg 8.1. Pakkumus tuleb esitada hiljemalt 13.03.2023 kell 10.00 e-posti aadressile [email protected] (IT-õiguse valdkonnajuht). Hilinenud pakkumisi ei võeta arvesse. 9. Pakkumuse vastavuse kontrollimine 9.1. Tellijal on õigus lükata tagasi kõik pakkumused, kui: 9.1.1. kõikide pakkumuste maksumused ületavad hankelepingu eeldatava maksumuse; 9.1.2. hankelepingu sõlmimine on muutunud võimatuks või ebaotstarbekaks hankijast sõltumatutel põhjustel; 9.1.3. hanke käigus muutuvad hanke väljakuulutamise eeldused, mis muudavad hanke realiseerimise võimatuks (hankija eelarveliste vahendite kärpimine, vms). 9.2. Tellija lükkab tagasi pakkumuse, kui tuvastab valeandmete esitamise. 9.3. Tellija lükkab tagasi pakkumuse, kui pakkumuse esitamise kutse ei ole saadud Tellija käest. 9.4. Tellijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mis ei vasta pakkumuse vastavustingimustele. 9.5. Tellija võib nõuda pakkujatelt põhjendatud ja asjassepuutuvaid selgitusi pakkumuses esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta. Nõudmine ja selgitused peavad olema vormistatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui pakkuja ei esita nõutud selgitusi 3 tööpäeva jooksul, jätab Tellija endale õiguse nimetatud pakkumus tagasi lükata. 9.6 Tellijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mis ületab hankelepingu eeldatavat maksumust. 10. Pakkumuse hindamine ja edukaks tunnistamine 10.1. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus. Selle väljaselgitamiseks kasutatakse väärtuspunktide süsteemi (Merit Point System) ja kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hinnatakse 3 (kolme) kriteeriumi alusel: 10.1.1. analüüsi koostamise kalendriplaani täiuslikkus (10 väärtuspunkti); 10.1.2. pakkuja meeskonna töökogemus (40 väärtuspunkti); 10.1.3. pakkumuse kogumaksumus (50 väärtuspunkti). 10.2. Töö koostamise kalendriplaani ja selgituste täiuslikkus 10.2.1. Töö koostamise kalenderplaani täiuslikkust hindavad Tellija hankekomisjoni liikmed individuaalselt kolmepallisüsteemis, millest „9“ on tugevaim, „5“ keskmine ja „1“ nõrgim hinne. Maksimaalsed väärtuspunktid (10) omistatakse suurima hinnete summa saanud pakkumusele. Ülejäänud hinnatavate pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „punktimäär“ = „hinnatava pakkumuse punktide summa“ ÷ „kõige täiuslikuma pakkumuse hinnete summa“ x 10. 10.2.1.1. Kõrgeima hinde „9“ saab pakkumus juhul, kui selles esitatud kalenderplaan on täies ulatuses realistlik, sobiv ja muutusteta rakendatav, kirjeldab meeskonna liikmete rolle ja ülesandeid ning ajalisi ootusi tellija meeskonnale ning sisaldab tellijalt tagasiside saamiseks planeeritud aegu. Lisaks on 4 kalenderplaan koos selgitavate kirjeldusega tööde teostamise kohta (võimalusel päeva täpsusega). Selgitustes on näidatud töid teostava meeskonna koosseis koos liikmete rollide ja ülesannetega ning samuti kirjeldatud ajalisi ootusi tellijale. 10.2.1.2. Keskmise hinde „5“ saab pakkumus juhul, kui selles esitatud kalenderplaan on üldjoontes realistlik ja sobiv, kuid selle rakendamiseks on vaja teha väiksemaid muutusi. Kalenderplaan koos selgitavate kirjeldustega tööde teostamise kohta on osaliselt täidetud (võimalusel päeva täpsusega). Selgitustes on osaliselt näidatud töid teostava meeskonna koosseis koos liikmete rollide ja ülesannetega ning samuti kirjeldatud ajalisi ootusi tellijale. 10.2.1.3. Nõrgima hinde „1“ saab pakkumus juhul, kui selles esitatud kalenderplaan on osaliselt ebarealistlik ja selle rakendamiseks on vaja teha olulisi muutusi ja/või kalenderplaanis esineb olulisi puudujääke, mis ei võimalda pakkumusele omistada hinnet „5“. Kalenderplaan koos selgitavate kirjeldusega tööde teostamise kohta on puudulik või puudu (võimalusel päeva täpsusega). Selgitustes on puudu töid teostava meeskonna koosseis koos liikmete rollide ja ülesannetega ning samuti puudu kirjeldus ajalise ootuse osas tellijale. 10.3. Pakkuja meeskonna töökogemus 10.3.1. Töö pakkuja meeskonna töökogemus hindavad Tellija hankekomisjoni liikmed individuaalselt kolmepallisüsteemis, millest „9“ on tugevaim, „5“ keskmine ja „1“ nõrgim hinne. Maksimaalsed väärtuspunktid (40) omistatakse suurima hinnete summa saanud pakkumusele. Ülejäänud hinnatavate pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: „punktimäär“ = „hinnatava pakkumuse punktide summa“ ÷ „kõige täiuslikuma pakkumuse hinnete summa“ x 40. 10.3.1.1. Kõrgeima hinde „9“ saab pakkumus juhul, kui meeskond koosneb kolmest liikmest ja meeskonna juht on töötanud õigusalase küberturvalisuse valdkonnas vähemalt viis aastat (lugedes kuupäevi tagasi pakkumuse väljasaatmise hetkest 13.02.2023) ja teistel meeskonnaliikmetel on kogemus isikuandmete kaitse valdkonnas vähemalt 3 aastat. 10.3.1.2. Keskmise hinde „5“ saab pakkumus juhul, kui meeskond koosneb kolmest liikmest ja meeskonna juht on töötanud õigusalase küberturvalisuse valdkonnas vähemalt kolm aastat (lugedes kuupäevi tagasi pakkumuse väljasaatmise hetkest 13.02.2023) ja vähemalt ühel meeskonnaliikmel on kogemus isikuandmete kaitse valdkonnas vähemalt 3 aastat. 10.3.1.3. Nõrgima hinde „1“ saab pakkumus juhul, kui meeskond koosneb kolmest liikmest ja meeskonna juht on töötanud õigusalase küberturvalisuse valdkonnas vähem kui 3 aastat (lugedes kuupäevi tagasi pakkumuse väljasaatmise hetkest 13.02.2023). 10.4. Pakkumuse kogumaksumus 10.4.1. Hindamiskriteeriumi „pakkumuse kogumaksumus“ arvestamise aluseks on kõik Tellijale hankelepingu täitmisega tekkivad kulud, sh käibemaks. „Pakkumuse kogumaksumus Tellijale“ on Tellija jaoks lõplik ja sellele ei lisandu täiendavaid väljamakseid ega hilisemaid kulutusi. Maksimaalsed väärtuspunktid (50) omistatakse madalaima maksumusega (koos käibemaksuga) pakkumusele. Teiste 5 pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi: “punktimäär” = “kõige odavama pakkumuse maksumus” ÷ “hinnatava pakkumuse maksumus” × 50. 10.4.2. Kõikide hindamiskriteeriumite alusel saadud väärtuspunktid liidetakse kokku ja saadakse pakkumusele omistatav väärtuspunktide summa. Arvutuste tulemused ümardatakse sajandikeni (s.t kahe komakoha täpsusega). 10.4.3. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse pakkumus, millele omistatud väärtuspunktide summa on suurim. 10.4.4. Kui pakkumused koguvad võrdse arvu väärtuspunkte, siis osutub edukaks punktis „pakkuja meeskonna töökogemus“ toodud kriteeriumis rohkem punkte saanud pakkumus. 10.4.5. Kui ka pärast punktis 10.4.4 kirjeldatud toimingut on pakkumustel võrdne punktisumma, siis selgitatakse edukas pakkuja välja hankekomisjoni liikmete hääletusel. 10.4.6.Juhul, kui pakkumus saab punktis 10.3 toodud kriteeriumis igalt hankekomisjoni liikmelt hindeks „1“, siis hankekomisjon seda pakkumust edasi ei hinda ning pakkumus lükatakse tagasi. 11. Hindamiskomisjon Hindamiskomisjoni kuuluvad: ● Guido Pääsuke, küberturvalisuse õigusnõunik, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; ● Mirjam Virosiim-Kuhi, õigus- ja hankeosakonna juhataja, Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus; ● Mirjam Rannula, IT-õiguse valdkonnajuht, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. 6