Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa andmisest keeldumise eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks

Marina Minerals OÜ [email protected] 29.03.2023 nr DM-120572-21 Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa andmisest keeldumise eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esitas 22.06.2022 Keskkonnaametile Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotluse T-KL/1013627 maavara kaevandamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.06.2022 dokumendina DM-120572-1). Nõuetekohane taotlus T- KL/1013627-2 esitati 22.08.2022. Keskkonnaamet teatab, et valminud on ettevõttele Marina Minerals OÜ Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele koostatud eelnõu. Edastame Teile vastavalt haldusmenetluse seaduse § 49 lõikele 2 ja 3 eelnõud tutvumiseks ja arvamuse andmiseks. Arvamust ootame kahe nädala jooksul alates eelnõude kättesaamisest. Kui arvamust ei ole võimalik kahe nädala jooksul anda, palume sellest teavitada Keskkonnaametit kirjalikult kirja lõpus oleval e-posti aadressil. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Ilvese KKL keeldumine eelnou_uus.docx Teadmiseks: Maa-amet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Saarde Vallavalitsus Aare Mark 5064227 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  EELNÕU 2 8 .03 .2023 Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa andmisest keeldumine 1. OTSUS Arvestades alljärgnevat ning võttes aluseks maapõueseaduse § 48, § 55 lõike 2 punkti 12 , haldusmenetluse seaduse § 61 lõike 1 ning lähtudes Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875) maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusest, otsustan: 1.1. Keelduda ettevõttele Marina Minerals OÜ maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisest Ilvese liivakarjääri mäeeraldisel . 1.2. Käesolev korraldus jõustub teatavakstegemisest. 2. ASJAOLUD Marina Minerals OÜ (registrikood 11349875, aadress Jalgpalli tn 21, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) esitas 22.06.2022 Keskkonnaametile Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamis luba ) taotluse T-KL/1013627 maavara kaevandamiseks (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 22.06.2022 dokumendina D M-120572 -1). N õuetekohane taotlus T-KL/1013627 -2 esitat i 22.08.2022. 2.1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Taotletav Ilvese liivakarjäär asub Ilvese külas Saarde vallas Pärnu maakonnas ning selle mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa kattuvad riigiomandis oleva Surju metskond 1 (katastritunnus 76501:005:0422, 100% maatulundusmaa) kinnistuga, mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldise ja teenindusmaa pindala on 19,8 ha. Mäeeraldis hõlmab täiteliiva aktiivse tarbevaru 1 ja 2 plokke, mille aktiivne tarbevaru on 472 tuh m³, millest kaevandatava varu kogus on 452 tuh m³. Keskmine tootmismaht aastas 35 tuh m³ . Kaevandatud materjali kasutatakse täitematerjalina ning peale maavara ammendamist korrastatakse ala veekoguks 13,65 ha ja maatulundusmaaks 6,15 ha (rohu- ja metsamaa ) . Kaevandamisl uba taotletakse 15 aastaks. Kaevandamisloa taotlust on kontrollinud maavarade registri volitatud töötleja (Maa-amet 08.07.2022 nr 9-3/22/11735-2 ja 25.08.2022 nr 9-3/22/11735-4 ). Ilvese taotletav liivakarjäär asub kehtivate planeeringute - Pärnu maakonnaplaneering ja Saarde valla üldplaneering järgi rohelise võrgustiku tuumala keskel. Rail Balticu trassikoridor on t aotletav ast Ilvese liivakarjäär ist ca 1,4 km kaugusel. Taotletava Ilvese liivakarjääri mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa k attuvad täielikult SOOMETSA I maaparandushoi u alaga (tunnus 6114840020010001). Taotletavast mäeeraldisest ~60 m kaugusele põhja suunda ja ~30 m kaugusele lääne suunda jäävad vääriselupaigad VEP nr 00360, 00361 ja 00362 (t unnused VEPE00360, VEPE00361 ja VEPE00362 vastavalt). Ilvese liivakarjääri mäeeraldise l õunapiir külgneb ~30 m kaugusel Luitemaa looduskaitseala ja Mõtuse sihtkaitsevööndiga , idapiir külgneb ~20 m kaugusel Luitemaa looduskaitseala ja Kiviniidu sihtkaitsevööndiga ning läänepiir külgneb ~250 m kaugusel Luitemaa looduskaitseala ja Ilvese sihtkaitsevööndiga. Luitemaa looduskaitseala l asuvad: Ilvese liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast 230 m kaugusel idas on registreeritud I kate gooria kaitsealuste lii gi must-toonekurg ( Ciconia nigra ) elupaik ( KLO9124399 ) ja 250 m kaugusel lään es merikotka ( Haliaeetus albicilla ) elupai k ( KLO9124387 ) . II kategooria kaitsealuste linnu liikide lähimad elupaigad asuvad t aotletavast mäeeraldise teenindusmaast järgmistel kaugustel: 15 m kaugusel idas laanerähn ( Picoides tridactylus ) ( KLO9119016 ) ja kanakull ( Accipiter gentilis ) ( KLO9118971 ) ning lõunas 35 m kaugusel metsis ( Tetrao urogallus ) ( KLO9102133 ), 90 m ja 140 m kaugusel laanerähn ( Picoides tridactylus ) ( KLO9119014 ja KLO9119015 ) ning läänes kanakull ( Accipiter gentilis ) ( KLO911897 8), karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ) ( KLO9119875 ) ja laanerähn ( Picoides tridactylus ) ( KLO9119012 ) ning põhja suunas 1300 m kaugusel metsis ( Tetrao urogallus ) ( KLO9123966 ). III kategooria kaitsealuste linnu liikide lähimad elupaigad asuvad t aotletavast mäeeraldise teenindusmaast järgmistel kaugustel: 400 m ka ug u sel idas värbkakk ( Glaucidium passerinum ) ( KLO9119007 ) ja laanepüü ( Tetrastes bonasia ) ( KLO9118994 ) ning 650 m edelas laanepüü ( Tetrastes bonasia ) ( KLO9118994 ) ja hallpea-rähn ( Picus canus ) ( KLO9119020 ) ning põhjas 900 kaugusel laanepüü ( Tetrastes bonasia ) ( KLO9118987 ). Lähimad kaitsealuste taimeliikide leiuk o had on 490 m kaugusel idas . Nendeks liikideks on harilik kopsusamblik ( Lobaria pulmonaria ) ( KLO9700490 ), sulgj as õhik ( Neckera pennata ) ( KLO9400245 ) ja suur nööpsamblik ( Megalaria grossa ) ( KLO9700545 ) . L oode suunas on teada järgnevad kaitsealuste liikide leiukohad: Wulfi turbasammal ( Sphagnum wulfianum ) ( KLO9400949 ) ja suur nööpsamblik ( Megalaria grossa ) ( KLO970054 6) . 2.2. Menetluskäik ja menetlusosaliste ärakuulamine KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või ma akondlikus ajalehes. 06.10 .2022 toimus Microsoft Teams’i vahendusel koosolek, kus osales Keskkonnaamet ja Marina Minerals OÜ esindaja. Koosolekul arutati Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotlust ning Keskkonnaamet selgitas oma seisukohta, miks loa andja hinnangul on k eskkonnaloa taotlemine perspektiivitu. Kaevandamisloa menetlusse võtmine on 07.10.2022 ava likustatud ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. K eskkonnaamet teavitas 07.10.2022 kirjaga nr DM- 120572-6 kaevandamisloa taotluse esitamisest ja avatud menetluse algatamisest KeÜS § 46 lõike 1 punk tides 1 ja 2 nimetatud isikuid. Keskkonnaamet saatis 07.10.2022 kirjaga nr DM- 120572-7 ka evandamisloa taotluse kirjaliku arvamuse saamiseks taotletava mäeeraldise asukoha kohaliku omavalitsuse üksusele . Keskkonnaamet saatis 07.10.2022 kirjaga nr DM-120572-9 kaevandamisloa taotluse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ile r iigi huvi väljaselgitami seks. Keskkonnaamet teavitas 07.10.2022 kirjaga nr DM-120572-8 ettevõtet Marina Minerals OÜ keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest . Samas informeeris ettevõtet, et Ilvese liivakarjääri taotluse menetlemise l on välja tulnud asjaolud, mis võivad takistada keskkonnaloa andmist. Keskkonnaamet lisas, et t aotletav Ilvese li ivakarjäär paikneb Rail Baltic raudteetrassi lähedal (ca 1,4 km trassikoridorist). Rail Balt ic maakonnaplaneeringu (Natura hindamine) käigus on selgunud, et Rail Baltic trassig a kaasneb oluline keskkonnamõju mõjupiirkonna metsise asurkonnale. Mõju metsisele ei ole või malik leevendada vaid on lisaks vaja rakendada ka täiendavaid hüvitusmeetmeid (sh uute kaitsealade moodustam ine). Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel on 2021 koostatud aruanne “ Rail Baltic metsise asurkonna kaitsemeetmete, seire ja elupaikade taastamise progr amm “ , milles on antud piirkonnas vajalikuks peetud metsise asurkonna säilimiseks uute kaitsealade moodustamine. Taotletav liivakarjäär kattub terves ulatus es projekteeritava kaitsealaga. Lisaks piirneb taotletav Ilvese liivakarjäär vahetult Luitema a linnualaga, millele koosmõjus Rail Baltic trassiga on täiendav kumulatiivne mõju. Marina Minerals OÜ 07.11.2022 andis e-kirja ga tea d a , et kaasas menetlusse eriala eksperdi et hinnata keskkonna mõju Luitemaa looduskaitsealale ja kaitsealustele liikidele. Ettevõte soovis, et ekspertarvamus lisatakse taotlusmaterjalide juurde, misjärel selgub, kas Ilvese liivakarjääri menetlust saab jätkata või raugeb seoses võimaliku konfliktiga looduskaitse ja ehitusmaavara realiseerimise vahel (registreeritud KOTKAS nr DM-120572-10) . 14.11.2022 esitas Marina Minerals OÜ Ilvese liivakarjääri ekspertarvamuse ( registreeritud KOTKAS 14.11.2022 nr DM- 120572-11 ). Ekspertarvamuses märgiti: Ala looduslikke tingimusi, seal hulgas naabruses elavate kaitstavate liikide elutingimusi arvestades, on piiratud ulatuses liiva kaevandamine selles kohas võimalik. Et vältida kaevandamise käigus naabruses asuvate kaitstavate väärtuste kahjustamist tuleks võimalikku kaevandatavat ala vähendada uuringuruumi piiriga võrreldes järgmiselt: 1) Ala lääne poolt nii, et vääriselupaiga ja kaevandatava ala vahele jääks vähemalt ca 40 m laiune vahe (ca 1,5 puu pikkust). See on vajalik negatiivse servaefekti vältimiseks. 2) Vältimaks keskealise metsaga ühenduse katkemist vääriselupaikade vahel ning loodetuultele koridori tekkimist tuleb uuringuala loodenurgas jätta 65 aasta vanune mets ca 70 m laiuselt kasvama. 3) Kaevandatava ala põhjapiiriks võiks jääda noorendike ja vanema metsa piir. 4) Ida pool tuleb samuti jätta kaitseala piiri ja kaevandatava ala vahele ca 40 m laiuselt mets kasvama, et vältida servaefekti negatiivsete mõjude, tuuleheite ja päikesepõletuse ulatumist kaitsealale. Kaevandamise mõjust kaitstavatele liikidele märgiti järgmist: Kui hinnata kaevandamisega kaasneva müra mõju ümbruskonnas pesitsevatele kaitstavtele liikidele, siis laanerähne müra üldiselt ei häiri. Vastavalt kanakulli uurinud ekspertide hinnangutele ja uuendatud kanakulli kaitsetegevuskavale ei tohi pesa ümbritsevas 300 meetri raadiusega alas keskkonna tingimusi oluliselt muuta. Kanakulli pesad jäävad võimalikust karjääri asukohast üle 300 m kaugusele. Vaatamata sellele tuleks kaevevälja ettevalmistamiseks vajalikke maastikupilti muutvaid raadamisi, eelkõige võimaliku karjääri kaguosas, kavandada ajavahemikku 1. septembrist 28. veebruarini. See tähendab väljapoole kanakulli pesitsusperioodi. Merikotka pesapaik jääb võimalikust karjäärist üle kilomeetri kaugusele, mistõttu kaevandamisega kaasnev müra tema pesitsemist oluliselt nii kaugelt enam ei häiri. Müra suhtes on metsised tundlikud eelkõige kevadisel mänguperioodil, mil müra võib summutada metsiste mänguaegsed suhteliselt vaiksed häälitsused aga ka suuremast mürast tingitud häirimist, mille tulemusel metsiste mäng selleks päevaks katkeb. Pidev häirimine põhjustab ka stressihormoonide taseme tõusu ja sigimise edukuse langust. Metsise mängupaik jääb uuringualast üle kilomeetri kaugusele, mistõttu karjäärist lähtuv müra ei ole märkimisväärne ja ei tohiks sealset metsise mängu segada. Sellele vaatamata tuleb loodusvarade kasutamisel keskkonda võimalikult vähe mõjutada, seal hulgas kaitstavaid liike häirida. Olenevalt kevadisest ilmastikust mängivad metsised märtsist mai keskpaigani. Metsise kukkede aktiivne tegevus mänguplatsil algab ööpäeva lõikes õhtul kella 17.00-st kuni kella 10.00-ni hommikul. Kaevandamisega kaasneva müra negatiivse mõju vähendamiseks on soovitav metsise aktiivsel mängu perioodil (15. märtsist kuni 15. maini) vältida mürarikkaid töid, kella 17.00-st kuni kella 10.00-ni (metsise kukkede aktiivne mängimise aeg ööpäeva lõikes). Tegevused nagu karjääris asuvast laost materjali väljavedu ja kopaga kaevandamine, ei kaasne nii suurt müra, mis metsise mängu segaks. Samuti ei sega karjääris toimuv metsise pesitsemist ja poegade üleskasvatamist, sest metsisekanad valivad endale sobiva pesapaiga reeglina mängupaigast kuni 3 kilomeetri raadiuses. Saarde Vallavalitsus edastas 21.11.2022 Keskkonnaametile Saarde Vallavolikogu 17.11.2022 otsuse nr 1-3/65 Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele (registreeritud KOTKAS 22.11.2022 nr DM-120572-12), millega nõustuti keskkonnaloa andmisega. Marina Minerals OÜ 22 .11.2022 e-kirjaga küsis infot ekspertarvamuse ja menetluse kohta (registreeritud KOTKAS 2 3 .11.2022 nr DM-120572-1 3 ) . Keskkonnaamet 23.11.2022 kirjaga nr DM-120572-14 pikendas Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemise tähtaega kuni 31.01.2023. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 12.12.2022 kirjaga nr 17-1/2022/6210-2 on seisukohal, et Ilvese liivakar jäärist maavara kaevandamine on riigi majandushuvides ning loa andmine on põhjendatud (registreeritud KOTKAS 12 .1 2 .2022 nr DM-120572-15). Keskkonnaamet 20.12.2022 kirja s nr DM-120572-16 analüüsis Marina Minerals OÜ poolt esitatud Ilvese liivakarjääri ekspertarvamust ning tõdes, ekspertarvamuse koostanud ekspert ei ole pädev metsise küsimuses (metsise teemaliste ekspertiiside tellimisel on soovitav valida eksperte, kes on osalenud metsise uuringutes või/ja avaldanud metsist käsitlevaid teadusartikleid). E ksperdi poolt koostatud aruandes rõhutatakse, et antud ala on viimastel aastatel tugevalt majandatud (üle 1/3 uuringuruumi alalt viimasel aastakümnel mets maha raiutud) ning see ei sobi vanametsa liikidele, kelleks üheks on metsis. Aastatel 2012-2022 on valminud uuringute aruandeid kui ka publitseeritud mitmeid teadusartikleid teadusajakirjades, mis on olulised Eesti metsiseasurkonna kaitse seisukohalt. Antud ekspertarvamuses ei ole aga viidatud ühelegi neis ega ka ulatuslikule asjakohase teaduskirjandusele. Metsise puhul on senise kaitsekorra põhil i seks probleemiks keskendumine ainult mängupaiga kaitsele ning ebapiisav kogu aastaringse kodupiirkonna kaitse. Kriitiliselt oluline on seejuures tagada pesakondade üleskasvatamiseks sobivate elupaikade kaitse. Keskkonnaamet märkis, et seoses Rail Baltic Pärnu maakonnaplaneeringu Natura asjakohase hindamisega (ELLE 2022) on koostatud raudteeliikluse müra mudelid erinevatele trassialternatiividele lähtudes vahetult raudtee äärsest kõrgeimast müratasemest (70 dbA ). Prognoosi kohaselt väheneb müratase raudteest kaugenedes ja saavutab järgmised tasemed: 0,5 - 1 km kaugusel raudteest ulatub müratase hinnanguliselt 55 – 60 dBA-ni ; 1–1,5 km kaugusel raudteest ulatub müratase hinnanguliselt 50–54 dBA-ni ; 1,5–2 km kaugusel raudteest ulatub müratase hinnanguliselt 45–49 dBA-ni . Metsise kaitse seisukohast ei tohiks müratase mängupaigas ületada 45 dbA . Lisaks on hindamise käigus tõdetud, et ehitustegevuse perioodil on algne müratase veelgi kõrgem kui 70 dbA . Ei ole alust eeldada, et kaevandamise kaasnev mürat a se on madalam kui rau d tee ehitustegevusega kaasnev müra. Seega ei ole Ilvese liivakarjääri puhul, mis pii rneb vahetult Luitemaa linnuala registrisse kantud metsise elupaigaga välistatud müra mõjude oluline negatiivne mõju Natura võrgustikku kuuluvale Luitemaa linnualale. Rail Baltic metsiseuuringu käigus koostatud rakendusplaani (Kose jt 2021) järgi on samuti Ilvese uuringuala ettenähtud Rail Baltic mõjude leevendamiseks kaitse alla võtta. Lisaks kinnitab ala sobivust maastiku tasemel metsise elupaigaks ka Keskkonnaameti poolt tellitud üle-eestiline analüüs (Eesti Ornitoloogiaühing). Seetõttu on Keskkonnaametil kavas korrigeerida (laiendada) ning esitada Rail Baltic mõjude leevendamiseks hüvitusalad (kaitsealad). Hüvitusalad võimaldaksid vähendada ja leevendada Rail Baltic ehitusega kaasnevaid kumulatiivseid keskkonnamõjusid. Praegu käib võimalike hüvitusalade ettepanekute alade täpsem piiritlemine. Marina Minerals OÜ 22.12.2022 e-kirja ga vastas Ke skkonnaameti 20.12.2022 kirjale (registreeritud KOTKAS 27.12.2022 nr DM-120572-17) . Kirjaga ei nõustutud Keskkonnaameti vastusega ekspertarvamuse kohta ning ettevõte rõhutas asjaolule : Ilvese liivakarjääri keskkonnaluba taotletakse vaid Rail Baltica trassi ja selle trassielementide ehituseks. Antud perspektiivala ei jääks kasutusse pärast riikliku tähtsusega taristuobjekti valmimist, vaid läheks pärast ammendumist koheselt korrastamisele. Perspektiivala ekspluatatsiooni vältel kui ka korrastamistingimuste seadmisel oleme valmis võtma arvesse looduskaitse ekspertide soovitusi ja talitama selliselt, et looduskeskkond nii maavara ammutamise ajal kui selle järgselt saaks vähimal määral mõjutatud. Pärast objektil varu ammendamist ning kokkulepitud tingimustel ala korrastamist saaks ala muuta metsisele isegi sobivamaks kui praegused raielangid ning tihedad kuusekultuurid seda kõnealusele linnuliigile pakuvad. Metsise elutingimustele vastavalt korrastatud ala sobiks edaspidi suurepäraselt sh kompensatsioonialaks, millele Keskkonnaamet oma kirjas viitab. Omalt poolt saame täiendavalt kinnitada, et tavalise täiteliiva karjääri ekspluateerimisest ei teki olulist ega lineaarselt kasvavat keskkonnamõju, mis piirkonda oluliselt mõjutaks, seda enam, et taotletav ala asub praktiliselt mastaapse ehitusobjekti kõrval, mille ehitusetegevusest tekkivat mõjust Ilvese liivakarjääri keskkonnamõju esile ei pääse. Ettevõte soovis Ilvese liivakarjääri keskkonnaloa taotluse jätkuvale menetlemisele ning keskkonnaloa väljastamisele . Marina Minerals OÜ 1 3 . 03 .202 3 e-kirjaga soovis infot menetluse kohta ning soovis, et keskkonnaluba väljastataks vastavalt ekspertarvamuses toodud kõrvaltingimustega (registreeritud KOTKAS 14 . 03 .202 3 nr DM-120572- 20 ) . Kooskõlas HMS-iga §-dega 40, 48 ning 49 tegi Kes kkonnaamet xx.xx.xxxx ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks ke skkonnaloa kohta tehtava otsuse eelnõu ning küsis ettevõttelt Marina Minerals OÜ ja asjaomastelt asutustelt xx.xx.xxxx kirjaga nr DM-xx arvamust või vastuväiteid keskkonnaloa andmisest keeldum ise otsuse eelnõule kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest . Marina Minerals OÜ xx 3. KAALUTLUSED 3.1. Õiguslik alus Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS ) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS ) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS ) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Vastavalt MaaPS § 49 l õikele 1 esitas taotleja keskkonnaloa saamiseks keskkonnaloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab keskkonnaloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 55 lõike 2 punkti 12 kohaselt kaevandamisloa andmisest keeldutakse ka juhul kui taotletava kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le , KeÜS-le , keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Riigilõiv 100 0 € on tasutud 22.06.2022 kehtinud riigilõivuseaduse § 136 2 l õike 1 punk 4 kohaselt. 3.2. Kaalutlused loa andmisest keeldumisel Loa andja kohustus on menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal välja selgitada, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Muuhulgas keel dutakse keskkonnaloa andmisest, kui kaevandamisloa alusel tehtavad tööd võivad oluliselt ebasoodsalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti ja seda ebasoodsat mõju ei saa muul viisil vältida kui loa andmisest keeldumisega ( MaaPS § 55 lg 2 p 12). llvese taotletav liivakarjäär asub kehtivate planeeringute - Pärnu maakonnaplaneering ja Saarde valla üldplaneering u järgi rohevõrgustiku tuumala keskel. Rohelise võrgustiku elemendid on tuumalad ja koridorid. Tuumalad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub. Koridorid seovad tuumalad ühtseks funktsioneerivaks tervikuks ja on liikide rände ja liikumisteedeks ühest tuumalast teise. Maakonnaplaneeringu kohaselt tuleb maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist. Uue karjääri rajamisega kaasneb rohelise võrgustiku pindala ja sidususe vähenemine ja häiringud rohelise võrgustiku looduslikule seisundile müra, tolmu, veerežiimi ja inimhäiringu muutuste kaudu, mida on taotletava karjääri asukoha tõttu rohelise võrgustiku tuumala keskel keeruline leevendada. Ilvese kavandatav liivakarjäär asub ca 1,4 km kaugusel Rail Baltic lähimast planeeritavast trassikoridorist. Rail Baltic/Rail Baltica on raudteetaristu projekt, mille eesmärk on rajada marsruudil Tallinn – Pärnu – Riia – Kaunas – Leedu/Poola piir kiire ja kaasaegne elektrifitseeritud kaherööpmeline raudteetrass. Rail Baltic raudteega luuakse uus rahvusvaheline ühendus Balti riikide ja Euroopa raudteevõrgu vahel, millega kaasneb inimeste ja kaupade parem liikumisvõimalus ning keskkonnahoid. Rail Baltic rajamine on seotud suure avaliku huviga. Eelprojekti lahenduse järgi on kavandatava raudteetrassi pikkus Eesti territooriumil ligikaudu 213 km, mis rajatakse täiesti uude koridori. Ilvese karjääri asukoha lähistel toimub Rail Baltic (RB) raudtee maakonnaplaneeringu uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). KSH käigus on läbi viidud Natura asjakohane hindamine , mille aruande kohaselt ei taga kavandatud leevendusmeetmed Luitemaa linnuala metsise asurkonna sidusust ning kavandatavad trassikoridorid võivad seada ohtu liigi asurkonna levila vähenemise. Seeläbi ei ole need ka piisavad tagamaks Luitemaa populatsiooni pikaajalise soodsa seisundi ning ettevaatuspõhimõttest tulenevalt on tegemist olulise ebasoodsa mõjuga Luitemaa linnuala kaitse-eesmärkidele ja ala terviklikkusele. Eksperdid peavad vajalikuks jätkata Natura erandi menetlusega, st vajalik on rakendada hüvitusmeetmeid. Seega on maakonnaplaneeringu uuendamisel trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas selgunud, et Rail Baltic rajamise vältimatuks eelduseks on hüvitusmeetmete kavandamine. Rail Baltic Estonia OÜ tellimusel on 2021 koostatud aruanne , mille eesmärgiks oli välja töötada meetmete pakett eesmärgiga leevendada ja hüvitada Rail Baltic kiirraudtee rajamisega Edela-Pärnumaal (RB metsise projektalal) avalduvaid negatiivseid mõjusid. Rail Baltic metsise projekti uuringud, sh GPS-saatjatega märgistatud isendite elupaigakasutuse jälgimine võimaldasid saada vajaliku ülevaate kavandatava raudteekoridori ja selle mõjutsooni olulisusest ja kasutusmustrist metsiste ja teiste kaitstavate linnuliikide osas. Rail Baltic mõjude osas metsisele tuvastati, et kõigi võtmetähtsusega asurkonna seisundit mõjutada võivate survetegurite osas (elupaikade kvaliteedi muutused ja otsene kadu, killustumine ja servaefektid, häirimine, elupaigast eemaletõrjumine , krooniline müra- ja valgusreostus, isendite hukkumine kokkupõrgetes tarade, elektrivarustuse kõrgepinge ja kontaktvõrgustiku liinide ja rongidega kokkupõrgetes ning võimalik röövluskoormuse kunstlik suurenemine) ületab raudtee kavandamise täpsustatud mõju väga tõsiselt selle aktsepteeritava ja liigi piiratud plastilisust arvestava taseme. Seda eriti olukorras, kus praegused survetegurid (metsandus, rekreatiivne häirimine, röövluse tase) ja asurkonna ebasoodne seisund kombineeruvad uute raudtee taristu rajamise ja kasutamise mõjudega. Aruande koostanud eksperdid töötasid välja Rail Baltic metsise rakenduskava, mis koosneb 17-st komponendist, mida tuleb rakendada terviliku abinõude kompleksina. Ühe tegevusena (hüvitusmeetmena) on vajalikuks peetud metsise asurkonna sidususe parandamiseks uute kaitsealade moodustamine. Taotletav Ilvese liivakarjäär kattub antud töö kohaselt terves ulatuses metsise perspektiivse hüvitusmeetme alaga. Ilvese karjääri piirkonna sobivust maastiku tasemel metsise elupaigaks kinnitab ka Keskkonnaameti poolt tellitud üle-eestiline analüüs . Keskkonnaametil on kavas peatselt esitada ettepanekud potentsiaalsete hüvitusmeetmete alade kaitse alla võtmiseks. Taotletav Ilvese liivakarjäär piirneb idast Luitemaa looduskaitseala Kiviniidu sihtkaitsevööndiga, Ilvese sihtkaitsevöönd asub ligikaudu 300 meetri kaugusel lääne suunas ning lõunas ligikaudu 35 m kaugusel on Mõtuse sihtkaitsevöönd ja metsise elupai k ( KLO9102133 ) . Luitemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p 4 kohaselt on kaitseala kaitse-eesmärk nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liikide, millised on ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid, kaitse. Must-toonekurg ja merikotkas on I kaitsekategooria liigid ning laanerähn, kanakull, karvasjalg kakk ja metsis on II kaitsekategooria kaitsealused liigid . Loetletud liigid on nimetatud nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnusti ku kaitse kohta I lisas. Luitemaa looduskaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Luitemaa linnu- ja loodusalana. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 "Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nime kiri" lisa 1 punkt 1 alapunkti 28 kohaselt on Luitemaa linnuala üheks kaitse-eesmärgiks must-toonekure, merikotka, karvasjalg-kaku, värbkaku, laanepüü ja metsise ning nende elupaikade kaitse . Laanerähni ja kanakulli kaitse on Luitemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk. Ilvese liivakarjääri läheduses Luitemaa looduskaitsealal registreeritud kaitsealused liikide hallpea-rähn, harilik kopsusamblik, sulgjas õhik , suur nööpsamblik ja Wulfi turbasammal kaitse ei ole Luitemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk. M ust-toonekur e elupaik (KLO9124399) asub Ilvese liivakarjääri mäeeraldis e teenindusmaast 230 m kaugusel, kuid elupaigas registreeritud m ust-toonekur e leiukoht ( KLO9101132 ) asub teenindusmaast 2,1 km kaugusel. Must-toonekurega seonduvateks peamisteks ohuteguriteks on teadmata pesapaikade hävitamine, sobivate elupaikade vähesus, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade degradeerumine, keskkonnamürgid ning hukkumine elektritaristutes. Vastavalt must-toonekure kaitsetegevuskavale tuleks määrata must - toonekure pesapuudele vähemalt 500 m raadiuses piiranguvöönd . Ilvese liivakarjääri ala ei ole must-toonekure toitumisala ning arvestades pesapuu kaugust kavandatavast karjäärist, kavandatava tegevusega must-toonekurele olulisi häiringuid eeldatavalt ei kaasne. Merikotka elupaik (KLO9124387) asub Ilvese liivakarjääri mäeeraldis e teenindusmaast 250 m kaugusel . Elupaigas registreeritud merikotka leiukoht ( KLO9104452 ) asub teenindusmaast ligikaudu 1,1 km kaugusel. Merikotkaga seonduvateks peamisteks ohuteguriteks on k eskkonnamürgid, pliid sisaldava laskemoona kasutamine, sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade kvaliteedi langus, lindude tahtlik tapmine ning hukkumine elektriliinides, teedel ja tuuleparkides . Vastavalt merikotka kaitsetegevuskavale tuleks vältida mürarikkaid tegevusi ja taristuobjektide ehitamist merikotka pesale lähemal kui 500 meetrit . Arvestades pesapuu kaugust kavandatavast karjäärist, kavandatava tegevusega merikotkale olulisi häiringuid eeldatavalt ei kaasne. Karvasjalg-kakk elupaik ( KLO9119875 ) asub Ilvese karjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 890 m kaugusel. Karvasjalg-kakuga seonduvateks peamiseks ohuteguriteks on lageraied ning vanade metsade ja suurte õõnsate puude kadumine metsamaastikust . Samuti loetakse üheks ohuteguriks pesitsusaegset häiringut. P esitsusajal ei tohiks teha metsatöid karvasjalg-kaku asustatud pesale lähemal kui 25 m, lageraie ei tohiks ulatuda pesale lähemale kui 15 m . Arvestades elupaiga kaugust kavandavast karjäärist, kavandatava tegevusega karvasjalg-kakule olulisi häiringuid eeldatavalt ei ole. Värbkakk elupaik ( KLO9119007 ) Ilvese karjääri mäeeraldise teenindusmaast 390 m kaugusel. Oluliseks ohuteguriks tuleb lugeda vanade kuusikute ja kuuse-segametsade kui värbkaku eelistatud elupaikade intensiivset raiumist. Teine metsatöödega kaasnev oht on suvised raied: kuna värbkakk on pesitsusajal raskesti tuvastatav, siis suviste raiete korral on pesade hävimise risk äärmiselt suur. Arvestades elupaiga kaugust kavandavast karjäärist, kavandatava tegevusega värbkakule olulisi häiringuid eeldatavalt ei ole. Laanepüü elupaik ( KLO9118994 ) asub Ilvese liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 390 m kaugusel. Samuti asub ligikaudu 1,3 km kaugusel laanepüü leiukoht ( KLO9118990 ). Laanepüü ohuteguriteks loetakse e lupaikade hävimine, pesitsuse nurjumine metsatööde käigus, röövlus ja jaht. Arvestades elupaiga kaugust kavandavast karjäärist, kavandatava tegevusega laanepüüle olulisi häiringuid eeldatavalt ei ole . Laanerähn elupaik (KLO9119012) Ilvese karjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 890 m k a ugusel. Laanerähn ohuteguriteks loetakse r aietega pesitsus- ja toitumiselupaikade hävimine, häirimine . Arvestades elupaiga kaugust kavandavast karjäärist, kavandatava tegevusega laanerähnile olulisi häiringuid eeldatavalt ei ole. Kanakull e lupaik (KLO9118978) asub Ilvese liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaugus 890 m kaugusel. Kanakulli peamiseks ohuteguriteks loetakse pesapaikade hävitamine, toiudubaasi vähenemine, pesitsusaegne häirimine, tahtlik tapmine ja isendite loodusest eemaldamine, Keskkonnamürkide mõju, kokkupõrked ehitiste, elektriliinide ja sõidukitega . Vastavalt kanakulli kaitsetegevuskavale tuleks vältida mürarikkaid tegevusi ja taristuobjektide ehitamist kanakulli pesale lähemal kui 300 m. Arvestades elupaiga kaugust kavandavast karjäärist, kavandatava tegevusega kanakullile olulisi häiringuid eeldatavalt ei ole. Luitemaa looduskaitsealal asuv metsise elupaik paikneb 35 m kaugusel karjääri teenindusmaast. Karjääri ja kaitseala vahel on Soometsa tee , mida hakatakse kasutama liiva väljavedamiseks karjäärist. Metsise mänguala (Mõtuse mäng) paikneb karjääri teenindusmaast 630 m ja Soometsa teest 600 m kaugusel . Karjääri tegevusega ja liiva väljaveoga kaasneva l müra l oleks otsene mõju L uitemaa metsise elupaigale ( KLO9102133 ) . Eestis läbiviidud telemeetriauuringu st on selgunud , et metsised kasutavad kavandatava Ilvese liivakarjääri elupaigana . Pärast maavara ammendamist on Ilvese karjäär on kavandatud korrastada 69% ulatuses veekoguks . Veekogu ei ole metsise elupaik . Karjääri rajamine kahjustaks Luitemaa metsiseasurkonna ühendust ülejäänud Soomaa metsise tuumalaga põhjapoolset ühenduskoridori killustades . Seega kaasnevad liiva kaevandamisega ebasoodsad mõjud Luitemaa metsiseasurkonnale nii kaevandamisega kui ka kaevandamise järgselt . Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine ” keskkonnamõju strateegilise hindamise praeguses etapis on teada , et raudtee rajamisel on metsisele avalduvate ebasoodsate mõjude tõttu vaja rakendada hüvitusmeetmeid . Osaühing Rail Baltic Estonia tellimusel valmi nud projekti „Rail Baltic metsise asurkonna kaitsemeetmete , seire ja elupaikade taastamise programm ” rakendusplaan i . Rakendusplaani üheks metsise Luitemaa asurkonna soodsa seisundi taastamise ja Rail Baltic raudteetaristu mõjude leevendamise ja hüvitamise meetmeks on piirkonna metsiste oluliste aastaringsete elupaikade ja kunagiste asustatud , ent hetkel tühjade mängupaikade baasil tervikliku kaitseala moodustamine . Ilvese karjäär asub maa- alal , mis on Rail Baltic metsise asurkonna kaitsemeetmete , seire ja elupaikade taastamise programm i rakendusplaan i kohaselt , vajalik Rail Baltic ehitamisega seotud , ebasoodsate mõjude kompenseerimiseks kaitse alla võtta . E lupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 kohaselt võib kava või projekti ellu viia pärast seda , kui see ei avalda asjaomase ala terviklikkusele negatiivset mõju . Kui hoolimata negatiivsest hinnangust kava või projekti tagajärgedele ala suhtes ja alternatiivsete lahenduste puudumisel tuleb kava või projekt üldiste huvide seisukohast eriti mõjuvatel põhjustel , sealhulgas sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel siiski ellu viia , peab liikmesriik võtma kõik vajalikud asendusmeetmed , et tagada Natura 2000 võrgustiku üldise sidususe kaitse . Rail Baltic raudteed ei ole võimalik ehitada ilma asendus -, kompensatsiooni - ehk hüvitusmeetmeteta . Rail Baltic rajamisega seotud , metsisele avalduvate , ebasoodsate mõjude kompenseerimiseks on vajalik Ilvese karjääri maa-ala säilitada metsise elupaigana . Ilvese karjääri avamisega kaasneb oluli ne ebasoodne mõju metsisele Luitemaa looduskaitseala Mõtuse sihtkaitsevööndis , mida ei ole võimalik leevendada . K arjääri avami ne takistab Rail Baltic kiirraudtee rajamisega kaasnevate negatiivsete mõjude kompenseerimis t Edela-Pärnumaal metsise Luitemaa - Laiksaare alamasurkonna sood sa seisund i säilitamiseks ja seega Luitemaa looduskaitsealal asuva metsise asurkonna soodsa seisundi tagamiseks. Seetõttu esineb MaaPS § 55 lg 2 p 12 tulenev keskkonnaloa andmisest keeldumise alus ning Keskkonnaamet otsustab keelduda ettevõttele Marina Minerals OÜ maavara kaevandamise keskkonnaloa andmisest Ilvese liivakarjääri mäeeraldisel . VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teata vaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduse s sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Teadmiseks: Saarde Vallavalitsus, Maa-amet, Riigimetsa Majandamise Keskus , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Aare Mark vanemspetsialist maapõuebüroo