Keskkonnaloa andmise otsuse eelnõu edastamine

Kohila Vallavalitsus [email protected] Transpordiamet 29.03.2023 nr DM-123766-10 [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Saku Vallavalitsus [email protected] AS Tariston [email protected] osaühing Rail Baltic Estonia [email protected] As Tariston Tagadi ökodukti keskkonnaloa nr KL-518669 andmise otsuse eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Keskkonnaamet saadab Teile tutvumiseks ja seisukoha esitamiseks AS Tariston (registrikood 10887843; aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Toompuiestee 35, 10149) keskkonnaloa nr KL-518669 eelnõu ja selle muutmise otsuse eelnõu (edaspidi eelnõud). Eelnõud koos lisadega on kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-123766 all. Ettevõte taotleb keskkonnaluba põhjavee ümberjuhtimiseks Rail Balticu Tagadi ökodukti ehitusaegsest kaevikust aadressil Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla, Tallinn-Rapla raudtee 804 (katastritunnus 71901:001:0347, registriosa nr 20185450) Võiba ojja (Võiba soon) (VEE1097900) aadressil Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Juurdepääsutee lõik 1150 (katastritunnus 31701:001:1832, registriosa nr 20961350). Ettevõte taotleb põhjavee ümberjuhtimist mahus kuni 36 000 m3 aastas. Ettevõte taotleb keskkonnaluba kehtivusega kuni 30.11.2023. Lähtudes Keskkonnaseadustiku üldosaseaduse § 48 lg-st 4 ootame Teie arvamust keskkonnaloa nr KL-518669 eelnõude kohta kahe nädala jooksul käesoleva kirja kättesaamisest digitaalselt e-postile [email protected]. Juhul, kui Te ei ole määratud tähtaja jooksul seisukohta esitanud, loeb Keskkonnaamet lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 16 lg-st 2, et Teil puuduvad seisukohad/vastuväited eelnõude kohta. Lugupidamisega Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 (allkirjastatud digitaalselt) Emma Krikova juhtivspetsialist veeosakond Lisad: 1. Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 2. Keskkonnaloa nr KL-518669 eelnõu Elina Jantson 5695 8115 [email protected] 2(2)  EELNÕU (29.03.2023) KORRALDUS Keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu 1. OTSUS Lähtudes alljärgnevalt toodud asjaoludest, kaalutlustest ja esitatud keskkonnaloa taotlusest ning tuginedes veeseaduse § 187 p 2, 4 ja 12, § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 41 lg 5, haldusmenetluse seaduse § 4 lg 1, otsustan: 1.1 Anda ettevõttele AS Tariston (registrikood 10887843; aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Toompuiestee 35, 10149) keskkonnaluba nr KL-518669 põhjavee ümberjuhtimiseks Harju maakonnas Saku vallas Tagadi külas Tallinn-Rapla raudtee 804 kinnistul (katastritunnus 71901:001:0347, registriosa nr 20185450) ning Rapla maakonnas Kohila vallas Vilivere külas Juurdepääsutee lõik 1150 kinnistul (katastritunnus 31701:001:1832, registriosa nr 20961350) kehtivusega kuni 30.11.2023; 1.2 Määrata keskkonnaloaga nr KL-518669 ümberjuhitava põhjavee kogused ja seirenõuded veehaarete ja väljalaskmete kaupa (vormid V2, V3 ja V4), väljalaskme seire nõuded (vorm V7), meetmed vee erikasutuse mõju vähendamiseks (V16) ja nõuded teabe esitamiseks loa andjale (V17), nagu kirjas korralduse punktis 3; 1.3 Avalikustada keskkonnaloa nr KL-518669 andmise otsus ametlikus väljaandes Ametliku Teadaanded; 1.4 Korraldus jõustub teatavaks tegemisest AS-le Tariston. Keskkonnaluba on kantud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) registreerimisnumbriga KL-518669. Käesolev korraldus on keskkonnaloa nr KL-518669 lahutamatu osa. 2. ASJAOLUD 2.1 Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine AS Tariston (registrikood 10887843; aadress Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Toompuiestee 35, 10149; edaspidi ettevõte) esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka loa andjale) 21.02.2023 keskkonnaloa taotluse nr T-KL/1017004-2. Ettevõte taotleb keskkonnaluba põhjavee ümberjuhtimiseks Rail Balticu Tagadi ökodukti ehitusaegsest kaevikust aadressidel Harju maakond, Saku vald, Tagadi küla, Tallinn-Rapla raudtee 804 (katastritunnus 71901:001:0347, registriosa nr 20185450) ning Rapla maakond, Kohila vald, Vilivere küla, Juurdepääsutee lõik 1150 (katastritunnus 31701:001:1832, registriosa nr 20961350). Ettevõte taotleb põhjavee ümberjuhtimist Võiba ojja (Võiba soon) (VEE1097900) mahus kuni 36 000 m3 aastas. Ettevõte taotleb keskkonnaluba kehtivusega kuni 30.11.2023. Nõuetekohane taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 21.02.2023 kirja nr DM-123766-2 all. Veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2 lg 2, § 191 lg 1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1 ja lg 5 kohaselt annab Keskkonnaamet vee erikasutuseks keskkonnaloa (edaspidi keskkonnaluba). Keskkonnaloa taotluse menetlusele kohaldatakse KeÜS 5. peatüki ja haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) sätteid, arvestades VeeS sätestatud erisusi. 2.2 Keskkonnaloa taotluse ja otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine Keskkonnaamet teavitas 07.03.2023 ettevõtet ja piirinaabreid keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS dokumentide nr DM- 123766-3 ja DM-123766-5 all) (KeÜS § 46 lg 1 p 1) ning küsis Saku Vallavalitsuselt ja Kohila Vallavalitsuselt arvamust keskkonnaloa taotluse kohta (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS dokumentide nr M-123766-4 ja DM-123766-7 all) (KeÜS § 43 lg 1). Loa andja teavitas 07.03.2023 avalikkust keskkonnaloa menetluse algatamisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeÜS § 47 lg 2). Esitatud taotlusmaterjalide põhjal ei ole ette näha täiendavaid häiringuid keskkonnale ega ümbruskonnas tegutsevatele isikutele ja seetõttu ei pidanud Keskkonnaamet vajalikuks teate avaldamist kohalikus või maakondlikus ajalehes. Avalikku arutelu ei korraldatud, kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud keskkonnaloa menetluse ajal ettepanekuid ega vastuväiteid ning Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Saku Vallavalitsus saatis 16.03.2023 Keskkonnaametile 14. märts 2023 korralduse nr 182, millega nõustub keskkonnaloa andmisega (registreeritud infosüsteemis KOTKAS kirja nr DM- 123766-6 all). Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis Keskkonnaametile 20.03.2023 e-kirja, milles palub vastavalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 2 hoida end kursis edasise menetlusega (registreeritud infosüsteemis KOTKAS kirja nr DM-123766-8 all). Kohila Vallavalitsus saatis 28.03.2023 Keskkonnaametile 27.03.2023 korralduse nr 2-2/63, milles nõustub Kohila vallas Vilivere külas keskkonnaloa taotluses toodud alal vee ärajuhtimisega järgmistel tingimustel: 1) ehitustegevuse käigus toimuva liigvee ärajuhtimine ei tohi alandada veetaset ja halvendada joogivee kvaliteeti läheduses oleva SII-Lii katastriüksuse kaevus; 2) ärajuhitav sademe- ja põhjavesi peab mahtuma rajatavasse kraavi ja Võiba ojja ning ei tohi põhjustada häiringuid (näiteks üleujutusi) naaberkatastriüksustele. Tagatud peab olema naaberkatastriüksuste kraavidest vee tavapärane äravool; 3) rajatav kraav peab tagama tee püsimise (registreeritud infosüsteemis KOTKAS kirja nr DM- 123766-9 all). Vastavad tingimused kanti keskkonnaloa vormi V16. HMS § 40 lg 1 kohaselt peab enne haldusakti andmist haldusorgan andma võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamuse ja vastuväited. HMS § 49 lg 2 kohaselt ei või tähtaeg ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks olla lühem kui kaks nädalat väljapaneku algusest arvates. Kooskõlas HMS § 40 lg 1 ja § 48-49, teavitas Keskkonnaamet keskkonnaloa nr KL-518669 eelnõu ja selle otsuse eelnõu (edaspidi eelnõud) valmimisest XX.03.2023 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning edastas XX.03.2023 eelnõud ettevõttele, Saku Vallavalitsusele, Kohila Vallavalitsusele ning huvitatud asutustele tutvumiseks ning arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 40 lg 1 ja § 49 lg 1, lg 2). Eelnõudele ettepanekuid ja vastuväiteid esitati/ei esitatud. 3. KAALUTLUSED 3.1 Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lg 3). KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral tuleb anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle (KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja 4). KeHJS § 6 lg 2 loetelu on KeHJS § 6 lg 4 alusel täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Ettevõtte tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lg 1 nimetatud tegevuste nimistusse. Samuti ei ole tegemist KeHJS § 6 lg 2 nimetatud tegevusega. Nimetatud Rail Balticu raudteetrassi lõigu (Kangru-Harju ja Rapla maakonna piir) ehitusprojektile, kuhu Tagadi ökodukt jääb, on koostatud keskkonnamõju hindamine Skepast&Puhkim OÜ poolt. Aruande tunnistas nõuetele vastavaks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 21.03.2023 kirjaga nr 16-6/19-3200-108. 3.2 Kaalutlused vee erikasutusloa andmisel 3.2.1 Lubatud tegevus Keskkonnaluba on vajalik kui juhitakse ümber põhjavett. Arvestades, et põhjavee ümberjuhtimine hõlmab siinkohal kõrge põhjaveetaseme tõttu vee suublasse juhtimist, on veeluba kohustuslik ka põhjavee võtmiseks rohkem kui 10 m3 ning heitvee juhtimiseks suublasse (VeeS § 187 p 2, 4 ja 12). Ettevõtte 21.02.2023 esitatud taotluse kohaselt on vajalik Tagadi ökodukti ehitustööde käigus ehituskaevikusse kogunevat vett ära juhtida, kuna projekti teostamiseks on nõutud kuni 5 m sügavuselt pinnase asendamine ökodukti alt. Selleks kavandatakse rajada ca 425 m pikkune ja ca 1 m sügavune kraav, mis ühendatakse Võiba ojaga. Rajatavasse ajutisse kraavi paigaldatakse filterkangas koos paekivikillustikuga. Pärast tööde lõppu kraav likvideeritakse. Arvestuslik ärajuhitava põhjavee kogus on 36 000 m3 kogu tööperioodi jooksul (kuni 30.11.2023). 3.2.2 Nõuded põhjavee võtmisele ja seirele Ettevõte taotleb põhjaveevõttu kuni 36 000 m 3 aastas, kuni 9000 m 3 kvartalis, kuni 100 m 3 ööpäevas. Maa-ameti 1:50 000 geoloogilise baaskaardi alusel on kavandatava tegevuse alal põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes. Piirkonnas levinud maapinnalt esimeseks põhjaveekogumiks on Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogum, milleni kavandatav tegevus ei ulatu. Ehituskaevik rajatakse taotluse kohaselt kuni 5 m sügavune ja sealt ärajuhitav vesi on Kvaternaari põhjaveekihi vesi, mis moodustub peamiselt sademevee infitratsiooni käigus ja on seega tugevas sõltuvuses sademete hulgaga. Keskkonnaamet määrab keskkonnaloaga nr KL-518669 lubatava veevõtu koguseks veehaardest kuni 36 000 m3 aastas, kuni 9000 m 3 kvartalis ja kuni 100 m 3 ööpäevas kehtivusega kuni 30.11.2023. Põhjavee seire eesmärgiks on välja selgitada, kas vee kasutaja tegevus põhjustab muudatusi põhjaveekihtide tasemetes või keemilises koostises, et vajadusel planeerida meetmeid mõju vähendamiseks. Projekti "Projekteerimis- ja projekteerimisjärelevalve teenused uue trassi ehituseks lõigus Tallinnast Raplani" dokumendis "Keskkonnamõjude analüüs ja keskkonnamõjude kirjeldus. DPS2 Kangru-Rapla maakond. Tagadi ökodukt (BR0790)" peatükis 4.2 punktis 13 on toodud järgnev nõue: "Enne ehitustööde algust peab ehitaja veenduma veehaarde olemasolus Sii-Lii kinnistul (katastritunnus 31701:001:1833) ning määrama seire metoodika veetaseme ja veekvaliteedi säilitamiseks. Vee kvaliteeti ja veetaset salvkaevus tuleb seirata enne ehitustegevuse algust ja ehituse kestel, et selgitada võimalikud muutused, mis on põhjustatud ökodukti ehitustöödest. Elanikele tuleb tagada kvaliteetne joogivesi." Vastav 23.01.2023 OÜ Inseneribüroo Steiger poolt teostatud mõõtmiste protokoll nr 23/STL 951 on lisatud manusena keskkonnaloa taotluse juurde. Selle kohaselt tuvastati Sii-Lii kinnistul salvkaev, mida kasutatakse peamiselt suvisel perioodil kastmisveena. Veetase oli kõrgusel 49,32 abs m, kaevu sügavus maapinnast 2,15 m. Veeanalüüsi tulemuste alusel vastas salvkaevu vesi enamike näitajate osas joogivee kvaliteedinõuetele, mõnevõrra kõrgem oli oksüdeeritavus. Protokollis soovitatakse edaspidi kaevu veetaset mõõta üks kord enne tegevuse algust ka suvisel kuival perioodil ning kord kuus ehitustegevuse ajal. Veekvaliteeti soovitatakse mõõta kinnistu omaniku põhjendatud kaebuse korral. Lähtudes eelnevast määrab Keskkonnaamet keskkonnaloa vormis V3 nõude seirata Sii-Lii kinnistul asuva salvkaevu veetaset üks kord enne tegevuse algust (kui see jääb suvisesse kuivaperioodi) ja üks kord kuus ehitustegevuse ajal. Veekvaliteeti tuleb mõõta salvkaevu omaniku põhjendatud kaebuse korral. 3.2.3 Nõuded vee juhtimiseks suublasse Väljapumbatav põhjavesi pumbatakse ehituskaevikust rajatava kraavi kaudu Võiba ojja, koordinaatidega X: 6564220, Y: 541923. Põhjavee alandamise eesmärgil väljapumbatavat vett ei puhastata. Kuivõrd põhjavee võtmiseks ehitustegevuse teostamiseks ei ole erisust sätestatud, kuid tegemist on ehituskaevikust väljapumbatava veega, määrab Keskkonnaamet väljapumbatava vee karjääridest väljapumbatavaks veeks. Võiba ojas võib ajutiselt tööde perioodil suureneda heljumi sisaldus, kuid eeldatavalt ei ole ehituskaevikust väljapumbatav vesi saastunud muude saasteainetega. Suublasse juhitav vesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 vastu võetud määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ (edaspidi määrus nr 61) nõuetele. Vastavalt määruse nr 61 § 9 lg 1 ja 5 tohib kaevandus- ja karjäärivett suublasse juhtida, kui saastenäitajad ei ületa määruse nr 61 lisas 1 sätestatud piirväärtusi, mis kehtivad reoveekogumisala kohta, mille koormus on 2000-9999 inimekvivalenti (ie), v.a heljumisisaldus, mis ei tohi ületada 40 mg/l. Kaevandus- ja karjääriveele tuleb loaga määrata vähemalt biokeemilise hapnikutarbe (BHT7), keemilise hapnikutarbe (KHT), pH ja heljumi sisalduse piirväärtused koos vastava seirekohustusega. Muud määruse nr 61 lisas 1 nimetatud saastenäitajate piirväärtused ja seirenõuded määratakse loas sõltuvalt karjäärist ärajuhitava vee päritolu ja riskihinnangu põhjal. Määruse nr 61 § 11 lg 1 kohaselt peab suublasse juhitava heitvee ohtlike ainete sisaldus vastama määruse lisas 1 sätestatud piirväärtustele. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et vastavalt VeeS § 125 lg 3 on prioriteetse ohtliku aine suublasse juhtimine keelatud, välja arvatud erandjuhtudel veeloa või kompleksloa alusel. Eelnevast tulenevalt kehtestab Keskkonnaamet veeloaga nr KL-518669 seiratavad saasteained ja nende piirväärtused järgnevalt: BHT7 15 mg/l, KHT 125 mg/l, heljum 40 mg/l, naftasaadused 1 mg/l, pH 6-9. Nimetatud näitajaid tuleb seirata sagedusega üks kord kvartalis. Kui selgub, et suublasse juhitav vesi ei vasta kehtestatud piirväärtustele või põhjustab negatiivseid tagajärgi suublas, tuleb kasutusele võtta täiendavad meetmed vee puhastamiseks ja nõuetele vastavuse tagamiseks. 3.2.4 Nõuded proovide võtmisele VeeS § 243 lg 1 on sätestatud, et kui proove võetakse veeuuringu käigus, peab proovivõtja olema atesteeritud vastavas valdkonnas VeeS § 243 lg 5 alusel kehtestatud korra kohaselt, kasutama veeuuringu eesmärgiga sobivaid mõõte- ja proovivõtuvahendeid ning järgima asjakohast mõõtemetoodikat. Tulenevalt VeeS § 236 lg 2 on veeuuring VeeS tähenduses vee, vee-elustiku, veekogu põhjasette, pinnase ja reoveesette ning naftasaaduste ja muude saastavate ainete proovi võtmine ja analüüsimine veeseisundi hindamise, saastatuse kindlakstegemise, veeloa taotluse ja selle lisade kontrollimise, veeloa omaja üle tehtava kontrollseire, keskkonnatasu arvutamise ning veeloaga nõutava omaseire eesmärgil. Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad määrab kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 53 „Atesteerimisele kuuluvad proovivõtuvaldkonnad, proovivõtjale esitatavad nõuded, õppeprogramm, atesteerimise kord, atesteerimistunnistuse vorm ja atesteerimiskomisjoni töökord“. Vastavalt määruse nr 61 § 14 lg 1 ja 2 peab vee erikasutaja tagama sademevee saasteainete ning ohtlike ainete sisalduse ja heitvee pH määramiseks loaga määratud kohtadest proovide võtmise ning korraldama proovide analüüsi. Esinduslikke proove peab olema võimalik võtta suublasse juhitavast heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ning jahutusveest. 3.2.5 Kaalutlus veemajanduskava rakendamiseks Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks koostatakse iga vesikonna kohta veemajanduskavad (edaspidi VMK-d) ning nende juurde meetmeprogramm, mille põhieesmärgiks on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine või säilitamine. Meetmeprogramm sisaldab vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine aitab saavutada veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki (VMK-d on leitavad leheküljelt https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027-eelnou#veemajanduskavade-do). Kehtivas Lääne-Eesti veemajanduskavas 2022-2027 (kinnitatud 07.10.2022 keskkonnaministri käskkirjaga nr 357) ei ole Võiba ojale pinnaveekogumit ega seisundit määratud. Pinnaveekogum on määratud Keila jõele (Keila_2, kogumi kood 1096100_2), mille koondseisund on VMK-s määratud 2019. aasta seisuga kesiseks. Kuna kavandatava tegevusega ei ole ette näha saasteainete suublasse juhtimist ja Võiba oja suubub Keila jõkke väljalaskmest ~2,5 km kaugusel, ei ole põhjust eeldada kavandatava tegevuse mõju Keila_2 pinnaveekogumile. 3.3 Keskkonnaloa kehtivus Keskkonnaluba vee erikasutuseks on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui vee erikasutus on ühekordne või põhjavett võetakse kinnitatud põhjaveevarust (VeeS § 189 lg 1). Ettevõte tegevus on ühekordne tegevus (ökodukti ehitamine) ning ettevõte taotleb keskkonnaluba kehtivusega kuni 30.11.2023. Arvestades ettevõtte esitatud taotlust ja VeeS § 189 lg 1 annab Keskkonnaamet keskkonnaloa nr KL-518669 kehtivusega korralduse teatavaks tegemisest loa saajale kuni 30.11.2023. 3.4 Veekasutuse keskkonnatasu deklareerimine ja aruandlus Keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 33 3 lg 2 kohaselt rakendatakse keskkonnatasu deklaratsiooni suhtes maksukorralduse seaduses maksudeklaratsiooni kohta sätestatut. KeTS § 333 lg 1 järgi esitab ettevõte keskkonnatasu deklaratsioonis keskkonnatasu arvutuse. Vastavalt KeTS § 10 lg 6 on ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär sõltuvalt tegevuse olemuslikust sarnasusest vastava vee erikasutusliigiga võrdne vee erikasutusõiguse tasumääraga, mis on kehtestatud KeTS § 10 lg 4 p 9 või 10 sätestatud alam- ja ülemmäärast lähtuvalt. Vee erikasutusliigi, mille tasumääraga võrdseks ümberjuhitava vee erikasutusõiguse tasumäär tunnistatakse, määrab olemasoleva teabe põhjal Keskkonnaamet. Ühe kuupmeetri veevõtu erikasutusõiguse tasumäär aastate 2016-2025 kohta on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 17.11.2014 määruse nr 169 „Vee erikasutusõiguse tasumäärad veevõtu eest veekogust või põhjaveekihist“ (edaspidi määrus nr 169) lisas. Lisaks erinevatele põhjaveekihtidele on eraldi välja toodud joogiks kasutatav mineraalvesi, ravivannimineraalvesi, karjääridest väljapumbatav vesi ja kaevandustest väljapumbatav vesi. Kuivõrd põhjavee võtmiseks ehitustegevuse teostamiseks ei ole erisust sätestatud, määrab Keskkonnaamet väljapumbatava vee karjääridest väljapumbatavaks veeks. Kvaternaari veekihist põhjavee väljapumpamisel rakendub vee erikasutusõiguse eest tasumisel kaevandusvee tasumäär KeTS § 10 lg 4 p 10 ja määruse nr 169 § 1 alusel. Kuivõrd suublasse juhitud vee kogus on võrdne väljapumbatava põhjavee kogusega, tuleb vee saastetasu deklareerimisel kajastada väljapumbatud põhjavee koguse näit vastava perioodi kohta. Ettevõttel tuleb iga kvartali kohta täita veekasutuse ja veesaastetasu deklaratsioon. Keskkonnatasu deklaratsioon esitatakse Keskkonnaametile hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Keskkonnaameti eelistus on saada deklaratsioone elektrooniliselt Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. Keskkonnatasu arvutus tuleb esitada ka juhul, kui reaalset keskkonnakasutust pole toimunud. Keskkonnatasu tuleb maksta Maksu- ja Tolliameti poolt avatud ettemaksukontole kvartalile järgneva kuu 17. kuupäevaks. Ettemaksukontolt maha arvestamine toimub automaatselt kohustuse tähtaja saabudes. Keskkonnatasu deklaratsiooni aluseks olevad keskkonnaseire tulemused ja muud sellised seireandmed esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS vastavalt nõutule. Veeloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1-6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2, 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 3.5 Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima VeeS, KeÜS ja teistes seadustes ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja- meelespea. Veekasutajal tuleb pidevalt tagada vee erikasutuse maa-alaga piirnevate hoonete ja rajatiste geotehniline järelevalve. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Emma Krikova [email protected]  Keskkonnaluba EELNÕU 29.03.2023 Loa registrinumber KL-518669 Loa omaja Ärinimi / Nimi AS Tariston andmed Registrikood / 10887843 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Tagadi ökodukt andmed Aadress Tagadi küla, Saku vald, Harju maakond Katastritunnus(ed) 31701:001:1832; 71901:001:0347 Territoriaalkood 8034; 9341 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Juurdepääsutee lõik 1150 territoorium (31701:001:1832), Tallinn-Rapla raudtee 804 (71901:001:0347). Puudutatud veekogud: Võiba oja (Võiba soon) (VEE1097900). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise kuupäev Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Veehaarde jrk nr 1. Veehaarde või puurkaevu grupi nimetus Tagadi ökodukt Veehaarde või puurkaevu grupi kood POH0024131 Puurkaevu katastri number Puurkaevu L-EST97 koordinaadid X: 6564408, Y: 542155 Põhjaveekihi nimetus ja kood Q - Kvaternaar Põhjaveekogumi nimi ja kood Puurkaevude grupi moodustavate puurkaevude loetelu Lubatud veevõtt (m3) Vee kasutusala Perioodi algus Perioodi lõpp I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Aastas Öö​päev​as Sek​und​is Karjäärist väljapumbatav vesi 2023 2023 9 000 9 000 9 000 9 000 36 000 100 V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Veearvestuse pidamine Ehituskaevikust väljapumbatava vee arvestust pidada pumba tööaja ja tootlikkuse alusel kuude lõikes. Põhjaveetaseme mõõtmine Mõõta vastavalt OÜ Inseneribüroo Steiger mõõtmiste protokollile nr 23/STL 951 Sii-Lii kinnistul (31701:001:1833) asuva salvkaevu veetaset üks kord enne tegevuse algust (kui tegevuse algus jääb suvisesse kuivaperioodi) ja üks kord kuus ehitustegevuse ajal. Proovivõtunõuded Proovivõtja peab olema atesteeritud. Veeproovid võtta vastavalt kehtivale proovivõtu metoodikale. Analüüsinõuded Põhjavee kvaliteedi analüüs (vajadusel) teostada akrediteeritud laboris. Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Sii-Lii kinnistul (31701:001:1833) asuva salvkaevu veekvaliteeti tuleb mõõta salvkaevu omaniku põhjendatud kaebuse korral vastavalt OÜ Inseneribüroo Steiger mõõtmiste protokollile nr 23/STL 951. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete 2/5 kaupa V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Väljalaskme jrk nr 1. Väljalaskme nimetus Tagadi ökodukt Väljalaskme kood HA117 Reoveepuhasti nimetus Reoveepuhasti kood Reoveekogumisala Reoveekogumisala nimetus Reoveekogumisala kood Suubla nimetus Võiba oja (Võiba soon) Suubla kood VEE1097900 Veekogumi nimetus Keila_2 Veekogumi kood 1096100_2 Väljalaskme L-Est koordinaadid X: 6564220, Y: 541923 Suubla Keskkonnatasude seaduse kohane koefitsient 1 (ühtegi erisust ei kohaldu) Lubatud vooluhulk (m³) Perioodi algus Perioodi lõpp Aastas I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal Vooluhulga mõõtmise viis 2023 2023 36 000 Arvestuslik Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita, aga saastetasu Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr arvutatakse Saasteained, mille keskkonda viimist loaga ei limiteerita ja saastetasu ei arvutata Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Lubatud saasteainete kogused Perioodi algus Perioodi lõpp Saasteaine nimetus Saasteaine CAS nr Suurim lubatud sisaldus (mg/l)¹ Puhastus​aste % Lubatud kogused tonnides I kv II kv III kv IV kv Aastas 2023 2023 Heljum HEL 40 2023 2023 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) BHT7 15 2023 2023 Keemiline hapnikutarve (KHT) KHT 125 2023 2023 Naftasaadused NAF 1 2023 2023 Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) pH ¹ - Vesinikioodide kontsentratsiooni (pH) lubatud vahemik on 6,0 - 9,0. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 3/5 V7. Väljalaskme seire nõuded Proovivõtunõuded Proovid tuleb võtta vastavalt kehtivale metoodikale. Proovi võtmisel tuleb tagada proovi esinduslikkus ning proovi võtmine peab vastama kehtestatud proovivõtmise nõuetele. Analüüsinõuded Proovid tuleb analüüsimiseks viia akrediteeritud laborisse, mis on sooritanud vähemalt üks kord aastas katselaborite võrdluskatsed määratavate komponentide osas. Väljalaskme nimetus Väljalaskme kood Väljalaskme koordinaadid (L‑Est) Pinnaveekogumi nimetus Pinnaveekogumi kood Seire Seiratav näitaja Proovi tüüp Proovi võtmise liik Proovi võtmise sagedus Tagadi ökodukt HA117 X: 6564220, Y: 541923 Keila_2 1096100_2 Biokeemiline hapnikutarve (BHT7) Karjäärivesi Üksikproov Üks kord kvartalis Heljum Keemiline hapnikutarve (KHT) Naftasaadused Vesinikioonide kontsentratsioon (pH) Täiendavad nõuded väljalaskme seire Võtta fooniseire proov enne vee suublasse juhtimise alustamist ja edaspidi üks kord kvartalis tööde teostamise ajal. Proovid läbiviimiseks võtta ajutise kraavi suubumiskohas Võiba ojja. V8. Veekogu sh suubla seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 4/5 V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Meetmed, millega vähendatakse või Ehituskaevikust väljajuhitav vesi peab vastama igal ajahetkel kehtestatud piirväärtustele. Pidev välditakse tegevuse mõju pinnaveekogumile,põhjaveekogumile või isiku varale 2. Meetmed, millega vähendatakse või 1. Ehitustööde teostamisel järgida head ehitustava. Pidev välditakse tegevuse mõju 2. Tööd teostada maksimaalselt keskkonnanõudeid arvestades ja rakendada keskkonnakaitselisi meetmeid vältimaks vee- ja pinnasereostust. pinnaveekogumile,põhjaveekogumile 3. Jälgida dokumendi "Keskkonnamõjude analüüs ja keskkonnamõjude kirjeldus. DPS2 Kangru-Rapla maakond. Tagadi ökodukt (BR0790)" peatükis 4.2 toodud ebasoodsa mõju ennetamise ja või isiku varale vältimise meetmeid, mis on käesoleva keskkonnaloa osas asjakohased. 4. Tagada, et pumpamistegevus ei halvenda alanduslehtri mõjualas põhjavee kättesaadavust ja selle kvaliteeti. 5. Rajatav kraav peab tagama tee püsimise. 3. Meetmed, millega vähendatakse või Kui põhjavee juhtimine keskkonda põhjustab keskkonnahäiringut või muid keskkonnas negatiivseid muutusi, peab ettevõte tagama esialgse olukorra taastamise või omapoolsed leevendusmeetmed vee Vastava välditakse tegevuse mõju suublasse juhtimisest tingitud negatiivsete mõjude või vara kahjude vähendamiseks. olukorra pinnaveekogumile,põhjaveekogumile tekkimisel või isiku varale koheselt 4. Toimingud avarii korral Ärajuhitav vesi peab mahtuma rajatavasse kraavi ja Võiba ojja ning ei tohi põhjustada häiringuid (näiteks üleujutusi) naaberkatastriüksustele. Juhul, kui ümber juhitud vesi on tekitanud Võiba ojas Vastava üleujutusi või reostust, tuleb avarii põhjused ja tagajärjed likvideerida ja olukorra normaliseerumiseni lõpetada vee ümberjuhtimine Võiba ojja. Igasuguste võimalike avariide korral, mis võivad põhjustada olukorra veekeskkonna reostamist informeerida koheselt Keskkonnaametit, kohalikku omavalitsust ja vajadusel Päästeametit, asudes samaaegselt avariid likvideerima. Tagatud peab olema tekkimisel naaberkatastriüksuste kraavidest vee tavapärane äravool. koheselt 5. Muud asjakohased meetmed Juhul, kui vee erikasutus avaldab negatiivset mõju, on keskkonnaloa andjal õigus esitada loa saajale täiendavaid tingimusi. Vajadusel 6. Meetmed kahju heastamiseks Ehitustegevuse käigus toimuva liigvee ärajuhtimine ei tohi alandada veetaset ja halvendada joogivee kvaliteeti läheduses oleva SII-Lii kinnistul asuvas kaevus. Tegevuse tagajärjel toimunud põhjavee Vajadusel kvaliteedi halvenemisel või veetaseme olulise alanemise korral kindlustada Sii-Lii kinnistu elanikud kvaliteetse põhjaveega. V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Võetava vee arvestus Võetava vee koguse ja seire nõuded vastavalt käesoleva loa vormides V2 ja V3 toodule. Vastavalt kehtestatud nõuetele 2. Heitvee arvestus Suublasse juhitava vee koguse ja seire nõuded vastavalt käesoleva loa vormides V4 ja V7 toodule. Vastavalt kehtestatud nõuetele 3. Väljalaskme omaseire tulemused Omaseire analüüsiakt(id) esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS kohustuste moodulisse. Vastavalt kehtestatud nõuetele 4. Suublasse juhitavate saasteainete sisaldus (mg/l) ja kogused (t) Suublasse juhitavate saasteainete kogused arvutada lähtudes vooluhulgast ja saasteainete kontsentratsioonidest. Üks kord kvartalis keskkonnatasude deklaratsioonis 5. Saastetasu ja vee erikasutusõiguse tasu teave Keskkonnatasu deklaratsioonid esitada keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS deklaratsioonide moodulisse. Üks kord kvartalis vastavalt kehtestatud nõuetele 6. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aruanne esitada elektrooniliselt vastavalt kehtivale korrale. Üks kord aastas 7. Teave meetmete rakendamise kohta Kui keskkonnaloas toodud meetmeid ei ole võimalik mingil põhjusel täita, siis tuleb sellest kirjalikult teavitada Keskkonnaametit. Olukorra tekkimisel koheselt V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 5/5