Pöördumine

Rahandusministeerium Teie 29.11.2022 nr 15-4/9368-1 [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 06.01.2023 nr 1.10-17/2022/7293-2 10122, Tallinn Seisukoht Tallinna Bussijaama asukoha ja seonduva taristu riigi eriplaneeringu algatamise kohta Austatud Riina Solman Pöördusite Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole, et selgitada välja, kas Tallinna bussijaama ja sellega seotud taristu planeerimiseks on vajalik algata riigi eriplaneering. Täpsemalt palusite esitada vastused järgnevatele küsimustele: 1. Kas Tallinna Bussijaama ja sellega seotud taristu asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi? Ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 16 lg 1 p 4 kohaselt korraldab Transpordiamet muuhulgas kaugliinide taristu objektide planeerimist. Samas ei tähenda see asjaolu iseenesest vajadust algatada riigi eriplaneeringut. Tallinna Bussijaama ei ole riiklikes arengudokumentides käsitletud. Küll aga on käsitletud Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 (edaspidi TLAK) eesmärki soodustada mitme-liigilist transporti, parendada ümberistumisvõimalusi ning muuhulgas pöörata tähelepanu Ülemiste piirkonna tervikvaatele seoses Rail Baltica tulekuga. See tähendab, vastavalt TLAKile et „lennu-, rongi- ja bussijaam moodustaksid Eestis tervikliku ühisterminali värava, millel peavad olema parimad ühistranspordi otseühendused Tallinna ja Harjumaa piires ning väga hea juurdepääs jalgsi, ratta ja kergliikuritega.“ Tallinna bussijaama tänane asukoht on kooskõlas Transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärkidega, kuna asub planeeritava Ülemiste piirkonna vahetus läheduses ja on juba täna ühendatud linna ühistranspordi vahendusel (tramm ja buss) tulevase planeeritava piirkonnaga (Ülemiste raudteejaam, lennujaam). Samuti on olemasolev bussijaam logistiliselt heas asukohas, kuna sealt väljuvad riigisisesed ja rahvusvahelise kaugliinid saavad kiirelt ilma linnaliiklust täiendavalt koormamata Eesti põhisuundadesse välja sõita (Narva, Tartu, Pärnu). 2. Kas Tallinna Bussijaam ja sellega seotud taristu on olulise ruumilise mõjuga ehitis? Planeerimisseaduse § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  riiklik […] huvi. Sama paragrahvi lg 2 alusel ei ole kohustust algatada riigi eriplaneeringut bussijaama asukoha valikul. Samas nendime, et Tallinna bussijaam on kindlasti oluline oma funktsioonilt, et ühendada Tallinna teiste Eesti ja rahvusvaheliste piirkondadega. Kui bussijaama asukoht peaks muutuma, on oluline, et see ehitataks piirkonda, mis on võimalikult hästi integreeritud erinevate liikumisviisidega ja millesse oleks tagatud väga hea ühendus linna ja maakonna ühistranspordiga ning mis võimalusel oleks ühendatud ka raudteetranspordiga. Seetõttu tuleb tagada, et bussijaama võimalik asukoht ei tekitaks täiendavat autostumist pelgalt asjaolu kaudu, et see ei ole rajatud väga heade transpordiühendustega asukohta. 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik? ÜTS § 10 lg 2 alusel tuleb üleriigilist ning maakonna-, üld- ja detailplaneeringut koostades arvestada ühistranspordi ja selle liinivõrgu arendamise vajadust. Eelkõige on käesolevas küsimuses vajalik kohalikul omavalitsusel selgitada välja bussijaama sobivaim asukoht ja selle arendamise vajadus üld- ja detailplaneeringus. Nagu olete ka oma kirjas välja toonud, siis on Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu raames kavandatud maakonnaliinide bussijaama asukoht, kuid selle realiseerimise aeg ei ole täna teada. Eelnevast tulenevalt ei pea me põhjendatuks riigi eriplaneeringu algatamist. 4. Kas MKMi või Transpordiameti eelarves on vahendeid Tallinna Bussijaama riigi eriplaneeringu rahastamiseks? MKMi ja Transpordiameti eelarves puuduvad vahendid Tallinna Bussijaama riigi eriplaneeringu rahastamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Johann Peetre 625 6386 [email protected] 2 (2)  Rahandusministeerium e-post: [email protected] Transpordiamet e-post: [email protected] 31.10.2022 Koopia: Tallinna Linnavalitsus e-post: [email protected] Tallinna Transpordiamet e-post: [email protected] Pöördumise esitaja: T Grupp OÜ e-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus e-post: [email protected] PÖÖRDUMINE 1 Asjaolud Tallinna kaugliinide bussijaam avati 1965. a asukohas Tallinn, Lastekodu 46. Mootor Grupp AS (edaspidi MG) ostis bussijaama pankrotivarast 2000. a. Käesoleval ajal opereerib bussijaama kinnistut MG tütarettevõte T Grupp OÜ (varasema nimega Cargobus OÜ). Kaugliinide bussijaamast väljuvate ja saabuvate liinide bussid on kasutanud sõitude vahelisel ajal busside parkimiseks Lastekodu 46 krundi kõrval paiknevat krunti Juhkentali 48. Lastekodu 46 ja Juhkentali 48 krunte eraldab Juhkentali tänav, mida kaugliinide bussid kasutavad nii bussijaama sisenemiseks kui sealt lahkudes. Samuti liigub mööda Lastekodu 46 ja Juhkentali 48 vahelist Juhkentali tänava lõiku Tallinna linna ühistransport, mh on seal ka ühistranspordipeatus. MG võõrandas bussijaama juurde kuulunud krundi asukohaga Juhkentali 48 2006. a tulenevalt vajadusest finantseerida bussijaama hoone täielikku renoveerimist. Müügi ajal (kuni tänaseni) oli MG-le teada, et Juhkentali 48 sihtotstarve on 100% transpordimaa. Ka Bussijaama kinnistu Lastekodu 46 sihtotstarve on 95% transpordimaa ja 5% ärimaa. MG-lt ostis 2006.a krundi Mermer Arendus OÜ. Viimane esitas 2010. a Tallinna Linnavalitsusele taotluse algatada Juhkentali 48 krundile detailplaneering kuni kahe maa-aluse ja kuni kaheksa maapealse korrusega hoone rajamiseks. Alates Juhkentali 48 kinnistu müügist 2006.a üüris bussijaama operaator Juhkentali 48 kinnistut busside parkimiseks. See oli ja on ka jätkuvalt vajalik bussijuhtidele puhkeaja tagamiseks vastavalt liiklusseaduse § 130 sätestatud nõuetele. Mermer Arendus OÜ pankrot kuulutati välja 12.05.2015. Juhkentali 48 krundi omandas 10.03.2020 pankrotivarast Liven AS, makstes krundi eest üle 3 miljoni euro. Alates 09.04.2020 on kinnistu omanikuks Liven Kodu 17 OÜ ning isiklik kasutusõigus on seatud Juhkentali Ärimaja OÜ (ühine nimetus Liven) kasuks 13.07.2022. Liven soovib algatatud detailplaneeringu kehtestamist ja Juhkentali 48 kinnistule kuni 9 korruselise ärihoone rajamist. Veebilehel https://juhkentali48.liven.ee/ reklaamib Liven Juhkentali 48 krundile u 111 kodu ehk korteri ehitamist. Kuna Juhkentali 48 krundi sihtotstarve on senini 100% transpordimaa, on mistahes arvu korterite ehitamiseks vaja esmalt saavutada krundi sihtotstarbe muutmine. Seda Liven teadaolevalt ka taotleb. T Grupp OÜ ja Liven Kodu 17 OÜ sõlmisid 2020. a üürilepingu busside parkimiseks Juhkentali 48 kinnistul. Selle üürilepingu ütles Liven Kodu 17 OÜ üles alates 31.10.2022. See kuupäev on täna – alates homsest T Grupp OÜ Juhkentali 48 krundil busside parkimise võimalust ja kaugliinide bussidele parkimise pakkumise võimalust ei oma. Alates 01.11.2022 ehk homsest puudub liinile minevatel bussidel võimalus bussijaama lähedal parkida ja bussijuhtidel busside parkimise ajal puhata. Bussid koos juhtidega peavad pärast liinilt saabumist ja enne liinile väljumist lahkuma bussijaama krundilt, kus kõigi jaama läbivate busside sõitude vahepealseks parkimiseks ruumi ei ole. Koht busside parkimiseks ja juhtidele puhkamiseks, sh einestamiseks ja hügieenitoiminguteks, tuleb leida mujal linnaruumis. Arusaadavalt toob selline liiklemine kaasa liiklusintensiivsuse olulise kasvu Juhkentali tänaval ja teistel piirkonna tänavatel ja ristmikel, sh nii Juhkentali-Odra kui Odra-Lastekodu ristmikel. Oluliselt intensiivistuv bussiliikluskoormus ületab ilmselt tänavate ja ristmike planeeritud koormustaluvuse. Inseneribüroo Stratum viis Tallinna Bussijaama tellimusel 2022.a sügisel läbi uurimuse ja koostas hinnangu kujuneva liiklusskeemi ja -koormuse mõjust Bussijaama nimetatud lähiristmikele (lisatud). Tallinna Bussijaam on teavitanud uuringu tulemustest Tallinna linna. Uuringu tulemustest nähtub üheselt bussijaama lähiristmike vältimatu ummistumise perspektiiv. 2 Ummistuvate ristmike tõttu saab olulise lisanduva koormuse kogu piirkonna liiklusolustik. Kannatajaks saavaks eeskätt olema Tallinna linna elanikud ja kaugliinide transporti kasutavad reisijad. Liiklusummikute ja sellest tulenevate bussiseisakutega kaasneb vedajatele ka liinilubade rikkumise oht. Liikluse intensiivsuse suurenemisega suureneb kindlasti ka reiside viibimine ja kuna liiniload on antud konkreetsete graafikute alusel toimuvate liinide teenindamiseks, tähendab graafikutest välja langemine loa tingimuste rikkumst. Inseneribüroo Stratum uuring osundab ka asjaolule, et piirkonna arendustegevuse tõttu, sh Juhkentali 48 hoone ehitamisel ja valmimisel suureneb liikluskoormus veelgi ja bussijuhtide puhkeaja võimaldamine jaamast mõistlikul kaugusel muutub veelgi keerulisemaks, kui mitte võimatuks. Tallinna Bussijaama toimimine, riigi maakonnaliinide korrektne teenindamine ja reisijate ning linnaelanike huvid on seotud otseselt Juhkentali 48 krundi kasutamise ja planeerimisega ning kavandatava arendamisega. Selleks, et oleks võimalik vältida kõigi nende huvide olulist kahjustumist, on vajalik nii riigi kui kohaliku omavalitsuse kiire otsustav kaasabi. Juba pool aastat tagasi ehk 07.03.2022 tegid 9 ühistranspordi ettevõtjat Tallinna Linnavalitsusele ühispöördumise Juhkentali 48 senise transpordimaa sihtotstarbe säilitamiseks. Pöördujad märkisid: • Kui busside parkla bussijaama läheduses kaob, puudub vedajatel koht busside parkimiseks liinide vahelisel ajal. • Kui parkimise lahendus jätta iga bussifirma enda otsustada, hakkavad bussid parkima bussijaama piirkonna tänavate ääres, mis suurendab teiste tänavate liikluskoormust. • Kui bussid ei saa liinide vahelisel ajal parkida bussijaama läheduses, tuleb oluliselt muuta busside logistikat. • Suurenevad kulud kütusele, mis otseselt mõjutavad piletite hindasid. • Suurenevad kulud töötasudele, kuna tulenevalt kehtivatest rangetest reeglitest töö- ja puhkeaja seaduses, kulutab busside bussijaamast eemale parkima viimine ebavajalikul määral töötajate tööaega. • Suureneb liikluskoormus bussjaama sisse- ja väljasõidul. Tallinna Linnaplaneerimisameti (TLA) 01.04.2022 vastuses pöördumisele viidati maakatastriseaduse § 18¹ lõikele 5, mille kohaselt on transpordimaa liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Samuti viidati TLA kirjas, et MaaKatS § 18¹ lõike 5 punkti 2 kohaselt on transpordimaa äriotstarbeta, avalikult kasutatavate parkimisehitiste, 3  sealhulgas parklate maa. Sama seaduse § 18¹ lõike 2 punkti 6 kohaselt on reisijate teenindamisega seotud transpordiehitiste, sealhulgas lennu-, raudtee- ja bussijaama ning sadamaehitiste maa ärimaa ja punkti 8 kohaselt on ärieesmärgil kasutatavate parkimisehitiste, sealhulgas parklate maa ärimaa. TLA märkis, et Juhkentali tn 48 kinnistu sihtotstarbe säilitamise korral transpordimaana saaks seda kasutada avalikult kasutatava parklana. Juhkentali tn 48 kinnistu on eraomandis. Selle praegune sihtotstarve on küll transpordimaa, kuid krunt ei ole määratud avalikult kasutatavaks. Kinnistu kasutamine avaparklana ei ole linnaehituslikult sobiv. Selle tõttu on kinnistu hoonestamiseks detailplaneering algatatud. Juhkentali tn 48 kinnistu transpordimaa sihtotstarbe säilimise korral, ei ole krundi kasutamine bussijaama parklana kooskõlas maakatastriseaduse§ 18¹ lõikega 2. Kinnistule busside parkimishoone kavandamiseks tuleb ühel või mitmel Eesti ühistranspordiettevõtjal kinnistu omandada ja taotleda vastaval eesmärgil detailplaneeringu algatamist. Pöördumise esitaja on teavitanud nii vedajaid kui Tallinna linna olukorrast ja kaasnevatest riskidest, mis saabuvad Juhkentali 48 krundi üürilepingu lõppemisega. Liikluskoormuse kasv ja kaugliinide korrakohase toimimise katkemise risk ei ole pöörduja mõjualas. Avalikke meetmeid, mille abiga kohalik omavalitsus kavatseb tekkivat olukorda vältida või leevendada ja millega tagada Tallinna Bussijaamas kaugliinide liikluse toimimine, ei ole teada. Tallinna linna 01.04.2022 vastusest nähtub üksnes Juhkentali 48 arendaja huvide prioriteetsus. 2 Pöördumise põhjendus Juhkentali 48 sihtotstarbe muutmiseks puudub õiguspärane ootus 2.1.1 Pöördumise esitaja leiab, et Juhkentali 48 krundi planeerimine Liven Kodu 17 taotletud viisil ärihoone ehitamiseks ei ole bussijaama senist tegutsemiskohta arvestades põhjendatud. Vajalikud ja võimalikud on meetmed Juhkentali 48 senise sihtotstarbe säilitamiseks, samuti Tallinna Bussijaama lähipiirkonna liikluse korraldamine viisil, mis tagab kaugliine teenindavate busside liikluse liinilubadega hõlmatud liinide teenindamiseks. 2.1.2 Kuigi Tallinna 2001.a üldplaneeringuga on Juhkentali 48 kinnistul maakasutusplaani järgi sihtotstarbeks ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, on krundi sihtotstarve alates kinnistu moodustamisest 100% transpordimaa. 2.1.3 Pöördumise esitaja leiab, et 21 a tagasi kehtestatud Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaan ei saanud tekitada OÜ-l Liven Kodu 17 õiguspärast ootust Juhkentali 48 sihtotstarbe muutmiseks. Seda sellepärast, et tänaseks on kõigis Tallinna linnaosades, välja arvatud Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas kehtestatud uued üldplaneeringud ja ka Kesklinna linnaosa uue üldplaneeringu 4  koostamine on algatatud 21.02.2019, s.t enne, kui Liven AS omandas Juhkentali 48 kinnistu. 2.1.4 Ka kehtiv üldplaneering ei anna omanikule õiguspärast ootust Juhkentali 48 krundile ärimaa sihtotstarbe määramiseks, sest 2001. a planeeringust nähtuvalt on kasutusliik ühiskondlike ja puhkeehitiste ala. 2001. a kehtinud Maakatastri seadus sihtotstarvete liike ei kehtestanud, vaid need määrati Vabariigi Valitsuse 24.01.1995. a määruse nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ alusel. Selle määruse p 5 kohaselt on kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa „005. Sotsiaalmaa (Ü)“. Öeldu on ilmekalt arusaadav, kui võrrelda Tallinna üldplaneeringu oranžiga tähistatud ühiskondlike ja puhkeehitiste ala piirkondi (ka Juhkentali 48), milleks on nt Tallinna Botaanikaaed või Lauluväljak. Ühiskondlike ja puhkeehitiste ala ei ole ärimaa ega ala elamuehituseks. 2.1.5 Maakatastriseaduse § 181 lg 2 p 10 kehtiva redaktsioon, mis sätestab, et ärieesmärgil on kasutatav ka meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, puhke- või spordiehitiste maa, kehtib alates KAHOS jõustumisest 01.07.2018. Ka see seadusemuudatus ei saanud tekitada Liven Kodu 17 OÜ-s mitte mingisugust õiguspärast ootust sellest, et KOV muudab 2001. a üldplaneeringu alusel Juhkentali 48 transpordimaa sihtotstarbe ärimaaks, sest Tallinna ÜP-d tuleb tõlgendada lähtuvalt ÜP kehtestamisel kehtinud õigusest. 2.1.6 TLA 01.04.2022 vastus vedajatele ei ole antud lähtudes kehtivast õiguslikust situatsioonist ega vastavalt reaalses elus esinevale olukorrale. TLA kirja viide, justkui ei võimalda transpordimaa sihtotstarve vedajate busside parkimist, sest niisugusel juhul peaks tegemist olema avalikku kasutusse määratud maaga, ei vasta MaaKatS § 181 lg 5 sätestatud normile, mille kohaselt on transpordimaa liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sealhulgas p 2 kohaselt avalikult kasutatavate parkimisehitiste maa. MaaKatS § 181 lg 5 sõnastus ei jäta kahtlust, et transpordimaa saab olla ka eraomandis olev ja avalikuks kasutamiseks mittemääratud transpordimaa. Seda kinnitab Mootor Grupp AS-le kuuluva Lastekodu 46 sihtotstarve, mis on 95% ulatuses transpordimaa, kuid mis pole määratud avalikuks parkimiseks. Seega puudub Tallinna linnal Juhkentali 48 krundi sihtotstarbe muutmiseks kehtivast õigusest tulenev kohustus. Samuti puudub Tallinna linnal õiguspärane vajadus Juhkentali 48 kinnistu arendaja huvide eelistamiseks teiste linnaelanike ja linna liiklejate huvide ees. Samal ajal on Tallinna linnal õiguspärane ja põhjendatud võimalus suunata maa jätkuvalt kasutusse transpordimaana, mis võimaldaks jätkuda Tallinna Bussijaamaga seotud kaugliinide senisel viisil toimimisel. 5  Kaugbussiliinide terminal on riiklikult tähtis objekt 2.2.1 Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 1 kohaselt koostatakse riigi eriplaneering eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. Selliste huvidena loetleb PlanS § 27 lg 1 lahtise loeteluna maakonnaüleseid huvisid riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. Plans § 27 lg 7 kohaselt on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja Rahandusministeerium. 2.2.2 Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 16 lg 1 p 4 kohaselt korraldab maakonnaliinide ja kaugliinide taristu objektide planeerimist ja haldamist transpordiamet. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi huvi Tallinna Bussijaama kui Eesti Vabariigis suurima maakonnaliinide ja kaugliinide määraga seotud bussijaama toimimise vastu pidada selgelt suureks riiklikuks huviks. Esitatud normidest nähtuvalt on Eesti Vabariigi üheks väravaks oleva Tallinna bussijaama normaalseks toimimiseks vajaliku taristu rajamine ja selleks vajalike planeeringute korraldamine Vabariigi Valitsuse pädevuses. Eriplaneering võimaldab hinnata kõiki bussijaama toimimist mõjutavaid tegureid komplekselt ja tasakaalustatult, sh lähipiirkonna kinnistute omanike huve kogumis. 2.2.4 Käesoleval ajal Tallinna Linnavalitsuses kavandatava Juhkentali 48 kinnistu detailplaneeringuga soovitakse maakonna- ja kaugliinide busside sõidugraafiku tagamiseks hädavajalikule parkimisalale sellise hoone rajamist, muudab kaugliinibusside kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 5 lg 3 sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse täitmise raskendatuks kui mitte võimatuks, sest ühtegi alternatiivset busside parkimisala lähikonnas kohalikul omavalitsusel ega arendajal vedajatele pakkuda ei ole. Juhkentali 48 kinnistul parkimisvõimaluse kadumisel ja busside suubumisel Tallinna linnaliikluses ummikutesse ei ole maakonna- ja kaugliinide toimepidev jätkumine objektiivselt võimalik. 2.2.5 Pidades silmas, et ÜTS § 16 lg 1 p 4 kohaselt on maakonna- ja kaugliinide taristu rajamise korraldamine Transpordiameti ülesanne ja riiklikult tähtsa transporditaristu rajamine tuleks PlanS § 27 lg 1 tulenevalt otsustada riigi eriplaneeringuga, tuleb Tallinna Linnavalitsuses Juhkentali 48 detailplaneeringu menetlemine lõpetada ja alustada riigi eriplaneeringu koostamist. 2.2.6 Riigi eriplaneeringu menetluse raames on võimalik nii riiklikke, kohalikke kui erahuve arvestavalt otsustada, kas Tallinna bussijaam jääb Lastekodu 46 kinnistule ka lähemas (või isegi kaugemas) tulevikus ja kui jääb, siis kas jaama käitamiseks on vajalik Juhkentali 48 kinnistul seni 22 aastat toiminud 6  parkimisvõimaluse säilimine või tuleb see võimalus leida läheduses oleval riigikaitsemaal. 2.2.7 Selle menetluse raames on võimalik otsustada PlanS § 2 lg 4 alusel Juhkentali 48 sundvõõrandamine või sundvalduse seadmine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel, mis võib riigikaitsemaa naabruse seisukohalt olla ka muid aspekte arvestades riiklikes huvides. Just riigi eriplaneeringu raames saab otsustada, kas Juhkentali 48 krundil on põhjendatud lubada realiseeruda plaanil, mida selle omanik reklaamib projekti veebilehel sõnadega „ Me ei saa veel kõike rääkida, aga kui meie plaan õnnestub, tuleb siia suuri ja pisemaid, kõrgemaid ja hubasemaid kodusid“. Riigikaitsemaaga külgnevalt 111 uue kodu ehitamise ja asustamisega kaasnev häiring ja lisakoormus piirkonna tänavatele, sh Tallinna Bussijaama teenindamisega hõivatud tänavavõrgule, on asjaolud, mille kaalumine ulatub kohaliku omavalitsusest riigi huvi alasse. 2.2.8 Eeltoodust lähtudes palub T Grupp OÜ, et Rahandusministeerium algataks Tallinna bussijaama asukoha väljaselgitamiseks ja sellega seonduvalt vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu. Juhkentali 48 detailplaneeringu menetlus tuleks sellega seoses peatada või koguni lõpetada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taivo Ruus vandeadvokaat T Grupp OÜ lepinguline esindaja Lisa: Inseneribüroo Stratum koostatud analüüs „Tallinna Bussijaama alternatiivse liiklusskeemi mõjud lähiristmikele“ 7  INSENERIBÜROO STRATUM Tallinna Bussijaama alternatiivse liiklusskeemi mõjud lähiristmikele TALLINN 2022 1 2 SISUKORD TAUST ...................................................................................................................................................... 4 OLEMASOLEV LIIKLUSKOORMUS ............................................................................................................ 5 RISTMIKU TOIMIVUS ............................................................................................................................... 9 RISTMIKU TOIMIVUS UUE LIIKLUSSKEEMI PUHUL ................................................................................ 12 3 TAUST Tänase Tallinna bussijaama liiklusskeem on üldjoontes järgmine. Bussijaama saabuvad bussid saabuvad bussijaama territooriumile Lastekodu tänava kaudu, kas sisenedes Masina või Odra tänava kaudu. reisijate väljumine toimub alal A. Peale seda pargib enamus busse parkimisalal B, ja alustades uut marsruuti sisenevad bussid väljumispeatustesse C ringristmiku kaudu ja väljuvad sellest enamasti Filtri tee- Juhkentali t.- Odra t. ristmiku kaudu. C A B Tallinna bussijaama olemasolev liiklusskeem Seoses kavandatava arendusega tänase bussiparkla kinnistul (B) peab busside liiklusskeemi muutma. See tähendab sisuliselt seda, et ülalkirjeldatud liiklusskeemi asemel lahkuvad bussid peale sõitjate väljumist (alal A) koheselt bussijaama territooriumilt Juhkentali-Filtri tee- Odra t ristmiku kaudu seisuplatsidele (mille asukoht pole tänaseks teada) ja siis vahetult enne bussi väljumist sõidavad bussid uuesti bussijaama territooriumile väljumispeatusse C ja seejärel lahkuvad bussijaama territooriumilt uuesti Odra-Juhkentali-Filtri tee ristmiku kaudu. Seega läbivad bussid ristmiku kaks korda, mille tulemusena suureneb ristmiku bussijaama haru liikluskoormus. Käesoleva töö ülesandeks on näidata, mida see võiks kaasa tuua ristmike toimivusele (läbilaskvuse tasemele). 4 OLEMASOLEV LIIKLUSKOORMUS Hindamaks tänast ristmike toimimist viidi septembrikuu teises pooles läbi liiklusloendus, mille käigus fikseeriti liiklussageduse väärtused kolmel ristmikul- Tartu mnt-Türnpu-Odra, Odra-Lastekodu ja Odra-Juhkentali Filtri tee ristmikul. Selle käigus määrati ka kaks kriitilist ajaperioodi tööpäevadel, milleks osutus hommikune tipptund (ligikaudu 7.30 -8:30) ja õhtune tipptund (ligikaudu kl 16.30- 17:30). Neile perioodidele on teostatud ka kahe sõlmristmiku (need on ristmikud, mille koormus võiks muutuda seoses uue liiklusskeemi rakendamisega bussijaamas) läbilaskvuse arvutused. Tulemused on alljärgnevad. Odra-Lastekodu ristmik Hommikune liiklussagedus LIIKLUSSAGEDUS 15.09.2022 Tänav Odra (Filtri) 986 3 2 66 920 61 SA+PA 901 SA+PA 1 VA 12 VA 4 AB 7 AB 10 46 46 SA+PA 0 VA 0 AB Tänav 86 Lastekodu 38 SA+PA 2 VA 12 40 0 AB 106 SA+PA 841 SA+PA 0 VA 18 VA 6 AB 16 AB 112 875 7 8 987 Tänav: Odra (Narva mnt) 5 Õhtuse tipptunni liiklussagedus LIIKLUSSAGEDUS 15.09.2022 Tänav Odra (Filtri) 986 3 2 66 920 61 SA+PA 901 SA+PA 1 VA 12 VA 4 AB 7 AB 10 158 156 SA+PA 0 VA 2 AB Tänav 274 Lastekodu 116 SA+PA 0 VA 12 116 0 AB 92 SA+PA 841 SA+PA 0 VA 18 VA 0 AB 16 AB 92 875 7 8 967 Tänav: Odra (Narva mnt) 6 Odra-Juhkentali-Filtri tee ristmik Hommikune tipptund LIIKLUSSAGEDUS 16.09.2022 Tänav Filtri 292 3 2 1 99 148 45 96 SA+PA 144 SA+PA 42 SA+PA 3 VA 2 VA 0 VA 0 AB 2 AB 3 AB 10 23 18 SA+PA SA+PA 72 76 6 0 VA VA 2 5 AB AB 2 Tänav Tänav BJ 23 SA+PA SA+PA 35 Juhkentali 89 11 37 1 VA VA 1 47 5 732 13 AB AB 11 23 SA+PA SA+PA 593 0 VA VA 8 12 29 6 AB AB 8 609 4 25 SA+PA 399 SA+PA 600 SA+PA 1 VA 3 VA 5 VA 0 AB 0 AB 0 AB 26 402 605 7 8 9 1033 Tänav: Odra 7 Õhtune tipptund LIIKLUSSAGEDUS 16.09.2022 Tänav Filtri 553 3 2 1 35 334 184 31 SA+PA 329 SA+PA 181 SA+PA 0 VA 3 VA 3 VA 4 AB 2 AB 0 AB 10 45 42 SA+PA SA+PA 99 101 6 0 VA VA 1 3 AB AB 1 Tänav Tänav BJ 90 SA+PA SA+PA 45 Juhkentali 210 11 105 0 VA VA 0 54 5 802 15 AB AB 9 54 SA+PA SA+PA 640 0 VA VA 3 12 60 6 AB AB 4 647 4 25 SA+PA 417 SA+PA 557 SA+PA 0 VA 1 VA 2 VA 1 AB 0 AB 0 AB 26 418 559 7 8 9 1003 Tänav: Odra 8 RISTMIKU TOIMIVUS Järgnevates tabelites toodud parameetrite tähendus on järgmine: manööver= p-parem, o-otse, v-vasak füüs.autot/h Liiklussagedus % Raske liikluse osakaal saü tunnis Redutseeritud liiklussagedus Sõiduaradade arvu koefitsient saü tunnis Ühele sõidurajale taandatud liiklussagedus sek Keskmine sõidukitevaheline intervall sek vajalik roheline aeg sek valitud roheline aeg saü/h läbilaskvus läbilaskvuse kasutamise tegur sek/a ooteaeg ühe sõiduki kohta tundi summarne ooteaeg antud liiklussuunas A…D teenindustase red.autot järjekord Toodud tabelite mõistmisel on oluliseks parameetriks just läbilaskvuse kasutustase Z (liiklusvoo suuruse ja läbilaskvuse suhe). Kui Z>1 on ristmik ummistunud, kui Z= 0,9…1 on tegemist ummistuslähedase olukorraga, mil tipptunni teatud hetkedel on ummikud suured. Kui Z>0,8 on tegemist ummistuslähedase olukorraga, kuid ummikuid esineb harva. 9 Odra-Lastekodu ristmik Ristmiku läbilaskvus ja teenindustase- hommikune tipptund RISTMIK: Odra-Lastekodu PROGRAMM: HTT OL.OL. C= 90 SUUND Liiklus R.L.% RED.INT. Rajakoef. M q g g val S Z d(sek/a) D(h) teeni ndus järjekord Kust Kuhu man. sek ta s e red.autot Odra (Filtri) 2 Odra (Tartu mnt) o+p 920 3,0 961 1,7 565 2,2 30,9 51 1581 0,61 11,6 2,96 B 10 3 Lastekodu p 66 3,0 68 0,2 340 3,1 25,3 51 134 0,51 13,8 0,25 B 1 Odra (Tartu mnt) 7 Lastekodu v 112 6,0 122 1 122 3,1 8,4 12 169 0,72 33,7 1,05 C 3 8 Odra (Filtri) o 875 7,0 966 1 966 2,2 52,9 70 1276 0,76 4,9 1,18 A 5 Lastekodu 10 Odra (Filtri) v 46 7,0 50 1 50 2,5 2,6 7 120 0,42 35,6 0,45 D 1 12 Odra (Tartu mnt) p 40 7,0 44 1 44 3,0 2,3 27 373 0,12 0,6 0,01 A 1 2059 2211 3653 Summ.D= 5,9 Ristmiku läbilaskvus ja teenindustase- õhtune tipptund RISTMIK: Odra-Lastekodu PROGRAMM: ÕTT OL.OL. C= 90 SUUND Liiklus R.L.% RED.INT. Rajakoef. M q g g val S Z d(sek/a) D(h) teeni ndus järjekord Kust Kuhu man. sek tas e red.autot Odra (Filtri) 2 Odra (Tartu mnt) o+p 970 3,0 1013 1,7 595 2,2 32,5 51 1581 0,64 11,9 3,21 B 11 3 Lastekodu p 71 3,0 74 0,2 370 3,1 27,6 51 134 0,55 16,3 0,32 B 1 Odra (Tartu mnt) 7 Lastekodu v 92 1,0 93 1 93 3,1 6,1 12 169 0,55 32,9 0,84 C 2 8 Odra (Filtri) o 847 7,0 935 1 935 2,2 51,2 70 1276 0,73 4,6 1,09 A 5 Lastekodu 10 Odra (Filtri) v 156 2,0 160 1 160 2,5 9,5 7 120 1,33 38,4 1,66 D 4 12 Odra (Tartu mnt) p 116 2,0 119 1 119 3,0 7,9 27 373 0,32 5,3 0,17 A 2 2252 2394 3653 Summ.D= 7,29 Nagu arvutused näitavad on kõige raskemas olukorras hommikusel tippajal Odra tänavalt (Tartu maantee poolt) ja Juhkentali-Filtri tee poole liikuv liiklusvoog, kuid selle ristmiku ühegi haru arvutuslik läbilaskvus ei ületa kriitilist väärtust Z>0,8. Õhtusel tipptunnil on olukord sarnane, kuid kriitilise suunana tõuseb esile Lastekodu tänavalt vasakpööret sooritada sooviv liiklusvoog, mille läbilaskvuse kasutustase on ületatud. 10 Odra-Juhkentali -Filtri tee ristmik Ristmiku läbilaskvus ja teenindustase- hommikune tipptund RISTMIK: Juhkentali-Odra-Filtri PROGRAMM: HTT OL.OL. C= 90 SUUND LS R.L.% RED.INT. Rajakoef. M q g g val S Z d(sek/a) D(h) teeni ndus järjekord Lõige man. sek ta s e red.autot Filtri 1 Juhkentali v 45 7,0 49 1 49 2,8 2,6 9 140 0,35 34,0 0,43 C 1 2 Odra o 148 3,0 154 1,5 102 2,2 5,4 24 660 0,23 23,2 0,95 C 3 3 BJ p 99 3,0 103 0,4 257 3,3 19,9 24 122 0,84 33,1 0,91 C 2 Juhkentali 4 Odra v 609 4,0 645 1,6 403 2,4 23,8 26 704 0,92 27,9 4,71 C 11 5 BJ o 47 26,0 65 0,12 541 2,2 29,6 26 57 1,14 30,4 0,4 C 1 6 Filtri p 76 3,0 79 0,2 395 3 28,6 32 88 0,90 36,0 0,76 D 1 Odra 7 BJ v 26 4,0 27 1 27 2,5 1,2 8 136 0,20 34,2 0,25 C 1 8 Filtri o 402 1,0 408 1 408 2,2 22,2 23 421 0,97 29,9 3,33 C 8 9 Juhkentali p 605 1,0 614 1,7 361 2,4 21,3 52 1484 0,41 9,2 1,54 A 6 BJ 10 Filtri v 23 22,0 30 0,3 100 3,8 7,7 16 56 0,53 30,3 0,19 C 1 11 Juhkentali o 37 38,0 58 0,3 193 2,4 11,2 16 82 0,71 31,3 0,32 C 1 12 Odra p 29 21,0 38 0,3 126 2,5 7,4 28 137 0,28 3,9 0,03 A 1 2146 2270 4087 Summ.D= 13,8 Ristmiku läbilaskvus ja teenindustase- õhtune tipptund RISTMIK: Juhkentali-Odra-Filtri PROGRAMM: ÕTT OL.OL. C= 90 SUUND LS R.L.% RED.INT. Rajakoef. M q g g val S Z d(sek/a) D(h) teeni ndus järjekord Lõige man. sek ta s e red.autot Filtri 1 Juhkentali v 184 2,0 189 1 189 2,8 12,4 11 168 1,13 36,2 1,85 D 4 2 Odra o 334 1,0 339 1,65 205 2,2 11,1 24 726 0,47 24,9 2,31 C 6 3 BJ p 35 11,0 40 0,25 160 3,3 11,9 24 77 0,52 14,8 0,14 B 1 Juhkentali 4 Odra v 647 2,0 666 1,5 444 2,4 26,2 26 660 1,01 28,8 5,18 C 12 5 BJ o 54 17,0 67 0,15 446 2,2 24,3 26 71 0,94 28,2 0,42 C 1 6 Filtri p 101 1,0 102 0,25 408 3 29,6 32 110 0,93 37,4 1,05 D 2 Odra 7 BJ v 26 4,0 27 1 27 2,5 1,2 8 136 0,20 34,2 0,25 C 1 8 Filtri o 418 1,0 424 1 424 2,2 23,1 23 421 1,01 30,0 3,49 C 8 9 Juhkentali p 559 1,0 567 1,7 333 2,4 19,6 52 1484 0,38 7,7 1,2 A 6 BJ 10 Filtri v 45 7,0 49 0,25 196 3,8 16,8 16 47 1,05 33,4 0,42 C 1 11 Juhkentali o 105 14,0 127 0,45 282 2,4 16,5 16 123 1,03 33,4 0,97 C 3 12 Odra p 60 10,0 69 0,2 345 2,5 21,1 28 91 0,76 28,4 0,47 C 1 2568 2666 4114 Summ.D= 17,8 Selle ristmiku puhul, nagu arvutused näitavad on kõige raskemas olukorras hommikusel tippajal mitu liiklusvoo manöövrit. Väärtuse Z>0,8 ületavad hommikusel tipptunnil Filtri tee>bussijaama suunduv parempööre, kõik Juhkentali tänavalt ristmikule suunduvad manöövrid (Filtri teele, bussijaama ja Odra tänavale), aga ka Odra tänavalt Filtri teele suunduv liiklusvoog. Samas, otseselt läbilaskvust ületavaid väärtusi (Z>1) on üks, tegemist on Juhkentali tänavast otseliiklusega bussijaama. Õhtusel tipptunnil on olukord sarnane, kuid kriitilise suunana tõusevad esile Filtri teelt vasakule Juhkentali tänavale suunduv liiklusvoog, aga ka Odra tänavalt otse Filtri teele suunduv liiklus, mille mõlema liiklussuuna läbilaskvustase on >1. samas on läbilaskvusele lähedased või seda ületavad väärtused ka mitmel teisel suunal - Juhkentali-Odra t (vasakpööre), Juhkentali-Filtri tee (parempööre), Juhkentali otseliiklus bussijaama, aga ka bussijaamast väljuva liiklusvoo vasakpööre Filtri teele ja ka otseliiklus Juhkentali tänavale. Seega saab järeldada, et nimetatud ristmikul on õhtuse tipptunni liiklusolukord tunduvalt kriitilisem kui hommikuse tipptunni ajal. 11 RISTMIKU TOIMIVUS UUE LIIKLUSSKEEMI PUHUL Järgmisena on analüüsitud ja prognoositud võimalikku liiklusolukorda uue liiklusskeemi rakendamise järel. Nagu mainitud eeldab see busside liiklussageduse kasvu eelkõige Juhkentali- Filtri tee-Odra ristmikul, teatud määral ka Odra-Lastekodu ristmikul. Sellel eesmärgil on suurendatud esimesena mainitud ristmiku liiklusvoogu nende busside arvu võrra, millised saabuvad Tallinna bussijaama tipptundide ajal. Nende arvud on kehtivast sõiduplaanist lähtuvalt järgmised – hommikul 10 bussi tipptunnil (7:30- 8:30), õhtul 12 bussi tipptunnil (16:30-17.30). Lisades nimetatud arvud olemasolevale liiklusvoole ja hinnates et 2/3 neist teeb Odra-Juhkentali- Filtri tee ristmikul parempöörde ja 1/3 vasakpöörde, saame läbilaskvuse arvutuse uuteks väärtusteks Odra-Juhkentali-Filtri tee ristmikul järgmised väärtused: Hommikune tipptund RISTMIK: Juhkentali-Odra-Filtri PROGRAMM: HTT OL.OL. C= 90 SUUND LS R.L.% RED.INT. Rajakoef. M q g g val S Z d(sek/a) D(h) teeni ndus järjekord Lõige man. sek ta s e red.autot Filtri 1 Juhkentali v 48 8,0 53 1 53 2,8 2,9 9 140 0,38 34,1 0,45 C 1 2 Odra o 148 3,0 154 1,5 102 2,2 5,4 24 660 0,23 23,2 0,95 C 3 3 BJ p 106 7,0 117 0,4 292 3,3 22,8 24 122 0,96 38,7 1,14 D 2 Juhkentali 4 Odra v 609 4,0 645 1,6 403 2,4 23,8 26 704 0,92 27,9 4,71 C 11 5 BJ o 47 26,0 65 0,12 541 2,2 29,6 26 57 1,14 30,4 0,4 C 1 6 Filtri p 76 3,0 79 0,2 395 3 28,6 32 88 0,90 36,0 0,76 D 1 Odra 7 BJ v 26 4,0 27 1 27 2,5 1,2 8 136 0,20 34,2 0,25 C 1 8 Filtri o 402 1,0 408 1 408 2,2 22,2 23 421 0,97 29,9 3,33 C 8 9 Juhkentali p 605 1,0 614 1,7 361 2,4 21,3 52 1484 0,41 9,2 1,54 A 6 BJ 10 Filtri v 23 22,0 30 0,3 100 3,8 7,7 16 56 0,53 30,3 0,19 C 1 11 Juhkentali o 37 38,0 58 0,3 193 2,4 11,2 16 82 0,71 31,3 0,32 C 1 12 Odra p 29 21,0 38 0,3 126 2,5 7,4 28 137 0,28 3,9 0,03 A 1 2156 2288 4087 Summ.D= 14,1 Peamiseks muutuseks on bussijaamast väljuva suuna parempööre läbilaskvuse taseme z=1 lähedane tulemus, mis tähendab mõnede fooritsüklite puhul seda, et väljuv liiklus ei saa enam ühe fooritsükli jooksul ristmikku läbida. Õhtune tipptund RISTMIK: Juhkentali-Odra-Filtri PROGRAMM: ÕTT OL.OL. C= 90 SUUND LS R.L.% RED.INT. Rajakoef. M q g g val S Z d(sek/a) D(h) teeni ndus järjekord Lõige man. sek ta s e red.autot Filtri 1 Juhkentali v 184 2,0 189 1 189 2,8 12,4 11 168 1,13 36,2 1,85 D 4 2 Odra o 334 1,0 339 1,65 205 2,2 11,1 24 726 0,47 24,9 2,31 C 6 3 BJ p 35 11,0 40 0,25 160 3,3 11,9 24 77 0,52 14,8 0,14 B 1 Juhkentali 4 Odra v 647 2,0 666 1,5 444 2,4 26,2 26 660 1,01 28,8 5,18 C 12 5 BJ o 54 17,0 67 0,15 446 2,2 24,3 26 71 0,94 28,2 0,42 C 1 6 Filtri p 101 1,0 102 0,25 408 3 29,6 32 110 0,93 37,4 1,05 D 2 Odra 7 BJ v 26 4,0 27 1 27 2,5 1,2 8 136 0,20 34,2 0,25 C 1 8 Filtri o 418 1,0 424 1 424 2,2 23,1 23 421 1,01 30,0 3,49 C 8 9 Juhkentali p 559 1,0 567 1,7 333 2,4 19,6 52 1484 0,38 7,7 1,2 A 6 BJ 10 Filtri v 48 8,0 53 0,25 212 3,8 18,3 16 47 1,13 34,2 0,46 C 1 11 Juhkentali o 105 14,0 127 0,45 282 2,4 16,5 16 123 1,03 33,4 0,97 C 3 12 Odra p 66 11,0 76 0,2 380 2,5 23,3 28 91 0,83 32,7 0,6 C 1 2577 2677 4114 Summ.D= 17,9 Nagu arvutus näitab, muutub senine pingeline liiklusolukord just õhtusel tipptunnil veelgi kriitilisemaks. Kui ülejäänud liiklussuundade läbilaskvustase on sama, mis olemasolevas olukorras, 12 siis just bussijaamast ristmikule väljuva liiklussuuna läbilaskvustasemed jõuavad Z väärtusele 1 veelgi lähemale või ületavad seda enam kui praeguses olukorras. Sisuliselt on arvutuslik läbilaskvus ületatud kahes liiklussuunas (vasakpööre Filtri teele ja otseliiklus Juhkentali tänavale) ning kolmas haru (parempööre Odra tänavale) on läbilaskvusele lähedasema väärtusega. Samas on viimase manöövri puhul tegemist nn vaba parempöördega, kus seda saavad sõidukid sooritada vaid siis, kui teistest harudest sõidukeid ei liigu ja nad ei ole ristmikku ummistanud. Kuna aga väljasõidurada on suhteliselt lühike, siis reaalselt tähendab see seda, et juba esimesed bussijaamast ristmikule väljasõitu sooritada soovivad sõidukid võivad ummistada kogu antud liiklusvoo, mille tulemusena ei ole ka näiteks parempööret võimalik sooritada, sest sõidukid sellesse parempöörderatta sõita ei saa. KOKKUVÕTE 1. Käesolevas töös on analüüsitud Tallinna bussijaama lähiristmike (eelkõige Odra-Lastekodu ja Odra-Juhkentali-Filtri) toimivust ja läbilaskvust tööpäeva tipptundidel nii olemasolevas olukorras, kui ka perspektiivses olukorras- juhul kui busside parkimine nende bussijaama saabumise ja sealt väljumise vahel bussijaama lähialal pole enam võimalik. 2. Nagu loendusest ja arvutustest selgub on just Odra-Juhkentali-Filtri t ristmiku olemasolevad liiklusvood sellised, mille tulemusena on mitmete liikumissuundade liiklussagedus ületanud läbilaskvuse, seega on tipptundidel Selle ristmiku puhul, nagu arvutused näitavad on kõige raskemas olukorras hommikusel tippajal mitu liiklusvoo manöövrit. Väärtuse Z>0,8 ületavad hommikusel tipptunnil Filtri tee>bussijaama suunduv parempööre, kõik Juhkentali tänavalt ristmikule suunduvad manöövrid (Filtri teele, bussijaama ja Odra tänavale), aga ka Odra tänavalt Filtri teele suunduv liiklusvoog. Samas, otseselt läbilaskvust ületavaid väärtusi (Z>1) on üks, tegemist on Juhkentali tänavast otseliiklusega bussijaama. 3. Õhtusel tipptunnil on olukord sarnane, kuid kriitilise suunana tõusevad esile Filtri teelt vasakule Juhkentali tänavale suunduv liiklusvoog, aga ka Odra tänavalt otse Filtri teele suunduv liiklus, mille mõlema liiklussuuna läbilaskvustase on >1. samas on läbilaskvusele lähedased või seda ületavad väärtused ka mitmel teisel suunal - Juhkentali-Odra t (vasakpööre), Juhkentali-Filtri tee (parempööre), Juhkentali otseliiklus bussijaama, aga ka bussijaamast väljuva liiklusvoo vasakpööre Filtri teele ja ka otseliiklus Juhkentali tänavale. 4. Seega saab järeldada, et nimetatud ristmikul on õhtuse tipptunni liiklusolukord tunduvalt kriitilisem kui hommikuse tipptunni ajal. 5. Odra-Lastekodu ristmiku koormustase on kergem, kuid ka sel ristmikul on õhtusel tipptunnil olukord sarnane, kuid kriitilise suunana tõuseb esile Lastekodu tänavalt vasakpööret sooritada sooviv liiklusvoog, mille läbilaskvuse kasutustase on ületatud. 6. Alternatiivse liiklusskeemi puhul halveneb just eelkõige tänaste kriitiliste liikumissuundade ummistumisolukord veelgi, eelkõige on kriitiline just bussijaamast väljasõit ristmikule, eelkõige just õhtusel tipptunnil. 7. On oluline mõista, et käesolevates arvutustes ei ole kajastatud võimalike muude arenduste mõju bussijaama piirkonnas, mille tulemusena võib liiklusolukord veelgi enam mõjutatud saada. 13  Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Meie 29.11.2022 nr 15-4/9368-1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Seisukoha küsimine Tallinna Bussijaama asukoha ja seonduva taristu riigi eriplaneeringu algatamise kohta Austatud proua Sikkut Pöördume Teie poole selgitamaks välja riigi eriplaneeringu algatamise asjakohasust. Tallinna Bussijaama opereeriv T Grupp OÜ pöördus Rahandusministeeriumi poole 31.10.2022 kirjaga (lisa 1). Kirja punktis 2.2.6 on märgitud, et riigi eriplaneeringu menetluse raames on võimalik nii riiklikke, kohalikke kui erahuve arvestavalt otsustada, kas Tallinna bussijaam jääb Lastekodu 46 kinnistule ka lähemas (või isegi kaugemas) tulevikus ja kui jääb, siis kas jaama käitamiseks on vajalik Juhkentali 48 kinnistul seni 22 aastat toiminud parkimisvõimaluse säilimine või tuleb see võimalus leida läheduses oleval riigikaitsemaal. Kirja punktis 2.2.8 on esitatud palve algatada riigi eriplaneering Tallinna Bussijaamale asukohavaliku tegemiseks ja seonduvalt taristu rajamiseks. T Grupp OÜ palub algatada riigi eriplaneering Tallinna Bussijaamale asukohavaliku tegemiseks ja seonduvalt taristu rajamiseks. Vajadus on tingitud sellest, et Tallinna Bussijaama (Lastekodu 46) kõrval asuval kinnistul (Juhkentali 48) asunud maakonnaliini busside parklat ei saa enam kasutada tulenevalt üürilepingu lõppemisest ning kinnistu omaniku, Liven 17 OÜ, soovist asuda arendama sinna korterelamut. Selle tõttu on maakonnaliini bussidel raskendatud liinisõitude vahelisel ajal parkimine ning vajalik lahkuda ja tulla tagasi Tallinna Bussijaama juurde reisijate veoks, mis suurendab liikluskoormust ümberkaudsetel kitsastel tänavatel (lisa 2 – liiklusskeemi analüüs). T Grupp OÜ viitab oma kirjas, et ühistranspordiseaduse § 16 lg 1 p 4 kohaselt korraldab maakonnaliinide ja kaugliinide taristu objektide planeerimist ja haldamist Transpordiamet. Lisaks märgib, et riigi huvi Tallinna Bussijaama kui Eesti Vabariigis suurima maakonnaliinide ja kaugliinide määraga seotud bussijaama toimimise vastu saab pidada selgelt suureks riiklikuks huviks. Esitatud normidest nähtuvalt on Eesti Vabariigi üheks väravaks oleva Tallinna bussijaama normaalseks toimimiseks vajaliku taristu rajamine ja selleks vajalike planeeringute korraldamine Vabariigi Valitsuse pädevuses. Samuti tuuakse kirjas välja, et tekkinud olukord muudab kaugliinibusside kui majandustegevuse seadustiku Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 üldosa seaduse § 5 lg 3 sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse täitmise raskendatuks kui mitte võimatuks. Eeltoodule tuginedes pöördume Teie poole selgitamaks välja, kas Tallinna Bussijaama ja sellega seotud taristu planeerimiseks on Teie hinnangul vajalik algatada riigi eriplaneering. Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. PlanS § 28 lõikes 2 on nimetatud alused, millal jäetakse riigi eriplaneering algatamata. Lähtuvalt eelnevast palume esitada järgnev info: 1. Kas Tallinna Bussijaama ja sellega seotud taristu asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi? Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks, muuhulgas transpordi valdkonnas. Juhul, kui kirjeldatud huvi on Teie hinnangul tuvastatav, siis palume põhjendada, milles selline huvi seisneb ning selgitage, millistes riiklikes strateegiadokumentides on huvi väljendatud. 2. Kas Tallinna Bussijaam ja sellega seotud taristu on olulise ruumilise mõjuga ehitis? PlanS § 6 p 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Planeerimisseaduse seletuskirjas on selgitatud, et olulise ruumilise mõjuga ehitise korral see ehitis mõjutab mitut kohalikku omavalitsust ning selle asukoha valikul ja toimimisel on kõrgendatud riiklik huvi. Juhul, kui selline mõju on, palume selgitada, milles see võrreldes varasemaga Tallinna Bussijaama puhul avaldub. 3. Kas esineb asjaolusid, millele tuginedes on ilmne, et taotluse alusel agatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik? Juhul, kui Teile on ilmne, et planeeringuga kavandatava elluviimine ei ole tulevikus võimalik, siis palume põhjendada enda seisukohta. Kui Teie valitsemisalast lähtuvalt on planeeringu algatamata jätmiseks muu ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või muu seaduses nimetamata põhjus, siis palume selgitada enda seisukohta. Juhime ühtlasi tähelepanu, et Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu raames on kavandatud maakonnaliinide bussijaama asukoht, kuid selle väljaehitamise aega pole planeeringus täpsemalt käsitletud. 4. Kas MKMi või Transpordiameti eelarves on vahendeid Tallinna Bussijaama riigi eriplaneeringu rahastamiseks? Juhul, kui Teie või planeeringu koostamisest huvitatud isik ei kanna planeeringu koostamisega kaasnevaid kulusid, jäetakse planeering algatamata. Teeme ettepaneku esimesel võimalusel omavaheliseks kohtumiseks, et saaksime selgitada ja täpsustada, millist sisendit Teilt ootame ning saaksime vastata Teie küsimustele. Teile sobiliku aja kokkuleppimiseks palume ühendust võtta Anne Martiniga alltoodud kontaktidel. Teie tagasiside järgselt on Rahandusministeeriumil võimalik hinnata, kas Tallinna Bussijaama asukoha valikuks ja rajamiseks on vajalik algatada riigi eriplaneering. 2 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Lisa(d): Lisa 1. T Grupp OÜ kiri 31.10.2022 Lisa 2. Insenerbüroo Stratum uuring „Tallinna Bussijaama alternatiivse liiklusskeemi mõjud lähiristmikele“ Lisaadressaat: Transpordiamet Anne Martin 58023933 [email protected] 3  Rahandusministeerium e-post: [email protected] Transpordiamet e-post: [email protected] 31.10.2022 Koopia: Tallinna Linnavalitsus e-post: [email protected] Tallinna Transpordiamet e-post: [email protected] Pöördumise esitaja: T Grupp OÜ e-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus e-post: [email protected] PÖÖRDUMINE 1 Asjaolud Tallinna kaugliinide bussijaam avati 1965. a asukohas Tallinn, Lastekodu 46. Mootor Grupp AS (edaspidi MG) ostis bussijaama pankrotivarast 2000. a. Käesoleval ajal opereerib bussijaama kinnistut MG tütarettevõte T Grupp OÜ (varasema nimega Cargobus OÜ). Kaugliinide bussijaamast väljuvate ja saabuvate liinide bussid on kasutanud sõitude vahelisel ajal busside parkimiseks Lastekodu 46 krundi kõrval paiknevat krunti Juhkentali 48. Lastekodu 46 ja Juhkentali 48 krunte eraldab Juhkentali tänav, mida kaugliinide bussid kasutavad nii bussijaama sisenemiseks kui sealt lahkudes. Samuti liigub mööda Lastekodu 46 ja Juhkentali 48 vahelist Juhkentali tänava lõiku Tallinna linna ühistransport, mh on seal ka ühistranspordipeatus. MG võõrandas bussijaama juurde kuulunud krundi asukohaga Juhkentali 48 2006. a tulenevalt vajadusest finantseerida bussijaama hoone täielikku renoveerimist. Müügi ajal (kuni tänaseni) oli MG-le teada, et Juhkentali 48 sihtotstarve on 100% transpordimaa. Ka Bussijaama kinnistu Lastekodu 46 sihtotstarve on 95% transpordimaa ja 5% ärimaa. MG-lt ostis 2006.a krundi Mermer Arendus OÜ. Viimane esitas 2010. a Tallinna Linnavalitsusele taotluse algatada Juhkentali 48 krundile detailplaneering kuni kahe maa-aluse ja kuni kaheksa maapealse korrusega hoone rajamiseks. Alates Juhkentali 48 kinnistu müügist 2006.a üüris bussijaama operaator Juhkentali 48 kinnistut busside parkimiseks. See oli ja on ka jätkuvalt vajalik bussijuhtidele puhkeaja tagamiseks vastavalt liiklusseaduse § 130 sätestatud nõuetele. Mermer Arendus OÜ pankrot kuulutati välja 12.05.2015. Juhkentali 48 krundi omandas 10.03.2020 pankrotivarast Liven AS, makstes krundi eest üle 3 miljoni euro. Alates 09.04.2020 on kinnistu omanikuks Liven Kodu 17 OÜ ning isiklik kasutusõigus on seatud Juhkentali Ärimaja OÜ (ühine nimetus Liven) kasuks 13.07.2022. Liven soovib algatatud detailplaneeringu kehtestamist ja Juhkentali 48 kinnistule kuni 9 korruselise ärihoone rajamist. Veebilehel https://juhkentali48.liven.ee/ reklaamib Liven Juhkentali 48 krundile u 111 kodu ehk korteri ehitamist. Kuna Juhkentali 48 krundi sihtotstarve on senini 100% transpordimaa, on mistahes arvu korterite ehitamiseks vaja esmalt saavutada krundi sihtotstarbe muutmine. Seda Liven teadaolevalt ka taotleb. T Grupp OÜ ja Liven Kodu 17 OÜ sõlmisid 2020. a üürilepingu busside parkimiseks Juhkentali 48 kinnistul. Selle üürilepingu ütles Liven Kodu 17 OÜ üles alates 31.10.2022. See kuupäev on täna – alates homsest T Grupp OÜ Juhkentali 48 krundil busside parkimise võimalust ja kaugliinide bussidele parkimise pakkumise võimalust ei oma. Alates 01.11.2022 ehk homsest puudub liinile minevatel bussidel võimalus bussijaama lähedal parkida ja bussijuhtidel busside parkimise ajal puhata. Bussid koos juhtidega peavad pärast liinilt saabumist ja enne liinile väljumist lahkuma bussijaama krundilt, kus kõigi jaama läbivate busside sõitude vahepealseks parkimiseks ruumi ei ole. Koht busside parkimiseks ja juhtidele puhkamiseks, sh einestamiseks ja hügieenitoiminguteks, tuleb leida mujal linnaruumis. Arusaadavalt toob selline liiklemine kaasa liiklusintensiivsuse olulise kasvu Juhkentali tänaval ja teistel piirkonna tänavatel ja ristmikel, sh nii Juhkentali-Odra kui Odra-Lastekodu ristmikel. Oluliselt intensiivistuv bussiliikluskoormus ületab ilmselt tänavate ja ristmike planeeritud koormustaluvuse. Inseneribüroo Stratum viis Tallinna Bussijaama tellimusel 2022.a sügisel läbi uurimuse ja koostas hinnangu kujuneva liiklusskeemi ja -koormuse mõjust Bussijaama nimetatud lähiristmikele (lisatud). Tallinna Bussijaam on teavitanud uuringu tulemustest Tallinna linna. Uuringu tulemustest nähtub üheselt bussijaama lähiristmike vältimatu ummistumise perspektiiv. 2 Ummistuvate ristmike tõttu saab olulise lisanduva koormuse kogu piirkonna liiklusolustik. Kannatajaks saavaks eeskätt olema Tallinna linna elanikud ja kaugliinide transporti kasutavad reisijad. Liiklusummikute ja sellest tulenevate bussiseisakutega kaasneb vedajatele ka liinilubade rikkumise oht. Liikluse intensiivsuse suurenemisega suureneb kindlasti ka reiside viibimine ja kuna liiniload on antud konkreetsete graafikute alusel toimuvate liinide teenindamiseks, tähendab graafikutest välja langemine loa tingimuste rikkumst. Inseneribüroo Stratum uuring osundab ka asjaolule, et piirkonna arendustegevuse tõttu, sh Juhkentali 48 hoone ehitamisel ja valmimisel suureneb liikluskoormus veelgi ja bussijuhtide puhkeaja võimaldamine jaamast mõistlikul kaugusel muutub veelgi keerulisemaks, kui mitte võimatuks. Tallinna Bussijaama toimimine, riigi maakonnaliinide korrektne teenindamine ja reisijate ning linnaelanike huvid on seotud otseselt Juhkentali 48 krundi kasutamise ja planeerimisega ning kavandatava arendamisega. Selleks, et oleks võimalik vältida kõigi nende huvide olulist kahjustumist, on vajalik nii riigi kui kohaliku omavalitsuse kiire otsustav kaasabi. Juba pool aastat tagasi ehk 07.03.2022 tegid 9 ühistranspordi ettevõtjat Tallinna Linnavalitsusele ühispöördumise Juhkentali 48 senise transpordimaa sihtotstarbe säilitamiseks. Pöördujad märkisid: • Kui busside parkla bussijaama läheduses kaob, puudub vedajatel koht busside parkimiseks liinide vahelisel ajal. • Kui parkimise lahendus jätta iga bussifirma enda otsustada, hakkavad bussid parkima bussijaama piirkonna tänavate ääres, mis suurendab teiste tänavate liikluskoormust. • Kui bussid ei saa liinide vahelisel ajal parkida bussijaama läheduses, tuleb oluliselt muuta busside logistikat. • Suurenevad kulud kütusele, mis otseselt mõjutavad piletite hindasid. • Suurenevad kulud töötasudele, kuna tulenevalt kehtivatest rangetest reeglitest töö- ja puhkeaja seaduses, kulutab busside bussijaamast eemale parkima viimine ebavajalikul määral töötajate tööaega. • Suureneb liikluskoormus bussjaama sisse- ja väljasõidul. Tallinna Linnaplaneerimisameti (TLA) 01.04.2022 vastuses pöördumisele viidati maakatastriseaduse § 18¹ lõikele 5, mille kohaselt on transpordimaa liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga. Samuti viidati TLA kirjas, et MaaKatS § 18¹ lõike 5 punkti 2 kohaselt on transpordimaa äriotstarbeta, avalikult kasutatavate parkimisehitiste, 3  sealhulgas parklate maa. Sama seaduse § 18¹ lõike 2 punkti 6 kohaselt on reisijate teenindamisega seotud transpordiehitiste, sealhulgas lennu-, raudtee- ja bussijaama ning sadamaehitiste maa ärimaa ja punkti 8 kohaselt on ärieesmärgil kasutatavate parkimisehitiste, sealhulgas parklate maa ärimaa. TLA märkis, et Juhkentali tn 48 kinnistu sihtotstarbe säilitamise korral transpordimaana saaks seda kasutada avalikult kasutatava parklana. Juhkentali tn 48 kinnistu on eraomandis. Selle praegune sihtotstarve on küll transpordimaa, kuid krunt ei ole määratud avalikult kasutatavaks. Kinnistu kasutamine avaparklana ei ole linnaehituslikult sobiv. Selle tõttu on kinnistu hoonestamiseks detailplaneering algatatud. Juhkentali tn 48 kinnistu transpordimaa sihtotstarbe säilimise korral, ei ole krundi kasutamine bussijaama parklana kooskõlas maakatastriseaduse§ 18¹ lõikega 2. Kinnistule busside parkimishoone kavandamiseks tuleb ühel või mitmel Eesti ühistranspordiettevõtjal kinnistu omandada ja taotleda vastaval eesmärgil detailplaneeringu algatamist. Pöördumise esitaja on teavitanud nii vedajaid kui Tallinna linna olukorrast ja kaasnevatest riskidest, mis saabuvad Juhkentali 48 krundi üürilepingu lõppemisega. Liikluskoormuse kasv ja kaugliinide korrakohase toimimise katkemise risk ei ole pöörduja mõjualas. Avalikke meetmeid, mille abiga kohalik omavalitsus kavatseb tekkivat olukorda vältida või leevendada ja millega tagada Tallinna Bussijaamas kaugliinide liikluse toimimine, ei ole teada. Tallinna linna 01.04.2022 vastusest nähtub üksnes Juhkentali 48 arendaja huvide prioriteetsus. 2 Pöördumise põhjendus Juhkentali 48 sihtotstarbe muutmiseks puudub õiguspärane ootus 2.1.1 Pöördumise esitaja leiab, et Juhkentali 48 krundi planeerimine Liven Kodu 17 taotletud viisil ärihoone ehitamiseks ei ole bussijaama senist tegutsemiskohta arvestades põhjendatud. Vajalikud ja võimalikud on meetmed Juhkentali 48 senise sihtotstarbe säilitamiseks, samuti Tallinna Bussijaama lähipiirkonna liikluse korraldamine viisil, mis tagab kaugliine teenindavate busside liikluse liinilubadega hõlmatud liinide teenindamiseks. 2.1.2 Kuigi Tallinna 2001.a üldplaneeringuga on Juhkentali 48 kinnistul maakasutusplaani järgi sihtotstarbeks ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, on krundi sihtotstarve alates kinnistu moodustamisest 100% transpordimaa. 2.1.3 Pöördumise esitaja leiab, et 21 a tagasi kehtestatud Tallinna üldplaneeringu maakasutusplaan ei saanud tekitada OÜ-l Liven Kodu 17 õiguspärast ootust Juhkentali 48 sihtotstarbe muutmiseks. Seda sellepärast, et tänaseks on kõigis Tallinna linnaosades, välja arvatud Kesklinna ja Põhja-Tallinna linnaosas kehtestatud uued üldplaneeringud ja ka Kesklinna linnaosa uue üldplaneeringu 4  koostamine on algatatud 21.02.2019, s.t enne, kui Liven AS omandas Juhkentali 48 kinnistu. 2.1.4 Ka kehtiv üldplaneering ei anna omanikule õiguspärast ootust Juhkentali 48 krundile ärimaa sihtotstarbe määramiseks, sest 2001. a planeeringust nähtuvalt on kasutusliik ühiskondlike ja puhkeehitiste ala. 2001. a kehtinud Maakatastri seadus sihtotstarvete liike ei kehtestanud, vaid need määrati Vabariigi Valitsuse 24.01.1995. a määruse nr 36 „Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ alusel. Selle määruse p 5 kohaselt on kultuuri-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsfääri ehitiste alune ning nende teenindusmaa, samuti puhkuse ja vaba aja veetmiseks ettenähtud maa „005. Sotsiaalmaa (Ü)“. Öeldu on ilmekalt arusaadav, kui võrrelda Tallinna üldplaneeringu oranžiga tähistatud ühiskondlike ja puhkeehitiste ala piirkondi (ka Juhkentali 48), milleks on nt Tallinna Botaanikaaed või Lauluväljak. Ühiskondlike ja puhkeehitiste ala ei ole ärimaa ega ala elamuehituseks. 2.1.5 Maakatastriseaduse § 181 lg 2 p 10 kehtiva redaktsioon, mis sätestab, et ärieesmärgil on kasutatav ka meelelahutus-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, puhke- või spordiehitiste maa, kehtib alates KAHOS jõustumisest 01.07.2018. Ka see seadusemuudatus ei saanud tekitada Liven Kodu 17 OÜ-s mitte mingisugust õiguspärast ootust sellest, et KOV muudab 2001. a üldplaneeringu alusel Juhkentali 48 transpordimaa sihtotstarbe ärimaaks, sest Tallinna ÜP-d tuleb tõlgendada lähtuvalt ÜP kehtestamisel kehtinud õigusest. 2.1.6 TLA 01.04.2022 vastus vedajatele ei ole antud lähtudes kehtivast õiguslikust situatsioonist ega vastavalt reaalses elus esinevale olukorrale. TLA kirja viide, justkui ei võimalda transpordimaa sihtotstarve vedajate busside parkimist, sest niisugusel juhul peaks tegemist olema avalikku kasutusse määratud maaga, ei vasta MaaKatS § 181 lg 5 sätestatud normile, mille kohaselt on transpordimaa liiklemiseks ja transpordiks kasutatav maa koos ohutuse tagamiseks ja selle maa korrashoiuks vajalike ehitiste aluse ning neid ehitisi teenindava maaga, sealhulgas p 2 kohaselt avalikult kasutatavate parkimisehitiste maa. MaaKatS § 181 lg 5 sõnastus ei jäta kahtlust, et transpordimaa saab olla ka eraomandis olev ja avalikuks kasutamiseks mittemääratud transpordimaa. Seda kinnitab Mootor Grupp AS-le kuuluva Lastekodu 46 sihtotstarve, mis on 95% ulatuses transpordimaa, kuid mis pole määratud avalikuks parkimiseks. Seega puudub Tallinna linnal Juhkentali 48 krundi sihtotstarbe muutmiseks kehtivast õigusest tulenev kohustus. Samuti puudub Tallinna linnal õiguspärane vajadus Juhkentali 48 kinnistu arendaja huvide eelistamiseks teiste linnaelanike ja linna liiklejate huvide ees. Samal ajal on Tallinna linnal õiguspärane ja põhjendatud võimalus suunata maa jätkuvalt kasutusse transpordimaana, mis võimaldaks jätkuda Tallinna Bussijaamaga seotud kaugliinide senisel viisil toimimisel. 5  Kaugbussiliinide terminal on riiklikult tähtis objekt 2.2.1 Planeerimisseaduse (PlanS) § 27 lg 1 kohaselt koostatakse riigi eriplaneering eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks. Selliste huvidena loetleb PlanS § 27 lg 1 lahtise loeteluna maakonnaüleseid huvisid riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. Plans § 27 lg 7 kohaselt on riigi eriplaneeringu koostamise korraldaja Rahandusministeerium. 2.2.2 Ühistranspordiseaduse (ÜTS) § 16 lg 1 p 4 kohaselt korraldab maakonnaliinide ja kaugliinide taristu objektide planeerimist ja haldamist transpordiamet. PlanS § 27 lg 1 kohaselt on riigi eriplaneeringu eesmärk sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi huvi Tallinna Bussijaama kui Eesti Vabariigis suurima maakonnaliinide ja kaugliinide määraga seotud bussijaama toimimise vastu pidada selgelt suureks riiklikuks huviks. Esitatud normidest nähtuvalt on Eesti Vabariigi üheks väravaks oleva Tallinna bussijaama normaalseks toimimiseks vajaliku taristu rajamine ja selleks vajalike planeeringute korraldamine Vabariigi Valitsuse pädevuses. Eriplaneering võimaldab hinnata kõiki bussijaama toimimist mõjutavaid tegureid komplekselt ja tasakaalustatult, sh lähipiirkonna kinnistute omanike huve kogumis. 2.2.4 Käesoleval ajal Tallinna Linnavalitsuses kavandatava Juhkentali 48 kinnistu detailplaneeringuga soovitakse maakonna- ja kaugliinide busside sõidugraafiku tagamiseks hädavajalikule parkimisalale sellise hoone rajamist, muudab kaugliinibusside kui majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 5 lg 3 sätestatud elutähtsa teenuse toimepidevuse täitmise raskendatuks kui mitte võimatuks, sest ühtegi alternatiivset busside parkimisala lähikonnas kohalikul omavalitsusel ega arendajal vedajatele pakkuda ei ole. Juhkentali 48 kinnistul parkimisvõimaluse kadumisel ja busside suubumisel Tallinna linnaliikluses ummikutesse ei ole maakonna- ja kaugliinide toimepidev jätkumine objektiivselt võimalik. 2.2.5 Pidades silmas, et ÜTS § 16 lg 1 p 4 kohaselt on maakonna- ja kaugliinide taristu rajamise korraldamine Transpordiameti ülesanne ja riiklikult tähtsa transporditaristu rajamine tuleks PlanS § 27 lg 1 tulenevalt otsustada riigi eriplaneeringuga, tuleb Tallinna Linnavalitsuses Juhkentali 48 detailplaneeringu menetlemine lõpetada ja alustada riigi eriplaneeringu koostamist. 2.2.6 Riigi eriplaneeringu menetluse raames on võimalik nii riiklikke, kohalikke kui erahuve arvestavalt otsustada, kas Tallinna bussijaam jääb Lastekodu 46 kinnistule ka lähemas (või isegi kaugemas) tulevikus ja kui jääb, siis kas jaama käitamiseks on vajalik Juhkentali 48 kinnistul seni 22 aastat toiminud 6  parkimisvõimaluse säilimine või tuleb see võimalus leida läheduses oleval riigikaitsemaal. 2.2.7 Selle menetluse raames on võimalik otsustada PlanS § 2 lg 4 alusel Juhkentali 48 sundvõõrandamine või sundvalduse seadmine kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse alusel, mis võib riigikaitsemaa naabruse seisukohalt olla ka muid aspekte arvestades riiklikes huvides. Just riigi eriplaneeringu raames saab otsustada, kas Juhkentali 48 krundil on põhjendatud lubada realiseeruda plaanil, mida selle omanik reklaamib projekti veebilehel sõnadega „ Me ei saa veel kõike rääkida, aga kui meie plaan õnnestub, tuleb siia suuri ja pisemaid, kõrgemaid ja hubasemaid kodusid“. Riigikaitsemaaga külgnevalt 111 uue kodu ehitamise ja asustamisega kaasnev häiring ja lisakoormus piirkonna tänavatele, sh Tallinna Bussijaama teenindamisega hõivatud tänavavõrgule, on asjaolud, mille kaalumine ulatub kohaliku omavalitsusest riigi huvi alasse. 2.2.8 Eeltoodust lähtudes palub T Grupp OÜ, et Rahandusministeerium algataks Tallinna bussijaama asukoha väljaselgitamiseks ja sellega seonduvalt vajaliku taristu rajamiseks riigi eriplaneeringu. Juhkentali 48 detailplaneeringu menetlus tuleks sellega seoses peatada või koguni lõpetada. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taivo Ruus vandeadvokaat T Grupp OÜ lepinguline esindaja Lisa: Inseneribüroo Stratum koostatud analüüs „Tallinna Bussijaama alternatiivse liiklusskeemi mõjud lähiristmikele“ 7  Tallinna Linnavolikogu Teie 31.10.2022 [email protected] Meie 02.02.2023 nr 15-4/8664-2 Pöördumine seoses Tallinna Bussijaamaga T Grupp OÜ pöördus 31.10.2022 kirjaga (lisa 1) Rahandusministeeriumi poole seoses tekkinud parkimisprobleemistikuga Tallinna Bussijaama ümbruses. Kirja punktis 2.2.8 on esitatud soov algatada riigi eriplaneering Tallinna Bussijaamale asukohavaliku tegemiseks ja seonduvalt taristu rajamiseks. Parkimisprobleemistik on tingitud sellest, et Tallinna Bussijaama (Lastekodu 46) kõrval asuval kinnistul (Juhkentali 48) asunud maakonnaliini busside parklat ei saa enam kasutada tulenevalt üürilepingu lõppemisest ning kinnistu omaniku, Liven 17 OÜ, soovist asuda arendama sinna korterelamut. Selle tõttu on maakonnaliini bussidel raskendatud liinisõitude vahelisel ajal parkimine ning vajalik lahkuda ja tulla tagasi Tallinna Bussijaama juurde reisijate veoks, mis suurendab liikluskoormust ümberkaudsetel kitsastel tänavatel. Planeerimisseaduse § 27 lg 1 kohaselt riigi eriplaneeringu eesmärk on sellise olulise ruumilise mõjuga ehitise püstitamine, mille asukoha valiku või toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Riigi eriplaneering koostatakse eelkõige maakonnaüleste huvide väljendamiseks riigikaitse ja julgeoleku, energeetika, gaasi transpordi, jäätmemajanduse ning maavarade kaevandamise valdkonnas või eespool nimetatud huvide väljendamiseks avalikus veekogus ja majandusvööndis. Planeerimisseaduse § 27 lg 2 kohaselt tuleb riigi eriplaneering koostada riigi territooriumi või selle osa kohta riigimaantee, avaliku raudtee, torujuhtme, mille töörõhk on üle 16 baari, sealhulgas gaasitrassi, samuti rahvusvahelise lennujaama, rahvusvahelise sadama, riigikaitselise või julgeolekuasutuse ehitise, elektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 150 ja tuuleelektrijaama elektrilise nimivõimsusega alates 400 megavatti, kõrgepingeliini alates pingest 110 kilovolti, ohtlike jäätmete lõppladustuspaiga ning nende toimimiseks vajalike ehitiste püstitamiseks, kui ehitis vastab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tingimustele. Planeerimisseaduse § 27 lg 3 kohaselt Vabariigi Valitsuse põhjendatud otsuse korral koostatakse riigi eriplaneering § 27 lg 2 nimetamata muu ehitise püstitamiseks, mis vastab käesoleva § 27 lg 1 sätestatud tingimustele. Planeerimisseaduse § 27 lõikes 2 toodud loetelus ei ole bussijaamasid nimetatud riigi eriplaneeringu objektina. Samas on § 27 lõike 3 kohaselt võimalik riigi eriplaneeringut algatada Vabariigi Valitsuse otsusel ka muu ehitise püstitamiseks, kui see vastab sama Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 paragrahvi lõikes 1 toodud tingimustele. Nendeks tingimusteks on eelkõige, et ehitis on olulise ruumilise mõjuga ning selle toimimise vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Planeerimisseaduse § 6 p 13 kohaselt on oluline ruumiline mõju selline mõju, millest tingitult muutuvad eelkõige transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus ehitise kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ning mille mõju ulatub suurele territooriumile. Planeerimisseaduse seletuskirjas on selgitatud, et olulise ruumilise mõjuga ehitise korral mõjutab see ehitis mitut kohalikku omavalitsust ning selle asukoha valikul ja toimimisel on kõrgendatud riiklik huvi. Rahandusministeerium pöördus 29.11.2022 kirjaga nr 15-4/9368-1 (lisa 2) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poole, kelle valitsemisealasse kuuluvad ühistranspordi küsimused ning Transpordiameti poole, kelle pädevusse kuulub maakonnaliinide ja kaugliinide taristu objektide planeerimine ja haldamine. Pöördumise eesmärgiks oli selgitada välja, kas bussijaama toimimise või asukoha valiku vastu on suur riiklik või rahvusvaheline huvi ja kas esineb riigi eriplaneeringu koostamise vajadus. MKM oma 06.01.2023 vastuskirjas nr 1.10-17/2022/7293-2 (lisa 3) esitas Transpordiametiga koostöös koostatud seisukohad. MKM oma vastuses on välja toonud, et Tallinna Bussijaama ei ole riiklikes arengudokumentides käsitletud, millest võiks järeldada suurt riiklikku huvi. Küll aga on käsitletud transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 (edaspidi TLAK) eesmärki soodustada mitme-liigilist transporti, parendada ümberistumisvõimalusi ning muuhulgas pöörata tähelepanu Ülemiste piirkonna tervikvaatele seoses Rail Baltica tulekuga. See tähendab, vastavalt TLAKile et „lennu-, rongi- ja bussijaam moodustaksid Eestis tervikliku ühisterminali värava, millel peavad olema parimad ühistranspordi otseühendused Tallinna ja Harjumaa piires ning väga hea juurdepääs jalgsi, ratta ja kergliikuritega.“. MKMi ja Transpordiameti hinnangul on Tallinna bussijaama tänane asukoht kooskõlas transpordi ja liikuvuse arengukava eesmärkidega, kuna asub planeeritava Ülemiste piirkonna vahetus läheduses ja on juba täna ühendatud linna ühistranspordi vahendusel (tramm ja buss) tulevase planeeritava piirkonnaga (Ülemiste raudteejaam, lennujaam). Samuti on olemasolev bussijaam logistiliselt heas asukohas, kuna sealt väljuvad riigisisesed ja rahvusvahelised kaugliinid saavad kiirelt ilma linnaliiklust täiendavalt koormamata Eesti põhisuundadesse välja sõita (Narva, Tartu, Pärnu). Seega MKMi ja Transpordiameti hinnangul puudub vajadus riigi eriplaneeringu algatamiseks. Samuti on märgitud, et MKMi ja Transpordiameti eelarves puuduvad vahendid Tallinna Bussijaama riigi eriplaneeringu rahastamiseks. Kirjas tuuakse veel välja, et ÜTS § 10 lg 2 alusel tuleb üleriigilist ning maakonna-, üld- ja detailplaneeringut koostades arvestada ühistranspordi ja selle liinivõrgu arendamise vajadust. Eelkõige on käesolevas küsimuses vajalik kohalikul omavalitsusel selgitada välja bussijaama sobivaim asukoht ja selle arendamise vajadus üld- ja detailplaneeringus. Lisaks märgitakse kirjas, et kui bussijaama asukoht peaks muutuma, on oluline, et see ehitataks piirkonda, mis on võimalikult hästi integreeritud erinevate liikumisviisidega ja millesse oleks tagatud väga hea ühendus linna ja maakonna ühistranspordiga ning mis võimalusel oleks ühendatud ka raudteetranspordiga. Rahandusministeeriumi hinnangul ei kvalifitseeru Tallinna Bussijaamaga seotud mõju planeerimisseaduse § 6 p 13 kohaseks oluliseks ruumiliseks mõjuks olukorras, kus: - bussijaam jääb samasse asukohta, st leitakse busside parkimiseks üksnes asukoht, kuna transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine 2  või tööjõu vajadus busside parkimiseks kavandatavas asukohas ei muutu senisega võrreldes oluliselt ning selle mõju ei ulatu suurele territooriumile; - bussijaamale koos busside parklaga otsitakse uus vähemalt samaväärne asukoht, mis võimaldab integreerimist erinevate liikumisviisidega (halvemate tingimustega asukohta pole otstarbekas kasutusele võtta), kuna transpordivood, saasteainete hulk, külastajate hulk, visuaalne mõju, lõhn, müra, tooraine või tööjõu vajadus kavandatavas asukohas senisega võrreldes oluliselt ei muutu ning selle mõju ei ulatu suurele territooriumile. Kuna Tallinn on suurima elanike arvuga linn Eestis ja oluline transpordi sõlmpunkt, võib eeldada, et kavandatavas asukohas juba toimub transpordivoogude ja külastajate koondumine ning bussijaamaga kaasnevad muutused ja mõjud on pigem lokaalse iseloomuga. Võttes aluseks planeerimisseaduse § 6 p 13, § 27 lg 1 ja 2, eeltoodu ning MKMi 06.01.2023 vastuskirja nr 1.10-17/2022/7293-2, on Rahandusministeerium jõudnud arusaamiseni, et Tallinna Bussijaam on oluline objekt, kuid seotud mõju ei kvalifitseeru planeerimisseaduse § 6 p 13 kohaseks oluliseks ruumiliseks mõjuks ning selle asukoha valiku või toimimise vastu puudub planeerimisseaduse § 27 lg 1 kohane suur riiklik või rahvusvaheline huvi. Seega puudub alus riigi eriplaneeringu algatamiseks. Rahandusministeerium ei pea võimalikuks planeerimisseaduse § 28 lõike 1 kohase ettepaneku tegemist Vabariigi Valitsusele riigi eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise üle otsustamiseks. Nagu ka MKM oma vastuskirjas esile tõi, siis on kohaliku omavalitsuse ülesanne selgitada välja bussijaama sobivaim asukoht ja selle arendamise vajadus. Eeltoodule tuginedes oleme seisukohal, et T Grupp OÜ 31.10.2022 kirjas esitatud taotluse lahendamine ei kuulu Rahandusministeeriumi pädevusse. Tallinna Bussijaama busside parkimise lahendamine olemasolevas asukohas või bussijaamale koos busside parkimiskohaga uue asukoha otsimine kuulub Tallinna Linnavolikogu pädevusesse, vajadusel koostades selleks planeeringu. Nimelt ruumiline planeerimine on nii Tallinna põhimääruse § 6 lõike 1 punkt 6 kohaselt kui kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1 järgi omavalitsuse ülesanne. Planeerimisseaduse § 74 lg 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning § 124 lg 1 kohaselt koostatakse detailplaneering mh kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta. Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 15 lõike 4 jätab Rahandusministeerium T Grupp OÜ 31.10.2022 kirjas esitatud taotluse läbi vaatamata ning edastab Tallinna Linnavolikogule kui pädevale haldusorganile T Grupp OÜ 31.10.2022 kirja menetlemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister 3 Lisad: 1. T Grupp OÜ kiri 31.10.2022 2. Rahandusministeeriumi 29.11.2022 kiri nr 15-4/9368-1 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 06.01.2023 kiri nr 1.10-17/2022/7293-2 */ Teadmiseks: Advokaadibüroo Ruus & Veso T Grupp OÜ Transpordiamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinna Transpordiamet Tallinna Linnavalitsus Anne Martin 5802 3933 [email protected] 4