Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord

MÄÄRUS 10.02.2023 nr 8 Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.14 „Innovatsiooni- ja arendusosak“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Toetus panustab rakenduskava prioriteeti „Nutikam Eesti” erieesmärgiga (i) „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ja on suunatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisele. (3) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“ eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. (4) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8, edaspidi VTA määrus) ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.  2 (5) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (6) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102); 2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782); 9) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05), nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19). (7) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhendid tehakse kättesaadavaks Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). (8) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus). § 2. Terminid (1) Arendusosak – sihtotstarbeline toetus § 6 lõikes 2 sätestatud tegevuse hankimiseks innovatsiooniteenuse pakkujalt, tegevuse elluviimiseks vajalike materjalide soetamiseks ning arendustöötaja palkamiseks. (2) Arendustöötaja – kõrge kvalifikatsiooniga töötaja, kellel on vähemalt kolmanda taseme haridust tõendav kraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul. Doktoriõppe kestus asjaomases valdkonnas on võrdsustatud töökogemusega. Arendustöötaja ei tohi tegeleda müügitööga, olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega olla vähemalt aasta varem alates taotluse esitamisest taotleja juures töölepingu või töövõtulepingu alusel töötav või tegutsev isik. (3) Innovatsioon – teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punktis 5 sätestatud tegevus. (4) Innovatsiooniosak – sihtotstarbeline toetus § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuse hankimiseks innovatsiooniteenuse pakkujalt. (5) Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkond – üks järgmistest Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021–2035 fookusvaldkondadest, milleks on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside  3 väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused. (6) Nõustamine – individuaalne tegevus, mille käigus innovatsiooniteenuse pakkuja innovatsiooniosaku raames (edaspidi IOT) või innovatsiooniteenuse pakkuja arendusosaku raames (edaspidi AOT) pakub teenuse tellijale esitatud probleemi kõrvaldamiseks metoodilist, informatiivset või tehnilist teavet. Nõustamise tulemusena valmib IOT või AOT välja töötatud individuaalne lahendus tellija esitatud probleemi kõrvaldamiseks. Nõustamise lõppedes jääb IOT või AOT oskusteave IOT-le või AOT-le ning IOT või AOT annab nõustamistegevuse tulemi üle tellijale. Nõustamine ei ole taotleja ettevalmistamine taseme- või erialakoolituse eksamite sooritamiseks. (7) Projektiplaan – projekti kõiki aspekte hõlmav koonddokument, mis sisaldab projekti probleemipüstitust, eesmärki, meeskonna kirjeldust, tegevuskava, eelarvet, finantseerimiskava, riskianalüüsi, projekti eeldatavat tulemit ja selle rakendamist. (8) Vahendamine – vahendaja, maakleri ja kaupleja tegevus, kes viib kokku teenuse ja tehingu osapooli või korraldab äritehinguid teenuste või toodete loojate nimel, teenides sellelt tegevuselt tulu. (9) Väikese ja keskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) lisa I artikli 2 punktides 1, 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele (edaspidi VKE). § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on VKE konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu, mis panustab vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda. Eesmärk saavutatakse teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu ning koostöö tihendamise kaudu teadus- ja arendusasutustega, nõustamist ja insenertehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtjatega või eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate organisatsioonidega. (2) Toetuse andmise alaeesmärgid on: 1) toetada kontaktide loomist toetuse saaja ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel; 2) toetada innovatsiooniga seotud jätkutegevusi ning võimaldada VKE-l saada oma uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta teavet. (3) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetustega toetatavad ettevõtjad; 3) teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad. (4) Toetuse andmine panustab järgmiste meetmete nimekirja tulemusnäitajate saavutamisse: 1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust; 2) VKEd, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta. (5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks;  4 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus. § 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. § 5. Vaidemenetlus (1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab §-s 3 nimetatud eesmärgi, tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse ning mis on suunatud taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele ning mille teostamiseks puuduvad taotlejal ressursid, teadmised, oskused või kogemused. (2) Toetatavad tegevused on: 1) akrediteerimine, sertifitseerimine, standardimine ja vastavushindamine; 2) metroloogiateenus; 3) patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse õiguskaitsealane nõustamine või registreerimise teel kaitse taotlemine; 4) prototüübi valmistamine; 5) tehnoloogiliste komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine; 6) tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine või üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 87 sätestatud teostatavusuuringu läbiviimine; 7) toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine. (3) Lõike 2 punktis 7 nimetatud tegevust toetatakse sama lõike punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 nimetatud tegevuste käigus. (4) Toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduses.  5 (5) Toetust ei anta järgmistele tegevustele: 1) tasemeõppe, täienduskoolituse või õppereisi läbiviimine; 2) ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine; 3) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja -juhtimise alane nõustamine; 4) disainilahenduse väljatöötamine ja juurutamine; 5) veebilehe ja e-poe loomine; 6) rutiinne tarkvara arendamine ja uuendamine; 7) ettevõtte siseste protsesside või teenuste arendamine; 8) kirjanduse või andmebaasi alusel teostatavusuuringu läbiviimine; 9) turu-uuringu läbiviimine; 10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 sätestatud tegevused. § 7. Kulude abikõlblikkus ning nõuded innovatsiooniteenuse pakkujale innovatsiooniosaku ja arendusosaku raames (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. (2) Abikõlblikud on § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks IOT-lt või AOT-lt vajalike sisseostetavate teenuste kulud vastavalt §-s 9 sätestatud toetuse maksimaalsele summale ja osakaalule ning taotluse rahuldamise otsusele. (3) IOT on: 1) akrediteeritud isik või patendivolinik; 2) juriidiline isik, kellega on valdkonna eest vastutav minister sõlminud halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras halduslepingu riigietaloni labori ja metroloogia keskasutuse ülesannete täitmiseks; 3) standardimisorganisatsioon ja akrediteerimisasutus; 4) juriidiline isik, mis osutab insenertehnilisi teenuseid (EMTAK 2008 kood on 7112 inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine), millel on meeskond tööde teostamiseks ja mille antud tegevusala müügitulu toetuse taotluse esitamisele eelneval majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot; 5) riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks” alusel toetust saanud tegutsev kompetentsikeskus; 6) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 tähenduses; 7) väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused” alusel toetust saanud äriühing; 8) õppeasutus, millel on Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigus või samaväärne välisriigi kõrgkool (edaspidi kõrgkool) . (4) AOT võib lisaks lõikes 3 nimetatutele olla ka juriidiline isik, millel on meeskond tööde teostamiseks ja mille antud tegevusala müügitulu toetuse taotluse esitamisele eelneval majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot ja mis osutab teenust järgmistes valdkondades: 1) infotehnoloogiaalane teenus (EMTAK 2008 kood 6201); 2) biotehnoloogiaalane teadus- ja arendusteenus (EMTAK 2008 kood 7211); 3) teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas (EMTAK kood 7219). (5) Lõike 3 punktis 4 ning lõikes 4 nimetatud IOT ja AOT tegevusvaldkondade puhul võib aluseks  6 võtta ka teenuseosutaja EMTAK koodile vastava tegevusala NACE koodi. (6) Arendusosaku raames on täiendavalt abikõlblikud järgmised kulud: 1) arendustöötaja, kellega on sõlmitud tööleping, personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktidele 1 ja 4, tingimustel, et arendustöötaja töötab taotleja juures vähemalt 0,2 töökoormusega, töötades projekti heaks minimaalselt kaheksa tundi nädalas töö asukohaga Eestis; 2) projekti tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide kulu, mida kasutatakse projekti elluviimise jooksul ja mis ei ole materiaalne vara. (7) Arendustöötaja personalikulu maksimaalne määr on 50 protsenti ja materjalide kulu maksimaalne määr 25 protsenti kogu projekti abikõlblikust summast. (8) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele: 1) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu; 2) arendustöötaja personalikulud juhul kui arendustöötaja töötab taotluse esitamise ajal taotleja juures, täidetakse olemasolev töökoht või taotleja juures töötav töötaja asendatakse; 3) käibemaks; 4) muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. a. (3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on innovatsiooniosakul maksimaalselt 12 kuud, arendusosakul maksimaalselt 18 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodi minimaalne kestus on neli kuud. (5) Toetuse saaja võib taotleda lõikes 4 sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkide ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. (6) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud. § 9. Toetuse maksimaalne summa ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on: 1) innovatsiooniosakul 7500 eurot; 2) arendusosakul 35 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on: 1) innovatsiooniosakul 80 protsenti;  7 2) arendusosakul 70 protsenti. (3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi. (4) Taotlejale VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega ja käesolevas lõikes nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot. (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. (6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 3. peatükk Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 10. Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud VKE. (2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2 ja järgmistele nõuetele: 1) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 2) taotleja juures töö- või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev isik, juhtorgani liige, osanik või aktsionär ei tegutse projekti abikõlblikkuse perioodil ega ole ühe aasta jooksul enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust tegutsenud töö- ega võlaõigusliku lepingu alusel, juhtorgani liikmena, osanikuna või aktsionärina projektis teenust pakkuvas IOT-s või AOT-s; 3) kui IOT või AOT on TA asutus või kõrgkool, ei tohi taotlejas töö- või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev isik projekti abikõlblikkuse perioodil töötada ega olla töötanud ühe aasta jooksul enne projekti algust vastava TA asutuse või kõrgkooli struktuuriüksuses, mis osutab taotlejale projektis kirjeldatud teenust. § 11. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule vastama järgmistele nõuetele ja sisaldama järgmiseid andmeid ja kinnitusi: 1) taotluses sisalduv projekt peab panustama vähemalt ühe § 2 lõikes 5 nimetatud nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärkidesse; 2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku ja projektijuhi nimi ja kontaktandmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus; 3) projekti aluseks oleva probleemi lühikirjeldus; 4) projekti nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tegevus- ja ajakava, eesmärgid ja oodatavad tulemused, projekti maksumus ja taotletava toetuse summa;  8 5) tegevused § 3 lõikes 5 toodud näitajatesse panustamiseks ja riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, juhul kui projektil on tuvastatud nendega puutumus; 6) taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga; 7) IOT või AOT esitatud hinnapakkumine projekti realiseerimiseks koos tegevuste lühikirjeldusega; 8) lähteülesanne ja selle alusel vähemalt kahe omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja omavahel võrreldavad hinnapakkumised koos tegevuste lühikirjeldusega juhul, kui tehingu summa käibemaksuta on võrdne ühendmääruse § 11 lõikes 3 sätestatud summaga või sellest suurem ning toetuse taotleja ei pea järgima riigihangete seadust; 9) asjakohane põhjendus, kui punktis 8 kirjeldatud hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust; 10) arendusosaku taotluses projektiplaan; 11) innovatsiooniosaku ja arendusosaku taotluses taotleja ja IOT või AOT poolt moodustatava projekti meeskonna liikmete elulookirjeldused; 12) arendustöötaja kaasamisel arendustöötaja elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia või väljavõte Eesti hariduse infosüsteemist; 13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 14) taotleja ja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja andmed ei ole avalikult kättesaadavad; 15) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 toodud nõuetele; 16) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 17) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigusi; 18) kinnitus, et projekti elluviimisel järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. (2) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe. § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. (3) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. (4) Innovatsiooniosakut ei saa taotleda taotleja, kes varasemalt on saanud innovatsiooniosaku toetust kaks korda. Arendusosakut ei saa taotleda taotleja, kes varasemalt on saanud arendusosaku toetust kaks korda. Toetuse andmise kordade määramisel arvestatakse käesoleva määruse ja ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel makstud toetust. (5) Taotlejal ei tohi olla samaaegselt elluviimisel rohkem kui üks määruse alusel toetatav projekt.  9 4. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kümme tööpäeva innovatsiooniosaku taotluse esitamisest rakendusüksusele ja kuni 20 tööpäeva arendusosaku taotluse esitamisest rakendusüksusele. (2) Taotluse menetluse aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul rakendusüksuse määratud aja võrra. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 15. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded. (2) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ja taotlus ei vasta määruses sätestatud nõutele. § 16. Arendusosaku taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Arendusosaku nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja nendes kirjeldatud projekte hinnatakse vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus lähtudes lõikes 5 toodud valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega ja tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avamist. (2) Rakendusüksusel on õigus moodustada arendusosaku taotluse hindamiseks nõuandvaid valikukomisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valikukomisjonide moodustamise ja koosseisu kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega. (3) Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra. (4) Arendusosaku taotlust hinnatakse valikukriteeriumite lõikes skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (5) Arendusosaku taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 50 protsenti; 2) projekti meeskonna pädevus ja võimekus viia ellu projekt ja projekti jätkutegevused – koondhindest 30 protsenti; 3) projekti kvaliteet (projekti realistlikkus, selgus, tulemuste mõõdetavus ja eelarve põhjendatus) – koondhindest 20 protsenti; 4) projekti panus § 1 lõikes 3 nimetatud strateegia sihi eesmärkide ja Eesti 2035 näitajate saavutamisse – koondhindest 10 protsenti. § 17. Innovatsiooniosaku taotluse valikukriteeriumid Nõuetele vastavat innovatsiooniosaku taotlust hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite järgi:  10 1) projekti vastavus § 1 lõikes 2 nimetatud rakenduskava prioriteedi ja arengukava eesmärkidega ja panus §-s 3 sätestatud eesmärgi saavutamisse; 2) projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia; 5) taotluses kirjeldatud tegevuste asjakohasus riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks, juhul, kui projektil on tuvastatud puutumus vähemalt ühe § 3 lõikes 5 toodud näitajaga ja aitavad seeläbi kaasa strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele. § 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud arendusosaku taotlus, mis vastab määruse nõuetele ning: 1) taotlus on § 16 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumite alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) taotlus ei ole § 16 lõike 5 punktides 1–3 sätestatud arendusosaku valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00; (2) Rahuldamisele kuulub innovatsiooniosaku taotlus, mis vastab kõigile §-s 17 nimetatud valikukriteeriumitele. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord. § 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. (2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. § 20. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1. (2) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatule. (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetuse maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Kui rakendusüksusel ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või andmeallikast, esitab vastava teabe toetuse saaja. (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes § 18 lõikest 3.  11 (6) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud vastavasisulise taotluse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Kui taotleja soovib muuta taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõike 2 punktides 1– 3 nimetatud asjaolusid, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, vajadusel ka § 16 lõikes 5 või §-s 17 sätestatud projektide valikukriteeriumite alusel, kaasates vajadusel eksperte või valikukomisjoni. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. (4) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise innovatsiooniosaku puhul kümne tööpäeva ja arendusosaku puhul 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. § 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse otsusega vastavalt ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7 või kui: 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 3) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 23. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele rakendusüksusele projekti elluviimise kohta järgmised aruanded: 1) innovatsiooniosaku lõpparuande; 2) arendusosaku vahearuande juhul, kui projekti elluviimise periood on pikem kui 12 kuud, ja lõpparuande. (2) Aruannete vormid ja aruannetes esitatavad andmed kehtestab rakendusüksus. (3) Toetuse saaja esitab arendusosaku vahearuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kuus kuud ja maksimaalselt 12 kuud.  12 (4) Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. (5) Projekti arendusosaku vahearuandes peavad olema kajastatud senised tulemused ja hinnang projekti edenemise kohta, sealhulgas tehtud tööd ning eesseisvad tegevused. (6) Projekti lõpparuanne sisaldab andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas tehtud töid, teavet Eesti 2035 põhimõtetesse ja näitajatesse panustamise kohta ning hinnangut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele. (7) Rakendusüksus kiidab vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksusele esitamisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. § 24. Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud kulude alusel. (2) Toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokumendid) alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. (4) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot. (5) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 20 tööpäeva alates kuludokumentide esitamisest. (6) Kui menetlemisel ilmneb kuludokumentides puudus, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja. 7. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 25. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) vastab rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 3) kui taotleja soovib muuta IOT-d või AOT-d, kooskõlastab selle eelnevalt rakendusüksusega kirjalikku s taasesitamist võimaldavas vormis. § 26. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;  13 3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 5) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel; 7) teostada muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid. (2) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) edastab otsused toetuse saajale elektroonselt kolme tööpäeva jooksul; 2) edastab taotluse, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 3) kontrollib projekti elluviimist; 4) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava ülevaate; 5) säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest; 6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid; 7) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest; 9) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele. 8. peatükk Finantskorrektsioonid § 27. Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  26.01.2023 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Määruse eelnõu (edaspidi määrus) abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.14 „Innovatsiooni- ja arendusosak“ eesmärke. Sekkumisega panustatakse Eesti „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisele ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” erieesmärgi (i) „Teadus- ja innovatsioonivõimekuse ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine” saavutamisele. Innovatsiooni- ja arendusosak panustavad „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035“ üldeesmärki, kuna toetavad väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate (edaspidi VKE) ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni teenuseosutajate vahelist koostööd, mille tulemusena suureneb Eesti majanduse tootlikkus ning luuakse konkurentsivõimelisi ja kestlike lahendusi. Sekkumise abil toetatakse projekte, mis panustavad nutika spetsialiseerimise fookusvaldkondade eesmärkidesse. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadeks on järgmised neli TAIE fookusvaldkonda: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused. Sekkumine aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja selle alamsihti „Eest majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Sekkumise, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs on toodud seletuskirja lisas 2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht on toodud seletuskirja lisas 4. Meetmel „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” on puutumus kliima- ja keskkonna eesmärkidega. Sekkumine panustab vastavate eesmärkide saavutamisse läbi ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni projektide toetamise, mille tulemusel tulevad turule uued, paremad ning keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse rohkem panustavad toode, teenused ja tehnoloogiad. Sekkumine on piiratud nutika spetsialiseerumise valdkonnaga, millest mitmed (nt nutikad ja kestlikud energialahendused ja kohalike ressursside väärindamine) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Toetuse andmise eesmärk on Eesti VKE-de konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu. Eesmärk saavutatakse teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu ning koostöö tihendamise kaudu teadus- ja arendusasutustega ning nõustamise ja insenertehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtjatega, sealhulgas eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate asutustega. Toetuse andmise alaeesmärgid on: 1) toetada kontaktide loomist toetuse saaja ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel; 2) toetada jätkukoostööd toetuse saaja ja erinevate innovatsiooniteenuse pakkuja vahel ning võimaldada VKE-l saada oma uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta igakülgset rakendatavat teavet. Innovatsiooni- ja arendusosaku (edaspidi osakud) toetusskeeme rakendatakse selleks, et võimaldada VKE-l, millel endil sageli napib ressurssi innovatsiooniks (nt uute toodete, teenuste, tehnoloogiate, protsesside väljatöötamiseks või seniste oluliseks uuendamiseks), ligipääsu ettevõttevälisele vastavale teadmisele. Eesmärk on stimuleerida tihedamat koostööd VKE ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel. Selle lähenemise eeldus on arusaam, et ülikoolide jt teadmusasutuste ning ettevõtete koostööst tõusetub majanduslik kasu vastavale regioonile, kus koostöö aset leiab. Innovatsioonipartnerite ja ettevõtete koostööd stimuleerivate toetusmeetmete pikaajalisem eesmärk on kutsuda koostöötegijates esile käitumuslik muutus, mille tulemusel muudavad partnerid oma organisatsioonis seniseid protsesse. See saab toimuda õppeprotsessis ehk uute teadmiste ja kogemuste omandamise kaudu. Õppimise moment kaasneb osaku tüüpi toetusskeemis, kui koostööd asuvad tegema partnerid, kes varem pole omavahel koostööd teinud. Innovatsioonialastes projektides kaasneb alati risk, et projekti tulemusel selgub, et projekti edasiarendamine ei ole teostatav, tasuv või muudel põhjustel mõistlik või võimalik. Sealjuures ei saa alahinnata ka sellise teadmise ja kogemuse omandamist, kuivõrd sedagi kasutab ettevõtja oma äriprotsesside edasisel planeerimisel. Osakute meedet on rakendatud varem kahel eelmisel Euroopa Liidu struktuurifondide perioodil: perioodil 2007‒2013 innovatsiooniosaku toetus, perioodil 2014‒2020 innovatsiooni- ja arendusosaku toetus. Sekkumise edenemise kohta on läbi viidud kolm analüüsi1: 2014. a, 2018. a ja 2022. a. Viimase analüüsi põhilised järeldused on, et osakute meede on jätkuvalt populaarne ettevõtjate seas ning nii ettevõtjad kui ka innovatsiooni teenuse pakkujad leiavad, et meede on oluline VKE-de arenguks. Seetõttu on plaanis jätkata osakute toetusmeetmega ka uuel perioodil ilma suuremate muudatustega. Toetust antakse üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Osakute eelarve on 8 240 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering (13% st 1 522 928) ja taotleja omafinantseering (17% st 2 008 500). Meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Määrusega nähakse ette toetuse andmise tingimused ja määrusespetsiifilised toetuse andmise menetlusnormid, toetuse taotleja ja saaja õigused ning kohustused, rakendusasutuse ja -üksuse õigused ning kohustused. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse valmistasid ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi rakendusasutus) ja Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi rakendusüksus). Määruse eelnõu koostasid rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik 1 https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/uuringud-ja-analuusid Mikk Vahtrus (e-post: [email protected], telefon: 625 6389) ja rakendusüksuse ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse toetuse spetsialist Kristiina Niilits (e-post: [email protected], telefon: 738 6009). Määruse juriidilise ekspertiisi teostasid rakendusasutuse strateegilise planeerimise osakonna välisvahendite õiguse nõunik Nele Mals (e-post: [email protected], telefon 715 5806) ja riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 639 7618) ning õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon: 639 7652). Määruse seletuskirja koostas rakendusasutuse majandusarengu osakonna arenduse ja innovatsiooni nõunik Mikk Vahtrus (e- post: [email protected], telefon: 625 6389). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1. Üldsätted 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 3. Nõuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine 4. Taotluse menetlemine 5. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine 6. Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused 7. Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused 8. Finantskorrektsioonid 1. peatükk Üldsätted Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse kohaldamisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus, vaidemenetluse kord, määratakse rakendusasutus ja -üksus ning kasutatavad terminid. Määruse §-s 1 lõikes 1 sätestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise „Innovatsiooni- ja arendusosak“ eesmärke. Lõikega 2 luuakse seoses määrusega elluviidavate tegevuste ning rakenduskava prioriteedi „Nutikam Eesti“ erieesmärgiga (i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. Lisaks luuakse seos toetuse ja valdkondliku arengukava vahel, mille eesmärkide täitmisse toetus ja selle abil läbiviidavad projektid panustavad. Innovatsiooni- ja arendusosak panustavad „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021-2035“ üldeesmärki, kuna toetab VKE- de ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni teenuseosutajate vahel koostööd, mille tulemusena suureneb Eesti majanduse tootlikkus ning luuakse konkurentsivõimelisi ja kestlike lahendusi. Lõikes 3 seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia ehk „Eesti 2035“ strateegilise sihiga „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Osakud panustavad ennekõike alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna meede toetab otseselt ettevõtetes teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste ning ettevõtjate vahelist koostööd (vt ka käesoleva seletuskirja lisa 2). Ühtlasi sätestatakse, et toetus panustab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete edendamisse. Lõikes 4 kehtestatakse, et määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi ning toetuse andmisel kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses nr 1407/2013 ja konkurentsiseaduses § 33 sätestatut. Lõikes 5 sätestatakse, et määrust ei kohaldata vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel, milleks on kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad; ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmase tootmisega ning ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise sektoris juhtudel kui 1) abisumma määratakse kindlaks esmatootjatelt ostetud või kõnealuste ettevõtjate poolt turule lastud toodete hinna või koguse alusel, 2) abi antakse tingimusel, et osa abist või kogu abi antakse edasi esmatootjale. Lisaks ei kohaldata määrust vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikest 1 tulenevatel juhtudel, milleks on abi, mida antakse tegevuseks, mis on seotud ekspordiga kolmandatesse riikidesse või liikmesriikidesse, täpsemalt selline abi, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, turustusvõrgu loomise ja toimimise või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega; ning abi, mille tingimuseks on kodumaiste toodete kasutamine importtoodete asemel. Lisaks sätestatakse lõikes 6 projektide tegevusvaldkonnad lähtuvalt Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorist (EMTAK 2008), mille puhul määrust samuti ei kohaldata. Erinevalt vähese tähtsusega abi määrusest (§ 1 lõige 5), mis reguleerib ettevõtjate majandusvaldkondi, reguleerib § 1 lõige 6 projektide tegevusvaldkondi. Välistatud tegevusvaldkondadega hoitakse käesoleva määrusega järjepidevust eelmisel perioodil kehtinud osakute toetusmeetme määruses sätestatud välistustega. Täiendavalt on lisatud välistuste all kivi- ja pruunsöe kaevandamine, nafta ja maagaasi tootmine ja toomist abistavad tegevusalad ning koksi ja puhastatud naftatoodete toomine, et tagada toetuse kooskõla keskkonna- ja kliimaeesmärkidega. Lõikes 7 kehtestatakse taotleja või toetuse saaja ning rakendusüksuse vaheline teabe ja dokumentide edastamise kord. Teabe ja dokumentide edastamiseks kasutatakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonda, mis on määratud Vabariigi Valitsuse 31. juuni 2014. a määruse „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ alusel. E-toetuse keskkonna kaudu edastatakse toetuse kasutamisega seotud teave, toetuse saaja poolt esitatud kuludokumendid ja aruanded. Lisaks tehakse e-toetuse keskkonnas kättesaadavaks taotluse- ja aruandevormid ning juhendid. Paragrahvi viimases lõikes sätestatakse, et toetust antakse ja tuleb kasutada kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused”, mida lühendatult nimetatakse ühendmääruseks. Määruse §-s 2 selgitatakse määruse olulisemad terminid. Arendus- ja innovatsiooniosaku mõiste defineerimisel lähtutakse mõlemal juhul põhimõttest, et tegu on toetusega määruses sätestatud innovatsiooniteenuste hankimiseks innovatsiooniteenuse pakkujalt. Suurim erinevus arendus- ja innovatsiooniosaku vahel seisneb selles, et arendusosaku korral toetatakse täiendavalt ettevõtjal arendustöötaja palkamist ja tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide soetamist. Teisisõnu, võrreldes innovatsiooniosakuga on arendusosak suuremahulisem toetusmeede, mis võimaldab ettevõtjal ka osaliselt arendust sisemiselt ellu viia. Innovatsiooniosaku puhul on toetatud vaid innovatsiooniteenuse sisse ostmine. Selguse mõttes on defineeritud ka arendustöötaja mõiste. Arendustöötaja on kõrge kvalifikatsiooniga töötaja (näiteks teadur, insener, intellektuaalomandi kommertsialiseerija või muu arendamisega seotud töötaja), kellel on vähemalt kolmanda taseme haridust tõendav kraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul. Doktoriõppe kestus asjaomases valdkonnas on võrdsustatud asjaomase töökogemusega. Tagamaks et arendustöötaja võetakse tööle just projekti elluviimiseks, on täiendavalt selgitatud, et arendustöötaja ei tohi tegeleda müügitööga, olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega olla vähemalt aasta varem alates taotluse esitamisest taotleja juures töölepingu või töövõtulepingu alusel töötav isik. Erinevalt innovatsiooniosaku taotlejast tuleb arendusosaku taotlejal lisaks taotlusele esitada ka eraldi projektiplaan, kus tuleb kirjeldada muu hulgas projekti probleemipüstitus, eesmärk, meeskond, tegevuskava, eelarve, finantseerimiskava, riskianalüüs, projekti eeldatav tulem ja selle rakendamine. Edukas projektiplaan väljendab projekti otsest panust ettevõtja äriprotsessidesse. Projektiplaan sisaldab taotleja jaoks paindlikkust tegevuste planeerimisel ja läbiviimisel vastavalt taotleja vajadustele. Näiteks võib ettevõtjal olla vajadus kasutada arendusosakut mitme tegevuse finantseerimiseks, kuid mitte teha neid tegevusi paralleelselt või kattuvalt, vaid näiteks üksteisele teatud ajavahemike tagant järgnevalt, arvestades abikõlblikkuse perioodi maksimaalset võimalikku pikkust. Rakendusüksus sätestab projektiplaani maksimaalse soovitusliku mahu, mis rakendusüksuse senise kogemuse kohaselt on arendusosaku suurusjärgus toetuse taotlemisel optimaalne ega tekita asjatut halduskoormust. Tulenevalt rakenduskava tingimustest, peavad kõik poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ tegevused panustama nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadesse, sh osakud. Terminite all on selgitatud, et nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnad on Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021‒2035 järgmised fookusvaldkonnad: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused. Fookusvaldkondade täpsem kirjeldus koos prioriteetsete alamsuundadega on toodud iga fookusvaldkonna teekaardis2. Osaku projektide puhul ei ole oluline, et ettevõtja põhitegevusala oleks üks fookusvaldkondadest, vaid et konkreetse projekti tegevus panustaks fookusvaldkonda. Näiteks, kui EMTAK koodi alusel metallitoodete tootmisega tegelev ettevõtja küsib toetust arendusosaku elluviimiseks, mille eesmärk on tuulegeneraatori valmistamiseks vajaliku komponendi arendamine või uue komponendi loomine, sobitub projekt nutika spetsialiseerumisega, panustades nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonda. Taotlemisel märgivad taotlejad, millis(t)esse nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda(desse) projekt panustab. Innovatsiooniosaku puhul kontrollib rakendusüksus esitatud andmete õigsust. Arendusosaku puhul hinnatakse eraldi projekti panust nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda(desse). Projektid, mis ei panusta ühtegi nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda, tunnistatakse nõuetele mittevastavaks ja rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Soovitatav on enne taotluse esitamist konsulteerida rakendusüksusega ja küsida eelhinnangut projekti vastavusest nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonnale. Määruses on täpsustatud ka nõustamise ja vahendamise mõisteid. Vastav vajadus tuleneb eelnevate toetusmeetme rakendamise kogemusest, mil vastavad mõisted tekitasid taotlejates segadust. Täiendavalt on määruses defineeritud väike- ja keskmise suurusega ettevõtja ja innovatsiooni mõisteid, kasutades selleks üldisemaid Eesti või Euroopa Liidu definitsioone. 2 https://www.hm.ee/et/taie-fookusvaldkonnad Määruse §-s 3 kehtestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Toetuse eesmärk on Eesti VKE-de konkurentsivõime suurendamine läbi eelduste loomise uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Kusjuures toetatakse vaid projekte, mis panustavad vähemalt ühe nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda ja selle eesmärkide saavutamisse. Toetatakse VKE-de ja innovatsiooniteenuse pakkujate koostööd, mille eesmärk on teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasv ning koostöö tihendamine teadus- ja arendusasutustega ning nõustamise ja insenertehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtjatega, sealhulgas eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate asutustega. Taotlustes kirjeldavad ettevõtted konkreetsemalt, mis on nende projekti eesmärk, sh probleemi või arengutakistuse kirjeldus ning kuidas valitud vahendid (nt tehnoloogiasiire ülikoolist) selle probleemi lahendamisele kaasa aitab. Eesmärgi saavutamiseks on käesolevas määruses välja töötatud kaheastmeline osakute toetusskeem. Innovatsiooniosakuga toetatakse esmakordsete kontaktide loomist toetuse saaja ja innovatsiooniteenuse pakkuja(te) vahel ning arendusosakuga toetatakse jätkukoostööd, sh innovatsiooniosakuga võrreldes mahukamat koostööd. Kui innovatsiooniosaku kasutamise tulemusel on selgunud, et koostööprojektil on potentsiaali edasiarendusteks, saab selleks taotleda arendusosakut. Jätkutegevuste eeldus võib seega olla innovatsiooniosaku edukas kasutamine ja projekti tulemusel saavutatud teadmine projektiidee edasiarendamise potentsiaalist, kuid arendusosaku taotlemise kohustuslik tingimus ei ole varasem innovatsiooniosaku kasutamine. See tähendab, et VKE vajadus saada oma uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta igakülgset teavet ei pea tulenema innovatsiooniosaku projektist. Sammuti ei pea jätkutegevusi läbi viima sama teenusepakkujaga vaid tulenevalt ettevõtja vajadustest võib valida parima koostööpartneri jätkutegevuste elluviimiseks. Määrus panustab koos rakenduskava meetme teiste sekkumistega järgmistesse väljund- ja tulemusnäitajatesse: Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad Indikaator Ühik Baastase Vaheta Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2021) se (2029) sagedus (2024) 1. Toetatavad Ettevõtjad 0 80 400 SFOS, Üks kord ettevõtjad* projektiaruanded projekti jooksul 2. Toetustega Ettevõtjad 0 80 400 SFOS, Üks kord toetatavad projektiaruanded projekti ettevõtjad jooksul 3. Teadusasutu Ettevõtjad 0 40 200 SFOS, Üks kord stega projektiaruanded projekti koostööd jooksul tegevad ettevõtjad * Sh peetakse eraldi arvestust mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate üle. Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad* Indikaator Ühik Baastase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2021) (2029) sagedus  1. Erasektori Euro 0 4 000 000 SFOS, projekti Projekti investeeringud, taotlus rahastamise mis täiendavad otsuse tegemise avaliku sektori ajal või selle toetust muutmisel 2. VKE-d, kellel Ettevõtjad 0 80 SFOS, Pärast projekti on suurem projektiaruanded, lõppemist lisandväärtus Äriregister (ülejärgmisel töötaja kohta aastal) *Tulemusnäitajate andmed sisestab RÜ. Tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas. Vastavas dokumendis on toodud ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu erinevat sekkumist, siis on toodud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik. Määruse rakendamisest saavad otsest kasu Eesti VKE-d, sekkumine aitab kasvatada nende teadmiste- ja tehnoloogiaalast võimekust ning luua alused tulevikus uudsete või oluliselt uuendatud toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamiseks. Täiendavat kasu saavad innovatsiooniteenuse pakkujad läbi teenuse osutamise ning kaasneva koostöökogemuse ja teadmiste kasvu. Toetuse andmisel mõõdetakse Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus. Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt panustab otseselt või kaudselt eelpool nimetatud näitajate ja Eesti 2035 põhimõtete saavutamisse ning kirjeldama taotluses, kas ja kui jah, siis milliste projekti tegevustega neid saavutatakse. Juhul kui tuvastatakse projekti puutumus mõne Eesti 2035 põhimõtte ja näitajaga, tuleb ka lõpparuandes kirjeldada, kuidas projekti käigus puutumust arvestati. Tasakaalustatud regionaalarengu näitaja „väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest“ saavutamist aitavad lisaks toetada rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevused regionaalse tasakaalustatuse suurendamiseks. Määruse §-s 4 nimetatakse sekkumise rakendusasutus ja rakendusüksus. Määruse rakendamisel täidab rakendusasutuse ülesandeid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksuse ülesandeid Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Määruse §-s 5 sätestatakse vaidemenetluse kord. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide vastavalt ÜSS2021_2027 §-s 31 kehtestatud korrale. Vaide lahendab üldjuhul rakendusüksus. Juhul, kui vaie on esitatud taotluse rahuldamise (§ 18), rahuldamata jätmise (§ 15 ja § 19), taotluse osalise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuse peale (§ 20), tegeleb vaide lahendamisega rakendusasutus. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti abikõlblikkuse perioodi, toetuse maksimaalsed määrad ning nendega seotud tingimused. Määruse §-s 6 nimetatakse määruse raames toetatavad tegevused. Kõik tegevused, millele toetust antakse, peavad panustama määruse §-s 3 nimetatud näitajate saavutamisse ning olema taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele suunatud. Lõikes 2 on täpsustatud, millised on antud määruse mõistes abikõlblikud innovatsiooniteenused. Toetatavad tegevused võivad hõlmata erinevaid tegevusi, mis on suunatud toote, teenuse või tehnoloogia väljatöötamiseks, parendamiseks, sh toote-, teenuse- ja protsesside erinevatele nõuetele vastavusse viimiseks ja ka skaleerimiseks. Samuti on loetelu koostamisel arvesse võetud, et toetatavate tegevuste kaudu oleks võimalik arendada või täiustada erinevas arendusfaasis olevaid tooteid, teenuseid või protsesse, täites lisandväärtuse kasvatamise eesmärki. Oluline on, et toetatav tegevus oleks taotleja (soovitavalt siiski Eesti või maailma) jaoks uudse lahenduse arendamisele suunatud. Eelnevate osaku toetusmeetmete rakendamise kogemusest tulenevalt vajavad täpsustamist järgnevad tegevused:  teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine – teenusearenduse mõiste sisaldub tootearenduse mõistes, mis on üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 86 sätestatud tegevus;  prototüüpide ehk tehnoloogiliste näidiste valmistamine võimaldab erinevates valdkondades luua proovitooteid, mudeleid, kontseptsioone, mis on täiesti uued või ka täiendatud, ja mida on võimalik tootmise eesmärgil kopeerida või millest on võimalik teha arendus- või tootmisprotsessi tarbeks ärilisi otsuseid. Prototüübi valmistamine võib endas sisaldada ka disainiteenust;  demonstreerimine on eelkõige katsetamine eesmärgiga tõestada toote, teenuse või tehnoloogia valmisolekut;  tehnoloogiline komponent on toote, teenuse või protsessi oluline osa, mis oma omaduste, nt kiirus, vastupidavus, turvalisus, kaudu määrab arendatava ja täiustatava toote, teenuse või protsessi ärilise väärtuse ettevõtte jaoks. Toetatakse uudse või täiustatud tehnoloogilise komponendi arendust, testimist ja demonstreerimist.  patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse puhul on abikõlblikud vaid need tegevused, mis on vajalikud esmakaitse taotlemiseks või registreerimiseks. Patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse kehtivuse hoidmise tasud ei ole abikõlblikud. Lõikes 3 täpsustatakse, et nõustamine viiakse läbi eelmise lõike punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 nimetatud tegevuse käigus, et suunata innovatsiooni- ja arendusosakute toetusi senisest veel enam läbi toote, teenuse ja tehnoloogia muutmise lisandväärtuse kasvatamiseks. Määruse raames ei ole võimalik teostada ainult toote-, teenuse- või tehnoloogiaalast nõustamist – nõustamistegevus peab olema otseselt seotud lisandväärtust loova arendustegevusega. Lõikes 4 täpsustatakse, et toetatakse tegevusi, mis on kooskõlas EL ja riiklike keskkonnaalaste õigusaktidega ning mis ei tekita olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikkel 17 tähenduses. Tegu on nn „ei kahjusta oluliselt“ printsiibiga, mille eesmärk on tagada, et ükski investeering või toetus ei tohi kahjustada oluliselt keskkonnaeesmärkide saavutamist. Rakenduskava meetmete kontekstis on läbi viidud „ei kahjusta oluliselt“ hindamine, mille tulemusena järeldati, et rakenduskava meede „Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine/konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine“ ei kahjusta oluliselt ühtegi keskkonnaeesmärki, mõnede eesmärkide puhul tuvastati kaudne positiivne mõju. Käesoleva sekkumise analüüs on läbi viidud seletuskirja lisas 3. Analüüsi järeldusena leiti täiendavalt, et antav toetus ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke ning pigem omab kaudset positiivset mõju eesmärkide saavutamisele. Lõikes 5 on nimetatud tegevused, mida määruse raames ei toetata, kuivõrd need ei panusta määruse eesmärkide saavutamisse. Vajadus tuua eraldi välja mittetoetatavad tegevused tuleneb eelnevate osakute toetusmeetmete rakendamise kogemusest ja soovist, et toetust kasutataks võimalikul efektiivselt sekkumise eesmärkide täitmiseks. Võrreldes eelmise perioodi määrusega on lisatud mittetoetatavate tegevuste hulka ka rutiine tarkvara arendamine ja uuendamine, mis ennekõike sisaldab kas taotleja või teenuse pakkuja olemasoleva tarkavara arendamist, täiustamist või uuendamist. Infotehnoloogia valdkonna projektidel on soovituslik lähtuda Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse koostatud juhisest „Tehnilise valmisoleku taseme määramine IT-projektides“3. Täiendavalt on täpsustatud, et ettevõtte sisesed protsessid või teenuste arendamine ei ole abikõlblik. Sekkumise eesmärk on toetada ettevõtte toote või teenuse arendamist, mis on suunatud väljapoole ettevõtet. Ettevõtte siseste protsesside ja teenuste arendamiseks on olemas teised toetusmeetmed, näiteks ettevõtluse ja infotehnoloogiaministri määruse nr 65 alusel antav „Ettevõtete digipöörde toetuse“. Lisaks sätestatakse täiendavalt, et toetust ei saa kasutada tegevustele, mis on välistud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikkli 7 alusel, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondist ja Ühtekuuluvusfondist mittetoetatavaid tegevusi. Sellisteks tegevusteks on näiteks tuumajaamade rajamine; investeeringud jäätmejääkide käitlemise rajatiste võimsusesse (v.a. investeeringud tehnoloogiasse, et võtta jäätmejääkidest saadud materjale taaskasutusse ringmajanduse eesmärgil); investeeringud seoses fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega (v.a. näiteks kaugkütte- ja kaugjahutussüsteemide tõhustamine, soojus ja elektri koostootmisjaamade ajakohastamine tõhusa koostootmise eesmärgil, investeeringud maagaasiküttel töötavatesse kateldesse ja küttesüsteemidesse). Välistuste eesmärk on tagada toetatavate tegevust kooskõla „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtetega. Määruse §-s 7 kehtestatakse toetuse abikõlblikud kulud ning nõuded innovatsiooniteenuse pakkujale innovatsiooniosaku ning arendusosaku raames. Esiteks sätestatakse üldiselt, et kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-ga 15, käesolevas määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega. Lõikes 2 sätestatakse abikõlblikud kulud. Abikõlblike kulude puhul lähtutakse jällegi sekkumise eesmärkidest ja toetatavatest tegevustest. Innovatsiooni- ja arendusosaku puhul on abikõlblikud sisseostetavate teenuste kulud, mis on kooskõlas määruse § 6 lõikes 2 toodud tegevuste elluviimisega ning mis on hangitud määruses defineeritud innovatsiooni- või arendusteenuse osutajalt. 3 https://www.eas.ee/wp-content/uploads/2021/06/EAS_TRL_A4-IT-1.pdf Piiritlemaks, keda antud määruse puhul on silmas peetud innovatsiooniteenuse pakkujana, on lõikes 3 ja 4 loetletud võimalikud innovatsiooniteenuse pakkujad innovatsiooniosaku ja arendusosaku raames. Arendusosaku puhul on täiendavalt lubatud infotehnoloogiaalaste teenuste, biotehnoloogiaalaste teadus- ja arendusteenuste ning teadus- ja arendustegevusega muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas tegutsevad teenusepakkujad, kelle toetuse taotlemisele eelneval majandusaastal oli müügitulu suurem kui 50 000 eurot. Müügitulu kontrollitakse äriregistri andmete alusel st taotleja ei pea esitama lisateavet. Juhul, kui taotluse esitamise tähtaeg on enne eelmise aasta majandusaasta aruande esitamise tähtaega, vaadatakse sellele eelnenud aasta müügitulu. Näiteks, kui taotlus esitatakse 2023. a märtsis ja teenusepakkuja pole 2022. a majandusaasta aruannet esitanud enne tähtaeg (30.06.2023), kontrollitakse 2021. a majandusaasta aruande andmeid. Innovatsiooni- ja arendusosaku välismaa teenusepakkujate tegevusala puhul arvestatakse EMTAKidele vastavate NACE koodidega. EMTAK on Eesti siseriiklik majanduse tegevusalade klassifikaator Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006, millega kehtestatakse majanduse tegevusalade statistiline klassifikaator NACE Revision 2 ning muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 3037/90 ja teatavaid EÜ määrusi, mis käsitlevad konkreetseid statistikavaldkondi (ELT L 393, 30.12.2006, lk 1–39) tähenduses, mis on kehtestatud justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)”. Kui konkreetses riigis ei ole NACE koodid kasutusel, siis ei saagi olla teenusepakkujaks. Välismaiste teenusepakkujate tegevusalade koodide ja müügitulu tõendava informatsiooni esitamine on taotleja kohustus. Teenusepakkujate määratlemisel on lähtutud tegevustest, nende eesmärgist ning asjaolust, et nimetatud tegevusi saavad osutada innovatsiooniteenuse pakkujad, sh on oluline, et VKE-d teeksid koostööd kvaliteetsete teenusepakkujatega. Teenusepakkujate kvaliteedi tagab nende oma valdkonna seadusele (nt TA-asutused), standardile (kõrgkoolid) või teistele nõuetele (nt nõuded patendivolinikule, akrediteerimine) vastamine. Akrediteeritud isik on katse-, kalibreerimis- ja taatluslaborid, inspekteerimisautus ning toote, personali ja juhtimissüsteemi sertifitseerimisasutus, kasvuhoonegaaside heitkoguste ja EMAS tõendamisasutus või võrdluskatsete korraldaja, kes on akrediteeritud riigi poolt tunnustatud ja asjakohaste rahvusvahelistele standardite nõuetele vastav akrediteerimisasutuse poolt. Ühtlasi koostab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus nimekirja teenusepakkujatest, kes määruses toodud tingimustele vastavad, lihtsustades sellega ettevõtjatel teenusepakkuja otsimist ja valimist. Arendusosaku puhul on täiendavalt abikõlblikud arendustöötaja personalikulud ja materjalide kulu. Arendustöötaja töökoht peab asuma Eestis – personalikulu rahastamisel lähtub rakendusüksus vastava valdkonna palgatasemest, kasutades selleks avalikke ja kättesaadavaid andmeid, näiteks Statistikaameti palgaandmeid. Arendustöötaja palkamine ei ole abikõlblik olemasolevate töökohtade täitmiseks, olemasolevate töötajate asendamiseks ega olemasolevate töötajate palgakuluks. Arendustöötaja töökoht tuleb luua pärast taotluse esitamist, kuna tegevused, mis on tehtud enne taotluse esitamist, ei ole abikõlblikud. Arendustöötaja palgakulu kui abikõlbliku kulu võimaldamisega luuakse eeldus, et ettevõttes kasvavad teadmised ja oskused arendustegevuste hilisemaks iseseisvaks läbiviimiseks. Arendustöötaja palgakulu maksimaalne määr projekti abikõlblikust summas on kuni 50% tagamaks, et projektis jääb vahendeid ka teenuste sisseostmiseks ja/või vajalike materjalide soetamiseks. Minimaalselt peab arendustöötaja töötama taotleja juures 0,2 töökoormusega, töötades projekti heaks minimaalselt 8 tundi nädalas. Arendustöötajaga peab taotleja sõlmima töölepingu. Töövõtuleping või võlaõiguslik lepingu alusel töötamine on sisuliselt samamoodi teenuse sisseostmine ning ei annaks taotlejale lisandväärtust, mis kaasneks püsiva arendustöötaja töökoha loomisega. Materjalide puhul peetakse silmas toorainet katsetuste-eksperimentide tarvis, loodava prototüübi osiseid, materjali, mis kasutatakse ära projekti tulemi loomiseks projekti jooksul. Materjalide alla ei kuulu põhivara soetamine, sh vahendite ja seadmete soetamine. Lõikes 8 määratakse, et abikõlblikud ei ole lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele sellised kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud või ebaolulised. Abikõlblike kulude hulka ei arvata ka tehinguid seotud isikute vahel. Seotud isikute määratlemisel lähtutakse tulumaksuseaduse §-st 8, mille põhjal käsitletakse seotud isikutena muu hulgas järgmisi isikuid:  ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses;  juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;  isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile;  juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele;  isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest;  juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud. Seotud isikute piirang on käesoleva määruse kontekstis oluline tehingute puhul taotleja ja teenusepakkuja vahel, kes tulumaksuseaduses sätestatud tingimustel ei tohi olla omavahel seotud. Vastasel korral ei ole tehingute kulud käesoleva määruse alusel abikõlblikud. Täiendavalt rõhutakse, et käibemaks on igal juhul abikõlbmatu. Kõik abikõlblikud kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja taotluses piisavalt detailselt kirjeldatud. Määruse §-s 8 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 2029. aastal. Taotleja ei tohi projektiga seotud tegevustega alustada ega võtta kohustusi nende tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. Innovatsiooniosaku maksimaalne abikõlblikkuse periood on 12 kuud, arendusosakul maksimaalselt 18 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodile on seatud minimaalne kestus 4 kuud, vähendamaks projektide ebaõnnestumise riski, kuna senise praktika kohaselt on mitmed ettevõtjad hinnanud üle enda võimet läbi viia arendusprojekte. Toetuse saajal on õigus taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud asjaolud, ja seda tingimusel, et saavutatav tulemus haakub jätkuvalt sekkumise eesmärkidega ja projektiga ning projekti tegevused on planeeritud lõpetada hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada paragrahvi 8 lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. Seega näiteks juhul kui arendusosaku projekt kestus oli algselt 14 kuud ning seda pikendatakse 6 kuu võrra, siis on kogu projekti kestus 20 kuud, ületades lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestuse. Projekt on lõppenud siis, kui on täidetud järgmised kaks tingimust: 1) rakendusüksus on kinnitanud projekti lõpparuande ja 2) rakendusüksus on toetuse saajale teinud viimase väljamakse. Määruse §-s 9 sätestatakse toetuse maksimaalne summa ja osakaal. Meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ kogumaht Euroopa Regionaalfondi vahenditest on 94 miljonit eurot, millest käesoleva määruse kehtestatava sekkumise elluviimiseks on ette nähtud 8 240 000 eurot. Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on 7500 eurot innovatsiooniosaku ja 35 000 eurot arendusosaku kohta. Innovatsiooniosaku maksimaalset toetussummat on võrreldes eelmise perioodiga tõstetud 1500 euro võrra, tulenevalt kiirest inflatsioonist. Arendusosaku maksimaalne maht on säilitatud, kuna eelmise perioodi sekkumise statistika näitas, et enamasti maksimaalset toetussummat ei taotleta ning suuremamahulisteks projektideks sobivad teised toetusmeetmed (näiteks rakendusuuringute programm või tootearenduse toetus) paremini. Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on innovatsiooniosakul 80% ja arendusosakul 70%. Taotleda võib väiksemat summat kui maksimaalne summa. Juhul kui projekti abikõlblikud summad ületavad toetuse piirmäärasid, määratakse maksimaalne toetuse summa ning ülejäänud kulud katab toetuse taotleja. Omafinantseeringu all ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi. Antud paragrahv sätestab ka vähese tähtsusega abi määrusest tulenevad piirangud ettevõtjale. Vähese tähtsusega abi piirsumma on 200 000 eurot jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta kohta kokku. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. Ettevõtjad on omavahel seotud, kui: a) ettevõte omab teises ettevõttes aktsionäride või osanike häälteenamust; b) ettevõttel on õigus ametisse määrata või ametist vabastada enamikku teise ettevõtte haldus-, juht- või järelevalveorgani liikmetest; c) ettevõttel on õigus rakendada teise ettevõtte suhtes valitsevat mõju vastavalt teise ettevõttega sõlmitud lepingule või selle asutamislepingule või põhikirjale; d) ettevõte, mis on teise ettevõtte aktsionär või osanik, kontrollib vastavalt kokkuleppele teiste aktsionäride või osanikega üksi sellise ettevõtte aktsionäride või osanike häälteenamust. Üheks ettevõtjaks peetakse ka ettevõtteid, mis on punktides a–d kirjeldatud suhtes ühe või enama muu ettevõtte kaudu. Ühtlasi arvestatakse vähese tähtsusega abi andmisel VTA määruses sätestatud kumuleerimisreegleid. 3. peatükk Toetuse taotlemine ning nõuded taotlejale ja taotlusele Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja millistele nõuetele peab vastama taotleja ja taotlus. Määruse §-s 10 kehtestatakse nõuded taotlejale. Vastavalt määruse tingimustele saab toetuse taotlejaks olla Eesti äriregistrisse kantud väike- või keskmise suurusega ettevõtja, kuna osaku-tüüpi toetusmeetmete sihtrühm on vastavalt sekkumise eesmärkidele ja toimimisloogikale VKE. Lisaks ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud tingimustele ei tohi ka taotleja üle valitsevat mõju omava isiku suhtes olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust. Täiendavalt seatakse tingimused, mis välistavad otsese seose taotleja ja teenuse pakkuja vahel. Taotleja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik, juhtorgani liige ei tohi olla töötanud projekti kestuse ajal ega ühe aasta jooksul enne projekti algust IOT-s või AOT-s. Juhul kui IOT või AOT puhul on tegemist TA asutuse või kõrgkooliga, ei tohi taotleja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik olla töötanud projekti kestuse ajal ega ühe aasta jooksul enne projekti algust vastava TA asutuse või kõrgkooli struktuuriüksuses, mis osutab taotlejale projektis kirjeldatud teenust. Näiteks, kui teenuse pakkujaks on Tartu Ülikooli Füüsika Instituut ning taotleja juures töölepingu või võlaõigusliku lepingu alusel isik, juhtorani liige, osanik või aktsionär töötab samal ajal või aasta enne projekti algust Tartu Ülikooli Keemia Instituudis, siis esimese tingimuse kohaselt ei vasta taotleja määruse tingimustele ning ei saa antud teenuse pakkujalt teenust tellida. Samas, kuna Tartu Ülikool on TA asutus, siis kehtib talle teine tingimus ning kuna Füüsika Instituut ja Keemia Instituut on erinevad Tartu Ülikooli struktuuriüksused, siis ei ole teenuse pakkuja ja toetuse taotleja vahel otsest seost. Määruse §-s 11 kehtestatakse, et taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid. Määruse §-s 12 sätestatakse nõuded taotlusele. Esitatud taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 ja 2 sätestatud nõuetele. Lisaks peab taotluses elluviidavad tegevused panustama vähemalt ühte § 2 lõikes 5 nimetatud nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda ja selle eesmärkidesse. Antud paragrahv sätestab ka taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid. Esitatavad andmed koosnevad määruses loetletud taotleja ja projekti andmetest, taotleja taotlusele eelnenud kvartali bilansi ja kasumiaruande andmetest, projekti lühikirjeldusest, innovatsiooni- või arendusteenuse hinnapakkumisest koos tegevuste lühikirjeldusega. Hinnapakkumine küsitakse taotluse esitamisel selleks, et taotleja oskaks realistlikult hinnata projekti eelarvet ning kestvust ning oleks saanud esmase tagasiside teenusepakkujatelt projekti elluviimise realistlikkuse osas. Alates 20 000 euro suuruste tehingute puhul tuleb esitada lähteülesanne ja selle alusel koostatud vähemalt kaks sõltumatut ja omavahel võrreldavat hinnapakkumist. Pakkujad on sõltumatud, kui nende osanikud, aktsionärid, liikmed või juhtorgani liikmed ei oma osalust üksteise äriühingus ega kuulu üksteise juhatusse või nõukokku. Kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus. Taotleja peab analüüsima, kas projektil on puutumus § 3 lõikes 5 nimetatud näitajatega ning taotluses kirjeldama tegevusi, mis aitavad kaasa näitajate ja riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisse. Innovatsiooni- ja arendusosaku taotlusele lisaks nõutavate dokumenti puhul on teatav erisus. Nimelt tuleb arendusosaku taotlemisel esitada ka projektiplaan. Kui arendusosakuga taotletakse arendustöötaja kaasamist, tuleb esitada vastava isiku elulookirjeldus (CV) ning haridust või kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide koopiad või väljavõte Eesti hariduse infosüsteemist. Innovatsiooni- ja arendusosaku taotluses tuleb esitada taotleja ja IOT või AOT poolt moodustatava projekti meeskonna liikmete elulookirjeldused. Täiendavalt tuleb esitada volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel, taotleja kontserni liikmete skeem, taotleja kinnitus vastavus määruse §-s 10 toodud nõuetele, taotlejate kinnitus esitatud andmete õigsusekohta. Lõpetuseks tuleb projekti taotlejal kinnitada, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigusi ja järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe. Selle abi kontrollib ja ennetab rakendusüksus tegevuste võimalikku topeltrahastust. Määruse §-s 13 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Toetuse taotlemine toimub jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. Juhul kui registreeritud taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav rahaline summa saab vähemalt võrdseks sekkumise tegevuse eelarve vaba jäägiga, menetletakse taotlusi nende esitamise järjekorras. Taotlus esitatakse rakendusüksusele e- toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Ühtlasi kehtestatakse, et nii innovatsiooni- kui ka arendusosaku toetust on võimalik saada ühel ettevõtjal kuni kaks korda ehk kokku kuni neli osakut, sarnaselt eelmise perioodi sekkumisele. Toetuste saamisel arvestatakse neid projekte, mis on lõpetatud ja mille puhul on tehtud toetuse väljamaksed. Kusjuures arvestatakse antud määruse ja eelmise perioodi määruse alusel antud toetusi. Piirangu kehtestamisel lähtutakse põhimõttest, et osakud on mõeldud ennekõike alustavatele ettevõtjatele esmasteks koostööprojektideks innovatsiooniteenuse pakkujaga. Koostöö tulemusel saadud uue teadmise või toote läbi peaks ettevõtjal avanema võimalus kasvada ning edaspidi viia läbi sarnaseid tegevusi kas omavahenditest või kasutades toetusmeetmeid, mis on suuremamahulised ja eeldavad ettevõtjalt eelnevat kogemust ning suuremat sisemist võimekust. Võimalus mõlemat toetust taotleda kaks korda on seatud sisse seetõttu, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni üheks tunnuseks on ettemääramatus ja ebaõnnestumise võimalus, mistõttu peab ettevõtjatel säilima täiendav võimalus toetusele. Kuna eeldus on, et taotlejal on piiratud kogemus innovatsiooniprojektide elluviimisel ning vähene sisemine võimekus, siis samaaegselt võib elluviimisel olla üks osaku projekt. Selline lähenemine suurendab projekti õigeaegset elluviimise võimalust, sammuti tagab selle, et ettevõtjal on aega projekti tulemusi analüüsida ja hinnata, kas projektile on vaja jätkutegevusi uue osaku näol. 4. peatükk Taotluse menetlemine Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi ning taotluse valikukriteeriume ja - metoodikat. Peatükk sätestab tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks. Määruse §-s 14 sätestatakse taotluse menetlemise kord. Paragrahvis määratakse taotluste menetlemise aeg, innovatsiooniosaku taotluse menetlemiseks nähakse ette 10 tööpäeva ja arendusosaku taotlusele 20 tööpäeva alates taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul. Määruses ei täpsustata, mitme tööpäeva võrra menetlemise aeg võib pikeneda, selle määrab rakendusüksus vastavalt vajadusele, kuna puuduste eemaldamine ja lisateabe esitamine võib erinevatel juhtudel võtta erineva aja. Küll aga lähtutakse põhimõttest, et haldusmenetlus viiakse läbi mõistliku ajaga. Rakendusüksusel on õigus taotlus rahuldamata jätta ilma seda sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. Määruse §-s 15 sätestatakse, kuidas ja millistel tingimustel toimub taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine. Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse vastavaks juhul, kui ta vastab käesoleva määruses ja ühendmääruses sätestatud nõuetele. Nõuetele vastavate taotleja ja taotluse osas tehakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamise otsus. Juhul kui taotleja või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse ilma projekti sisulise hindamiseta. Määruse §-s 16 kehtestatakse arendusosaku valikukriteeriumid ja -metoodika. Arendusosaku nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja nendes kirjeldatud projekte hinnatakse vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus lähtudes määruses toodud arendusosaku taotluse valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega ja tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avamist. Arendusosaku taotluse valikukriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised: Valikukriteerium Osakaal koondhindest 1. Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele. Hinnatakse 50% projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju ettevõtja arengule. 2. Projekti meeskonna pädevus ja võimekus viia ellu projekt ja 30% projekti jätkutegevused. Hinnatakse ettevõttes projektiga seotud inimeste motiveeritust, teadmisi ja oskusi, ettevõtte võimet projekti ellu viia ning innovatsiooniteenuse pakkuja võimekust. 3. Projekti kvaliteet. Hinnatakse projekti realistlikkust, selgust ja 20% tulemuste mõõdetavust, sh hinnatakse ajakava ning eelarve põhjendatust. Kriteeriumi abil hinnatakse nii projekti põhjendatust kui kuluefektiivsust. 4. Projekti panus § 1 lõikes 3 nimetatud strateegia sihi 10% eesmärkidesse ja Eesti 2035 näitajate saavutamisse. Kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning regionaalareng) eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse strateegia riigi pikaajalise arengustrateegia näitajasse kasutamise. Näiteks, valikumetoodikas täpsustatakse, et  regionaalarengu näitajasse panustatakse ainult juhul, kui projekt viiakse ellu väljaspool Harjumaad. Kriteeriumi osakaaludest nähtub, et 4. kriteeriumit käsiteltakse boonuskriteeriumina, mis tähendab, et projektid, mis panustavad horisontaalsetesse teemadesse, saavad lisapunkte. Samas need projektid, mille puhul puutumust puudub, ei hinnata selle võrra madalama hindega. Arendusosaku taotluse hindamisel on rakendusüksusel õigus kaasata täiendavaid eksperte ja moodustada valikukomisjon, kooskõlastades valikukomisjoni moodustamise ja kooseisu rakendusasutusega. Arendusosaku taotlust hinnatakse kriteeriumite lõikes skaalal 0–4, taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. Seega on maksimaalselt võimalik saada koondhindeks 4,4. Valikumetoodika koostab rakendusüksus lähtudes antud paragrahvist, valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega ning avalikustatakse rakendusüksuse veebilehel. Määruse §-s 17 kirjeldatakse innovatsiooniosaku valikukriteeriumeid. Sarnaselt eelmisele perioodile ei anta innovatsiooniosaku projektidele hindeid, vaid viiakse läbi vastavushindamine, mille käigus antakse hinnang, kas projekt vastab kõigile ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava üldistele valikukriteeriumitele. Lõikes 1 hinnatakse, kas taotluses kirjeldatud projekt on kooskõlas asjakohase rakenduskava prioriteedi ja arengukava eesmärkidega ning panustab toetuse eesmärkide saavutamisse. Lõikes 2 hinnatakse projekti põhjendatavust sh kas taotluses on kirjeldatud kitsakoht/probleem, mida projektiga proovitakse lahendada ning kas tegevused ja ajakava on arusaadavad ja asjakohased eesmärgi saavutamise. Lõikes 3 hinnatakse projekti kuluefektiivsust sh kas toetuse summa on kooskõlas planeeritud tegevuste ja seatud eesmärkidega, kas eelarve on realistlik ning kas kulud on põhjendatud. Lõikes 4 hinnatakse, kas toetuse taotleja ja teenusepakkuja meeskond omab piisavata kvalifikatsiooni ja kogemust, et projekt edukalt ellu viia. Lõikes 5 hinnatakse, kas taotluses on analüüsitud puutumust § 3 lõikes 5 toodud näitajatega ning puutumise korral kirjeldatud panust nende saavutamisse. Määruse §-s 18 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Arendusosaku taotluse rahuldamine on seotud valikukriteeriumi lävendiga, mille ületamisel kuulub taotlus rahuldamisele. Taotlused, mis on saanud § 16 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 2,50 ja mida ei ole valikukriteeriumites 1–3 hinnatud hindega alla 2,00, kuuluvad rahuldamisele. Valikukriteeriumi 4 (projekti panus Eesti 2035 sihti ja näitajatesse) hinne alla 2 (puutumus puudub) ei välista taotluse rahuldamist. Vastavad lävendid on kehtinud eelmiste perioodi toetusmeetmete puhul ning on ennast õigustanud. Innovatsiooniosaku taotlused, mis vastavad kõigile § 17 kirjeldatud valikukriteeriumitele, kuuluvad rahuldamisele. Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse tingimusi. Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule projekti elluviimise tingimused ning aruannete esitamise tähtajad ja kord. Määruse §-s 19 kehtestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Taotlejast sõltumata jätab rakendusüksus taotluse rahuldamata juhul, kui menetluses olevate taotluste rahaline maht ületab sekkumise tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja taotlust ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada. Määruse §-s 20 kehtestatakse tingimused ja kord, kuidas toimub taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine. Oluline on, et taotlust saab osaliselt rahuldada üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse rahuldatakse ühendmääruse § 9 lõikes 1 toodud juhtudel. Taotluse osalisel rahuldamisel võib muuta nii toetuse summat kui ka toetatavaid tegevusi. Taotluse osalise rahuldamisega peab nõustuma ka taotleja. Kui taotleja ei nõustu muudatustega või projekti eesmärgid ei ole saavutatavad, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse võib teha ühendmääruse § 9 lõikes 2 sätestatud juhtudel. Tingimusliku rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele enne, kui ta on rakendusüksuse seatud kõrvaltingimused täitnud ning esitanud ka sellekohased andmed rakendusüksusele. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Määruse §-s 21 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise tingimused ja kord. Taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks peab selle algatama kas rakendusüksus või toetuse saaja, lähtudes ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustest ja korrast. Rakendusüksus kontrollib muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning olenevalt taotletava muudatuse iseloomust, viib läbi projekti täiendava hindamise valikukriteeriumite põhjal. Juhul kui muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil, on rakendusüksusel õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus innovatsiooniosaku puhul kuni 10 tööpäeva ja arendusosaku puhul kuni 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. Määruse §-s 22 kehtestatakse, et taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt ühendmääruse või antud määruses nimetatud tingimustel ja juhtudel. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused Määruse 6. peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine ning millised on toetuse maksmise tingimused. Määruse §-s 23 kehtestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimused ja kord. Toetuse saaja esitab aruanded e-toetuse keskkonna kaudu taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustel ja tähtaegadeks. Innovatsiooniosaku saaja esitab vaid lõpparuande. Arendusosaku saaja esitab lisaks lõpparuandele ka vahearuande juhul, kui arendusosaku projekti elluviimise periood on pikem kui 12 kuud. Sellisel juhul on aruandluseperioodi pikkus minimaalselt 6 kuud ja maksimaalselt 12 kuud. Näiteks 15 kuud kestva projekti korral peab arendusosaku saaja esitama minimaalselt ühe vahearuande (kuni esimese 12 kuu kohta) ja lõpparuande (peale projekti lõppemist). Samas on arendusosaku saajal võimalus esitada 2 vahearuannet (n: perioodid 1–6 kuud ja 7–12 kuud) ja lõpparuanne. Lõpparuanne kajastab toetuse eluviimise terviklikku tegevusaruannet, kus toetuse saaja kirjeldab kogu projekti tegevusi ja töid, hindab tulemusi ja tegevuste edukust ja saavutatud eesmärke sh tegevuste kirjeldus, millega panustati Eesti 2035 põhimõtete ja näitajate saavutamisse lähtuvalt taotluses kirjeldatud puutumisele. Lõpparuanne esitatakse 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Arendusosaku vahearuanne on lõpparuandega võrreldes märgatavalt lühem (soovituslikult kuni kaks lehekülge) ning selle eesmärk on saada ülevaade tegevuste hetkeseisust, mistõttu toetuse saaja kirjeldab nii juba teostatud töid ja tegevusi kui ka veel eesseisvaid. Aruannete detailsemad soovituslikud vormid kehtestab rakendusüksus ja avalikustab need e-toetuse keskkonnas. Määruse §-s 24 sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Toetuse maksmise aluseks on tasutud kulud ning toetuse maksmisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24–27 ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustest ja korrast. Ühendmääruse § 18 lõike 1 kohaselt tuleks osakute puhul rakendada lihtsustatud kulusid. Samas antud sekkumise puhul ei anna lihtsustatud kulude rakendamine soovitud eesmärki - osakute puhul tellitakse kindel teenus st üldjuhul esitatakse rakendusüksusele projekti kohta üks (maksimaalselt 2–3) kuludokument. Kuna osakud toetavad väga erinevate innovatsiooniteenuste sisseostmist, ei ole võimalik rakendada standardiseeritud ühikuhinda, kuna võimalike teenuste ring on lai ning pole võimalik igale teenusele kindlat ühikuhinda määrata. Kindlasummalist makset rakendamist pole võimalik teha, kuna ei ole ühtset tüüptulemust, mida tellitakse. Lisaks näitab eelmise perioodi analüüs, et kõik ei küsi maksimaalset toetuse summat, vaid lähtutakse millist teenust ja millises mahus tellitakse. Ühtse määra kasutamist saaks kaaluda vaid arendusosaku puhul, kuna innovatsiooniosaku korral ei ole personalikulud eraldi abikõlblikud. Samas ei ole kohustuslik ka arendusosaku puhul personalikulusid teha st varasem kogemus näitab, et kõik taotlejad ei soovi projekti elluviimiseks enda ettevõttesse arendustöötajat palgata. Ka pole see antud sekkumise eesmärk. Kokkuvõttes, nende argumentide põhjal rakendatakse teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnale kehtivat erandit, mille puhul on võimalik seirekomisjoni loal lihtsustatud kulude kasutamisest loobuda. Kulude tõendamisel tuleb toetuse saajal rakendusüksusele esitada e-toetuse keskkonna kaudu raamatupidamise algdokumendid (edaspidi kuludokumendid). Kulud peavad olema pangaülekande teel tasutud ning kuludokumendi abikõlblike kulude summa peab olema minimaalselt 100 eurot. Rakendusüksusel on õigus kuludokumente menetleda kuni 20 tööpäeva, tähtaega on rakendusüksusel õigus pikendada, juhul kui kuludokumentides ilmneb puudusi, mida pole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada. 7. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja ning rakendusüksuse õigusi ja kohustusi. Määruse §-s 25 kehtestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele peab toetuse saaja kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ja vastama rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta. Juhul kui toetuse saaja soovib vahetada teenusepakkujat, peab ta selle eelnevalt kooskõlastama rakendusüksusega kirjalikus taasesitatavas vormis. Määruse §-s 26 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on muu hulgas õigus toestada toetuse saaja juures kuludokumentide ja projekti elluviimise kontrolli ning nõuda täiendavate andmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus peatada või lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Lisaks on rakendusüksusel õigus vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel. Lisaks ühendmääruses sätestatule on rakendusüksuse kohustuseks teavitada toetuse saajat kolme tööpäeva jooksul tema suhtes vastuvõetud otsusest ning säilitada vähese tähtsusega abi andmisega soetud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest. Lisaks on rakendusüksuse kohustus kontrollida projekti elluviimist, teostada sekkumise rahaliste jääkide seiret ja vajadusel anda ülevaadet rakendusasutusele, esitada toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid ja ülevaateid. 8. peatükk Finantskorrektsioonid Peatükis sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise alused. Määruse §-s 27 kohaselt juhindutakse finantskorrektsiooni otsuse tegemise ÜSS2021_2027 ja ühendmääruses sätestatust. Finantskorrektsioone kohaldatakse juhul, kui toetuse saaja on teinud mitteabikõlblikke kulutusi, on ilmnenud, et toetust ei ole kasutatud eesmärgipäraselt või toetuse saaja on jätnud saavutamata projektis lubatud tulemused ja see on mõjutanud kulude abikõlblikkust. 3. Määruse vastavus EL õigusele Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;  Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;   Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. Määruse mõjud Määruse jõustumine võimaldab Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele paremat ligipääsu innovatsiooniteenuse pakkujate teenustele, mis on oluline eeldus uute või oluliselt täiendatud toodete, teenuste, protsesside ja tehnoloogiate arendamiseks. Viimane omakorda on eeldus konkurentsivõime tõstmiseks ja ühtlasi lisandväärtuse kasvuks. Nimetatu viiakse ellu ettevõtjate teadmiste, oskuste ja võimekuse kasvu kaudu, mis saavutatakse koostööprojektide elluviimise tulemusel. Innovatsiooniosaku kasutamise tulemusel laieneb nende ettevõtjate hulk, kes teevad esmakordselt koostööd mõne innovatsiooniteenuse pakkujaga, kelleks sagedamini on ülikoolid ja teised teadmusasutused. Esmakordse kontakti võimaldamine on oluline VKE-dele, kellel selleks sageli endal ressursse napib. Arendusosak panustab ettevõtja ja innovatsioonipartneri pikaajalisema sünergia loomisse. Ettevõtjatel on võimalus analüüsida püstitatud probleeme mitmekülgselt, et langetada otsus idee arenduspotentsiaali kohta. Projektide elluviimise tulemusena peaks Eestis olema rohkem ettevõtjaid, kes on teinud koostööd mõne innovatsiooniteenuse pakkujaga, omandanud uusi teadmisi ja oskusi, on pädevamad ning oskavad omandatut ära kasutada ettevõttesisestes innovatsiooniprotsessides. 5. Määruse kooskõla seirekomisjoni valikukriteeriumitega 1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja sekkumise eesmärkide saavutamisele: Projekti mõju rakenduskava erieesmärkide ja sekkumise eesmärkide saavutamisele hinnatakse arendusosaku puhul valikukriteeriumis 1 (§ 16 lõike 5 punkt 1). Vastava valikukriteeriumi hinnatakse projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse ja projekti mõju ettevõtja arengule. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise käigus (§ 17 punkt 1). 2. Projekti põhjendatus: Projekti põhjendatust hinnatakse arendusosaku valikukriteeriumis 1 ja 3 (§ 16 lõike 5 punktid 1 ja 3). Hindamiskriteeriumis 1 hinnatakse, kas projekt avaldab positiivset mõju taotleja äritegevusele ja suurendab konkurentsivõimet, kas projekt mõjub taotleja teadlikkuse ja oskuste kasvule. Hindamiskriteeriumis 3 hinnatakse, kas projekt on loogiline ja terviklik, kas projekti eesmärgid on selgelt kirjeldatud, kas projekt on jagatud loogilisteks etappideks ja kas ajakava on realistlik. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise käigus (§ 17 punkt 2). 3. Projekti kuluefektiivsus: Projekti kuluefektiivsust hinnatakse arendusosaku valikukriteeriumis 3 (§ 16 lõike 5 punkt 3). Vastava hindamiskriteeriumis hinnatakse lisaks eelpool toodule ka projekti eelarvet – kas eelarve on realistlik, piisvalt detailselt kirjeldatud, läbipaistev ja kulud toetavad selgelt projekti eesmärkide elluviimist. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise käigus (§ 17 punkt 3). 4. Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia: Taotleja suutlikkust hinnataks arendusosaku valikukriteeriumis 2 (§ 16 lõike 5 punkt 2). Vastava hindamiskriteeriumi all hinnatakse nii taotleja meeskonna motiveeritust, teadmisi ja oskusi, ettevõtte võimekust projekti ellu viia aga ka innovatsiooniteenuse pakkuja võimekust sisuliste tööde teostamiseks. Täiendavalt aitab taotleja suutlikkust projekti ellu viia tagada kehtestatav omafinantseeringu nõue. Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise käigus (§ 17 punkt 4). 5. Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega: Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega hinnatakse arendusosaku valikukriteeriumis 4 (§ 16 lõike 5 punkt 4). Innovatsiooniosaku korral kontrollitakse kooskõla vastavushindamise käigus (§ 17 punkt 5). 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse raames antavate toetuste eelarve on 8 240 000 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering (13% st 1 522 928 eurot) ja taotleja omafinantseering (17% st 2 008 500 eurot). Käesoleva määruse rakendamisega ei kaasne tulusid ega lisakulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused viib läbi rakendusüksus. 7. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 8. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrus esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Keskkonnaministeeriumile. Sotsiaalministeerium kooskõlastas vaikimisi. Pärast tähtaega saabusid Rahandusministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Riigi Tugiteenuste Keskuse kooskõlastused märkustega. Määrus esitati arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, TAIE juhtkomisjonile ja järgmistele ettevõtete esindusorganisatsioonidele:  Eesti Tööandjate Keskliit;  Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon;  Eesti Kaubandus-Tööstuskoda;  Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit;  Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda;  Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit;  Eesti Elektroonikatööstuse Liit;  Eesti Masinatööstuse Liit;  Eesti Puitmajaliit;  Eesti Elektritööstuse Liit;  Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit;  Eesti Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Liit;  Eesti Toiduainetööstuse Liit;  Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit;   Eesti Meretööstuse Liit. TAIE juhtkomisjonile arvamuse avaldamiseks saadeti dokumendid teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjoni liikmetele, kes täidavad TAIE juhtkomisjoni rolli. Tähtajaks saabusid Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Meretööstuse Liidu, Eesti Puitmajaliidu arvamused. Eesti Elektroonikatööstuse Liit esitas tähtajaks oma arvamuse eelnõude infosüsteemis avaliku kommentaarina. TAIE juhtkomisonist laekus vaid Maaeluministeeriumi arvamus, kes kooskõlastas vaikimisi ilma märkusteta. Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Lisa 2 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs Lisa 3 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs Lisa 4 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht  Lisa 1 Märkustega arvestamise tabel Märkuse/kommentaari esitaja Arvestatud/mitte arvestatud Rahandusministeerium Eelnõu § 3 lõike 5 sissejuhatav tekst tuleb Arvestatud. sõnastada järgmiselt: Määruse eelnõus ja seletuskirjas muudetud Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide § 3 lõike 5 sõnastust. saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate: 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 2) hoolivusse ja koostöömeelsuse mõõdik; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus. Eelnõu §12 lõike 1 punkt 5 tuleb sõnastada Arvestatud. järgmiselt: Määruse eelnõus muudetud § 12 lõike 1 5) tegevused §3 lõikes 5 toodud näitajatesse punkt 5. Sõnastust täpsustatud, et taotluses panustamiseks ja riigi pikaajalises tuleb kirjeldada tegevusi, juhul kui on arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide projekti puutumus tuvastatud. ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks; Eelnõu §17 punkt 5 tuleb sõnastada järgmiselt: Arvestatud. 5) Taotluses nimetatud tegevused on kavandatud Määruse eelnõu § 17 punkt 5 sõnastus panustama vähemalt ühte § 3 lõikes 5 toodud muudetud. Sarnaselt eelmisele näitajasse ja aitavad seeläbi kaasa riigi muudatusettepanekule, on ka antud juhul pikaajalises arengustrateegias kinnitatud täpsustatud, et tingimus kehtib juhul kui strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete projektil on tuvastatud puutumus § 3 lõikes saavutamisele. Taotluses on kirjeldatud, milliste 5 nimetatud näitajatega. tegevustega strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aidatakse. Seletuskirjas tuleb kajastada varasemate toetuste Arvestatud. andmete täpsem piirkondlik analüüs, mis eristab Seletuskirja lisas 1 on täpsustatud varasema selgelt maakondlikult määratlemata projektid või toetuse piirkondliku analüüsi ja toetuse kajastab nende tegelikku piirkondlikku jaotust. jagunemist. Seletuskirjas on ekslikult arvestatud kõik kindla maakonnaga sidumata projektid väljaspool Harju- ja Tartumaad ellu viidud projektideks (lause „Sama kinnitas ka 2022. a läbiviidud analüüs, mille kohaselt 44% toetustest läks Harjumaale, 16% Tartumaale ja ülejäänud 40% teistesse piirkondadesse.“), ehkki tõenõoliselt jaotuvad need projektid sarnaselt ülejäänud toetustele ning suurendavad oluliselt Harju- ja Tartumaa projektide tegelikku osakaalu. Seletuskirja tuleb lisada sekkumisvõimaluste Arvestatud. analüüs regionaalse tasakaalustatuse Seletuskirja lisas 1 on täiendatud suurendamiseks, põhjendada valitud sekkumisi sekkumisvõimaluste analüüsi regionaalse ning selgitada nende edasise rakendamise tasakaalustatuse suurendamiseks ning korraldust. põhjendatud milliste sekkumiste abil kavatsetakse regionaalseid erinevusi vähendada. Lisas 1 kajastatud regionaalarengu mõjude juurde Arvestatud. tuleb lisada analüüs iga sekkumise valdkonna Seletuskirja lisas 1 täiendatud kohta regionaalses lõikes, minimaalselt tuleb regionaalarengu mõjude juures sekkumise kajastada piirkondlik info valitud „Eesti 2035“ valdkonna analüüsi regionaalses lõikes. näitaja kohta. Keskkonnaministeerium Kuna tegemist on sekkumisega, mis peab Arvestatud. panustama kliimaeesmärkidesse, leiame, et Seletuskirja täiendatud selgitustega, kuidas toetatavad tegevused peavad rohkem keskenduma antud sekkumine on seotud kliima- ja vähese CO2-heitega majanduse edendamisele, keskkonna eesmärkide saavutamisega. kliimamuutustele vastupanuvõimele ja Valikukriteeriumite puhul on juba kliimamuutustega kohanemisele. Selle arvestatud keskkonna- ja tagamiseks tuleb taotlejal näidata taotletud kliimaeesmärkidesse panustamisega st tegevuste mõju kasvuhoonegaaside projektid, millel on otsene positiivne panus, vähendamisse või nende mõjuga kohanemisse. saavad hindamisel täiendavad 10 protsenti. Seda saab teha täiendades nõudeid taotlusele ja valiku/hindamiskriteeriume. Riigi Tugiteenuste Keskusele Eelnõu § 1 lg 6 p 9: lisada ka EMTAK koodidest Arvestatud. C jaost 19 tegevusalad (koksi ja puhastatud Määruse eelnõu § 1 lõige 6 punkt 9 naftatoodete tootmine). sõnastust täiendatud EMTAK C 19 tegevusalaga. Eelnõu § 8 lõige 5 - palun täpsustada, kas Arvestatud. abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib Määruse eelnõu § 8 lõike 5 sõnastust pikeneda lõikes 4 nimetatud maksimaalne täiendatud järgmise lausega: Pikendamisel periood. võib abikõlblikkuse periood ületada käesolevas paragrahvi lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. Eelnõu 14 lõige 2 - lõikes sätestatakse, et taotluste Arvestatud. puuduste kõrvaldamise tähtaeg tuleb lõikest 2, Määruse eelnõu § 14 lisatud lõige 2, mis kuid lisamata on jäänud viide §-ile. Palun selgitab taotluse menetlemise pikendamist. täiendage. Seirekomisjoni kinnitatud projektide üldiste Selgitame. valikukriteeriumite kohaselt tuleb kõikide Seletuskirja punktis neli on selgitatud projektide puhul hinnata: a) Projekti kooskõla määruse kooskõla seirekomisjoni valdkondlike arengukavadega, mõju valikukriteeriumitega. Arendusosaku rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide projekti kuluefektiivsust hinnatakse tõesti saavutamisele; b) projekti põhjendatust; c) projekti kvaliteedi valikukriteeriumiga: projekti kuluefektiivsust; d) taotleja suutlikkust Projekti kvaliteet. Hinnatakse projekti projekti ellu viia. Palun veenduda, et eelnõu § 16 realistlikkust, selgust ja tulemuste kataks kõiki eeltoodud kriteeriume. Hetkel ei ole mõõdetavust sh hinnatakse ajakava ning võimalik aru saada, kuidas hinnatakse projekti eelarve põhjendatust. Vastavalt kuluefektiivsust ja kas nt projekti kvaliteedi täiendasime § 16 lõige 5 punkt 3 sõnadega kriteerium katab nõutud põhjendatuse eelarve põhjendus. Valikumetoodikaga kriteeriumi. täpsustatakse, kuidas eelarve kuluefektiivsus ja asjakohasust hinnatakse. Eelnõu § 17 - palun projektide hindamiseks Arvestatud. rakendada seirekomisjoni kinnitatud projektide Eelnõu § 17 sõnastust muudetud nii, et üldiseid valikukriteeriume. Hetkel hinnatakse nt oleks üheselt arusaadav, et vastavate taotleja ja taotluse nõuetele vastavust, näitajatesse hindamisel rakendatakse seirekomisjoni puutumust ja seda, kas tegemist on toetatavate kinnitatud projektide üldiseid tegevustega. Eelnimetatud on vastavuse nõuded, valikukriteeriumeid. Vastavalt on mitte hindamiskriteeriumid. Palun tutvuda täiendatud ka seletuskirja, kus selgitatakse, seirekomisjoni kinnitatud projektide üldiste mida iga kriteeriumi puhul hinnatakse. valikukriteeriumite ja -metoodikaga ning teha vajalikud täiendused. Eelnõu § 18 lg 2 - projektide üldise Arvestatud. valikumetoodika punkti 1.2 kohaselt hinnatakse Eelnõu § 18 lõike 2 ja seletuskirja sõnastust jooksval taotlemisel valikukriteeriumide lõikes muudetud. Lävendiks on projekti vastavus või koondina kokku sätestatud lävendile § 17 toodud kriteeriumitele, projekt mis vastavust ja rahuldatakse taotluste rahastamise vastab kõigile kriteeriumitele, vastavad eelarve mahu piires projektid, mis vastavad või seatud lävendile ning kuuluvad ületavad seatud lävendi. Palun viia rahastamisele eelarve mahu piires. innovatsiooniosaku taotluste hindamine projektide üldise valikumetoodikaga kooskõlla. Välistusnimekirja puhul palun lähtuda ERF-i Arvestatud. määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Eelnõu § 6 lõike 5 punkti 10 sõnastust (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa parandatud ning lisatud viide määruse (EL) Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi) 2021/1058 artiklile 7. Seletuskirjas artikkel 7 välistustest. Praegu on eelnõus toodud selgitatud, millised välistused tulenevad RRF-i välistusnimekiri, mis ühelt poolt loob vastavast artiklist. erisusi ning lubab toetada investeeringuid, mida ERF ei luba (ETS-i käitised) ning samuti on fossiilkütuste erandi puhul vajalik lähtuda ERF-i sõnastusest, kuna see on teistsugune kui RRF-is. Meede on kliima kõrvamärgistusega, st peab Arvestatud. panustama otseselt kliimasse. Varasemalt on Eelnõu seletuskirja täiendatud selgitustega, tehtud ettepanek arvestada eelnõus otseselt kuidas meetme tegevused on seotud kliimaeesmärkide saavutamisega. Praegu ei ole keskkonna- ja kliimaeesmärkide ja kuidas ka seletuskirja lugedes selge, et millised meetme abil toetavad tegevused tegevused peaksid panustama kliimaeesmärkide potentsiaalselt võivad eesmärkide täitmisse saavutamisse ja kuidas. panustatud. Seletuskirjas on selgemalt välja toodud ka nutika spetsialiseerumise valdkonnad, mille eesmärkide täitmisse peavad projektid panustama ning selgitatud, millised valdkonna projektid panustavad otseselt keskkonna- ja kliima eesmärkidesse. Määruse § 3 lõikes 1 täpsustatud, et eesmärk on toetata projekte, mis panustavad vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda. Palun riskihindamise tabel korrektselt vormistada Selgitame. - formaadiks Excel. Riskide tabel vormistatud korrektselt Exceli formaadis, allkirjastamise käigus muudab  dokumendihaldussüsteem automaatselt kõik dokumendid pdf formaati. Saabunud arvamuste arvestamine Eesti Elektroonikatööstuse Liit Arendustöötaja määratlus paragrahvis §2 (2) Osaliselt arvestatud. kolmanda taseme hariduse põhjal (BSc, MSc, Määruse eelnõu § 2 mõiste PhD) on tervitatav, kuid nõue "haridust tõendav „arendustöötaja“ selgitus muudetud kraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning järgnevalt: „Arendustöötaja – kõrge vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases kvalifikatsiooniga töötaja, kellel on valdkonnas viimase kümne aasta jooksul" pole vähemalt kolmanda taseme haridust üheselt mõistetav: tekib küsimus, kas " vähemalt tõendav kraad või sellele vastav viieaastane töökogemus" on nõutav ainult kraadi kvalifikatsioon ja vähemalt viieaastane puudumisel või ka teaduskraadi olemasolu puhul. töökogemus asjaomases valdkonnas Seletuskirja põhjal otsustades ei rakendu viimase kümne aasta jooksul.“ viieaastase töökogemuse nõue ainult doktorikraadiga arendustöötaja kaasamisel. Tänastes dünaamilistes tingimustes võiks kaaluda töökogemuse nõude vähendamist ka MSc kraadi korral, näiteks kahele aastale. Lääneriikide TA tööpakkumistes võrdsustatakse PhD kraad enamasti selliselt: MSc + 2a töökogemust või BSc + 5a töökogemust. Innovatsiooni- ja arendusosakute kasutamise Selgitame. võimalus tuleks muuta aastapõhiseks, mitte Määruse eelnõu kohaselt kehtib kahe korra piirates seda 2 korraga kogu ettevõtte ajaloo piirang eraldi innovatsiooni- ja jooksul arendusosaku kohta st kokku on võimalik läbi viia neli osaku projekti. Lisaks arvestatakse vaid käesoleva määruse ja eelmise perioodi määruse alusel antud osakute projekte. Piirang on seatud peamiselt kahel põhjusel. Esiteks tuleneb see sekkumise eesmärgist, milleks on toetada ettevõtja, kellel üldjuhul varasem kokkupuude teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga (TAI-ga) puudub, ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel esmase kontakti loomist ning soodustada võimalikku jätkutegevust. Sekkumise rakendamise käigus selgus, et piirata vaid ühe innovatsiooni- või arendusosaku projektiga ei toeta meetme eesmärki, kuna TAI projektidele omaselt ei pruugi projekt koheselt positiivset tulemust anda. Seetõttu alates 07.04.2020 on võimaldatud mõlemal juhul viia läbi täiendav projekt alternatiivsete võimaluste uurimiseks. Teiseks on sekkumise eesmärkide saavutamiseks oluline, et võimalikult palju erinevaid ettevõtjaid saaksid toetusest kasu ning esmase positiivse kogemuse TAI projekti läbiviimisel ja edasise tõuke tulevikus  rohkem teadus- ja arendustegevusse investeerima. Seetõttu ei ole mõistlik projektide arvu ettevõtte kohta suurendada, kuna eelduslikult unikaalsete ettevõtete arv, keda toetatakse, sellisel juhul väheneks. §14 "Taotluse menetlemine" lõikes (2) on viide Arvestatud. tuvastamata paragrahvi lõikele 2: Eelnõu määruse § 14 lisatud lõige 2. "Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud." Seletuskirjast selgub, et viidet tuleks täpsustada: "ühendmääruse § 6 lõike 2 alusel". Eesti Meretööstuse Liit Arendustöötaja ja arendustöötaja ametikoha Selgitame. uudsuse nõue: Arendustöötajate töökulud on Uudsuse nõue on mõistlik kehtestada ainult töö abikõlbulikud vaid arendusosaku toetuse sisule ja eesmärgile, mitte värvatavale isikule. korral. Arendustöötaja kaasamine ei ole Näiteks, kui ettevõttes töötab tippinsener, kes on kohustus, vaid täiendav võimalus, mis on uue toote arendamisega tegelenud vaid 10-20% loodud peamise tegevuse kõrvale, milleks tööajast ning kelle põhitööks on olemasolevate on toetatavate tegevuste läbiviimine tellimuste täitmine, ei ole mõttekas värvata uue koostöös innovatsiooniteenuse pakkujaga. toote arendamiseks arendusosaku raames täiesti Arendustöötaja uudsuse nõue tuleneb uut töötajat, vaid muuta olemasoleva töötaja põhimõttest, et osakud on suunatud ametikoha eesmärki ja tööülesandeid nii, et see ettevõtjatele, kellel varasem kogemus sh keskenduks arendustegevusele. Uue töötaja sisemine võimekus TAI projektide värbamine suurendab teadusarendusprojektiga elluviimisel puudub või on napp. Seega, kui kaasnevaid riske veelgi ning võib mõnel juhul ettevõtjal on juba arendustöötaja, siis vastav osutuda ületamatuks takistuseks. ettevõtja ei ole sekkumise peamine sihtrühm. Arendustöötaja töö asukoha nõue: Selgitame. Nõue, et arendustöötaja töö asukoht peab olema Väliseksperti on võimalik kaasata, valides Eestis, ei taga värvatava arendustöötaja poolt sobiliku innovatsiooniteenuse pakkuja. nõutava töötasu vastavust Eesti tavapärasele Nõue, et arendustöötaja asukoht oleks töötasule. Töö asukohast tulenevad vaid Eestis ja toetuse saaja sõlmiks temaga töölähetuste kompenseerimise võimalused. lepingu, tuleneb eesmärgist, et projekti Meetme eesmärkide saavutamiseks ei ole oluline, käigus tekiks toetuse saajal sisemine et kogu arendustöö teostataks siseriiklikult, vaid võimekus ja teadmised, mis loodetavasti see, et loodav intellektuaalomand jääks Eestisse. säilivad ka pärast projekti lõppu st Sageli on selle omandi loomiseks hädavajalik arendustöötaja jätkab tööd ettevõtja juures kaasata väliseksperte – Eestis ei pruugi vastavat ka pärast projekti lõppu. teadmust leiduda. Seega on töö asukoha ja töötasu Eesti normidele vastavuse nõue olemuslikult ebavajalik ja takistab (rahvusvahelise) teadmuse kapitaliseerimist. Taotleja ja teenuspakkuja vahelist otsest seost Selgitame. välistav täiendav tingimus: Taotleja ja innovatsiooniteenuse pakkuja Taotlejale seatud täiendav välistav tingimus, vahelist otsest seost välistav tingimus on mille kohaselt taotleja juures töölepingu või seotud ennekõike läbipaistvuse tagamisega võlaõigusliku lepingu alusel töötav isik ega ja vähendada võimalust, et toetust juhtorgani liige ei tohi olla töötanud projekti kasutataks ära sihtotstarbepäratult. kestuse ajal ega ühe aasta jooksul enne projekti algust hangitava teenuse osutaja juures, on Mis puudutab teadmussiiret ja ülikooli ülepingutatud ja teadmussiiret takistav. See toob hargettevõtteid, siis tuletame veelkord kaasa olukorra, kus taotleja ei saa olla ettevõte, meelde, et sekkumise eesmärk on toetada mille mõni töötaja või juhtorgani liige on näiteks ettevõtjaid, kellel puudub varasem kogemus osalenud erialase õppetöö läbiviimises või TAI projekti elluviimisel ja sealjuures doktoriõppe teatud vormides. Samuti välistab see koostöö tegemisel mõne taotlejate hulgast pea kõik ülikooli spin-off innovatsiooniteenuse pakkuja, nt ettevõtted, kelle jaoks inno- ja arendusosak on ülikooliga. Meetme eesmärk on taolisi sageli parim võimalus oma ideed või lahendust esmakontakte võimaldada, toetades valideerida ilma ülikooliga huvide konflikti praktilisi koostööprojekte. Ülikooli sattumata. Asjaolu, et piirang kehtib ülikoolide hargettevõtetel kitsaskohad on pigem struktuuriüksuste lõikes, muudab piirangu ka vajaliku algkapitali kaasamine, äriplaani ja sisutühjaks, sest ülikoolide siseseid allhankeid ei -protsesside arendamine ning juba ole rakendusüksusel kuigi hästi võimalik mahukamata TAI projektide elluviimine. kontrollida ning teadusteenuste osutamine Selleks on teised siseriiklikud ja eeldabki mõnikord mitme erineva rahvusvahelised sekkumised ning struktuuriüksuse kaasamist. programmid. Eesti Puitmajaliit Kahtlemata tuleb toetada VKE’sid ning ka Selgitame. vähemvõimekaid ja alustavaid ettevõtteid, kuid Nõustume, et erinevate sekkumiste abil meetmete kujundamisel võiks suurem fookus olla adresseerib riik eri turutõrkeid sh ka neid, ka keskmistel ja suurettevõtetel, kellel on suurem millega puutuvad kokku suurettevõtjad. maksujõud ning kelle tehtud investeering on Suurettevõtjatel on ligipääs näiteks tõenäoliselt tulemuslikum. Alustavate ettevõtete tootearenduse toetusele, rakendusuuringute risk jätkusuutlikkusele on suur ning seetõttu on ka programmi, ettevõtja arenguprogrammi, riigipoolt suunatud meetmed kõrgema lisaks on ettevõtja TAI teadlikkuse tegevust riskimääraga. Meie seisukoht pole mitte see, et sihtrühmaks samuti suurettevõtjaid. VKEde alustavaid või väikseid ettevõtteid ei tohiks sihtrühmaks valimisel järgitakse meetmetega turgutada, kahtlemata tuleb! Kuid rahvusvahelist kogemust ja juurdunud samal ajal peaks pakkuma võrdväärseid või isegi praktikat, mis on ent tõestanud, kus sarnaste suurema kaaluga meetmeid ka keskmistele ja sekkumiste puhul (innovation voucher) on suurettevõtetele üldjuhul sihtrühm VKEd. Põhjuseks on ennekõike asjaolu, et just VKEde puhul on turutõrge kõige suurem – neil napib nii kogemusi kui ka seetõttu sisemisi innovatsioonivõimekust – ning väiksemahulise toetuse mõju kõige suurem. Ettepanek: tõsta innoosaku toetussumma 35 Selgitame. 000€ni ja arendusosak 70 000€ni. Kui eesmärk on Innovatsiooni- ja arendusosaku tublisti ettevõtete lisandväärtust tõsta, tuleb ellu maksimaalse mahu määramisel oleme viia suuremaid ja olulisemaid muutusi. Need on arvestanud järgmisi aspekte. aga märgatavalt kallimad ja seetõttu peaksid 1) Osakute eesmärk on võimaldada toetussummad olema ettevõttele atraktiivsed ja ettevõtjal, kellel puudub varasem TAI motiveerivad. Paraku praegune 7500€ ja 35 000€ projekti läbiviimise kogemus, koostöös ei ole piisavalt motiveeriv/tehtav innovatsiooniteenuse pakkujaga katsetada innovatsiooniinvesteeringuteks või arendusjuhi ideid, luua prototüüpe, arendada ja testida palkamiseks, kuna ettevõtte reaalsed kulud nende teatud komponenti, viia läbi akrediteerimis, kulude tegemiseks on märgatavalt suuremad sertifitseerimis, standardimist või (innoosaku puhul võiks hinnanguline väärtus olla vastavushindamist, saada 60-100k, arendusosaku puhul 100-150k). intellektuaalomandi alast nõustamist ja abi kaitse taotlemisel. Teisisõnu öeldes, üldjuhul on tegu kas esimese sammuga  suuremahulisema projekti ettevalmistamisel või väga piiritletud innovatsiooniteenuse sisse ostmisega. Peamine eesmärk on pakkuda piiratud sisemise innovatsioonivõimekusega ettevõtetele praktilise innovatsioonikoostöö kogemust. 2) Saadud teadmiste ja kogemuste pealt on ettevõtjal võimalik viia ellu juba suuremahulisemat projekti, milleks on olemas erinevad toetusmeetmed, näiteks rakendusuuringute programm, tootearenduse toetus, rahvusvahelise koostöö toetus jne. 3) 2022. a läbiviidud uuringu tulemused näitasid, et teistes riikides sarnaste sekkumiste toetusmahud jäävad üldjuhul 5000 ja 12 5000 euro vahele. 4) Toetuse mahtu on viimastel aastal tõstetud, et tagada sekkumise eesmärkide täitmine. 2020. aastal tõsteti innovatsiooniosaku maksimaalset mahtu 4000 eurolt 6000 eurole ja arendusosaku mahtu 20 000 eurolt 35 000 eurole. Määruse eelnõu kohaselt tõuseb innovatsiooniosaku maht veelgi ning maksimaalne maht saab olema 7 500 eurot projekti kohta. Kuna mitmed ettevõtted on endale arendusjuhi Selgitatud Eesti Meretööstuse Liidu või projektijuhi palgale võtnud arendustegevuste arvamuse juures. hoogustamiseks, ei tohiks ka nende võimalusi nn diskrimineerida võrreldes teistega, kel ei pruugi ettevõtte nn pudelikael veel leitudki olla. Seetõttu võiks meetmete kujundamisel arvestada ka edasijõudnutega, kel ehk võib arendusjuht palgal olla (ja probleem üles leitud!) aga kellel napib ressursse praktiliste investeeringute tegemiseks. Käesoleva meetme arendustöötaja Selgitame. kvalifikatsiooni puhul võiks piisata 3-4 aastasest Tingimusega hoiame järjepidevust teiste valdkonna kogemusest, praeguse 5 asemel. sarnaste sekkumistega, kus arendustöötaja töökogemuse nõudeks on olnud 5 aastat. 5- aastane töökogemus asjaomases valdkonnas tagab, et arendustöötaja on võimeline viia läbi arendusosaku projekti ning loob ettevõtjale uut vajalikku teadmist. Eesti Toiduainetööstuse Liit Juhime siiski Teie tähelepanu asjaolule, et Selgitatud Eesti Puitmajaliidu arvamuse esitatud tingimuste kohaselt kvalifitseeruvad juures. toetuste saajaks jätkuvalt ainult VKE-d, seega suurem osa Toiduliidu ettevõtetest ei oma antud Lisaks on oluline silmas pidada, et meetmele juurdepääsu. Maaeluministeerium toetab läbi Euroopa Suurematel ettevõtetel on reeglina aga suurem Liidu ühise põllumajanduspoliitika mõjujõud ja sellest tulenevalt paremad toidusektori ettevõtete arendus- ja võimalused nii uudistoodete koduturule viimiseks innovatsioonitegevusi. Euroopa Liidu ühise kui ka ekspordiks. Suuremate etttevõtete põllumajanduspoliitika strateegiakavas on tulemuslikkus toetussummade kasutamisel on ette nähtud sarnase osakute meetme üldiselt kõrgem. Oleme juba varem korduvalt loomine, kus piirangut ettevõte suurusele ei teinud ettepaneku avada antud meede ka ole. suurematele ettevõtetele ning tingimusi suunata/võrdsustada omaosaluse diferentseerimise kaudu. Toiduliidu hinnangul antud meetme tulemuslikkus selle avamisest suuremale ettevõtete ringile ainult paraneks. Seega teeme ettepaneku laiendada meetme sihtgruppi ka suurtele ettevõtetele. Soovime lisaks Teie tähelepanu juhtida ka Selgitatud Eesti Puitmajaliidu arvamuse toetussummadele, mis moodustavad juures. innovatsiooniosaku puhul 7,5 tuhat eurot ja arendusosaku puhul 35 tuhat eurot ja mis pole eelneva teotusperioodiga võrreldes oluliselt muutunud. Eelmisel toetusperioodil olid toetussummad vastavalt 6 tuhat eurot ja 35 tuhat eurot. ETAG-i poolt 30. detsembril 2022 avaldatud statistika kohaselt oli Eestis keskmise teadusprojekti maht vastutava täitja kohta 57,8 – 79,1 tuhat eurot (vastavalt nais- ja meesteadustöötajatel). Toiduliidu hinnangul ei ole eelnõu kaasas käinud viimastel aastatel toimunud kiire inflatsiooniga ning seetõttu on toetusummad jäänud korraliku teadusprojekti läbiviimise seisukohast ajast maha. Eelnevast tulenevalt teeb Toiduliit meetme tulemuslikkuse parandamiseks ettepaneku suurendada arendusosaku toetussummat vähemalt keskmise teadusprojekti mahuni.  Lisa 2 Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vahel vaheliste seoste analüüs „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Meede tasemel otsene seos puudub. Meede toetab ühiskonna erinevatesse gruppidesse kuuluvate inimeste eneseteostusvõimalusi ning parendab nende võimalusi tegeleda ettevõtluse ja innovatsiooniga. Meede on eelkõige suunatud alustavatele ettevõtjatele, kel puudub varasem kogemus teadus- ja arendus- ning innovatsiooniprojektide elluviimisega. Meede võimaldab ettevõtjal saada esmaseid kogemusi ja vähendab innovatsioonitegevuste läbiviimisega seotud riski. Sekkumise tulemusena saab ettevõtja uue teadmise või toote, mis aitab kasvatada ettevõtte konkurentsivõimet. Sekkumise tasemel on võimalik vaid tagada, et teavitustöö käigus kaastakse kõiki huvigruppe ning kõiki taotlus koheldakse võrdselt. Sekkumise käigus toetatud projektid võivad kaudselt panustada erinevate ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid võimalusi pakuvad. Vastava hinnangu annab iga taotleja projekti taotluses. Eesti majandus on Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik uuendusmeelne ja teaduspõhine Sooline võrdõiguslikkus Valdkonna suurimaks väljakutseks on, et naiste loodud ja juhitud ettevõtteid on vähem. Sammuti tegutsevad naisettevõtjad pigem vähem tehnoloogiapõhistes valdkondades. Naisettevõtjatel on rohkem raskusi rahaliste vahendite ja kapitali hankimisel ning kapitali kaasamisel. Sammuti on naisettevõtjad vähem riskijulged ning nende ettevõtted tegelevad vähem arendus ja innovatsioonitegevustega. Lisaks pole naisettevõtjatel alati ligipääs ettevõtlusvõrgustikele ja ettevõtluse arendamisega seotud infole. Antud toetust saavad taotleda kõik VKE-d olenemata nendes töötavate füüsiliste isikute soost, sama põhimõte kehtib ka füüsiliste isikute kohta teenusepakkujates. Toetus on suunatud neile ettevõtjatele, kes varasemalt pole arendus- ja innovatsioonitegevustega kokku puutunud või kes näevad nendes tegevustes suurt riski ning kellel pole selleks piisavat kapitali. Seega aitab antud meede lahenda mõnda eelpool nimetatud väljakutset. Arvestades toetuse väikest mahtu ning seda, et eesmärk ei ole uute ettevõtete loomist toetada, ei ole võimalik kahjuks lahendada väljakutset, et Eestis on vähe naiste loodud ja juhitud ettevõtteid. Toetusmeetme teavitustegevuse abil on aga võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikust võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjaid taotlema. Antud toetusmeetme eelarves pole täiendavaid vahendeid lisategevusteks, küll on võimalik seda teha rakendusasutuse muude tegevuste eelarvest. Sekkumise abil toetatud projektides võib olla puutumus soolise võrdõiguslikkuse teemadega, vastav hinnang antakse projekti taotluses. Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus Sekkumisel on kaudne seos ligipääsetavuse teemadega, ennekõike läbi toetuse abil loodevate erasektori teenuste ja toodetega. Sekkumise tasemel ei ole võimalik antud teemat analüüsida ega võimalike lahendusvõimalusi pakkuda, kuna meede ei käsitle konkreetse valdkonna, teenuse, infrastruktuuri või toote arendamise toetamist. Seetõttu antakse hinnang puutumuse kohta projekti tasemel taotleja poolt taotluses. Panus Eesti 2035 näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Regionaalne tasakaalustus Toetav mõju – toetuse tegevuste elluviimisel arvestatakse piirkondade vaheliste erinevuste vähendamisega. Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondade vahelised erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning inimestel võimalus saada tasuvat tööd oleks eri piirkondade lõikes tagatud ühtlasemalt. Sekkumise panust regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest“. Ettevõtete tootlikkus (SKP hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2020.a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkondades kõigest 51-56% vahele ning viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal 45%). Kõige kiiremas tempos on ELi keskmisele lähemale liikumas jätkuvalt Põhja- ja Lõuna-Eesti. Ülejäänud NUTS3 piirkondade lähenemine on aastatel 2018-2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%). Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida-Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikro- ja väikeettevõtted. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020 ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkuse hindamise (edaspidi hindamine) põhijäreldus oli, et toetused jagunevad piirkonniti ebavõrdselt ning seeläbi suurendavad piirkondlikud erinevused. Samas tõdeti, et „seejuures ei tähendaks see regiooniti erinevate toetuste väljaarendamist, vaid senisest suuremat tähelepanu ettevõtte elukaarel põhinevale lähenemisele, et tagada arenguvõimalused ka väiksema võimekusega ettevõtjatele.“ Hindamisel detailsemat regionaalset analüüsi ei viidud läbi „analüüs ja statistiline üldistus detailsemal regionaalsel (nt üksikute maakondade) tasandil sekkumise tegevuste kaupa ei ole võimalik seoses piiratud vaatluste ehk vähese toetatud ettevõtete arvu tõttu. Arvestada tuleks ka sellega, et ettevõtted võivad tegutseda rohkem kui ühes maakonnas, samuti võib registreeritud tegevuskoha aadress erineda ettevõtte majandustegevuse asukohast. Detailsema regionaalse analüüsi läbiviimisel võib sellisel juhul hindamisel kasutatavat valimit kitsendada, jättes hindamisest välja selliste tegevusalade ettevõtted, mis suure tõenäosusega võivad tegutseda rohkem kui ühes piirkonnas.“ Samas hindamise käigus kogutud toetuse saajate tagasiside põhjal hindasid 61% toetuse mõju regionaalsele arengule toetavaks. 2022. a läbiviidud analüüsi andmete põhjal 45% toetustest läks Harjumaale, 16% Tartumaale, 22% teistesse maakondadesse ning 17% olid üleriiklikud ja maakondade vahelised projektid. Eeldades, et üleriiklikud ja maakondade vahelised projektid jaotuvad sarnaselt ülejäänud projektidega, viidi maakondlikult määratletud projektidest 54% ellu Harjumaal, 19% Tartumaal ja 27% teistes maakondades. Detailsema analüüsi läbiviimiseks käesoleval hetkel andmed puuduvad, kuna eelmise perioodil sama sekkumise puhul puudus regionaalse tasakaalu edendamise põhimõtete juurutamine määruse tegevustes, millest tulenevalt ei ole kogutud eraldi andmeid toetuse saajate ja toetuse tegevuste mõjust regionaalse jaotumise kohta. Sihtrühma detailset analüüsi avalike andmete põhjal läbi viia ei olnud võimalik, kuna Statistikaamet esitab andmeid maakonniti vaid ettevõtete puhul, kus on 20 ja enam töötajat. Käesoleva sekkumise sihtrühmaks on VKE ning osakute analüüs näitas, et keskmiselt toetuse saanud ettevõttes töötab 5-10 töötajat. 20 ja enam töötajaga ettevõtetest tegutses 2021. aastal Harjumaal 57% ning Tartumaal 11% ettevõtetest, teistes maakondades 32%. Regionaalse tasakaalu suurendamiseks peaks sekkumise eelarvest jõudma väljapoole Harju- ja Tartumaad toetusi vähemalt samas proportsioonis sihtrühma ettevõtete tegevuskohaga, või pigem isegi rohkem. Regionaalse arengu tegevuskava juurprobleemi „piirkondlikud erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ja ligipääsus kapitalile“ kirjelduses tõdeti ka, et „Ettevõtlusarengu ja innovatsiooni toetus- jm rahastamismeetmete piirkondlik jaotus on viimastel aastatel olnud pigem ettevõtlusarengu piirkondlike erinevuste vähendamise seisukohast soodne. Selline piirkondlik jaotus tuleb suures osas siiski põllumajandus- ja kalandusfondi ja regionaalarengu meetmete arvelt. Kuigi ka ilma nende meetmete osata ei ületa Harjumaale läinud toetuste osa ettevõtte kohta Eesti keskmist, on märgatavalt tagasihoidlikumate ettevõtluse arengunäitajatega Valga-, Võru- ja Läänemaale jõudnud toetusvahendeid vähem kui 65% riigi keskmisest. Toetuste sellisele jaotusele vaatamata on ettevõtlusarengu piirkondlikud erinevused püsinud endistviisi suured.“ Järgnevalt on esitatud regionaalseid erisusi vähendavate sekkumisvõimaluste analüüsi tulemused: 1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – rakendusüksuse omategevuste ja koostöös teiste osapooltega on võimalik paremini suunata informatsiooni ja nõustamist väiksema taotlemisaktiivsusega piirkonda ehk väljapoole Harju ja Tartu maakonda. 2) Võimekus arendavate tegevuste kavandamine – selleks on eraldi meede planeeritud, osakute sekkumise eelarves sellisteks tegevusteks eelarvet ette nähtud pole. 3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – tingimused on võimalikult lihtsad, kuna sekkumise eesmärk on aidata neid ettevõtteid, kes on vähem võimekad, vähem teadlikud ja väiksema riskijulgusega. Ilma struktuuritoetuste tingimustega vastuollu minemata ei ole võimalik tingimusi lihtsustada. 4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – probleem, mida sekkumine lahendab, on igas piirkonnas sarnane, seega ei ole õigustatud piirkondlik kavandamine. 5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne. 6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – sekkumises ei tehta investeeringuid ega eriprojekte. 7) Toetusskeemi piloteerimine teatud piirkonnas – väljakujunenud sekkumine, mis ei vaja piloteerimist. 8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – toetusmäärad on niigi võimalikult kõrged, et tagada ka vähem võimekamate ettevõtete osalemine. Samas pole õigustatud madalama toetusmäära seadmine Harjumaal, sest ka Harjumaal on piisavalt ettevõtteid, kelle võimekus on madal. 9) Teatud piirkondadele reserveeritud teotusvahendid – taotlemine toimub jooksva taotlusvooruna ja eelmise perioodi näitel on taotlusvoor avatud enamus struktuurivahendite perioodist. 7-aastane periood peaks tagama, et kõik ettevõtted, kes on toetusest huvitatud, saavad taotluse esitada. Kuna toetust ei anta pingerea alusel vaid neile, kes ületavad lävendi, ei ole ohtu, et ükski sobiv ettevõtte ja projekt jääks rahastamata. 10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – piirkondlik boonuspunktide andmine võib aidata projekte, mis küll kriteeriumite lõikes ületavad lävendi aga mille koondhinne jääb alla lävendit. Seega võib mõjuda positiivselt vähem esindatud piirkondade projektide edukusele.  11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – kuna põhine abikõlblik tegevus on innovatsiooniteenuse sisse ostmine, ei ole võimalik piirkonniti seda erinevalt rakendada. Kokkuvõtlikult, kuna meede on juba loodud selliselt, et see arvestab ja on pigem suunatud vähemvõimekamate ettevõtete arendamisele, taotlusvoor on pidevalt avatud ning taotlemise tingimused lihtsustatud, siis tõenäoliselt enamus sekkumisvõimalustel ei ole otsest mõju toetatud projektide suhtarvu kasvule väljaspool Harju ja Tartu maakonda. Küll aga omab selget potentsiaalset mõju regionaalsete erinevuste vähendamisele taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine väiksema taotlemisaktiivsusega piirkondades. Selleks on planeeritud järgmised tegevused: -Rakendusüksus korraldab toetusmeetmete infoseminari eri piirkondades või tagab kõigile potentsiaalsetele toetuse saajatele võrdse ligipääsu, kasutades selleks erinevaid digilahendusi. -Tõhustakse koostööd maakondlike arenduskeskustega, tagamaks paremat regionaalset kaetavust ning informeeritust ja ligipääsetavust teenustele igas maakonnas. Vajadusel nõustatakse eraldi maakondlike arenduskeskusi toetuste osas. -Jagatakse informatsiooni maakondlikele arendusorganisatsioonidele, eelkõike läbi Eesti Linnade ja Valdade Liit. -Rakendusüksus ja/või -asutus tutvustab meedet Rahandusministeeriumi korraldatud maakondlikel infopäevadel ja seminaridel ning jagab informatsiooni läbi asjakohaste uudiskirjade. -Ettevõtluse- ja innovatsiooniteadlikkuse kasvatamise käskkiri tegevuste planeerimisel ja elluviimisel järgitakse tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kui elluviija tuvastab tegevuste osaluses regionaalset tasakaalustamatust, siis võtab elluviija selle leevendamiseks ette täiendavaid asjakohaseid tegevusi. Toetuse andmisega seotud põhilisi indikaatoreid (kvantitatiivseid, näiteks toetuse taotlemise üldine aktiivsus, projektide maht, regionaalne jaotus, teenusepakkujate jaotus ning kvalitatiivseid, näiteks taotlejate tagasiside toetuse tingimuste, toetuse mahu ja teenusepakkujate osas) seiratakse regulaarselt ning juhul, kui tuvastatakse toetuse andmisega seotud kitsaskohti (näiteks madal taotlemisaktiivsus, suurenenud regionaalsed erinevused, toetuse eesmärkide saavutamist takistavad toetuse tingimused), viiakse toetuse tingimustesse sisse vajalikud muudatused või kavandatakse täiendavaid teavitus- ja nõustamistegevusi. Samuti võetakse arvesse rakenduskava vahehindamise ning Eesti 2035 sihtidesse panustamise hindamiste tulemusi. Panus Eesti 2035 näitajasse: väljaspool Harjumaad loodud SKP elaniku kohta EL 27 keskmisest. Keskkond/Kliima Sekkumisel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Sekkumise raames toetatakse projekte, mis vastavad nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ja panustada energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks tuule- või bioenergia valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate ja komponentide ning digitaliseeritud energiasüsteemide arendamist. Täiendavalt toetatakse lahendusi, mis aitavat energiat säästa, näiteks energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste või nutikate ja säästlike transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide ning -süsteemide optimeerimine. Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära toormeid ning tootmises tekkivaid jäätmeid. Samuti on olulisel kohal tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning tootmiskõrvalsaadusi- ja jääke kasutada teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike toodete ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide tootmist. Digilahendused igas valdkonnas fookusvaldkonna üldine eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua, pakkuda ja kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada turvaline küberruum. Antud fookusvaldkonnas toetatakse muuhulgas projekte ja tegevusi, mis loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid energeetikas, ehituses ja transpordis ning mille eesmärk on parendada elukeskkonda ja vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa kliimaeesmärke. Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks intelligentsed transpordisüsteemid (optimeerimine, ressursside parem kasutamine), intelligentsed tänavavalgustused, robotiseerimine ja automatiseerimine, arukad energiavõrgud. Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid. Panus Eesti 2035 näitajasse: ressursitootlikkus.  Lisa 3 „Ei kahjusta oluliselt“ (DNSH) analüüs Rakenduskava DNSH analüüsi4 järeldus oli, et meetmel 21.1.1 „Ettevõtluse ja innovatsiooni edendamine/konkurentsivõimelise ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna tagamine“ ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest keskkonnaeesmärgist. Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH analüüs on täiendavalt toodud järgmises tabelis: Kas meede võib Jah Ei Põhjendus potentsiaalselt oluliselt kahjustada järgnevaid keskkonnaeesmärke Kliimamuutuste X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute leevendamine teenuste ja toodete arendamine võib tuua kaasa teatud määral kasvuhoonegaaside heite tõusu, mis tuleneb kohapeal täiendavate toodete tootmisest või teenuse kasutamisest. Samas nagu lisas 1 on toodud, siis enamus nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondi toetavad selliste toodete, teenuste ja tehnoloogiate arendamist, mille eesmärk on majandustegevuse põhjustatud kasvuhoonegaaside heite vähendamine. Kliimamuutustega X Vt eelmist. kohanemine Vee- ja mereressursside X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute säästev kasutamine ja teenuste ja toodete arendamine lähtub kaitse ressursisäästlikkusest. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondades on samuti välja toodud, et läbivalt toetatakse tegevusi, mis aitavad kaasa ressursside säästlikumale kasutamisele. Ringmajandus, sh X Sekkumisel on otsene positiivne mõju jäätmetekke vältimine ja ringmajandusele ning jäätmetekke kaitse vältimisele ja kaitsele. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna ressursside väärindamine üheks alamtegevuseks on teisese toorme ja jäätmete väärindamine. Alamtegevuse eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke ressursse kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. 4 https://pilv.rtk.ee/s/d8r9aX3kARtwH5z  Reostuse vältimine ja X Otsene negatiivne mõju puudub. Uute kontroll (õhk, vesi ja toodete ja teenuste arendamine aitab maapind) vähendada reostuse võimalusi, samuti on fookusvaldkondade teekaartide koostamisel välja toodud ühe fookusteemana tehnoloogiate arendamine, mida kasutatakse õhu, vee ja maapinna seiramiseks. Bioloogilise X Otsene negatiivne mõju puudub. Jällegi on mitmekesisuse ja nutika spetsialiseerumise ökosüsteemide kaitse ning fookusvaldkondade eesmärkide ja toetavate taastamine tegevuste valimisel lähtud põhimõtetest, et loodavad tehnoloogiad, tooted ja teenused peavad toetama bioloogilise mitmekesisuse, ökosüsteemi kaitse ja taastamisega. Kokkuvõtlikult, antud sekkumine rakendamine ei põhjusta olulist kahju keskkonnale. Pigem on sekkumisel kaudne positiivne mõju keskkonnaeesmärkide saavutamisele, kuna aitab kaasa uute toodete ja tehnoloogiate väljatöötamisele, mis on ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid kõrvalprodukte või tootmisjäätmeid teisese toormena.  Lisa 4 Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht (eraldi fail) -864235 -144145 0 0 Määrus delta_regDateTime \* MERGEFORMAT 10.02.2023 nr delta_regNumber \* MERGEFORMAT 8 delta_docName \* MERGEFORMAT Perioodi 2021–2027 innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadus e § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027 ) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava ) meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.14 „Innovatsiooni- ja arendusosak“ elluviimiseks toetuse andmist. (2) Toetus panustab rakenduskava prioriteeti „ Nutikam Eesti ” erieesmärgiga (i) „ T eadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine “ ja on suunatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukavas 2021–2035“ nimetatud eesmärkide täitmisele. ( 3 ) Määruse alusel toetatavate projektide tegevused aitavad kaasa Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengu strateegia „Eesti 2035” (edaspidi Eesti 2035 ) sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik” ja selle alamsihi „ Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine “ eesmärkide saavutamisse ning arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 , millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid. ( 4 ) Määruse alusel antav toetus on vähese tähtsusega abi Euroopa Komisjoni määrus e (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8 , edaspidi VTA määrus ) ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse § -s 33 sätestatut . ( 5 ) Määruse alusel ei anta toetust VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. ( 6 ) Määrust ei kohaldata Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatoris (EMTAK 2008) avaldatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102); 2) vahendamine, hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G), välja arvatud mootorsõidukite ja mootorrataste hooldus ja remont; 3) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 4) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120); 5) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R 920); 6) finants- ja kindlustustegevus (EMTAK 2008 jagu K); 7) juriidilised toimingud ja arvepidamine (EMTAK 2008 jagu M 69), peakontorite tegevus ja juhtimisalane nõustamine (EMTAK 2008 jagu M 70), reklaamindus (ka on-line reklaamindus) ja turu-uuringud (EMTAK 2008 jagu M 73); 8) rentimine ja kasutusrent ning ajutise tööjõu rent (EMTAK 2008 jagu N 77 ja EMTAK 2008 jagu N 782) ; 9) kivi- ja pruunsöe kaevandamine (EMTAK 2008 jagu B 05) , nafta ja maagaasi tootmine ja tootmist abistavad tegevusalad (EMTAK 2008 jagu B 06 ja B 091) ning koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 19) . (7) Toetus t taotle takse ning toetuse kasutamisega seotud tea vet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse ning taotlus- ja aruandevormid ning juhendid tehakse kättesaadavaks Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse s nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna s (edaspidi e-toetuse keskkond ). (8 ) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „ Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus ). § 2. Terminid (1) A rendusosak – sihtotstarbeline toetus § 6 lõikes 2 sätestatud tegevuse hankimiseks innovatsiooniteenuse pakkujalt, tegevuse elluviimiseks vajalike materjalide soetamiseks ning arendustöötaja palkamiseks. (2) Arendustöötaja – kõrge kvalifikatsiooniga töötaja, kellel on vähemalt kolmanda taseme haridust tõendav kraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja vähemalt viieaastane töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul. Doktoriõppe kestus asjaomases valdkonnas on võrdsustatud töökogemusega. Arendustöötaja ei tohi tegeleda müügitööga, olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega olla vähemalt aasta varem alates taotluse esitamisest taotleja juures töölepingu või töövõtulepingu alusel töötav või tegutsev isik. (3) Innovatsioon – teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punktis 5 sätestatud tegevus. (4) Innovatsiooniosak – sihtotstarbeline toetus § 6 lõikes 2 nimetatud te gevuse hankimiseks innovatsiooniteenuse pakkujalt. (5) N uti ka spetsialiseerumise fookusvaldkond – üks järgmistest Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021 – 2035 fookusvaldkondadest , milleks on digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine , nutikad ja kestlikud energialahendused . (6) N õustamine – individuaalne tegevus, mille käigus innovatsiooniteenuse pakkuja innovatsiooniosaku raames (edaspidi IOT ) või innovatsiooniteenuse pakkuja arendusosaku raames (edaspidi AOT ) pakub teenuse tellijale esitatud probleemi kõrvaldamiseks metoodilist, informatiivset või tehnilist teavet. Nõustamise tulemusena valmib IOT või AOT välja töötatud individuaalne lahendus tellija esitatud probleemi kõrvaldamiseks. Nõustamise lõppedes jääb IOT või AOT oskusteave IOT- le või AOT-le ning IOT või AOT annab nõustamistegevuse tulemi üle tellijale . Nõustamine ei ole taotleja ettevalmistamine taseme- või erialakoolituse eksamite sooritamiseks . (7) P rojektiplaan – projekti kõiki aspekte hõlmav koonddokument, mis sisaldab projekti probleemipüstitus t , eesmärk i , meeskon na kirjeldust , tegevuskava, eelarve t , finantseerimiskava, riskianalüüs i , projekti eeldatav at tulem it ja selle rakendami st . (8) V ahendamine – vahendaja, maakleri ja kaupleja tegevus, kes viib kokku teenuse ja tehingu osapooli või korraldab äritehinguid teenuste või toodete loojate nimel, teenides sellelt tegevuselt tulu . (9) Väikese ja k eskmise suurusega ettevõtja – ettevõtja, kes vastab Euroopa Komisjoni määruse (EL) 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokku sobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus ) lisa I artikli 2 punkti de s 1 , 2 või 3 sätestatud kriteeriumitele (edaspidi VKE ). § 3 . Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on VKE konkurentsivõime suurendamine uuenduslike ja kõrgema lisandväärtusega toodete, teenuste ja tehnoloogiate väljatöötamise kaudu , mis panustab vähemalt ühte nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonda . Eesmärk saavutatakse teadmiste- ja tehnoloogiasiirde, intellektuaalomandi kaitse alase võimekuse kasvu ning koostöö tihendamise kaudu teadus- ja arendusasutustega , nõustamis t ja insenertehnilisi teenuseid pakkuvate ettevõtjatega või eeluuringuid ning tootmis- ja tehnoloogiaalast nõustamist pakkuvate organisatsioonidega . (2) Toetuse andmise alaeesmärgid on: 1) toetada kontaktide loomist toetuse saaja ja innovatsiooniteenuse pakkuja vahel; 2) toetada innovatsiooniga seotud jätkutegevusi ning võimaldada VKE-l saada oma uuendusliku idee teostatavuse ja tasuvuse kohta teavet. ( 3 ) Toetuse andmine panustab meetme te nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse : 1) toetatavad ettevõtjad; 2) toetustega toetatavad ettevõtjad; 3) teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad. ( 4 ) Toetuse andmine panustab järgmiste meetme te nimekirja tulemusnäitajate saavutamisse : 1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust; 2) VKEd , kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta. (5) Eesti 2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist , tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega : 1) soolise võrdõiguslikkuse indeks ; 2) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik ; 3) ligipääsetavuse näitaja ; 4) v äljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku ko h ta E uroopa L iidu 27 keskmisest ; 5) ressursitootlikkus. § 4 . Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_ 2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. § 5. Vaidemenetlus ( 1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotl use rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus. ( 3 ) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panusta b §-s 3 nimetatud eesmärgi, tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse ning mis on suunatud taotleja jaoks uudse lahenduse arendamisele ning mille teostamiseks puuduvad taotlejal ressursid, teadmised, oskused või kogemused. (2) Toetatavad tegevused on: 1) akrediteerimine, sertifitseerimine, standardimine ja vastavushindamine; 2) metroloogiateenus; 3) patendi, kasuliku mudeli või tööstusdisainilahenduse õiguskaitsealane nõustamine või registreerimise teel kaitse taotlemine ; 4) prototüübi valmistamine; 5) tehnoloogiliste komponentide arendus, testimine ja demonstreerimine; 6) tootekatsetuse ja tööstusliku eksperimendi korraldamine või üldise grupierandi määruse artikli 2 punktis 87 sätestatud teostatavus uuringu läbiviimine ; 7) toote- ja teenusearenduse tehnoloogiaalane nõustamine. ( 3) L õike 2 punktis 7 nimetatud tegevust toetatakse sama lõike punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 nimetatud tegevuste käigus. (4) Toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele E uroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 , millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artikli 17 tähenduse s . ( 5 ) Toetust ei anta järgmis tele tegevus tele : 1) tasemeõp p e , täiendus koolitus e või õppereisi läbiviimine ; 2) ärimudeli loomine, muutmine või täiendamine; 3) tootmiskorralduse, kvaliteedistandardi ja -juhtimise alane nõustamine; 4) disainilahenduse väljatöötamine ja juurutamine; 5) veebilehe ja e-poe loomine; 6) rutiinne tarkvara arendamine ja uuendamine; 7) ettevõtte siseste protsesside või teenuste arendamine; 8) kirjanduse või andmebaasi alusel teostatavusuuringu läbiviimine; 9) turu-uuringu läbiviimine ; 1 0 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artiklis 7 sätestatud tegevused. § 7. Kulude abikõlblikkus ning nõuded innovatsiooniteenuse pakkujale innovatsiooniosaku ja arendusosaku raames (1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega . (2) Abikõlblikud on § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks IOT- lt või AOT-lt vajalike sisseostetava te teenus t e kulud vastavalt §-s 9 sätestatud toetuse maksimaalsele summale ja osakaalule ning taotluse rahuldamise otsusele. ( 3 ) IOT on: 1) akrediteeritud isik või patendivolinik; 2) juriidiline isik, kellega on valdkonna eest vastutav minister sõlminud halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras halduslepingu riigietaloni labori ja metroloogia keskasutuse ülesannete täitmiseks; 3) standardimisorganisatsioon ja akrediteerimisasutus; 4) juriidiline isik, mis osutab insenertehnilisi teenuseid (EMTAK 2008 kood on 7112 inseneritegevused ning nendega seotud tehniline nõustamine), millel on meeskond tööde teostamiseks ja mille antud tegevusala müügitulu toetuse taotluse esitamisele eelneval majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot; 5) riigihalduse ministri 20. jaanuari 2016. a määruse nr 5 „Toetuse andmise tingimused regionaalsete kompetentsikeskuste arendamiseks” alusel toetust saanud tegutsev kompetentsikeskus; 6) positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA asutus ) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 tähenduses; 7) väliskaubandus- ja ettevõtlusministri 22. oktoobri 2014. a määruse nr 89 „Tehnoloogia arenduskeskuste toetamise tingimused” alusel toetust saanud äriühing; 8) õppeasutus, millel on Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” alusel kõrgharidustaseme õppe läbiviimise õigus või samaväärne välisriigi kõrgkool (edaspidi kõrgkool ) . ( 4 ) AOT võib lisaks lõikes 3 nimetatutele olla ka juriidiline isik, millel on meeskond tööde teostamiseks ja mille antud tegevusala müügitulu toetuse taotluse esitamisele eelneval majandusaastal oli suurem kui 50 000 eurot ja mis osutab teenust järgmistes valdkondades: 1) infotehnoloogiaalane teenus (EMTAK 2008 kood 6201); 2) biotehnoloogiaalane teadus- ja arendusteenus (EMTAK 2008 kood 7211); 3) teadus- ja arendustegevus muude loodus- ja tehnikateaduste valdkonnas (EMTAK kood 7219). (5) Lõike 3 punktis 4 ning lõikes 4 nimetatud IOT ja AOT tegevusvaldkondade puhul võib aluseks võtta ka teenuseosutaja EMTAK koodile vastava tegevusala NACE koodi. ( 6 ) Arendusosaku raames on täiendavalt abikõlblikud järgmised kulud: 1) arendustöötaja , kellega on sõlmitud tööleping, personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktide le 1 ja 4 , tingimustel, et arendustöötaja töötab taotleja juures vähemalt 0,2 töökoormusega, töötades projekti heaks minimaalselt kaheksa tundi nädalas töö asukohaga Eestis; 2) projekti tegevuste elluviimiseks vajalike materjalide kulu , mida kasutatakse projekti elluviimise jooksul ja mis ei ole materiaalne vara. (7) Arendustöötaja personalikulu maksimaalne määr on 50 protsenti ja materjalide kulu maksimaalne määr 25 protsenti kogu projekti abikõlblikust summast. ( 8 ) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse § -s 17 loetletud kuludele : 1) tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikute vahel tehtud tehingute kulu; 2) arendustöötaja personalikulud juhul kui arendustöötaja töötab taotluse esitamise ajal taotleja juures, täidetakse olemasolev töökoht või taotleja juures töötav töötaja asendatakse; 3) käibemaks; 4) muud kulud, mis ei ole projektiga seotud või on projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluses märgitud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 31. augustil 20 29 . a. (3) Taotleja ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on innovatsiooniosakul maksimaalselt 12 kuud, arendusosakul maksimaalselt 18 kuud. Projekti abikõlblikkuse perioodi minimaalne kestus on neli kuud. (5) Toetuse saaja võib taotleda lõikes 4 sätestatud projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkide ja projektiga ning projekti tegevused viiakse ellu hiljemalt 20 29 . aasta 31. augustiks . Pikendamisel võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi kestust. ( 6 ) Projekt loetakse lõppenuks, kui rakendusüksus on lõpparuande kinnitanud ja toetuse saajale viimase väljamakse teinud . § 9. Toetuse maksimaalne summa ja osakaal (1) Toetuse maksimaalne summa ühe projekti kohta on: 1) innovatsiooniosakul 7500 eurot; 2) arendusosakul 35 000 eurot. (2) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest on: 1) innovatsiooniosakul 80 protsenti; 2) arendusosakul 70 protsenti. (3) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud tagastatavaid või tagastamatuid toetusi. (4) T aotlejale VTA määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse raames taotletava toetusega ja käesolevas lõikes nimetamata Euroopa Komisjoni määruste kohaselt antud vähese tähtsusega abiga ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul kokku ületada 200 000 eurot . (5) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. (6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimisreegleid. 3. peatükk N õuded taotlejale ja taotlusele ning toetuse taotlemine § 1 0 . Nõuded taotlejale (1) Taotlejaks võib olla Eesti äriregistrisse kantud VKE . (2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2 ja järgmistele nõuetele : 1) taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust; 2) taotleja juures töö - või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev isik, juhtorgani liige, osanik või aktsionär ei tegutse projekti abikõlblikkuse perioodil ega ole ühe aasta jooksul enne projekti abikõlblikkuse perioodi algust tegutsenud töö- ega võlaõigusliku lepingu alusel, juhtorgani liikmena, osanikuna või aktsionärina projektis teenust pakkuvas IOT-s või AOT-s ; 3) kui IOT või AOT on TA asutus või kõrgkool, ei tohi taotlejas töö- või võlaõigusliku lepingu alusel tegutsev isik projekti abikõlblikkuse perioodil töötada ega olla töötanud ühe aasta jooksul enne projekti algust vastava TA asutuse või kõrgkooli struktuuriüksuses, mis osutab taotlejale projektis kirjeldatud teenust. § 1 1 . Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid . § 1 2. Nõuded taotlusele (1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõi getes 1 ja 2 sätestatule vastama järgmistele nõuetele ja sisaldama järgmiseid andmeid ja kinnitusi : 1) taotluses sisalduv projekt peab panustama vähemalt ühe § 2 lõikes 5 nimetatud nutika spetsialiseerumise fookusvaldkonna eesmärkidesse ; 2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, käibemaksukohustuslase number, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid, esindusõigusliku isiku ja projektijuhi nimi ja kontaktandmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus ; 3) projekti aluseks oleva probleemi lühikirjeldus; 4) projekti nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tegevus- ja ajakava, eesmärgid ja oodatavad tulemused, projekti maksumus ja taotletava toetuse summa; 5) tegevused § 3 lõikes 5 toodud näitajatesse panustamiseks ja riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa aitamiseks , juhul kui projektil on tuvastatud nendega puutumus ; 6) taotleja bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga; 7) IOT või AOT esitatud hinnapakkumine projekti realiseerimiseks koos tegevuste lühikirjeldusega; 8) lähteülesanne ja selle alusel vähemalt kahe omavahel sõltumatu pakkuja koostatud ja omavahel võrreldava d hinnapakkumis ed koos tegevuste lühikirjeldusega juhul, kui tehingu summa käibemaksuta on võrdne ühendmääruse § 11 lõikes 3 sätestatud summaga või sellest suurem ning toetuse taotleja ei pea järgima riigihangete seadust ; 9) asjakohane põhjendus, kui punktis 8 kirjeldatud hinnapakkumisi ei ole võimalik esitada või kui ei valita odavaimat pakkumust; 10) arendusosaku taotluses projektiplaan ; 11) innovatsiooniosaku ja arendusosaku taotluses taotleja ja IOT või AOT poolt moodustatava projekti meeskonna liikmete elulookirjeldused; 12) arendustöötaja kaasamisel arendustöötaja elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia või väljavõte Eesti hariduse infosüsteemist; 13) volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel ; 14) taotleja ja kontserni liikmete skeem rakendusüksuse vormil, kui taotleja kuulub kontserni ja andmed ei ole avalikult kättesaadavad; 15) taotleja kinnitus enda vastavuse kohta §-s 10 toodud nõuetele; 16) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta ; 17) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõigus i ; 18) kinnitus, et projekti elluviimisel järgitakse „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet keskkonnaeesmärkide saavutamiseks. ( 2 ) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe. § 1 3 . Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõppemisest ja peatamisest ning taotluste rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel. ( 3 ) Hetkest, mil menetluses olevate taotluste, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuse rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. ( 4 ) Innovatsiooniosakut ei saa taotleda taotleja, kes varasemalt on saanud innovatsiooniosaku toetust kaks korda. Arendusosakut ei saa taotleda taotleja, kes varasemalt on saanud arendusosaku toetust kaks korda. Toetuse andmise kordade määramisel arvestatakse käesoleva määruse ja ettevõtlusministri 12. novembri 2015. a määruse nr 131 „Innovatsiooni- ja arendusosaku toetuse andmise tingimused ja kord“ alusel makstud toetust. ( 5 ) Taotlejal ei tohi olla samaaegselt elluviimisel rohkem kui üks määruse alusel toetatav projekt. 4. peatükk Taotluse menetlemine § 14. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni kümme tööpäeva innovatsiooniosaku taotluse esitamisest rakendusüksusele ja kuni 20 tööpäeva arendusosaku taotluse esitamisest rakendusüksusele . (2) Taotluse menetluse aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul rakendusüksuse määratud aja võrra. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. § 1 5 . Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine (1) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõu ded . ( 2 ) R akendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ja taotlus ei vasta määruses sätestatud nõutele . § 1 6 . Arendusosaku taotluse valiku kriteeriumid ja - metoodika (1) Arendusosaku nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi ja nendes kirjeldatud projekte hinnatakse vastavalt valikumetoodikale, mille koostab rakendusüksus lähtudes lõikes 5 toodud valikukriteeriumitest. Valikumetoodika kooskõlastatakse rakendusasutusega ja tehakse kättesaadavaks rakendusüksuse veebilehel enne taotlemise avamist. (2) Rakendusüksusel on õigus moodustada arendusosaku taotluse hindamiseks nõuandvaid valiku komisjone ning kaasata taotluse hindamiseks eksperte. Valiku komisjonide moodustamise ja koosseisu kooskõlastab rakendusüksus eelnevalt rakendusasutusega. ( 3 ) Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra. ( 4 ) Arendusosaku taotlust hinnatakse valikukriteeriumi t e lõikes skaalal 0–4 ning taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub valiku kriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. ( 5 ) Arendusosaku taotluse valiku kriteeriumid ning nende osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 5 0 protsenti ; 2) projekti meeskonna pädevus ja võimekus viia ellu projekt ja projekti jätkutegevused – koondhindest 30 protsenti ; 3) projekti kvaliteet (projekti realistlikkus, selgus, tulemuste mõõdetavus ja eelarve põhjendatus) – koondhindest 20 protsenti; 4) projekti panus § 1 lõikes 3 nimetatud strateegia sihi eesmärkide ja Eesti 2035 näitajate saavutamisse – koondhindest 10 protsenti. § 1 7 . Innovatsiooniosaku taotluse valiku kriteeriumid Nõuetele vastavat i nnovatsiooniosaku taotlus t hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite järgi : 1) projekti vastavus § 1 lõikes 2 nimetatud rakenduskava prioriteedi ja arengukava eesmärkidega ja panus §-s 3 sätestatud eesmär gi saavutamisse; 2) projekti põhjendatus ; 3) projekti kuluefektiivsus ; 4) toetuse saaja suutlikkus projekti ellu viia; 5) taotluses kirjeldatud tegevuste asjakohasus riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele kaasa ai tamiseks, juhul, kui projektil on tuvastatud puutumus vähemalt ühe § 3 lõikes 5 toodud näitajaga ja aitavad seeläbi kaasa strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete saavutamisele . § 1 8 . Taotluse rahuldamise tingimused ja kord ( 1 ) Rahuldamisele kuulub nõuetele vastavaks tunnistatud arendusosaku taotlus, mis vastab määruse nõuetele ning : 1) taotlus on § 16 lõikes 5 loetletud valikukriteeriumi t e alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) taotlus ei ole § 16 lõike 5 punktides 1–3 sätestatud arendusosaku valikukriteeriumis hinnatud hindega alla 2,00; (2) Rahuldamisele kuulub innovatsiooniosaku taotlus , mis vasta b kõigile § -s 17 nimetatud valikukriteeriumitele. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruannete esitamise tähtajad ja kord. § 19. Taotluse r ahuldamata jätmise tingimused ja kord ( 1 ) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel . ( 2 ) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme tegevuste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühend määruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. § 20 . Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1. ( 2 ) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ka osalise toetusega. Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi. (3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühend määruse § 9 lõikes 2 sätestatule. (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele . Õigus toetuse maksetele tekib pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist. Kui rakendusüksusel ei ole võimalik nimetatut tuvastada infosüsteemist või andmeallikast, esitab vastava teabe toetuse saaja. (5) Taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsus vormistatakse lähtudes § 1 8 lõikest 3. (6) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse summa vähendamiseks või projektis kavandatud tegevuste muutmisega. Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21 . Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja esitatud vastavasisulise taotluse alusel ühendmääruse §-s 1 2 sätestatud tingimustel ja korras. ( 2 ) Kui taotleja soovib muuta taotluse rahuldamise otsuses ühend määruse § 1 2 lõike 2 punktides 1 –3 nimetatud asjaolusid, kontrollib rakendusüksus enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust, vajadusel ka § 1 6 lõikes 5 või §-s 17 sätestatud projektide valiku kriteeriumi t e alusel , kaasates vajadusel eksperte või valikukomisjoni . ( 3 ) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. ( 4 ) Rakendusüksus otsustab taotluse rahuldamise otsuse muutmise innovatsiooniosaku puhul kümne tööpäeva ja arendusosaku puhul 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise taotluse saamist. § 22. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ( 1 ) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks rakendusüksuse otsusega vastavalt ühendmääruse § -le 14 või § 3 7 lõike le 7 või kui : 1) toetuse saaja ei ole taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaja jooksul alustanud toetuse kasutamist; 2) toetuse saaja ei täida taotluse rahuldamise otsuses või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 3) projekti tegevusi ei ole võimalik lõpetada taotluse rahuldamise otsuses märgitud tähtajaks, kuid hiljemalt 2029. aasta 31. augustiks. 6 . peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 2 3 . Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele rakendusüksusele projekti elluviimise kohta järgmised aruanded: 1) innovatsiooniosaku lõpparuande; 2) arendusosaku vahearuande juhul, kui projekti elluviimise periood on pikem kui 12 kuud, ja lõpparuande. (2) Aruannete vormid ja aruannetes esitatavad andmed kehtestab rakendusüksus. (3) Toetuse saaja esitab arendusosaku vahearuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Aruandlusperioodi pikkus on minimaalselt kuus kuud ja maksimaalselt 12 kuud. (4) Toetuse saaja esitab lõpparuande 30 kalendripäeva jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. (5) Projekti arendusosaku vahearuandes pea vad olema kajastatud senised tulemused ja hinnang projekti edenemise kohta, sealhulgas te h tud tööd ning eesseisvad tegevused . (6) Proje k ti lõpparuanne sisaldab andmeid projekti elluviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas tehtud töid , teavet Eesti 2035 põhimõtet esse ja näitajat esse panustamise kohta ning hinna n gut projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele . (7) Rakendusüksus kiidab vahe- ja lõpparuande heaks või lükkab tagasi 20 tööpäeva jooksul selle rakendusüksu sele esitamisest. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist . § 2 4 . Toetuse maksmise tingimused (1) Toetust makstakse toetuse saajale vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 tasutud kulude alusel. (2) Toetuse maks misel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24 – 26 nimetatud ning määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3 ) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokumendid ) alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. (4) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot. (5 ) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 20 tööpäeva alates kuludokumentide esitamisest. ( 6 ) Kui menetlemisel ilmneb kuludokumentides puudus, mida ei ole võimalik menetlemise tähtaja jooksul kõrvaldada, siis määrab rakendusüksus puuduse kõrvaldamiseks täiendava tähtaja . 7 . peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 2 5 . Toetuse saaja õigused ja kohustused ( 1 ) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega . ( 2 ) Toetuse saaja täidab lisaks ühendmääruse §- de s 10 ja 11 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) kasutab toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) vastab rakendusüksuse esitatud küsimustele toetuse saaja ja projekti teostamise kohta; 3) kui taotleja soovib muuta IOT-d või AOT-d , kooskõlasta b se lle eel n evalt rakendusüksusega kirjalik ku s taasesita mist võimalda vas vormis. § 2 6 . Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 2) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega; 3) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist, mis tõendavad projekti nõuetekohast teostamist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 4 ) keelduda toetuse väljamaksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud; 5 ) lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6 ) vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel; 7 ) teostada muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud toiminguid. ( 2 ) Rakendusüksus täidab lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule järgmisi kohustusi: 1) edastab otsused toetuse saajale elektroonselt kolme tööpäeva jooksul; 2) edastab taotluse, projektide seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse; 3) kontrollib projekti elluviimist; 4) teostab meetme rahaliste jääkide pidevat seiret ja vajadusel esitab rakendusasutusele vastava ülevaate; 5) säilitab vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmed koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest; 6) esitab toetuse andmise ja kasutamise aruandluseks vajalikke andmeid; 7) koostab ja avalikustab toetuse andmise ja kasutamise ülevaated; 8) teavitab rakendusasutust toetuse kasutamise takistustest; 9) koostab meetme seirearuande ja lõpparuande, kinnitab aruandes sisalduvate andmete õigsust ning edastab aruande rakendusasutusele. 8. peatükk Finantskorrektsioonid § 2 7 . Finantskorrektsioonid Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 § -des 28 – 30 ja ühendmääruse § -des 34 – 38 sätestatule. (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerName \* MERGEFORMAT Kristjan Järvan delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) delta_secondsignerName \* MERGEFORMAT Ahti Kuningas delta_secondsignerJobTitle \* MERGEFORMAT kantsler