dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus Siseministeeriumi kirjale seoses välismaalaste Eestisse tööle ja elama asumisega

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 10. veebruar 2023
Viit
1.15-5/2023/123-2
Registreeritud
10. veebruar 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium, Välisministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2023
Vastutaja
Gertrud Luhaoja-Sobak (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna valdkond, Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎1.15-52023123-2 10.02.2023 Väljaminev kiri.asice451 KB

Sisu (failidest)

Veiko Kommusaar Teie 09.01.2023 nr 11-1/2-1 Siseministeerium [email protected] Meie 10.02.2023 nr 1.15-5/2023/123-2 Pikk 61 15065, Tallinn Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastus Siseministeeriumi kirjale seoses välismaalaste Eestisse tööle ja elama asumisega Austatud Veiko Kommusaar Täname Siseministeeriumit huvipooltele antud võimaluse eest panustada välismaalaste Eestis viibimise, elamise ja töötamisega seotud regulatsiooni ja praktika kitsaskohtade leevendamisse. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitab oma tagasiside tuginedes muuhulgas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ja Kredexi ühendasutuse juures tegutsevate Work In Estonia ja Startup Estonia sisendile (kui ei ole märgitud teisiti). Oleme valmis allpool kirjeldatud muresid ja ettepanekuid ka silmast silma arutama. Vastused esitatud küsimustele 1. Millised on viisa menetlusprotsessis probleemid, mis vajaksid lahendamist ja miks? a. Välisesindustes läbiviidavad viisamenetluse protsessid erinevad ning dokumentatsiooninõuded ei ole standardiseeritud. Mõistame, et teatud erinevused sõltuvad riigi eripäradest, ent sageli ei näi nõuete erinevus põhjendatud. Üheks levinumaks probleemiks peetakse seda, et mõned esindused küsivad erinevalt teistest apostillitud dokumente. Seejuures on oluline silmas pidada, et seaduses ei nõuta apostillitud dokumentide esitamist. Peame oluliseks, et viisamenetlusega seotud dokumentatsiooninõuded oleksid proportsionaalsed, seadusest lähtuvad ja ühetaolised. b. Ootamisaeg viisa taotluste esitamiseks Eesti välisesinduses on liiga pikk, kuivõrd võib ulatuda pooleteise kuuni. Sageli on keeruline broneerida aega välisesindusele viisamenetluseks vajalike dokumentide esitamiseks, sest broneerimiskalendrid on hõivatud. See tähendab, et taotlusprotsessiga seotud osapooled (tööandja, töötaja, töötajate ümberpaigutamisega tegelevad teenusepakkujad) peavad pidevalt kontrollima, kas broneerimissüsteemi on mõni uus aeg tekkinud, mida broneerida. Peame oluliseks, et välisesindused suudaksid pakkuda nõudlusele vastavas mahus aegu, et taotlejad saaksid mõistliku aja jooksul dokumendid esitada. c. Eesti välisesinduste kliendisõbralikkus ei vasta taotlusega seotud osapoolte ootustele. Taotlustega seotud osapooltel on ootus, et välisesinduse ametnikud toetaksid taotlejat tema menetlusprotsessi neis aspektides, mis puudutavad suhtlust Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 välisesindusega. Eriti juhiti tähelepanu sellele, et kui taotleja on taotluse puudulikult täitnud (nt mõistmata nõutut) ja arvestanud, et taotlust on võimalik hiljem välisesinduses pärast ametnikuga konsulteerimist täiendada, võidakse varem tehtud broneering sootuks kustutada. Peame oluliseks, et välisesinduse ametnikud toetaksid taotlejaid viisa- ja elamisloataotlustes nõutu selgitamisel. d. Välistöötajate abikaasade ja pereliikmete viisataotlusi käsitletakse töötaja menetlusprotsessist eraldi, mis takistab perede koos ümberasumist. Välisesindused alustavad sageli välistöötaja pereliikmete viisataotluste menetlemist alles siis, kui välistöötaja on viisa saanud. See võib põhjustada olukorra, kus pereliikmed saavad viisa erineval ajal ning pere ei saa koos ümber asuda. Erineval ajal kolimine häirib perede elukorraldust ning muudab kolimise kulukamaks. Mõned saatkonnad on ka keeldunud välistöötajate abikaasade viisade menetlemisest põhjendades, et abikaasad peaksid viisa asemel taotlema elamisluba. Elamisloa taotlemise protsess on aga võrreldes viisa taotlemise protsessiga keerukam ja ajakulukam. Peame oluliseks, et välistöötaja ja tema pereliikmete viisamenetlusi viidaks läbi paralleelselt, et tagada pereliikmete ühine ümberasumine ja vältida perede elukorralduse põhjendamatut häirimist. e. Viisa kehtivusaja alguse määramisel ei arvesta alati selle ajaga, mis kulub töötajal Eestisse kolimiseks. Sõltuvalt välisesindusest võidakse anda viisa välja sama kehtivusaja algusega kui lühiajalise töötamise registreering (LTR). Tegelikus elus ei saa töötaja samal päeval teise riiki kolida ja tööle asuda, sestap on oluline, et töötaja ja tema perekonna viisad hakkaksid kehtima ca 14 päeva enne töötaja LTRi alguskuupäeva. Nii tagaksime LTRi kehtivusaja eesmärgipärase kasutamise. Peame oluliseks, et töötaja ja tema perekonna viisad hakkaksid kehtima ca 14 päeva enne LTRi. 2. Millised on välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise menetlusprotsessis probleemid, mis vajaksid lahendamist ja miks? a. Tippspetsialisti LTRi menetlustähtaeg on liialt pikk ning takistab talendi kiiret tööleasumist. 15-päevasest menetlusajast lühem ooteaeg annaks ettevõtjatele võimaluse tippspetsialist kiiremini tööle võtta. Peame oluliseks, et menetlustähtaeg oleks maksimaalselt 10 päeva või loetaks tippspetsialisti töötamine registreerituks alates päevast, mil tööandja või tema volitatud isik on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile teate välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks. b. LTRi kinnituskiri saadetakse vaid eesti keeles. Kinnituskirjad võiksid olla mitmes keeles, et vältida arusaamatusi ning PPA ametnike täpsustuspalvetega koormamist. Peame oluliseks, et LTRi kinnituskiri saadetaks nii eesti kui inglise keeles. c. LTRi taotlemise infosüsteemis ei kuvata kõiki ameteid, kuhu LTRiga saab tööle asuda (nt au pair jt). Peame oluliseks, et infosüsteem võimaldaks märkida mistahes ameti. d. Positiivsena märgime, LTRi taotlemise infosüsteem on üldiselt väga efektiivne, tõrgeteta toimiv ja kasulik süsteem. 3. Millised on elamisloa menetlusprotsessis probleemid, mis vajaksid lahendamist ja miks? a. Menetlused võtavad liialt kaua aega. Enamasti oodatakse elamisloa otsust kaks kuud ning sellele lisandub veel aeg, mis kulub elamisloakaardi valmistamisele ja väljastamisele (juhul, kui kaart saadetakse välisesindusse, kulub sellele veel enam aega). Sageli tuleb ette, et taotlejale esitatakse lisaküsimused alles menetlustähtaja lähenedes, mis tähendab, et isegi, kui taotleja reageerib täpsustavatele küsimustele kiiresti, venib protsess pikemaks. Peame oluliseks, et elamisloa menetlused viidaks 2 (4) läbi kiiremini (maksimaalselt 30 päeva jooksul) ning mistahes lisaküsimused esitataks taotlejale juba menetlusprotsessi alguses. b. Taotlejal puudub ülevaade menetlusprotsessi staatusest ning võimalus anda menetlejale ennetavalt täpsustavat infot. Taotleja ei saa jälgida menetluse staatust, mistõttu ei saa taotleja eeldada, kas menetlusprotsess võiks peagi lõppeda. Ühtlasi ei saa taotleja menetlejaga vahepeal selgunud täpsustuste andmiseks suhelda. Peame oluliseks, et taotleja saaks infosüsteemis jälgida menetlusprotsessi käiku ning et taotlejal oleks võimalus enda taotlust menetleva ametnikuga suhelda. c. Positiivsena märgime, et PPA esinduses on elamislubade taotlemine muutunud kiiremaks ning hindame kõrgelt migratsiooninõustajate abivalmidust ja kasulikke nõuandeid. 4. Millised on Teie ootused ja vajadused lühiajalise töötamise registreerimise ja elamisloa menetluse iseteeninduskeskkonnale? ja 5. Millised on Teie ootused ja vajadused rändemenetluse infosüsteemile? a. Peame oluliseks, et iseteeninduskeskkond oleks turvaline ja et välismaalane saaks end turvaliselt autentida. b. Peame oluliseks, et LTRi kinnituse saamisel kustutataks infosüsteemist mitteolulised andmed, st et säilitataks vaid inimese nimi ja töötamise periood, kuivõrd taotlejate esindajad näevad infosüsteemis kõiki nende poolt sisse antud ja väljastatud LTR taotluste andmeid. Juhul, kui volikiri lõppeb või konkreetne isik enam esindaja ettevõttes ei tööta, võtab praegu see üleliia aega, et PPA eemaldaks töötamise andmed isiku profiililt. See põhjustab andmekaitseriski nii PPA-le, töötajale kui ka esindajale. c. Soovime, et LTRi kinnitus jõuaks olulistele osapooltele edaspidi sama iseteeninduskeskkonna kaudu. d. Elamislubade taotlemise keskkond võiks olla võimalikult kliendisõbralik. On oluline, et keskkonnas saab jälgida menetlusprotsessi staatust ja suhelda menetlejaga, et vajadusel esitada lisadokumente. Ühtlasi soovime, et keskkond võimaldaks tuua ühisvaatesse kõigi perekonnaliikmete taotlused ja menetlused. e. Pakume ühe lihtsustatud protsessikirjelduse keskkonna ülesehitamiseks: i. Tööandja laeb üles töötaja andmetega kutse. ii. Tööandja saab eraldi lingi ankeedi täitmiseks. Kui tööandja on ankeedi täitnud, liigub see ametnikele kontrollimiseks ja kinnitamiseks. iii. Taotleja läheb PPA esindusse, et anda sõrmejäljed ja teha muud vajalikud toimingud. iv. Seejärel peab taotleja ja tema esindaja saama jälgida menetlusprotsessi staatust ning infosüsteemis tuleb kuvada menetleja kontakt. f. Täiendavad ootused iseteenindussüsteemile: i. Tööandja või kutsuja ja töötaja ümberasumist toetava ettevõtte (nn relocation ettevõte) esindaja peaks (töötaja ja tööandja nõusolekul) pääsema ligi taotluse andmetele ja menetluse staatusele, et muuta keerukas taotlemis- ning ümberasumisprotsess töötaja ja tööandja jaoks lihtsamaks. ii. Kui üks tööandja värbab mitut inimest, oleks kasu võimalusest ankeedi andmeid kopeerida või kasutada iseteeninduskeskkonna poolt vastavalt varem täidetud ankeetide info põhjal eeltäidetud vormi. Sel moel oleks sarnase sisuga ankeetide täitmine tööandjatele hõlpsam. iii. Peame oluliseks, et sama infosüsteemi kaudu saaks esitada nii tööandja kutse kui ka Töötukassalt saadud loa ametikohale välismaalase palkamiseks. 3 (4) Ühtlasi juhime tähelepanu veel kahele välismaalaste seadusega ja välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise korraga seotud kitsaskohale, mis vajavad lahendamist. 1. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord (§ 7 (2)) näeb ette, et teatud juhtudel (sh iduettevõttes töötamise korral) loetakse välismaalase lühiajaline Eestis töötamine registreerituks alates samast kalendripäevast, kui tööandja või tema volitatud isik esitab käesolevas määruses sätestatud korras Politsei- ja Piirivalveametile teate välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks. Praktikas võimaldab see erisus teatud juhtudel välismaalasel tööle asuda tavakorrast kiiremini, ehk 15 päeva võrra varem. Peame oluliseks, et iduettevõtetele loodud erisus, mis võimaldab välismaalasel tööle hakata alates samast kalendripäevast, mil tööandja või tema volitatud isik on esitanud Politsei- ja Piirivalveametile teate välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks, laieneks ka kasvuettevõtetele. Sisend Transpordiametilt ja Eesti Laevaomanike Liidult 2. Välismaalaste seaduse §105 lg 24 keelab välismaalasel, sh alalise elamisloaga isikul laevapereliikmena kohalikku rannasõidutu tegeval laeval töötamise. Praktikas on kohaliku rannasõidu laevapereliikmete tehnilise personali seas seni töötanud mitmed alalise elamisloaga isikud ning leevendanud sel moel tehnilise kvalifikatsiooniga personali nappust, mis takistaks laevasõitu. Peame oluliseks, et alalise elamisloaga (sh välismaalase passiga) isikud saaksid jätkata töötamist kohalikku rannasõitu tegevatel laevadel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Sandra Särav ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsler Lisaadressaadid: Välisministeerium Gertrud Luhaoja-Sobak 625 6440 [email protected] 4 (4)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel