Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 9. veebruar 2023
- Viit
- 23
- Registreeritud
- 9. veebruar 2023
- Dokumendi liik
- Käskkiri
- Funktsioon
- 1.1/S Ministeeriumi juhtimine
- Sari
- 1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.1-1/2023
- Vastutaja
- Eva Killar (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Transpordi valdkond, Transpordi arengu ja investeeringute osakond)
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
09.02.2023 nr 23
Majandus- ja taristuministri 13. oktoobri 2022. a
käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027
Transpordiameti maanteetaristu arendamise
investeeringute kava kinnitamine“ muutmine
Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-
ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised
tingimused“ § 42 lõike 1 ja majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi
infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ § 10 lõike 2 ja § 11
lõike 2 alusel ning võttes arvesse, et 13. jaanuaril 2023. a esitas Transpordiamet kirjaga nr 9-
7/2023/266-1 Transpordiameti teeilmajaamade arendamise projekti osas uuendatud investeeringute
kirjelduse investeeringute kava muutmise koostamiseks, kehtestan majandus- ja taristuministri
13. oktoobri 2022. a käskkirja nr 209 „Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise
investeeringute kava kinnitamine“ lisa uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Sikkut
majandus- ja taristuminister
KINNITATUD
majandus- ja taristuministri 09.02.2023 käskkirjaga nr 23
Lisa
Perioodi 2021–2027 Transpordiameti maanteetaristu arendamise investeeringute kava
Projektile Investeeringuobjekti
ÜF toetuse Projektile eraldatav
Projekti eraldatav edasise kasutuse
suurim maksimaalne Riikliku
Projekti eeldatav maksimaalne täiendavate püsikulude
osakaal riikliku kaasfinantseeringu Projekti eesmärk ja tulemus
rakendamise abikõlblik ÜF toetuse suurus ja nende katmise
Nr Projekti nimetus abikõlblike kaasfinantseeringu suurim osakaal (sealhulgas panus Eesti 2035
eeldatav kogusumma summa allikad aastate kaupa
kulude summa (eurodes ja abikõlblike kulude sihtidesse)
tähtaeg (eurodes ja (eurodes ja projekti abikõlblikkuse
eelarvest koos käibe- eelarvest (%)
käibemaksuga) koos perioodil ja kestuse
(%) maksuga)
käibemaksuga) nõude täitmise ajal
1 Pärnu‒Uulu 2+2 I pa 2022– 41 793 970 35 524 874 85% 6 269 096 15% Projekt panustab arengukava Investeeringuobjekti
teelõigu ehitus I pa 2025 eesmärki: "Vähendada liikluses edasise kasutuse
hukkunute ja raskelt vigastatute arvu püsikulude 1 km
poole võrra ehk saavutada olukord, maksumus on ca 1534
kus hukkunute arv kolme aasta eurot/aastas (01.01.2020
keskmisena ei ületaks 30.“ seisuga) ning see kulu
Projekti väljundnäitaja: ehitatud 9,6 kaetakse riigieelarvest.
km 2+2 teed, ca 23% rakenduskava
näitaja 2029.a lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu
vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse:
ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl
käivate inimeste osakaalu kasv ja
kasvuhoonegaaside heitkoguse
vähenemine transpordisektoris.
3
2 Sauga-Pärnu 2+2 tee I pa 2023- 12 000 000 10 200 000 85% 1 800 000 15% Projekt panustab arengukava Investeeringuobjekti
II pa 2025 eesmärki: "Vähendada liikluses edasise kasutuse
hukkunute ja raskelt vigastatute arvu püsikulude 1 km
poole võrra ehk saavutada olukord, maksumus on ca 1534
kus hukkunute arv kolme aasta eurot/aastas (01.01.2020
keskmisena ei ületaks 30.“ seisuga) ning see kulu
Projekti väljundnäitaja: ehitatud 2,6 kaetakse riigieelarvest.
km 2+2 teed, ca 6,3% rakenduskava
näitaja 2029.a lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu
vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse:
ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl
käivate inimeste osakaalu kasv ja
kasvuhoonegaaside heitkoguse
vähenemine transpordisektoris.
3 Tartu mnt Neanurme- I pa 2023- 12 000 000 10 200 000 85% 1 800 000 15% Projekt panustab arengukava Investeeringuobjekti
Pikknurme 2+1 tee II pa 2024 eesmärki: "Vähendada liikluses edasise kasutuse
hukkunute ja raskelt vigastatute arvu püsikulude 1 km
poole võrra ehk saavutada olukord, maksumus on ca 1534
kus hukkunute arv kolme aasta eurot/aastas (01.01.2020
keskmisena ei ületaks 30.“ seisuga) ning see kulu
Projekti väljundnäitaja: ehitatud 6,4 kaetakse riigieelarvest.
km 2+1 teed, ca 15,6%
rakenduskava näitaja 2029.a
lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse: hukkunute arvu
vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse:
ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl
käivate inimeste osakaalu kasv ja
kasvuhoonegaaside heitkoguse
vähenemine transpordisektoris.
4
4 Libatse-Nurme 2+2 tee I pa 2024- 105 000 000 89 250 000 85% 15 750 000 15% Projekt panustab arengukava Investeeringuobjekti
II pa 2027 eesmärki: "Vähendada liikluses edasise kasutuse
hukkunute ja raskelt vigastatute arvu püsikulude 1 km
poole võrra ehk saavutada olukord, maksumus on ca 1534
kus hukkunute arv kolme aasta eurot/aastas (01.01.2020
keskmisena ei ületaks 30.“ seisuga) ning see kulu
Projekti väljundnäitaja: ehitatud kaetakse riigieelarvest.
21,6 km 2+2 teed, ca 52,7%
rakenduskava näitaja 2029.a
lõpptasemest.
Projekt panustab rakenduskava
tulemusnäitajatesse: täiustatud
maanteetaristust tulenev ajasääst ja
hukkunute arvu vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse:
ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl
käivate inimeste osakaalu kasv ja
kasvuhoonegaaside heitkoguse
vähenemine transpordisektoris.
5 Paldiski mnt Harku I pa 2024- 16 382 501 13 925 126 85% 2 457 375 15% Projekt panustab arengukava Investeeringuobjekti
eritasandiline ristmik II pa 2025 eesmärki: "Vähendada liikluses edasise kasutuse
hukkunute ja raskelt vigastatute arvu püsikulude 1 km
poole võrra ehk saavutada olukord, maksumus on ca 1534
kus hukkunute arv kolme aasta eurot/aastas (01.01.2020
keskmisena ei ületaks 30.“ seisuga) ning see kulu
Projekti väljundnäitaja: ehitatud 3 kaetakse riigieelarvest.
km 2+2 teed, ca 7,3% rakenduskava
näitaja 2029.a lõpptasemest. Projekt
panustab rakenduskava
ulemusnäitajatesse hukkunute arvu
vähenemine.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse:
ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl
käivate inimeste osakaalu kasv ja
kasvuhoonegaaside heitkoguse
vähenemine transpordisektoris.
Kokku ÜF: 187 176 471 159 100 000 85% 28 076 471
5
Projektile ERF Projektile
Investeeringuobjekti edasise
Projekti eraldatav toetuse eraldatav
Riikliku kasutuse täiendavate
Projekti eeldatav maksimaalne suurim maksimaalne
kaasfinantseeringu Projekti eesmärk ja tulemus püsikulude suurus ja nende
rakendamise abikõlblik ERF toetuse osakaal riikliku
Nr Projekti nimetus suurim osakaal (sealhulgas panus Eesti 2035 katmise allikad aastate kaupa
eeldatav kogusumma summa abikõlblike kaasfinantseeringu
abikõlblike kulude sihtidesse) projekti abikõlblikkuse
tähtaeg (eurodes ja (eurodes ja kulude summa (eurodes ja
eelarvest (%) perioodil ja kestuse nõude
käibemaksuga) koos eelarvest koos käibe-
täitmise ajal
käibemaksuga) (%) maksuga)
1 Teeilmajaamade I pa 2021– 2 571 428,58 1 878 972,65 73,07% 692 455,93 26,93% Projekt panustab arengukava Tegemist on reaalajas töötava
seiresüsteemi II pa 2027 eesmärki: "Vähendada liikluses tehnosüsteemiga, mille
uuendamine hukkunute ja raskelt vigastatute uuendamisel prognoositakse
arvu poole võrra ehk saavutada hooldekulude vähenemist 30%,
olukord, kus hukkunute arv kolme ülalpidamiskulud on peale
aasta keskmisena ei ületaks 30.“ valmimist 70 000€/aastas. See
Projekti väljundnäitaja: kulu kaetakse riigieelarvest
rekonstrueeritud või uuendatud
teeilmajaamasid 60 tk ning
paigaldatakse 25 uut teeilmajaama
uutesse asukohtadesse.
Panus Eesti 2035 mõõdikusse:
ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl
käivate inimeste osakaalu kasv ja
kasvuhoonegaaside heitkoguse
vähenemine transpordisektoris.
Kokku
ERF: 2 571 428,58 1 878 972,65 73,07% 692 455,93