Käskkiri

KÄSKKIRI 09.02.2023 nr 22 Perioodi 2021–2027 Edelaraudtee Aktsiaseltsi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 42 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ § 4 lõike 2 alusel ning võttes arvesse, et 12. oktoobril 2022. a esitas Edelaraudtee Aktsiaselts (registrikood 10786958) kirjaga nr EDI-2022-V-75 (täiendatud 22. detsembri 2022. a kirjaga nr EDI-2022-V-75-2) raudteeprojekti investeeringute kirjeldused investeeringute kava koostamiseks, kinnitan perioodi 2021–2027 Edelaraudtee Aktsiaseltsi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava käesoleva käskkirja lisas. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister  KINNITATUD majandus- ja taristuministri 09.02.2023 käskkirjaga nr 22 Lisa Perioodi 2021–2027 Edelaraudtee Aktsiaseltsi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava Riikliku ÜF Projektile kaasfinants Projektile toetuse Projekti eraldatav eeringu Investeeringuobjekti edasise kasutuse eraldatav suurim Projekti eeldatav maksimaalne suurim täiendavate püsikulude suurus ja maksimaalne osakaal Projekti eesmärk ja tulemus (sealhulgas Nr Projekti nimetus rakendamise abikõlblik riikliku osakaal nende katmise allikad aastate kaupa ÜF toetuse abikõlblik panus Eesti 2035 sihtidesse) eeldatav tähtaeg kogusumma kaasfinantseeriabikõlblike projekti abikõlblikkuse perioodil ja summa e kulude (eurodes) ngu summa kulude kestuse nõude täitmise ajal (eurodes) eelarvest (eurodes) eelarvest (%) (%) 1. Läbilaskevõime I pa 2023–II pa 18 250 000 15 512 500 85% 2 737 500 15% Projekti eesmärk: Võimaldada Investeeringuobjekti edasise suurendamine ja 2024 reisirongide sõidukiiruse suurendamist kasutuse püsikulud Rapla–Lelle Rapla–Lelle kuni 160 km/h, suurendades Tallinna ja vahelisel raudteelõigul summas raudteelõigu Rapla vahelise raudteelõigu 132 300 eurot (ilma kapitalikuludeta) rekonstrueerimine läbilaskevõimet ning rekonstrueerides ning Männiku, Saku (või Rapla–Lelle raudteelõiku. alternatiivses tehnilises lahenduses) Projekti väljundnäitaja: ca 20 km ja Hagudi jaamades summas 38 600 rekonstrueeritud või ajakohastatud eurot (ilma kapitalikuludeta) rööbaste pikkus, ca 19% rakenduskava kaetakse raudteetaristu näitaja 2029.a lõpptasemest (105 km). kasutustasudest. Projekti panus rakenduskava tulemusnäitajasse: 11,4 mln reisijat aastas aastaks 2029. Sihttasemesse panustavad erinevad tegevused ja projektid. Panus Eesti 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemine transpordisektoris. kokku 18 250 000 15 512 500 85% 2 737 500 15% * summad tabelis on ilma käibemaksuta  26.01.2023 Majandus- ja taristuministri käskkirja „Perioodi 2021–2027 Edelaraudtee Aktsiaseltsi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ eelnõu seletuskiri Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõike 1 ning majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT määrus) § 4 lõike 2 alusel. Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Edelaraudtee Aktsiaseltsi (registrikood 10786958) (edaspidi Edelaraudtee) 12. oktoobri 2022. a kirjaga nr EDI-2022-V-75 (täiendatud 22. detsembri 2022. a kirjaga nr EDI-2022-V-75-2) esitatud raudteeprojekti investeeringute kirjeldusi. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) transpordi arengu ja investeeringute osakonna ekspert Ursula Sarnet (e-post: [email protected], telefon: 715 3404). Esialgse riigiabianalüüsi koostas MKMi strateegilise planeerimise osakonna riigiabi ekspert Anneli Schmiedeberg (e-post: [email protected], telefon: 639 7618). 1. Sissejuhatus Käskkirjaga kinnitatakse perioodi 2021–2027 Edelaraudtee infrastruktuuri arendamise investeeringute kava (edaspidi investeeringute kava) Ühtekuuluvusfondi (edaspidi ÜF) toetusega mahus 15 512 500 eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering summas 2 737 500 eurot (riigi toetus moodustab seega 100%). Investeeringute kavas esitatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 42 lõikes 4 toodud andmed. Investeeringute kava alusel toetatakse alljärgnevat raudteeinfrastruktuuri projekti: Nr. Projekti/ investeeringuobjekti nimetus ÜF toetus Riiklik Abikõlblik (85%) kaasfinantseering kogumaksumus (15%) 1. Läbilaskevõime suurendamine ja Rapla– 15 512 500 2 737 500 18 250 000 Lelle raudteelõigu rekonstrueerimine Kokku 15 512 500 2 737 500 18 250 000 Investeeringutoetus panustab transpordi tulemusvaldkonna tegevuspõhise riigieelarve „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi“ meetme „Transpordi konkurentsivõime“ programmitegevuste „Raudteetaristu arendamine ja korrashoid“, eesmärkide saavutamisse. Eelnimetatud projekt on kooskõlas TAT määruse § 9 kohaste projekti kvalifitseerimistingimuste ning rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega (vt seletuskirja lisa „Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht“). Investeeringute kava koostatakse ning toetust antakse kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitika eesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti“ prioriteetse suuna 5 „Ühendatum Eesti“ erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T1) arendamine“ meetme nr 21.3.1.2 „transpordi konkurentsivõime (raudteetranspordi taristu)“ sekkumisega „raudteede arendamine ja rekonstrueerimine (sh Rail Balticu liini Tallinn–Ikla kohalikud peatused, Pärnu rahvusvaheline reisiterminal ja eritasandilised liitumised); raudtee elektrifitseerimine“ (edaspidi raudteede tegevused, mõlemad koos ühenduste prioriteet). Investeeringute kavas nimetatud investeeringuprojekt aitab muuhulgas saavutada Eesti 20352 sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid ning kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“ ning arvestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid. Transpordi ja liikuvuse arengukava aastateks 2021–20353 kohane transpordi tulemusvaldkonna eesmärk on vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini. Rahastava raudteeprojekti laiem eesmärk, mis tuleneb samuti TLAKist, on raudteel kiiruste tõstmine, et vähendada aegruumilisi vahemaid, ja parandada raudteeohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust. Ühtlasi suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele ning suurendada raudtee tihedama kasutamisega selle positiivset mõju keskkonnale. Meede 21.3.1.2 on üldiselt kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“4 ja kliimakindluse põhimõtetega ning tulenevalt projekti kirjelduse lisas „Rapla–Lelle raudteelõigu rekonstrueerimise kliimakindluse tagamise dokumentatsioon“ esitatust ning punktides 5.2. ja 5.3. kirjeldatust, puudub projektidel negatiivne keskkonnamõju, st mõju on pigem positiivne. Toetuse saaja esitab taotlemisel vajadusel täpsemad „ei kahjusta oluliselt“ kui ka kliimakindluse tagamise analüüsid vastavalt RTK juhistele. Selleks, et võimaldada rongiliikluse mahu kasvu, tuleb Tallinna–Rapla raudteelõigus suurendada läbilaskevõimet (hetkel on kaalumisel mitu tehnilist alternatiivi, mille seast tuleb valida optimaalseim ka tulevikku silmas pidades: Liiva–Saku lõigu rekonstrueerimine kaheteelise lahendusena või uute, möödumist võimaldavate jaamade lisamine lõigule) ning 1 https://ec.europa.eu/transport/infrastructure/tentec/tentec-portal/map/maps.html 2 www.eesti2035.ee 3 Leitav: https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-tulevik 4 Põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13 –43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. reisirongide sõidukiiruste suurendamiseks kuni 160 km/h tuleb Rapla–Lelle lõigus rekonstrueerida rööbasteed 2029. aastaks kokku ca 20 km (moodustades ligikaudu 19% rakenduskava väljundnäitaja „rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus“ sihttasemest5). 2. Käskkirja sisu Käskkirjaga kinnitatakse investeeringute kava nimekiri, milles on esitatud ühendmääruse § 42 lõikes 4 toodud andmed. 3. Riigiabianalüüs Järeldus riigiabi olemasolu kohta Edelaraudtee on raudteeinfrastruktuuriettevõtja (raudtee-ettevõtja), mille põhitegevuseks on avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamine ja käitlemine ning ettevõtja ei tegele raudteeveoga. Edelaraudtee ei konkureeri otseselt oma taristu ja osutatavate teenustega teiste samalaadsete taristutega. Edelaraudtee puhul on tegemist loomuliku monopoliga. Kuivõrd raudteeinfrastruktuuri majandamine on loomulik monopol, siis puudub raudtee majandamisel potentsiaalne mõju kaubandusele ja konkurentsi moonutamine. Eelnevast lähtuvalt ei ole Edelaraudtee kui raudteeinfrastruktuuri arendaja/omanik (ehitaja) riigiabi saaja, kuivõrd toetuse andmine raudtee ehituseks ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust ega moonuta konkurentsi. 4. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu ja siseriiklikule õigusele Käesoleva käskkirja aluseks on ühendmäärus ja TAT määrus. Käesolev käskkiri on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ühissätete määrus);  Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad, mistõttu nii ühendmääruses, TAT määruses, kui ka käesolevas käskkirjas nimetatud ülesannete täitjal tuleb juhinduda neist, arvestades TAT määruses ja ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrustes sätestatut. 5. Käskkirja mõju Käskkiri on vajalik rakenduskava elluviimisel, reguleerides toetuse kasutamise poolt Edelaraudtee raudteede tegevustes ühenduste prioriteedis. Läbi rakenduskava tulemuste saavutamise aitab käskkiri kaasa eelkõige Eesti keskkonnaseisundi, majandusarengu ja regionaalarengu edendamisele. Käskkiri ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhtlemist. Rakenduskava eesmärkide täitmist rahastatakse meetme 21.3.1.2 eelarvest investeeringute kavade rahastamisskeemiga ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 27. jaanuari 2022. a korraldusega nr 18 „Avaliku raudteeinfrastruktuuri arendamist suunav tegevuskava 2022–2028“ ÜFist kokku ca 342,1 miljoni euro ulatuses, millele lisandub riiklik kaasfinantseering ca 60,47 miljonit eurot, millest käesoleva käskkirjaga raudteelõikude rekonstrueerimiseks ja läbilaske suurendamiseks 5 Ülejäänud 18% eesmärgist täidab Edelaraudtee AS. eraldatakse ÜFi 15 512 500 eurot ning riiklikku kaasfinantseeringut 2 737 500 eurot, moodustades kokku 18 250 000 eurot. Kulud, mida toetusest ei kaeta, katab Edelaraudtee enda vahenditest. 6. Kooskõlastamine Käskkirja eelnõu on ametkondlikult kooskõlastatud Rahandusministeeriumi ja korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus) elektronposti teel. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas oma kooskõlastuse koos märkustega 23.01.23, Rahandusministeerium esitas oma kooskõlastuse koos märkustega 25.01.23. Märkustega on enamjaolt arvestatud ning Rahandusministeeriumi märkustele on saadetud ka tagasiside 26.01.23. SK Lisa 1 Edela riigiabianalüüs (eraldi dokumendis) SK Lisa 2 Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht (Excelis)  Seletuskirja lisa 1 Teema: Edelaraudtee AS projekti „Läbilaskevõime suurendamine ja Rapla–Lelle raudteelõigu rekonstrueerimine“ Koostaja: Anneli Schmiedeberg Memo koostamise kuupäev: 11.01.2023 Majandus- ja taristuministri käskkirja „Perioodi 2021–2027 Edelaraudtee Aktsiaseltsi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava kinnitamine“ Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel, kooskõlas majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määrusega nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ (edaspidi TAT määrus). Investeeringute kava koostamisel võetakse arvesse Edelaraudtee Aktsiaseltsi (registrikood 10786958) (edaspidi Edel) 12. oktoobril 2022. a kirjaga nr EDI-2022-V-75 (täiendatud 22. detsembri 2022. a kirjaga nr EDI-2022-V-75-2) esitatud raudteeprojekti investeeringute kirjeldusi. Riigiabianalüüs 3.1 Riigiabi üldised tingimused Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõikes 1 on sätestatud, et „Kui aluslepingutes ei ole sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.“ Seega on riigiabi andmisega tegemist juhul, kui täidetud on järgmised kumulatiivsed tingimused: 1) avalikud vahendid, ehk meetme omistatavus riigile; 2) abi annab abisaajale majandusliku eelise; 3) eelis on valikulise iseloomuga ning 4) meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning liikmesriikide vahelist kaubandust. 3.1.1. Raudteeinfrastruktuuriettevõtja olemasolu Äriregistri ja esitatud majandusaasta aruannete põhjal on Edelaraudtee ASi (edaspidi Edel) põhitegevusalaks „Maismaaveondust teenindavad tegevusalad“ (EMTAK 5221), mille alla kuulub ühtlasi raudteeinfrastruktuuri käitlus. Majandustegevuse registri (MTR) põhjal on Edelale 08.05.2002 väljastatud tegevusala „Raudteeinfrastruktuuri majandamine“ tegevusluba nr RA-IML-003. Edel ei osuta ise raudteeveoteenust, tema tegevusalaks ei ole ka kauba raudteevedu (EMTAK kood 49201) ning tegemist ei ole veoste käitlemisega.  Seletuskirja lisa 1 3.1.2. Konkurentsi ning kaubanduse mõjutamine Avaliku sektori toetus on riigiabi üksnes siis, kui see kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi. Konkurentsi moonutamine on välistatud juhul, kui teenus on seaduslik monopol, või ka juhul, kui teenus ei konkureeri teiste teenustega ning kui teenuseosutaja tegutseb ka teisel turul, siis tuleb ristsubsideerimine välistada.1 Seega on avalik investeering taristu ehitamiseks või asjakohastamiseks riigiabist vaba, kui see ei konkureeri otseselt muu samalaadse taristuga. Tavaliselt käib see teede, raudtee taristu, siseveeteede ning veevarustus- ja reoveevõrkude kohta. Raudteevõrgud on tavaliselt loomulikud monopolid, mis ei konkureeri muude sama laadi infrastruktuuridega, kuna nende dubleerimine oleks ebaökonoomne ja sellise infrastruktuuri ehitamiseks antav erarahastus on tavaliselt ebaoluline.2 Peamiste raudteeinfrastruktuurivõrkude haldamine ja käitamine toimub üldiselt riiklikel, geograafiliselt suletud ja eraldiseisvatel turgudel, kus konkurentsi ei ole, mistõttu ettevõtjale antav riiklik rahaline toetus üldiselt ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust. Euroopa Komisjon leiab3, et liikmesriikidevahelise kaubanduse mõjutamine ja konkurentsi moonutamine on tavaliselt välistatud sellise taristu ehitamise puhul, kui samal ajal: i. taristule ei ole tavaliselt mingit otsest konkurentsi4; ii. erasektori rahastamine asjaomases sektoris ja liikmesriigis on tühine ning iii. taristu ei ole mõeldud konkreetsele ettevõtjale või sektorile valikulise eelise andmiseks, vaid toob kasu kogu ühiskonnale. 3.1.3. Riigiabi esinemine raudteeinfrastruktuuri ehitamise, käitamise ja lõppkasutaja tasandil Komisjoni teatises riigiabi mõiste punktis 200 on selgitatud, et taristuprojektid hõlmavad sageli mitut liiki osalejaid ja tehinguga seotud mis tahes riigiabi võib tuua kasu taristu ehitamisele, käitamisele või kasutamisele. Järgnevalt on analüüsitud võimalikku konkurentsi ja liikmesriikide vahelise kaubanduse mõjutamist kolmel tasandil: raudteetaristu omanik/arendaja, käitaja ja lõppkasutaja. 3.1.3.1. Riigiabi esinemine raudteeinfrastruktuuri ehitamise ja käitamise tasandil Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta on punktis 219 selgitatud, et kui raudteetaristu käitamine võib kujutada endast majandustegevust, siis sellise raudteetaristu ehitamine, mis on tehtud kättesaadavaks võimalikele kasutajatele võrdsetel ja mittediskrimineerivatel tingimustel, erinevalt käitamisest, vastab enamasti teatise punktis 211 sätestatud tingimustele ja selle rahastamine tavaliselt ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust ega moonuta konkurentsi. Selleks, et projekti rahastamine ei kuuluks riigiabieeskirjade kohaldamisalasse, peavad liikmesriigid tagama, et punktis 212 sätestatud tingimused on täidetud, mis tähendab, et toetusi 1 Riigiabi mõiste teatise peatükk 6.2. „Konkurentsi moonutamine“ 2 Komisjon taristu juhendites (raudtee kohta) https://ec.europa.eu/competition/state_aid/modernisation/grid_rail_metro_en.pdf) 3 Riigiabi mõiste teatise punkt 211 4 Riigiabi mõiste teatise p 211 - Otsene konkurents puudub laiaulatuslike taristute (st taristute puhul täiendavad võrgu erinevad elemendid üksteist, mitte ei konkureeri) vahel, mis on loomulikud monopolid, st millede puhul ei oleks dubleerimine majanduslikult mõttekas.  Seletuskirja lisa 1 taristu ehitamiseks, ei kasutataks muu majandustegevuse, sealhulgas taristu käitamise ristsubsideerimiseks või kaudseks toetamiseks. Edelal raudteeinfrastruktuuriettevõtjana on kohustus võimaldada raudteeveoettevõtjatele Edela omandis oleva avaliku raudteeinfrastruktuuri kasutamist diskrimineerimata kasutusaja ja muude kasutustingimuste osas vastavavalt raudteeseaduse (RdtS) § 4 lõikele 3. Komisjon selgelt öelnud, et aluslepingu artikli 107 lõiget 1 ei kohaldata, kui riik teostab avalikku võimu või kui avaliku sektori asutused toimivad riiklike ametiasutustena. Raudteeseaduse § 4 lõike 2 alusel peavad raudtee-ettevõtjad, kes majandavad avalikku raudteed, oma raamatupidamises pidama eraldi juurdepääsu tagavate põhiteenuste, juurdepääsu tagavate lisateenuste ning juurdepääsu abiteenuste tulude ja kulude arvestust. Raudteeseaduse alusel (direktiivi 2012/34 alusel) on riigi ülesanne tagada avaliku raudteetaristu majandaja tulude-kulude tasakaal, st direktiiv näeb ette, et taristu ettevõtjale tuleb riigil anda riigiabi, kui vastava turusegmendi maksevõime on ebapiisav raudteetaristu majandaja kogukulude katmiseks. Edela majandustegevusele kohaldub raudteeseadus eriõigusena, kus on kirjeldatud nii raudteeinfrastruktuuriettevõtja ülesanded, kui nende ülesannete täitmisega kaasnevate majandamis ja investeeringu kulude rahastamise põhimõtted. Raudteeseaduse § 9 kohaselt raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab raamatupidamises juurdepääsu tagavate põhiteenuste, lisateenuste ja abiteenuste tulude ja kulude arvestust eraldi. Tagatud on ka Euroopa raudteepiirkondade direktiiviga5 sätestatud raudteeinfrastruktuuriettevõtja põhiülesannete sõltumatus raudteeveo-ettevõtjatest. Nagu punktis 3.1.2. selgitatud, siis kuivõrd Edel on loomulik monopol, siis puudub raudtee majandamisel potentsiaalne mõju kaubandusele ja konkurentsi moonutamine. Ristsubsideerimine on välistatud RdtS nõuetega, mille kohaselt raudtee-ettevõtjad, kes majandavad avalikku raudteed ja tegelevad raudteeveoga, peavad oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ning raudteeveo liigi osas. Raudtee-ettevõtja, kes majandab avalikku raudteed, peab oma raamatupidamises pidama eraldi juurdepääsu tagavate põhiteenuste, juurdepääsu tagavate lisateenuste ning juurdepääsu abiteenuste tulude ja kulude arvestust. Kui avalikku raudteed majandav raudtee- ettevõtja tegutseb ka muus tegevusvaldkonnas, peab raudtee-ettevõtja oma raamatupidamises pidama eraldi tulude ja kulude arvestust raudteeinfrastruktuuri majandamise ning muu tegevusvaldkonna kohta. Raudteeseaduse § 4 lg 3 kohaselt riigi või kohaliku omavalitsuse poolt raudteeinfrastruktuuri majandamiseks ja raudteel avalikuks reisijateveoks antud toetuse ülekandmine ühest valdkonnast teise või muudesse valdkondadesse on keelatud. Selle kohustuse järgimine peab kajastuma mõlema valdkonna tulude ja kulude arvestuses. Nimetatud tulude ja kulude arvestused tuleb esitada Konkurentsiametile kontrollimiseks. Lisaks on Konkurentsiametil õigus nõuda raudteeinfrastruktuuri-ettevõtjalt, teenindusrajatise käitajalt ja vajaduse korral raudteeveo-ettevõtjalt täiendavalt asjakohaseid raamatupidamisandmeid. Edel taristu käitaja/majandaja kasutab taristut otseselt lõppkasusaajatele teenuste osutamiseks. Raudteeseaduse kohaselt on raudteeinfrastruktuuri majandamise põhiülesanneteks rongiliinide kättesaadavuse määramine ja hindamine, rongiliinide eraldamine, otsuste tegemine rongiliinide eraldamise ja raudteeinfrastruktuuri kasutustasude kohta ning kasutustasude 5 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/32/EL, 21.11.2012, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond  Seletuskirja lisa 1 kindlaksmääramine ja kogumine vastavalt seaduses sätestatud läbilaskevõime jaotamise ja kasutustasude määramise korrale. Selgitame, et direktiivi 2012/34/EL kohaselt on liikmesriigile pandud liikmesriigile tagada raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulude ja kulude tasakaal, mis on meil üle võetud RdtS § 492 lg 5 järgmiselt: riik peab tagama, et tavapärastes äritingimustes on avalikku raudteed majandava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja tulud, mille moodustavad infrastruktuuri kasutustasud, muust majandustegevusest saadud kasum ja riigi või muude isikute poolt eraldatud vahendid, ning raudteeinfrastruktuurikulud viieaastase perioodi arvestuses tasakaalus. Lisaks, kuna toetust antakse Edelale, kui omanikule, infrastruktuuri ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks ning raamatupidamine on raudtee infrastruktuuri ehitamise ja käitamise osas eraldatud, siis ei kandu infrastruktuuri ehitamiseks antud toetus edasi Edelale kui käitajale. Seega ei ole Edel, kui käitaja (kasutab taristut lõppkasusaajatele teenuse osutamiseks), riigiabi saaja. 3.1.3.2. Riigiabi lõppkasutaja (raudteeveoettevõtja) tasandil Raudtee infrastruktuuri direktiivi 2012/34/EL tähenduses, mida kasutab raudtee(veo)ettevõtja, kui selle kasutamine on avatud kõigile potentsiaalsetele kasutajatele võrdsetel ja mitte- diskrimineerivatel tingimustel ja sellele infrastruktuurile juurdepääsu eest võetakse tasu vastavalt EL õigusaktide kohasele tariifile, loetakse tavaliselt, et sellise infrastruktuuri ehituse rahastamine ei kujuta endast riigiabi raudtee-ettevõtjatele6. Raudteeseaduse § 98 sätestab, et raudteeinfrastruktuuri majandamise kulude katmises peavad osalema raudteeveo-ettevõtjad, kes peavad tasuma selle eest kasutustasu. Kasutustasu peab määrama vedajast sõltumatu organ, kelleks meil on määratud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kasutustasu arvestamise raamistiku annab ette eelpool nimetatud seadus, luues vastava volitusnormi kasutustasude arvestamise metoodika kehtestamiseks MKM-i määrusega. Viimases on etteantud konkreetne arvestusmetoodika tasu määrajatele, sh lähtutakse raudteeinfrastruktuuri ettevõtja otsekulude määramisel KOM-i otsekohalduvast määrusest ning muus osas direktiivi 2012/34 printsiipidest. Peale projekti elluviimist on rekonstrueeritavad raudteelõigud avatud avalikuks kasutamiseks. Raudteeseaduse § 4 lõike 3 alusel peavad avalikuks kasutamiseks määratud raudteeinfrastruktuuri juurdepääsu tagavate põhi- ja lisateenuste ning tasu, aja ja muude kasutustingimuste poolest diskrimineerimata saama kasutada raudteeveoks kõik taotlejad raudteeseaduses sätestatud alustel ja korras. Seega ei ole lõppkasutaja (kasutab raudteeinfrastruktuuri lõppkasusaajatele teenuse osutamiseks) riigiabi saaja. 3.1.4. Toetuse saamine Projekti tasandil Projektide rahastamine jääb seega riigiabi reeglite kohaldamisalast välja, kuna lisaks eelnevale ei kasutata toetust taristu ehitamiseks või rekonstrueerimiseks muu majandustegevuse, sh taristu käitamise ristsubsideerimise või kaudsete kulude rahastamiseks. Projektide raames antakse toetust üksnes käesoleva käskkirjaga kinnitatava investeeringute kava põhjal tehtud rahastamisotsuste alusel abikõlblike kulude katteks ning nende nõuete täitmine on tagatud Vabariigi Valituse 12. mai 2022. a määruses nr 53 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“ toodud auditite ja kontrollinõuetega. 3.2. Järeldus riigiabi olemasolu kohta 6 Vt komisjoni taristu juhend raudtee kohta (punkt 25).  Seletuskirja lisa 1 Edel ei konkureeri otseselt oma taristu ja osutatavate teenustega teiste samalaadsete taristutega. Edela puhul on tegemist loomuliku monopoliga ning kuivõrd raudteeinfrastruktuuri majandamine on loomulik monopol, siis puudub raudtee ehitamisel potentsiaalne mõju kaubandusele ja konkurentsi moonutamine raudtee ehitamisel. Edel on raudteeinfrastruktuuriettevõtja, millise põhitegevuseks on avaliku raudteeinfrastruktuuri majandamine ja käitlemine, ettevõtja ei tegele raudteeveoga. Eelnevast lähtuvalt ei ole Edel raudteeinfrastruktuuri arendajana/omanikuna (majandajana) riigiabi saaja. Samuti ei esine riigiabi Edela kui ehitatava ja rekonstrueeritava taristu käitaja tasandil ning taristu lõppkasutajate ehk raudteeveoettevõtete tasandil.  Seletuskirja lisa 2 Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht Üldised põhimõtted transpordi TAT määruse projektide valikul Investeeringute kava käskkirja eelnõu kooskõlastatakse RaMi ja KA-ga. Selle kooskõlastamisel Rahandusministeeriumi ja korraldusasutusega kirjeldatakse investeeringute kava seletuskirjas, kuidas toetatavad tegevused on vastavuses rakenduskava seirekomisjon kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidega. Investeeringute kava käskkirja seletuskirjale lisatakse käesolev kontroll-leht. Käesolevalt hinnatakse valikukriteeriumide lõikes lävendile vastavust. Projekti lävendiks on asjaolu, et ta vastab TAT määruse §-s 9 sätestatud kvalifitseerimistingimustele ning (vari-)seirekomisjonis kinnitatud vastavus- ja valikukriteeriumidele. Selleks märgitakse vastavuse kontrolli tabelis vastavasse lahtrisse „x“ (kooskõlas). TAT määrus § 9. Projekti kvalifitseerimistingimused (1) Investeeringu kavasse arvatakse projekt, mis vastab järgmistele kvalifitseerimistingimustele: 1) projektis kirjeldatud investeeringuobjekt on nimetatud investeeringu kirjelduse esitamise kutses; 2) projekt panustab vähemalt ühe §-s 2 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, välja arvatud § 9 lõikes 2 nimetatud tegevustega kaetud projekti puhul; 3) projekt on kooskõlas § 4 lõikes 7 sätestatud tingimusega; 4) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas §-s 4 sätestatud toetatavate tegevustega; 5) projekt on kavandatud ellu viia abikõlblikkuse perioodil; 6) projekt on vajalik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärkide elluviimiseks; 7) projekt on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega. Seirekomisjonis (variseirekomisjonis 31.05.22) heaks kiidetud üldised projektide valikukriteeriumid https://www.rtk.ee/seire-ja-seirekomisjonid Tulenevalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (ÜSM) nõuetest on seirekomisjon kinnitanud üldised projektivaliku kriteeriumid, mida on kohustus kasutada kõikide projektide, sh investeeringute kava ja territoriaalsete strateegiate alusel rakendatavate projektide, rahastamisvahendite, toetuse andmise tingimuste käskkirja ja lepingu alusel elluviidavate tegevuste valikul. Projektide valikukriteeriume rakendamise eelduseks on, et projekt on (vari-)seirekomisjoni lisa 4 "Üldised valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele ühtekuuluvuspoliitika 2021-2027 rakenduskava poliitikaeesmärkidele ning nende raames toetatavatele meetmetele" punktis 1 (õiguslik raamistik ja kohaldamise suunised) toodud nõuete alusel vastavaks tunnistatud. Määruse alusel investeeringute kava ja territoriaalsete strateegiate puhul võib olla esmalt projektide valimine antud kriteeriumide alusel ja seejärel vastavuskriteeriumide rakendamine. Kui investeeringud on ministeeriumi valitsemisala hallata ja toetus määratakse ilma avalikku taotlemist korraldamata, tuleb rakendusasutusel hinnata ja/või anda hinnang rahastamiseks valitud objektide vastavusele üldistele valikukriteeriumidele ning põhjendada nende kooskõla toetuse andmise tingimuste käskkirja seletuskirjas. ÜSM = Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (OJ L 231, 30.6.2021, lk. 159–706)  2 fitseerimis-, midele oll-leht va seirekomisjonis  Seletuskirja lisa 2 Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht Projektide kvalifitseerimis- ja üldised vastavuskriteeriumid Investeeringute kava nimetus: Edelaraudtee Aktsiaseltsi perioodi 2021–2027 taristuobjektide investeeringute kava kinnitamine Toetuse saaja: Edelaraudtee Aktsiaselts (Edel) Partner (kui asjakohane): Meetme nr: 21.3.1.2 Meetme nimetus: Ühenduste meede Projekt 1 Läbilaskevõime suurendamine ja Rapla–Lelle raudteelõigu rekonstrueerimine Kontrolli kuupäev: 02.01.2023 Kooskõlas (x) Selgitus TAT §9 Investeeringu kirjelduses nimetatud projekt peab vastama järgmistele lg 1 kvalifitseerimistingimustele: 1 projektis kirjeldatud investeeringuobjekt on nimetatud investeeringu kirjelduse x Kutse saadetud MKM 13.09.2022 kirjaga nr 24.8-4/5648-1, kirjeldus esitatud Edela 12.10.2022 kirjaga nr esitamise kutses EDI-2022-V-75 ja täiendatud 22.12.2022 kirjaga nr EDI-2022-V-75-2. Kutse kohased investeeringud: Rapla–Lelle raudteelõigu rekonstrueerimine ja Tallinna–Rapla raudteelõigu läbilaskevõime suurendamine. 2 projekt panustab vähemalt ühe §-s 2 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, x ca 20 km rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus, ca 19% rakenduskava indikaatori välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustega kaetud projekti lõpptasemest puhul 3 projekt on kooskõlas TAT määruse § 4 lõikes 7 toodud tingimusega x Esialgselt arvestatakse rakenduskava DNSH analüüsi ja projekti kirjelduses lisaga 1 "Põhimõtte „ei <- hetkel on käimas taktipõhise rongiliikluse uuring, mille kahjusta oluliselt“ vastavuse hindamise vorm" esitatud „ei kahjusta oluliselt“ printsiibi täitmisel. eesmärgiks on välja töötada taktipõhine põhisõiduplaan reisirongiliiklusele Eestis. Sellest tulenevalt võib olla vajalik Mõnevõrra tuleb "ei kahjusta oluliselt" printsiibi täitmine toetuse saajal üle vaadata ja vajadusel uuesti kasutada Edelaraudtee areaalis teistsuguseid tehnilisi hinnata kui projekti lahendus selle elluviimise käigus oluliselt muutub või rakendusüksus seda nõuab. lahendusi. MKM, konsultant, Edelaraudtee ja Elron on kaasatud parima lahenduse leidmisele. 4 projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas §-s 4 sätestatud toetatavate tegevustega x TEN-T raudteelõikude rekonstrueerimine ja ehitamine, möödasõitude rajamine, tegevused raudteeülesõitude ohutuse parandamiseks ning raudteealal keskkonna- ja liiklusohutuse tagamiseks Tallinna–Lelle raudteeliinil on kooskõlas TAT §-ga 4. 5 projekt on kavandatud ellu viia abikõlblikkuse perioodil x abikõlblikkuse periood jääb vahemikku 2021. aasta 1. jaanuarist – 2029. aasta 31. oktoobrini 6 projekt peab olema vajalik Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 (TLAK) x TLAK eesmärk: "Vähendada transpordi CO2-heidet 1700 kilotonnini (kt) ehk 669,05 kt võrra võrreldes eesmärkide elluviimiseks 2019. aastaga", ning al. lk 28 „Suurendame raudteel kiirust, et vähendada aegruumilisi vahemaid, ja parandame ohutust, et kasvatada raudteetaristu kasutust. Suuname nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Suurendame raudtee tihedama kasutamisega selle positiivset mõju keskkonnale.“ 7 projekt on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja x Selgitused allpool valikukriteeriumidega: Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ÜSM) artikli 73 lõigetele 1 ja 2 korraldusasutus (või rakendusasutus, rakendusüksus) koostab ja seirekomisjoni poolse heakskiitmise järel kohaldab projektide valikul kriteeriume, mis tagavad, et: 7_1 projektid aitavad kaasa poliitikaeesmärkide täitmisele ja tulemuste saavutamisele ning x raudtee rekonstrueerimine on kooskõlas rakenduskava eeltingimuste täitmiseks kehtestatud on kooskõlas rakenduskava eeltingimuste täitmiseks kehtestatud alusstrateegiatega alusstrateegiatega (ühendatum ja rohelisem Eesti/ Euroopa) ning aitab kaasa poliitikaeesmärkide "kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine" täitmisele 7_2 valitud tegevused esindavad toetuse summa, elluviidud tegevuste ja eesmärkide x Projekti raames tehtavad tööd on vajalikud eesmärkide saavutamiseks. Tegemist on avalikku taristut saavutamise vahelist parimat suhet omava äriühinguga. Kui mingil põhjusel projekti maksumus kallineb, vaadatakse üle teostatavate tegevuste ulatus. Projekti kallinemise katab toetuse saaja. 7_3 kontrollib, et toetuse taotlejal/saajal on haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus, mis on x Projekti eeldatav kallinemine ei ole nii suures mahus, et toetuse saajal poleks võimalik projekti ellu viia. vajalik projekti elluviimiseks ja jätkusuutlikkuse tagamiseks Objekti iga-aastased eeldatavad keskmised ülalpidamiskulud projekti lõppedes vähenevad 184 350 eurolt 132 300 eurole (ilma kapitalikuludeta). Ülalpidamiskulud kaetakse raudteetaristu kasutustasudest. 7_4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/92/EL kohaldamisalasse kuuluvate x Projekti toob kaasa kasvuhoonegaaside vähenemise, kui rongid hakkavad sõitma kiirusel 160 km/h ja valitud tegevuste suhtes kohaldatakse keskkonnamõju hindamist või inimesed hakkavad kasutama raudteetransporti isikliku sõiduvahendi asemel. sõelumismenetlust ning et on piisavalt arvesse võetud alternatiivsete lahenduste Projekt loob eeldused reisirongide liikumiskiiruse suurenemiseks ja seega reisijate sõiduaja vähenemiseks, hindamist, võttes aluseks nõuded, mis on sätestatud kõnealuses direktiivis (lähtudes samuti tagab, et järgitakse ohutusreegleid. keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest KeHJS) Raudteelõigu rekonstrueerimisel ei rajata uusi transpordikoridore ja antud projekt ei ole vastavalt KeHJS seadusele olulise keskkonnamõjuga tegevus. Praeguse kasutuses oleva transpordikoridori puhul on kaardistatud võimalikud naabruses asuvad Natura 2000 alad, kaitsealused taimed, rohevõrgud, liigirikkad niidud, allikad ja allikasood, liigirikkad madalsood, soostuvad ja soo-lehtmetsad jms. Tellitud on ka eksperthinnang KMH vajalikkuse või leevendavate meetmete kohta kohtades, kus naabruses on Natura 2000 alad või kaitstavad loodusobjektid. Tulenevalt kavandatava tegevuse iseloomust, Natura alade kaitse-eesmärkide paiknemisest jm võib hinnata, et remondi saab ellu viia ilma ebasoodsat mõju avaldamata. Raudteelõigu rekonstrueerimisel võib tekkida kasvuhoonegaaside (KHG) heidet, kuid mõju on väike ja ajutine. Projekti elluviimine ei vähenda piirkonna vastupanuvõimet kliimamuutustele. Vee ressurss: Projekt ei eelda veekasutust. Jäätmeteke: Vanad rööpad, liiprid ja muu taaskasutuskõlbuliku materjali puhastab, sorteerib ja transpordib Töövõtja Türile, Kaare 25 Edelaraudtee laoplatsile ja ladustab vastavalt Edelaraudtee juhistele. Taaskasutuskõlbmatu materjali utiliseerib Töövõtja Edelaraudteega kooskõlastatult ja esitab utiliseerimise tõendi. Edelaraudtee AS liiprite käitlemiseks on väljastatud EMAS sertifikaat. Täpsem info https://keskkonnaagentuur.ee/emasi-organisatsioonid-eestis#edelaraudtee-aktsias Töömaa peab olema akteerimiseks tööde lõpetamise järgselt koristatud. Jaama territooriumil peab olema taastatud remondieelne heakord. Looduskaitselised objektid, pärandkultuurid, ohtlikkud ettevõtted ja kultuurimälestised: Rekonstrueeritava raudteelõigu äärde jäävad järgnevad kaitstavad loodusobjektid (k.a Natura 2000): 500 m raudteest Ohekatku tamm (EELIS kood KLO4000323); 100 m raudteest Hiiekõnnu kasesalu (EELIS kood KLO4001097); Raudteega piirneb Kõnnumaa maastikukaitseala (EELIS kood KLO1000505) ja Kõnnumaa hoiuala (EELIS kood KLO2000181). Projekti läbiviimine aitab kaasa Tallinna–Lelle raudteelõigu vastamisele kehtiva Raudteeseaduse ja 7_5 juhul, kui tegevustega on alustatud enne taotluse esitamist, on järgitud kohalduvat x Raudtee kulud Projekti Tehnokasutuseeskirja on abikõlblikud (koos alates lisadega) nõuetega. 1.01.2021. Lisakssaaja Antud toetuse uuendatakse puhul eiohutussüsteeme. ole tegemist riigiabi õigust taotlemise/ andmisega. Toetuse saaja esitab hankedokumendid vajadusel eelkontrolliks. 7_6 valitud tegevused on asjaomase fondi kohaldamisalas ja omistatud ühele sekkumise x Valitud tegevused on seotud ühe sekkumisega: rööbaste (raudteede) arendamine ja rekonstrueerimine liigile 7_7 tegevused ei hõlma selliseid toiminguid, mis olid osa tegevusest, mille suhtes x N/A kohaldati ümberpaigutamist vastavalt artiklile 66 (üleviimine), st sama või sarnase Selgitus: ei ole asjakohane hinnata kuna hinnatavaid aspekte ei leidu. tegevuse või selle osa üle viimist ühest Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepingu osalisriigi ettevõttest (algne ettevõte) teise EMP lepingu muus osalisriigis asuvasse ettevõttesse, kuhu toetatav investeering tehakse (toetatav ettevõte). Ümberpaigutamine toimub siis, kui toode või teenus täidab nii algses kui ka toetatavas ettevõttes vähemalt osaliselt sama otstarvet ja vastab sama liiki tarbija nõudmistele või vajadustele ja EMPs asuva abisaaja ühes ettevõttes lähevad samas või sarnases tegevusalas kaduma töökohad 7_8 kulude seaduslikkuse ja korrektsuse x Kõik abikõlblikud kulud kuuluvad väljamaksmisele arvestades projekti eelarvet. Projekti raames esinevatele mitteabikõblikele kuludele leiab toetuse saaja ise katteallika. 7_9 valitud tegevusi otseselt ei mõjuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohane x Valitud tegevused ei mõjuta Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 258 kohast EK võimalikku arvamust komisjoni põhjendatud arvamus rikkumise kohta, mis seab ohtu kulude seaduslikkuse rikkumise kohta. ja korrektsuse või tegevuste tulemuslikkuse 7_10 selliste taristuinvesteeringute kliimakindluse (kliimakindluse tagamine on protsess, x Arvesse on võetud projekti kirjelduse lisaga "Rapla-Lelle raudteelõigu rekonstrueerimise <- hetkel on käimas taktipõhise rongiliikluse uuring, mille mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele eesmärgiks on välja töötada taktipõhine põhisõiduplaan kliimakindluse tagamise dokumentatsioon" esitatut ning punktides 5.2. ja 5.3. kirjeldatut. Projekti reisirongiliiklusele Eestis. Sellest tulenevalt võib olla vajalik kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise tehnilise lahenduse muutumisel ja rakendusüksuse nõudmisel võib tekkida vajadus kliimamõjude hinnang kasutada Edelaraudtee areaalis teistsuguseid tehnilisi põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on toetuse saaja poolt uuesti üle vaadata. lahendusi. MKM, konsultant, Edelaraudtee ja Elron on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga) , mille eeldatav Raudteelõigu rekonstrueerimisel ei rajata uusi transpordikoridore ja antud projekt ei ole vastavalt KeHJS kaasatud parima lahenduse leidmisele. kestvus on vähemalt viis aastat. Kliimaalasel hindamisel tuleb lähtuda Euroopa seadusele olulise keskkonnamõjuga tegevus. Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised Projekt on kooskõlas ELis 2030. ja 2050. aastaks seatud KHG heite vähendamise eesmärkide saavutamise suunised aastateks 2021-2027“ ning asjakohasel juhul täiendavatest juhistest usaldusväärse trajektooriga ning Pariisi kliimakokkuleppe ja Euroopa kliimaseaduse eesmärkidega. kliimakindluse tagamise protsessi läbiviimiseks.  7_11 Valikukriteeriumid on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad ning tagavad, et valitud tegevused arvestavad määruse nr 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, millega: 7_11_1 - võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat x TAT määruse koostamise raames on hindamine läbi viidud. Käesolevalt arvestatakse TAT määruse seletuskirja lisa 2: "Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht" tulemusi, millega on hinnatud, et tagatud on EL põhiõiguste harta nõuded. 7_11_2 - võetakse arvesse Puuetega inimeste õiguste konventsiooni nõudeid x TAT määruse koostamise raames on hindamine läbi viidud. Käesolevalt arvestatakse TAT määruse seletuskirja lisa 2: "Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht" tulemusi, millega on hinnatud, et arvesse on võetud Puuetega inimeste õiguste konvetsiooni nõuded. 7_11_3 - võetakse arvesse ja edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist x Taristu kasutajad loovad vastavad tingimused. ning sooküsimuste lõimimist Avalik raudteetaristu on läbivalt kättesaadav kõigile olenemata nende soo, vanuse (8–80 printsiip), keele, usulise või muu veendumuse, etnilise või rahvusliku päritolu, tervise, puude, seksuaalse sättumuse või muu seotud põhjuse tõttu. Iga inimene on väärtuslik. 7_11_4 - tagatakse diskrimineerimise vältimine ja ligipääsetavus x Taristu kasutajad loovad vastavad tingimused. TAT määruse alusel tegevuste elluviimisel tagatakse muuhulgas raudteetaristute ohutus ja ligipääsetavus erivajadustega inimestele. Raudteepeatused- ja terminalid, raudteeületuskohad, juurdepääsuteed, parklad jm analoogsed objektid vastavad ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud määruse „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ nõuetele. Raudtee rekonstrueerimise puhul (kui ei rajata peatuskohtasid) ei ole ligipääsetavusega arvestamine asjakohane kuna projekti käigus rajatakse tehniline taristu, mis võimaldab rongidel sellel sõita. 7_11_5 - toetatakse kestliku arengu edendamise eesmärke (ÜSM-i Art 9 p 4 kohaselt on x Taristu arendamise planeerimisel on arvestatud seda, kui palju vähendavad plaanitavad investeeringud kestliku arengu eesmärkideks ELi toimimise lepingu artiklis 11 sätestatud kestliku keskkonnakoormust, suurendavad ühistranspordi kasutajate arvu, toetavad rohelist logistikat. arengu edendamise eesmärgid, ÜRO kestliku arengu eesmärgid ja Pariisi kokkulepe) Taristuehituses pööratakse läbivalt tähelepanu pinna- ja põhjavett ning elurikkust säästvate taristuehitus- ja -hooldustavade rakendamisele (sh pestitsiidide kasutamise mõjule ja võimalusel alternatiivide eelistamisele). Taristuehituses kasutatakse võimalusel ka sekundaarmaterjale, nagu aheraine ning ehitus- ja lammutusjäätmed, kui see on konkreetse projekti raames sobilik (tagab nõutud kvaliteedi ja ohutuse) ja konkurentsivõimeline. 7_11_6 - tagatakse vastavus Euroopa Liidu keskkonnaalastele õigusaktidele x Lähtutakse KeHJS-st (tagatud kooskõla EL õigusaktidega) jt. 7_11_7 - rakendatakse põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“ (ing. k. DNSH – „Do no significant x Praeguse kasutuses oleva transpordikoridori puhul on kaardistatud võimalikud naabruses asuvad Natura harm“) „Ei kahjusta oluliselt“ põhimõtte tagamise hindamisel tuleb lähtuda Euroopa 2000 alad, kaitsealused taimed, rohevõrgud, liigirikkad niidud, allikad ja allikasood, liigirikkad Komisjoni tehnilistest suunistest nr 2021/C 58/01 (ELT C 58, 18.2.2021, lk. 1–30) „ei madalsood, soostuvad ja soo-lehtmetsad jms. Tellitud on ka eksperthinnang KMH vajalikkuse või kahjusta oluliselt“ põhimõtte kohaldamisel ning asjakohasel juhul täiendavatest leevendavate meetmete kohta kohtades, kus naabruses on Natura 2000 alad või kaitstavad loodusobjektid. juhistest hindamise protsessi läbiviimiseks. Taotleja peab täpsustama, kas on vaja Natura 2000 alade suhtes täiendavat eksperthinnangut ja kui seda on vaja, siis andma rakendusüksusele teada, kas see kavandatakse esitada taotluse esitamise hetkeks või hiljem (sellisel juhul saab teha taotluse rahuldamise otsuse kõrvaltingimusega). Investeeringute kava koostamisel tuginetakse DNSH põhimõtete hindamisel rakenduskava koostamise käigus koostatud DNSH analüüsile. Selle kohaselt on DNSH põhimõtete järgimine transpordi valdkonnas tagatud. Toetuse saaja esitas esmase DNSH hinnangu ka eeltaotlusega (põhimõte on rakendatud) ning koostab vajadusel (rakendusüksuse nõudmisel) põhjalikuma DNSH analüüsi taotlemise käigus. DNSH põhimõtte rakendamise tugi on RTK-s, kes juhendab vastavalt ka toetuse saajaid.  Seletuskirja lisa 2 Projektide kvalifitseerimis-, vastavus- ja valikukriteeriumidele vastavuse kontroll-leht Projektide üldised valikukriteeriumid Investeeringute kava nimetus: Edelaraudtee Aktsiaseltsi perioodi 2021–2027 taristuobjektide investeeringute kava kinnitamine Toetuse saaja: Edelaraudtee Aktsiaselts (Edel) Partner (kui asjakohane): Meetme nr: 21.3.1.2 Meetme nimetus: Ühenduste meede Projekt 1 Läbilaskevõime suurendamine ja Rapla–Lelle raudteelõigu rekonstrueerimine Kontrolli kuupäev: 02.01.2023 Kooskõlas (x) Selgitus 1 Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele, mille raames hinnatakse: 1_1 projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga ja panus x Meetme üks eesmärkidest on rekonstrueerida 105 km raudteed; TLAK eesmärk: "Vähendada transpordi rakenduskava erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, sh CO2-heidet 1700 kilotonnini (kt) ehk 669,05 kt võrra võrreldes 2019. aastaga", ning al. lk 28 „Suurendame projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel raudteel kiirust, et vähendada aegruumilisi vahemaid, ja parandame ohutust, et kasvatada raudteetaristu väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu kasutust. Suuname nii reisi- kui ka kaubaliiklust maanteelt raudteele. Suurendame raudtee tihedama kasutamisega selle positiivset mõju keskkonnale.“ 1_2 projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) x projekti väljundnäitaja: ca 20 km rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus, ca 19% rakenduskava saavutamisse indikaatori lõpptasemest; panus rakenduskava tulemusnäitajasse: „raudteede kasutajate arv aastas“, mille 2029. a sihttase on 11,4 mln reisijat aastas 1_3 rakenduskavas nimetatud juhtudel võetakse arvesse Uue x (kv.ruumi Rakenduskavas on Bauhausi arvestamine märgitud PO2 energeetika ning PO5 linnatranspordi juures. Selle Euroopa Bauhausi väärtusi (Algatuse eesmärk on hõlbustada põhjalikke, aluspõhi-mõtted) järgi neid väärtusi PO3 raames arvestada ei ole vajalik. koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes Samas arvestatakse PO3 raames asjakohaste projektide puhul (nt RB kohalike peatuskohtade rajamisel) mõõtmes (põhiväärtused): kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis suures osas kattuvad Uue Euroopa Bauhausi väärtustega. kogemuste kvaliteet, sealhulgas disain/esteetika, tervislik ja ohutu elukeskkond; kestlikkus, sealhulgas ringmajandus; Käesolva projekti juures arvestatkse muuhulgas kestlikkusega (kliimakindlus ja sobilike ehitusmaterjalide kaasamine, sealhulgas juurdepääsetavus ja taskukohasus. valik). Seetõttu on kõigil uue „Euroopa Bauhausi“ raames rakendatavatel projektidel, algatustel ja meetmetel ühine eesmärk tagada meile kaunim, kestlikum ja kaasavam eluviis.) 2 Projekti põhjendatus, mille raames hinnatakse: 2_1 projekti eesmärgipüstitus on põhjendatud – on olemas probleem, x Projekti eesmärk tuleneb arengukavast: vähendada KHG ja suurendada kiirusi kuni 160 km/h. kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus 2_2 projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – projektis x Projekti sekkumisloogika vastab projekti eesmärkidele. ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärgid ning planeeritud väljundid ja tulemused parimal moel. Nende sidusus eesmärkidega ning mõjusus on arusaadavad, võimalusel innovaatilisi lahendusi soosivad 2_3 tegevuste ajakava on realistlik, arvestades mh tegevuste x Tegevuste ajakava kohaselt peaksid tööd lõppema 2026. aastal. Ajakava on realistlik. Juhul kui tehniline omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust lahendus muutub, on võimalik projekti lõpu pikenemine, kuid eeldatavasti valmivad tööd abikõlblikkuse perioodil.  3 Projekti kuluefektiivsus, mille raames hinnatakse, kas: 3_1 ettenähtud tegevused/lahendused on kuluefektiivne viis x Investeeringute kava koostamise hetkel on käimas konsultatsioonid erinevate läbilaskevõimet planeeritud väljundite/tulemuste saavutamiseks suurendavate tehniliste alternatiivide seast optimaalseima lahenduse leidmiseks – lisaks Tallinna ja Rapla vahelisele lõigule uute jaamade väljaehitamise võimaluse on läbilaskevõime suurendamiseks võimalik ka näiteks lõigu rekonstrueerimine kaheteelise lahendusena. 3_2 planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik - on selge, milliste x Eelarve on selge. Olemas on kulude eelhinnang. Toetuse saajal on võimekus projekt ellu viima ka juhul kui arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning projekt kallineb. planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas Tasuvusanalüüsi ei ole investeeringute kava koostamise ajaks veel teostatud (see esitatakse koos taotlusega taotleja võimekus projektile järgnevate püsikulude rahastamiseks rakendusüksusele). Arvestades kogemust ja teadmisi sarnaste investeerimisprojektide tasuvuse hindamisel on Edelaraudtee AS eisukohal, et projekt on sobiv Euroopa Liidu toetuse saamiseks, sh: a) projekti olulisemad kapitalitulususe näitajad on negatiivsed, projekt ei ole tulus siseriikliku kapitali jaoks, samas on projekt finantsiliselt jätkusuutlik; b) projektiga kaasneb positiivne sotsiaalmajanduslik tulu (puhastulu, ERR); c) projekti tulu/kulu suhtarv on finantseerimise nõuetele vastav. 4 Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia (kontrollitakse, kas x Edelaraudtee AS toetuse saajana on projekte edukalt ellu viinud perioodidel 2007–2013 ja 2014–2020. See taotlejal (ja partneritel kokku) on kvalifikatsioon, kogemus, jätkusuutlikkus, annab alust hinnata, et taotlejal on suutlikkus projekt edukalt ellu viia. õiguslik, organisatsioonilised või tehnilised eeldused projekti elluviimiseks kavandatud viisil ning jätkusuutlikkuse tagamiseks (sh taristuinvesteeringute või tootlike investeeringute puhul edasiste tegevus- ja hoolduskulude tagamiseks)) 5 Projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia x Strateegia „Eesti 2035“ strateegiline siht: aluspõhimõtete ja sihtidega (kriteeriumiga hinnatakse, kuidas lisaks Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse ja aidatakse kaasa Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete Panus EE 2035 mõõdikusse: ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal - sellest siis põhimõtete (sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, kestlik areng, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus ning täiendavalt regionaalareng) eelkõige rongi kui ühissõidukiga tööl käivate inimese osakaalu kasvu. eesmärkide saavutamisele ja panustatakse seeläbi vastavasse strateegia riigi Panus EE 2035 mõõdikusse: kasvuhoonegaaside heitkogus transpordisektoris. pikaajalise arengustrateegia näitajasse) Otsene panus mõõdikusse "ligipääsetavuse näitaja" puudub kuna projektis ehitatakse tehnilist taristut, millel liigub rong (ei rajata ega rekonstrueerita raudteepeatusi). Transpordi tulemusvaldkond üdiselt aitab saavutada: arengustrateegia „Eesti 2035“ sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid „ligipääsetavuse näitaja“, „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid“ ning „kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu“.