Saatja: "Carmen Katariina Sikk" <
[email protected]>
Saaja: "Kärolin Jenas" <
[email protected]>
Teema: Ed: Lugu ERR-ile
Kuupäev: 2025-01-13 11:57
Saatja:
[email protected] <
[email protected]>
Saatmisaeg: esmaspäev, 13. jaanuar 2025 13:54
Adressaat: Carmen Katariina Sikk <
[email protected]>
Teema: Lugu ERR-ile
Tähelepanu! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu
saatja korral palume linke ja faile mitte avada.
Tervist!
Kirjutan ERR-i teadusportaali Novaator toimetusest. Teeme lugu
psühhedeelikumide kasutamisest vaimse tervise teraapias. Teemapüstitus on
tõukunud homme Tallinnas peetavast seminarist, kus antakse avapauk selle
valdkonna arendamisele pühenduvale sihtasutusele (Sihtasutus Teraapia
Arenduseks ja Innovatsiooniks Psühhedeelikumidega). Lisaks Ravimiametile
räägin loo tarbeks kahe valdkonna uurimistööga kursis oleva psühhiaatriga.
Teilt sooviksin sisendit psühhedeelikumide võimaliku teadusliku uurimise
kohta Eestis.
Küsimused:
1. Kas psühhedeelikumide (näiteks psilotsübiin; MDMA ehk
3,4-metüleen-dioksü-N-metüülamfetamiin; või meskaliin) uurimine on Eesti
teadusasutustes hetkel võimalik? St, omamiseks ja kasutuseks on need ühendid
kriminaliseeritud, kuid kas teaduslikuks uurimistööks on olemas mingigi
juriidiline alus? Näiteks USAs on samuti kõnealused ühendid enamikes
osariikides kriminaliseeriud, kuid sealse ravimiameti eriloaga on lubatud
läbi viia uurimistööd ning vastavalt avatud mitmes ülikoolis sellele
pühendunud laborid-teaduskeskused.
2. Kui see võimalik ei ole, siis mis peaks juhtuma, et see muutuks -- st kas
selleks peaks seadust muutma ja vastavad ühendid dekriminaliseerima,
väljastama eriloa (kui see võimalik) või midagi kolmandat? Kelle otsus see
lõpuks olema peab?
3. Kuidas Ravimiamet taoliste "uute ühendite" uurimissse suhtub? Näiteks
Eestiski on juba mõnda aega võimaldatud ketamiini teraapiat, mis näitab
psühhiaatrite hinnangul väga häid tulemusi. Kas selle taustal võiks
uurimistööd soodustada ka teiste psühhedeelikumide vallas?
Vastust ootama jäädes
Andres Reimann