Tallinna Ringkonnakohtu teenistujate arengu- ja hindamisvestluste pidamise kord

KÄSKKIRI Tallinn 29.06.2023 11-3/14 Tallinna Ringkonnakohtu teenistujate arengu- ja hindamisvestluste pidamise kord 1. Üldsätted 1.1 Käesolevas korras sätestatakse Tallinna Ringkonnakohtu teenistujatega (ametnikud ja töötajad) arengu- ja hindamisvestluste ning katseajavestluste läbiviimise põhimõtted ning asutusesisene pädevuse jaotus vestluste pidamisel. 2.2 Arengu- ja hindamisvestluse ning katseajavestluse viib läbi teenistuja vahetu juht. Teenistuja nõusolekul võib vestlusesse kaasata ka teisi isikuid. Juhtkonna otsusega võib teenistujaga pidada arengu- ja hindamisvestluse juhtkonna poolt määratud isik. 2. Katseajavestlus 2.1. Katseajavestluse eesmärgiks on hinnata teenistuja toimetulekut teenistus- või tööülesannetega katseajal ning teha otsus teenistujaga teenistus- või töösuhte jätkumise osas. Teenistuja katseajale üldhinnangu andmisel küsib vahetu juht vajadusel tagasisidet teenistuja töö kohta teenistujaga tihedalt koostööd tegevatelt teenistujatelt, sh teenistuja juhendajalt, ning arvestab saadud tagasisidega üldhinnangut andes. Üldhinnangu andmisel kasutab vestluse läbiviija alljärgnevat skaalat: • Väga hea – teenistuja oli professionaalne, töötas hindamisperioodil ladusalt ka keerulistes ja uudsetes olukordades. Tegi koostööd teiste struktuuriüksuste liikmetega. Arendas ennast iseseisvalt ja süsteemselt. Osales aktiivselt oma valdkonna arendustegevustes. Nägi seoseid erinevate valdkondade vahel ja lähtus nendest oma töö korraldamisel. Oli initsiatiivikas. • Hea – Teenistuja töötas tavapärastes olukordades ladusalt ja kiiresti ning tegi neis harva vigu. Seostas protseduure, seadusi jmt oma tegevusega. Keeruliste ja uudsete olukordade lahendamine võttis aega. Teenistuja leidis ise võimalusi end erialaselt arendada ja kasutas saadud teadmisi aktiivselt oma igapäevases töös. Tegi ettepanekuid oma valdkonna tööprotsesside tõhustamiseks.  • Rahuldav - Teenistuja töötas püüdlikult, kuid vajas keskmisest enam abi ja juhendamist. Erialaste teadmiste arendamisel oli vähene omapoolne initsiatiiv. Teenistuja tegi mõnikord tavapärastes töösituatsioonides vigu ja eksis protseduuride ning seaduste järgimisel. • Kasin - Teenistuja ei teinud koostööd, tal puudus initsiatiiv, vajas pidevat abi ja juhendamist. Oli pidevaid probleeme tööülesannete täitmise ja tähtaegadest kinnipidamisega. Vajas pidevat järelevalvet. Tegi palju vigu protseduuride ja seaduste järgimisel. Eelpool toodud skaala kirjeldusi võib kohandada lähtuvalt konkreetse teenistuskoha omapärast, tuues kirjelduste juurde konkreetseid näiteid teenistuja käitumisest hinnataval perioodil. 2.2. Katseajavestlus viiakse läbi hiljemalt kaks nädalat enne katseaja lõppu. Teenistuja või vahetu juhi ettepanekul võib katseaja jooksul läbi viia ka katseaja vahevestlusi. 2.3. Katseajavestluse ja katseaja vahevestluste tulemused vormistatakse teenistuja ja tema vahetu juhi poolt katseajavestluse kokkuvõtte vormil (lisa 1), mis esitatakse juhi ning teenistuja poolt allkirjastatuna kohtudirektorile ja/või kohtu esimehele hiljemalt üks nädal enne katseaja lõppu. 3. Arengu- ja hindamisvestlus 3.1. Arengu- ja hindamisvestluse eesmärgiks on hinnata teenistuja eelmise hindamisperioodi töötulemusi ja tööalast arengut ning leppida kokku järgmise perioodi eesmärgid ja arenguvajadused. Vestluse käigus annab teenistuja tagasisidet juhtimise kohta (sh ootused juhile, ettepanekud töökorralduse ja töötingimuste parandamiseks jms). 3.2. Arengu- ja hindamisvestlusel annab vestluse läbiviija üldhinnangu teenistuja töötulemustele, eesmärkide täitmisele ja sellele, kuidas tulemused saavutati. Üldhinnangu andmiseks küsib vestluse läbiviija vajadusel tagasisidet teenistuja töö kohta teenistujaga tihedalt koostööd tegevatelt teenistujatelt ning arvestab saadud tagasisidega üldhinnangut andes. Üldhinnangu andmisel saab kasutada järgnevat skaalat:  Väga hea - Teenistuja on professionaalne, töötas hindamisperioodil ladusalt ka keerulistes ja uudsetes olukordades ning lahendas need iseseisvalt. Tegi koostööd teiste struktuuriüksuste liikmetega ning nõustas teisi tööprotsessis tekkivatele probleemidele lahenduste leidmisel. Arendas ennast iseseisvalt ja süsteemselt. Osales aktiivselt oma valdkonna arendustegevustes. Nägi seoseid erinevate valdkondade vahel ja lähtus nendest oma töö korraldamisel. Oli initsiatiivikas.  Hea - Teenistuja töötas iseseisvalt, seostades protseduure, seadusi jmt oma tegevusega. Tavapärastes olukordades töötas ladusalt ja kiiresti ning tegi neis harva vigu. Keeruliste ja uudsete olukordade lahendamine võttis aega või vajas teenistuja neis juhi/kolleegide abi. Teenistuja leidis ise võimalusi end erialaselt arendada ja kasutas koolitustel saadud teadmisi aktiivselt oma igapäevases töös. Tegi ettepanekuid oma valdkonna tööprotsesside tõhustamiseks.  Rahuldav - Teenistuja töötas püüdlikult, kuid vajas keskmisest enam abi ja juhendamist. Erialaste teadmiste arendamisel oli vähene omapoolne initsiatiiv. Teenistuja tegi mõnikord tavapärastes töösituatsioonides vigu ja eksis protseduuride ning seaduste järgimisel.   Kasin - Teenistuja ei teinud koostööd, tal puudus initsiatiiv, vajas pidevat abi ja juhendamist. Oli pidevaid probleeme tööülesannete täitmise ja tähtaegadest kinnipidamisega. Vajas pidevat järelevalvet. Tegi palju vigu protseduuride ja seaduste järgimisel. Eelpool toodud skaala kirjeldusi võib kohandada lähtuvalt konkreetse teenistuskoha omapärast, tuues kirjelduste juurde konkreetseid näiteid teenistuja käitumisest hinnataval perioodil. 3.3. Arengu- ja hindamisvestlus viiakse läbi vähemalt üks kord aastas (reeglina II poolaastal). Teenistuja või vahetu juhi ettepanekul võib arengu- ja hindamisvestluse vahevestlusi viia läbi sagedamini. Juhtkonna otsusel viib vahevestluse läbi juhtkonna poolt määratud isik. 3.4. Arengu- ja hindamisvestluse võib edasi lükata järgmisesse aastasse avaliku teenistuse seaduse § 30 lõike 2 punktides 1-3 sätestatud juhtudel. 3.5. Arengu- ja hindamisvestluseks ettevalmistumisel tuleb enne vestlust osapooltel tutvuda „Arengu- ja hindamisvestluste juhendiga“ (lisa 2) ning eeltäita „Arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte vorm“ (lisa 3). 3.6. Arengu- ja hindamisvestluse tulemused vormistatakse järgnevalt: pärast vestlust saadab teenistuja eeltäidetud arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte vormi vestluse läbiviinud isikule, kes vormi täiendab ning sellele vajadusel veel omapoolse kommentaari lisab. Seejärel arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte vorm allkirjastatakse kahepoolselt. (allkirjastatud digitaalselt) Elari Udam kohtudirektor  Lisa 1 KATSEAJAVESTLUSE KOKKUVÕTTE VORM Teenistuja nimi: Vahetu juhi nimi: Teenistuskoht: Vestluse läbiviimise kuupäev: osakond: I Eelnev periood Üldhinnang katseajaks seatud eesmärkide täitmisele, tööülesannete sooritamisele st katseajaks seatud eesmärkidele ja tööülesannetele (märgista vastav lahter ja lisa põhjendus) väga hea hea rahuldav kasin Põhjendus: II Eesseisev periood Eesseisva perioodi eesmärgid: Mõõdikud 1. 2. 3. 4. Arengueesmärgid eesseisvaks perioodiks: Kokkulepitud tegevus (nt koolitus, uued praktilised kogemused jne) 1. 2. 3. 4. III Teised arutelu käigus esile kerkinud teemad Eesmärkide saavutamist, koostööd ja tööga rahulolu mõjutavad asjaolud: Peamised ootused ja ettepanekud vahetule juhile: Vestluse läbiviija kommentaar (sh otsus teenistujaga teenistus- või töösuhte jätkamise osas): Teenistuja allkiri: Vahetu juhi allkiri:  Lisa 2 Arengu- ja hindamisvestluste juhend 1. Mõiste Arengu- ja hindamisvestlus (edaspidi vestlus) on teenistuja ja tema vahetu juhi vahel toimuv neljasilmavestlus, mille käigus räägitakse tööga seotud eesmärkidest ja nende saavutamisest, probleemidest, arenguvajadustest ja -võimalustest ning seatakse eesmärgid järgnevaks perioodiks. 2. Vestluse eesmärgid  Teenistuja eelmise perioodi peamiste eesmärkide ja töötulemuste hindamine;  Järgmise perioodi eesmärkide seadmine ja olulisemates tööülesannetes kokkuleppimine;  Teenistuja arenguvajaduste ja –võimaluste kaardistamine;  Ametikirjelduste ajakohastamine;  Koostöö arendamine juhi ja teenistuja vahel;  Töökorralduse parendamine sh tööprotsesside täiustamine. Vestluse läbiviimise märksõnadeks mõlema osapoole puhul on avatus, ausus, objektiivsus. 3. Vestluse väljund Vestluse peamised väljundid on  Teenistuja ja vahetu juhi vaheline tagasiside (eelmise perioodi tulemused);  Täpsustatud vastastikused kokkulepped (eesmärgid ja peamised tööülesanded, tegevused, arengueesmärgid). Vestlus on töökeskne ja fookus on töötulemustel mitte isiksusel. Hea vestluse tunnuseks on see, et pärast vestlust tunnevad mõlemad osapooled rahulolu. Mõlemad on täis energiat ja innukust vestluse käigus tehtud kokkuleppeid täitma. 4. Vestluse läbiviimise protsess ja üldised põhimõtted  Vestlus viiakse läbi üks kord aastas;  Enne vestluse toimumist peavad mõlemad osapooled end vestluseks hoolikalt ette valmistama (sh planeerima aja nii vestluse ettevalmistamiseks kui ka vestlemiseks). Ettevalmistuse käigus töötavad mõlemad osapooled läbi arenguvestluseks ettevalmistavad küsimused ning analüüsivad läbi arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte vormis välja toodud punktid;  Vestluse kokkuvõtte vormis välja toodud koolitused on sisendiks kohtu või Justiitsministeeriumi teenistujate tsentraalsesse koolitusplaani;  Pärast vestlust saadab teenistuja eeltäidetud arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte vormi vahetule juhile, kes vormi täiendab ning sellele vajadusel veel omapoolse kommentaari lisab. Seejärel allkirjastatavad mõlemad osapooled täidetud vormi ning edastavad selle oma asutuse personalijuhile. Ettevalmistavad küsimused teenistujale:  Kuidas hindad oma eelneva perioodi töötulemusi ja seatud eesmärkide saavutamist?  Mis õnnestus eriti hästi? Palun too näiteid.  Millised on olnud suuremad tööga seotud probleemid? Mis on olnud nende põhjuseks?  Kuidas oled töös ette tulevaid probleeme lahendanud? Palun too näiteid.  Millised on Sinu suuremad tööalased väljakutsed (eesmärgid ja tööülesanded) järgneval perioodil?  Lisa 2  Kuidas oled end eelneval perioodil arendanud? Millistel koolitustel oled osalenud? Kas läbitud koolitused olid tulemuslikud?  Millised on Sinu arengu- ja koolitusvajadused järgnevaks perioodiks? Palun põhjenda.  Millised on ettepanekud vahetule juhile töö paremaks korraldamiseks? Mida saab juht teha, et Sa saaksid paremini töötada, oma eesmärke täita? vms. Ettevalmistavad küsimused vahetule juhile:  Hinnang teenistuja töötulemustele ja eelneva perioodi eesmärkide saavutamisele. Põhjenda palun oma hinnangut.  Mis on teenistujal väga hästi õnnestunud?  Millised on olnud teenistuja tööga seotud probleemid?  Millised on teenistuja järgneva perioodi eesmärgid, suuremad tööülesanded?  Millised on ettepanekud teenistuja arengu osas? Vestluseks valmistudes küsib vahetu juht tagasisidet teenistuja kohta ka teenistujaga tihedalt koostööd tegevatelt teenistujatelt ning arvestab saadud tagasisidet teenistujale üldhinnangut andes. Vestlus viiakse läbi arengu- ja hindamisvestluse kokkuvõtte vormi alusel.  Eelmine periood Teenistuja annab hinnangu enda eelmise perioodi sooritusele (hindab eelmiseks perioodiks seatud eesmärkide täitmist). Vahetu juht annab hinnangu teenistuja eelmise perioodi töösooritusele. Hinnangu andmisel kasutatakse skaalat (väga hea, hea, rahuldav ja kasin), kuid kindlasti on oluline lisada ka põhjendus, miks just selline hinnang anti.  Eesseisev periood Teenistuja ja vahetu juht räägivad läbi üksuse olulisemad eesmärgid järgmisel perioodil ja täpsustavad, millised on teenistuja peamised eesmärgid, tööülesanded ja oodatavad töötulemused (sh lepitakse kokku kuidas tulemusi mõõdetakse) eesseisval perioodil.  Arengueesmärgid Analüüsitakse ja hinnatakse eelmise perioodi arenguvõimalusi (sh koolitusi). Lepitakse kokku, milline on teenistuja individuaalsed arengueesmärgid järgnevaks perioodiks (sh lepitakse kokku vajalikud koolitused, huvi pakkuvad valdkonnad, milles teenistuja end rakendada soovib ning vajadus omandada uusi praktilisi kogemusi).  Teised vestluse käigus esile kerkinud teemad Vajadusel arutletakse teiste vestluse käigus esile kerkinud teemade üle nt eesmärkide saavutamist, tööga rahulolu, palgaküsimused ja koostööd mõjutavad asjaolud. Räägitakse ka ootustest vahetule juhile. Vestlusel küsib vahetu juht tagasisidet ka enda tööle, st räägitakse läbi teenistuja peamised ootused vahetule juhile ning tehakse ettepanekud töökorralduse ja töökeskkonna parendamiseks.  Lisa 3 ARENGU- JA HINDAMISVESTLUSE KOKKUVÕTTE VORM Teenistuja nimi: Vahetu juhi nimi: Teenistuskoht: Vestluse läbiviimise kuupäev: osakond: I Eelnev periood Üldhinnang seatud eesmärkide täitmisele, tööülesannete sooritamisele (märgista vastav lahter ja lisa põhjendus) väga hea hea rahuldav kasin Põhjendus: Hinnang eelmise aasta arengueesmärkidele sh läbitud koolitused ja nende mõju töötulemustele: II Eesseisev periood Eesseisva perioodi eesmärgid: Mõõdikud 1. 2. 3. 4. Arengueesmärgid eesseisvaks perioodiks: Kokkulepitud tegevus (nt koolitus, uued praktilised kogemused jne) 1. 2. 3. 4. III Teised arutelu käigus esile kerkinud teemad Eesmärkide saavutamist, koostööd ja tööga rahulolu mõjutavad asjaolud: Peamised ootused ja ettepanekud vahetule juhile: Vestluse läbiviija kommentaar: Teenistuja allkiri: Vahetu juhi allkiri: