Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

-635 -210185 0 0 Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus Koostamise kuupäev ja koht: 21.10.2022 , Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja Ametiasutuse nimi : Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21231602505 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi ( isikukood ) : xxx KrMS § 202 lg 7 järgi võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb ette ainult rahalise karistuse, kahtlustatav a süü ei ole suur ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesolevalt ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Nimelt on kriminaalmenetluse esemeks KarS § 121 lg 2 p 2 ehk kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur kuritegude puhul, kus süüd kergendavad asjaolud on sisulises ülekaalus. Süü suuruse hindamisel tuleb antud juhul arvesse võtta, et kahtlustatav tunnistas ülekuulamisel, et konflikt toimus, tema tegutses hetkeemotsiooni ajel , omavahelises tülis. Kahtlustatav on lubanud edaspidi kannatanuga ettevaatlikum olla. Tahtluse osas tuleb arvestada, et isik ei tegutsenud kavatsusega kannatanule valu tekitada . Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Ka kannatanu on selgitanud, et ta ei soovi kriminaalmenetlust, vaid leppimist ning seda, et kahtlustatav saaks abi ja tuge. K uriteoga kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud . Teoga ei tekkinud varalist kahju, k annatanu ei ole esitanud tsiviilhagi (III) . Kahtlustataval tekkis menetluskulu summas 108 eurot , mis jääb kahtlustatava kanda. Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaal - ega väärteo korras karistatud. Seega puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatud kohustus. Sellisele seisukohale jõudis prokurör mh kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel kahtlustatavaga vahetult suheldes ning lähtuvalt asjaolust, et pärast kriminaalmenetluse esemeks olnud episoodi st peaaegu ühe aasta jooksul pärast konflikti ei ole kahtlustatava ja kannatanu vahel rohkem füüsilisi konflikte olnud. Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, kes tegutses enda hinnangul vastastikuses konfliktis ning kellel arutlusalusele intsidendile järgnevalt pole uusi konflikte olnud, paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna kahtlustatav kuulati üle, ta on oma tegu möönnud . Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost aru saanud, on lubanud konflikte vältida ja on seda ka tänaseks teinud. Samuti on isik vabatahtlikult võtnud eripreventiivse ning teatavas mõttes karistusliku mõjuga kohustuse. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. KrMS § 202 lg 2 järgi võidakse kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud juhtudel asetada kahtlustatavale asjakohane kohustus, nt maksta kindel summa riigi tuludesse või teha üldkasulikku tööd. Käesoleval juhul asetatakse kohustus teha koostööd tugiliini nõustajaga. Kui isik ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse ning temale esitatakse süüdistus nii uue kuriteo kui käesolevalt kõnealuse kuriteo toimepanemises. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. J uhindudes KrMS § -dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 ( menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur ) , prokurör m ääras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21231602505 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on võtta nõustamisaja broneerimiseks ühendust vägivallast loobumise tugiliiniga numbril 6606077, osaleda nõustamistel nõustaja ette nähtud mahus (mitte vähem kui 5 korda) . Tähtajaks määrata 10 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 21.08.2023 (k.a) . 3. T õkendi d j t kriminaalmenetluse tagamise vahendi d : puuduvad. 4. Asitõendid: CD ja DVD jäetakse toimiku materjalid e juurde . 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja DNA-registris sisalduva d andme d : puuduvad 6. Kriminaalmenetluse kulud: 108 eurot, hüvitada kahtlustatava poolt 6 kuu jooksul alates menetluse lõpetamisest. 7. Käesolev määrus saata: kannatanule : xxx (KrMS § 206 lg 2) ; kahtlustatava kaitsjale Merike Allikmäe . 8 . Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Haigekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud. 9 . Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest a) tutvuda toimikuga ( KrMS § 206 lg 3) b) vaidlustada menetluse lõpetamine Riigiprokuratuuri s (KrMS § 207 lg 3). c) taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt. Kaspar Urmas Oja prokurör Kui isik ei täida talle KrMS § 202 alusel pandud kohustusi tähtaegselt , siis prokurör uuendab kriminaalmenetluse. Kinnitan , et olen nõus kriminaalasja lõpetamise ga, olen nõus minule asetatud kohustusega , mulle on selgitatud kohustuse mittetäitmise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia kätte saanud. Nimi: Allkiri: Kuupäev: