Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 11.10.2022, Tallinn Koostaja ametinimetus ja nimi: prokurör Kaspar Urmas Oja Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22231702258 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): Xxxxx Xxxxxx (xxxxxxxxxxxx) KrMS § 202 lg 7 järgi võib Prokuratuur kriminaalmenetluse lõpetada ja kahtlustatavale kohustused määrata, kui I. kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, II. kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur III. ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju IV. ta on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse tasuda kulud ja V. kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Käesolevalt ongi kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära (I). Nimelt on kriminaalmenetluse esemeks KarS § 121 lg 2 p 2 ehk kehaline väärkohtlemine lähisuhtes. Sellise teo toimepanemise eest karistatakse viidatud sätte järgi rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. Kahtlustatava süü ei ole suur (II). Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur kuritegude puhul, kus süüd kergendavad asjaolud on sisulises ülekaalus. Süü suuruse hindamisel tuleb antud juhul arvesse võtta, et kahtlustatav on oma süüd tunnistanud ja kahetsust väljendanud. Kuriteoga kriminaalmenetluses hüvitatavat kahju ei tekitatud. Tahtluse osas tuleb arvestada, et isik ei tegutsenud kavatsusega kannatanule vigastusi tekitada, vaid tegutses emotsionaalses konfliktsituatsioonis. Süü suuruse hindamisel tuleb arvestada ka seda, et seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära. Ka kannatanu on selgitanud, et ta ei oma kahtlustatava suhtes enam pretensioone, ei soovi kriminaalmenetlust, vaid leppimist, suhted on head. Kannatanu ei ole esitanud tsiviilhagi (III), menetluskulusid ei tekkinud (IV). Antud asjas puudub avalik menetlushuvi (V). Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna temal puuduvad igasugused kehtivad kriminaal- ning väärteokaristused, sh pole teda kordagi varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Samuti pole tema suhtes varem rakendatud kriminaalmenetluse lõpetamisena lepitust või KrMS § 202 lg-t 7. Seega puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute süütegude toimepanemise tema poolt. Piisavat eripreventiivset mõju omab prokuröri hinnangul isikule asetatav kohustus ning kriminaalmenetlus iseenesest. Puudub igasugune alus arvata, et kahtlustatav kui varasemalt kriminaalkorras karistamata isik, kellel arutlusalusele intsidendile järgnevalt pole uusi konflikte olnud, paneb toime uusi kuritegusid. Avalik huvi kahtlustatava menetlemise osas puudub mh, kuna tema suhtes ei ole oodatav avalikkuse eriline usaldus. Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel eesmärkidel. Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna kahtlustatav kuulati üle, ta on oma tegu tunnistanud. Riik on niisiis isiku käitumisele operatiivselt ning üheseltmõistetavalt reageerinud, isik on oma teost aru saanud, on väljendanud kahetsust. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale. Kui isik ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. KrMS § 202 lg 2 järgi võidakse kriminaalmenetluse lõpetamisel teatud juhtudel asetada kahtlustatavale asjakohane kohustus, nt maksta kindel summa riigi tuludesse või teha üldkasulikku tööd. Tavapäraselt rakendatakse lähisuhtevägivalda kätkevates kriminaalasjades kahtlustatavale kohustust läbida sotsiaalprogramm. Käesolevalt tuleb aga arvesse võtta mh kannatanu kinnitust, et kahtlustatav on kõrges eas ning kehva tervisega, poolte vahel on suhted head. Mh veendus prokurör menetluse lõpetamise sobilikkuses 11.10.2022 kannatanuga suheldes. Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline vajadus puudub. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ja lg 7 ja 206 (menetluse lõpetamine avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur), prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231702258 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kahtlustatava kohustus KrMS § 202 lg 2 järgi on a) hoiduda edaspidi vägivallast ning suhelda kannatanuga viisakalt ja lugupidavalt Tähtajaks määrata 12 kuud alates kriminaalmenetluse lõpetamisest s.o 11.10.2023 (k.a). 3. Tõkendid jt kriminaalmenetluse tagamise vahendid: puuduvad. 4. Asitõendid: DVD jäetakse toimiku materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja DNA-registris sisalduvad andmed: puuduvad 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad 7. Käesolev määrus saata: kannatanule Xxxx Xxxxx (KrMS § 206 lg 2) 8. Kui kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Haigekassat, kellel on õigus kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud. 9. Kannatanul on õigus 10 päeva jooksul alates käesoleva määruse saamisest a) tutvuda toimikuga (KrMS § 206 lg 3)  b) vaidlustada kriminaalmenetluse lõpetamine, esitades vastava kaebuse Riigiprokuratuurile (KrMS § 207 lg 3). c) taotleda määruse sisust arusaamiseks selle tõlkimist keelde, mida ta valdab, kui tema kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt.1 Kaspar Urmas Oja prokurör Kui isik rikub talle KrMS § 202 alusel pandud kohustust, siis prokurör uuendab kriminaalmenetluse. Kinnitan, et olen nõus kriminaalasja lõpetamisega, olen nõus minule asetatud kohustusega, mulle on selgitatud kohustuse rikkumise tagajärgi ning olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia kätte saanud. Nimi: Allkiri: Kuupäev: 1 Если потерпевший, являющийся физическим лицом, не владеет эстонским языком, то он может, для понимания содержания текста постановления о прекращении уголовного производства, в течение десяти дней подать ходатайство о переводе его на родной язык потерпевшего или на язык, которым он владеет. If a victim is not proficient in the Estonian language, they have the right to request the translation of the order on the termination of criminal proceedings into their native language or a language in which they are proficient within 10 days.