Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kriminaalasjas nr 22231502158
22.08.2022, Tallinn
1. Kriminaalmenetluse käik ja asjaolud
Xxxx Xxxx on käesolevas kriminaalasjas esitatud kahtlustus selles, et tema 24.06.2022
hommikul aadressil Xxx Xxxx lõi oma abikaasat Xxx Xxxx ühe korra rusikaga näkku,
millega tekitas kannatanule füüsilist valu.
Samuti kahtlustatakse Xxx Xxxx selles, et tema 26.06.2022, kella 19.00 ajal aadressil Xxx
Xxxx haaras korduvalt oma abikaasal XXx Xxxx kätest kinni, millega tekitas kannatanule
füüsilist valu. Seega pani Xxxx Xxxx toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava
kuriteo, s.o kehaline väärkohtlemine, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.
2. Määruse põhjendus
KrMS § 202 lg 1 kohaselt võib prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul
taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme
kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või
asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud
endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik
menetlushuvi.
Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise
karistuse, võib KrMS § 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur
(KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg 2 p 2 ja 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette
nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus. Tegemist on teise astme kuriteoga
(KarS § 4 lg 3).
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et
lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest
vajadusest.
Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis
tagaks edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest
lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo
toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude
toimepanemise. Seda hinnatakse lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks
oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust.
Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo
toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja
ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks
kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.
Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele
kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse
põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see
oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste
on mõeldud tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest
vahenditest ei piisa ja just selle järele on tungiv vajadus.
Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Xxxx Xxxx kehtiv karistus mootorsõiduki
joobes juhtimise eest, kuid lähisuhtevägivalla kuritegusid ei ole Xxx Xxxx varem toime
pannud. Kannatanuga on nad koos elanud 17 aastat, käesoleval ajal on suhted perekonnas
halvad. Xxxx Xxxx on korduvalt avaldanud soovi abielu lahutada, kuid Xxxx Xxxx ei ole
sellega nõus. Kannatanu kinnitas 16.08.2022 prokurörile, et kodus on sagedased olmetülid,
mida põhjustab eelkõige Xxxx Xxxx liigne alkoholi tarvitamine.
Kõike eeltoodut arvestades leiab prokurör, et oportuniteediprintsiibi rakendamine Xxxx Xxxx
suhtes käesolevas kriminaalasjas on tulemuslikum, kui tema karistamine kriminaalkorras.
Käesoleval juhul puudub avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks ning Xxxx
Xxxx suhtes ei ole eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel ilmtingimata vajalik
kriminaalmenetluse jätkamine. Prokuröri hinnangul on riik täitnud talle antud karistuslikke
volitusi piisavalt, kui isiku suhtes kohaldatakse KrMS § 202 lg 2 alusel määratud kohustusi.
Xxxx Xxxxx on selgitatud, et kui kahtlustatav ei täida talle pandud kohustust, uuendab
prokurör KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetluse.
Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2 ,7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22231502158 menetlus.
2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
- XXxxx Xxxx on kohustatud mitte tarvitama alkoholi.
- Xxxx Xxxx peab käituma kannatanu Xxxx Xxxx viisakalt ja lugupidavalt,
kasutamata vägivalda.
- Xxxx Xxxx on kohustatud osalema vägivallast loobumise nõustamisel. Vägivallast
loobumise tugiliiniga peab XXxx Xxxx võtma ühendust ühe kuu jooksul alates
kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele allakirjutamisest.
Vägivallast loobumise tugiliini telefon 6606077, e-post
[email protected],
lisainfo palunabi.ee/tugiliin.
Kohustuste täitmise tähtaeg: 22.04.2023.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete
kustutamine: andmeid ei ole edastatud.
6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata: vägivallast loobumise tugiliinile, kannatanule ja kahtlustatavale.
8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Tallinn, Lubja 4. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda
eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse
sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile
põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva
jooksul.
Kristel Pihlakas