Kaitseministeerium Teie 10.05.2021 nr 5-13/21/1722
Meie 02.06.2021 nr 5-1/161-2
Eelnõu kooskõlastamine
Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastab riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu järgmiste märkuste ja ettepanekutega.
Riigikaitseseadust täiendatakse uue jaoga „Riigikaitseülesanded“, milles nähakse ette püsivad
ja ühekordsed riigikaitseülesanded. Püsivad riigikaitseülesanded määratakse enne
kaitsevalmiduse kõrgendamist, sõjaseisukorda, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni seaduse
või selle alusel antud õigusaktiga. Püsiv riigikaitseülesanne on riigikaitse eesmärgi
saavutamiseks vajalik ülesanne, mis seondub ministeeriumi valitsemisalaga, muu täidesaatva
riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja
füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga. Sätestatakse üldine põhimõte, et püsiva
riigikaitseülesandega asutus või isik peab valmistuma talle määratud püsiva riigikaitseülesande
täitmiseks, sealhulgas tagama, et tal on ülesande täitmiseks vajalikud vahendid, varud ja
personal.
Seletuskirja kohaselt käesoleva eelnõuga ei määrata kindlaks asutuste ja isikute konkreetsed
riigikaitseülesanded.
Vastavalt eelnõuga kavandatava § 432 lõikele 3 kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv riigikaitse
ülesanne määratakse seaduses. Seletuskirjas selgitatakse, et kohalikele omavalitsustele
määratakse riigikaitseülesanded üldreeglina seadusega. Viide on korrektne, kuid jätab lahtiseks,
kas tegemist on riikliku või omavalitsusliku ülesandega. Seletuskirjas märgitakse, et praegu on
riigikaitseülesanded sõnaselgelt seatud vaid täidesaatva riigivõimu asutustele ning
tervishoiuteenuse osutajatele ja KOVidele.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikes 21 on sätestatud ülesanne, mida loetakse
püsivaks riigikaitseülesandeks1. Seletuskirja kohaselt püsiva riigikaitseülesande valmistumise
nõudeid täpsustatakse seaduses või muus õigusaktis, millega riigikaitseülesanne määratakse.
Seletuskirjas märgitakse ka, et püsivate riigikaitseülesannete määramise korra sätestamine ei
avalda mõju üheski mõju valdkonnas ning et mõju avaldab see, kui üks või teine ülesanne
riigikaitseülesandeks määratakse ning seda tuleb hinnata vastava eelnõu koostamisel.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 21 seab KOV-ile riigikaitsealased ülesanded,
kuid kuidas neid täpsemalt täita ja selleks valmistuda ning missugune on ülesannete sisu,
olemus, ulatus ja ressursivajadus, ei ole lähemalt analüüsitud ega selgitatud ei vastava
seadusesätte vastuvõtmisel ega antud eelnõus. Ka riigikaitseülesande täitmiseks valmistumine
eeldab täiendavaid rahalisi vahendeid.
Selge ei ole, missugusteks riigikaitselisteks olukordadeks ja missuguste tegevustega täpsemalt
tuleks valmistuda ning ebaselgeks jääb, kuidas toimub riigikaitselise tegevuse planeerimisel
koostöö ja koordinatsioon KOV-dega ning mille alusel ja missuguste tegevustega KOV-d oma
1
KOKS § 6 lg 21 - Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal
korraldab omavalitsusüksus sõjategevuses kannatada saanud isikute ja sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha
ülesandeid täitma asunud isikute perekondade sotsiaalhoolekannet ning aitab kaasa isikute evakueerimisele ja
evakueeritute majutamisele, toitlustamisele ning arstiabi andmisele.
_____________________________________________________________________________________________________
Roosikrantsi 12/1 Reg.nr 80185947 + 372 60 43 001
10119 Tallinn www.elvl.ee
[email protected]
Estonia
püsivate riigikaitseülesannete täitmiseks peaksid valmistuma ja missuguseid ressursse see
KOV-delt nõuab.
Seletuskirja p-s 7 „Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,
eeldatavad kulud ja tulud“ ei tooda välja KOV-de tegevusi, eeldatavaid kulusid ega kulutuste
katteallikaid.
Seletuskirjas on näitena toodud, et KOVide puhul osutavad nad ka muidu sotsiaalhoolekannet
ning peavad tagama abivajajatele vältimatu sotsiaalabi, kuid kõrgendatud kaitsevalmiduse või
sõjaseisukorra ajal peavad nad seda tegema tavapärasest suuremas ulatuses. Tegemist ei ole
siiski tavapäraste sotsiaalhoolekandealaste teenuste osutamisega ning teenuste mahu ulatuslikul
suurenemisel tekib küsimus täiendavate ressursside vajadusest. Ühekordse ülesande puhul on
seletuskirjas selgitatud, et kui sõjapõgenikke on palju, ületab nende eest hoolitsemine KOVide
haldussuutlikkuse ning tegemist on riikliku ülesandega. Püsiva ülesande puhul taolist selgitust
ei ole.
Riigikaitseülesannete täitmisega ja nendeks valmistumisega kaasnevate ülesannete täitmisel
peaks olema tagatud riigi poolne adekvaatne tugi, sh riigipoolne rahastamine.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Veikko Luhalaid
ELVL tegevdirektor