Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne

Pr Keit Pentus-Rosimannus Rahandusministeerium [email protected] 04.06.2021 nr 7.2-1/21/2098 Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne Edastan Teile Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruande 2020. aasta kohta. Lisatud sihtasutuste finantsplaanid ei sisalda võimalikke kärpeid ja võivad seetõttu muutuda. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Lisa: 1. Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2020. aasta kohta 2. Tegevuseesmärgid 2020.xls 3. Finantsplaan.xls Kaja Jõema 717 0060 [email protected] Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502  Lisa 1 Kaitseministeeriumi asutajaõiguste teostamise aruanne 2020. aasta kohta. Kaitseministeerium teostas aruandeaastal asutajaõigusi kolmes sihtasutuses – sihtasutuses Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutuses ja Sihtasutus CR14. Asutamise korralduse Sihtasutuse nimi Asutajate arv Asutamise aeg kuupäev ja number SA Rahvusvaheline 1 31.03.2006 nr 221 12.07.2006 Kaitseuuringute Keskus Riigikaitse Edendamise 2 10.06.2004 nr 421 05.07.2004 Sihtasutus Sihtasutus CR14 1 12.11.2020 nr 399 25.11.2020 SA Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus Sihtasutus Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus (edaspidi RKK) asutati 31. märtsil 2006. a. Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 221. Asutajaks on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Kaitseministeerium. Asutamisotsuse allkirjastas kaitseminister 12. aprillil 2006.a. Sihtasutus tegutseb põhikirja alusel. 2020. aastal muudatusi RKK asutajate hulgas ei toimunud. RKK põhikirjaline eesmärk on ideede genereerimine, ekspertiisi kogumine, tootmine ja levitamine ning arutelude algatamine Euro-Atlandi kogukonna, sh Eesti jaoks olulistes kaitse- ja julgeolekupoliitikaalastes küsimustes. Läbi uurimistööde teostamise ja rahvusvahelistes koostööprojektides osalemise täitis RKK oma põhikirjalist eesmärki, ehk kogus ning tootis Eesti jaoks olulist kaitse- ja julgeolekupoliitika alast ekspertiisi. RKK ekspertiis on olnud toeks Eesti välis- ja julgeolekupoliitikat puudutavate otsuste tegemisel. Analüüse ja raporteid avaldati 2020. aastal 15 korral, millest mitmed olid tehtud koostöös rahvusvaheliste organisatsioonidega. Aasta jooksul valmisid raportid ja analüüsid mh järgmistel teemadel: kriisideks valmistumine Eestis, relvastuskontrolli dilemmad, Eesti ÜRO 1 julgeolekunõukogus, rahvusvahelised sõjalised operatsioonid Sahelis, Venemaa sõtta astumise motiivid, vahendid ja indikaatorid, Läänemere piirkonna tugevdamine kriisi- ja sõjaolukorras, Venemaa ja Hiina kaitsekoostöö. Kõik publikatsioonid on RKK veebilehel elektroonilisel kujul kättesaadavad. RKK töötajad panustasid teemapõhiselt Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Riigikantselei tegevustesse poliitika kujundamisel. Diplomaatia ilmus 2020. aastal eestikeelse paberväljaandena 6 korda, millele lisandus Lennart Meri konverentsi ingliskeelne erinumber veebis. RKK juhatuse ettepanekul ning nõukogu heakskiidul otsustati uuendada ajakirja Diplomaatia paberkandja senist formaati ning arendada RKK koduleheküljest eraldiseisev Diplomaatia kodulehekülg. Nõukogu otsustas, et 2020. aastal ilmub Diplomaatia 6 korda ning alates 2021. aastast hakkab uuenenud Diplomaatia ilmuma 4 korda aastas. Ürituste korraldamist mõjutasid 2020. aastal COVID-19 pandeemiast tingitud piirangud. Keskus korraldas 15 veebiseminari, millest suurimad said teoks koostöös erinevate partneritega. Aasta jooksul osalesid keskuse teadurid ning juhtkond ettekannetega paljudel veebikonverentsidel ja - seminaridel. Lennart Meri Konverents lükkus 2020. aastal edasi 2021. aastasse. Infokampaania raames valmis LMC Talks videote sari. COVID-19 piirangute tingimustes toimus 29. - 30. septembril 14. korda korraldatud ABCD konverents teemal „Strengthening Baltic Societal Resilience and Military Defence“(füüsiliselt osales kokku 155 inimest, virtuaalsete osalejate arv varieerus vahemikus 115-155). Konverents oli COVID-19 piirangute tõttu üks väheseid füüsiliselt toimunud rahvusvahelisi julgeoleku konverentse ning lõi võimaluse üle pika aja kohtuda füüsiliselt Eestile oluliste julgeolekupartneritega. Eesti Välispoliitika Instituudi üksuse tegevus RKK-s keskendus 2020. aastal kolmele põhiteemale: COVID-19 kriis ja väljakutsed Eesti välispoliitikale, Hiina kasvav mõju ning kolmanda teemana Põhja- ja Baltimaade ühenduvus Aasiaga läbi Arktika. Mitmed seminarid ja üritused korraldati koostöös teiste organisatsioonidega, sealhulgas Kaitseministeerium, Välisministeerium, Siseministeerium, Kultuuriministeerium, Riigikantselei, Haridus- ja teadusministeerium, NATO peakorter, Kaitsevägi, Eesti NATO Ühing, Eesti Idapartnerluse Keskus, Tallinna Tehnikaülikool, programm Sinu Riigi Kaitse, Integratsiooni Sihtasutus, Euroopa Komisjoni esindus, Friedrich Eberti Fond, Konrad Adenaueri Fond, Soome Rahvusvaheliste Suhete Instituut, Rahvusvaheline Reservohvitseride Konföderatsioon ja välisriikide saatkonnad (sh USA, Suurbritannia, Saksamaa, Ukraina, Soome, Norra, Poola jne). Aasta jooksul osalesid RKK teadurid ning juhtkond ettekannetega Riigikogu riigikaitsekomisjonis ja väliskomisjonis, Eesti Diplomaatide Koolis, arvamusfestivalil ning paljudel Eestis ja välismaal korraldatud konverentsidel ning seminaridel. Lisaks toimusid ettekanded ülikoolides, üldhariduskoolides, riigiametites ning teistes organisatsioonides. Mitmel korral toimusid teadurite loengud Balti Kaitsekolledži õppuritele. RKK korraldas 2020. aasta veebruaris juba teist korda järjest Müncheni julgeolekukonverentsil kõrvalüritust. Paneel teemal „Is the Allied Military Presence in the Baltics Deterrence or Provocation?“ maailma ühel mainekamal julgeolekukonverentsil aitas parandada liitlaste teadmisi heidutuse olulisusest Läänemere piirkonnas ning parandas Eestile olulise teema nähtavust meie liitlaste seas. 2 Kõik eelmainitud üritused panustasid julgeoleku- ja kaitsepoliitilise debati edendamisse nii riigisiseselt kui koostöös liitlaste ja partneritega. COVID-19 tingitud piirangute tõttu jäid 2020. aasta esimesel poolaastal ära kõrgemad riigikaitsekursused. 08.05.2020 toimus KRKK veebiseminar vilistlastele. Osalejaid / kuulajaid oli ligikaudu 70. Kursusel oli 36 osalejat. Teisel poolaastal õnnestus korraldada ja läbi viia 2 kursust: 14.-18.09.2020 - Riigikaitsekursused Ida-Virumaa ja Harjumaa haridus- ja kultuurijuhtidele ning kohalike omavalitsuse esindajatele. Toimumiskoht Roosta puhkeküla. Kursusel oli 36 osalejat. Kursuse toetajad ja koostööpartnerid olid Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium ning Riigikantselei; 11.-16.10.2020 - XLII kõrgemad riigikaitsekursused ja selle ülekandena e-kursused. Toimumiskoht Roosta puhkeküla, e-kursus RKK saalis Tallinnas. Kursusel oli kokku 63 osalejat (47 põhikursusel ja 16 e-kursusel). Kursused toimusid koostöös Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi, Siseministeeriumi ja Kaitseväega. 2020. aasta lõpus oli keskuses tööl 23 inimest, sh 12 teadurit, Diplomaatia peatoimetaja, Lennart Meri konverentsi direktor, kõrgemate riigikaitsekursuste juhataja, kuus administratiivset töötajat ja kaks juhatuse liiget. 2020. aastal toimus kokku kuus RKK nõukogu koosolekut, sh kaks nõukogu e-koosolekut. Nõukogu liikmete töö oli tasustamata. Alates 01.06.2020. a võttis RKK raamatupidamise üle Riigi Tugiteenuste Keskus ja sellega seonduvalt muutusid nii e-kontode struktuur riigikassas kui ka arvestus- ja maksesüsteemid. Juhatuse liikmete hulgas toimus üks muudatus. RKK juhatuse direktori ametikohalt lahkus 30.09.2020 Sven Sakkov ja 23.11.2020 astus RKK direktori ametikohale Indrek Kannik. RKK tegevjuhina jätkas Dmitri Teperik. Kuni 01.12.2020 oli sihtasutuse nõukogu koosseis järgmine: Kristjan Prikk, Rainer Saks, Marko Mihkelson, Indrek Sirp, Dmitri Jegorov ja Peeter Kuimet. Kaitseministri 16.12.2020 allkirjastatud käskkirja alusel toimusid nõukogu koosseisus järgmised muudatused: tagasi kutsuti Dmitri Jegorov ja Rainer Saks (tagasiulatuvalt kuupäevast 01.12.2020) ning nõukogu liikmeteks määrati Jonatan Vseviov (tagasiulatuvalt kuupäevast 01.12.2020), Riho Ühtegi (tagasiulatuvalt kuupäevast 10.12.2020), ja Marko Mihkelson (liikmelisust pikendati kuupäevast 24.12.2020). Hinnang RKK tegevusele RKK eesmärk on Kaitseministeeriumi töö toetamine ning Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitiliste huvide tutvustamine rahvusvahelisel areenil. RKK tööl on erinevad väljundid: raportid ja analüüsid (samuti jooksev panustamine Kaitseministeeriumi, Välisministeeriumi või Riigikogu töösse), rahvusvahelised koostööprojektid, Diplomaatia, artiklid, blogipostitused, intervjuud-kommentaarid meediale, seminaride, konverentside ja kõrgemate riigikaitsekursuste korraldamine. Hindame RKK tööd 2020. majandusaastal heaks. Suurem osa tegevusi viidi ellu vastavalt tööplaanile, edasi lükkunud üritused ja projektid tulenesid COVID-19 pandeemiast tekkinud piirangutest ning üldjoones saavutati seatud eesmärgid. 3 Kaitseministeerium hindab RKK tööd järgmiste aspektide põhjal: tööplaani elluviimine, korraldatavate seminaride ja konverentside arv ning edukus, kandepind meedias, kaitseministeeriumi kui töö tellija hinnang RKK projektide lisaväärtusele. Kaitseministeerium on seisukohal, et RKK tegevust tuleb jätkata, kuna RKK on jätkuvalt ainuke välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikaga tegelev mõttekoda Eestis. RKK tegevus toetab Kaitseministeeriumi tööd ning ühelgi teisel asutusel ei ole võimekust RKK ülesandeid üle võtta. RKK saab luua reaalset lisaväärtust vaid läbi pikaajalise ja mõtestatud tegevuse. Selleks, et arendada ja hoida poliitiliste otsustajate jaoks olulist ekspertiisi, kujundada hoiakuid ühiskonnas, tutvustada Eesti kaitsepoliitilist mõtlemist Euro-Atlandi kogukonnas, tuleb tegutseda põhikirjaliste eesmärkide elluviimise nimel aastast aastasse. RKK tegevus toetab Kaitseministeeriumi visiooni elluviimist, kuna kõik järgnevad eesmärgid leiavad kajastust ka sihtasutuse tegevustes:  Riigikaitse on laiem kui vaid sõjaline kaitse ning see arusaam on ühiskonnas kinnistunud;  Sõjaliseks kaitseks tagatakse vähemalt 2% SKP-st ning see suunatakse peamiselt sõjaliste võimete arendamisse;  NATO kollektiivkaitse on tõhus ja kindel ning see on tagatud heidutuse, kaitseplaanide, õppuste ning liitlaste kohaloleku kaudu;  Eesti mõju ning tegusus NATO-s ja Euroopa Liidus on suuremad kui meie suurus seda eeldaks;  Eestil on tugev piirkondlik ning kahepoolne kaitsealane koostöö;  Rahva kaitsetahe on kõrge ning ühiskonna usaldus ja toetus Kaitseväele ja Kaitseliidule püsib üle 80%. RKK töö jätkamine on vajalik Kaitseministeeriumi eesmärkide elluviimiseks ning Eesti välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitika arendamiseks teiste vahenditega, kuna ainult ametlikest institutsionaalsetest kanalitest ja tegevustest ei piisa. Kaitseministeerium finantseerib RKK tegevust läbi riigieelarvelise eraldise. 2020. aastal eraldas Kaitseministeerium RKK-le tegevustoetusena 982 444 eurot ning täiendavalt sihtotstarbeliste projektitoetustena 60 444 eurot. Kokku olid RKK tulud 2020. aastal 2 341 297 eurot, sh annetused ja toetused 1 580 367 eurot ning tulu ettevõtlusest 91 491 eurot. Auditid ja erikontrollid 2020. aasta jooksul erikontrolle läbi ei viidud. RKK-s on kehtestatud hanketegevuse asutusesisene regulatsioon. Finantsarvestus ja raamatupidamine toimivad vastavalt kehtestatud regulatsioonidele. Seadusjärgsed juhtimisorganid on moodustatud ning komplekteeritud pädevate isikutega. RKK 2020. aasta majandusaasta aruande auditeeris Audit & Consult OÜ vandeaudiitor Ree Teinberg. RKK nõukogu sai auditist suulise ja kirjaliku ülevaate. 4 Riigikaitse Edendamise Sihtasutus Riigikaitse Edendamise Sihtasutus (edaspidi RESA) asutati 10. juunil 2004.a Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 421. Asutajateks olid Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Kaitseministeerium ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. RESA asutajate hulgas 2020. aastal muudatusi ei toimunud, samuti ei toimunud ühinemisi ega jagunemisi. RESA eesmärk on Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu infotehnoloogilise varustatuse ja väljaõppe parandamise toetamine ning Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu isikkoosseisu üldharidusliku ning infotehnoloogilise haridustaseme tõstmisele kaasaaitamine, isikkoosseisu tunnustamine ning koostööle kaasaaitamine erasektoriga. Tegevus 2020 aastal Koostöös Kaitseväega viidi läbi konkurss „Aasta ohvitser“ ja „Aasta allohvitser“. Konkursi laiem eesmärk on tunnustada avalikult tegevväelasi lisaks riiklikele ning Kaitseväe distsiplinaarseaduse alusel kehtestatud ergutusmeetmetele ja -liikidele (ergutatakse valdavalt organisatsiooni strateegiliste eesmärkidega seotud ülesannete täitmise eest). Tunnustusega tõstetakse esile tublimaid ohvitsere ning allohvitsere (3+3), pärjates nende seast valitud aasta ohvitseri ja aasta allohvitseri vastava tiitliga ning koos sellega kaasneva rahalise preemiaga. Nimetatud konkurss on toimunud alates 2007. aastast. Samuti korraldatakse sihtasutuse poolt asjakohane meediakajastus ning Aasta ohvitser ja Aasta allohvitser saavad täiendava avaliku tähelepanu osaliseks, aidates nii kaasa kaitseväe ja kaitseliidu maine edendamisele. 2020. aastal anti kolmandat korda välja Kaitseväe Akadeemia parima juhi tiitel, millega kaasneb preemia, mis antakse välja erukolonelleitnant Ülo Tamre ja Tamara Tamre algatusel loodud sihtfondist ning sellega tunnustatakse põhikursuse parimate juhiomadustega lõpetajaid. Kokku antakse välja kas tiitlit, mille eesmärk on väärtustada Kaitseväe Akadeemias omandatavat sõjaväelise juhtimise alast haridust. Konkurss korraldatakse üks kord aastas 2020. aasta annetuste kogusummaks kujunes 23 400 eurot, sellest laekunud sihtotstarbelised annetused 17 500 eurot ja mittesihtotstarbelised annetused 2 900 eurot. Tamre fondist kasutati annetuseks 3 000 eurot. Nii nagu varasemalt, ei osalenud ka 2020. aastal riik Kaitseministeeriumi kaudu rahaliselt RESA tegevuses. Kuna RESA tegevusele ei ole viimasel 9 aastal riigieelarvest rahalisi vahendeid eraldatud, ei pea me otstarbekaks nende osas finantsplaani koostada. 2020. aastal toimus üks RESA nõukogu istung 22.06.2020. Muud otsused tehti ja nõupidamised peeti kirjalikus vormis. 2021. aastal jätkatakse Aasta ohvitseri ja Aasta allohvitseri konkurssi läbiviimist. Samuti jätkatakse Kaitseväe Akadeemia parimate lõpetajate premeerimist. 2021 aastal. 5 Juhatuse ja nõukogu liikmete töö ei ole tasustatud. Hinnang RESA tegevusele Kaitseministeerium hindab RESA tegevuse kasulikuks, kuna see aitab kaasa Kaitseväe maine edendamisele ning kaitseväelase elukutse propageerimisele. RESA projektid toetavad sõjalise kaitse valdkonnas ettenähtud personalialaste eesmärkide saavutamist. Riigikaitse arengukava 2017-2026 kohaselt on planeerimisperioodi lõpuks nähud ette 3759 tegevväelase taseme saavutamine. Seisuga 31.12.2020 on saavutatud 3 650 tase. Sihtasutusel on potentsiaali tegevuste ja meetmete laiendamiseks. Arvestades, et sihtasutus ei saa riigilt toetust ning juhatuse ning nõukogu liikmetele tasu ei maksta, peame mõistlikuks sihtasutuse tegevuse jätkamist ja selle tegevuse edasist laiendamist kaasamaks rohkem vahendeid erasektorist. Auditid ja erikontrollid 2020.a jooksul erikontrolle läbi ei viidud. Finantsarvestus ja raamatupidamine toimivad vastavalt kehtestatud regulatsioonidele. Seadusjärgsed juhtimisorganid on moodustatud ning komplekteeritud pädevate isikutega. SA 2020. aasta majandusaasta aruande auditeeris SA nõukogu poolt nimetatud audiitor (OÜ E- Audit). Sihtasutus CR14 Sihtasutus CR14 (edaspidi CR14) asutati 12.11.2020. a. Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 399. Asutajaks on Eesti Vabariik, kelle asutajaõigusi teostab Kaitseministeerium. Asutamislepingu allkirjastas kaitseminister 25.11.2020.a. Sihtasutus tegutseb põhikirja alusel. CR14 eesmärk on kaitsevaldkonna küberjulgeoleku alane teadus- ja arendustegevus, selle toetamine, küberjulgeolekualase rahvusvahelise koostöö edendamine, küberjulgeolekualase väljaõppe korraldamine ning küberjulgeolekualaste teenuste osutamine ning nõustamine vastavates küsimustes. Perioodil 25.11.2020 – 31.01.2021. toimusid majandustegevuse alustamisega seotud tegevused, seal hulgas SA arvelduskonto avamine, Riigi Tugiteenuste Keskusega läbirääkimised ning koostöölepingu sõlmimimine raamatupidamiseteenuste osutamiseks, samuti Kaitseministeeriumi valitsemisalast (Kaitseväest ja Kaitseministeeriumist) sihtasutusse siirduvate töötajate töölepingute üleviimise korraldamine. Minister allkirjastas sihtasutuse asutamislepingu 25.11.2020, millest alates alustas tööd sihtasutuse juhatuse liige. Äriregistris registreeriti sihtasutus 07.12.2020. Sisuline töö CR14-s algas 01.01.2021, kui sihtasutuses alustasid tööd ülejäänud töötajad. Arvestuslikult oli juhatuse liikme tööjõukulu 2020. aasta eest 9 667,67 eurot, millest töötasu 4 761,90 eurot ja tööjõumaksud 1 571,43 eurot, mis maksti välja 8. jaanuaril 2021. Raamatupidamislikult on kulu kajastatud 2021. aastas, kuna 2020. aasta kohta eraldi majandusaasta aruannet ei esitata (asutamisel võib majandusaasta olla kuni 18. kuud). Laekunud tegevustoetus on 2020. aastal kajastatud ettemaksena. 6