Riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest

Teie 10.05.2021 nr 5-13/21/1722 Meie 02.06.2021 nr 1.1-11/3664-2 Kaitseministeerium [email protected] */ Riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusest Austatud härra minister Kooskõlastame Riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu järgmiste märkustega: 1. Eelnõuga Riigikaitseseadusesse (edaspidi RiKS) lisatava § 511 järgi võib kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) ametiasutus olla ühekordse ülesande andjaks füüsilistele isikutele, kui sõjaseisukorra ajal on vaja korraldada kiiresti inimeste või kultuuriväärtuste evakueerimine. Seletuskirjas on märgitud, et riigiasutused ja KOV-id peavad oma õigusaktide väljatöötamise korralduses arvestama võimalusega, et kriisiolukorras on vaja õigusakte välja töötada ja menetleda kiirendatud korras. Kuna eelnõus kasutatud sõna „ametiasutus“ küll viitab volikogust madalamale tasandile, aga ei nimeta ametiasutust siiski konkreetselt, võib pädevusnorm jääda nii ulatusliku piirangu kehtestamiseks ebapiisavaks. Kui KOV organit ei ole täpsustatud, tähendab see, et sellise kohustuse saaks KOV tasandil isikule panna vaid volikogu, kes võib selle vajadusel delegeerida valitsusele. Nii ei saa aga KOV tasandil rääkida operatiivsest otsustamisprotsessist. Teeme ettepaneku muuta eelnõud selliselt, et ühekordse ülesande andja KOV tasandil määrab valla- või linnavalitsus, kui kohaliku omavalitsuse volikogu ei otsusta teisiti. Lisaks teeme ettepaneku täpsustada, kas kohustuse võib KOV määrata isikuliselt (isikustatud üksik- või üldkorraldus) või isikute gruppidele kindlate tunnuste (nt kutseoskus) alusel (isikustamata üldkorraldus või üldakt). Samuti palume seletuskirjas lahti kirjutada, kes teostab KOV-ide osas üldist koordinatsiooni ja järelevalvet KOV-ide valmisoleku üle täita püsivaid riigikaitseülesandeid. Antud teema oli arutlusel riigikaitsekomisjoni 23.11.2020 istungil, kus Rahandusministeerium tegi ettepaneku määrata koordineerivaks asutuseks Kaitseministeeriumi. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Juriidilistele isikutele, sh avalik-õiguslike isikutele, riigikaitseülesande määramisel õigusaktiga on selge, et isiku valmisoleku kontrollimine jääb valdkonda koordineeriva asutuse, kes vastava ülesande õigusaktiga andis, ülesandeks. KOV-ide osas jääb aga selgusetuks, millisel asutusel on ülevaadet sellest, kuidas KOV-id riigikaitseülesannete täitmiseks on valmistunud, sh kas on määratud riigikaitselised ametikohad. RiKS eelmises eelnõus oli välja toodud, et seda teeb valdkonnaga seotud asutus, nt Sotsiaalkindlustusamet, Politsei- ja Piirivalveamet või Päästeamet, mis võib luua olukorra, kus erinevate ülesannete täitmiseks kasutatakse samu ressursse üheaegselt (nt sama võimla nii evakuatsiooniks, sotsiaalabi jms osutamiseks). Seega puudub asutus, kellel oleks tervikülevaade. 2. Eelnõuga RiKS § 8213 lõikes 1 sätestatav isikuandmete ring, mida võidakse pädeva haldusorgani poolt töödelda, on väga lai. Seletuskirjast ei selgu selle legitiimne eesmärk, sealhulgas see, kas kõik nimetatud lõikes sätestatud andmed on vaadeldava eelnõu kontekstis asjakohased. Näiteks millisel eesmärgil töödeldakse ametiühingusse kuulumise andmeid? Palume kaaluda juurdepääsu kehtestamist vaid eesmärgi saavutamiseks asjakohastele isikuandmetele. Kui aga soovitakse säilitada laiaulatuslik isikuandmete töötlemine, palume selle eesmärke seletuskirjas täpsemalt avada. 3. Riigikaitseseadusega muudetakse mh maksukorralduse seadust (edaspidi MKS). Senist maksusaladust sisaldavate andmete jagamise regulatsiooni uuendatakse peamiselt seoses riigikaitseliste sundkoormiste seaduse kehtetuks tunnistamisega ning terminoloogiliste muudatustega asjaomases regulatsioonis. Eelnõul on siiski avaram sisu kui seletuskirjas põgusalt viidatud. MKS § 29 punktis 53 on täna üheks andmete jagamise eesmärgiks riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel riigikaitselise sundkoormise määramine ja teatavaks tegemine. Selline eesmärk on eelnõus asendatud järgmisega: riigikaitseseaduses sätestatud riigikaitseülesande määramine ja täitmise tagamine, riigikaitseseaduses sätestatud asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise otsustamine ja täitmise tagamine. Tänases regulatsioonis puudub viide riiklikule järelevalvele (täitmise tagamine). Palun seletuskirjas avada andmete loetelu või andmete liik, mida selle täiendava ülesande täitmiseks Maksu- ja Tolliametilt oodatakse. Samuti palume kaaluda, kas asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise otsustamise loetlemisel kasutada sõna „ja“ asemel sõna „või“, kuna neid otsuseid ei saa ilmselt sama asja suhtes samaaegselt teha. Lisaks ei ole eelnõus enam viidet „sundkoormise“ ehk riigikaitseliste kohustuste teatavaks tegemise kohta. Kas teavitamine on uue regulatsiooni kohaselt vahetus seoses asjaomaste riigikaitseliste kohustuste määramisega? Selguse huvides palume lisada seletuskirja teksti viide eelnõule, millega muudetavad sätted MKS-i lisati. Selle eelnõu seletuskirjas on avatud asjasse puutuvate andmete kirjeldus jm selle muudatuse paremaks mõistmiseks kasulik teave: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6bca2238-c979-4838-a441- a3953ba14796 4. Palume täiendada eelnõud peatükiga „Riigieelarve seaduse muutmine“ ning muuta RES 2 paragrahvi 64 lõike 6 punkti 1 järgmises sõnastuses: „1) riigi toimimine hädaolukorras ja selle lahendamiseks väljakuulutatud eriolukorras;“. Samuti palume täiendada RES 64 lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kui kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal on vaja kasutada täiendavaid riigi rahalisi vahendeid kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigi eelarvelise jätkusuutlikkuse tagamiseks, võib Vabariigi Valitsus määrata riigieelarve ja käesoleva seaduse § 67 lõikes 1 nimetatud isikute väljamaksete tingimused.“. Punktidega täpsustatakse riigieelarve väljamaksete tingimuste kehtestamist hädaolukorras ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Kehtivas RES-is on sätestatud prioriteedid väljamaksete tegemiseks, kui on aset leidnud ulatuslik või kiire majanduslangus, finantskriis, tulude kavandatust väiksem laekumine või on tegemist ulatuslike häiretega arveldussüsteemides. Riigi jaoks on sellisel juhul prioriteetsed maksed, mis tagavad riigi toimimise hädaolukorras, erakorralises seisukorras, eriolukorras ja sõjaolukorras; võlakohustuste täitmise; pensionide ja toetuste väljamaksmise; KOV-idele, Haigekassale ja Töötukassale edasiantava maksu väljamaksmise ja väljamaksed põhiseaduslikele institutsioonidele. Lisaks on prioriteetne riigikassas oma raha hoidvate sihtasutuste, Haigekassa ja Töötukassa, väljamaksete tegemine. Samas kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal ei pruugi eelpool nimetatud väljamaksete prioriteetsus olla kohane, kui riigil on piiratud koguses raha oma kohustuste täitmiseks ning toimub hüvituste ja toetuste vähendamine või nende väljamaksete ajutine peatamine. Riigi toimimise tagamiseks sellises komplitseeritud olukorras võib osutuda vajalikuks kehtiva prioriteetsete maksete nimekirja täpsustamine ning lisatingimuste seadmine. Eelnõuga nähakse ette, et vajadusel võib Vabariigi Valitsus määrata tingimused kõigi (sh oma raha riigikassas hoidvate isikute) väljamaksete tegemiseks Rahandusministeeriumi poolt selliselt, et oleks tagatud riigi toimimine ja isikutele minimaalse sissetuleku või vajaduste katmine. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister 3 Kaidi Meristo 6113303 [email protected] Ilona Reiljan 6113099 [email protected] Martin Kulp 6113097 [email protected] Anneli Valgma 6113289 [email protected] Virge Aasa 6113549 [email protected] Helen Korju.Kuul 6113681 [email protected] 4