Arvamus

Justiitsministeerium Teie 26.04.2022 nr 8-3/3100-1 [email protected] Meie 11.05.2022 nr 10-3/72 Arvamus kohtute seaduse muutmise seaduse eelnõu täiendavate ettepanekute osas Tallinna Ringkonnakohtul on erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal õigusemõistmise toimimise tagamiseks kohtute seaduse (KS) muutmiseks tehtud täiendavate ettepanekute osas järgmised märkused. 1. Peamise probleemina toome välja, et kohtute jaoks on pigem vajalik revideerida menetlusseadustikke kui muuta kohtukorralduse ja -halduse sätteid. Kohtuhalduses saab otsuseid langetada ja tööd ümber korraldada märksa paindlikumalt ja operatiivsemalt kui teha muutusi kohtuasjade lahendamises (kõrvalekalded puudutavad menetlusosaliste õigusi ja nende piiramiseks või kohtumenetluse muutmiseks peab olema selge õiguslik alus). Kuna sõja ajal õigust mõistes pole kohtul võimalik jätta kehtivat õigust kohaldamata, on reaalne see, et tegelikult õigusemõistmine seiskub pea täielikult. Õigusriigi põhimõte ei anna võimalust jätta avalikul võimul kehtivad õigusnormid järgimata, kui see on võimatu või väga keeruline. Riik peab seda tõsiasja ennetavalt endale teadvustama ja õiguskorda võimalikuks sõjaolukorraks ette valmistama, mitte jääma lootma sellele, et ehk on kohtud ja teised ametiasutused nõus edasi tegutsema seadusliku aluseta või kehtivat õigust järgimata. Süüteomenetluse valdkonnas näeb kehtiv erakorralise seisukorra seaduse 4. ptk ette mõned süüteomenetluste erisused, kuid tsiviil- ja halduskohtumenetluses ei ole neid praegu ette nähtud. Õigusemõistmise tagamiseks tuleks analüüsida, kas ja milliseid lihtsustusi võiks kohtunik ka neis menetlustes teha. Tsiviil- ja halduskohtumenetluse puhul tuleks esmalt mõelda, mis saab vastava seisukorra väljakuulutamise korral menetlustähtaegadest ning analüüsida, milline oleks igaks olukorraks kõige optimaalsem lahendus – menetlused peatuvad seaduse jõul, kohtunik peatab vastavalt vajadusele või erisätted tähtaja ennistamiseks neis olukordades. Kollegiaalse kohtu puhul tuleks kaaluda ka seda, kas ja millal võiks kohtunik lahendada kohtuasja üksi (mitte kolmeliikmelises koosseisus). Samuti tuleks süsteemselt läbi mõelda, millised muud kohtumenetluse lihtsustused oleksid vajaduse korral lubatavad, kui õigusemõistmine peab jätkuma. 2. Arvestades erakorralise seisukorra (oht põhiseaduslikule korrale) ja sõjaseisukorra erisusi, tuleks kaaluda, kas mõlemal juhul samade õiguslike tagajärgede kehtestamine on õigusemõistmises ja kohtusüsteemi toimimise tagamiseks põhjendatud või tuleks neid diferentseerida. 3. Arvestades seletuskirjas märgitut, et kohtu üldkogu kogunemine võib olla võimatu (aga ei pruugi alati olla), tuleks kaaluda, kas igal juhul vastava olukorra väljakuulutamisel Aadress: Pärnu mnt 7, 15084, Tallinn; registrikood: 74001943; telefon: 628 2784; faks: 628 2784; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee  on põhjendatud üldkogu pädevuse (v.a kohtu esimehe nimetamiseks arvamuse andmine) üleminek kohtu esimehele. Olukorras, kus üldkogu saab koguneda, ei oleks volituste üleminek mõistlik. Tuleks kaaluda, kas sarnaselt täiskogule võib olla põhjendatud, et teatud ülesannete täitmiseks üldkogu ei kogune ning nt teeb seda viivitamata pärast olukorra lõppemist. Mõistlik oleks lahendus, mille kohaselt täidab kohtu esimees üksnes neid üldkogu ülesandeid, mis on vältimatult vajalikud, st pädevuse üleminek minimaalselt vajalikus ulatuses ning üksnes juhul, kui üldkogu ei saa koguneda. Sama puudutab põhimõtteliselt ka KHN-i pädevuse üleminekut Riigikohtu esimehele. 4. Tagamaks õigusemõistmise toimimine, on mõistlik anda kohtu esimehele (ka Riigikohtu esimehele) täpsem pädevus korraldada kohtu tööd erakorralise ja sõjaseisukorra ajal. Kohtu esimees võiks anda õigusemõistmist puudutavaid (kohtuasjade prioriteedid, tähtajad) üldisi juhiseid kohtu sama valdkonna kohtunikele/kolleegiumile ühiselt ning muid töö tegemist puudutavaid korraldusi (töökoht, tööaeg) kõigile ühiselt või igaühele vastavalt vajadusele. 5. Iseenesest on mõistlik anda Riigikohtu esimehele pädevus suunata kohtuasi vajadusel lahendamiseks teise kohtusse, kuid selleks võiks seadusest tuleneda selgem alus, millal Riigikohtu esimees seda teha võib. „Õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks“ võib osutuda liiga üldsõnaliseks. Seejuures peab Riigikohtu esimees igal üksikul juhul sellist otsust tehes arvestama seda, et I astme kohtuasjade ringkonnakohtule jagamise korral jäävad ringkonnakohtunikel oma tavaülesanded täitmata või saavad täidetud väiksemas mahus. Juhime tähelepanu, et seadus ei piira apellatsiooniõigust erakorralise või sõjaseisukorra ajal ja otsuste jõustumiseks on tarvis ikkagi läbida 3-astmeline menetlus. Forsseeritult ainuüksi I astme kohtu kohtuasjade lahendamine ei anna ju tulemust, kui need jäävad jõustumata ootele. 6. Mõistlik on põhimõte, et erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võiks kohtu esimehe volituste lõppemise korral olla tal võimalus jätkata kuni olukorra lõppemiseni ning seejärel kuni uue esimehe nimetamiseni tavakorras. Ilmselt oleks mõistlik tagada stabiilne olukord ja vahetada välja võimalikult vähe esimehi ja juhte, et ei oleks ohtu olukorra varjus sobimatute isikute nimetamiseks kiirkorras. Praeguse valiku järgi peab ametiaega pikendama, kuid mõistlikum võib olla sätestada, et kui vastava olukorra ajal kohtu esimehe ametiaeg lõppeb, loetakse see olukorra ajaks pikenenuks ning see lõppeb kuue kuu möödudes arvates olukorra lõppemisest, kui valdkonna eest vastutav minister ei otsusta Riigikohtu esimehe nõusolekul teisiti. Taas tuleb arvestada seda, et erinevates olukordades, st erakorralise ja sõjaseisukorra ajal võivad vajadused olla erinevad. Seaduses on jäänud hetkel tähelepanuta kolleegiumide ja tulevaste I astme valdkonna juhtide ametiaja lõppemine. Seega tekib küsimus, kas iga kohus peab ise kodukorras määrama, mis saab sellisel juhul nende ametiajast, kui uue esimehe valimine / juhi nimetamine võib olla keeruline või võimatu. Läbi tuleks mõelda ka see, kas ja kuidas toimub kohtunike ametist lahkumine (ametiaja pikendamine/pikenemine) ja uute kohtunike ametisse nimetamine sellistes olukordades. Reegel võiks olla, et sõja ajal ametist ei lahkuta, kuna riik peab tagama õigusemõistmise toimimise ka olukorras, kus osad kohtunikud ei pruugi saada oma ülesandeid täita. 7. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei ole usutav, et kõigi kohtunike omavalitsusorganite tegevust on võimalik või mõtet jätkata. Kavandatav KS § 1277 lg 3 muudaks omavalitsusorganid ka selliseks, et need ei esinda kohtunikkonda, vaid Riigikohut. Seetõttu tuleks pigem kaaluda, milliste omavalitsusorganite tegevuse järgi puudub erakorralise või sõjaseisukorra ajal akuutne vajadus (nt koolitusi korraldab Riigikohus, järgides koolitusnõukogu suuniseid ning sõjaseisukorra või erakorralise seisukorra ajal ei ole kogu see ülesanne keskse tähtsusega, nagu ka kohtunike eetikanõukogu töö; distsiplinaarkaristuste kohaldamist saaks otsustada Riigikohus, kui  distsiplinaarkolleegium ei ole enam otsustusvõimeline). Kui omavalitsusorganite liikmete nimetamise korda erakorralise või sõjaseisukorra ajaks muudetakse, nagu KS § 1277 sõnastuses pakutud, võib see kaasa tuua olukorra, kus ka pärast erakorralise või sõjaseisukorra lõppemist täidavad omavalitsuskogud oma ülesandeid, esindamata seejuures kogu kohtunikkonda. Soovitame kaaluda seaduse täiendamist kohustusega korraldada erakorralise või sõjaseisukorra lõppemise järel kohtunike täiskogu näiteks kolme kuu jooksul seisukorra lõppemisest arvates, et valida omavalitsuskogude puuduolevad liikmed. Täiskogu kohta võiks seadus sätestada, et täiskogu ei pea kogunema. Nõnda poleks täiskogu kogunemine seadusega keelatud juhul, kui selleks siiski tekib vajadus ja võimalus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa kohtu esimees