Euroopa Liidu
Nõukogu
Brüssel, 31. mai 2021
(OR. en)
7746/21
Institutsioonidevaheline
dokument:
2014/0008 (NLE)
AVIATION 78
RELEX 300
OC 16
NIS 10
SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID
Teema: Ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina
vaheline ühise lennunduspiirkonna leping
7746/21 KAI/rz
TREE.2 ET
ÜHELT POOLT EUROOPA LIIDU JA SELLE LIIKMESRIIKIDE NING
TEISELT POOLT UKRAINA VAHELINE
ÜHISE LENNUNDUSPIIRKONNA LEPING
EU/UA/et 1
BELGIA KUNINGRIIK,
BULGAARIA VABARIIK,
TŠEHHI VABARIIK,
TAANI KUNINGRIIK,
SAKSAMAA LIITVABARIIK,
EESTI VABARIIK,
IIRIMAA,
KREEKA VABARIIK,
HISPAANIA KUNINGRIIK,
PRANTSUSE VABARIIK,
HORVAATIA VABARIIK,
ITAALIA VABARIIK,
EU/UA/et 2
KÜPROSE VABARIIK,
LÄTI VABARIIK,
LEEDU VABARIIK,
LUKSEMBURGI SUURHERTSOGIRIIK,
UNGARI,
MALTA VABARIIK,
MADALMAADE KUNINGRIIK,
AUSTRIA VABARIIK,
POOLA VABARIIK,
PORTUGALI VABARIIK,
RUMEENIA,
SLOVEENIA VABARIIK,
SLOVAKI VABARIIK,
EU/UA/et 3
SOOME VABARIIK,
ROOTSI KUNINGRIIK,
kes on Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi aluslepingud“)
osalised ning Euroopa Liidu liikmesriigid (edaspidi „ELi liikmesriigid“),
ja
EUROOPA LIIT, edaspidi ka „EL“,
ühelt poolt
ning
UKRAINA teiselt poolt,
(edaspidi koos „lepinguosalised“),
SOOVIDES luua ühise lennunduspiirkonna, mis rajaneb vastastikusel juurdepääsul lepinguosaliste
lennutransporditurgudele, kus valitsevad võrdsed konkurentsitingimused ja austatakse samu
reegleid, muu hulgas lennuohutuse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise, sotsiaalse
ühtlustamise ning keskkonnaküsimuste valdkonnas,
EU/UA/et 4
TUNNUSTADES rahvusvahelise tsiviillennunduse integreeritud iseloomu ning Ukraina ja ELi
liikmesriikide õigusi ja kohutusi, mis tulenevad nende liikmelisusest rahvusvahelistes
lennundusorganisatsioonides, eelkõige Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis (ICAO)
ja Euroopa Lennuliikluse Ohutuse Organisatsioonis, samuti nende õigusi ja kohustusi, mis
tulenevad rahvusvahelistest lepingutest kolmandate poolte ja rahvusvaheliste organisatsioonidega,
SOOVIDES süvendada lepinguosaliste vahelisi suhteid lennutranspordi valdkonnas, sealhulgas
tööstuskoostöö alal, ning tuginedes olemasolevale lennunduslepingute süsteemile, et edendada
majanduslikke, kultuurilisi ja transpordialaseid sidemeid lepinguosaliste vahel,
SOOVIDES hõlbustada lennutranspordi võimaluste laiendamist, sealhulgas
lennutranspordivõrgustike arendamise teel, et rahuldada reisijate ja vedajate vajadusi mugavate
lennutransporditeenuste järele,
TÕDEDES lennutranspordi tähtsust kaubanduse, turismi ja investeeringute edendamisel,
VÕTTES ARVESSE 7. detsembril 1944 Chicagos allkirjastamiseks avatud rahvusvahelise
tsiviillennunduse konventsiooni,
VÕTTES ARVESSE, et Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende
liikmesriikide ja Ukraina vahelises assotsieerimislepingus nähakse ette, et lepinguosaliste vahelise
transpordi kooskõlastatud arengu tagamiseks vastavalt nende kaubandusvajadustele võib
vastastikuse turulepääsu ja lennutransporditeenuste osutamise tingimusi käsitleda erilepingutes,
EU/UA/et 5
SOOVIDES võimaldada lennuettevõtjatel pakkuda reisijatele ja vedajatele konkurentsivõimelisi
hindu ja teenuseid avatud turgudel,
SOOVIDES, et kõik lennutranspordisektorid, sealhulgas lennuettevõtjate töötajad, saaksid kasu
liberaalsemast lepingust,
SOOVIDES tugineda olemasolevatele lennutranspordilepingutele, et avada järk-järgult juurdepääs
turgudele ja võimaldada tarbijatele, lennuettevõtjatele, lennundustöötajatele ja mõlema
lepinguosalise üldsusele maksimaalset kasu,
OLLES LEPPINUD KOKKU, et on asjakohane võtta ühise lennunduspiirkonna reeglite aluseks
Euroopa Liidus kehtivad õigusaktid, mis on sätestatud käesoleva lepingu I lisas, ilma et see piiraks
ELi aluslepinguid ja Ukraina põhiseaduse sätete kohaldamist,
VÕTTES ARVESSE Ukraina kavatsust inkorporeerida Euroopa Liidu asjakohased nõuded ja
standardid, sealhulgas edaspidi vastuvõetavad muudatused, oma lennundusalastesse õigusaktidesse,
SOOVIDES tagada rahvusvahelise lennutranspordi ohutuse ja julgestuse kõrgeima taseme ning
väljendades veel kord tõsist muret õhusõidukite ohutuse vastu suunatud tegude või ähvarduste
pärast, mis ohustavad inimesi või vara, mõjuvad kahjulikult lennutranspordi toimimisele ja
õõnestavad reisijate usaldust tsiviillennunduse ohutuse vastu,
NENTIDES eeliseid, mida mõlemad lepinguosalised saavad ühise lennunduspiirkonna reeglite
täielikul järgimisel, sealhulgas turgudele juurdepääsu avamine ning mõlema lepinguosalise
tarbijatele ja lennuettevõtjatele maksimaalse kasu tagamine,
EU/UA/et 6
TÕDEDES, et ühise lennunduspiirkonna rajamine ja selle reeglite rakendamine ei ole võimalik,
kohaldamata üleminekuaega, ja et sellega seoses on väga oluline piisav abi,
RÕHUTADES, et seoses juurdepääsuga lennutransporditaristule, eriti kui see on piiratud,
sealhulgas lennujaamadele, tuleb lennuettevõtjaid kohelda läbipaistvalt ja kedagi diskrimineerimata,
SOOVIDES tagada lennuettevõtjatele võrdsed võimalused, mis annaks lepinguosaliste
lennuettevõtjatele õiglased ja võrdsed võimalused kokkulepitud teenuste osutamiseks,
TUNNISTADES, et riigilt saadavad subsiidiumid võivad kahjustada lennuettevõtjate vahelist
konkurentsi ja seada ohtu käesoleva lepingu põhieesmärkide saavutamise,
KINNITADES keskkonnakaitse tähtsust rahvusvahelise lennunduspoliitika väljatöötamisel ja
rakendamisel ning tunnustades suveräänsete riikide õigust võtta selleks asjakohased meetmed,
VÕTTES ARVESSE tarbijate kaitse olulisust, sealhulgas kaitset, mille tagab rahvusvahelise õhuveo
nõuete ühtlustamise konventsioon, mis on koostatud 28. mail 1999 Montrealis,
TERVITADES lepinguosaliste vahel toimuvat dialoogi eesmärgiga süvendada suhteid muudes
valdkondades, eelkõige isikute liikumise soodustamiseks,
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
EU/UA/et 7
I JAOTIS
ÜLDSÄTTED
ARTIKKEL 1
Eesmärgid ja kohaldamisala
Käesoleva lepingu eesmärk on luua järk-järgult Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Ukraina
vaheline Euroopa ühine lennunduspiirkond, mis põhineb eelkõige ühistel reeglitel ohutuse,
julgestuse, lennuliikluse korraldamise, keskkonnaküsimuste, tarbijakaitse ja arvutipõhiste
ettetellimissüsteemide ja sotsiaalküsimuste valdkonnas. Selleks kehtestatakse käesolevas lepingus
õigusnormid, tehnilised nõuded, haldusprotseduurid, peamised tegevusstandardid ja lepinguosaliste
vahelised rakendusnormid.
Euroopa ühine lennunduspiirkond põhineb vabal juurdepääsul lennundusturule ja võrdsetel
konkurentsitingimustel.
EU/UA/et 8
ARTIKKEL 2
Mõisted
Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:
1) „kokkulepitud teenus“ ja „kindlaksmääratud lennuliin“ – rahvusvaheline lennutransport
vastavalt käesoleva lepingu artiklile 16 ja II lisale;
2) „leping“ – käesolev leping, selle lisad ja muudatused;
3) „lennutransport“ – üldsusele tasu või rendi eest kättesaadav reisijate, pagasi, kauba ja posti
(kas eraldi või koos) vedamine õhusõidukil; kahtluste vältimiseks hõlmab see nii regulaar- kui
ka mitteregulaarlende (tellimuslende) ja kaubalende;
4) „lennuettevõtja“ – kehtiva lennutegevusloaga või samaväärse loaga äriühing või ettevõtja;
5) „pädevad asutused“ – valitsusasutused või avalik-õiguslikud asutused, kes vastutavad
käesoleva lepingu kohaste haldusülesannete eest;
6) „äriühingud ja ettevõtjad“ – tsiviil- või äriõiguslikud üksused, sealhulgas ühistud ning muud
avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud, välja arvatud mittetulundusühendused;
EU/UA/et 9
7) „konventsioon“ – rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsioon, mis avati allkirjastamiseks
7. detsembril 1944 Chicagos ja mis hõlmab:
a) kõiki muudatusi, mis on jõustunud konventsiooni artikli 94 punkti a alusel ja mille on
ratifitseerinud nii Ukraina kui ka ELi liikmesriik või ELi liikmesriigid, ning
b) kõiki selle lisasid või muudatusi, mis on vastu võetud konventsiooni artikli 90 alusel,
kui selline lisa või muudatus on konkreetsel ajal jõus nii Ukraina kui ka ELi liikmesriigi
või ELi liikmesriikide suhtes ning on konkreetse küsimuse jaoks asjakohane;
8) „Euroopa ühise lennunduspiirkonna leping“ – Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide,
Albaania Vabariigi, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria Vabariigi, Horvaatia Vabariigi, endise
Jugoslaavia Makedoonia Vabariigi, Islandi Vabariigi, Montenegro Vabariigi, Norra
Kuningriigi, Rumeenia, Serbia Vabariigi ning ÜRO Kosovo missiooni1 vaheline Euroopa
ühise lennunduspiirkonna rajamise mitmepoolne leping;
9) „EASA“ – Euroopa Lennundusohutusamet, mis on asutatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrusele (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb
tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet
ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning
direktiiv 2004/36/EÜ;
1 Kõnealune määratlus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO
Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo
iseseisvusdeklaratsiooni kohta.
EU/UA/et 10
10) „tegelik kontroll“ – suhe, mis põhineb õigustel, lepingutel või muudel vahenditel, mis kas
üksikult või koos ja vastavat fakti või seadust arvestavalt annavad võimaluse otse või kaudselt
avaldada ettevõtjale otsustavat mõju, eriti:
a) ettevõtja kõigi või osa vara kasutamise õiguse kaudu;
b) õiguste või lepingute kaudu, mis avaldavad otsustavat mõju ettevõtja organite
ülesehitusele, hääletamisele või otsustele või muul viisil avaldavad otsustavat mõju
ettevõtja äritegevuse juhtimisele;
11) „tegelik regulatiivne kontroll“ – lubasid välja andva lepinguosalise pädev asutus, kes on
andnud lennuettevõtjale lennutegevusloa või tegevusloa, kes
a) kontrollib pidevalt, et lennuettevõtja täidaks kohaldatavaid rahvusvaheliste
lennutransporditeenuste kriteeriume, mille alusel lennutegevusluba või tegevusluba
välja anti, tehes seda vastavalt asjakohastele riiklikele õigusnormidele, ja
b) teeb asjakohast järelevalvet kooskõlas vähemalt ICAO standarditega;
12) „ELi aluslepingud“ – Euroopa Liidu leping ja Euroopa Liidu toimimise leping;
13) „ELi liikmesriik“ – Euroopa Liidu liikmesriik;
EU/UA/et 11
14) „sobivus“ – lennuettevõtja sobivus osutada rahvusvahelisi lennutransporditeenuseid,
s.t lennuettevõtjatel on rahuldav finantssuutlikkus ja piisav juhtimiskogemus ning nad
järgivad õigusnorme ja nõudeid, millega reguleeritakse selliste teenuste osutamist;
15) „viienda vabaduse liiklusõigus“ – ühe riigi („õiguse andnud riik“) poolt teise riigi
(„õiguse saanud riik“) lennuettevõtjatele antud õigus osutada rahvusvahelisi
lennutransporditeenuseid vastava õiguse andnud riigi territooriumi ja kolmanda riigi
territooriumi vahel, tingimusel et selliste teenuste osutamine algab või lõpeb õiguse saanud
riigi territooriumil;
16) „kogumaksumus“ – osutatava lennuteenuse maksumus koos mõistlike haldustasudega ja
asjakohasel juhul muude kohaldatavate tasudega, mis sisaldavad keskkonnakulusid ja mida
kohaldatakse sõltumata päritoluriigist;
17) „ICAO“ – konventsiooniga asutatud Rahvusvaheline Tsiviillennunduse Organisatsioon;
18) „rahvusvaheline lennutransport“ – lennutransport vähemalt kahe eri riigis asuva punkti vahel;
19) „ühendveod“ – üldsusele tasu või rendi eest kättesaadav reisijate, pagasi, kauba ja posti (kas
eraldi või koos) vedamine õhusõidukil ning ühe või enama maismaa- ja meretranspordiliigi
abil;
20) „meede“ – lepinguosalise meede seaduse, määruse, reegli, korra, otsuse või haldusmeetme või
mõnel muul kujul;
EU/UA/et 12
21) „riiklik“ –
a) Ukraina puhul füüsiline isik, kellel on Ukraina kodakondsus või Euroopa Liidu ja selle
liikmesriikide puhul füüsiline isik, kellel on liikmesriigi kodakondsus, või
b) mis tahes juriidiline isik,
i) keda Ukraina puhul kontrollivad kas vahetult või enamusosaluse kaudu pidevalt ja
tegelikult Ukraina kodakondsusega füüsilised isikud või Ukraina riikkondsusega
juriidilised isikud, või Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide puhul ELi liikmesriigi
või mõne muu V lisas loetletud riigi kodakondsusega füüsilised isikud või
liikmesriigi või mõne muu käesoleva lepingu V lisas loetletud riigi riikkondsusega
juriidilised isikud ja
ii) kelle peamine tegevuskoht on Ukraina puhul Ukrainas ning Euroopa Liidu ja selle
liikmesriikide puhul mõnes liikmesriigis;
22) „riikkondsus“ – lennuettevõtja puhul tema vastavus omandiõiguse, tegeliku kontrolli ja
peamise tegevuskoha suhtes kehtestatud nõuetele;
EU/UA/et 13
23) „lennutegevusluba“ –
a) Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide puhul luba, mille asjaomane pädev asutus on
äriühingule või ettevõtjale välja andnud lennuteenuse osutamiseks ELi asjakohaste
õigusaktide alusel, ning
b) Ukraina puhul luba, mis on välja antud Ukraina asjakohaste õigusaktide alusel reisijate
ja/või kauba lennutranspordi pakkumiseks;
24) „hind“ –
a) piletihinnad, mida makstakse lennuettevõtjatele või nende esindajatele või muudele
piletimüüjatele reisijate ja pagasi veo eest lennuteenuse osutamisel, ning tingimused,
mille alusel neid hindu kohaldatakse, sealhulgas esindajale makstav tasu ja tema suhtes
kohaldatavad tingimused ning muud abiteenused, ning
b) kaubatariifid, mida makstakse posti ja kauba veo eest, ning tingimused, mille alusel neid
hindu kohaldatakse, sealhulgas esindajale makstav tasu ja tema suhtes kohaldatavad
tingimused ning muud abiteenused.
Mõiste hõlmab asjakohasel juhul rahvusvahelise lennutranspordi raames toimuvat maismaa-
ja meretransporti ning piletihindade ja kaubatariifide kohaldamise tingimusi;
EU/UA/et 14
25) „assotsieerimisleping“ – 14. juunil 1994 ja 27. juunil 2014 Brüsselis sõlmitud ühelt poolt
Euroopa Liidu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ning nende liikmesriikide ja teiselt poolt
Ukraina vaheline assotsieerimisleping ning kõik sellele järgnevad juriidilised dokumendid;
26) „peamine tegevuskoht“ – lennuettevõtja peakontor või registreeritud asukoht, kus toimub selle
lennuettevõtja põhiline finantstegevus ja tegevuse juhtimine, sealhulgas jätkuva
lennukõlblikkuse korraldamine;
27) „avaliku teenindamise kohustus“ – lennuettevõtja kohustus tagada kindlaksmääratud
lennuliinil regulaarlendude minimaalne teenindamine vastavalt jätkuvuse, korrapärasuse,
hinnakujunduse ja minimaalse veomahu normidele, millest lennuettevõtja üksnes ärihuvidest
lähtudes kinni ei peaks. Asjaomane lepinguosaline võib lennuettevõtjatele avaliku teenuse
osutamise kohustuse täitmise eest kompensatsiooni maksta;
28) „SESAR“ – ühtse Euroopa taeva Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi
programm, mis on ühtse Euroopa taeva tehnoloogiline osa ja mille eesmärk on luua ELis
tõhus lennujuhtimistaristu, mis võimaldab välja arendada turvalise ja keskkonnahoidliku
lennutranspordi;
EU/UA/et 15
29) „subsiidium“ – valitsuselt või piirkondlikult riiklikult asutuselt või muult riiklikult
organisatsioonilt saadud rahaline abi, s.t kui:
a) valitsuse, piirkondliku asutuse või muu riikliku organisatsiooni tegevus hõlmab otsest
raha ülekandmist, nt toetused, laenud või paigutused omakapitali, võimalikud raha
otseülekanded ettevõttesse või ettevõtte kohustuste ülevõtmine nt laenutagatiste kujul,
kapitalisüstid, omand, pankrotikaitse või kindlustus;
b) valitsuse, piirkondliku asutuse või muu riikliku organisatsiooni tulu jääb tagasi saamata,
seda ei koguta või see on põhjendamatult vähenenud;
c) valitsuse, piirkondlik asutus või muu riiklik organisatsioon pakub muid kui üldisesse
taristusse kuuluvaid kaupu või teenuseid või ostab neid, või
d) valitsuse, piirkondlik asutus või muu riiklik organisatsioon teeb makseid
rahastamismehhanismi või volitab või suunab teatavat eraettevõtjat täitma ühte või
mitut alapunktides a, b ja c nimetatud ülesannet, mis kuulub tavaliselt valitsuse
pädevusse ja mille menetlus ei erine tegelikult tavalisest valitsuse järgitavast
menetlusest,
ning millest saadakse seeläbi kasu;
EU/UA/et 16
30) „territoorium“ – Ukraina puhul maismaa-alad ja nendega ühenduses olevad territoriaalveed,
mis kuuluvad tema suveräänsete õiguste alla ning Euroopa Liidu puhul maismaa-alad (manner
ja saared), siseveekogud ja territoriaalmeri, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu lepingut
ja Euroopa Liidu toimimise lepingut kõnealustes lepingutes ja kõikides neil põhinevates
juriidilistes dokumentides sätestatud tingimustel;
31) „transiitliinide leping“ – 7. detsembril 1944 Chicagos sõlmitud rahvusvaheliste transiitliinide
leping;
32) „kasutustasu“ – tasu, mida pädev asutus võtab või lubab lennuettevõtjatelt võtta selle eest, et
õhusõidukid, nende meeskonnad, reisijad ning kauba ja posti käitajad kasutavad rajatisi või
teenuseid, mis on seotud aeronavigatsiooni (sealhulgas ülelendude puhul), lennujuhtimise
ning lennujaama ja lennundusjulgestusega.
ARTIKKEL 3
Lepingu rakendamine
1. Lepinguosalised võtavad kõik asjakohased üld- või erimeetmed, et tagada lepingust tulenevate
kohustuste täitmine, ning hoiduvad kõigist meetmetest, mis võiksid kahjustada lepingu eesmärkide
saavutamist.
EU/UA/et 17
2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud meetmete rakendamine ei piira kummagi lepinguosalise
õigusi ega kohustusi, mis tulenevad tema osalemisest rahvusvahelistes organisatsioonides ja/või
rahvusvahelistes lepingutes, eelkõige konventsioonis ja transiitliinide lepingus.
3. Käesoleva artikli lõike 1 meetmete kohaldamisel käesoleva lepingu kohaldamisalas
lepinguosalised:
a) kaotavad kõik ühepoolsed haldus-, tehnilised ja muud meetmed, mis võivad kaudselt piirata ja
millel võib olla diskrimineeriv mõju lennuteenuste pakkumisele käesoleva lepingu raames, ja
b) hoiduvad selliste haldus-, tehniliste ja muude meetmete rakendamisest, millel võib olla
diskrimineeriv mõju käesoleva lepingu raames lennuteenuseid osutavatele teise lepinguosalise
kodanikele, äriühingutele või ettevõtjatele.
ARTIKKEL 4
Diskrimineerimiskeeld
Lepingu kohaldamisalas ning ilma et see piiraks lepingus sisalduvate erisätete kohaldamist, on
keelatud diskrimineerimine kodakondsuse või riikkondsuse alusel.
EU/UA/et 18
II JAOTIS
ÕIGUSALANE KOOSTÖÖ
ARTIKKEL 5
Õigusalase koostöö üldpõhimõtted
1. Lepinguosalised teevad koostööd kõikide võimalike vahendite kaudu, et tagada käesoleva
lepingu I lisas loetletud Euroopa Liidu õigusaktides sisalduvate nõuete ja standardite järgjärguline
inkorporeerimine Ukraina õigusaktidesse ja nende sätete rakendamine Ukraina poolt, tehes seda:
a) käesoleva lepingu artiklis 29 („Ühiskomitee“) osutatud ühiskomitee raames toimuvate
regulaarsete konsultatsioonide kaudu, mille käigus käsitletakse käesoleva lepingu I lisas I
osutatud Euroopa Liidu õigusaktide tõlgendamist, mis on seotud lennuohutuse,
lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise, keskkonnakaitse, turulepääsu ja seonduvate
küsimustega ning sotsiaalküsimuste, tarbijakaitse ja muude käesoleva lepinguga hõlmatud
valdkondadega;
b) piisava abi osutamise teel lepinguosaliste kindlaks määratud konkreetsetes valdkondades;
c) uusi õigusakte käsitleva konsulteerimise ja teabevahetuse kaudu vastavalt käesoleva lepingu
artiklile 15.
EU/UA/et 19
2. Ukraina võtab vastu vajalikud meetmed, et vastavalt artiklis 33 kindlaks määratud
üleminekukorrale ja käesoleva lepingu III lisale inkorporeerida Ukraina õigussüsteemi käesoleva
lepingu I lisas loetletud Euroopa Liidu õigusaktides sisalduvad nõuded ja standardid ning neid
rakendada.
3. Lepinguosalised teavitavad teineteist osutatud ühiskomitee kaudu viivitamata vastavatest
asutustest, kes vastutavad ohutusjärelevalve, lennukõlblikkuse, lennuettevõtjatele lubade
väljaandmise, lennujaamade töökorralduse, lennundusjulgestuse, lennuliikluse korraldamise,
lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ning aeronavigatsiooni- ja lennujaamatasude kehtestamise
eest.
ARTIKKEL 6
Vastavus õigusnormidele
1. Ühe lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes kehtivad teise lepinguosalise õigusnormid, millega
reguleeritakse rahvusvahelises lennutranspordis osalevate õhusõidukite sisenemist tema
territooriumile, sealt väljumist või nende õhusõidukite käitamist ja lennuliiklust tema territooriumil
ning need õhusõidukid järgivad kõnealuseid õigusnorme teise lepinguosalise territooriumile
sisenemisel, seal viibides või sealt väljumisel.
2. Ühe lepinguosalise lennuettevõtja reisijad, meeskond või kaup täidavad või nende nimel
täidetakse teise lepinguosalise territooriumile sisenemisel, seal viibides või sealt väljumisel teise
lepinguosalise territooriumil kehtivaid õigusnorme reisijate, meeskonna või kauba õhusõidukil tema
territooriumile sisenemise või sealt väljumise kohta (sealhulgas riiki sisenemise,
julgeolekukontrolli, sisserände, passide, tolli ja karantiini reeglid või posti puhul postireeglid).
EU/UA/et 20
ARTIKKEL 7
Lennuohutus
1. Vastavalt käesoleva lepingu III lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised
kooskõlas käesoleva lepingu I lisa C osas kindlaksmääratud lennuohutusalaseid nõudeid ja
standardeid käsitlevate riigisiseste õigusaktidega vastavalt käesolevas artiklis sätestatud
tingimustele.
2. Täites jätkuvalt konventsiooni kohaseid projekteerimis-, tootja-, registreerimis- ja käitajariigi
toiminguid ja ülesandeid, inkorporeerib Ukraina käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuded ja
standardid oma õigusaktidesse ja rakendab neid tegelikult vastavalt käesoleva lepingu III lisas
kehtestatud üleminekusätetele.
3. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuete ja
standardite inkorporeerimiseks Ukraina poolt vastu võetud õigusaktide tõhus rakendamine. Selleks
osaleb Ukraina EASA töös vaatlejana alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast, nagu on
sätestatud käesoleva lepingu VI lisas.
4. Selleks et tagada kokkulepitud teenuste pakkumine vastavalt käesoleva lepingu artikli 16
punktidele a, b, c ja d, tunnustavad mõlemad lepinguosalised teise lepinguosalise välja antud või
kehtivaks tunnistatud ning praeguseni kehtivaid lennukõlblikkussertifikaate, pädevustunnistusi ja
lubasid, tingimusel et selliste sertifikaatide ja lubade väljaandmise aluseks olevad nõuded on
võrdsed vähemalt miinimumstandarditega, mis konventsioonist lähtuvalt võidakse kehtestada.
EU/UA/et 21
5. Käesoleva lepingu IV lisa 1. jaos loetletud, Ukraina välja antud sertifikaatide ja lubade
tunnustamine ELi liikmesriikide poolt otsustatakse vastavalt käesoleva lepingu III lisa sätetele.
6. Lepinguosalised teevad koostööd selle nimel, et lähendada sertifitseerimissüsteeme esmase ja
jätkuva lennukõlblikkuse valdkonnas.
7. Lepinguosalised tagavad, et kui on kahtlusi, et ühe lepinguosalise territooriumil registreeritud
õhusõiduk, mis maandub teise lepinguosalise territooriumil asuvas rahvusvahelisele lennuliiklusele
avatud lennujaamas, ei vasta konventsiooniga kehtestatud rahvusvahelistele
lennuohutusstandarditele, siis kontrollivad teise lepinguosalise pädevad asutused kõnealuse
õhusõiduki pardal ja selle ümber seisuplatsil õhusõiduki ja meeskonna dokumentide kehtivust ning
õhusõiduki ja selle seadmete nähtavat seisukorda.
8. Lepinguosalised vahetavad asjakohaste kanalite kaudu teavet, sealhulgas teavet puuduste
kohta, mis on leitud õhusõidukile käesoleva artikli lõike 7 kohaselt seisuplatsil tehtud kontrollimise
käigus.
9. Lepinguosalise pädevad asutused võivad igal ajal taotleda konsultatsioone teise lepinguosalise
pädevate asutustega seoses teise lepinguosalise lennuohutusstandarditega, sealhulgas valdkondades,
mis ei ole hõlmatud käesoleva lepingu I lisas loetletud õigusaktidega, või puudustega, mis on leitud
õhusõiduki kontrollimise käigus seisuplatsil. Sellised konsultatsioonid algavad 30 päeva jooksul
alates vastava taotluse esitamisest.
EU/UA/et 22
10. Ükski käesoleva lepingu säte ei piira lepinguosalise ametiasutuse õigust võtta viivitamata
asjakohaseid meetmeid, kui selgub, et õhusõiduk, toode või teenus:
a) ei vasta konventsiooniga kehtestatud miinimumstandarditele või käesoleva lepingu I lisa C
osas sätestatud nõuetele ja standarditele (vastavalt sellele, kumba neist kohaldatakse);
b) tekitab käesoleva artikli lõikes 7 osutatud kontrollimise tulemusel tõsiseid kahtlusi, kas
õhusõiduk või selle kasutamine vastab konventsiooniga kehtestatud miinimumstandarditele
või käesoleva lepingu I lisa C osas sätestatud nõuetele ja standarditele (vastavalt sellele,
kumba neist kohaldatakse), või
c) tekitab tõsiseid kahtlusi, kas konventsiooniga kehtestatud miinimumstandardeid või käesoleva
lepingu I lisa C osas sätestatud nõudeid ja standardeid (vastavalt sellele, kumba neist
kohaldatakse) järgitakse ja hallatakse tõhusalt.
11. Kui lepinguosaline võtab käesoleva artikli lõike 10 kohaseid meetmeid, teatab ta sellest
viivitamata teise lepinguosalise pädevatele asutustele ja põhjendab meetmete võtmist.
12. Kui käesoleva artikli lõike 10 kohaldamisel võetud meetmete rakendamist ei lõpetata, kuigi
nende võtmiseks ei ole enam põhjust, võib kumbki lepinguosaline pöörduda asja arutamiseks
ühiskomitee poole.
13. Asjaomane lepinguosaline teavitab teisi lepinguosalisi viivitamata iga riigisisese õigusakti
muudatustest, mis on seotud Ukraina või ELi liikmesriikide pädevate asutuste staatusega.
EU/UA/et 23
ARTIKKEL 8
Lennundusjulgestus
1. Ukraina inkorporeerib oma õigusaktidesse Euroopa Tsiviillennunduse Konverentsi (ECAC)
dokumendi 30 II osa sätted ja rakendab neid tõhusalt vastavalt käesoleva lepingu III lisas
kehtestatud üleminekusätetele. Käesoleva lepingu artikli 33 lõikes 2 ettenähtud hindamiste raames
võivad Euroopa Komisjoni inspektorid osaleda vaatlejatena Ukraina pädevate asutuste korraldatud
kontrollides Ukraina territooriumil paiknevates lennujaamades vastavalt lepinguosaliste vahel
kokku lepitud korrale. Käesolev leping ei piira Ukraina ega ELi liikmesriikide õigusi ega kohustusi,
mis tulenevad konventsiooni 17. lisast.
2. Kuna tsiviilõhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna ohutuse tagamine on rahvusvaheliste
lennuteenuste osutamise peamine eeltingimus, kinnitavad lepinguosalised veel kord vastastikust
kohustust kaitsta tsiviillennundust ebaseaduslike sekkumiste eest, eelkõige kohustusi, mis on
sätestatud konventsioonis, 14. septembril 1963 Tokyos allkirjastatud konventsioonis kuritegude ja
mõningate teiste tegude kohta õhusõiduki pardal, 16. detsembril 1970 Haagis allkirjastatud
õhusõiduki ebaseadusliku hõivamise vastu võitlemise konventsioonis, 23. septembril 1971
Montrealis allkirjastatud tsiviillennunduse ohutuse vastu suunatud ebaseaduslike tegude tõkestamise
konventsioonis, 24. veebruaril 1988 Montrealis allkirjastatud protokollis ebaseaduslike
vägivallaaktide vastu võitlemise kohta rahvusvahelist lennuliiklust teenindavates lennujaamades ja
1. märtsil 1991 Montrealis allkirjastatud konventsioonis, mis käsitleb plastiliste lõhkeainete
märkimist nende avastamiseks, kuivõrd mõlemad lepinguosalised on nimetatud konventsioonide ja
ka kõikide muude tsiviillennundusjulgestust käsitlevate konventsioonide ja protokollide osalised.
EU/UA/et 24
3. Taotluse korral osutavad lepinguosalised üksteisele igakülgset abi, et takistada
tsiviilõhusõiduki ebaseaduslikku hõivamist ning muid ebaseaduslikke tegusid, mis ohustavad sellist
õhusõidukit, selle reisijaid ja meeskonda, lennujaamu ja aeronavigatsiooniseadmeid, ning et hoida
ära kõiki muid tsiviillennundusjulgestust ähvardavaid ohte.
4. Lepinguosalised tegutsevad vastastikustes suhetes kooskõlas lennundusjulgestusstandarditega
ning ICAO kehtestatud asjakohaste soovituslike tavadega, mis on kindlaks määratud konventsiooni
lisades, niivõrd, kuivõrd selliseid julgestusnõudeid kohaldatakse lepinguosaliste suhtes.
Lepinguosalised nõuavad, et lennukeid käitavad ettevõtjad, kes kasutavad lepinguosaliste registrisse
kantud õhusõidukeid, samuti ettevõtjad, kelle peamine tegevuskoht või alaline asukoht on
lepinguosaliste territooriumil ja lepinguosaliste territooriumil asuvate lennujaamade käitajad
tegutseksid vastavalt nendele lennundusjulgestuse sätetele.
5. Lepinguosalised tagavad, et nende territooriumil võetakse tsiviillennunduse kaitsmiseks
ebaseaduslike sekkumiste eest tõhusaid meetmeid, mis hõlmavad muu hulgas reisijate ja nende
käsipagasi ning registreeritud pagasi läbivaatust, kauba ja posti julgestuskontrolli enne
pardaleminekut või laadimist, pardavarude ja lennujaama varude julgestuskontrolli ning
juurdepääsu kontrollimist ja muude isikute kui reisijate läbivaatust julgestuspiirangualale
sisenemisel. Selliseid meetmeid kohandatakse vajaduse korral nii, et need vähendaksid
tsiviillennunduse haavatavust ja kaitseksid seda ohtude eest. Mõlemad lepinguosalised nõustuvad,
et nende lennuettevõtjatelt võidakse nõuda, et nad järgiksid käesoleva artikli lõikes 4 osutatud
lennundusjulgestusalaseid sätteid, mida teine lepinguosaline nõuab oma territooriumile sisenemisel,
sealt lahkumisel või seal viibimisel.
EU/UA/et 25
6. Mõlemad lepinguosalised suhtuvad positiivselt teise lepinguosalise kõikidesse taotlustesse
rakendada konkreetse ohu korral mõistlikke julgestusalaseid erimeetmeid. Lepinguosalised
teavitavad üksteist eelnevalt kõikidest kavandatavatest julgestusalastest erimeetmetest, mis võiksid
oluliselt mõjutada käesoleva lepingu alusel osutatavate lennutransporditeenuste rahastamist ja
korraldamist, välja arvatud juhul, kui see ei ole hädaolukorras mõistlikkuse piires võimalik.
Mõlemad lepinguosalised võivad selliste julgestusmeetmete arutamiseks taotleda ühiskomitee
kokkukutsumist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 29.
7. Kui tsiviilõhusõiduk hõivatakse ebaseaduslikult või leiab aset õhusõiduki ebaseadusliku
hõivamise või õhusõiduki, selle reisijate ja meeskonna, lennujaamade või
aeronavigatsiooniseadmete turvalisust ohustav muu ebaseaduslik intsident või tekib sellise
intsidendi oht, abistavad lepinguosalised üksteist ja hõlbustavad selleks sidepidamist ning muid
asjakohaseid meetmeid, et kiiresti ja ohutult kõnealune intsident lõpetada või selle oht kõrvaldada.
8. Lepinguosalised võtavad kõik nende arvates asjakohased meetmed, et tagada ebaseadusliku
hõivamise või ebaseadusliku sekkumise ohvriks langenud ja nende territooriumil maandunud
õhusõiduki maapinnale jäämine, välja arvatud juhul, kui selle äralend on vajalik inimelu kaitseks.
Võimaluse korral võetakse sellised meetmed vastastikuste konsultatsioonide alusel.
9. Kui ühel lepinguosalisel on põhjendatud kahtlusi, et teine lepinguosaline ei järgi käesoleva
artikli lennundusjulgestusalaseid sätteid, taotleb ta viivitamatult konsulteerimist teise
lepinguosalisega.
10. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 19 kohaldamist, annab suutmatus jõuda
rahuldavale kokkuleppele 15 päeva jooksul alates sellise taotluse esitamisest aluse teise
lepinguosalise lennuettevõtja(te) tegevusloa peatamiseks, tühistamiseks, piiramiseks või sellele
tingimuste seadmiseks.
EU/UA/et 26
11. Kui otsese ja erakorralise ohu olemasolu seda nõuab, võib lepinguosaline võtta ajutisi
meetmeid enne 15 päeva möödumist.
12. Käesoleva artikli lõike 10 või 11 kohaselt võetud meetmete rakendamine lõpetatakse, kui
teine lepinguosaline on viinud oma tegevuse käesoleva artikliga täielikult vastavusse.
ARTIKKEL 9
Lennuliikluse korraldamine
1. Vastavalt käesoleva lepingu III lisas kehtestatud üleminekusätetele järgivad lepinguosalised
oma asjakohaseid õigusakte, milles käsitletakse käesoleva lepingu I lisa B osas kindlaksmääratud
lennuliikluse korraldamisega seotud nõudeid ja standardeid, kooskõlas käesolevas artiklis sätestatud
tingimustega.
2. Ukraina inkorporeerib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuded ja standardid oma
õigusaktidesse ja rakendab neid tõhusalt vastavalt käesoleva lepingu III lisas kehtestatud
üleminekusätetele.
3. Lepinguosalised teevad lennuliikluse korraldamisel koostööd tagamaks, et Ukraina rakendab
tõhusalt õigusakte, mille ta võttis vastu eesmärgiga inkorporeerida käesoleva artikli lõikes 1
osutatud nõuded ja standardid ning et liita Ukraina ühtse Euroopa taevaga ning tõhustada seega
olemasolevaid ohutusstandardeid ja Euroopa üldisi lennuliiklusstandardeid, optimeerida veomahtu,
viia miinimumini hilinemised ja suurendada keskkonnasäästlikkust.
EU/UA/et 27
4. Selleks osaleb Ukraina ühtse taeva komitees vaatlejana alates käesoleva lepingu jõustumise
kuupäevast ning Ukraina pädevad üksused ja/või asutused liidetakse võrdsetel alustel vastavalt
asjakohastele õigusaktidele ja sobiva kooskõlastamise kaudu SESARiga.
5. Ühiskomitee jälgib ja hõlbustab koostööd lennuliikluse korraldamisel.
6. Selleks et hõlbustada ühtse Euroopa taeva õigusaktide kohaldamist,
a) võtab Ukraina vajalikke meetmeid, et kohandada oma lennuliikluse korraldamise
institutsiooniline struktuur ühtse Euroopa taevaga ja
b) Euroopa Liit hõlbustab Ukraina osalemist tegevuses, mis on seotud selliste valdkondadega
nagu aeronavigatsiooniteenused, õhuruumi kasutamine ja koostalitusvõime, mis tulenevad
ühtsest Euroopa taevast.
7. Käesolev leping ei piira Ukraina õigusi ega kohustusi, mis tulenevad konventsioonist või
kehtivatest piirkondlikest aeronavigatsioonilepingutest, mille on heaks kiitnud ICAO nõukogu.
Pärast käesoleva lepingu jõustumist peaksid kõik hiljem sõlmitud piirkondlikud lepingud olema
kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.
EU/UA/et 28
8. Selleks, et säilitada ohutuse kõrge tase õhuruumi mahutavuse maksimaalsel kasutamisel ja
suurendada lennuliikluse korraldamise tõhusust ning järgides käesoleva lepingu III lisas kehtestatud
üleminekusätteid, korraldab Ukraina oma vastutusalasse kuuluva õhuruumi selliselt, et see vastaks
funktsionaalsete õhuruumiosade loomise suhtes kehtestatud ELi nõuetele, nagu on osutatud
käesoleva lepingu I lisa B osas.
Lepinguosalised teevad koostööd, et kaaluda Ukraina vastutusalasse jääva õhuruumi võimalikku
integreerimist funktsionaalseks õhuruumiosaks kooskõlas ELi õigusaktidega ja võttes arvesse
sellisest integreerimisest tulenevat kasu käitamisele.
9. Käesoleva lepingu IV lisa 2. jaos loetletud, Ukraina väljaantud asjakohaste lubade
tunnustamine ELi liikmesriikide poolt otsustatakse vastavalt käesoleva lepingu III lisale.
ARTIKKEL 10
Keskkond
1. Lepinguosalised tõdevad, et keskkonnakaitse on oluline rahvusvahelise
lennutranspordipoliitika väljatöötamisel ja elluviimisel. Lepinguosalised tunnistavad, et
tsiviillennundusest tuleneva keskkonnamõju minimeerimine eeldab tulemuslikku koostööd
rahvusvahelisel, piirkondlikul, riiklikul ja/või kohalikul tasandil.
2. Vastavalt käesoleva lepingu III lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised
kooskõlas oma asjakohaste õigusaktidega, mis on seotud käesoleva lepingu I lisa D osas
kindlaksmääratud keskkonnanõuete ja -standarditega vastavalt käesolevas artiklis sätestatud
tingimustele.
EU/UA/et 29
3. Ukraina inkorporeerib oma õigusaktidesse ja rakendab tõhusalt käesoleva artikli lõikes 2
osutatud nõudeid ja standardeid vastavalt käesoleva lepingu III lisas kehtestatud üleminekusätetele.
4. Lepinguosalised teevad koostööd tagamaks, et Ukraina rakendab tõhusalt õigusakte, mille ta
võttis vastu eesmärgiga inkorporeerida käesoleva artikli lõikes 2 osutatud nõuded ja standardid,
ühtlasi tõdedes, et on tähtis teha koostööd ja osaleda mitmepoolsetes aruteludes, et kaaluda
lennunduse mõju keskkonnale ning tagada leevendavate meetmete täielik kooskõla käesoleva
lepingu eesmärkidega.
5. Käesolev leping ei piira lepinguosalise pädevate asutuste volitusi võtta kõik asjakohased
meetmed, et vältida lennutranspordi keskkonnamõju või tegeleda selle küsimusega muul viisil,
tingimusel et nimetatud meetmeid kohaldatakse riikkondsusest sõltumata ning et need ei lähe
vastuollu lepinguosaliste rahvusvahelisest õigusest tulenevate õiguste ja kohustustega.
ARTIKKEL 11
Tarbijakaitse
1. Vastavalt käesoleva lepingu III lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised
kooskõlas oma asjakohaste õigusaktidega, milles käsitletakse käesoleva lepingu I lisa F osas
kindlaksmääratud tarbijakaitsenõudeid ja -standardeid.
EU/UA/et 30
2. Ukraina inkorporeerib oma õigusaktidesse ja rakendab tõhusalt käesoleva artikli lõikes 1
osutatud nõudeid ja standardeid vastavalt käesoleva lepingu III lisas kehtestatud üleminekusätetele.
3. Lepinguosalised teevad koostööd, et tagada käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuete ja
standardite inkorporeerimiseks Ukraina poolt vastu võetud õigusaktide tõhus rakendamine.
4. Lepinguosalised teevad koostööd ka selleks, et tagada tarbijate käesolevast lepingust
tulenevate õiguste kaitse.
ARTIKKEL 12
Tööstuskoostöö
1. Lepinguosalised püüavad tugevdada tööstuskoostööd eelkõige järgmiste meetmete abil:
i) ärisidemete arendamine mõlema poole lennundusvaldkonna tootjate vahel;
ii) ühisprojektide edendamine ja arendamine, et tagada lennutranspordisektori, sealhulgas selle
taristu jätkusuutlik areng;
iii) tehniline koostöö ELi standardite rakendamiseks;
EU/UA/et 31
iv) lennundusvaldkonna tootjate ja projekteerijate võimaluste edendamine ja
v) investeeringute edendamine käesoleva lepingu kohaldamisalas.
2. Käesolev leping ei piira õhusõidukite ja nende osade tootmise suhtes Ukrainas kehtivaid
tehnilisi ja tööstuslikke standardeid, mida käesoleva lepingu I lisa ei hõlma.
3. Ühiskomitee jälgib ja hõlbustab tööstuskoostööd.
ARTIKKEL 13
Arvutipõhised ettetellimissüsteemid
1. Vastavalt käesoleva lepingu III lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised
kooskõlas oma asjakohaste õigusaktidega, milles käsitletakse käesoleva lepingu I lisa G osas
kindlaksmääratud arvutipõhiste ettetellimissüsteemide suhtes kehtestatud nõudeid ja standardeid.
Lepinguosalised tagavad ühe lepinguosalise arvutipõhiste ettetellimissüsteemide kaudu vaba
juurdepääsu teise lepinguosalise turule.
2. Ukraina inkorporeerib oma õigusaktidesse ja rakendab tõhusalt käesoleva artikli lõikes 1
osutatud nõudeid ja standardeid vastavalt käesoleva lepingu III lisas kehtestatud üleminekusätetele.
3. Lepinguosalised teevad koostööd tagamaks, et Ukraina rakendab tõhusalt õigusakte, mille ta
on vastu võtnud eesmärgiga inkorporeerida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuded ja standardid.
EU/UA/et 32
ARTIKKEL 14
Sotsiaalsed aspektid
1. Vastavalt käesoleva lepingu III lisas kehtestatud üleminekusätetele tegutsevad lepinguosalised
kooskõlas oma asjakohaste õigusaktidega, milles käsitletakse käesoleva lepingu I lisa E osas
loetletud sotsiaalsete aspektide suhtes kehtestatud nõudeid ja standardeid.
2. Ukraina inkorporeerib oma õigusaktidesse käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuded ja
standardid ja rakendab neid tõhusalt, vastavalt käesoleva lepingu III lisas kehtestatud
üleminekusätetele.
3. Lepinguosalised teevad koostööd tagamaks, et Ukraina rakendab tõhusalt õigusakte, mille ta
on vastu võtnud eesmärgiga inkorporeerida käesoleva artikli lõikes 1 osutatud nõuded ja standardid.
ARTIKKEL 15
Uued õigusaktid
1. Käesolev leping ei piira kummagi lepinguosalise õigust võtta mittediskrimineerimise
põhimõtte, käesoleva artikli ning käesoleva lepingu artikli 4 kohaselt ühepoolselt vastu uusi
lennutranspordialaseid õigusakte või muuta olemasolevaid või käesoleva lepingu I lisas nimetatud
valdkondadega seotud õigusakte.
EU/UA/et 33
2. Kui üks lepinguosalistest kaalub käesoleva lepingu kohaldamisalas uute õigusaktide
vastuvõtmist või muutmist, teavitab ta sellest teist lepinguosalist. Ükskõik kumma lepinguosalise
nõudel arutab ühiskomitee kahe kuu jooksul pärast vastava taotluse esitamist sellise uue õigusakti
või muudatuse võimalikku mõju lepingu nõuetekohasele toimimisele.
3. Ühiskomitee:
a) võtab vastu käesoleva lepingu I lisa muutmisotsuse, et lisada sinna asjaomane uus õigusakt
või muudatus, vajaduse korral vastastikkuse põhimõtet arvesse võttes;
b) võtab vastu otsuse selle kohta, et kõnealune uus õigusakt või muudatus loetakse lepinguga
kooskõlas olevaks, või
c) soovitab muid mõistliku aja jooksul võetavaid meetmeid lepingu nõuetekohase toimimise
tagamiseks.
EU/UA/et 34
III JAOTIS
MAJANDUSSÄTTED
ARTIKKEL 16
Õiguste andmine
1. Kumbki lepinguosaline annab kooskõlas käesoleva lepingu II ja III lisaga teisele
lepinguosalisele järgmised õigused rahvusvahelise lennutranspordi teostamiseks teise lepinguosalise
lennuettevõtjate poolt:
a) õigus lennata ilma maandumiseta üle tema territooriumi;
b) õigus teha tema territooriumil vahemaandumisi, välja arvatud reisijate pardaletulekuks või
mahaminekuks ning pagasi, kauba ja/või posti peale- või mahalaadimiseks (muul kui
lennuliikluse eesmärgil);
c) õigus teha kindlaksmääratud lennuliinil kokkulepitud teenuse osutamisel tema territooriumil
vahemaandumisi rahvusvahelise lennuliikluse puhul reisijate pardaletulekuks ja
mahaminekuks ning kauba ja/või posti peale- ja mahalaadimiseks (kas eraldi või koos) ning
d) muud käesolevas lepingus sätestatud õigused.
EU/UA/et 35
2. Käesolevas lepingus sätestatu ei anna Ukraina lennuettevõtjatele õigust võtta mis tahes ELi
liikmesriigi territooriumil pardale tasu eest vedamiseks reisijaid, pagasit, kaupa ja/või posti, mille
sihtkoht on mõni teine punkt selle liikmesriigi territooriumil.
ARTIKKEL 17
Tegevusloa ja tehnilise loa väljaandmine
Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt ettenähtud vormis ja viisil esitatud tegevusloa või tehnilise loa
taotluse saamise korral annab teise lepinguosalise pädev asutus asjakohase loa nii kiiresti kui
võimalik ja tingimusel, et:
a) Ukraina lennuettevõtja puhul:
i) lennuettevõtja peamine tegevuskoht on Ukrainas ja tal on Ukrainas kohaldatavate
õigusaktide kohane kehtiv lennutegevusluba;
ii) Ukraina teeb lennuettevõtja üle tõhusat regulatiivset kontrolli ja asjakohane pädev
asutus on selgelt tuvastatav ja
iii) lennuettevõtja omandiõigus kuulub vahetult või enamusosaluse kaudu Ukrainale ja/või
Ukraina kodanikele ning tegelik kontroll lennuettevõtja üle kuulub Ukrainale ja/või
Ukraina kodanikule, kui käesoleva lepingu artiklis 20 ei ole sätestatud teisiti;
EU/UA/et 36
b) Euroopa Liidu lennuettevõtja puhul:
i) lennuettevõtja peamine tegevuskoht on ELi aluslepingute kohaselt ELi liikmesriigi
territooriumil ja ning tal on kehtiv lennutegevusluba kooskõlas kehtiva Euroopa Liidu
õigusega;
ii) lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest vastutav ELi liikmesriik teeb
lennuettevõtja üle tegelikku regulatiivset kontrolli ja asjakohane pädev asutus on selgelt
tuvastatav, ning
iii) lennuettevõtja omandiõigus ja tegelik kontroll selle üle kuulub liikmesriigile ja/või
liikmesriigi kodanikele või mõnele muule käesoleva lepingu V lisas nimetatud riigile
ja/või selle riigi kodanikele vahetult või enamusosaluse kaudu, kui käesoleva lepingu
artiklis 20 ei ole sätestatud teisiti;
c) lennuettevõtja täidab käesoleva lepingu artiklis 6 osutatud õigusnormide tingimusi ning
d) rakendatakse ja järgitakse käesoleva lepingu artiklite 7 ja 8 sätteid.
EU/UA/et 37
ARTIKKEL 18
Lennuettevõtja sobivuse ja riikkondsuse
kindlaksmääramise vastastikune tunnustamine
1. Ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt tegevusloa või tehnilise loa taotluse saamise korral
tunnustab teise lepinguosalise pädev asutus esimese lepinguosalise pädeva asutuse otsuseid
kõnealuse lennuettevõtja sobivuse või riikkondsuse kindlaksmääramise kohta samal viisil, nagu
oleks need otsused teinud kõnealuse teise lepinguosalise enda pädev asutus; teise lepinguosalise
pädev asutus ei uuri seda küsimust täiendavalt, välja arvatud käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud
juhtudel.
2. Kui pärast tegevusloa või tehnilise loa taotluse saamist ühe lepinguosalise lennuettevõtjalt või
pärast sellise tegevusloa või tehnilise loa saamist on loa saanud lepinguosalise pädevatel asutustel
konkreetne põhjus oletada, et vaatamata teise lepinguosalise pädevate asutuste kindlaksmääramisele
ei ole käesoleva lepingu artiklis 17 sätestatud asjakohaste tegevuslubade või tehniliste lubade
andmise tingimused täidetud, peavad nad viivitamata teavitama teise lepinguosalise pädevaid
asutusi, esitades oma oletuse kohta sisulised põhjendused. Sel juhul võivad mõlemad
lepinguosalised taotleda konsultatsioone, milles võivad osaleda asjaomaste pädevate asutuste
esindajad, ja/või asjaomase oletusega seotud täiendavat teavet, ning sellised taotlused tuleb
rahuldada nii kiiresti kui võimalik. Kui küsimusele lahendust ei leita, võivad mõlemad
lepinguosalised teavitada asjast ühiskomiteed.
EU/UA/et 38
ARTIKKEL 19
Tegevusloa või tehnilise loa väljaandmisest keeldumine,
selle tühistamine, peatamine või piiramine
1. Mõlema lepinguosalise pädevad asutused võivad tegevusloa või tehnilise loa väljaandmisest
keelduda, loa tühistada, peatada või seda piirata või teise lepinguosalise lennuettevõtja tegevuse
muul viisil peatada või seda piirata, kui:
a) Ukraina lennuettevõtja puhul:
i) lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole Ukrainas või tal ei ole Ukrainas
kohaldatavate õigusaktide kohast kehtivat lennutegevusluba;
ii) Ukraina ei tee lennuettevõtja üle tegelikku regulatiivset kontrolli või pädev asutus ei ole
selgelt tuvastatav või
iii) lennuettevõtja omandiõigus ei kuulu vahetult või enamusosaluse kaudu Ukrainale ja/ega
Ukraina kodanikele ning tegelik kontroll lennuettevõtja üle ei kuulu Ukrainale ja/või
Ukraina kodanikele, kui käesoleva lepingu artiklis 20 ei ole sätestatud teisiti;
b) Euroopa Liidu lennuettevõtja puhul:
i) lennuettevõtja peamine tegevuskoht ei ole ELi aluslepingute kohaselt ELi liikmesriigi
territooriumil või lennuettevõtjal puudub kehtiv lennutegevusluba kooskõlas Euroopa
Liidu õigusega või
EU/UA/et 39
ii) lennuettevõtja sertifikaadi väljaandmise eest vastutav ELi liikmesriik ei tee
lennuettevõtja üle tegelikku regulatiivet kontrolli või pädev asutus ei ole selgelt
tuvastatav või
iii) lennuettevõtja omandiõigus või tõhus kontroll selle üle ei kuulu ELi liikmesriigile
ja/ega ELi liikmesriigi kodanikele või mõnele muule käesoleva lepingu V lisas
nimetatud riigile ja/ega selle riigi kodanikele vahetult või enamusosaluse kaudu, kui
käesoleva lepingu artiklis 20 ei ole sätestatud teisiti;
c) lennuettevõtja ei ole täitnud käesoleva lepingu artiklis 6 osutatud õigusnorme;
d) käesoleva lepingu artiklite 7 ja 8 sätteid ei rakendata või ei järgita või
e) lepinguosaline on otsustanud käesoleva lepingu artikli 26 lõike 5 kohaselt, et
konkurentsitingimusi ei järgita.
2. Kui käesoleva artikli lõike 1 punktis c või d nimetatud õigusnormide edaspidise
täitmatajätmise vältimiseks ei ole hädavajalik võtta koheseid meetmeid, rakendatakse käesolevas
artiklis nimetatud õigusi üksnes pärast arupidamist teise lepinguosalise pädevate asutustega.
3. Lepinguosalised ei kasuta käesolevas artiklis sätestatud õigusi lubade või tehniliste lubade
andmisest keeldumiseks, nende tühistamiseks, peatamiseks ega piiramiseks teise lepinguosalise mis
tahes lennuettevõtja suhtes põhjendusega, et asjaomase lennuettevõtja enamusosalus kuulub ühele
või mitmele Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepingu osalisriigile ja/või selle/nende kodanikele
või et tegelik kontroll kõnealuse lennuettevõtja üle kuulub ühele või mitmele Euroopa ühise
lennunduspiirkonna lepingu osalisriigile ja/või selle/nende kodanikele, tingimusel et kõnealune
teine Euroopa ühise lennunduspiirkonna osalisriik/kõnealused teised osalisriigid kohaldavad
vastastikkuse klauslit ja järgib/järgivad Euroopa ühise lennunduspiirkonna lepingu tingimusi.
EU/UA/et 40
ARTIKKEL 20
Investeeringud lennuettevõtjatesse
1. Olenemata käesoleva lepingu artiklitest 17 ja 19 antakse luba Ukraina lennuettevõtja
enamusaktsiate või tema üle tegeliku kontrolli omandamiseks ELi liikmesriikide ja/või nende
kodanike poolt või Euroopa Liidu lennuettevõtja enamusaktsiate või tema üle tegeliku kontrolli
omandamiseks Ukraina ja/või tema kodanike pooltühiskomitee eelneva otsuse alusel.
2. Nimetatud otsuses määratakse kindlaks käesolevas lepingus nimetatud kokkulepitud
teenustega ning kolmandate riikide ja lepinguosaliste vaheliste teenustega seotud tingimused.
Käesoleva lepingu artikli 29 lõiget 8 selliste otsuste suhtes ei kohaldata.
ARTIKKEL 21
Koguseliste piirangute kaotamine
1. Ilma et see piiraks olemasolevate lepingute soodsamate sätete kohaldamist, kaotavad
lepinguosalised käesoleva lepingu kohaldamisalas koguselised piirangud ja samaväärse toimega
meetmed seadmete, varustuse, varuosade ning muude vahendite veo puhul, kui need on vajalikud
lennuettevõtjale käesoleva lepinguga ettenähtud tingimustel lennutransporditeenuste osutamise
jätkamiseks.
EU/UA/et 41
2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud kohustus ei takista lepinguosalistel selliseid vedusid
keelata või kehtestada neile piiranguid juhul, kui see on vajalik avaliku korra või julgeoleku
seisukohalt, inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitsmiseks või intellektuaal-, tööstus- ja
kaubandusomandi kaitsmiseks. Sellised keelud või piirangud ei tohi siiski kujutada endast
meelevaldse diskrimineerimise vahendit ega lepinguosaliste vahelise kaubanduse varjatud piiramist.
ARTIKKEL 22
Ärivõimalused
Äritegevus
1. Lepinguosalised nõustuvad, et ettevõtjate äritegevuse tõkked takistavad käesolevast lepingust
kasu saamist. Seepärast lepivad lepinguosalised kokku, et nad peavad tõhusalt ja vastastikku
kõrvaldama tõkked mõlema lepinguosalise ettevõtjate äritegevuselt, kui need võivad takistada
äritegevust, moonutada konkurentsi või pärssida võrdsete võimaluste loomist.
2. Ühiskomitee töötab välja äritegevuse ja -võimalustega seotud koostöö korra, jälgib tegevust ja
käsitleb tulemuslikult ettevõtjate äritegevuse tõkkeid ning vaatab korrapäraselt läbi arengusuunad,
sealhulgas vajaduse korral õigusnormide ja regulatiivsete nõuete muutmisega seotud arengusuunad.
Lepinguosalised võivad vastavalt käesoleva lepingu artiklile 29 taotleda ühiskomitee
kokkukutsumist käesoleva artikli kohaldamisega seotud küsimuste arutamiseks.
EU/UA/et 42
Lennuettevõtja esindajad
3. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus asutada teise lepinguosalise territooriumil
esindusi lennutranspordi ning sellega seotud tegevuse edendamiseks ja müügiks, sealhulgas õigus
müüa ja välja anda nii oma pileteid ja/või lennusaatelehti kui ka teiste lennuettevõtjate pileteid
ja/või lennusaatelehti.
4. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on kooskõlas teise lepinguosalise territooriumile
sisenemist ning seal viibimist ja töötamist käsitlevate õigusnormidega õigus tuua teise
lepinguosalise territooriumile ja seal tegevuses hoida lennutransporditeenuste osutamiseks vajalikke
juhtiv-, müügi-, tehnilisi, lennutegevus- ja muid spetsialiste. Lennuettevõtjate valikul võivad nad
täita kõnealused töökohad oma töötajatega või kasutada selliste organisatsioonide, äriühingute või
lennuettevõtjate teenuseid, kes tegutsevad teise lepinguosalise territooriumil ja kellel on luba seal
selliseid teenuseid osutada. Vajaduse korral hõlbustavad ja kiirendavad mõlemad lepinguosalised
vastavalt asjakohastele kehtivatele õigusnormidele töölubade andmist käesoleva lõike kohaselt
esindustes töötavatele töötajatele, sealhulgas teatavaid kuni 90 päeva vältavaid ajutisi ülesandeid
täitvatele töötajatele.
EU/UA/et 43
Maapealne teenindus
5. Vastavalt käesoleva lepingu III lisas kehtestatud üleminekusätetele:
a) ilma et see piiraks käesoleva lõike punkti b kohaldamist, on kõikidel lennuettevõtjatel seoses
teise lepinguosalise territooriumil toimuva maapealse teenindusega õigus:
i) osutada maapealse teeninduse teenuseid ise (omakäitlus) või
ii) valida kas kõiki või mõningaid maapealseid teenuseid osutavate konkureerivate
teenuseosutajate vahel, kui neil teenuseosutajatel on lepinguosaliste õigusnormide
kohaselt õigus turule pääseda ja kui sellised teenuseosutajad on turul olemas;
b) pagasi-, perrooni-, kütuse- ja õlikäitlus ning kauba ja posti füüsiline käitlemine lennujaama
terminali ja õhusõiduki vahel, võib punkti a alapunktides i ja ii sätestatud õigustele seada
üksnes selliseid piiranguid, mis tulenevad teise lepinguosalise territooriumil kohaldatavatest
õigusnormidest. Kui nimetatud piirangud välistavad omakäitluse ja kui maapealse teeninduse
osutajate vahel ei ole tegelikku konkurentsi, peavad kõik lennuettevõtjad saama selliseid
teenuseid kasutada võrdsetel ja mittediskrimineerivatel alustel;
c) mõlema lepinguosalise lennu- ja muudel ettevõtjatel, kes osutavad maapealset teenindust, on
õigus teise lepinguosalise territooriumil osutada maapealse teeninduse teenuseid samas
lennujaamas tegutsevatele lepinguosaliste lennuettevõtjatele, kui neil on selleks luba ning nad
järgivad kohaldatavaid õigusnorme.
EU/UA/et 44
Teenindusaegade jaotamine lennujaamades
6. Lepinguosaliste territooriumidel asuvates lennujaamades jaotatakse kättesaadavad
teenindusajad sõltumatult, läbipaistvalt, võrdsetel alustel ja õigel ajal.
Müük, kohalikud kulud ja raha ülekandmine
7. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad teise lepinguosalise territooriumil müüa
lennutransporditeenuseid ja sellega seotud teenuseid ise ja/või lennuettevõtja äranägemisel kas oma
müügiesindajate, lennuettevõtja määratud muude vahendajate, teise lennuettevõtja või interneti
kaudu. Kõikidel lennuettevõtjatel on õigus selliseid transporditeenuseid ja nendega seotud teenuseid
müüa ja kõikidel isikutel on vaba võimalus neid osta konkreetsel territooriumil käibeloleva vääringu
või vabalt konverteeritava vääringu eest vastavalt kohalikku vääringut käsitlevatele õigusaktidele.
8. Kooskõlas kohaldatavate õigusnormidega on kõikidel lennuettevõtjatel õigus kohalik tulu
konverteerida vabalt konverteeritavaks vääringuks ja teise lepinguosalise territooriumilt oma
territooriumile või valitud riiki või riikidesse üle kanda. Konverteerimist ja ülekandmist lubatakse
viivitamata ilma piiranguteta ja maksustamiseta lennuettevõtja esmase ülekandetaotluse kuupäeval
tehingute suhtes kohaldatava ametliku vahetuskursi järgi.
9. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on teise lepinguosalise territooriumil õigus maksta
kohalike kulude, sealhulgas kütuse eest omavääringus. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad
võivad oma äranägemisel maksta nimetatud kulude eest teise lepinguosalise territooriumil vabalt
konverteeritavas vääringus vastavalt kohalikku vääringut käsitlevatele õigusaktidele.
EU/UA/et 45
Koostöölepped
10. Käesoleva lepingu alusel lende tegevad või teenuseid osutavad lepinguosaliste lennuettevõtjad
võivad sõlmida selliseid turustuskoostööleppeid, mis hõlmavad plokk-broneeringu või
koodijagamise kokkuleppeid:
a) lepinguosaliste lennuettevõtja või -ettevõtjatega;
b) kolmandate riikide lennuettevõtja või -ettevõtjatega ning
c) maismaa- ja meretransporditeenuste osutajatega,
tingimusel et: i) teenust osutaval lennuettevõtjal on asjakohane luba, ii) turustavatel
lennuettevõtjatel on vastavates kahepoolsetes sätetes kindlaks määratud asjakohased lennuliini
kasutamise õigused ning iii) kõnealused lepped vastavad nende suhtes tavaliselt kohaldatavatele
ohutus- ja konkurentsinõuetele. Koodijagamisega seotud reisijateveo müügi puhul tuleb ostjat
ostukohas või igal juhul enne pardaleminekut teavitada sellest, millised transporditeenuse osutajad
tegutsevad igas kõnealuse teenuse sektoris.
EU/UA/et 46
Ühendveod
11. Reisijateveo puhul ei kehti maismaa- ja meretransporditeenuse osutajate suhtes
lennutransporti reguleerivad õigusnormid üksnes seepärast, et sellist maismaa- ja
meretransporditeenust pakub lennuettevõtja enda nimel. Maismaa- ja meretransporditeenuse
osutajad võivad oma äranägemisel otsustada, kas sõlmida koostöölepped või mitte. Konkreetsete
kokkulepete sõlmimisel võivad maismaa- või meretransporditeenuse osutajad muu hulgas arvesse
võtta tarbijate huve ning tehnika-, majandus-, ruumi- ja veomahupiiranguid.
12. Ilma et see piiraks kohaldatavates õigusnormides sätestatud nõudeid ja olenemata käesoleva
lepingu muudest sätetest on lepinguosaliste lennuettevõtjatel ja kaubaveo kaudsetel teostajatel
lubatud lennusaatelehe aluselt toimuva rahvusvahelise lennutranspordi raames piiranguteta kasutada
sama lennusaatelehte mis tahes maismaa- ja meretransporti kauba veoks Ukraina ja Euroopa Liidu
või kolmandate riikide territooriumi mis tahes punktidesse või mis tahes punktidest, sealhulgas
veoks kõigisse tolliteenustega lennujaamadesse või kõigist tolliteenustega lennujaamadest, samuti
on neil vajaduse korral õigus vedada tollitud kaupa. Sellisel kaubal, olenemata sellest, kas seda
veetakse mööda maismaad, merd või õhu kaudu, peab olema juurdepääs lennujaama
tollimenetlusele ja -rajatistele. Lennuettevõtjad võivad teostada ise maismaa- ja meretransporti või
sõlmida selleks kokkuleppeid muude maismaa- ja meretranspordiettevõtjatega, sealhulgas muude
mere- ja maismaatransporditeenust osutavate lennuettevõtjatega ja lennutransporti hõlmavate
kaubavedude kaudsete teostajatega. Selliseid ühendveoteenuseid võib pakkuda ühtse hinnaga,
milles on kombineeritud lennu- ning mere- või maismaatransport, tingimusel et teave sellise
transpordiviisi kohta ei eksita kaubasaatjaid.
Käesoleva lõike esimeses lõigus tähendab „maismaa- ja meretransporditeenus“ nii maismaal kui ka
merel toimuvat transporti.
EU/UA/et 47
Rentimine
13. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus osutada kokkulepitud teenuseid mis tahes
lennuettevõtjalt, sealhulgas kolmandate riikide lennuettevõtjalt, koos meeskonnaga või ilma selleta
renditud õhusõidukitega, tingimusel et selliste kokkulepete kõik osalised vastavad selliste
kokkulepete suhtes tavaliselt kohaldatavates õigusnormides sätestatud tingimustele.
Kumbki lepinguosaline ei nõua, et oma varustust rendile andvatel lennuettevõtjatel peavad olema
käesoleva lepingu alusel antud liiklusõigused.
Ukraina lennuettevõtja võib kolmanda riigi lennuettevõtjalt või Euroopa Liit käesoleva lepingu
V lisas nimetamata kolmanda riigi lennuettevõtjalt rentida õhusõiduki koos meeskonnaga käesoleva
lepinguga ettenähtud õiguste kasutamiseks ainult erandkorras või ajutiste vajaduste rahuldamiseks.
Need rendilepingud esitatakse märgrendilepingu alusel renditava õhusõiduki rendile võtnud
lennuettevõtjale tegevusloa välja andnud asutusele ja teise lepinguosalise pädevale asutusele
eelneva nõusoleku saamiseks.
Frantsiisi-, tootemargi- ja kontsessioonikokkulepped
14. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus sõlmida frantsiisi-, tootemargi- või
kontsessioonikokkuleppeid mõlema lepinguosalise või kolmanda riigi ettevõtjatega, sealhulgas
lennuettevõtjatega, tingimusel et lennuettevõtjatel on asjakohased volitused ja kokkulepped
vastavad lepinguosaliste poolt selliste kokkulepete suhtes tavaliselt kohaldatavates õigusnormides
sätestatud tingimustele, eelkõige tingimusele, mille kohaselt tuleb avaldada teenust osutava
lennuettevõtja andmed.
EU/UA/et 48
Öised peatused
15. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjatel on õigus teha öiseid peatusi teise lepinguosalise
rahvusvaheliseks lennuliikluseks avatud lennujaamades.
ARTIKKEL 23
Tollimaksud ja maksustamine
1. Ühe lepinguosalise lennuettevõtjate poolt rahvusvahelises lennutranspordis kasutatav
õhusõiduk, selle tavapärane pardavarustus, kütus, määrdeained, tarvitatavad tehnilised varud,
maapealne varustus, varuosad (sealhulgas mootorid), pardavarud (muu hulgas, kuid mitte ainult
toiduained, mittealkohoolsed ja alkohoolsed joogid, tubakas ning muud reisijatele lennu ajal
piiratud koguses müügiks või tarbimiseks ettenähtud tooted) ja muud tooted, mis on ette nähtud
kasutamiseks ainult seoses rahvusvahelise lennutranspordi lende tegeva õhusõiduki lendude või
nende teenindamisega, vabastatakse teise lepinguosalise territooriumile saabumisel vastastikkuse
põhimõtte alusel kõigist impordipiirangutest, omandi-, kapitali-, tolli-, aktsiisimaksudest ning
muudest sarnastest tasudest ja maksudest,
a) mida kohaldavad riiklikud või kohalikud asutused või Euroopa Liit ja
EU/UA/et 49
b) mis ei põhine osutatavate teenuste hinnal, tingimusel et nimetatud varustus ja varud jäävad
õhusõiduki pardale.
2. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud maksudest ja tasudest, välja arvatud osutatud teenuste
hinnal põhinevatest tasudest, vabastatakse vastastikkuse põhimõtte alusel lepinguosaliste poolt
kohaldatavate asjaomaste õigusaktide kohaselt ka järgmine:
a) lepinguosalise territooriumile toodud või seal hangitud ja pardale võetud mõistliku suurusega
pardavarud, mis on ette nähtud kasutamiseks lahkuva, teise lepinguosalise lennuettevõtja
rahvusvahelise lennutranspordi lende tegeva õhusõiduki pardal, sealhulgas juhul, kui need
pardavarud on ette nähtud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi
kohal;
b) lepinguosalise territooriumile toodud maapealne varustus ja varuosad (sealhulgas mootorid),
mis on ette nähtud teise lepinguosalise lennuettevõtja poolt rahvusvaheliseks
lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki teenindamiseks, hoolduseks või remondiks;
c) kütus, määrdeained ja tarvitatavad tehnilised varud, mis on lepinguosalise territooriumile
toodud või seal hangitud ja mis on ette nähtud teise lepinguosalise lennuettevõtja poolt
rahvusvaheliseks lennutranspordiks kasutatava õhusõiduki tarbeks, seealhulgas juhul, kui
need varud on ette nähtud kasutamiseks reisi selles osas, mis toimub kõnealuse territooriumi
kohal;
EU/UA/et 50
d) mõlema lepinguosalise tollireeglitega ette nähtud trükised, mis on toodud lepinguosalise
territooriumile või seal hangitud ja pardale võetud ning mis on ette nähtud kasutamiseks teise
lepinguosalise lennuettevõtja rahvusvaheliseks lennutranspordiks kasutatava lahkuva
õhusõiduki pardal, sealhulgas juhul, kui need trükised on ette nähtud kasutamiseks reisi selles
osas, mis toimub kõnealuse territooriumi kohal, ning
e) lennujaamades ja kaubaterminalides kasutatav ohutus- ja julgestusvarustus.
3. Olenemata muudest vastupidistest sätetest ei takista käesolev leping lepinguosalisi
kohaldamast mittediskrimineerivaid makse, lõive, tollimakse ega tasusid kütuse suhtes, mida
tarnitakse tema territooriumil kasutamiseks õhusõidukis, mis teeb lende kõnealuse lepinguosalise
territooriumil asuva kahe sihtkoha vahel.
4. Võidakse nõuda käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud varustuse ja varude hoidmist
asjakohaste asutuste järelevalve või kontrolli all ning keelata nende ümberpaigutamine enne
asjakohaste tollimaksude tasumist.
5. Käesolevas artiklis sätestatud maksuvabastused kehtivad ka siis, kui ühe lepinguosalise
lennuettevõtjad on sõlminud teise lennuettevõtjaga, kelle suhtes teine lepinguosaline samuti
selliseid maksuvabastusi kohaldab, lepingu käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 kindlaksmääratud
varustuse ja varude laenamiseks või teise lepinguosalise territooriumile toomiseks.
EU/UA/et 51
6. Käesolev leping ei takista lepinguosalisi kohaldamast makse, lõivusid, tollimakse ega tasusid
kaupade suhtes, mida müüakse reisijatele pardal muul eesmärgil kui pardal tarbimiseks lennu selle
osa jooksul, mis toimub tema territooriumi kahe sihtkoha vahel, kus on lubatud pardaleminek ja
pardalt mahatulek.
7. Lepinguosalise territooriumi otsetransiidi teel läbiv pagas ja kaup vabastatakse maksudest,
tollimaksudest ja muudest sellesarnastest tasudest, mis ei põhine teenuste osutamise maksumusel.
8. Tavapärast pardavarustust, samuti mõlema lepinguosalise lennuettevõtjate õhusõidukite
pardal tavaliselt hoitavaid materjale ja varusid võib teise lepinguosalise territooriumil maha laadida
üksnes selle territooriumi tolliasutuse loal. Sellisel juhul võidakse need paigutada kuni nende
reeksportimiseni või muu tollireeglite kohase kõrvaldamiseni kõnealuse asutuse järelevalve alla.
9. Käesolev leping ei mõjuta käibemaksu valdkonda, välja arvatud impordi käibemaksu osas.
Samuti ei mõjuta leping ELi liikmesriikide ja Ukraina vahel kehtivate tulu ja kapitali
topeltmaksustamise vältimise lepingute sätteid.
EU/UA/et 52
ARTIKKEL 24
Lennujaamade, lennundusrajatiste ja -seadmete ning lennuteenuste kasutustasud
1. Lepinguosalised tagavad, et kasutustasud, mida nende tasusid kehtestavad pädevad asutused
või organid võivad kehtestada teise lepinguosalise lennuettevõtjate suhtes lennujuhtimis- ja
aeronavigatsiooniteenuste kasutamise ning lennujaama, lennundusjulgestuse ning nendega seotud
rajatiste ja teenuste kasutamise eest, on õiglased, põhjendatud, ei ole ebaõiglaselt diskrimineerivad
ning on võrdselt jaotatud eri kasutajakategooriate vahel. Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist,
võivad kõnealused tasud peegeldada lennujaamas või lennujaama süsteemis asjakohaste lennujaama
ning lennundusjulgestuse rajatiste ja teenuste täielikku maksumust tasusid kehtestavatele pädevatele
asutustele või organitele, kuid ei tohi seda ületada. Need tasud võivad sisaldada mõistlikku tulu
koos amortisatsioonikuludega. Rajatisi ja teenuseid, mille eest kasutustasu võetakse, peab saama
kasutada tõhusalt ja säästvalt. Igal juhul määratakse kõnealused tasud teise lepinguosalise
lennuettevõtjate suhtes tingimustel, mis on sama soodsad kui tasude määramise ajal mis tahes teise
lennuettevõtja suhtes kehtestatud tasude kõige soodsamad tingimused. Lepinguosaliste tasusid
kehtestavad pädevad asutused või organid kehtestavad kasutustasud kas omavääringus või
välisvääringus.
EU/UA/et 53
2. Lepinguosalised soodustavad ja nõuavad kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega
konsultatsioonide korraldamist nende territooriumil asuvate tasusid kehtestavate pädevate asutuste
või organite ning teenuseid ja rajatisi kasutavate lennuettevõtjate ja/või neid esindavate organite
vahel ning tagavad, et tasusid kehtestavad pädevad asutused või organid ja lennuettevõtjad või neid
esindavad organid vahetavad teavet, mis võib olla vajalik selleks, et saada täpne ülevaade
kasutustasude põhjendatusest vastavalt käesoleva artikli lõike 1 põhimõtetele. Lepinguosalised
tagavad, et tasusid kehtestavad pädevad asutused või organid teatavad kasutajatele mõistliku aja
jooksul ette kõikidest kasutustasude muutmise ettepanekutest, et kõnealused asutused saaksid enne
muudatuste tegemist võtta arvesse kasutajate seisukohad.
ARTIKKEL 25
Hinnakujundus
1. Lepinguosalised lubavad lennuettevõtjatel vaba ja õiglase konkurentsi alusel vabalt hindu
kehtestada.
2. Lepinguosalised ei nõua hindade esitamist ega nendest teatamist.
EU/UA/et 54
3. Kui ühe lepinguosalise pädevad asutused leiavad, et mõni hind on vastuolus käesoleva artikli
põhimõtetega, saadavad nad asjakohase teate teise asjaomase lepinguosalise pädevatele asutustele
ning ühtlasi võivad nad taotleda konsultatsioone kõneluste asutustega. Pädevad asutused võivad
korraldada konsultatsioone, et käsitleda näiteks hindu, mis võivad olla ebaõiglased, põhjendamatud,
diskrimineerivaid või subsideeritud. Kõnealuste konsultatsioonidega alustatakse 30 päeva jooksul
alates vastava taotluse saamisest.
ARTIKKEL 26
Konkurentsitingimused
1. Käesoleva lepingu kohaldamisalas kohaldatakse assotsieerimislepingu IV jaotise või sellele
lepingule järgnevaid Euroopa Liidu, selle liikmesriikide ja Ukraina vahel sõlmitud lepinguid, välja
arvatud juhul, kui käesolev leping sisaldab veelgi üksikasjalikumaid reegleid konkurentsi ja riigiabi
kohta lennundussektoris.
2. Lepinguosalised kinnitavad, et lennuteenuste õiglaste konkurentsitingimuste tagamine on
nende ühine eesmärk. Lepinguosalised tõdevad, et lennuettevõtjate tavad on õiglased ja
konkurentsil põhinevad kõige tõenäolisemalt siis, kui nad tegutsevad täielikult ärilistel alustel ega
saa subsiidiume.
EU/UA/et 55
3. Riigiabi, mille kaudu moonutatakse või mis ohustab lennuettevõtjate võrdseid
konkurentsivõimalusi, eelistades teatavaid äriühinguid või ettevõtjaid või teatavaid
lennundustooteid või -teenuseid, on vastuolus käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega niivõrd,
kuivõrd see võib mõjutada lepinguosaliste kaubandussuhteid lennundussektoris.
4. Riigiabiga seoses hinnatakse käesoleva artikliga vastuolus olevat mis tahes tegevust
kriteeriumite põhjal, mis tulenevad Euroopa Liidus kohaldatavatest konkurentsinormidest, eelkõige
neist, mis on sätestatud käesoleva lepingu VII lisas.
5. Kui üks lepinguosaline leiab, et teise lepinguosalise territooriumil esineb tingimusi, eelkõige
subsiidiumidest põhjustatud tingimusi, mis võivad ebasoodsalt mõjutada lennuettevõtjate õiglasi ja
võrdseid võimalusi konkureerida, võib ta esitada teisele lepinguosalisele oma märkused. Lisaks
sellele võib ta taotleda ühiskomitee kokkukutsumist vastavalt käesoleva lepingu artiklile 29.
Konsultatsioonidega alustatakse 30 päeva jooksul alates sellise taotluse saamisest. Kui 30 päeva
jooksul alates konsultatsioonide algusest ei jõuta rahuldavale kokkuleppele, annab see
konsultatsioone taotlenud lepinguosalisele aluse võtta meetmeid teise lepinguosalise asjaomas(t)ele
lennuettevõtja(te)le lubade andmisest keeldumiseks, nende tühistamiseks, peatamiseks või
piiramiseks käesoleva lepingu artikli 19 kohaselt.
6. Käesoleva artikli lõikes 5 osutatud meetmed peavad olema asjakohased ja proportsionaalsed
ning piirduma ulatuse ja kestuse osas rangelt vajalikuga. Kõnealuseid meetmeid võetakse üksnes
sellise lennuettevõtja või selliste lennuettevõtjate suhtes, kes saavad subsiidiumi või kelle suhtes
kohaldatakse käesolevas artiklis sätestatud tingimusi, ning nendega ei piirata lepinguosaliste õigust
võtta käesoleva lepingu artikli 31 kohaseid meetmeid.
EU/UA/et 56
7. Mõlemad lepinguosalised võivad pärast teise lepinguosalise teavitamist pöörduda käesoleva
artikliga seotud küsimuste arutamiseks teise lepinguosalise territooriumil asuvate vastutavate
valitsusasutuste, sealhulgas riigi-, piirkondlike või kohalike asutuste poole.
8. Mitte miski käesolevas lepingus ei piira ega sea ohtu lepinguosaliste konkurentsiasutuste
volitusi, mis tähendab, et kõik konkurentsiõiguse jõustamisega seotud küsimused jäävad nende
ainupädevusse. Ükski meede, mis võetakse vastavalt käesolevale artiklile, ei piira nende asutuste
võetud meetmeid, mis on täiesti sõltumatud käesoleva artikli kohaselt võetud meetmetest.
9. Käesolev artikkel ei piira õigusnorme, mis on seotud avalike teenuste osutamise kohustusega
lepinguosaliste territooriumidel.
10. Lepinguosalised vahetavad teavet, võttes arvesse piiranguid, mis tulenevad ameti- ja
ärisaladuse hoidmise nõuetest.
ARTIKKEL 27
Statistika
1. Mõlemad lepinguosalised esitavad teisele lepinguosalisele riigisiseste õigusnormidega ette
nähtud statistika ning taotluse korral muu kättesaadava statistilise teabe, mida võidakse
lennuteenuste osutamise läbivaatamiseks põhjendatult nõuda.
EU/UA/et 57
2. Lepinguosalised teevad artikli 29 kohases ühiskomitees koostööd, et hõlbustada omavahelist
statistilise teabe vahetust käesoleva lepingu kohaste lennuteenuste arengu jälgimiseks.
IV JAOTIS
INSTITUTSIOONILISED SÄTTED
ARTIKKEL 28
Tõlgendamine ja jõustamine
1. Lepinguosalised võtavad kõik asjakohased üld- või erimeetmed, et tagada käesolevast
lepingust tulenevate kohustuste täitmine, ning hoiduvad kõikidest käesoleva lepingu eesmärkide
saavutamist ohustavatest meetmetest.
2. Lepinguosalised vastutavad käesoleva lepingu nõuetekohase jõustamise eest oma
territooriumil. Ukraina vastutab lisaks oma õigusaktide rakendamise eest, mis on vastu võetud
eesmärgiga inkorporeerida tema õigussüsteemi käesoleva lepingu I lisas loetletud Euroopa Liidu
tsiviillennundusalaste õigusaktide nõuded ja standardid.
EU/UA/et 58
3. Lepinguosalised annavad üksteisele vajalikku teavet ja abi lepingu sätete võimalike
rikkumiste uurimisel, mida teine lepinguosaline teeb käesoleva lepingu alusel talle antud volituste
kohaselt.
4. Kui lepinguosalised tegutsevad neile käesoleva lepinguga antud volituste alusel teisele
lepinguosalisele olulist huvi pakkuvates ja teise lepinguosalise asutusi või äriühinguid või
ettevõtjaid käsitlevates küsimustes, tuleb teise lepinguosalise pädevatele asutustele sellest teatada ja
anda neile võimalus esitada enne lõpliku otsuse tegemist võimalikud märkused.
5. Niivõrd, kuivõrd käesoleva lepingu sätete ning I lisas loetletud õigusaktide sätete sisu langeb
kokku ELi aluslepingute kohaste õigusnormide ning kõnealuste lepingute alusel vastuvõetud
õigusaktidega, tõlgendatakse nimetatud sätteid nende rakendamisel ja kohaldamisel vastavalt
Euroopa Liidu Kohtu (edaspidi „Euroopa Kohus“) ja Euroopa Komisjoni asjakohastele otsustele.
ARTIKKEL 29
Ühiskomitee
1. Luuakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühiskomitee, mis vastutab lepingu haldamise
eest ning tagab selle nõuetekohase rakendamise. Selleks annab ühiskomitee soovitusi ja võtab vastu
otsuseid lepingus selgelt sätestatud juhtudel.
EU/UA/et 59
2. Ühiskomitee võtab otsused vastu konsensuse alusel ja need on lepinguosaliste suhtes siduvad.
Lepinguosalised rakendavad kõnealuseid otsuseid oma õigusnormide kohaselt. Lepinguosalised
teavitavad teineteist selliste menetluste lõpetamisest ja selliste otsuste jõustumise kuupäevadest. Kui
ühiskomitee otsus sisaldab nõuet, et lepinguosaline peab võtma meetmeid, siis võtab asjaomane
lepinguosaline vajalikud meetmed ning teavitab sellest ühiskomiteed.
3. Ühiskomitee võtab otsusega vastu oma töökorra.
4. Ühiskomitee tuleb kokku ühe lepinguosalise nõudel vastavalt vajadusele.
5. Samuti võivad mõlemad lepinguosalised taotleda ühiskomitee kokkukutsumist, et lahendada
käesoleva lepingu tõlgendamise ja kohaldamisega seotud küsimusi. Koosolek toimub esimesel
võimalusel, kuid mitte hiljem kui kaks kuud pärast taotluse saamist, kui lepinguosalised ei ole
kokku leppinud teisiti.
6. Selleks et lepingut nõuetekohaselt rakendada, vahetavad lepinguosalised teavet ning peavad
kummagi lepinguosalise taotluse korral nõu ühiskomitees.
7. Kui ühe lepinguosalise arvates ei ole teine lepinguosaline ühiskomitee otsust nõuetekohaselt
rakendanud, võib ta nõuda küsimuse arutamist ühiskomitees. Kui ühiskomitee ei suuda küsimust
lahendada kahe kuu jooksul alates esildise tegemisest, võib esildise teinud lepinguosaline võtta
käesoleva lepingu artikli 31 alusel asjakohased kaitsemeetmed.
EU/UA/et 60
8. Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 2 kohaldamist, võivad lepinguosalised võtta
käesoleva lepingu artikli 31 alusel asjakohased ajutised kaitsemeetmed, kui ühiskomitee ei võta
kuue kuu jooksul alates küsimuse esitamise kuupäevast vastu otsust küsimuses, mille kohta on talle
esildis tehtud.
9. Ühiskomitee uurib kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 20 küsimusi, mis on seotud
kahepoolsete ühisinvesteeringutega enamusosalusse või muudatustega lepinguosaliste
lennuettevõtjate tõhusas kontrollimises.
10. Ühiskomitee arendab lepinguosaliste vahelist koostööd järgmise kaudu:
a) vaatab läbi käesoleva lepingu kohaseid lennuteenuseid mõjutavad turutingimused;
b) võrdsete võimaluste ja õigusaktide lähendamise tagamiseks ja ettevõtjate regulatiivse
koormuse minimeerimiseks käsitleb ja lahendab võimalikult tulemuslikult äritegevusega
seotud küsimusi, mis võivad muu hulgas takistada turulepääsu ja käesoleva lepingu raames
kokku lepitud teenuste tõrgeteta toimimist;
c) edendab uute seadusandlike algatuste ja muudatuste vahetamist ekspertide hulgas, samuti uute
rahvusvaheliste avalike ja erasektori lennundusõiguse dokumentide vastuvõtmist, eelkõige
lennundusjulgestuse, ohutuse, keskkonnakaitse, lennundustaristu (sealhulgas teenindusajad),
lennujaamade, tööstuskoostöö, lennuliikluse korraldamise, konkurentsitingimuste ja
tarbijakaitse valdkonnas;
EU/UA/et 61
d) analüüsib korrapäraselt käesoleva lepingu rakendamise sotsiaalset mõju, eelkõige tööhõive
valdkonnas, ja leiab asjakohaseid lahendusi põhjendatuks peetavatele probleemidele;
e) kaalub võimalikke valdkondi, millega seoses võiks käesolevat lepingut täiendada, ja esitab
soovitusi lepingu muutmiseks;
f) lepib konsensuse alusel kokku menetluslikes ettepanekutes, põhimõtetes või dokumentides,
mis on otseselt seotud käesoleva lepingu toimimisega;
g) analüüsib ja töötab välja tehnilise abi käesoleva lepinguga hõlmatud valdkondades ning
h) edendab koostööd asjakohastel rahvusvahelistel foorumitel ja püüab esitada kooskõlastatud
seisukohti.
EU/UA/et 62
ARTIKKEL 30
Vaidluste lahendamine ja vahekohus
1. Kui lepinguosaliste vahel tekivad lepingu tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidlused,
püütakse need kõigepealt lahendada ühiskomitees ametlike konsultatsioonide kaudu käesoleva
lepingu artikli 29 lõike 5 kohaselt. Juhul kui ühiskomitee võtab kõnealuse korra alusel vastu
otsuseid, mis on seotud käesoleva lepingu I lisas osutatud nõuete ja standardite tõlgendamise või
kohaldamisega, siis võetakse sellistes otsustes arvesse Euroopa Kohtu otsuseid kõnealuste nõuete ja
standardite tõlgendamise kohta, samuti Euroopa Komisjoni otsuseid, mis on vastu võetud vastavate
nõuete ja standardite kohaselt.
EU/UA/et 63
2. Kui vaidlust ei ole võimalik lahendada käesoleva artikli lõike 1 alusel, võivad lepinguosalised
käesoleva lepingu kohaldamiseks või tõlgendamiseks pöörduda kolmest kohtunikust koosneva
vahekohtu poole järgmises korras:
a) mõlemad lepinguosalised määravad vahekohtuniku 60 päeva jooksul pärast seda, kui
vahekohus, kelle poole teine lepinguosaline on diplomaatiliste kanalite kaudu pöördunud, on
saanud taotluse sooviga lahendada vaidlus vahekohtus; kaks vahekohtunikku peaksid
kolmanda vahekohtuniku ametisse määrama 60 lisapäeva jooksul. Kui üks lepinguosaline ei
ole kokkulepitud aja jooksul vahekohtunikku määranud või kolmandat vahekohtunikku ei
määrata kokkulepitud aja jooksul, võib kumbki lepinguosaline paluda ICAO nõukogu
presidendil määrata vastavalt vajadusele kas vahekohtunik või vahekohtunikud. Kui ICAO
nõukogu president on ühe lepinguosalise riigi kodanik, määrab vahekohtuniku või
vahekohtunikud kõige vanem asepresident, keda ei saa eespool nimetatud põhjusel
diskvalifitseerida;
b) punktis a sätestatud tingimustel määratud kolmas vahekohtunik peaks olema kolmanda riigi
kodanik ja ta tegutseb vahekohtu eesistujana;
c) vahekohus lepib kokku vahekohtu töökorra ning
d) vahekohtu lõpliku otsuse kohaselt jagatakse vahekohtu esmased kulud lepinguosaliste vahel
võrdselt.
3. Ühe lepinguosalise taotluse korral võib vahekohus paluda teisel lepinguosalisel rakendada
vahekohtu lõpliku otsuse vastuvõtmiseni ajutisi meetmeid.
EU/UA/et 64
4. Kõik vahekohtu esialgsed või lõplikud otsused on lepinguosaliste jaoks siduvad. Vahekohus
püüab kõik esialgsed või lõplikud otsused vastu võtta konsensuse alusel. Kui konsensuse
saavutamine ei ole võimalik, võtab vahekohus otsused vastu häälteenamusega.
5. Kui üks lepinguosaline ei järgi vahekohtu otsust, mis on tehtud käesoleva artikli tingimuste
kohaselt, 30 päeva jooksul alates kõnealuse otsuse kättesaamist, võib teine lepinguosaline piirata
süüdiolevale lepinguosalisele käesoleva lepingu tingimustel antud õigusi ja eeliseid või need
peatada või tühistada seniks, kuni rikkumine jätkub.
ARTIKKEL 31
Kaitsemeetmed
1. Ilma, et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 7 ja 8 ning käesoleva lepingu III lisas
nimetatud ohutus- ja julgestushindamisi, võib üks lepinguosaline võtta asjakohaseid
kaitsemeetmeid, kui ta leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud mõnd käesolevast lepingust
tulenevat kohustust. Kaitsemeetmeid võetakse ainult sellises ulatuses ja sellise kestusega, mis on
vajalik olukorra parandamiseks või lepingu tasakaalu säilitamiseks. Eelistatud on meetmed, mis
häirivad käesoleva lepingu toimimist kõige vähem.
2. Kaitsemeetmeid võtta kavatsev lepinguosaline teatab sellest viivitamata teisele
lepinguosalisele ühiskomitee kaudu ja edastab kogu asjakohase teabe.
EU/UA/et 65
3. Lepinguosalised alustavad viivitamata konsultatsioone ühiskomitees, et leida kõigile
vastuvõetav lahendus.
4. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artiklite 7 ja 8 kohaldamist, ei või asjaomane
lepinguosaline võtta kaitsemeetmeid enne, kui käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud teavitamisest on
möödunud üks kuu, välja arvatud juhul, kui käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud
konsulteerimismenetlus on lõppenud enne nimetatud tähtaja möödumist.
5. Asjaomane lepinguosaline teatab ühiskomiteele viivitamata võetud meetmetest ja edastab
kogu asjakohase teabe.
6. Kõik käesoleva artikli kohaselt võetud meetmed peatatakse kohe, kui süüdiolev
lepinguosaline on täitnud käesoleva lepingu sätted.
ARTIKKEL 32
Teabe avalikustamine
Lepinguosaliste esindajad, delegaadid ja eksperdid, samuti käesoleva lepingu kohaselt tegutsevad
ametnikud ei tohi ka pärast ametikohustuste lõppemist avaldada kolmandatele pooltele teavet, mille
suhtes kehtib ametisaladuse hoidmise kohustus, eelkõige turvalisusega seotud teavet ja teavet
äriühingute ja ettevõtjate, nende ärisidemete või kulukomponentide kohta.
EU/UA/et 66
ARTIKKEL 33
Üleminekukord
1. Käesoleva lepingu III lisas on kehtestatud lepinguosaliste vaheline üleminekukord ja vastavad
üleminekuperioodid.
2. Ukraina järkjärgulist üleminekut käesoleva lepingu I lisas loetletud tsiviillennundust
käsitlevates Euroopa Liidu õigusaktides sisalduvate nõuete ja standardite tõhusale rakendamisele ja
käesoleva lepingu III lisas esitatud tingimuste täitmisele hindab Euroopa Komisjon koostöös
Ukrainaga ning lennundusohutusstandardite täitmise kontrolli viib läbi EASA vastavalt käesoleva
lepingu I lisa C osas ette nähtud nõuetele ja standarditele.
Kui Ukraina on veendunud, et asjakohased nõuded ja standardid on inkorporeeritud Ukraina
õigusaktidesse ja et neid rakendatakse, teatab ta Euroopa Komisjonile, et nende rakendamist tuleks
hinnata.
3. Kui Euroopa Komisjon on teinud kindlaks, et Ukraina täidab asjakohaseid nõudeid ja
standardeid, pöördub ta ühiskomitee poole, et see saaks võtta vastu otsuse selle kohta, et Ukraina on
valmis edasi liikuma järgmisse üleminekuperioodi või et ta vastab kõikidele kõnealustele nõuetele.
EU/UA/et 67
4. Kui Euroopa Komisjon leiab, et Ukraina ei täida asjakohaseid nõudeid ja standardeid, teatab
ta sellest ühiskomiteele. Seejärel soovitab Euroopa Komisjon Ukrainale konkreetseid muudatusi
ning määrab Ukrainaga konsulteerides kindlaks rakendusperioodi, mille jooksul on võimalik
kõnealused puudused kõrvaldada. Enne rakendusperioodi lõppu hinnatakse teist korda ja vajaduse
korral mitu korda, kas soovitatud parandusmeetmed on tõhusalt ning rahuldavalt rakendatud.
5. Kui Euroopa Komisjon teeb kindlaks, et kõnealused puudused on kõrvaldatud, siis esitab ta
asja ühiskomiteele vastava otsuse tegemiseks kooskõlas käesoleva artikli lõikega 3.
ARTIKKEL 34
Seos muude lepingute ja/või kokkulepetega
1. Käesoleva lepingu sätted asendavad lepinguosaliste vahel sõlmitud kahepoolsete
lennutranspordilepingute ja/või -kokkulepete asjakohased sätted.
EU/UA/et 68
2. Olenemata käesoleva artikli lõikest 1 kohaldatakse lepinguosaliste vahel Ukraina ning
Euroopa Liidu või ELi liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsete lepingute või kokkulepete
sätteid, milles käsitletakse omandiõigust, liiklusõigusi, läbilaskevõimet, lennusagedust, õhusõiduki
tüüpi või vahetust, koodijagamist ja hinnakujundust, kui sellised kahepoolsed lepingud ja/või
kokkulepped annavad asjaomastele lennuettevõtjale suurema vabaduse või on muul viisil
soodsamad, ning tingimusel et kõiki Euroopa Liidu liikmesriike ja nende kodanikke koheldakse
võrdselt. Sama kohaldatakse ka selliste sätete suhtes, mida käesolev leping ei hõlma.
3. Kui lepinguosalised ühinevad mõne mitmepoolse lepinguga või kiidavad heaks ICAO või
muu rahvusvahelise organisatsiooni otsuse, milles käsitletakse käesoleva lepinguga hõlmatud
küsimusi, peavad nad ühiskomitees nõu, et teha kindlaks, kas käesolevat lepingut tuleks sellise
arengu arvessevõtmiseks muuta.
ARTIKKEL 35
Finantssätted
Ilma et see piiraks käesoleva lepingu artikli 5 lõike 1 punkti b kohaldamist, eraldavad
lepinguosalised käesoleva lepingu oma territooriumil rakendamiseks vajalikud finantsvahendid,
sealhulgas ühiskomitee tegevuseks vajalikud vahendid.
EU/UA/et 69
V JAOTIS
JÕUSTUMINE, LÄBIVAATAMINE, LÕPETAMINE JA LÕPPSÄTTED
ARTIKKEL 36
Muudatused
1. Ühiskomitee võib ühe lepinguosalise ettepanekul ja kooskõlas käesoleva artikliga konsensuse
alusel otsustada muuta käesoleva lepingu lisasid vastavalt käesoleva lepingu artikli 15 lõike 3
punktile a.
2. Käesoleva lepingu lisades tehtavad muudatused jõustuvad pärast mõlema lepinguosalise
vastavate riigisiseste menetluste lõpuleviimist.
3. Kummagi lepinguosalise taotlusel ja vastavalt asjakohastele menetlustele, võttes arvesse
ühiskomitee võimalikke soovitusi, vaadatakse käesolev leping üle selle sätete kohaldamise
seisukohalt, et kaaluda mis tahes vajalikke muudatusi tulevikus. Selle tulemusena tehtav muudatus
käesolevas lepingus jõustub vastavalt käesoleva lepingu artiklile 38.
EU/UA/et 70
ARTIKKEL 37
Lõpetamine
Mõlemad lepinguosalised võivad igal ajal diplomaatiliste kanalite kaudu kirjalikult teisele
lepinguosalisele teatada oma otsusest käesolev leping lõpetada. See teade saadetakse samal ajal ka
ICAO-le. Leping lõpeb keskööl Greenwichi aja järgi Rahvusvahelise Lennutranspordi
Assotsiatsiooni (IATA) lennuhooaja lõpus ühe aasta möödumisel kirjaliku lõpetamisteate saamisest,
kui enne selle aja saabumist ei ole lepinguosaliste kokkuleppel lõpetamisteadet tagasi võetud.
ARTIKKEL 38
Jõustumine ja ajutine kohaldamine
1. Allakirjutanud peavad käesoleva lepingu ratifitseerima või heaks kiitma oma kehtiva korra
kohaselt.
EU/UA/et 71
2. Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast seda, mil lepinguosalised on
vahetanud viimase diplomaatilise noodi, milles nad kinnitavad kõigi käesoleva lepingu
jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist. Selleks saadab Ukraina Euroopa Liidule ja selle
liikmesriikidele adresseeritud diplomaatilise noodi Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaadile ning
Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat saadab Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide diplomaatilise
noodi Ukrainale. Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide diplomaatiline noot sisaldab iga liikmesriigi
teatist, millega kinnitatakse, et käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikud menetlused on lõpule
viidud.
3. Olenemata käesoleva artikli lõikest 2 lepivad lepinguosalised kokku, et käesolevat lepingut
kohaldatakse ajutiselt kooskõlas mõlema lepinguosalise asjakohaste riigisiseste menetluste või
riiklike õigusaktidega (vastavalt kohaldatavusele), alates selle kuu esimesest päevast, mis järgneb
kuupäevale, mil viimasena noodi saatnud lepinguosaline on teavitanud teist lepinguosalist lepingu
ajutiseks kohaldamiseks või vajaduse korral käesoleva lepingu sõlmimiseks vajalike riigisiseste
menetluste lõpuleviimisest.
4. Lepingu hoiulevõtjaks on Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär.
ARTIKKEL 39
Registreerimine Rahvusvahelises Tsiviillennunduse Organisatsioonis ja Ühinenud Rahvaste
Organisatsiooni sekretariaadis
Ukraina registreerib käesoleva lepingu ning kõik selle muudatused pärast lepingu jõustumist ICAOs
ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni
põhikirja artikliga 102.
EU/UA/et 72
ARTIKKEL 40
Autentsed tekstid
Leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, horvaadi, iiri, inglise,
itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki,
sloveeni, soome, taani, tšehhi, ungari ja ukraina keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.
SELLE KINNITUSEKS on täievolilised esindajad käesolevale lepingule alla kirjutanud.
… … aasta … päeval,
Belgia Kuningriigi nimel,
Bulgaaria Vabariigi nimel,
Tšehhi Vabariigi nimel,
EU/UA/et 73
Taani Kuningriigi nimel,
Saksamaa Liitvabariigi nimel,
Eesti Vabariigi nimel,
Iirimaa nimel,
Kreeka Vabariigi nimel,
Hispaania Kuningriigi nimel,
Prantsuse Vabariigi nimel,
Horvaatia Vabariigi nimel,
Itaalia Vabariigi nimel,
Küprose Vabariigi nimel,
Läti Vabariigi nimel,
Leedu Vabariigi nimel,
Luksemburgi Suurhertsogiriigi nimel,
EU/UA/et 74
Ungari nimel,
Malta Vabariigi nimel,
Madalmaade Kuningriigi nimel,
Austria Vabariigi nimel,
Poola Vabariigi nimel,
Portugali Vabariigi nimel,
Rumeenia nimel,
Sloveenia Vabariigi nimel,
Slovaki Vabariigi nimel,
Soome Vabariigi nimel,
Rootsi Kuningriigi nimel
Euroopa Liidu nimel Ukraina nimel
EU/UA/et 75
I LISA
EUROOPA LIIDUS TSIVIILLENNUNDUSE VALDKONNAS VASTU VÕETUD
KOHALDATAVATE NÕUETE JA STANDARDITE LOETELU, MILLE UKRAINA PEAB
INKORPOREERIMA OMA ÕIGUSAKTIDESSE
Järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide kohaldatavad nõuded ja standardid inkorporeeritakse Ukraina
õigusaktidesse ja loetakse käesoleva lepingu osaks ning neid kohaldatakse vastavalt käesolevale
lepingule ja käesoleva lepingu III lisale, kui ei ole sätestatud teisiti. Vajaduse korral on õigusakti
kohandused sätestatud käesolevas lisas.
Käesolevas lisas loetletud õigusaktides sisalduvad kohaldatavad nõuded ja standardid on
lepinguosaliste jaoks siduvad ning moodustavad osa nende riigisisesest õiguskorrast või võidakse
selleks muuta järgmiselt:
a) Euroopa Liidu määrused ja direktiivid on Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide jaoks siduvad
vastavalt ELi aluslepingutele;
b) Ukraina riiklik õigusakt, mis on vastu võetud eesmärgiga rakendada Euroopa Liidu
asjakohaste määruste ja direktiivide sätteid, on Ukraina jaoks õiguslikult siduv, kuid Ukraina
peab määrama selle rakendamise vormi ja viisi.
EU/UA/I lisa/et 1
A. TURULEPÄÄS JA SEONDUVAD KÜSIMUSED
Nr 1008/2008
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1008/2008 ühenduses
lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: IV peatükk.
Nr 95/93
Nõukogu 18. jaanuari 1993. aasta määrus (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades
teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta,
muudetud järgmiste õigusaktidega:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. mai 2002. aasta määrus (EÜ) nr 894/2002, millega muudetakse
nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste
eeskirjade kohta,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1554/2003, millega
muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise
ühiste eeskirjade kohta,
EU/UA/I lisa/et 2
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 793/2004, millega
muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 95/93 ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise
ühiste eeskirjade kohta.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–12, 14 ja artikli 14a lõige 2.
Artikli 12 lõike 2 kohaldamisel asendatakse mõiste „komisjon“ mõistega „ühiskomitee“.
Nr 96/67
Nõukogu 15. oktoobri 1996. aasta direktiiv 96/67/EÜ juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule
ühenduse lennujaamades.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–25 ja lisa.
Artikli 10 kohaldamisel asendatakse mõiste „liikmesriigid“ mõistega „ELi liikmesriigid“.
Artikli 20 lõike 2 kohaldamisel asendatakse mõiste „komisjon“ mõistega „ühiskomitee“.
EU/UA/I lisa/et 3
Nr 785/2004
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 785/2004 kindlustusnõuete
kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele,
muudetud järgmise õigusaktiga:
komisjoni 6. aprilli 2010. aasta määrus (EL) nr 285/2010, millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrust (EÜ) nr 785/2004 kindlustusnõuete kohta lennuettevõtjatele ja õhusõiduki
käitajatele.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–8 ja artikli 10 lõige 2.
Nr 2009/12
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta direktiiv 2009/12/EÜ lennujaamamaksude
kohta.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: kõik, välja arvatud artikli 12 lõige 1 ning artiklid 13 ja 14.
EU/UA/I lisa/et 4
B. LENNULIIKLUSE KORRALDAMINE
Nr 549/2004
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 549/2004, millega
sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus),
muudetud järgmise õigusaktiga:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1070/2009, millega
muudetakse määruseid (EÜ) nr 549/2004, (EÜ) nr 550/2004, (EÜ) nr 551/2004 ja
(EÜ) nr 552/2004, millega parandatakse Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja jätkusuutlikkust.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–4, 6 ja 9–14.
EU/UA/I lisa/et 5
Nr 550/2004
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 550/2004
aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse osutamise määrus),
muudetud järgmise õigusaktiga:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1070/2009, millega
parandatakse Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja jätkusuutlikkust.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–19 ning I ja II lisa.
Nr 551/2004
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 551/2004 õhuruumi
korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi määrus),
muudetud järgmise õigusaktiga:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1070/2009, millega
parandatakse Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja jätkusuutlikkust.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–11.
EU/UA/I lisa/et 6
Nr 552/2004
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 552/2004 Euroopa
lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime määrus),
muudetud järgmise õigusaktiga:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1070/2009, millega
parandatakse Euroopa lennundussüsteemi toimivust ja jätkusuutlikkust.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–12 ja I–V lisa.
Rakendusaktid
Nr 691/2010
Komisjoni 29. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 691/2010, millega kehtestatakse
aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava ning muudetakse määrust
(EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded,
muudetud järgmiste õigusaktidega:
komisjoni 7. juuli 2011. aasta määrus (EL) nr 677/2011, millega kehtestatakse lennuliikluse
korraldamise (ATM) võrgustiku funktsioonide üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja muudetakse
määrust (EL) nr 691/2010,
EU/UA/I lisa/et 7
komisjoni 24. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1216/2011, millega muudetakse komisjoni
määrust (EL) nr 691/2010, millega kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide
tulemuslikkuse kava,
komisjoni 3. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 390/2013, millega kehtestatakse
aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse kava.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–25 ja I–IV lisa.
Nr 1794/2006
Komisjoni 6. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1794/2006, milles sätestatakse
aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava,
muudetud järgmiste õigusaktidega:
komisjoni 16. detsembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1191/2010, millega muudetakse määrust
(EÜ) nr 1794/2006, milles sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava,
komisjoni 3. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 391/2013, milles sätestatakse
aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–17, I–VI lisa.
EU/UA/I lisa/et 8
Nr 482/2008
Komisjoni 30. mai 2008. aasta määrus (EÜ) nr 482/2008, millega luuakse aeronavigatsiooniteenuste
osutajate rakendatav tarkvara turvalisuse tagamise süsteem ja muudetakse määruse
(EÜ) nr 2096/2005 II lisa,
muudetud järgmise õigusaktiga:
komisjoni 17. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1035/2011, milles sätestatakse
aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ja millega muudetakse määrusi
(EÜ) nr 482/2008 ja (EL) nr 691/2010.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–6 ning I ja II lisa.
Nr 1034/2011
Komisjoni 17. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1034/2011, lennuliikluse korraldamise ja
aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2010.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–19.
EU/UA/I lisa/et 9
Nr 1035/2011
Komisjoni 17. oktoobri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1035/2011, milles sätestatakse
aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded ja millega muudetakse määrusi
(EÜ) nr 482/2008 ja (EL) nr 691/2010,
muudetud järgmise õigusaktiga:
komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse
ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning
muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007,
(EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–14, I–V lisa.
Nr 409/2013
Komisjoni 3. mai 2013. aasta määrus (EL) nr 409/2013, milles käsitletakse ühisprojektide
määratlemist, juhtimiskorra kehtestamist ja Euroopa lennuliikluse korraldamise üldkava elluviimist
toetavate stiimulite väljaselgitamist.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–15.
EU/UA/I lisa/et 10
Nr 2150/2005
Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2005, milles sätestatakse ühised
eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–9 ja lisa.
Nr 730/2006
Komisjoni 11. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 730/2006 õhuruumi klassifikatsiooni ja
visuaallennureeglitele vastavate lendude lubamise kohta lennutasandist 195 kõrgemal.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–4.
Nr 255/2010
Komisjoni 25. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 255/2010, milles sätestatakse lennuliiklusvoogude
juhtimise ühised eeskirjad.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–15.
Nr 176/2011
Komisjoni 24. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 176/2011 teabe kohta, mis tuleb esitada enne
funktsionaalse õhuruumiosa kehtestamist ja muutmist.
EU/UA/I lisa/et 11
Nr 923/2012
Komisjoni 26. septembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 923/2012, millega kehtestatakse
ühised lennureeglid ning aeronavigatsiooniteenuseid ja -protseduure käsitlevad käitamissätted ning
muudetakse rakendusmäärust (EL) nr 1035/2011 ning määruseid (EÜ) nr 1265/2007,
(EÜ) nr 1794/2006, (EÜ) nr 730/2006, (EÜ) nr 1033/2006 ja (EL) nr 255/2010.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–10 ja lisa.
Nr 1032/2006
Komisjoni 6. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1032/2006, millega sätestatakse lennuandmete
vahetamise automaatsüsteemidele esitatavad lendudest teavitamise, nende koordineerimise ja
lennujuhtimisüksuste vahel üleandmise nõuded,
muudetud järgmise õigusaktiga:
komisjoni 16. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 30/2009, millega muudetakse määrust
(EÜ) nr 1032/2006 seoses andmevahetusteenuseid toetavatele lennuandmete vahetamise
automaatsüsteemidele esitatavate nõuetega.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–10 ja I–V lisa.
EU/UA/I lisa/et 12
Nr 1033/2006
Komisjoni 4. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1033/2006, milles sätestatakse ühtset Euroopa
taevast käsitlevad nõuded lennuplaanide korra kohta lennueelses etapis,
muudetud järgmise õigusaktiga:
komisjoni 8. mai 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 428/2013, millega muudetakse määruse
(EÜ) nr 1033/2006 artikli 3 lõikes 1 osutatud ICAO sätteid ja millega tunnistatakse kehtetuks
määrus (EÜ) nr 929/2010.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–5 ja lisa.
Nr 633/2007
Komisjoni 7. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 633/2007, milles sätestatakse lendudest
teavitamiseks, nende koordineerimiseks ja lennujuhtimisüksuste vahel üleandmiseks kasutatava
lennuandmete edastamise protokolli kohaldamise nõuded,
muudetud järgmise õigusaktiga:
komisjoni 22. märts 2011. aasta määrus (EL) nr 283/2011, millega muudetakse määruse
(EÜ) nr 633/2007 artiklis 7 osutatud üleminekukorda.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–7, artikli 8 teine ja kolmas lause ning I–IV lisa.
EU/UA/I lisa/et 13
Nr 29/2009
Komisjoni 16. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 29/2009, millega kehtestatakse
andmevahetusteenuste nõuded ühtse Euroopa taeva jaoks.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–14 ja I–VII lisa.
Nr 262/2009
Komisjoni 30. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 262/2009, milles sätestatakse režiimi S
päringusaatja koodide kooskõlastatud määramise ja kasutamise nõuded ühtse Euroopa taeva
kontekstis.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–12, I–VI lisa.
Nr 73/2010
Komisjoni 26. jaanuari 2010. aasta määrus (EL) nr 73/2010, millega kehtestatakse ühtse Euroopa
taeva aeronavigatsiooniliste andmete ja aeronavigatsiooniteabe kvaliteedinõuded.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–13 ning I–X lisa.
EU/UA/I lisa/et 14
Nr 1206/2011
Komisjoni 22. novembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1206/2011, millega kehtestatakse
õhusõidukite identifitseerimise nõuded seoses ühtse Euroopa taeva seirega.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–11 ja I–VII lisa.
Nr 1207/2011
Komisjoni 22. novembri 2011. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1207/2011, milles sätestatakse ühtse
Euroopa taeva seire toimivuse ja koostalitlusvõime nõuded.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–14 ning I–IX lisa.
Nr 1079/2012
Komisjoni 16. novembri 2012. aasta rakendusmäärus (EL) nr 1079/2012, millega kehtestatakse
ühtses Euroopa taevas kasutatavad kõneside kanalisammud.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–15 ja I–V lisa.
EU/UA/I lisa/et 15
SESARi määrus
Nr 219/2007
Nõukogu 27. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa
lennuliikluse uue põlvkonna juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks,
muudetud järgmise õigusaktiga:
nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1361/2008, millega muudetakse määrust
(EÜ) nr 219/2007 ühisettevõtte loomise kohta Euroopa lennuliikluse uue põlvkonna
juhtimissüsteemi (SESAR) väljaarendamiseks.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artikli 1 lõiked 1–2 ning 5–7, artiklid 2–3, artikli 4 lõige 1 ning
lisa.
Lennujuhtide load
Nr 805/2011
Komisjoni 10. augusti 2011. aasta määrus (EL) nr 805/2011, milles sätestatakse üksikasjalikud
eeskirjad lennujuhtide lubade ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008
kohaste teatavate tõendite kohta.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–32 ja I–IV lisa.
EU/UA/I lisa/et 16
Komisjoni otsused
Nr 2011/121
Komisjoni 21. veebruari 2011. aasta otsus 2011/121/EL, milles määratakse kindlaks kogu Euroopa
Liitu hõlmavad tulemuseesmärgid ja häiretasemed aeronavigatsiooniteenuste osutamiseks aastatel
2012–2014.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–4.
Nr 2011/2611 (lõplik)
Komisjoni 20. mai 2011. aasta otsus K(2011) 2611 (lõplik) komisjoni määruse (EÜ) nr 29/2009
artiklis 14 osutatud erandite kohta.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–3 ning I ja II lisa.
Nr 2011/9074 (lõplik)
Komisjoni 9. detsembri 2011. aasta rakendusotsus K(2011) 9074 (lõplik) komisjoni määruse
(EÜ) nr 29/2009 artiklis 14 osutatud erandite kohta.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–3 ning I ja II lisa.
EU/UA/I lisa/et 17
Nr 2012/9604 (final)
Komisjoni 19. detsembri 2012. aasta rakendusotsus K(2012) 9604 (lõplik) võrgustiku strateegilise
kava kinnitamise kohta seoses ühtse Euroopa taeva lennuliikluse korraldamise
võrgufunktsioonidega ajavahemikus 2012–2019.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–3.
C. LENNUOHUTUS
Nr 216/2008 (alusmäärus)
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrus (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb
tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning
tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv
2004/36/EÜ,
muudetud järgmiste õigusaktidega:
komisjoni 30. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 690/2009, millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja
millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv
91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ;
EU/UA/I lisa/et 18
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 1108/2009, millega
muudetakse määrust (EÜ) nr 216/2008 lennuväljade, lennuliikluse korraldamise ja
aeronavigatsiooniteenuste valdkonnas ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2006/23/EÜ;
komisjoni 8. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 6/2013, millega muudetakse Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja
millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv
91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ja direktiiv 2004/36/EÜ.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–11, 13–16, 20–25, 54, 55, 68 ning I–VI lisa.
Määrust (EÜ) nr 216/2008 ja selle rakenduseeskirju kohaldatakse Ukraina suhtes vastavalt
järgmistele sätetele:
1. Ukraina ei delegeeri EASA-le ühtki oma ohutusega seotud toimingut, nagu on ette nähtud
konventsioonis ja selle lisades;
2. EASA korraldab Ukraina suhtes standardimiskontrolle vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008
artiklile 54;
3. ühiskomitee otsustab määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 11 kohaldamise Ukraina välja antud
sertifikaatide suhtes vastavalt käesoleva lepingu III lisale;
EU/UA/I lisa/et 19
4. määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 11 lõiget 1 ei kohaldata sertifikaatide suhtes, mille Ukraina
on välja andnud lennutegevuse ning esmase ja jätkuva lennukõlblikkuse valdkonnas
(rakendusmäärused (EL) nr 965/2012, (EL) nr 748/2012 ja (EÜ) nr 2042/2003);
5. Euroopa Komisjon kasutab Ukrainas volitusi, mis on talle antud otsuste tegemiseks vastavalt
määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 11 lõikele 2, artikli 14 lõigetele 5 ja 7, artikli 24 lõikele 5 ja
artikli 25 lõikele 1 valdkondades, kus ühiskomitee on kuulutanud kohaldatavaks artikli 11
lõike 1;
6. lennukõlblikkuse valdkonnas, kus EASA ei täida ühtki ülesannet, võib Ukraina välja anda
sertifikaate, lubasid ja tunnistusi Ukraina ja kolmandate riikide vahel sõlmitud lepingute või
kokkulepete kohaldamiseks.
Nr 748/2012
Komisjoni 3. augusti 2012. aasta määrus (EL) nr 748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja
nendega seotud toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise
ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad,
muudetud järgmise õigusaktiga:
komisjoni 8. jaanuari 2013. aasta määrus (EL) nr 7/2013, millega muudetakse määrust
(EL) nr748/2012, millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud toodete, osade ja seadmete
lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise ning projekteerimis- ja
tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise rakenduseeskirjad.
EU/UA/I lisa/et 20
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1, 2, 8–10 ja lisa.
Nr 2042/2003
Komisjoni 20. novembri 2003. aasta määrus (EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete
ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja
isikute sertifitseerimise kohta,
muudetud järgmiste õigusaktidega:
komisjoni 8. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 707/2006, millega muudetakse määrust
(EÜ) nr 2042/2003 piiratud kehtivusajaga sertifikaatide osas ning määruse I ja III lisa;
komisjoni 30. märtsi 2007. aasta määrus (EÜ) nr 376/2007, millega muudetakse määrust
(EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva
lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta;
komisjoni 27. oktoobri 2008. aasta määrus (EÜ) nr 1056/2008, millega muudetakse määrust
(EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva
lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta;
komisjoni 5. veebruari 2010. aasta määrus (EL) nr 127/2010, millega muudetakse määrust
(EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva
lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta;
EU/UA/I lisa/et 21
komisjoni 26. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 962/2010, millega muudetakse määrust
(EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva
lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta;
komisjoni 21. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1149/2011, millega muudetakse määrust
(EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva
lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta;
komisjoni 5. juuli 2012. aasta määrus (EL) nr 593/2012, millega muudetakse määrust
(EÜ) nr 2042/2003 õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva
lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–6 ja I–IV lisa.
Nr 996/2010
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. oktoobri 2010. aasta määrus (EL) nr 996/2010
tsiviillennunduses toimuvate lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise kohta ning
millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 94/56/EÜ.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–26, v.a artikli 7 lõige 4 ja artikkel 24.
EU/UA/I lisa/et 22
Nr 2003/42
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/42/EÜ vahejuhtumitest
teatamise kohta tsiviillennunduses.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–11 ning I ja II lisa.
Nr 1321/2007
Komisjoni 12. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1321/2007, milles sätestatakse
rakenduseeskirjad tsiviillennunduse vahejuhtumeid käsitleva sellise teabe koondamise kohta
kesksesse andmekogusse, mida vahetatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ
kohaselt.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–4.
Nr 1330/2007
Komisjoni 24. septembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1330/2007, milles sätestatakse
rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/42/EÜ artikli 7 lõikes 2 osutatud
tsiviillennunduse vahejuhtumeid käsitleva teabe levitamise kohta huvitatud isikutele.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–10 ning I ja II lisa.
EU/UA/I lisa/et 23
Nr 104/2004
Komisjoni 22. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 104/2004, milles sätestatakse Euroopa
Lennundusohutusameti apellatsiooninõukogu korraldust ja koosseisu käsitlevad eeskirjad.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–7 ja lisa.
Nr 628/2013
Komisjoni 28. juuni 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 628/2013, milles käsitletakse Euroopa
Lennundusohutusameti töömeetodeid standardimiskontrollide korraldamisel ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 216/2008 eeskirjade kohaldamise järelevalvel ning millega
tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 736/2006.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–27.
Nr 2111/2005
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2111/2005, mis käsitleb
ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires
tegevuskeeldu ja lennureisijate teavitamist lendu teenindavast lennuettevõtjast ning millega
tunnistatakse kehtetuks direktiivi 2004/36/EÜ artikkel 9.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–13 ja lisa.
EU/UA/I lisa/et 24
Nr 473/2006
Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 473/2006, millega kehtestatakse
rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis
nimetatud ühenduse nimekirja tarvis, millesse kantakse lennuettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse
ühenduse piires tegevuskeeldu.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–6, A–C lisa.
Nr 474/2006
Komisjoni 22. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse
rakenduseeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2111/2005 II peatükis
nimetatud ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires
tegevuskeeldu,
viimati muudetud järgmise õigusaktiga:
komisjoni 10. juuli 2013. aasta rakendusmäärus (EL) nr 659/2013, millega muudetakse määrust
(EÜ) nr 474/2006, millega kehtestatakse ühenduse nimekiri lennuettevõtjatest, kelle suhtes
kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–3, A–B lisa.
EU/UA/I lisa/et 25
Nr 1178/2011
Komisjoni 3. novembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse
tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja
haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008,
muudetud järgmise õigusaktiga:
komisjoni 30. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 290/2012, millega muudetakse määrust
(EL) nr 1178/2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite
meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–11 ja I–VII lisa.
EU/UA/I lisa/et 26
Nr 965/2012
Komisjoni 5. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega
seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele
(EÜ) nr 216/2008,
muudetud järgmise õigusaktiga:
komisjoni 14. augusti 2013. aasta määrus (EL) nr 800/2013, millega muudetakse komisjoni määrust
(EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja
haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–9 ja I–VII lisa.
Nr 1332/2011
Komisjoni 16. detsembri 2011. aasta määrus (EL) nr 1332/2011, millega kehtestatakse ühised
õhuruumi kasutamise nõuded ja käitamisprotseduurid õhukokkupõrke vältimiseks.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–4 ja lisa.
EU/UA/I lisa/et 27
D. KESKKOND
Nr 2003/96
Nõukogu 27. oktoobri 2003. aasta direktiiv 2003/96/EÜ, millega korraldatakse ümber
energiatoodete ja elektrienergia maksustamise ühenduse raamistik.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artikli 14 lõike 1 punkt b ja lõige 2.
Nr 2006/93
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/93/EÜ rahvusvahelise
tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 3. peatüki II osas käsitletud
lennukite lendude reguleerimise kohta.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–5.
Nr 2002/49
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2002. aasta direktiiv 2002/49/EÜ, mis on seotud
keskkonnamüra hindamise ja kontrollimisega.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–16, I–VI lisa.
EU/UA/I lisa/et 28
Nr 2002/30
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. märtsi 2002. aasta direktiiv 2002/30/EÜ müraga seotud
käitamispiirangute eeskirjade ja -korra kehtestamise kohta ühenduse lennuväljadel,
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–15 ning I ja II lisa.
E. SOTSIAALSED ASPEKTID
Nr 1989/391
Nõukogu 12. juuni 1989. aasta direktiiv 89/391/EMÜ töötajate töötervishoiu ja tööohutuse
parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta,
muudetud järgmise õigusaktiga:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta direktiiv 2007/30/EÜ, millega muudetakse
nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ, selle üksikdirektiive ning nõukogu direktiive 83/477/EMÜ,
91/383/EMÜ, 92/29/EMÜ ja 94/33/EÜ, et lihtsustada ja ratsionaliseerida praktilise rakendamise
aruandeid.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–16 ja 18–19.
EU/UA/I lisa/et 29
Nr 2003/88
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. novembri 2003. aasta direktiiv 2003/88/EÜ tööaja korralduse
teatavate aspektide kohta.
Kohaldatavad sätted: artiklid 1–19, 21–24 ja 26–29.
Nr 2000/79
Nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/79/EÜ, mis käsitleb Euroopa Lennuettevõtjate
Ühenduse (AEA), Euroopa Transporditöötajate Föderatsiooni (ETF), Euroopa
Lennumeeskonnaliikmete Liidu (ECA), Euroopa Piirkondlike Lennuettevõtjate Ühenduse (ERA) ja
Rahvusvahelise Lennutranspordiettevõtjate Ühenduse (IACA) sõlmitud kokkulepet
tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse kohta.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 2–3 ja lisa.
EU/UA/I lisa/et 30
F. TARBIJAKAITSE
Nr 90/314
Nõukogu 13. juuni 1990. aasta direktiiv 90/314/EMÜ reisipakettide, puhkusepakettide ja
ekskursioonipakettide kohta.
Kohaldatavad sätted: artiklid 1–10.
Nr 93/13
Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes.
Kohaldatavad sätted: artiklid 1–10 ja lisa.
Artikli 10 kohaldamisel asendatakse mõiste „komisjon“ mõistega „kõik teised ECAA osalised“.
Nr 95/46
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiv 95/46/EÜ üksikisikute kaitse
kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–34.
EU/UA/I lisa/et 31
Nr 2027/97
Nõukogu 9. oktoobri 1997. aasta määrus (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta
õnnetusjuhtumite puhul,
muudetud järgmise õigusaktiga:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. mai 2002. aasta määrus (EÜ) nr 889/2002, millega muudetakse
nõukogu määrust (EÜ) nr 2027/97 lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–8.
Nr 261/2004
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 261/2004, millega
kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tähistamise või
pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus
(EMÜ) nr 295/91.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–17.
EU/UA/I lisa/et 32
Nr 1107/2006
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1107/2006 puudega ja
liikumispuudega isikute õiguste kohta lennureisi puhul.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–16 ning I ja II lisa.
G. ARVUTIPÕHISED ETTETELLIMISSÜSTEEMID
Nr 80/2009
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. jaanuari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 80/2009 toimimisjuhendi
kohta arvutipõhiste ettetellimissüsteemide puhul ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu
määrus (EMÜ) nr 2299/89.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–19 ja lisad.
EU/UA/I lisa/et 33
H. MUUD ÕIGUSAKTID
Nr 437/2003
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. veebruari 2003. aasta määrus (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba
ja posti õhuvedu käsitlevate statistiliste aruannete kohta,
muudetud järgmiste õigusaktidega:
komisjoni 31. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1358/2003, millega rakendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate
statistiliste aruannete kohta ja muudetakse I ja II lisa,
komisjoni 8. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 546/2005, millega kohandatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 seoses tähiste andmisega andmeid esitavatele
riikidele ja muudetakse määrust (EÜ) nr 1358/2003 seoses ühenduse lennujaamade loendi
ajakohastamisega.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–11 ning I ja II lisa.
EU/UA/I lisa/et 34
Nr 1358/2003
Komisjoni 31. juuli 2003. aasta määrus (EÜ) nr 1358/2003, millega rakendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 437/2003 reisijate, kauba ja posti õhuvedu käsitlevate
statistiliste aruannete kohta ja muudetakse selle I ja II lisa,
muudetud järgmise õigusaktiga:
komisjoni 16. veebruari 2007. aasta määrus (EÜ) nr 158/2007, millega muudetakse määrust
(EÜ) nr 1358/2003 seoses ühenduse lennujaamade loendiga.
Kohaldatavad nõuded ja standardid: artiklid 1–4, I–III lisa.
___________________
EU/UA/I lisa/et 35
II LISA
KOKKULEPITUD TEENUSED JA KINDLAKSMÄÄRATUD LENNULIINID
1. Mõlemad lepinguosalised annavad teise lepinguosalise lennuettevõtjatele õiguse osutada
lennutransporditeenuseid järgmistel lennuliinidel:
a) Euroopa Liidu lennuettevõtjad: mis tahes punkt Euroopa Liidu territooriumil –
vahepunktid Euroopa naabruspoliitika partnerite,1 Euroopa ühise lennunduspiirkonna
riikide2 või käesoleva lepingu V lisas loetletud riikide territooriumil – mis tahes punkt
Ukraina territooriumil – väljaspool nimetatud riikide territooriumi asuvad punktid;
b) Ukraina lennuettevõtjad: mis tahes punkt Ukraina territooriumil – vahepunktid Euroopa
naabruspoliitika partnerite, Euroopa ühise lennunduspiirkonna riikide või käesoleva
V lisas loetletud riikide territooriumil – mis tahes punkt Euroopa Liidu territooriumil.
1 „Euroopa naabruspoliitika partnerid“ – käesolevas dokumendis tähistab see mõiste Alžeeriat,
Armeeniat, Aserbaidžaani, Valgevenet, Egiptust, Gruusiat, Iisraeli, Jordaaniat, Liibanoni,
Liibüat, Marokot, Palestiinat, Süüriat, Tuneesiat ja Moldova Vabariiki, s.t, et see ei tähista
Ukrainat.
2 „Euroopa ühise lennunduspiirkonna (ECAA) riigid“ – Euroopa ühise lennunduspiirkonna
rajamise mitmepoolses lepingus osalevad riigid: Euroopa Liidu liikmesriigid, Albaania
Vabariik, Bosnia ja Hertsegoviina, endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, Islandi Vabariik,
Montenegro Vabariik, Norra Kuningriik, Serbia Vabariik ning Kosovo (kõnealune nimetus ei
piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga
1244/99 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta).
EU/UA/II lisa/et 1
Kasutada võib olemasolevaid ja uusi õigusi, sealhulgas õigusi, mis ulatuvad kaugemale
Ukraina ja ELi liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsete ja muude lepingute ja
kokkulepetega antud õigustest, mida käesolev leping ei hõlma, tingimusel et kõiki
lennuettevõtjaid koheldakse võrdselt hoolimata nende riikkondsusest;
c) Euroopa Liidu lennuettevõtjatel on õigus osutada lennutransporditeenuseid ka Ukraina
eri punktide vahel, hoolimata sellest, kas sellised lennutransporditeenused algavad või
lõpevad ELi territooriumil.
2. Käesoleva lisa punkti 1 alapunktide a ja b kohaste lennuteenuste osutamine algab või lõpeb
Ukraina lennuettevõtjate puhul Ukraina territooriumil ja Euroopa Liidu lennuettevõtjate puhul
Euroopa Liidu territooriumil.
3. Mõlema lepinguosalise lennuettevõtjad võivad kõikidel lendudel omal valikul:
a) käitada lende ühel või mõlemal suunal;
b) kasutada ühe õhusõidukiga tehtaval lennul erinevaid lennunumbreid;
c) teha lende mis tahes kombinatsioonis ja järjekorras kõikidesse väljaspool
lepinguosaliste territooriumi asuvatesse punktidesse, vahepunktidesse ja lepinguosaliste
territooriumil asuvatesse punktidesse, mis on kindlaks määratud käesoleva lisa punkti 1
alapunktides a ja b;
d) jätta vahele peatusi mis tahes punktis või punktides;
EU/UA/II lisa/et 2
e) vahetada oma õhusõiduki mis tahes punktis mis tahes teise oma õhusõiduki vastu;
f) teha vahemaandumisi mis tahes punktides mõlema lepinguosalise territooriumil või
sellest väljaspool;
g) teha transiitvedusid läbi teise lepinguosalise territooriumi ja
h) olenemata veose päritolust kombineerida vedusid samal õhusõidukil.
4. Mõlemad lepinguosalised lubavad kõikidel lennuettevõtjatel määrata nende osutatavate
rahvusvaheliste lennutransporditeenuste sageduse ja veomahu vastavalt turul valitsevale
äriolukorrale. Kooskõlas nimetatud õigusega ei tohi kumbki lepinguosaline ühepoolselt piirata
teise lepinguosalise lennuettevõtjate veomahtu, teenuste sagedust ja korrapärasust või
kasutatavate õhusõidukite tüüpi või tüüpe, välja arvatud tolliga, käitamisega ja keskkonna- või
tervisekaitsega seotud põhjustel, tehnilistel põhjustel või seoses käesoleva lepingu artikli 26
kohaldamisega.
5. Lepinguosaliste lennuettevõtjad võivad muu hulgas koodijagamise kokkulepete raames
osutada lennuteenuseid kõigisse kolmandas riigis asuvatesse punktidesse, mis ei asu
kindlaksmääratud lennuliinidel, eeldusel et nad ei kasuta viienda vabaduse liiklusõigusi.
6. Käesoleva lisa suhtes kohaldatakse käesoleva lepingu III lisas kehtestatud üleminekukorda ja
selle kohast õiguste laiendamist.
________________
EU/UA/II lisa/et 3
III LISA
ÜLEMINEKUKORD
1. JAGU
ÜLEMINEKUPERIOODID
1. Ukraina üleminek käesolevast lepingust tulenevate kõikide sätete ja tingimuste tõhusale
rakendamisele toimub kahe üleminekuperioodi jooksul.
2. Kõnealust üleminekut jälgitakse Euroopa Komisjoni hindamiste ja EASA
standardimiskontrollide abil, ühtlasi teeb selle kohta otsuse ühiskomitee vastavalt käesoleva
lepingu artiklile 33.
EU/UA/III lisa/et 1
2. JAGU
ESIMESE ÜLEMINEKUPERIOODI JOOKSUL KOHALDATAVAD NÕUDED
1. Esimese üleminekuperioodi jooksul:
a) lubatakse Euroopa Liidu lennuettevõtjatel ning lennuettevõtjatel, kellele on
lennutegevusloa välja andnud Ukraina, kasutada piiramatult liiklusõigusi iga Euroopa
Liidu punkti ja iga Ukraina punkti vahel;
b) lähtudes hindamisest, mis käsitleb seda, kuidas Ukraina rakendab asjakohaseid Euroopa
Liidu nõudeid ja standardeid, ja pärast asjakohase teabe saamist ühiskomiteelt,
kaasatakse Ukraina vaatlejana komiteesse, mis on loodud vastavalt määruse
(EMÜ) nr 95/93 (ühenduse lennujaamades teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade
kohta) tingimustele, ja
c) käesoleva lepingu artikli 22 lõike 5 punkti c ei kohaldata.
EU/UA/III lisa/et 2
2. Ukraina võib teisele üleminekuperioodile üle minna pärast järgmiste tingimuste täitmist:
a) järgmistes õigusaktides sisalduvate kohaldatavate nõuete ja standardite riigisisestesse
õigusaktidesse inkorporeerimine ja nende rakendamine:
– määrus (EÜ) nr 216/2008 (tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirjade ja Euroopa
Lennundusohutusameti loomise kohta);
– määrus (EL) nr 748/2012 (millega nähakse ette õhusõidukite ja nendega seotud
toodete, osade ja seadmete lennukõlblikkuse ja keskkonnaohutuse sertifitseerimise
ning projekteerimis- ja tootjaorganisatsioonide sertifitseerimise
rakenduseeskirjad);
– määrus (EÜ) nr 2042/2003 (õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja
seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja
isikute sertifitseerimise kohta) muudetud kujul;
– määrus (EL) nr 965/2012 (millega kehtestatakse lennutegevusega seotud
tehnilised nõuded ja haldusmenetlused);
– määrus (EL) nr 1178/2011 (millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate
õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused);
EU/UA/III lisa/et 3
– määrus (EL) nr 996/2010 (lennuõnnetuste ja intsidentide uurimise ja ennetamise
kohta);
– direktiiv 2009/12/EÜ (lennutasude kohta);
– direktiiv 96/67/EÜ (juurdepääsu kohta maapealse käitluse turule ühenduse
lennujaamades);
– määrus (EMÜ) nr 95/93 (teenindusaegade jaotamise ühiste eeskirjade kohta);
– direktiiv 2000/79/EÜ (tsiviillennunduse lennupersonali tööaja korralduse Euroopa
kokkuleppe kohta);
– määruse (EÜ) nr 1008/2008 IV peatükk (lennuteenuste osutamise kohta);
– määrus (EÜ) nr 785/2004 (lennuettevõtjatele ja õhusõiduki käitajatele kehtivate
kindlustusnõuete kohta);
– määrus (EÜ) nr 80/2009 (arvutipõhiste ettetellimissüsteemide kohta);
– määrus (EÜ) nr 2027/97 (lennuettevõtja vastutuse kohta õnnetusjuhtumite puhul);
EU/UA/III lisa/et 4
– määrus (EÜ) nr 261/2004 (ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral
ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi
kohta);
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 549/2004,
millega sätestatakse raamistik ühtse Euroopa taeva loomiseks (raammäärus);
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 550/2004
aeronavigatsiooniteenuste osutamise kohta ühtses Euroopa taevas (teenuse
osutamise määrus);
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 551/2004
õhuruumi korraldamise ja kasutamise kohta ühtses Euroopa taevas (õhuruumi
määrus);
– Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 552/2004
Euroopa lennuliikluse juhtimisvõrgu koostalitlusvõime kohta (koostalitlusvõime
määrus);
– Euroopa Komisjoni 29. juuli 2010. aasta määrus (EL) nr 691/2010, millega
kehtestatakse aeronavigatsiooniteenuste ja võrgufunktsioonide tulemuslikkuse
kava ning muudetakse määrust (EÜ) nr 2096/2005, milles sätestatakse
aeronavigatsiooniteenuste osutamise ühised nõuded;
EU/UA/III lisa/et 5
– Euroopa Komisjoni 6. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1794/2006, milles
sätestatakse aeronavigatsiooniteenuste ühine maksustamiskava;
– Euroopa Komisjoni 17. oktoobri 2011. aasta määrus (EL) nr 1034/2011
lennuliikluse korraldamise ja aeronavigatsiooniteenuste ohutusjärelevalve kohta,
millega muudetakse määrust (EL) nr 691/2010;
– Euroopa Komisjoni 23. detsembri 2005. aasta määrus (EÜ) nr 2150/2005, milles
sätestatakse ühised eeskirjad õhuruumi paindlikuks kasutamiseks, ja
– Euroopa Komisjoni 25. märtsi 2010. aasta määrus (EL) nr 255/2010, milles
sätestatakse lennuliiklusvoogude juhtimise ühised eeskirjad,
vastavalt eespool loetletud õigusaktide sätetele, sealhulgas käesoleva lepingu I lisas
loetletud muudatused;
b) selliste lennutegevuslubade väljaandmist käsitlevate eeskirjade kohaldamine, mis on
sisuliselt samaväärsed Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. septembri 2008. aasta
määruse (EÜ) nr 1008/2008 (ühenduse lennuteenuste osutamist käsitlevate
ühiseeskirjade kohta) II peatükis sätestatud eeskirjadega, ja
c) lennundusjulgestuse puhul rakendatakse tsiviillennunduskonverentsi dokumendi nr 30
II osa viimast kohaldatavat muudatust.
EU/UA/III lisa/et 6
3. JAGU
TEISE ÜLEMINEKUPERIOODI JOOKSUL
KOHALDATAVAD NÕUDED
1. Pärast seda, kui ühiskomitee on teinud otsuse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 33,
kinnitades, et Ukraina täidab kõiki käesoleva lisa 2. jao punktis 2 sätestatud tingimusi,
kohaldatakse järgmist:
a) ELi liikmesriigid tunnustavad käesoleva lepingu IV lisa 1. jaos loetletud, Ukraina
väljaantud asjakohaseid lubasid vastavalt ühiskomitee otsuses sätestatud tingimustele ja
määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 11;
b) kohaldatakse käesoleva lepingu artikli 22 lõike 5 punkti c ja
c) lähtudes hindamisest, mis käsitleb seda, kuidas Ukraina rakendab asjakohaseid Euroopa
Liidu nõudeid ja standardeid, ja pärast asjakohase teabe saamist ühiskomiteelt,
kaasatakse Ukraina vaatlejana komiteesse, mis on loodud vastavalt määruse
(EÜ) nr 2111/2005 (mis käsitleb ühenduse nimekirja, millesse kantakse lennuettevõtjad,
kelle suhtes kohaldatakse ühenduse piires tegevuskeeldu) tingimustele.
EU/UA/III lisa/et 7
2. Ukraina peab käesoleva lepingu täielikuks rakendamiseks täitma järgmised tingimused:
a) käesoleva lepingu I lisas loetletud Euroopa Liidu õigusaktides sisalduvate kõikide
kohaldatavate nõuete ja standardite inkorporeerimine Ukraina õigusaktidesse ja nende
sätete rakendamine ning
b) Ukraina vastutusalasse kuuluva õhuruumi korraldamine selliselt, et see vastaks
funktsionaalsete õhuruumiosade loomise suhtes kehtestatud ELi nõuetele.
4. JAGU
KÄESOLEVA LEPINGU TÄIELIK RAKENDAMINE
Pärast seda, kui ühiskomitee on teinud käesoleva lepingu artikli 33 kohase otsuse, kinnitades, et
Ukraina täidab kõiki käesoleva lisa 3. jao punktis 2 sätestatud tingimusi, kohaldatakse järgmist:
1. Lisaks käesoleva lisa 2. jao punktis 1 sätestatud liiklusõigustele:
a) lubatakse Euroopa Liidu lennuettevõtjatel piiramatult kasutada liiklusõigusi Ukrainas
asuvate punktide, Euroopa naabruspoliitika ja Euroopa ühise lennunduspiirkonna
riikides asuvate vahepunktide ning käesoleva lepingu V lisas loetletud riikide
territooriumil ja sellest väljaspool asuvate punktide vahel, tingimusel et asjaomane lend
on osa teenusest, millega teenindatakse liikmesriigis asuvat punkti.
EU/UA/III lisa/et 8
Lisaks lubatakse Euroopa Liidu lennuettevõtjatel kasutada ka piiramatuid liiklusõigusi
Ukrainas asuvate punktide vahel, vaatamata sellele, kas sellised teenused algavad või
lõpevad ELi territooriumil, ja
b) lubatakse Ukraina lennuettevõtjatel kasutada piiramatult liiklusõigusi Euroopa Liidus
asuvate mis tahes punktide Euroopa naabruspoliitika ja Euroopa ühise
lennunduspiirkonna riikides asuvate vahepunktide ning käesoleva lepingu V lisas
loetletud riikide territooriumil ja sellest väljaspool asuvate punktide vahel, tingimusel et
asjaomane lend on osa teenusest, millega teenindatakse Ukrainas asuvat punkti.
2. ELi liikmesriigid tunnustavad kõiki käesoleva lepingu IV lisa 2. jaos loetletud asjakohaseid
sertifikaate, lubasid, tõendeid ja tunnistusi, mille Ukraina on välja andnud vastavalt
kõnealuses lisas loetletud õigusaktide sätetes ette nähtud tingimustele.
________________
EU/UA/III lisa/et 9
IV LISA
KÄESOLEVA LEPINGU III LISAS OSUTATUD LUBADE LOETELU
1. Lennumeeskond
Piloodiluba (lubade väljaandmine, kehtivuse pikendamine, muutmine, piiramine, peatamine
või kehtetuks tunnistamine) (määrused (EÜ) nr 216/2008, (EL) nr 1178/2011,
(EL) nr 290/2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011).
Lennukoolituse või simulaatoril pakutavate lennutreeningute või pilootide oskuste hindamise
eest vastutavate isikute tunnistus (määrused (EÜ) nr 216/2008, (EL) nr 1178/2011,
(EL) nr 290/2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011).
Salongipersonali tunnistus (salongipersonali tunnistuste väljaandmine, kehtivuse
pikendamine, muutmine, piiramine, peatamine või kehtetuks tunnistamine) (määrused
(EÜ) nr 216/2008, (EL) nr 1178/2011, (EL) nr 290/2012, millega muudetakse määrust
(EL) nr 1178/2011).
Piloodi tervisetõend (väljaandmine, kehtivuse pikendamine, muutmine, piiramine, peatamine
või kehtetuks tunnistamine) (määrused (EÜ) nr 216/2008, (EL) nr 1178/2011,
(EL) nr 290/2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011).
EU/UA/IV lisa/et 1
Lennundusarsti tunnistus ja tingimused, mille alusel võivad üldarstid tegutseda
lennundusarstina (määrused (EÜ) nr 216/2008, (EL) nr 1178/2011, (EL) nr 290/2012, millega
muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011).
Salongitöötajate regulaarne tervisekontroll – sellise kontrolli eest vastutavate isikute
kvalifikatsioon (määrused (EÜ) nr 216/2008, (EL) nr 1178/2011, (EL) nr 290/2012, millega
muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011).
Pilootide koolitusorganisatsioonide sertifikaatide väljaandmise, kehtivuse pikendamise,
muutmise, piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tingimused (määrused
(EÜ) nr 216/2008, (EL) nr 1178/2011, (EL) nr 290/2012, millega muudetakse määrust
(EL) nr 1178/2011).
Tsiviillennunduse õhusõiduki meeskonnaliikmete kvalifikatsiooni ja tervisekontrolli
hindamisse kaasatud lennundusmeditsiinikeskuste sertifikaatide väljaandmise, kehtivuse
pikendamise, muutmise, piiramise, peatamise või kehtetuks tunnistamise tingimused
(määrused (EÜ) nr 216/2008, (EL) nr 1178/2011, (EL) nr 290/2012, millega muudetakse
määrust (EL) nr 1178/2011).
Lennutreeningseadmete sertifitseerimine ja nõuded selliseid seadmeid käitavatele ja
kasutavatele organisatsioonidele (määrused (EÜ nr 216/2008, (EL) nr 1178/2011,
(EL) nr 290/2012, millega muudetakse määrust (EL) nr 1178/2011).
2. Lennuliikluse korraldamine ja aeronavigatsiooniteenused
Lennuliiklusteenuste osutajate sertifikaadid (määrused (EÜ) nr 216/2008, (EL) nr 1034/2011,
(EL) nr 1035/2011 II lisa, lennuliiklusteenuste osutamise erinõuded).
EU/UA/IV lisa/et 2
Meteoroloogiateenuste osutajate sertifikaadid (määrused (EÜ) nr 216/2008,
(EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 III lisa, meteoroloogiateenuste osutamise erinõuded).
Lennundusteabeteenuste osutajate sertifikaadid (määrused (EÜ) nr 216/2008,
(EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 IV lisa, lennundusteabeteenuste osutamise erinõuded).
Side-, navigatsiooni- ja seireteenuste osutajate sertifikaadid (määrused (EÜ) nr 216/2008,
(EL) nr 1034/2011, (EL) nr 1035/2011 V lisa, teabevahetus-, navigatsiooni- ja seireteenuste
osutamise erinõuded).
Lennujuhtide ja lennujuhtide õpilaste load (väljaandmine, kehtivuse peatamine ja kehtetuks
tunnistamine) ning sellega seotud pädevused ja märked (määrused (EÜ) nr 216/2008,
(EL) nr 805/2011).
Lennujuhtide tervisetõendid (määrused (EÜ) nr 216/2008, (EL) nr 805/2011).
Lennujuhtide koolitusorganisatsioonide sertifikaadid (kehtivus, uuendamine, pikendamine ja
kasutamine) (määrused (EÜ) nr 216/2008, (EL) nr 805/2011).
_______________
EU/UA/IV lisa/et 3
V LISA
KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLITES 17, 19 JA 22 NING
II JA III LISAS OSUTATUD
MUUDE RIIKIDE LOETELU
1. Islandi Vabariik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);
2. Liechtensteini Vürstiriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel);
3. Norra Kuningriik (Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel) ja
4. Šveitsi Konföderatsioon (Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise
lennutranspordilepingu alusel).
________________
EU/UA/V lisa/et 1
VI LISA
MENETLUSREEGLID
Käesolevat lepingut kohaldatakse vastavalt järgmistele menetlusreeglitele:
1. UKRAINA OSALEMINE KOMITEEDES
Kui Ukraina osaleb käesoleva lepingu kohaselt Euroopa Liidu asjakohaste õigusaktidega
loodud komitees, antakse talle seal vaatleja staatus, kaasatakse ta kõikidesse asjakohastesse
aruteludesse ja julgustatakse osalema aruteludes vastavalt kodukorrale, samas ei lubata teda
istungitele, kus toimub hääletamine.
Lennuliikluse korraldamise valdkonnas kaasatakse Ukraina ka kõikide Euroopa Komisjoni
loodud organite, näiteks lennundussektori nõuandekomitee ja võrgu haldusasutuse töösse, et
rakendada asjakohaseid ühtse Euroopa taeva õigusakte.
2. VAATLEJA STAATUSE SAAMINE EASAs
Vaatleja staatus EASAs annab Ukrainale õiguse osaleda EASA tehnilistes töörühmades ja
organites, mis on avatud ELi liikmesriikidele ja muudele Euroopa naabruspoliitika
partnerriikidele, vastavalt selliseks osalemiseks kehtestatud tingimustele. Vaatleja staatus ei
anna hääleõigust. Sellist staatust ei saa omandada EASA haldusnõukogus.
EU/UA/VI lisa/et 1
3. KOOSTÖÖ JA TEABEVAHETUS
Lepinguosaliste pädevate asutuste asjakohaste volituste kasutamise hõlbustamiseks vahetavad
sellised asutused nõudmise korral vastastikku teavet, mis on vajalik lepingu nõuetekohaseks
toimimiseks.
4. VIIDE KEELTELE
Lepingu kohaldamisalas kehtestatud menetlustes on lepinguosalistel õigus kasutada Euroopa
Liidu institutsioonide ametlikke keeli või ukraina keelt. Sellegipoolest on lepinguosalised
teadlikud, et inglise keele kasutamine hõlbustab neid menetlusi. Kui ametlikus dokumendis
kasutatakse keelt, mis ei ole Euroopa Liidu institutsioonide ametlik keel, tuleb samal ajal
esitada tõlge mõnda Euroopa Liidu institutsioonide ametlikku keelde, võttes arvesse eelmises
lauses sätestatut. Kui lepinguosaline kavatseb suulise menetluse korral kasutada keelt, mis ei
ole Euroopa Liidu institutsioonide ametlik keel, peab see lepinguosaline tagama
sünkroontõlke.
________________
EU/UA/VI lisa/et 2
VII LISA
KÄESOLEVA LEPINGU ARTIKLI 26 LÕIKES 4 OSUTATUD KRITEERIUMID
1. Käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega on kooskõlas:
a) üksiktarbijatele antav sotsiaalabi, kui sellist abi antakse ilma asjakohaste teenuste
päritolul põhineva diskrimineerimiseta, ja
b) loodusõnnetuste ja erakorraliste sündmuste tekitatud kahju korvamiseks antav abi.
2. Lisaks sellele võidakse käesoleva lepingu nõuetekohase toimimisega kooskõlas olevaks
lugeda ka järgmine:
a) abi majandusarengu edendamiseks piirkondades, kus elatustase on erakordselt madal
või kus valitseb tõsine vaegtööhõive;
b) lepinguosaliste huvidest lähtuv abi teatava majandustegevuse või teatavate
majanduspiirkondade arengu soodustamiseks, kui selline abi ei kahjusta lennuettevõtjate
äritegevust, ja
c) abi, mida antakse selleks, et saavutada ELi horisontaalsete grupierandite määruste ning
horisontaalsete ja valdkonnapõhiste riigiabireeglitega lubatud eesmärke kooskõlas neis
kehtestatud tingimustega.
________________
EU/UA/VII lisa/et 1
Välisministeerium
Justiitsministeerium 16.06.2021 nr 2-4/21-0369/3821
Rahandusministeerium
Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Liidu
ja selle liikmesriikide ning Ukraina vahelise
ühise lennunduspiirkonna lepingu eelnõu
heakskiitmine, volituste andmine ja ajutine
kohaldamine” eelnõu kooskõlastamine
Edastame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide
ning Ukraina vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu eelnõu heakskiitmine, volituste andmine
ja ajutine kohaldamine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Lisad: 1) eelnõu;
2) seletuskiri;
3) lepingu tekst.
Silja Vöörmann
625 6315
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
16.06.2021
Vabariigi Valitsuse korralduse „Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Ukraina
vahelise ühise lennunduspiirkonna lepingu eelnõu heakskiitmine, volituste andmine ja
ajutine kohaldamine” eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Rahvusvahelise õiguse kohaselt saab riikidevaheline lennuühendus toimuda rahvusvaheliste
kokkulepete alusel. Tulenevalt rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni, mis on
koostatud 7. detsembril 1944 Chicagos (edaspidi Chicago konventsioon), artiklist 6 võib
regulaarset rahvusvahelist lennuliini teise osalisriigi territooriumile või selle kohal käitada
ainult selle riigi eriloa või muu volitusega ning nimetatud loa või volituse nõudeid järgides.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 847/2004, lennuliikluse lepingute
läbirääkimise ja rakendamise kohta liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel (ELT L 157,
30.4.2004, lk 7–17), preambulis märgitakse, et rahvusvahelisi lennundussuhteid liikmesriikide
ja kolmandate riikide vahel on traditsiooniliselt reguleeritud kahepoolsete lennuliikluse
lepingutega liikmesriikide ja kolmandate riikide vahel, nende lisade ja muude seotud kahe- või
mitmepoolsete meetmetega. Lennunduslepingute standardstruktuur ja artiklite näidissätted on
toodud Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (edaspidi ICAO) dokumendi nr 9626
(Doc 9626. Manual on the Regulation of International Air Transport) peatükis 2.2.
Ukraina on Venemaa Föderatsiooni kõrval Euroopa Liidu (edaspidi EL) suurim naaber ja
prioriteetne riik Euroopa naabruspoliitika kontekstis. ELi lennundusalase välispoliitika raames
peetakse naaberriikidega läbirääkimisi ulatuslike lennunduslepingute sõlmimiseks, kui
lepingute lisaväärtus ja majanduslik kasu on leidnud kinnitust.
Ukraina on kiiresti kasvav lennundusturg ja sellel on tugev turismipotentsiaal, aastas käib
Ukrainas üle 6 miljoni välisturisti. Praegu on riik seotud kõigi 27 ELi liikmesriigiga sõlmitud
kahepoolsete lennunduslepingutega. Eesti ja Ukraina vahel sõlmiti kahepoolne lennuliikluse
leping 6. juulil 19931, millest lähtuvalt toimus lennuühendus Eesti ja Ukraina vahel. Ka teiste
ELi liikmesriikide ja Ukraina vahel toimus lennuliiklus üksikute liikmesriikide ja Ukraina vahel
sõlmitud kahepoolsete lepingute alusel.
2005. aasta detsembris kirjutasid Euroopa Ühendus ja Ukraina alla horisontaalsele
lennunduslepingule2 (edaspidi horisontaallepingule), mis lubab kõigil ELi lennuettevõtjatel
lennata Ukraina ja kõigi nende ELi liikmesriikide vahel, kellel on Ukrainaga sõlmitud
kahepoolne leping ning kokku lepitud liiklusõigustes. See kokkulepe ei asendanud
liikmesriikide kahepoolseid lepinguid, vaid kohandas neid eesmärgiga viia sõlmitud
kokkulepped vastavusse ELi õigusega.
12. detsembril 2006 sai Euroopa Komisjon mandaadi pidada Ukrainaga läbirääkimisi ulatusliku
ühise lennunduspiirkonna lepingu üle. Selle lepingu eesmärk on lennunduse siseturu
järkjärguline avamine Ukrainale. Läbirääkimised lõpetati edukalt lepingu parafeerimisega 28.
1
Eesti Vabariigi Valitsuse ja Ukraina Valitsuse vaheline lennuliiklusleping (vastu võetud 06.07.1993, jõustus
16.09.1993, RT II 1994, 30, 135)
2
Agreement between the European Community and Ukraine on certain aspects of air services (ELT L 211,
1.08.2006, lk 24–38).
novembril 2013. Pärast selle jõustumist võimaldab leping kõigil ELi ja Ukraina
lennuettevõtjatel teha otselende mis tahes ELi ja Ukraina lennujaamade vahel. Lisaks turu
avamisele pakub leping ka kaasaegset lennundusregulatsiooni raamistikku ja kõrgeid
standardeid erinevates lennundusvaldkonnas, nagu reisijate õigused, lennuliikluse
korraldamine, majandusregulatsioon, konkurentsiküsimused ja sotsiaalsed aspektid. Tegemist
on vastastikku kasuliku lepinguga, mis võimaldab viia ELi ja Ukraina lennundussuhted uuele
tasemele ning soodustab nii laiemat lennunduspartnerlust.
Kavandatava lepingu kohaselt võtab Ukraina üle oma õigussüsteemi kogu ELi lennunduse
acquis’, ühtlasi asendatakse liikmesriikide ja Ukraina vaheliste kahepoolsete
lennunduslepingute vastavad sätted. Ukrainaga sõlmitav lennunduspiirkonna leping on ELi
lennundusalase välispoliitika arengu seisukohalt märkimisväärse tähtsusega ning kujutab
endast ELi naabruspoliitika ja Euroopa ühise lennunduspiirkonna laiendamise olulist osa. Nii
nagu ELi ja kolmandate riikide vahel sõlmitud muude lepingute puhul, oodatakse ka nüüd, et
tänu ELi ja Ukraina turu liberaliseerimisele avavad lepinguosalised uued lennuliinid oma
lennujaamade vahel. Turule oodatakse ka uusi lennuettevõtjad. Sellised arengusuunad peaksid
suurendama konkurentsi ning tagama tarbijatele rohkem valikuvõimalusi ja madalamaid
piletihindu. Lisaks sellele antakse ELi lennuettevõtjatele kõnealuse lepinguga (ühepoolselt)
esimest korda võimalus käitada Ukraina siseturul ühekordseid ja järjestikusi kabotaažlende3.
Lepingust lähtuvalt oodatakse turu avanemist ning liberaalsemat juurdepääsu lennuliinidele
ohutus ja turvalises, ELi kõigile õigusnormidele vastavas keskkonnas.
Lepingu eesmärk on luua järk-järgult ELi ja selle liikmesriikide ning Ukraina vaheline Euroopa
ühine lennunduspiirkond, mis põhineks eelkõige ühistel eeskirjadel ohutuse, julgestuse,
lennuliikluse korraldamise, keskkonnaküsimuste, tarbijakaitse, arvutipõhiste
ettetellimissüsteemide ja sotsiaalküsimuste valdkonnas. Euroopa ühine lennunduspiirkond
põhineb vabal juurdepääsul lennundusturule ja võrdsetel konkurentsitingimustel.
Lepingu sätetega asendatakse liikmesriikide ja Ukraina vaheliste kehtivate kahepoolsete
lennunduslepingute vastavad sätted. Kahepoolsetest lepingutest tulenevaid ja käesoleva
lepinguga hõlmamata liiklusõigusi võib siiski jätkuvalt kasutada, tingimusel et kõiki ELi
liikmesriike ja nende kodanikke koheldakse võrdselt.
Lepingule allakirjutamise kuupäev ei ole hetkel teada, kuid nõukogu soovib seda teha esimesel
võimalusel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Korralduse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
lennundusosakonna nõunik Silja Vöörmann (
[email protected], telefon 625 6315) ja
ELi juures asuva Eesti Vabariigi alalise esinduse nõunik transpordiküsimustes Maria Alajõe
(
[email protected], telefon +324 9215 8907). Seisukohtade ettevalmistamises osales ka
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi
(
[email protected], telefon 6397607). Valdkonna eest vastutab transpordi asekantsler
Ahti Kuningas (
[email protected], telefon 625 6468). Välisministeeriumis on eelnõu
materjalid läbi vaadanud veel juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Martin
3
Kabotaaž on kaupade või reisijate vedu sama riigi kahe punkti vahel teises riigis registreeritud õhusõidukiga.
Algselt laevandusterminina hõlmab kabotaaž ka lennundust, raudteed ja maanteetransporti.
Mändveer (
[email protected], telefon 637 7415). Lepingu on tõlkinud eesti keelde ELi
nõukogu peasekretariaadi tõlketalitus.
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga.
Eelnõu on kaudselt seotud ELi õiguse rakendamisega (vaata pikemalt sissejuhatust ja
seletuskirja 3. osa). 11. veebruaril 2016 kiideti Vabariigi Valitsuse istungil heaks ja 29.
veebruaril 2016 kinnitas Euroopa Liidu asjade komisjon Eesti seisukohad Euroopa Liidu
lennunduspaketi kohta, mille kohaselt Eesti põhimõtteliselt toetab komisjonile tähtajaliste
volituste andmist ELi ja kolmandate riikide vahel läbirääkimiste pidamiseks üldiste
lennutranspordilepingute sõlmimiseks.
Lepingu rakendamiseks ei ole Eesti õigusakte muuta vaja. Ka muid põhiseaduse §-s 121
nimetatud ratifitseerimise kohustuslikke aluseid ei esine. Seega ei tule lepingut Riigikogus
ratifitseerida.
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Korralduse eelnõu koosneb kolmest punktist. Esimese punktiga kiidetakse lepingu eelnõu
heaks. Teise punktiga volitatakse Eesti Vabariigi alalise esinduse ELi juures asejuhti Coreper I
küsimustes lepingule alla kirjutama ning kolmanda punktiga määratakse lepingu ajutine
kohaldamine. Välissuhtlemisseaduse § 23 lõike 2 kohaselt otsustab välislepingu ajutise
kohaldamise Vabariigi Valitsus.
Leping koosneb peamisi põhimõtteid sisaldavast põhiosast ja seitsmest lisast: I lisa hõlmab ELi
lennundusalaseid õigusakte, mida Ukraina peab kohaldama, II lisas käsitletakse liiklusõigusi,
III lisas üleminekusätteid, IV lisas on toodud lennunduslubade ja -sertifikaatide loetelu, V lisas
sätestatakse lepingu artiklites 17, 19 ja 22 ning II ja III lisas osutatud muude riikide loetelu, VI
lisa hõlmab menetluseeskirju ning VII lisas on sätestatud riigiabi lubatavuse kriteeriumid.
Lepingu põhiosa koosneb 39 artiklist, mis jaotuvad 5 jaotise vahel.
I jaotis „Üldsätted“
Artiklites 1–4 sätestatakse lepingu eesmärk ja kohaldamisala, lepingus kasutatavad mõisted,
rakendamise raamistik ning diskrimineerimiskeeld.
II jaotis „Õigusalane koostöö“
Artiklis 5 sätestatakse õigusalase koostöö üldpõhimõtted seoses Ukraina kohustusega hakata
järgima ELi õigusest tulenevaid norme Euroopa ühise lennunduspiirkonna laiendamisel.
Artiklis 6 sätestatakse, et ühe lepinguosalise lennuettevõtjate, reisijate, meeskonna või lasti
suhtes kehtivad teise lepinguosalise territooriumil selle teise osalise õigusnormid (Eestis
ennekõike lennundusseadus ja selle alamaktid ning ELi asjaomased õigusaktid) .
Artiklis 7 käsitletakse lennuohutust, millega seonduvalt sätestatakse õhusõidukite ja
meeskondade vastastikuse kontrollimise põhimõtted, lepinguosaliste vahelised
konsultatsioonid ohutusstandardite üle, vastastikust teavitust ja vaidluste lahendamise
põhimõtted. Sätestatakse kohustus lepinguosaliste lennuohutuse valdkonna tihedaks koostööks,
samuti kohtustus tagada lepingu lisades 4 ja 6 toodud õigusaktide rakendamine.
Artiklis 8 sätestatakse lennundusjulgestuse tagamise üldpõhimõtted. Artikkel sätestab
printsiibi, mille kohaselt võtavad lepinguosalised julgestusmeetmeid, et takistada
ebaseaduslikku sekkumist tsiviillennundusse. Artikkel loetleb olulisemad lennundusjulgestust
reguleerivad rahvusvahelised konventsioonid ja kokkulepped. Taotluse korral annavad pooled
üksteisele igakülgset abi, mis on vajalik selleks, et ära hoida tsiviilõhusõiduki ebaseaduslikku
hõivamist ja muid ebaseaduslikke tegusid õhusõidukite, nende reisijate ja meeskonna,
lennujaamade ja navigatsiooniseadmete ohutuse vastu ning muid ohte tsiviillennunduse
julgeolekule.
Artiklis 9 sätestatakse lennuliikluse korraldamise põhimõtted, muuseas hõlbustatakse Ukraina
võimalusi olla kaasatud ühtse Euroopa taeva tegevustes.
Artikkel 10 käsitleb keskkonnakaitset eesmärgiga minimeerida lennundustegevusest tulenevat
võimalikku kahjulikku mõju keskkonnale ning kohustab selle saavutamiseks järgima
asjakohaseid õigusakte ning tegema koostööd.
Artiklis 11 sätestatakse tarbijakaitse üldpõhimõtteid.
Artikkel 12 käsitleb tööstuskoostööd.
Artikkel 13 käsitleb arvutipõhiste broneerimissüsteemide kasutamise tingimusi ning nende
kasutamisega seotud diskriminieerimiskeeldu.
Artikkel 14 käsitleb sotsiaalseid aspekte, hõlmates tsiviillennunduse tööaja korraldust (töö- ja
puhkeaja määratlemine).
Artikkel 15 käsitleb poolte koostööd olukorras, kus lepingu pooled võtavad vastu uusi
lennutranspordialaseid õigusakte või muudavad neid.
III jaotis „Majandussätted“
Artikkel 16 käsitleb liiklusõiguste andmist, sätestades millised õigused on lepinguosalistel
rahvusvahelise lennutranspordi teostamiseks teineteise territooriumitel, arvestades lepingu II
lisa (kokkulepitud teenused ja kindlaksmääratud lennuliinid). Lepingu kohaselt annab kumbki
lepinguosaline:
- teise lepinguosalise lennuettevõtjatele õiguse lennata maandumiseta üle tema
territooriumi;
- õiguse teha territooriumil vahemaandumisi muul kui lennuliikluse eesmärgil;
- õiguse teha kindlaksmääratud lennuliinil kokkulepitud teenuse osutamisel tema
territooriumil vahemaandumisi rahvusvahelise lennuliikluse puhul reisijate
pardaletulekuks ja majaminekuks ning kauba ja/või posti peale- või mahalaadimiseks;
- ning muud lepingus sätestatud õigused.
Lepinguga ei anta Ukraina lennuettevõtjatele õigust teha ELi siselende, kuid ELi
lennuettevõtjatel on õigus osutada lennutransporditeenuseid ka Ukraina eri punktide vahel,
hoolimata sellest, kas sellised lennutransporditeenused algavad või lõpevad ELi territooriumil.
Artikkel 17 käsitleb lennuettevõtjatele tegevuslubade andmist. Lennuettevõtja tegevuse aluseks
on kehtiv lennutegevusluba ning artiklis sätestatakse lennutegevusloa väljaandmisega seotud
üldnõuded.
Artiklis 18 sätestatakse lennuettevõtja sobivuse ja kodakondsuse kindlaksmääramist käsitlevate
otsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtted.
Artiklis 19 sätestatakse lubade andmisest keeldumise, nende tühistamise, peatamise või
piiramise üldpõhimõtted.
Artikkel 20 käsitleb vastastikuste investeeringute tegemise tingimusi lepinguosaliste
lennuettevõtjatele.
Artiklis 21 sätestatakse koguseliste piirangute kaotamise põhimõtted, mille kohaselt ei takista
lepinguosalised seadmete, varustuse, varuosade ning muude vahendite vedu, kui need on
vajalikud lennuettevõtjale teenuste osutamise jätkamiseks.
Artikkel 22 käsitleb ärivõimalusi – lennuettevõtjate esinduste avamist teise lepinguosalise
territooriumil, maapealse teeninduse võimalusi, teenindusaegade jaotamist lennujaamades
(„slotid“), erinevad koostöökokkuleppeid ja muud sellist.
Artiklis 23 sätestatakse lennuteenuse osutamiseks vajaliku varustuse ja toodete maksudest
vabastamine teise lepinguosalise poolt.
Artiklis 24 sätestatakse, et lennujaamade, lennundusrajatiste ja -seadmete ning
lennundusteenuste kasutustasud on õiglased ning nende osas peab olema toimiv vastastikune
teabevahetus.
Artikkel 25 käsitleb hinnakujundust – lepinguosalised lubavad lennuettevõtjatel vaba ja õiglase
konkurentsi alusel vabalt hindu kehtestada, ei nõua nende esitamist või teatamist.
Artiklis 26 rõhutatakse vaba konkurentsi printsiibi olulisust ja keelatakse konkurentsi
moonutavate meetmete tarvitamine – kõiki lennuettevõtjaid tuleb kohelda võrdselt, oma riigi
lennuettevõtjale ei tohi luua soodsamaid tingimusi (soodsamad lennujaamamaksud vms), ei
tohiks eelistada üht lennuettevõtjat teisele, samuti tuleks õigusraamistikku kohaldada kõigile
ettevõtjatele ühetaoliselt. Riigiabi ei tohi moonutada konkurentsi ning konkurentsisätteid ei
kohaldata avaliku teenindamise lepingutele.
Artikkel 27 käsitleb statistika edastamist ja vahetust lepinguosaliste vahel.
IV jaotis „Institutsioonilised sätted“
Artiklis 28 sätestatakse lepingu tõlgendamise ja jõustamisega seonduv – osalised lubavad võtta
kõik meetmed, et täita lepingus kokku lepitut, anda üksteisele abi sätete võimaliku rikkumise
uurimisel ning lepinguosalised vastutavad lepingu ja selle lisades kirjeldatud õigusnormide
nõuetekohase jõustamise eest oma territooriumil.
Artikli 29 kohaselt asutatakse lepinguosaliste esindajatest koosnev ühiskomitee, mis vastutab
lepingu haldamise eest ning tagab selle nõuetekohase rakendamise. Artiklis on sätestatud
ühikomitee töökorda puudutav.
Artikkel 30 sätestab reeglid vaidluste lahendamiseks, vajadusel vahekohtu poole pöördumiseks
ning vahekohtunike määramiseks, vahekohtu otsuste siduvuse lepinguosalistele ning vahekohtu
otsuste järgimata jätmisega kaasnevad sanktsioonid.
Artiklis 31 sätestatakse kaitsemeetmed, nendest vastaspoole teavitamine, kõigile
lepinguosalistele rahuldava tulemuse saavutamise ja kaitsemeetmete lõpetamise tingimused.
Artikkel 32 sätestab piirangud teabe avalikustamisele, eelkõige ametisaladuse hoidmise
kohustuse turvalisusega ning äritegevusega seotud teabe suhtes.
Artiklis 33 sätestatakse üleminekuregulatsioon Ukraina poolt ELi õigusaktides sisalduvate
nõuete ja standardite tõhusaks rakendamiseks ja lepingu III lisas esitatud tingimuste täitmiseks.
Artiklis 34 sätestatakse, et sõlmitava lepingu sätted asendavad ELi liikmesriikide ja Ukraina
vaheliste olemasolevate kahepoolsete lepingute vastavad sätted. Nimetatud kahepoolsetest
lepingutest tulenevaid ja käesoleva lepinguga hõlmamata soodsamaid liiklusõigusi jms sätteid
võib siiski jätkuvalt kasutada tingimusel, et kõiki ELi liikmesriike ja nende kodanikke
koheldakse võrdselt.
Eesti ja Ukraina vahel kehtib 1993. aastast kahepoolne lennuliikluse leping, arvestades 2005.
aasta Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise horisontaallepingu sätteid. Nimetatud
horisontaalleping lubab kõigil ELi lennuettevõtjatel lennata Ukraina ja nende ELi
liikmesriikide vahel, kellel on Ukrainaga sõlmitud kahepoolne leping ning kokku lepitud
liiklusõigustes. Horisontaalleping ei asendanud liikmesriikide kahepoolseid lepinguid, vaid
kohandas neid eesmärgiga viia sõlmitud kokkulepped vastavusse ELi õigusega. Käesoleva
lepinguga muudetakse senist kokkulepete süsteemi liberaalsemaks ning varasemaga võrreldes
on uue lepingu kohaselt Ukrainal detailsem kohustus järgida ELi õigusest tulenevaid norme ja
ELi lennuettevõtjatele antakse õigus Ukrainas kabotaažlendude tegemiseks.
Artiklis 35 sätestatakse lepingu osapooltele kohustus lepingu oma territooriumil rakendamiseks
vajalike finantsvahendite eraldamiseks.
V jaotis „Jõustumine, läbivaatamine, lõpetamine ja muud sätted“
Artikkel 36 käsitleb lepingusse muudatuste tegemise menetlust, kui see peaks olema vajalik
tulenevalt lepinguosaliste soovidest vm õiguslikest aspektidest. Leping seab erineva
menetluskorra lepingu põhiosale ja selle lisadele.
Artikkel 37 käsitleb lepingu lõpetamist – leping lõppeb pärast ühe aasta möödumist kirjaliku
lõpetamisteate saamisest diplomaatiliste kanalite kaudu Rahvusvahelise Lennutranspordi
Assotsiatsiooni (IATA) lennuhooaja lõpus keskööl Greenwichi aja järgi.
Artikkel 38 käsitleb lepingu jõustumist. Lepingu järgi peavad allakirjutanud lepingu kas
ratifitseerima või heaks kiitma. Kuivõrd Eestis puudub vajadus lepingu ratifitseerimiseks, siis
kiidab Eesti eelnevalt heaks lepingu eelnõu. Leping jõustub üks kuu pärast lepinguosaliste vahel
viimase sellise diplomaatilise noodi vahetamist, milles nad kinnitavad kõigi lepingu
jõustumiseks vajalike menetluste lõpetamist. Lepingut hakatakse ajutiselt kohaldama, alates
selle kuu esimesest kuupäevast, mis järgneb kuupäevale, mil viimane lepinguosaline on teatab
oma valmisolekust hakata lepingut ajutiselt kohaldama.
Artikkel 39 sätestab, et leping ja kõik selle muudatused registreeritakse ICAOs ja Ühinenud
Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadis.
Lepingu lisad:
I lisa hõlmab loetelu ELi lennundusalastest õigusaktidest, mida Ukraina peab
kohaldama;
II lisa loetleb kokkulepitud teenused ja kindlaksmääratud lennuliinid;
III lisa sätestab üleminekusätted;
IV lisa sätestab lepingu kohaste lennunduslubade ja -sertifikaatide loetelu;
V lisas tuuakse lepingu artiklites 17, 19 ja 22 ning II ja III lisas osutatud muude riikide4
loetelu;
VI lisa hõlmab menetluseeskirju seoses Ukraina osalemisega ELi õigusaktidega loodud
komiteedes ja vaatlejana Euroopa Lennundusohutusameti (EASA) töös, koostöö ja
teabevahetuse ning keeltega;
VII lisas on sätestatud riigiabi lubatavuse kriteeriumid.
Lepingu eelnõu on kooskõlas välissuhtlemisseaduse ja lennundusseaduse ning Chicago
konventsiooniga.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Leping on kooskõlas ELi õigusega. Lennutransport kuulub ELi ja liikmesriikide jagatud
pädevusse. Lepingu õiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 100 lõige
2 koostoimes artikli 218 lõikega 5 ja lõike 8 esimese lõiguga.
4. Korralduse mõjud
Lepingu jõustumisega kaasneb mõningane sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju
välissuhetele.
Ukraina on ELile olulisimaid partnereid. Ukrainaga sõlmitav lennunduspiirkonna leping on
olulise tähtsusega ELi lennundusalase välispoliitika arengus ja eelkõige Euroopa ühise
lennunduspiirkonna laiendamises.
Eesti ja Ukraina vahel kehtib alates 1993. a kahepoolne lennuliikluse leping, arvestades 2005.
aasta Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise horisontaallepingu sätteid. Nimetatud
horisontaalleping lubab kõigil ELi lennuettevõtjatel lennata Ukraina ja nende ELi
liikmesriikide vahel, kellel on Ukrainaga sõlmitud kahepoolne leping ning kokku lepitud
liiklusõigustes. Horisontaalleping ei asendanud liikmesriikide kahepoolseid lepinguid, vaid
kohandas neid eesmärgiga viia sõlmitud kokkulepped vastavusse ELi õigusega. Käesoleva
lepinguga muudetakse senist kokkulepete süsteemi liberaalsemaks ning lepingu kohaselt on
Ukrainal kohustus järgida ELi õigusest tulenevaid norme ning ELi lennuettevõtjatel tekib õigus
Ukrainas kabotaažlendudeks. Arvestades 1993. a sõlmitud Eesti ja Ukraina kahepoolset
lennunduslepingut ning 2005. aasta Euroopa Ühenduse ja Ukraina vahelise horisontaallenpingu
4
Nendeks riikideks on Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits.
sätteid, on Ukraina olnud Eestile aastaid oluline partner ning ka kahepoolne leping on olnud
juba varasemalt lähedase partnerluse suhteid arvestav.
Eesti jaoks sõlmitavast lepingust lähtuvalt kohe muudatusi oodata ei ole, kuid ELis võimaldab
käesolev leping liberaalsemaks juurdepääsuks lennuliinidele ohutus ja turvalises ELi
õigusnormidele vastavas keskkonnas, millest lähtuvalt on võimalik lepinguosalistel avada uusi
lennuliine oma ELi liikmesriikide ja Ukraina lennujaamade vahel. Lisaks sellele antakse ELi
lennuettevõtjatele kõnealuse lepinguga (ühepoolselt) esimest korda võimalus käitada Ukraina
siseturul ühekordseid ja järjestikusi kabotaažlende.
Eestile on Ukraina turg ja lennuühendused Ukrainaga olulised. ASi Tallinna Lennujaam
andmetel on eelkõige tegemist Eesti ja Ukraina vahet reisiva Ukraina püsiva ja hooajalise
tööjõuga ning sõprade ja sugulaste külastamisega mõlemal suunal, arvestades nii siinset
Ukraina kogukonda kui ka Eestis töötavaid inimesi. Samuti on oluline äriliiklus, sealhulgas
Eesti allhanked Ukrainas ning IT-sektori liikumisega seotud reisid. Turism on viimastel aastatel
kasvanud mõlemal suunal nii linna- kui rannapuhkusena (näiteks Odessa). Samas näeb AS
Tallinna Lennujaam võimalusi kasvuks ning lisanduvad Ukraina sihtkohad (näiteks Lviv)
aitavad sellele tulevikus kaasa.
ASi Tallinna Lennujaam andmetel lendas 2019. a Tallinna ja Ukraina sihtkohtade (Kiievis
Borõspili ja Žuljanõ lennujaamad, suvehooajal Odessa lennud, jätkulendudena näiteks Harkiv)
vahel ca 112 000 reisijat. Vaatamata 2020. aasta reisipiirangutele oli möödunud aasta reisijate
arv ligi 31 000. Käesoleva aasta märtsist taasavati Kiievi lennud ning suvehooajal ootab
Tallinna lennujaam lendude lisandumist Harkivisse ja Lvivi (kõiki lende teeb Wizzair).
Lepingule allakirjutamisel loodab AS Tallinna Lennujaam vähema bürokraatia toel rohkem
vedajaid (Ryanair, Air Baltic) ja rohkem sihtkohti Ukrainas.
Leping ei oma mõju riigi julgeolekule, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule,
riigiasutuste või kohaliku omavalitsuse korraldusele ega oma demograafilist mõju või muud
otsest või kaudset mõju.
5. Korralduse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja korralduse
rakendamise eeldatavad tulud
Lepingu jõustumisega ei kaasne riigieelarvelisi lisakulutusi ega -tulusid, samuti ei too lepingu
jõustumine kaasa riigi ja kohaliku omavalitsuse üksustele täiendavaid tegevusi.
Reaalse huvi korral täiendavate lendude lisandumisel Eesti ja Ukraina sihtkohtade vahel võib
prognoosida lisatulusid Tallinna lennujaamale lisanduvate lennujaamatasude kujul. Varasem
praktika on näidanud, et lennuühendused, mis on seotud reisijate veoga, avaldavad positiivset
mõju Eestit külastavate turistide arvu kasvule.
Ettepanek ei mõjuta ELi ega Eesti eelarvet.
6. Korralduse jõustumine
Korraldus jõustub üldkorras.
Leping jõustub üks kuu pärast lepinguosaliste vahel viimase sellise diplomaatilise noodi
vahetamist, millega kinnitatakse kõigi lepingu jõustumiseks vajalike menetluste lõpuleviimist.
Selleks saadab Ukraina ELile ja selle liikmesriikidele adresseeritud diplomaatilise noodi ELi
nõukogu peasekretariaadile ning ELi nõukogu peasekretariaat saadab ELi ja selle liikmesriikide
diplomaatilise noodi Ukrainale. ELi ja selle liikmesriikide diplomaatiline noot sisaldab iga
liikmesriigi teatist, millega kinnitatakse, et käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikud
menetlused on lõpetatud.
Lepingut hakatakse ajutiselt kohaldama, alates selle kuu esimesest kuupäevast, mis järgneb
kuupäevale, mil viimane lepinguosaline on teatab oma valmisolekust hakata lepingut ajutiselt
kohaldama.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu kooskõlastatakse Justiitsministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja
Välisministeeriumiga.
Eelnõuga seonduvalt konsulteeriti ASiga Tallinna Lennujaam.
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
juuni 2021 nr
Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning
Ukraina vahelise ühise lennunduspiirkonna
lepingu eelnõu heakskiitmine, volituste
andmine ja ajutine kohaldamine
Välissuhtlemisseaduse § 16, § 17 lõike 2 ja § 23 lõike 2 alusel:
1. Kiita heaks Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning Ukraina vahelise ühise
lennunduspiirkonna lepingu eelnõu.
2. Volitada Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures asejuhti Coreper I küsimustes
kirjutama Eesti Vabariigi nimel alla punktis 1 nimetatud lepingule.
3. Kohaldada punktis 1 nimetatud lepingut ajutiselt alates lepingu artikli 38 lõikes 3 ettenähtud
kuupäevast kuni lepingu jõustumiseni.
Kaja Kallas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär