EELNÕU 15 .0 4 .2021 Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus § 1. Riigikaitseseaduse muutmine Riigikaitseseaduses tehakse järgmised muudatused: paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Käesolevas seaduses sätestatud riigivastutusele ei kohaldata riigivastutuse seadust ega võlaõigusseadust, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.“; paragrahv 5 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 2 1 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Isik on kohustatud taluma tema suhtes kohaldatavaid piiravaid meetmeid.“; seadust täiendatakse §-dega 10 1 ja 10 2 järgmises sõnastuses: „ § 10 1 . Lepinguliste kohustuste rikkumise vabandatavus Füüsiline isik ei vastuta rahalise kohustuse täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva lepingu rikkumise eest, kui lepingu rikkumise põhjustas: 1) käesoleva seaduse § 2 8 2 alusel palga või töötasu vähendamine; 2 ) sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha (edaspidi sõjaaja ametikoht ) ülesannete täitma asumine. § 10 2 . Täitemenetluse peatamine Kohtutäitur peatab füüsilise isiku suhtes rahaliste nõuete ning rahaliste ja varaliste karistuste sundtäitmise, kui füüsiline isik jättis täitedokumendi vabatahtlikult täitmata, sealhulgas rahalise karistuse ja varalise karistuse tasumata, või kokkulepitud maksegraafiku nõuetekohaselt täitmata käesoleva seaduse § 10 1 punktides 1 ja 2 sätestatud põhjustel.“; p aragrahvi 13 lõikes 5 ja § 17 lõikes 5 asendatakse sõnad „riigivastutuse seaduses“ teksti osaga „käesoleva seaduse 6 1 . peatükis“; paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal võib isiku valduses oleva asja võtta sundkasutusse või selle sundvõõrandada käesoleva seaduse 5. peatüki 3. jaos sätestatud tingimustel ja korras. “; paragrahvi 15 lõi kes 3 , § 24 lõikes 2 ja § 28 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „1. jaos“ tekstiosaga „1 1 . jaos“; paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(4) Vabariigi Valitsus, peaminister ja Kaitseväe juhataja, samuti Kaitseväe juhataja volitatud ülem võib kõrgendatud kaitsevalmiduse ajal kohustada massiteabevahendi valdajat, elektroonilise side ettevõtjat ning muud isikut avaldama või edastama tasuta, muutmata kujul ja viivitamata või ettenähtud ajal sõjalise tegevuse ettevalmistamiseks, mobilisatsiooni või lisaõppekogunemise korraldamiseks, isiku valduses oleva asja sundkasutusse võtmise või selle sundvõõrandamise ja töökohustuse rakendamiseks, riigivara valitsemise üleandmiseks või ajutiseks kasutuseks võtmiseks , riigikaitseülesannete täitmiseks ja piiravate meetmete kohaldamiseks vajalikke teateid ning käesolevas seaduses sätestatud juhul õigusakte.“; paragrahvi 22 lõikes 2 asendataks e tekstiosa sõnad „ sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikohale (edaspidi sõjaaja ametikoht ) “ tekstiosaga sõnadega „sõjaaja ametikohale“; paragrahvi 22 lõi ke 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Mobilisatsiooni toetamiseks võetakse isiku valduses olev asi sundkasutusse või sundvõõrandatakse ja rakendatakse töökohustust, otsustatakse riigivara valitsemise üleandmine või ajutisse kasutusse võtmine ning riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab oma riigikaitseülesandeid.“; paragr ahv 25 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 26 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Demobilisatsiooni toetamiseks võetakse isiku valduses olev asi sundkasutusse või sundvõõrandatakse ja rakendatakse töökohustust, otsustatakse riigivara valitsemise üleandmine ja ajutisse kasutusse võtmine ning riigikaitseülesannetega asutus ja isik täidab oma riigikaitseülesandeid.“; seaduse 3. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses: „ 5. jagu Töö- ja teenistussuhted kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra , mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal § 28 1 . Täiendavate töö- ja teenistusülesannete täitmise kohustus (1) Täidesaatva riigivõimu asutusega, kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutusega või muu avaliku võimu kandjaga töö- või teenistussuhtes olevale töötajale ja ametnikule võib ametisse nimetamise ja töölepingu sõlmimise õigust omav isik või tema volitatud isik anda juhul, kui see on vajalik kõrgendatud k aitsevalmiduse , mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks , täiendavaid ühekordseid töö- või teenistusülesandeid (edaspidi täiendav töö- või teenistusülesanne ), mille täitmise kohustus ei tulene ametijuhendist, töölepingust ega õigusaktidest . (2) Ametniku ja töötaja võib ilma tema nõusolekuta saata käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud täiendavat töö- või teenistusülesannet täitma teise ametiasutusse ning väljapoole tema alalist töö- või teenistuskohta. Kui ametnik või töötaja täidab täiendavat töö- või teenistusülesannet teises ametiasutuses, siis on ta kohustatud täitma teise ametiasutuse suuniseid ja korraldusi ulatuses, mis on vajalik täiendava töö- või teenistusülesande täitmiseks, ning järgima teise ametiasutuse töökorraldust. (3) Täiendava töö- või teenistusülesande täitmise ajaks säilitatakse ametnikule palk ja töötajale töötasu. (4) Ametnikule ja töötajale, kes täidab täiendavat töö- või teenistusülesannet väljaspool ametniku alalise ametikoha ja töötaja alalise töökoha kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi , hüvitatakse sõidu- ja majutuskulud. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kohustuse panemisel arvestatakse olulisi asjaolusid, mis võivad takistada ametnikul ja töötajal täiendava töö- või teenistusülesande täitmist või selle täitmist väljaspool alalist töö- ja teenistuskohta. § 28 2 . Palga ja töötasu maksmine kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra või ja mobilisatsiooni ajal (1) Riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku juures töötava ametniku palka ja töötaja töötasu võib ühepoolselt vähendada kõrgendatud kaitsevalmiduse , sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal, kui riigi rahaliste võimaluste tõttu vähendatakse riigieelarvest rahastatava asutuse ja isiku eelarvet ning samal ajal on vaja jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata asutus e ja isik u juures võib töötaja töötasu võib ühepoolselt vähendada kõrgendatud kaits evalmiduse, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal, kui tööjõukulude vähendamise põhjuseks on vajadus jätkata riigi toimimiseks vajalike ülesannete täitmist või teenuste osutamist hoolimata eelarve tulude vähenemisest. (3) K õrgendatud k aitsevalmiduse, sõjaseisukorra või mobilisatsiooni ajal palga ja töötasu ühepoolsel vähendamisel ei tohi ametniku palka ja töötaja töötasu vähendada võrdeliselt rohkem ja pikema aja jooksul, kui on vähenenud asutuse ja isiku eelarve tulud ning on ammendunud teised võimalused eelarve kulude vähendamiseks. Palga ja töötasu ühepoolsel vähendamisel ei tohi palk ja töötasu olla väiksemad kui Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäär. (4) Pärast kaitsevalmiduse alandamist , sõjaseisukorra või mobilisatsiooni lõppemist tuleb ametniku palk ja töötaja töötasu mõistliku aja jooksul taastada endises suuruses. (5) Töötasu ja palga vähendamine ei ole lubatud, kui asutus või isik annab laenu teisele isikule, sealhulgas oma ema- või tütarettevõtjale, või perioodil, mille eest makstakse kasumiosa, välja arvatud riigile laenu andmise või kasumiosa riigieelarvesse kandmise korral. § 28 3 . Tööaja erisused riigikaitselise töökohustuse täitmisel (1) Riigikaitselise töökohustusega töö- või ametikohti omav asutus või isik võib kõrgendatud kaitsevalmiduse ja sõjaseisukorra ajal kehtestada käesoleva seaduse 5. peatüki 1 1 . jaos sätestatud riigikaitselist töökohustust täitvale isikule töölepingu seaduses, avaliku teenistuse seaduses ja avaliku teenistuse eriliikide ametnikele kohaldatavates eriseadustes sätestatust erineva tööajakorralduse, erinevad nõuded töö-, puhke- ja valveaja kestusele ning piirangud ööajal ja riigipühal tehtavale tööle. (2) Riigikaitselise töökohustusega isikule peab olema tagatud 24 tunni kohta vähemalt kuus tundi puhkeaega, millest neli tundi puhkeaega peab olema katkematu, ning seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. § 28 4 . Riigikaitselise töökohustusega isiku puhkuse katkestamine (1) S õjaseisukorra väljakuulutamine katkestab riigikaitselise töökohustusega isiku puhkuse ja isik on kohustatud viivitamata ilmuma oma töö- või ametikoha asukohta. (2) S õjaseisukorra väljakuulutamine ei katkesta isiku rasedus- ja sünnituspuhkust, lapsendaja- ega lapsehoolduspuhkust. “; paragrahv 32 tunnistatakse kehtetuks; seaduse 5. peatük i pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 5. peatükk Riigikaitselised kohustused “; seaduse 5. peatüki 1. jagu loetakse 1 1 . jaoks ja peatükki täiendatakse 1. jaoga järgmises sõnastuses: „ 1. jagu Riigikaitseülesanded § 43 1 . Riigikaitseülesanne Riigikaitseülesanne on püsiv või ühekordne ülesanne, mis on vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks . § 43 2 . Püsiv riigikaitseülesanne (1) Püsiv riigikaitseülesanne on riigikaitse eesmärgi saavutamiseks vajalik ülesanne, mis seondub ministeeriumi valitsemisalaga, muu täidesaatva riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsuse üksuse põhiülesandega ning juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja tegevusala või eesmärgiga. (2) Ministeeriumi ja muu täidesaatva riigivõimu asutuse püsiv riigikaitseülesanne määratakse seaduses või riigi kaitsetegevuse kavas. (3) Kohaliku omavalitsuse üksuse püsiv riigikaitseülesanne määratakse seaduses. (4) Eraõigusliku juriidilise isiku, avalik-õigusliku juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja püsiv riigikaitseülesanne määratakse seaduses või seaduse alusel. (5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud püsiva riigikaitseülesandega asutus või isik peab valmistuma talle määratud püsiva riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas tagama, et tal on ülesande täitmiseks vajalikud vahendid, varud ja personal. § 4 3 3 . Ühekord n e riigikaitseülesan n e (1) Ühekordne riigikaitseülesanne on käesoleva seaduse alusel üksikjuhtumil antud konkreetne ülesanne. ( 2 ) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra , mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal võib Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet või Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus anda füüsilisest isikust ettevõtjale ja juriidilisele isikule, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksusele, tema ülesannetest, tegevusalast või eesmärgist lähtudes ühekordse riigikaitseülesande, kui: 1) ülesanne on vajalik kõrgendatud kaitsevalmiduse , mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks või nende toetamiseks ; 2) ülesannet ei ole võimalik täita täidesaatva riigivõimu asutustel või vabatahtlikult kaasatavate isikute abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ja 3) ülesannet ei ole võimalik täita seaduses või selle alusel määratud või täitma volitatud muul isikul. ( 3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühekordse riigikaitseülesande andja võib enne ühekordse riigikaitse ülesande andmist üldise või kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal kohaldada käesoleva seaduse § 82 6 lõike 1 punktides 1–5 ja 8–10 nimetatud uurimistoiminguid, et selgitada välja ühekordse riigi kaitseülesande täitmise võime lisus . (4 ) Ühekordse riigikaitseülesande võib anda kuni kõrgendatud kaitsevalmiduse , sõjaseisukorra , mobilisatsiooni või demobilisatsiooni lõppemiseni. Ühekordne riigikaitseülesanne ei või olla tingimuslik. ( 5 ) Ühekordse riigikaitseülesande täitmine lõpeb: 1) ühekordse riigikaitseülesande täitmise tähtaja möödumisel; 2) käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühekordse riigikaitseülesande andja otsusel; 3) riigikaitseülesandega füüsilisest isikust ettevõtja surma korral. “; paragrahvi 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Töökohustus on Eesti kodaniku või muu Eestis alaliselt või püsivalt elava füüsilise isiku kohustus teha kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra , mobil isatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigikaitselist tööd, kui töö tegemine on vajalik riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamiseks. “; paragrahvi 44 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Töökohustus jaguneb riigikaitseliseks töökohustuseks ja ühekordseks töökohustuseks. (4) Riigikaitseline töökohustus on töö- või teenistussuhtest tulenev kohustus, mis on vahetult seotud kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra , mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal riigikaitseülesande täitmise või selle toetamisega või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamisega. (5) Ühekordne töökohustus on töö- või teenistussuhteväline riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamiseks üksikjuhtumil vajalik töö. Ühekordset töökohustust ei või rakendada tööandja ja töötaja vahelisest või sellesarnasest suhtest tulenevale tööle. Ühekordse töökohustuse panemise eelduseks ei ole erialase väljaõppe või hariduse omamine. “; paragrahv 45 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 46 lõiked 2 ja 3 muudetakse ja ning sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ametikohtadele võib Vabariigi Valitsus määrata täiendavaid riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohti ja nimeliselt nendel töötamise kohustusega isikuid ning näha ette riigikaitseülesannet täitvatele või seda toetavatele või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevust tagavatele asutustele ja isikutele riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade määramise tingimused. (3) Täiendavate riigikaitselise töökohustusega ameti- ja töökohtade ning isikute määramise tingimused ja nende üle arvestuse pidamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. “; paragrahvi 46 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 47 punkt i 2 ja § 52 lõike 1 punkti 4 tekst muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ puuduva töövõimega isik; “; paragrahv id 49 ja 50 tunnistatakse kehtetuks; seaduse 5. peatüki 1 1 . jao 3. jaotis e pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 3. jaotis Ühekordne töökohustus “; seaduse 5. peatüki 1 1 . jao 3. jaotist täiendatakse §-ga 51 1 järgmises sõnastuses: „ § 51 1 . Ühekordse töökohustuse panemine (1) Kõrgendatud kaitseolukorra , sõjaseisukorra , mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võib valitsusasutus või kohaliku omavalitsuse üksuse ametiasutus või tema volitatud isik panna füüsilisele isikule, kelle riigikaitselised kohustused ei tulene muust seadusest või halduslepingust, riigikaitseülesande täitmiseks või selle toetamiseks või põhiseadusliku institutsiooni toimepidevuse tagamiseks ühekordse töökohustuse, kui: 1) ühekordset töökohustust rakendada sooviv asutus ei saa ise või vabatahtlikuna kaasatud isiku abil õigel ajal või piisavalt tulemuslikult ülesannet täita ja 2) ühekordse töökohustuse täitmine ei tekita ebaproportsionaalselt suurt ohtu ühekordset tööd tegevale isikule või tema varale ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega. (2) Ühekordse töökohustuse panemise otsustamisel tuleb arvesse võtta isiku terviseseisundit ja muid olulisi asjaolusid, mis võivad mõjutada töö tegemist. (3) Ühekordne töökohustus tehakse isikule teatavaks suulise või kirjaliku haldusaktiga. (4) Ühekordne töökohustus kestab kuni 48 tundi. Ühekordse töökohustuse kestus ei või ületada töö tegemiseks või ülesande täitmiseks vajalikku aega. Ühekordse töökohustuse panemine ei või olla tingimuslik. (5) Ühekordset töökohustust täitvale isikule peab olema tagatud mõistlik puhkeaeg. (6) Isikuid võib kohustada ilmuma ühekordset töökohustust täitma koos vajalike töövahendite ja sõidukitega, kui need olemas on. “; paragrahvi 52 pealkirjas ja lõike 1 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõna „sundtöökohustusest“ sõnadega „ühekordsest töökohustusest“; paragrahvi 52 lõike 1 punkt id 9 ja 10 muudetakse ja ning sõnastatakse järgmiselt: „ 9) sõjaaja ametikoha ülesandeid täitev kaitseväelane; 10) riigikaitselise töökohustusega ameti- või töökohal töötav isik, kui ühekordne töökohustus takistab riigikaitselise töökohustuse täitmist. “; paragrahvi 52 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Ühekordsest töökohustusest vabastatud isik võib vabatahtlikult osaleda ühekordse kohustuse korras tehtava töö tegemisel. “; paragrahv id 53 –55 tunnistatakse kehtetuks; seadust täiendatakse § -ga 55 1 järgmises sõnastuses: „ § 55 1 . Ühekordse töökohustusega isiku õigused (1) Ühekordset töökohustust täitva isikuga ei või tööandja lõpetada töölepingut või teenistussuhet põhjusel, et isik täidab ühekordset töökohustust. (2) Ühekordse töökohustuse täitmisel hukkumise või saadud vigastuse või haigestumise tagajärjel saabunud surma korral korraldab riik isiku matuse või katab isiku matuse korraldamise kulud. “; paragrahv is 56 asendatakse läbivalt sõna „ sundtöökohustus “ sõnadega „ ühekordne töökohustus“ vastavas käändes; paragrahvi 56 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks; seaduse 5. peatükki täiendatakse 3. jaoga järgmises sõnastuses: „ 3. jagu Asja sundkasutus ja asja sundvõõrandamine § 82 1 . Asja sundkasutusse võtmine ja sundvõõrandamine (1) Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet või Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus võib kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal võtta ajutiselt täidesaatva riigivõimu asutuse kasutusse isiku valduses oleva asja juhul, kui see on vältimatult vajalik kõrgendatud ka itsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesande täitmise toetamiseks, lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. (2) Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet või Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus võib käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel kasutusse võetava asja sundvõõrandada riigi omandisse, kui asi kasutamise käigus tõenäoliselt hävi ne b või kui asi ei ole pärast kasut amist usjärgselt muul objektiivsel põhjusel isikule tagastatav. (3) Vabariigi Valitsus võib otsustada käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud volituste kohaldamise enne käesoleva seaduse § 13 lõike 1 alusel langetatud kaitsevalmiduse kõrgendamise otsust või enne käesoleva seaduse § 13 lõikes 2 sätestatud kaitsevalmiduse kõrgendamise heakskiitmist , kui see on vältimatult vajalik lisaõppekogunemise korraldamiseks või käesoleva seaduse § 29 lõike 1 punktides 1 ja 3 sätestatud rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul loetakse alates Vabariigi Valitsuse kaitsevalmiduse kõrgendamise otsuse jõustumisest, et kaitsevalmiduse kõrgendamine esines juba asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamise haldusakti andmise ajal. Juhul k K ui Vabariigi Valitsus kaitsevalmiduse kõrgendamise otsust ei tee või Riigikogu ei kiida seda heaks , hüvitatakse isikule asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamisega tekitatud kahju käesoleva seaduse 6 1 . peatükis sätestatud tingimustel ja korras. (5) Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet või Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus võib kohustada isikut toimetama käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud asja kindlaksmääratud kohta, kui muud isikut vähem koormavad võimalused asja kohaletoimetamiseks puuduvad. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud kohustuse panemisel tuleb arvestada käesoleva seaduse 5. peatüki 1 1 . jao 3. jaotises ühekordse töökohustuse kohta sätestatut, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (7) Alates asja sundkasutusse võtmise haldusakti kehtima hakkamisest kuni selle kehtivuse lõppemiseni on keelatud asja võõrandamine keelatud . (8) Alates asja sundvõõrandamise haldusakti kehtima hakkamisest on haldusakti adressaadil keelatud haldusakti adressaadil sundvõõrandamise haldusaktis nimetatud asja võõrandamine . (9) Asja sundkasutusse võtmisel ja sundvõõrandamisel võib Kaitsevägi, Kaitseressursside Amet või Vabariigi Valitsuse volitatud täidesaatva riigivõimu asutus kasutada vahetut sundi käesoleva seaduse §-s 90 2 sätestatud alustel j a korras. § 82 2 . Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise piirangud (1) Sundkasutusse võtmisele või sundvõõrandamisele ei kuulu: 1) isiku vara, mis on mõeldud tema toimetuleku tagamiseks, sealhulgas seitsmeks päevaks vajalik toit temale ja tema lähedastele ning eluruumi kütmiseks üheks kütteperioodiks vajaminev küttematerjal; 2) asi, mis on vältimatult vajalik teise isiku või asutuse riigikaitseülesande täitmiseks, sealhulgas vältimatult vajalik elutähtsa teenuse osutamiseks vältimatult vajalik asi ; 3) usulise ühenduse usulise talituse ja teenistuse korraldamiseks vajalik vallasasi; 4) välisriigi esindusele või selles töötavale isikule kuuluv asi; 5) asi, mis rahvusvaheliste kokkulepete või rahvusvahelise õiguse normide alusel ei kuulu sundvõõrandamisele või sundkasutusse võtmisele. (2) Sundkasutusse võib võtta ja sundvõõrandada võib: 1) kultuuriväärtusega asja või arhivaali vaid juhul, kui muul viisil ei ole võimalik riigikaitselist vajadust rahuldada ning võimaluse korral välditakse kultuuriväärtuse hävimist või kahjustamist; 2) isiku kasutuses oleva eluruumi juhul, kui talle on tagatud asenduseluruum. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 – 3 ja lõikes 2 sätestatud asja võib võtta sundkasutusse või sundvõõrandada, kui muud võimalused sõjalise kaitsevõime säilitamiseks puuduvad. § 82 3 . Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise eelotsus (1) Kaitseressursside Amet võib asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise kohustuse panemiseks määrata haldusaktiga kindlaks isikutele kuuluvad asjad, mis võivad olla vajalikud kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesannete täitmise toetamiseks (edaspidi eelotsus ). (2) Eelotsuses võib kehtestada järgmised kõrvaltingimused : 1) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmiseks vajalik lisakohustus, sealhulgas asja hooldamise ja säilitamise, asja kasutusse andmisest või võõrandamisest teavitamise, kvalifikatsiooninõude säilitamise, kvalifitseeritud spetsialisti rakendamise või muu kohustus; 2) asja sundkasutusse andmise või sundvõõrandamise kohustuse täitmise tingimus, selle tingimuse saabumisest teavitamise kord ja eelotsuse adressaadi kohustused tingimuse saabumisel seoses kohustuse täitmisega. (3) Eelotsuses nimetatakse kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud. (4) Kaitseressursside Amet võib eelotsuse tegemiseks kohaldada käesoleva seaduse § 82 6 lõike 1 punktides 1–5 ja 8–10 nimetatud uurimistoiminguid. § 82 4 . Asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise menetlus (1) Asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamise haldusaktis nimetatakse kohustuse adressaat, kohustusega seotud objekt, kohustuse liik ja sisu, kohustuse täitmise aeg ja koht ning muud kohustuse täitmisega seotud asjaolud. (2) Kui asja omanikku või valdajat ei õnnestu mõistlikest pingutustest hoolimata kindlaks teha, võidakse käesolevas jaos nimetatud kohustust kohaldada asja suhtes ilma haldusakti adressaati kindlaks tegemata. Asi tagastatakse ning käesoleva seadusega ettenähtud õiglast hüvitist makstakse sel juhul isikule, kes tõendab enda õigust asjale. (3) Asja sundkasutuse lõppemisel tagastatakse asi selle sundkasutusse andnud isikule või muule õigustatud isikule. (4) Kui asi on muutunud kasutuskõlbmatuks, võib isik loobuda tagastatava asja vastuvõtmisest. Tagastatava asja vastuvõtmisest loobumine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (5) Asja üleandmine ja vastuvõtmine vormistatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. (6) Asjade sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise üle peetakse keskset arvestust tsiviiltoetuse registris. “; seadust täiendatakse 5 1 . ja 5 2 . peatükiga järgmises sõnastuses: „ 5 1 . peatükk Haldusmenetluse erisused § 82 5 . Isiku ja asutuse kohustused haldusmenetluse läbiviimisel Käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme kohaldamise ja järelevalve tegemise haldusmenetluses on isikul ja asutusel järgmised kohustused: 1) viivitamata esitada ja teatavaks teha tasuta või enda kulul tema käsutuses olevad tõendid ja andmed; 2) anda tasuta või enda kulul menetlusosalisena seletus, tunnistajana ütlus või eksperdina arvamus; 3) tagada tasuta või enda kulul haldusorganile juurdepääs territooriumile, ehitisele, ruumile, piiratud või tähistatud kinnisasjale või vallasasjale; 4) abistada haldusorganit territooriumi, ehitise, ruumi või vallasasja läbivaatamisel; 5) abistada haldusorganit proovi või näidise võtmisel, mõõtmise teostamisel või talle kuuluva looma kinnipidamisel ja ohjeldamisel; 6) ilmuda haldusorgani määratud ajal ja kohta menetlustoimingu või istungi läbiviimiseks. § 82 6 . Haldusorgani volitused haldusmenetluse läbiviimisel (1) Käesoleva seaduse §-s 82 5 nimetatud kaasaaitamis kohustusega isikul tuleb taluda haldusorgani poolt haldusmenetluses vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ning tõendite kogumiseks kohaldatavaid järgmisi toiminguid (edaspidi uurimistoiming ud ): 1) isiku peatamine küsitlemiseks ning tema toimetamine ütluste või seletuste võtmiseks ametiruumi, kui on alust arvata, et isikul on haldusmenetluse läbiviimiseks olulist teavet; 2) andmete pärimine ja saamine riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või muu avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku andmekogust; 3) isikusamasuse tuvastamine isikut tõendava dokumendi alusel või küsitlemise teel; 4) vallasasja vaatlemine meeleliselt või tehnilise vahendi abil, sealhulgas uste avamine ja muude takistuste kõrvaldamine; 5) olukorra jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega; 6) proovide ja näidiste võtmine, mõõtmiste või ekspertiisi teostamine; 7) vallasasja hoiule võtmine; 8) territooriumile, ehitisse või ruumi sisenemine, sealhulgas uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine; 9) territooriumi, ehitise või ruumi läbivaatamine, sealhulgas seal asuva vallasasja läbivaatamine ning uste ja väravate avamine või muude takistuste kõrvaldamine; 10) haldusmenetluse seaduses sätestatud muude menetlustoimingute tegemine. (2) Käesoleva seaduse §-s 82 5 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks on haldusorganil õigus teha isikule või asutusele ettekirjutus ning rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud alusel ja korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on kuni 9600 eurot ning juriidilise isiku suhtes kuni 30 000 eurot. (3) Käesoleva seaduse § 82 5 punktides 3–6 sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib haldusorgan kohaldada käesoleva seaduse §-s 90 2 sätestatud vahetut sundi nii kaua, kui see on eesmärgi saavutamiseks vältimatu. (4) Piiravat meedet kohaldav või järelevalvet tegev haldusorgan võib teha tõendite kogumise ja asjaolude väljaselgitamise ülesandeks muule haldusorganile. Eelnimetatud ülesannet täitval haldusorganil on haldusmenetluses samad volitused, mis piiravat meedet kohaldaval või järelevalvet tegeval haldusorganil. § 82 7 . Haldusakti ja muu dokumendi kättetoimetamine (1) Haldusakt, kutse, teade või muu dokument loetakse isikule kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal kättetoimetatuks ühel järgmistest viisidest: 1) haldusmenetluse seaduse §-s 25 sätestatud viisil; 2) haldusakt või muu dokument avaldatakse interneti uudiseportaalis, muul asjakohasel veebilehel või asjakohases arvutivõrgus; 3) haldusakt või muu dokument avaldatakse tele- ja raadioprogrammides ajavahemikul kell 7.00–22.00 vähemalt kolm korda, kusjuures avaldamiskordade vahele peab jääma vähemalt üks tund; 4) haldusakt või muu dokument avaldatakse vähemalt ühes üleriigiliselt ilmuvas ajalehes; 5) muul viisil, mis tagab haldusakti või muu dokumendi kättesaamise, kui kättetoimetamine ei ole käesoleva lõike punktides 1–4 nimetatud viisil võimalik. (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal võib haldusorgan haldusakti, kutse, teate või muu dokumendi isikule kätte toimetada igal ajal ja ükskõik kus kohas. (3) Kui haldusakti kättetoimetamine enne piirava meetme kohaldamist ei võimalda saavutada selle eesmärki, võib haldusorgan toimetada haldusakti kätte piirava meetme kohaldamise, selle asendustäitmise või haldusorgani poolt täitmise käigus või viivitamata pärast seda. (4) Edasilükkamatul juhul võib haldusorgan kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal teha teatavaks või toimetada kätte üksnes haldusakti resolutiivosa. Haldusakti adressaadi või kolmanda isiku , vaiet lahendava haldusorgani või kaebust lahendava halduskohtu taotlusel esitab haldusorgan viivitamata haldusakti põhjendused. § 82 8 . Menetlusosalise õiguste piiramine (1) Kui piirava meetme kohaldamine tuleb otsustada viivitamata, menetlusosaline ei ole teada või see puudutab määratlemata hulka isikuid või paljusid isikuid, kelle kindlakstegemine ei ole mõistliku aja jooksul võimalik, ning on alust arvata, et menetlusosaliste õiguste tagamine ei mõjuta asja otsustamist, siis võib haldusorgan: 1) jätta menetlusosalise menetluse alustamisest teavitamata; 2) piirata selgituskohustuse täitmist või asendada selle üldise teabe andmisega; 3) piirata dokumentide või toimikuga tutvustamise võimaldamist; 4) piirata vastuväidete esitamist või jätta menetlusosalised ära kuulamata. (2) Kui haldusorgan on haldusmenetluses piiranud menetlusosaliste õigusi vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1, siis võib menetlusosaline esitada tema valduses olevad tõendid ja teha teatavaks asjas tähtsust omavad asjaolud mõistliku aja jooksul pärast haldusaktist teada saamist koos haldusmenetluse uuendamise taotlusega. § 82 9 . Haldusakti vormistamine (1) Haldusakt piirava meetme kohaldamise kohta ning käesoleva seaduse § 90 1 lõikes 1 nimetatud ettekirjutus antakse kirjalikult. Edasilükkamatutel või massilistel juhtudel võib haldusorgan kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal anda haldusakti suulises või muus vormis. Võimaluse korral haldusorgan salvestab või protokollib suulises või muus vormis antud haldusakti andmise, selle sisu ja adressaadile teatavaks tegemise. (2) Haldusorgan võib vormistada haldusakti pealdisena taotlusel või muul dokumendil (edaspidi resolutsioon ). Resolutsioon peab sisaldama otsustuse põhisisu, allkirja, ametniku nime ja ametinimetust ning kuupäeva. (3) Haldusakti võib vormistada resolutsioonina, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) haldusorgan rahuldab menetlusosalise taotluse täies ulatuses; 2) haldusorgan lahendab asja üksnes taotluse andmete alusel; 3) haldusorgan lõpetab enda algatusel alustatud haldusmenetluse; 4) haldusaktiga keeldutakse isiku taotluse rahuldamisest; 5) käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud edasilükkamatutel või massilistel juhtudel. § 82 10 . Haldusakti teadmiseks edastamine ja avaldamine (1) Kui piirava meetme kohaldamine toob kaasa rahvusvaheliste organisatsioonide teavitamiskohustuse, edastab haldusorgan piirava meetme kohaldamise haldusakti teadmiseks teavitamise kohustust täitvale asutusele. (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal antud haldusakt avaldatakse käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 sätestatud viisil juhul, kui see on ette nähtud haldusaktiga. § 82 11 . Konkureeriva kohustuse kehtivus kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal (1) Haldusakti andmisel selgitab haldusorgan välja adressaadi kohustused, mis võivad takistada adressaadil haldusaktist tuleneva kohustuse täitmist või muuta selle täitmise võimatuks (edaspidi konkureeriv kohustus ). Adressaat on kohustatud tegema haldusorganile teatavaks kõik konkureerivad kohustused. (2) Kui esineb konkureeriv kohustus, siis haldusakti andmisel haldusorgan: 1) tunnistab konkureeriva kohustuse kehtetuks ; : 2) peatab konkureeriva kohustuse täitmise; 3) võtab konkureeriva kohustuse täitmise üle; 4) jätab haldusakti kavandatud kujul andmata; 5) kõrvaldab konkureeriva kohustuse muul viisil. (3) Kui konkureerivate kohustuste täitmine ei ole õiguslikult välistatud, kuid adressaadil ei ole või ei ole õigel ajal võimalik kohustusi samal ajal täita, siis võib haldusorgan määrata kindlaks, millist kohustust on adressaat kohustatud täitma. § 82 12 . Vaide esitamise ja läbivaatamise tähtaeg (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõ jaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tuleb vaie haldusakti või toimingu peale esitada haldusorganile kümne päeva jooksul arvates päevast, millal vaide esitaja vaidlustatavast haldusaktist või toimingust teada sai või pidi teada saama. (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõ jaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal lahendab haldusorgan haldusakti või toimingu peale esitatud vaide 60 päeva jooksul arvates vaide kättesaamisest. 5 2 . peatükk Isikuandmete töötlemine ja andmekogud 1. jagu Isikuandmete töötlemine § 82 13 . Isikuandmete töötlemine (1) Piiravat meedet kohaldav haldusorgan võib käesolevas seaduses sätestatud piirava meetme kohaldamise ja järelevalve tegemise ning muude kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks vajalike toimingute tegemise eesmärgil töödelda isikuandmeid, sealhulgas isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi, kontaktandmeid, terviseandmeid, isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine. (2) Asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise eelotsuse tegemisel ja kohaldamisel võib haldusorgan töödelda sundkasutusse võetava ja sundvõõrandamisele kuuluva vara omaniku ja valdaja isikuandmeid. 2. jagu Andmekogud § 82 14 . Tsiviiltoetuse register (1) Tsiviiltoetuse register on andmekogu, milles peetakse arvestust riigikaitseks, vastuvõtva riigi toetuse osutamiseks, tsiviil-sõjaliseks koostööks, kõrgendatud kaitsevalmiduse , hädaolukorra , sõjaseisukorra ja muude sündmuste lahendamiseks vajalike vahendite ja nende kasutamiseks vajalike andmete, elutähtsa teenuse osutajate, riigikaitselisi ameti- ja töökohti omavate tööandjate, asja sundkasutusse võtmise ning asja sundvõõrandamise üle. (2) Tsiviiltoetuse registris töödeldakse isikuandmeid. (3) Tsiviiltoetuse registri vastutav töötleja on Kaitseressursside Amet. (4) Tsiviiltoetuse registri põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. (5) Tsiviiltoetuse registri põhimääruses sätestatakse muu hulgas andmete täpsem koosseis, andmeandjad, juurdepääs andmetele ja andmete väljastamise kord, säilitamise tähtajad ja muud korraldusküsimused. § 82 15 . Mobilisatsiooniregister (1) Mobilisatsiooniregister on andmekogu, milles peetakse arvestust sõjaaja ametikohtade täitmise ja riigi sõjaliseks kaitseks kasutatavate materiaalsete vahendite üle. (2) Andmekogu sisaldab: 1) sõjaaja üksuse andmeid; 2) sõjaaja ametikoha ja sellele nimetatud isiku andmeid; 3) sõjaaja üksuse varustatuse andmeid. (3) Mobilisatsiooniregistris töödeldakse isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. (4) Mobilisatsiooniregistri vastutav töötleja on Kaitseministeerium. (5) Mobilisatsiooniregistri põhimääruse kehtestab mobilisatsiooni ettevalmistamise ja korraldamise eest vastutav minister määrusega. (6) Mobilisatsiooniregistri põhimääruses sätestatakse muu hulgas andmete täpsem koosseis, andmeandjad, juurdepääs andmetele ja andmete väljastamise kord, säilitamise tähtajad ja muud korraldusküsimused. “; seadust täiendatakse 6 1 . peatüki ga järgmises sõnastuses: „ 6 1 . peatükk Riigivastutuse erisused § 87 1 . Riigivastutuse põhimõtted kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitatakse käesolevas seaduses ja selle alusel sätestatud tingimustel ja korras. (2) Kahju ei hüvitata, kui seaduses on ette nähtud õiglase hüvitise või sotsiaalse tagatise maksmine, samuti kui käesoleva seadusega on kahju hüvitamine välistatud. § 87 2 . Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või ja demobilisatsiooni ajal tekkinud kahju hüvitamine (1) Isikul on õigus nõuda talle haldusorgani või ühekordset töökohustust täitva isiku või muu, seaduse alusel kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal kaasatud isiku poolt kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist või selle asemel tagajärgede kõrvaldamist. (2) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal õiguspäraselt tekitatud kahju ei hüvitata. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud kahju hüvitamiseks kohustatud isik võib sõltumata isiku tahtest kõrvaldada kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal antud haldusakti või sooritatud toiminguga tekitatud õigusvastased tagajärjed. (4) Kahju kannatanud isikule hüvitab kahju selle hüvitamiseks kohustatud isik. Kahju hüvitamiseks kohustatud isik määratakse kindlaks riigivastutuse seaduse §-s 12 sätestatud korras. Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis ühekordset töökohustust, hüvitab kahju avaliku võimu kandja, kes määras ühekordse töökohustuse. § 87 3 . Hüvitatav kahju (1) Käesoleva seaduse § 87 2 lõike 1 alusel hüvitatakse isikule õigusvastaselt tekitatud otsene varaline kahju. Varaline kahju hüvitatakse rahas. (2) Kui isikul jääb tema suhtes õigusvastaselt kohaldatud piirava meetme tõttu saamata tulu, mille saamine kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või , demobilisatsiooni ajal oleks asjaoludest hoolimata oleks olnud tõenäoline, ning selle hüvitamata jätmine oleks isiku suhtes erakordselt ebaõiglane, siis võib isik nõuda kahju hüvitamist. S õjaseisukorra ajal tekkinud saamata jäänud tulu ei hüvitata. (3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal õigusvastaselt isiku surma põhjustamise, isikule kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, piinamise, julma või alandava kohtlemise või isikult ebaseaduslikult vabaduse võtmise korral võib isik nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Mittevaralise kahju hüvitist võib nõuda ka isiku lähedane võlaõigusseaduse § 134 lõikes 3 sätestatud juhul. (4) Kahju ei hüvitata, kui kahju kandmist võib oodata isikult üldise kodanikukohustuse osana. (5) Hüvitise suuruse määramisel lähtutakse riigivastutuse seaduse §-st 13. § 87 4 . Kahju hüvitamise kord (1) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamiseks või tagajärje kõrvaldamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile kolme aasta jooksul alates päevast, millal isik kahjust teada sai või pidi teada saama. (2) Kui kahju tekitas füüsiline isik, kes täitis ühekordset töökohustust, või juriidiline isik, kes täitis haldusorgani volitusel avaliku halduse ülesannet, esitatakse taotlus haldusorganile, kes määras ühekordse töökohustuse või andis volituse avaliku halduse ülesande täitmiseks. (3) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise või tagajärje kõrvaldamise taotluse lahendab haldusorgan ühe aasta jooksul alates taotluse saamisest. (4) Kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal tekitatud kahju hüvitamise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 87 5 . Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamine (1) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitatakse välislepingus sätestatud tingimustel ja korras. Kahju hüvitamisel kohaldatakse riigivastutuse seadust, kui see ei ole vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepinguga . (2) Rahvusvahelise sõjalise koostöö käigus tekitatud kahju hüvitamise otsustab Kaitsevägi, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti. (3) Kaitsevägi võib välislepingu või ametkondliku välislepingu alusel või kui see on vajalik riigi välissuhtluse ja rahvusvahelise sõjalise koostöö huvides, hüvitada kahju, mille eest Eesti riik ei vastuta. (4) Rahvusvahelises sõjalises koostöös tekitatud kahju nõude menetlemise, kahju hüvitamise ning hüvitisest loobumise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. § 87 6 . Õiglase hüvitise maksmine (1) Ühekordse töökohustuse, ühekordse riigikaitseülesande täitmise ning kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal isikule kuuluva asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest makstakse isikule õiglast hüvitist (edaspidi õiglane hüvitis ). (2) S õjaseisukorra ajal korrakaitse eesmärgil asja sundkasutusse võtmise või sundvõõrandamise eest makstakse isikule õiglast hüvitist käesoleva seaduse alusel. (3) Õiglast hüvitist makstakse rahas, kui käesolevas seaduses või selle alusel antud õigusaktis ei ole sätestatud teisiti. Õiglase hüvitise asemel võib isikule määrata muu toetuse või abi, kui toetus või muu abi tagaks isikule parema toimetuleku, või kompenseerida muul sobivamal viisil isiku huvide kahjustamise. (4) Isikule hüvitatakse ühekordse töökohustuse täitmine õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvi ti st ulatuses, milles tööandja säilitab isikule töökohustuse täitmise ajaks tema senise töötasu. (5) Isikule hüvitatakse ühekordse riigikaitseülesande täitmisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Isikule ei hüvitata tekkinud kulu ulatuses, milles ühekordse riigikaitseülesandega isikul on võimalik hüvitist saada mujalt või kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus. (6) Isikule hüvitatakse asja sundkasutusse võtmise või asja sundvõõrandamisega tekkinud otsesed kulud õiglases ulatuses. Isikule ei maksta õiglast hüvitist juhul, kui isikul on võimalik hüvitist saada mujalt, kui kahju tekkis lahingutegevuse käigus või asi võeti sundkasutusse või sundvõõrandati isiku poolt seadusest tulenevate nõuete täitmata jätmise tõttu. (7) Kui sundkasutusse võetud asi on kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal muutunud kasutamiskõlbmatuks, siis võib õiglase hüvitise asemel asendada selle samaväärse asjaga. (8) Õiglast hüvitist maksab riik. Ühekordse töökohustuse täitmise eest maksab õiglast hüvitist avaliku võimu kandja, kes määras ühekordse töökohustuse. (9) Õiglase hüvitise maksmise täpsemad tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega. “; seaduse 7. peatük i pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 7. peatükk Järelevalve “; paragrahvidest 88–90 moodustatakse seaduse 7. peatüki 1. jagu ja selle pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „ 1 . jagu Riiklik ja haldusjärelevalve “; paragrahvi 88 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; paragrahvi 88 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Käesoleva seaduse § 43 3 alusel antud ühekordse riigikaitseülesande täitmise üle teeb haldusjärelevalvet ülesande andnud haldusorgan või tema volitatud haldusorgan.“; paragrahvi 88 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõna „Kaitsevägi“ sõnaga „Kaitseministeerium“; paragrahvi 89 lõike 1 esimeses lauses asendatakse sõna „Korrakaitseorgan“ ja lõikes 2 3 sõna „järelevalveasutus“ sõnadega „Kaitsepolitseiamet või Kaitsevägi “; seadust täiendatakse §-ga 89 1 järgmises sõnastuses: „ § 89 1 . Haldusjärelevalve meetmed ühekordse riigikaitseülesande täitmise üle järelevalve tegemisel Käesoleva seaduse § 88 lõi ke s 1 1 nimetatud haldusorgan võib ühekordse riigikaitseülesande täitmise üle järelevalve tegemisel: 1) kohaldada käesoleva seaduse § 82 6 lõikes 1 sätestatud uurimistoiminguid; 2) teha ettekirjutuse ühekordse riigikaitseülesande õiguspäraseks ja otstarbekaks täitmiseks; 3) rakendada ettekirjutuse täitmiseks käesoleva seaduse § 90 1 lõikes 2 nimetatud sunnivahendeid. “; seaduse 7. peatükki täiendatakse 2. jaoga järgmises sõnastuses: „ 2. jagu Riigikaitseline järelevalve § 90 1 . Järelevalve piiravate meetmete täitmise üle (1) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 1 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks võib piiravat meedet kohaldanud haldusorgan kohustada isikut ettekirjutusega tegema nõutavat tegu või hoiduma teost. (2) Haldusorgan võib rakendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ettekirjutuse täitmiseks asendustäitmist või sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras. Sunniraha igakordse kohaldamise ülemmäär füüsilise isiku suhtes on kuni 9600 eurot ning juriidilise isiku suhtes kuni 30 000 eurot. (3) Käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 1 nimetatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohaldada vahetut sundi käesoleva seaduse §-s 90 2 sätestatud alustel ja korras ilma käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutuseta, kui selle andmine ei ole võimalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamise või sõjaseisukorra lahendamise kiire vajaduse tõttu. (4) Asendustäitmist teostav haldusorgan protokollib asendustäitmise või vahetu sunni kohaldamise toimingu. (5) Vabariigi Valitsus või tema volitatud haldusorgan võib sõjaseisukorra ajal ajutiselt võtta üle ettevõtte valduse, kui juriidiline isik ei täida käesoleva seaduse § 10 lõikes 2 1 sätestatud kohustust. (6) Käesolevat paragrahvi ei kohaldata ühe haldusorgani poolt teise haldusorgani tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel ega ühe haldusekandja poolt teise haldusekandja haldusülesande täitmise õiguspärasuse ja otstarbekuse üle järelevalve teostamisel. § 90 2 . Vahetu sund (1) Vahetu sunni kohaldamine käesoleva seaduse tähenduses on füüsilise isiku, looma või asja mõjutamine füüsilise jõu ga , erivahendi ga või relvaga. (2) Erivahend on loom või asi, mis on ette nähtud isiku, looma või asja füüsiliseks mõjutamiseks ja mis ei ole relv. (3) Vahetut sundi võib kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud alustel ja korras, kui sunniraha või asendustäitmise kohaldamise teel ei ole ettekirjutuse täitmine saavutatav või kui sunniraha ega asendustäitmise kohaldamine ei ole võimalik või otstarbekas. (4) Vahetut sundi võib kasutada Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet ja Kaitsevägi. Muu haldusorgan võib vahetut sundi kohaldada käesolevas seaduses sätestatud juhul. (5) Enne vahetu sunni kohaldamist hoiatab selle kohaldaja isikut, kelle suhtes või kelle omandis või valduses oleva looma või asja suhtes ta kavatseb vahetut sundi kohaldada. Hoiatama ei pea, kui hoiatamine ei ole võimalik kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni korraldamise või sõjaseisukorra lahendamise kiire vajaduse tõttu. (6) Kui vahetu sunni kohaldamisega tekitatakse isikule kehavigastus, tuleb isikule esimesel võimalusel tagada esmaabi andmine ning vajaduse korral kiirabi kutsumine.“; paragrahvi 91 lõiget 1 täiendatakse peale pärast sõnu „mobilisatsiooni või“ teksti lause osaga „käesoleva seaduse § 28 alusel“; paragrahvi 91 lõikes 2 asendatakse arv „20 000“ arvuga „400 000“; seadust täiendatakse §-ga 91 1 järgmises sõnastuses: „ § 91 1 . Riigikaitseülesande täitmata jätmine (1) Riigikaitseülesande täitmata jätmise või selle väiksemas ulatuses või tingimustele mittevastava täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; paragrahv i 93 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ § 93. Ühekordse töökohustuse täitmata jätmine (1) Ühekordse töökohustuse mõjuva põhjuseta täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest – karistatakse raha trahviga kuni 300 trahviühikut.“; paragrahvi 94 pealkiri ja lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ § 94 . Riigikaitselise töökohustuse täitmata jätmine (1) Riigikaitselise töökohustuse täitmata jätmise või selle täitmise võimatusest teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.“; seadust täiendatakse §-ga 95 1 järgmises sõnastuses: „ § 95 1 . Asja sundvõõrandamise ja asja sundkasutamisele võtmise takistamine (1) Asja sundvõõrandamise või sundkasutusele võtmise takistamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“; paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Käesoleva seaduse §-s 91 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ministeerium, kelle valitsemisalasse kuuluv riigikaitseülesanne täitmata jäetakse.“; paragrahvi 96 lõiked 3 ja 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva seaduse §-s 93 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on ühekordse töökohustuse pannud valitsusasutus või valla- või linnavalitsus . (4) Käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on: 1) ministeerium, kelle mille valitsemisalasse kuulub küsimus, mille täitmiseks riigikaitseline ameti- või töökoht on moodustatud; 2) valla- ja linnavalitsus tema korraldatava elutähtsa teenuse osutaja juures moodustatud riigikaitse lise ameti- või töökoha korral.“; paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „( 6 ) Käesoleva seaduse §-s 95 1 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja on: 1) Politsei- ja Piirivalveamet, välja arvatud käesoleva lõike punktis 2 sätestatud juhul; 2) Kaitsevägi, kui asi võ etakse sundkasutusse või sundvõõrandatakse Kaitseväe või Kaitseressursside Ameti poolt.“ . § 2. Autoveoseaduse muutmine Autoveoseaduse § 1 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Käesolevat seadust ei kohaldata autoveole, mida tehakse riigikaitseseaduse alusel riigikaitseülesande või töökohustuse täitmiseks.“. § 3. Avaliku teabe seaduse muutmine Avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „6) teabe riigikaitseseaduse alusel kohaldatud asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise kohta;“. § 4. Kaitseliidu seaduse muutmine Kaitseliidu seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Kaitseliidu riigikaitseülesanded on käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2–4 ja 7 nimetatud ülesanded.“; 2) paragrahvi 12 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „1) kehtestab Kaitseliidus ettevalmistatava riigi sõjalise kaitse võime ja valmisoleku nõuded;“. § 5. Liiklusseaduse muutmine Liiklusseadus e § 190 6 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) veoautoga on täidetud riigikaitseülesannet või töökohustust.“. § 6 . Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 29 punkt 53 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „53) Kaitseressursside Ametile kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kutsealuse ja asendusteenistuja kaitseväeteenistuskohustuse täitmise tagamiseks ja riikliku järelevalve korraldamiseks ning riigikaitseseaduses sätestatud riigikaitseülesande määramiseks ja täitmise tagamiseks, riigikaitseseaduses sätestatud asja sundkasutusse võtmise ja sundvõõrandamise otsustamiseks ja täitmise tagamiseks ning riigikaitseseaduses sätestatud riigikaitselise töökohustuse nõuete kontrollimiseks; “; 2) paragrahvi 29 punkt 55 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „55) riigikaitseseaduse § 51 1 lõikes 1 ja hädaolukorra seaduse § 26 lõikes 1 nimetatud isikule või asutusele ühekordse töökohustuse või eriolukorra töökohustuse panemise otsustamiseks;“. § 7. Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmine Perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 26.10.2018, 1) § 17 punktis 1 asendatakse arv „50“ arvuga „28 4 “. § 8. Riigikaitseliste sundkoormiste seaduse kehtetuks tunnistamine Riigikaitseliste sundkoormiste seadus tunnistatakse kehtetuks. § 9. Riigivaraseaduse muutmine Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 11 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses: „(3) Vallasasja, välja arvatud väärtpaberi valitsemise võib üle anda ajutiselt või alaliselt ühelt riigivara valitsejalt teisele täidesaatva riigivõimu asutusele, kui vallasasi on vajalik hädaolukorra lahendamiseks , kõrgendatud kaitsevalmiduse, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks, sealhulgas riigikaitseülesannete täitmiseks. (4) Kinnisasjade ja piiratud asjaõiguste valitsemist hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni või demobilisatsiooni ajal ühelt riigivara valitsejalt teisele üle ei anta. Kui hädaolukorra lahendamiseks , kõrgendatud kaitsevalmiduse korraldamiseks , mobilisatsiooni või demobilisatsiooni toetamiseks või korraldamiseks või sõjaseisukorra lahendamiseks on vaja kinnisasja või selle osa kasutada teisel täidesaatva riigivõimu asutusel, võib kinnisasja kasutuse ajutiselt üle võtta.“; 2) paragrahvi 12 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses: „(7) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmi n s e ja ajutisse kasutusse võtmi n e otsusta takse hädaolukorra, kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobili satsiooni või demobilisatsiooni ajal riigivara valitseja või volitatud asutuse ja riigivara üleandmist või ajutisse kasutusse võtmist taotleva täidesaatva riigivõimu asutuse omavahelisel kokkuleppel . (8) Käesoleva seaduse § 11 lõigetes 3 ja 4 nimetatud riigivara valitsemise üleandmise ning ajutiseks kasutuseks võtmise, tagastamise ja kulu hüvitamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.“. § 10. Tulumaksuseaduse muutmine Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punktis 12 asendatakse tekstiosa „ning hädaolukorra seaduse § 45“ tekstiosaga „, hädaolukorra seaduse § 44 ning riigikaitseseaduse § 5 5 1 “. § 11. Seaduse jõustumine Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 1. jaanuaril. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2021 ________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus (allkirjastatud digitaalselt) [Allkirjastaja nimi ja ametinimetus]
Teie 10.05.2021 nr KAM/21-0611/-1K, 5-
Kaitseministeerium
13/21/1722
[email protected]
Meie 16.06.2021 nr 8-2/3108
Riigikaitseseaduse ja teiste seaduste muutmise
seaduse eelnõu kooskõlastamine
Kaitseministeerium on esitanud Justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks riigikaitseseaduse (RiKS)
ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Justiitsministeerium kooskõlastab eelnõu, tehes selle
kohta järgmised märkused.
I. Sisulised märkused
1. Eelnõu § 1 p 4 (RiKS § 101) – mõistame, et kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra või
mobilisatsiooni olukord on kindlasti eriline. Samas on kehtiva vääramatu jõu kontseptsiooni
osas väljakujunenud selged kriteeriumid, mida aitab sisustada tänaseks tekkinud
kohtupraktika ning mille rakendamine on õiguspraktikas juba tugevalt kinnistunud.
Me ei ole veendunud, et uute, väga spetsiifiliste aluste sätestamine eriseadusega on tingimata
põhjendatud või vajalik. Ühest küljest on eelnõu reguleerimisalas just sellised erakordsed
asjaolud, mis võiksidki võlaõigusseaduse (VÕS) § 103 kohaldamisalasse langeda. Võttes
arvesse, et VÕS regulatsioon on sätestatud piisavalt üldiselt, et hõlmata võimalikult erinevaid
olukordi, tekib küsimus, kas on õige VÕS-i üldistest põhimõtetest käesoleval juhul kõrvale
kalduda.
Teisalt ei ole selliste eraldiseisvate aluste eriseaduses sätestamisel selge nende vahekord
üldise VÕS-is sätestatud vabandatavuse kontseptsiooniga.
Esiteks viitame, et kehtiva VÕS üldregulatsiooni pinnalt ei ole rahalise kohustuse mittetäitmine
kohtupraktika kohaselt reeglina vabandatav. Lisaks on VÕS § 105 kohaselt võlausaldajal
sõltumata sellest, kas võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, õigus keelduda oma
kohustuse täitmisest, lepingust taganeda või leping üles öelda, samuti alandada hinda. Seega
oleks VÕS üldregulatsiooni kohaselt võlausaldajal võimalik endiselt leping erakorraliselt üles
öelda näiteks maksetega viivitamise tõttu. Seletuskirja lugedes ei ole selge, kas eeltoodut on
silmas peetud ka pakutud muudatuste valguses.
Eeltoodut arvesse võttes tasuks meie hinnangul kaaluda, kas selliste erisuste sätestamine
RiKS-is on põhjendatud. Igal juhul tuleb täiendavalt läbi mõelda ja selgitada, kuidas vastav
regulatsioon suhestuks VÕS-is sätestatud üldise vabandatavuse kontseptsiooniga.
2. Eelnõu § 1 p 4 (RiKS § 102) – eelnõusse kavandatava § 101 kohaselt ei vastuta füüsiline isik
rahalise kohustuse täitmata jätmisest või mittenõuetekohasest täitmisest tuleneva lepingu
rikkumise eest, kui lepingu rikkumise põhjustas:
1) RiKS § 282 alusel palga või töötasu vähendamine;
2) sõjaväelise auastmega sõjaaja ametikoha (edaspidi sõjaaja ametikoht) ülesannete täitma
asumine.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898
Kõigepealt tõstatame küsimuse, kas isikud, kes on kuriteos süüdi mõistetud ning kelle karistus
ei ole kantud, kuuluvad kindlasti nende oluliste isikute hulka, kelle puhul riik peab vajalikuks ja
õigeks tööle asumist sõjaaja ametikohal ning selle tõttu karistuse täitmise pooleli jätmist.
Seletuskirjast selle kohta selgitust ei leia. Tähelepanu on pööratud vaid lepingutest tulenevate
kohustuste täitmisele VÕS mõttes.
Oluline on ka, millal täitemenetluse peatumine lõpeb, kuid eelnõust ja seletuskirjast seda ei
selgu. Kuna räägitakse rahalise karistuse tasumisest, siis on meie arusaamise kohaselt
tegemist kuriteo eest mõistetud karistusega. Seega kavandab RiKS regulatsiooni, mille
kohaselt süüdimõistetud isiku karistuse täitmine peatub. Isiku jaoks peaks olema arusaadavalt
sätestatud, kui kaua tema kohustus kehtib või selle täitmine on peatatud. Alles rahalise
karistuse tasumise järgselt algab karistusregistrist tema karistusandmete kustumise tähtaeg.
Kui isik rahalist karistust ei täida, kohaldatakse asenduskaristusena vangistust. Seletuskirjas
tuleb põhjendada, miks on välja toodud üksnes rahaline karistus, kuid rahatrahv mitte. Kas
see tähendab, et väärteo eest mõistetud või määratud rahatrahvi täitmine jätkub ning seda ei
peatata? Seletuskirjas on viidatud täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 201 ja sellest võib
teha järelduse, et hõlmatud on ka väärteokaristused. Palume põhjalikult seletuskirja
täiendada. See on oluline edaspidi kõigi lugejate ning rakendajate jaoks.
3. Eelnõu § 1 p 33 (RiKS § 823 lg 4) – lõikes 4 sätestatakse, milliseid uurimistoiminguid võib
Kaitseressursside Amet eelotsuse tegemise haldusmenetluses lisaks haldusmenetluse
seaduses (HMS) sätestatud menetlustoimingutele kohaldada. Palume selgitada, kas enne
kõrgendatud kaitsevalmidust ja muid erikordasid on kõik nimetatud uurimistoimingud
põhjendatud samas ulatuses nagu kriisiolukorras. Seletuskirjas on selgitatud üksnes
eelotsuse ettenägemise vajadust. Justiitsministeerium ei kahtle uurimistoimingute lubatavuse
põhjendatuses alates kõrgendatud kaitsevalmidusest, kuid piisavalt ei ole põhjendatud selliste
uurimistoimingute lubatavuse vajadus tavaolukorras. Võrdluseks seab korrakaitseseadus
(KoRS) erimeetmete kohaldamisele konkreetsemad alused ja raamid. Justiitsministeerium ei
ole veendunud, et selline isikuvabaduste ja omandi puutumatuse riive on proportsionaalne
tavaolukorras haldusmenetluse läbiviimisel.
4. Eelnõu § 1 p 45 (RiKS § 91 lg 2) – lõikes 2 asendatakse arv „20 000“ arvuga „400 000“.
Tegemist on juriidilise isiku karistusmäära tõstmisega. Ka lisanduvad §-d 901 ning 951 näevad
ette juriidilisele isikule sama suure karistuse. Palume seletuskirjas põhjendada, miks peetakse
RiKS § 95 sanktsioonimäära (kuni 6400 eurot) sobivaks ja proportsionaalseks. Selle
paragrahvi muudatust eelnõus ette ei ole nähtud.
5. Eelnõu § 1 p 47 (RiKS § 93 lg 1) – palume esitada seletuskirjas kasvõi mõne näite selle
kohta, mida loetakse mõjuvaks põhjuseks, mis välistavad isiku vastutusele võtmise. Samuti
palume selgitada, miks seda tingimust „mõjuva põhjuseta“ ei ole kavandatud RiKS § 94.
6. Eelnõu § 1 p-d 48 ja 51 (RiKS § 94 ja § 96 lg-d 3 ja 4) – muudatusest tulenevalt peab § 96
lõike 4 kohaselt menetlema riigikaitselise töökohustuse täitmata jätmist või selle täitmise
võimatusest teavitamata jätmist (§ 94) ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub küsimus,
mille täitmiseks on riigikaitseline ameti- või töökoht moodustatud.
Oleme seisukohal, et ministeerium, kelle ametnikel puudub igasugune varasem
väärteomenetluse läbiviimise kogemus, ei pruugi suuta menetlusega korrektselt hakkama
saada. Seetõttu muutub aga tervikuna küsitavaks, kas sellise väärteokoosseisu sätestamine,
mille menetlemine tegelikult võib osutuda probleemiks, on ikkagi põhjendatud ja läbi mõeldud.
Eelnõu seletuskirjas selle kohta midagi täiendavat kirjutatud ei ole. Palume veelkord kaaluda,
kas riigikaitselise töökohustuse täitmise tagamine on ainuvõimalik ja möödapääsmatu vaid
väärteokoosseisuga. Kui jah, tõstatame küsimuse, kas sel juhul väärteo kohtuväline menetleja
ei peaks olema pigem see, kellel on selleks ka varasem kogemus. Vastasel korral on tegemist
tühja sättega, mis tegelikkuses ei oma mingit regulatiivset mõju, sest ei rakendu.
Muudatus toob kaasa selle, et ministeeriumid peavad endile looma täiendavad kohtuvälise
menetleja ametikoha või -kohad. Kui sellisel ametkohal töötaval ametnikul tegelikult ei ole
muid väärteomenetlusi, mida läbi viia ehk puudub praktiline töökogemus, ei ole uue ametikoha
loomine põhjendatud. Eeldada tuleb ju, et riigikaitseline töökohustus ei ole kohustus, mida
tuleb täita igapäevaselt. Pigem on tegemist erandlike olukordadega.
Seetõttu palume seletuskirjas selgitada, kas kaaluti kohtuvälise menetleja ülesande panemist
nt Politsei- ja Piirivalveametile, kellel on vaieldamatult kõige parem kogemus ja oskus
väärteomenetluse läbiviimiseks. Praegu väljapakutud lahendus toob kaasa selle, et
oskamatult läbiviidud väärteomenetlus ja selle tulemusena määratud karistus vaidlustatakse.
See omakorda koormab kohtuid (väärteolahendi edasikaebamisel) ning lõpptulemuseks on
kohtuvälise menetleja tehtud otsuse tühistamine, kuna väärteomenetlus on läbi viidud
puudulikult.
Lisaks sellele toome välja olulise asjaolu. Nimelt RiKS § 46 lõike 1 kohaselt on riigikaitselise
töökohustusega ametikoht Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse liikme, Riigikogu liikme,
Euroopa Parlamendi liikme, riigikontrolöri, õiguskantsleri, riigisekretäri, Riigikohtu esimehe ja
riigikohtuniku, ringkonna-, maa- ning halduskohtu esimehe, Eesti Panga Nõukogu esimehe ja
Eesti Panga presidendi, vallavanema ning linnapea ametikoht. Seda sätet eelnõus ei
muudeta.
Kui RiKS § 94 kohaselt on karistatav riigikaitselise töökohustuse täitmata jätmine või selle
täitmise võimatusest teatamata jätmine, siis kuulub järelikult vastutusele võtmisele ka RiKS §
46 lõikes 1 loetletud isik. Tõstatame küsimuse, kes nende isikute poolt toimepandud väärtegu
menetleb. Meie arvates ei saa neid tegusid menetleda ministeerium nii nagu on praegu ette
nähtud RiKS § 96 lõikes 4, sest nt Riigikogu liikme töökoht ei kuulu ühegi ministeeriumi
valitsemisalasse.
II. Normitehnilised ja keelemärkused
7. Palume arvestada ka eelnõus jäljega tehtud normitehnilisi ja keelemärkusi, mis on leitavad
käesoleva kooskõlastuskirja lisast.
8. Seletuskirja 9. osa „Seaduse jõustumine“ – palume põhjendada jõustumisaja valikut
(HÕNTE § 49).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maris Lauri
minister
Lisa: keelemärkused 1 eks 22 lehel.
Liina Martinson 620 8127
[email protected]
Kaidi Urgas 620 8153
[email protected]
Einar Hillep 620 8222
[email protected]
Taima Kiisverk
[email protected]