Justiitsministeerium Teie 29.03.2022 nr 8-1/2360
[email protected] Meie 13.04.2022 nr 10-3/61
Arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja pärimisseaduse muutmise seaduse
(muudetud Euroopa Liidu tõendite kogumise ja dokumentide kättetoimetamise
määruste rakendamine) eelnõu kohta
Toetame eelnõu eesmärki teha tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) ja pärimisseaduses
muudatused seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 2020/1784, mis käsitleb kohtu-
ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades
(edaspidi dokumentide kättetoimetamise määrus) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
2020/1783, mis käsitleb liikmesriikide kohtute vahelist koostööd tõendite kogumisel tsiviil- ja
kaubandusasjades (edaspidi tõendite kogumise määrus), rakendamisega.
Ringkonnakohtu vaatenurgast on meil eelnõu kohta tähelepanek teabevahetuse edastava ja
vastuvõtva asutuse kohta. Määruste kohaselt hakkab teabevahetus toimuma maakohtute
vahendusel (kättetoimetamise määruse art 5, tõendite kogumise määruse art 7). See aga ei
arvesta olukorda, kus ringkonnakohtu menetluses olevas asjas on samuti vaja dokumente
piiriüleselt kätte toimetada või tõendeid piiriüleselt koguda. Kui teabevahetus toimub üksnes
maakohtute kaudu, kuid asi on ringkonnakohtu menetluses, siis peaks kõrgema astme kohus
dokumentide kättetoimetamiseks (nt kohtukutse) või tõendite kogumiseks (nt tunnistaja
ülekuulamine) pöörduma abi saamiseks mõne tema tööpiirkonnas asuva maakohtu poole.
Menetlusökonoomia põhimõttega (TsMS § 2) on vastuolus olukord, kus kõrgema astme kohus
peab menetlustoimingu tegemiseks pöörduma maakohtu poole (vt kohtute pädevuse kohta
TsMS §-d 11–13). Selleks puudub ka vastav norm, sest TsMS § 15, mis reguleerib
kohtutevahelist abi menetlustoimingu tegemiseks, on sätestatud olukordade jaoks, kus
menetleval kohtul tekib vajadus menetlustoimingu tegemiseks väljaspool oma tööpiirkonda.
Kahtlemata tekib ringkonnakohtu menetluses olukordi, mis eeldavad dokumentide
kättetoimetamist (vt nt TsMS § 641 lg 1, mille kohaselt toimetatakse vastustajale
apellatsioonkaebus kätte) ja tõendite kogumist (TsMS § 640 lg 5, mille kohaselt määrab
ringkonnakohus ekspertiisi, nõuab dokumente ja korraldab vaatluse). Siinjuures viitame
TsMS § 639 lg-le 1, mille kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu
menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või
esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse
olemusega. Kohtupraktikas on leitud, et kui maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, võib
ringkonnakohus võimaluse korral selle rikkumise kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 teine lause),
Aadress: Pärnu mnt 7, 15084, Tallinn; registrikood: 74001943; telefon: 628 2784; faks: 628 2784; e-post:
[email protected].
Lisainfo: www.kohus.ee
andes pooltele vajaduse korral võimaluse esitada apellatsioonimenetluses ka uusi tõendeid
(vt TsMS § 230 lg 2 teine lause, § 639 lg 1, § 652 lg 1 p 2 ja lg 3 p 2 ning lg 9). Sellisel juhul
ei piira TsMS § 652 lg-s 4 sätestatu uute tõendite vastuvõtmist (vt Riigikohtu 9. märtsi 2011. a
otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 11). Seega tekib ka apellatsiooniastmes vajadus
dokumentide kättetoimetamiseks ja tõendite kogumiseks ehk tuleb teha toiminguid, mida
tavaliselt teevad maakohtud.
Eelnevast tulenevalt leiame, et eelnõu peab määruste rakendamisel arvestama, et edastatav
asutus võib olla ka ringkonnakohus või Riigikohus, kes asja menetleb. Seega teeme ettepaneku
üle vaadata eelnõu § 241¹ lg 2 täienduse tekstiosa „tõendite kogumiseks pädevad maakohtud
oma tööpiirkonnas“ ja ka TsMS § 316¹ lg 2 tekstiosa (mida eelnõuga ei muudeta)
„kohtudokumente edastatavateks asutusteks Eestis maakohtud, kelle menetluses olevas asjas
tuleb dokument kätte toimetada“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Villem Lapimaa
kohtu esimees