Dokumentide edastamine

VÄLJAVÕTE ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 03.03.2021 Kehtib kuni 03.03.2026 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 6 (2) Teabevaldaja: KAITSEMINISTEERIUM Hr Kristian Jaani Teie 31.12.2020 nr 1-13/150-1 Siseministeerium Meie 05.03.2021 nr 9.1-1/20/4353 [email protected] Kaitseministeeriumi panus siseturvalisuse tulemusvaldkonna arendamisse 2020. aastal Austatud siseminister Mul on hea meel anda ülevaade sellest, milliseid arendustegevusi võttis Kaitseministeeriumi valitsemisala ette 2020. aastal selleks, et toetada siseturvalisuse valdkonna arengut. Pean sõjalise kaitse ja sisejulgeoleku valdkonna koostööd ülimalt oluliseks ressursiks Eesti julgeoleku tagamisel. Mul on hea meel, et sel aastal oleme loonud ühise esindusliku planeerimisrühma, mille raames teevad ametkonnad koostööd juba probleemide ja ülesannete sõnastamise faasis. Eesti riigi väiksust arvestades on väga oluline, et kasutaksime ära juba olemasoleva ressursi üksteise toetamiseks, enne kui alustame uute üksuste või struktuuride arendamist. Ülevaade Kaitseministeeriumi 2020. a arendustegevustest siseturvalisuse toetuseks: Eesmärk: Siseturvalisuse vabatahtlikuna tegutsemise võimaluste mitmekesistamine. 2020. a jooksul viidi Kaitseliidus läbi liikmeskonna audit, mille käigus hinnati Kaitseliidu liikmete soovi osaleda kas sõjalises kaitses või siseturvalisuse tagamisel. Siseturvalisuse tagamises osalemise soovist andis märku ca 5000 organisatsiooni liiget. 2021. aasta jooksul pean oluliseks mainitud Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi ühise planeerimisrühma raames konkreetse riigipoolse tellimuse kujundamiseks siseturvalisuse tagamisse kaasumisel, mis aitab motiveeritud vabatahtliku ressurssi kaasumistahet rakendada. Riigikontroll on mh Kaitseministeeriumi soovil alustanud auditit, et hinnata, kas riigipoolne vabatahtlike kaasamine julgeolekuvaldkonda on piisavalt samakõlastatud ja mõistlik. Liigne konkurents ei pruugi siin kasuks tulla, eriti kui konkureeritakse ühele ja samale ressursile. Ootame selle auditi tulemusi, et teha koos Siseministeeriumiga selgem pikaajaline, vastastikku võimestav plaan vabatahtlikke hõlmamise osas. Jätkuvalt pean oluliseks Kaitseliidu kasutamist sisejulgeoleku tagamiseks. See on ettevalmistatud ja motiveeritud ressurss, mida ei tohiks karta kasutada ka tsiviilkriiside lahendamisel. Eesmärk: Ohtude ennetamine ning tervist ja elu säästva käitumise kujundamine. Naiskodukaitse lõi 2018. aastal nutirakenduse "Ole valmis!", mis on tõstnud kriisideks valmis olemise suuremalt Eesti inimeste huviorbiiti. Selle äpi kohta on ajaleht Õhtuleht avaldanud 21. jaanuaril 2021. a ka positiivse arvustuse, leides, et äpi kasutamisest oleks olnud kasu erilaadsete meid juba tabanud hädaolukordade jooksul (massimürgistused, metsapõlengud, üleujutused, lumetormid, veekatkestused, elektrikatkestused, mobiililevi puudumine). Nutirakendusel oli 2020. a lõpuks 38 248 allalaadimist (aastaga lisandus üle 18 000 allalaadimise). Äpis on tehtud eelmisel aastal täiendusi, lisatud on mh ka koroonakriisi, infosõda, perevägivalda, rahaliste raskuste vältimist ja ületamist ning enesekaitset puudutavat infot. Äpi tutvustamisel tegid Naiskodukaitse vabatahtlikud suurt tööd üle Eesti, eelmisel sügisel saatis Päästeamet Eesti elanikele koju "Ole valmis!" voldiku, mis sisaldas ka nutirakenduse reklaami. See omakorda tõi kasutajaid veelgi juurde. Jätkame kindlasti nutirakenduse arendamist ja levitamist. Siseturvalisuse teemad on lõimitud gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse riigikaitseõpetuse õppekavasse. Samas on üldhariduskoole, kus pakutakse õpilastele sisekaitseõpetust eraldi kursusena, nt Jakob Westholmi Gümnaasium, Orissaare Gümnaasium, Kilingi-Nõmme Gümnaasium. Elanikkonnakaitse teemal õpetatakse Kaitseministeeriumi toetusel uusi riigikaitseõpetuse õpetajaid Tallinna Ülikooli riigikaitseõpetaja kursusel. 2020. a augustis lõpetas VI lend uusi õpetajaid. Siseturvalisuse teemad on lisatud ka Kaitseväe Akadeemia magistriõppe õppekavasse. Õppetöö käigus viiakse läbi ka ühisõppus Sisekaitse Akadeemia magistrantidega. Eesmärk: Operatiivressursside ja operatiivinfo vahetamine 2020. aastal panustasid Naiskodukaitse liikmed kriisiinfotelefoni 1247 töösse kevadel 56 vabatahtlikuga (kokku 626 vahetust, 3635,5 töötundi). Sügisel oli 1247 töösse kaasatud 22 vabatahtlikku. Siseministeerium on alustanud Häirekeskusele vabatahtliku reservi tekitamist. Soovitame seejuures kindlasti tulevikuski ära kasutada ja arvestada juba kogemusega Naiskodukaitse liikmeid. 2020. a on toimunud ka kaitseringkondade staapide ja regionaalsete kriisistaapide tegevuse mõningane samakõlastamine ja struktuuride ühtlustamine, et tagada sujuv üleminek siseturvalisuse kriisist riigikaitselisse kriisi ilma juhtimise ja olukorrateadlikkuse katkestuseta. Covid-19 kriis on kahjuks näidanud, et Eesti riigiasutuste kriisijuhtimisvõime vajab olulist arendamist. Pean oluliseks teha selles osas eraldi kava, kuidas tsiviilkriiside juhtimisvõimet oluliselt tõsta ja teha seda nii, et Vabariigi Valitsus ei peaks kriisi lahendades tegelema rakenduslike küsimustega tänases detailsuses ja mahus. Vabariigi Valitsus peab andma üldised raamid tegutsemiseks ja poliitilised juhised kriisi lahendamiseks, detailsed rakenduslikud küsimused ja üksikmeetmed peaks tuleviku kriiside puhul otsustatama ametnike ja professionaalide poolt käitatud kriisistaapides, nii et Vabariigi Valitsusel jääb sekkumise õigus. Tänane olukord, kus Vabariigi Valitsus peab suure osa oma tööajast kulutama konkreetsete üksikpiirangute arutamisele, ei ole jätkusuutlik ja viitab süsteemsetele puudujääkidele meie riigi kriisihalduse korralduses. 2020. aastal toimusid kohtumised ka mereoperatsioonide juhtimise samakõlastamiseks. ….. Eesmärk: Kriiside lahendamine ja KOVide toetamine 2020. a panustas Covid-19 kriisiga seoses piirijulgeoleku tagamisse 1153 kaitseliitlast. Kokku anti tsiviilstruktuuride toetamiseks, sh sisejulgeoleku asutustele 830 000 näomaski. Väiksemates kogustes väljastati ka muud varustust: ühekordsed mütsid, kindad, kaitseprillid, välivoodid, portatiivsed hapnikujagamise süsteemid. 01.04-27.04.2020 viis Kaitsevägi oma välihaigla Kuressaare haigla juurde (haigla personal 50 inimest, sh 17 ajateenijat). Lisaks osutasid kaitseliitlased PPA-le toetust avaliku korra tagamisel, sh politseipatrullide koosseisus. Lisaks panustati Kaitseväe ja Kaitseliidu poolt Terviseameti kriisistaabi töösse ning eelpool mainitud mahus kriisiinfotelefoni teenindamisse. Kaitseväe kopterid ja droonid osalesid PPA toetuseks piirijulgeoleku tagamisel. Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe kommunikatsioonieksperdid osalesid valitsuse kommunikatsioonibüroo ja Terviseameti kommunikatsiooni planeerimises. Kaitseliidu küberkaitseüksus toetas Siseministeeriumit, valitsuse kommunikatsioonibürood ning Terviseametit. Eesliinile suunatud kaitseväelaste olemasolev väljaõpe ja varustus sobitus suuremate kohandusteta ka antud kriisi lahendamisse. Covid-19 kriisi käigus tuvastati ka mõned koostööd puudutavad õppetunnid 2020. a moodustati Naiskodukaitse põhjal 16 evakuatsioonirühma. Rühma suurus 37 liiget, seega kokku 592 kohta. 2020. a lõpu seisuga on evakuatsioonirühmadesse määratud 476 inimest. Seega on Kaitseliidus välja arendatud arvestatav võimekus, mida oleks otstarbekas Siseministeeriumi valitsemisala poolt kaasata ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisesse. Selleks on vajalik tekitada vastutava asutuse poolt selge tellimus ja koostöö harjutamise kavad, et olemasolevat juba ettevalmistatud vabatahtlikku ressurssi kasutada. Meie ootus on, et 2021. aasta jooksul vastavad plaanid täpsustuvad. Kokku on Kaitseliidu liikmeskonna auditi käigus näidanud valmidust evakuatsioonivõrgustikku kaasumiseks 886 liiget. Selleks, et anda võimalus siseturvalisuse valdkonna asutustele ülevaate omamiseks erinevate kriisiolukordade lahendamiseks saadaoleva ressursi osas, on Kaitseressursside Ameti poolt peetavas tsiviiltoetuse registris loodud planeerimise ja broneerimise võimalus. 2020. a edastati PPA-le andmetöötlusleping ning Päästeametile loodi ligi 30 töötaja kasutajakontod. Olen kindel, et saame 2021. aasta kokkuvõtteid tehes nentida olulist edasiminekut Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi valitsemisalade koostöös. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet Minister Kalle Teras 7170 281 [email protected] VÄLJAVÕTE ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 31.03.2021 Kehtib kuni 31.03.2026 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3 (1) Teabevaldaja: KAITSEMINISTEERIUM Siseministeerium Teie 29.03.2021 nr 9-8/30-1 [email protected] Meie 20.04.2021 nr 10.1-1/21/1183 Mereseiresüsteemi lisafunktsionaalsused Kinnitame, et alljärgnevad memorandumis kajastatud mereseiresüsteemi lisafunktsionaalsused kajastavad Kaitseministeeriumi mereseiresüsteemide arendamise vajadusi: …. Juhul, kui see nimekiri on prioriteetide järjekorras, siis Kaitseministeeriumi prioriteet nr 3 on ….. Juhul, kui kõik loetletud lisafunktsionaalsused ehitatakse välja tervipaketina, siis ei oma prioriteetide järjekord tähtsust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Oidsalu Kaitseplaneerimise asekantsler Kalle Teras 7170 281 [email protected]