Arvamus

Justiitsministeerium Teie 02.03.2022 nr 8-1/1624 [email protected] Meie 23.03.2022 nr 10-3/40 Arvamus kohtute seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Tänan võimaluse eest esitada arvamus kohtute seaduse (KS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Tallinna Ringkonnakohtul on seoses eelnõu tekstiga järgmised märkused ja ettepanekud. I Kohtute seaduse muutmine Maakohtutes osakondade loomine Eelnõus kavandatult luuakse esimese astme kohtus osakonnad, sh vähemalt üks tsiviilosakond, vajadusel mitu tsiviilvaldkonna osakonda (miinimum 6 liiget). Kohtunike arvu osakonnas määrab kohtu esimees. Osakonna juhataja (kelle ülesanded on sarnased ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesannetega) lisatasu on 15%, kusjuures kohtu esimees võib osakonna juhataja koormust vähendada. Leiame, et ka ringkonnakohtus peaks sarnaselt loodavate maakohtute osakondadega määrama kohtunike arvu kolleegiumides kohtu esimees, vastasel korral pole esimehel võimalik vastutada õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtus. Sellekohase otsuse tegemisel tuleb mõistagi kuulata ära kohtu kohtunike arvamus ja otsust objektiivselt põhjendada. Kui otsuse objektiivsus näib kaheldav (nt kohtu esimees suurendab selle kolleegiumi kohtunike arvu, kus ta ise õigust mõistab), oleks kohtu esimehel võimalik esitada oma argumendid ja võimalik küsida KHN-i arvamust. Eelnõust jääb selgusetuks, miks peaks 16-liikmelise kolleegiumi esimehe, kellel on eelnõu kohaselt veel tagasisidestamise kohustus, lisatasu olema sama suur kui maakohtu 6-liikmelise osakonna juhataja lisatasu. Kolleegiumi esimehe ja osakonna esimehe koormuse vähendamisel peaksid kehtima samasugused tingimused. Teadaolevalt mitmed kohtunikud ei toeta üksuste juhtide koormuse vähendamist (see toob kaasa teiste kohtunike koormuse suurenemise). Eelneva osas vajab eelnõu seletuskiri täiendavaid selgitusi regulatsiooni põhjendatuse kohta. Aadress: Pärnu mnt 7, 15084, Tallinn; registrikood: 74001943; telefon: 628 2784; faks: 628 2784; e-post: [email protected]. Lisainfo: www.kohus.ee Ringkonnakohtu kohtuniku ajutine jätkamine esimese astme kohtu koosseisus Kohtute seaduse täiendamine §-ga 453 jätab pakutud kujul esimese astme kohtu esimehele liiga suure õiguse otsustada küsimusi, mis puudutavad mitut kohut. Praeguse sõnastuse korral pole välistatud, et üleviidavale kohtunikule jagatakse enne äraminekut suur hulk kohtuasju, mida kohtunik peaks ringkonnakohtunikuna edasi lahendama. KS §-ga 453 peaks kaasnema seaduses sätestatud tingimus, et kui kohtuniku üleviimine ringkonnakohtusse on otsustatud, tuleb talle asjade jagamine viivitamata lõpetada, v.a juhul, kui see ei takista tema esimesel võimalusel üleviimist. Samuti oleks mõistlik, et seadusega seataks menetluslikud tingimused nendele asjadele, mille ringkonnakohtunikuks saanud kohtunik peab lõpuni menetlema (nt võiks olla tingimus, et asi on juba menetlusse võetud ja istungite planeeritud maht ületab nt 6 kuud). Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et esimese astme kohtunik, kes on üle viidud teise astme kohtunikuks, jätkab nende tema menetluses olevate maa- või halduskohtu asjade läbivaatamist, mida ei ole mõistliku menetlusaja tagamiseks jagatud ümber teistele kohtunikele. Eelnõus ei ole mingeid piiranguid sellele, milliseid asju teistele kohtunikele ümber ei jagata. Sellist küsimust ei oleks vaja seaduse tasemel üldse reguleerida, vaid see on töökorralduslik küsimus. Praktikas toimivad kohtunike üleviimisel kohtute esimeeste vahelised kokkulepped, mis arvestavad konkreetse juhtumi asjaoludega. Lisaks soovitame kaaluda suuremasse maakohtusse konkursside väljakuulutamist enne seda, kui vakants tekib, et koha vabanemisel oleks võimalik edukaks osutunu koheselt ametisse nimetada. Miski kehtivas seaduses ei takista sellist töökorralduse muudatust, mis aitaks kohtutel kohtunikkonna suure vahetuse aegadel töö stabiilsust tagada ja vähendaks kohtunike puudumisest tingitud negatiivseid mõjusid menetlusosalistele. Kohtuniku töötamine väljaspool kohut Toetame eelnõuga kavandatud muudatust, et kohtunik saab väljaspool kohut töötamise korral pöörduda kohtusse tagasi ka juhul, kui kohtus sel hetkel vakantsi pole. Arvestades ringkonnakohtute spetsiifikat oleks vajalik ette näha, et ringkonnakohtus on kohtunike arv kohtuniku tagasipöördumise korral ajutiselt suurem, kuni vabastatakse ametist kohtunik asjaomasest kolleegiumist (mitte kohtust tervikuna). Tervitatav on uuendus, mille kohaselt võib kohtuniku riigi ametiasutusse, avalik-õiguslikku ülikooli või juriidilisele tööle rahvusvahelises organisatsioonis üle viia üksnes tähtajaliselt (teised sättes nimetatud ametikohad on samuti tähtajalised). Normi peamine probleem seisneb aga selles, et see ei sätesta konkreetset maksimaalset tähtaega, kui pika ajavahemiku jooksul võib kohtunik enda põhitööst eemal olla. Esmalt ei välista KS § 584 lg 1 esialgse tähtaja pikendamist ega kandideerimist uueks ametiajaks väljaspool kohtusüsteemi. Määratletud ei ole ka see, kui pikaks ajaks võib kohtunik suunduda tööle tähtajalisele ametikohale, mille kestvus ei ole sätestatud seaduses. See toob kaasa olukorra, kus konkreetsel juhul võib kohtunik olla enda põhitööst eemal väga pika ajavahemiku. Roteerumise eesmärgiks on küll kohtunike oskuste ja teadmiste arendamine muudes valdkondades, kuid vältida tuleks seda, et kohtusüsteemi naastes on kohtunik olnud enda põhitööst, s.o õigusemõistmisest, eemal väga pikka aega. See takistab kohtusüsteemi korrapärast tööd ning toimimist. Seetõttu oleks vajalik lisaks konkreetse töö tähtajalisusele kehtestada ka maksimaalne tähtaeg, millise perioodi jooksul võib kohtunik enda põhitööst eemal olla, sh piirata tähtajalise ametikoha pikendamise võimalusi. Erandina võib maksimaalse tähtaja sätestamisest loobuda juhul, kui roteeruv ametikoht asub samuti kohtus. Lisaks aitaks see tagada, et võimalikult palju kohtunikke saaks 2 roteeruda ning samaaegselt ei kannataks kohtu töökoormus. Samuti võimaldaks see paremini reguleerida kohtus töötavate kohtunike arvu nii roteerumise ajal kui ka peale seda. Rakendussätete kohaselt kehtib uus, samale ametikohale tagasipöördumist võimaldav regulatsioon ka hetkel eemalolevatele kohtunikele (KS § 1375). Maksimaalse tööst eemaloleku tähtaja sätestamisel tuleks rakendussätteid täiendada selliselt, et need kehtivad üksnes nendele kohtunikele, kes roteeruvad pärast regulatsiooni kehtestamist. Lisaks teeme ettepaneku kohaldada sama regulatsiooni ka pikaajalisele lapsehoolduspuhkusele siirdumise korral. Tagasiside andmine maa- või halduskohtu kohtuniku töö kvaliteedile Eelnõus kavandatud KS § 242 lg 2 p 3 kohaselt korraldab kolleegiumi esimees ringkonnakohtu kolleegiumilt tagasiside andmise maa- või halduskohtu kohtuniku töö kvaliteedile kas enda või vastava kohtuniku või vastava või kõrgema kohtu esimehe algatusel. Seletuskirjas on märgitud, et kohtunike 2011. aasta täiskogul heaks kiidetud kohtunikule tagasiside andmise metoodika ei ole praktikas kasutust leidnud ning vestlusi kohtunikega selle alusel läbi ei viida. Arusaadavalt soovitakse plaanitava regulatsiooniga seda praktikat muuta. Samas ei ole kehtestatavas regulatsioonis märgitud, millal täpsemalt tuleb esimese astme kohtunikule tagasisidet anda (kas nt juhul, kui kohtuniku tegevuses esinevad süsteemsed menetluslikud vead või olulised puudujäägid menetluse juhtimisel, kuid need ei anna alust distsiplinaarmenetluse algatamiseks), vaid see on jäetud eelkõige ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe otsustada, kuigi ettepanekuid selleks saavad teha ka kohtute esimehed ning kohtunik ise. Samuti ei ole üheselt arusaadav, kas juhul kui kolleegiumi esimehele ettepanek tehakse, peab ta igal juhul tagasiside andmise korraldama või võib kolleegiumi esimees kaaluda, kas puudused, millele ettepanekus viidatakse, on piisavad, et tuua kaasa tagasiside andmise vajadus. Eelnevalt kirjeldatu puhul on oluline pöörata tähelepanu sellele, et tagasiside andmise süsteemi kehtestamisel ei langeks kogu esimese astme kohtunike juhendamise ja töö korraldamise koormus ringkonnakohtu kolleegiumi esimehele ja seeläbi laiemalt ringkonnakohtule. Konkreetse esimese astme kohtu kohtunike töö korraldamise, sh kvaliteedi tagamise eest on esmajoones vastutav alama astme kohtu esimees (KS § 12 lg 3 p 1 ning § 20 lg 1). Ülesanded ja vastutus oma pädevuse piires on ka noorkohtuniku mentoril ja Riigikohtu koolitusosakonnal. Lisaks on kohtunikel endil seadusest tulenev kohustus ennast pidevalt täiendada (KS § 44 lg 5). Kohtute siseveebis on loodud eraldi keskkond, mille kaudu saab kohtunikku anonüümselt teavitada tema koolitusvajaduse olemasolust. Lisaks tuleks piiritleda, milliseid aspekte antav tagasiside peaks hõlmama (nt eelmenetluse toimetamise, tõendite kogumise vajaduse jms seonduvaid (süsteemseid) probleeme). Vältida tuleks tagasiside andmist materiaalõiguslike probleemide lahendamist ning seaduse tõlgendamist puudutavas osas – seda teeb ringkonnakohus apellatsioonimenetluse raames. Regulatsiooni kehtestamisel on oluline tagada ka see, et tagasiside andmisest ei kujuneks üksnes täiendava töökoormuse kasv ringkonnakohtule (tagasiside koostamine, esimese astme kohtuniku lahendite ülevaatamine jms), vaid see aitaks reaalselt parandada – juhul kui esinevad puudujäägid kohtuniku töös – alama astme kohtunike töö kvaliteeti. Tagasisidet ei peaks andma üksnes vastava regulatsiooni olemasolu tõttu, vaid selleks, et (süsteemseid) puudujääke kõrvaldada. Kui esimese astme kohtunik, kellele tagasisidet antakse, sellega ei arvesta ning ringkonnakohtu soovitusi arvesse ei võta, puudub mõistlik vajadus tagasiside andmise regulatsiooni kehtestamiseks. Kuivõrd kohtunik on õigusemõistmisel ning enda töö korraldamisel sõltumatu, puuduvad ka õiguslikud võimalused teha antava tagasiside järgimist 3 kohtunikule kohustuslikuks või sätestada seaduse tasandil täiendavaid juriidilisi tagajärgi, mida tagasiside järgimata jätmine võiks kaasa tuua. Seetõttu on regulatsiooni kehtestamine ning sellega taotletava eesmärgi saavutamine mõnevõrra kaheldav. Kohtunikel, kellel on huvi ringkonnakohtult tagasiside saamise vastu, saavad seda võimalust kasutada ka praegu. Nii on nt ringkonnakohtu halduskolleegium andnud vestlusel esimese astme kohtunikuga talle huvi korral tagasisidet ka ilma vastava regulatsioonita. Menetlusosaliselt saadud tagasiside analüüsimine ning selle alusel kohtunikele tagasiside andmine on eeskätt konkreetse kohtu esimehe ülesanne ega eelda ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe poolt tagasiside andmist. Vajadusel on sellisel juhul võimalik küsida arvamust ka ringkonnakohtult. Tagasiside andmine peaks toimuma selliselt, et see ei kahjusta kohtuniku sõltumatust, s.o eeskätt vabatahtlikkuse ja kokkuleppe alusel, vastasel korral ei täida see oma eesmärki. Sunniviisiline tagasiside annab võimaluse survestada kohtunikku muutma oma seisukohti seaduse kohaldamisel ja on seetõttu suure tõenäosusega põhiseadusevastane. Eestkosteosakonna loomine Pärnu Maakohtusse eestkosteosakonna loomise vajaduse kohta olukorras, kus kohtuasjade kohtualluvust ei muudeta, peaks seletuskirjas sisalduma täpsemad ja selgemad põhjendused. Kohtuteenistuja üleviimine KS § 8 täiendamine lg-ga 4 – kavandatud sättes kasutatakse terminit „üleviimine“, mis tähendab avaliku teenistuse seaduse kohaselt midagi muud kui ametniku ühe asutuse teenistusest lahkumist ja teise asutuse teenistujaks nimetamist. Vajab täpsustamist, mida eelnõus mõeldakse. Kohtujuristide järelkasvukava Järelkasvukavasse valitud kohtujurist täidab ajutiselt ametiülesandeid väljaspool kohut, kuhu ta ametisse nimetati, ja seda vähemalt kuue kuu vältel. Samas on kohtujuristil menetlusgrupis oluline roll kohtuasjade menetlemiseks ettevalmistamisel ja menetlemisel. Järelkasvukavas osalemine mõjutab seega menetlusgrupi töökorraldust ja -jõudlust, sest kohtujurist ei täida selles menetlusgrupis ametiülesandeid vähemalt kuue kuu jooksul. Kuigi ametiülesandeid täidetakse mujal, jätkab palga maksmist kohus, kuhu kohtujurist ametisse nimetati. Seega võib tekkida olukord, kus ühelt poolt ei ole menetlusgrupis kohtujuristi, kes tööülesandeid täidaks, ja teiselt poolt ei ole vahendeid asenduskoha loomiseks. Samas ei tohiks kohtujuristide arendamine kohtu tööd oluliselt mõjutada. Seega peaks enne muudatuse vastuvõtmist olema selge, kuidas korraldatakse nende menetlusgruppide töökorraldus, mille kohtujurist osaleb järelkasvukavas (kas lahkuva kohtujuristi asemel tuleb uus kohtujurist; kas menetlusgruppide siseselt vahetatakse kohtujuriste, sh kas jagamises saavad osaleda ka kavas mitteosalevad kohtujuristid jms). Eelnõu ega seletuskiri eelnevat täpsemalt ei käsitle. Eelnõu seletuskirjast võib järeldada, et järelkasvukava on seotud nende kohtujuristide arendamisega, kes soovivad saada kohtunikuks. Seletuskirja järgi aitaks selline programm hoida suure potentsiaaliga inimesi kohtusüsteemis ja toetada neid kohtunikuks saamisel. Seletuskirjas on viidatud ka vajakajäämistele kohtunikuks kandideerimisel, milleks vajalike teadmiste omandamist programmis osalemine toetab, ning kohtunike põlvkonnavahetusele. Ka programmi nimi osutab vajadusele arendada eelkõige neid kohtujuriste, kelles on potentsiaali saada kohtunikuks. Sellest tulenevalt peaks programm olema avatud vaid kohtujuristidele, kes on juba sooritanud kohtunikueksami, ja kohtujuristidele, kes on KS § 66 lg 6 alusel kohtunikueksami sooritamisest vabastatud. Kui kohtujurist ei ole võimeline sooritama edukalt 4 kohtunikueksamit või ei ole sellest vabastatud põhjusel, et tema senise ameti- või töökoha keerukus ei vasta kohtuniku ametikoha keerukusele ja vastutusele, ei ole tema osalemine järelkasvukavas kooskõlas selle eesmärgiga. Eelnõus ja seletuskirjas tuleks seega täpsemalt käsitleda seda, missugustele kohtujuristidele on kava mõeldud. Ühtlasi tuleb nende kohtujuristide arendamiseks, kes ei soovi kohtunikuks kandideerida, näha ette muud arenguvõimalused. Järelkasvukava eesmärk on toetada kohtujuriste teadmiste ja oskuste omandamisel, mis on vajalikud kohtunikukohale kandideerimisel. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, missuguste teadmiste ja oskuste omandamist järelkasvukavas osalemisel toetatakse ja mis vormis (spetsiifilised koolitused, mentorlus uues kohtus vms). Järelkasvukava ei tohiks kujuneda pelgalt n-ö eritingimustel roteerumiseks. Järelkasvukava loomisega soovitakse luua võimalusi motiveeritud ja suure potentsiaaliga inimeste kohtusüsteemis jätkamiseks. Eelnõu järgi osaleb kavas kuni 10 kohtujuristi ning kavas nimetatud ülesandeid täidetakse vähemalt kuus kuud aastas. Selleks, et programm töötaks pikas perspektiivis ja pakuks arenemisvõimalusi ka tulevikus, peaks seda korraldama teatava regulaarsusega, mitte üksnes ühe korra. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, missuguse regulaarsusega valitakse kohtujuriste järelkasvukavasse. Kohtunike terviseseisundi tõttu ametist vabastamine Eelnõust on põhjendamatult välja jäetud sätted, mis on vajalikud kohtuniku terviseseisundi hindamiseks ja tema sellel alusel ametist vabastamisega seonduvad protseduurid ja tagatised. II Menetlusseaduste muutmine Kohtuasja ringkonnakohtu kolleegiumi kogu koosseisule lahendada andmine Eelnõuga kavandatakse täiendada halduskohtumenetluse seadustikku ja tsiviilkohtumenetluse seadustikku sätetega, mis võimaldavad lahendada ringkonnakohtus kaebusi kolleegiumi kogu koosseisus. Leiame, et kohtuasja ringkonnakohtu kolleegiumi kogu koosseisule lahendada andmine võib olla põhjendatud juhul, kui kohtupraktika ühtlustamise ja edasiarendamise funktsiooni ei saa täita Riigikohus (kelle põhiülesanne see on). Seaduse tekstis vajaks täpsustamist kogu koosseisu lahendi seisukohtade siduvus järgmiste asjade jaoks. Tagatise tagastamine Tagatise tagastamise osas nõustume kohtu selgitamiskohustusega, kuid tagatise tagastamist kohtu omal algatusel ei toeta. Alternatiivselt võib sätestada seaduses tähtaja, mille jooksul saab tagastamist nõuda (v.a need tagatised, mille arvel saab nõuda täitmist, menetluskulude ja hagi tagamise tagatis). Riigi õigusabi tasu taotluse menetlemine Toetame riigi õigusabi tasu taotluse lahendamise regulatsiooni täpsustamist. Ringkonnakohtus peaks saama tasu osas otsustada koosseisu liige üksi. Tasutaotluse täies ulatuses rahuldamise korral võiks olla õigus lahendada see resolutsioonmäärusega (pealdisega taotlusel või digitaalallkirja konteineris või kandega KIS-is). Seaduses on vaja täpsustada, et maakohtule koos määruskaebusega esitatud taotluse lahendab maakohus, kes määruskaebust esmalt menetleb. 5 III Kokkuvõte Palume arvestada, et eelnõu toob kaasa ringkonnakohtu kohtunike koormuse kasvu, pakkumata mehhanisme selle tasandamiseks. Kui ringkonnakohtu koosseisu ei suurendata, hakkab see veelgi enam kahjustama menetlusosaliste õigust saada apellatsioonimenetluses lahend mõistliku aja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Villem Lapimaa kohtu esimees 6