Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse lõigu rajatiste ehitamiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ja eelhinnangu edastamine seisukoha andmiseks

Lisa 3: Jaotusnimekiri dokumendi „Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse lõigu rajatiste ehitamiseks keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse edastamine seisukoha andmiseks“ juurde Adressaadid: 1. Kuusalu Vallavalitsus, [email protected] 2. Kadrina Vallavalitsus, [email protected] 3. Keskkonnaamet, [email protected] 4. Kaitseministeerium, [email protected] 5. Riigimetsa majandamise keskus, [email protected] Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 21.02.2019 Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Versioon 4 Kuupäev 21.02.2019 Koostanud: Eike Riis (KMH litsents KMH0154), Raimo Pajula, Marju Kaivapalu Projekti nr 2017-0055-02 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................... 7 2.1. Tegevuse iseloom ja maht ..................................................................................... 7 2.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................. 7 2.3. Käsitletav tasand ja kaetav periood ...................................................................... 12 2.4. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ............................................................... 12 2.4.1. Riigikaitse arengukava 2017–2026 ....................................................................... 12 2.4.2. Harju maakonnaplaneering 2030+ ....................................................................... 12 2.4.3. Lääne-Viru maakonnaplaneeringud ....................................................................... 13 2.4.4. Üldplaneeringud ................................................................................................. 14 2.4.5. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering .................................................................. 15 2.5. Ressursside kasutamine ...................................................................................... 15 2.6. Tegevuse energiakasutus .................................................................................... 16 2.7. Tegevusega kaasnevad tegurid ja ulatus ............................................................... 16 2.8. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine .................................................................. 16 2.9. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................. 17 2.10. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht .................... 17 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .................... 18 3.1. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ........... 18 3.2. Ruumi ja otstarbe muutused................................................................................ 19 3.3. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 20 3.3.1. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala .......................................................................... 20 3.3.2. Ohepalu looduskaitseala...................................................................................... 21 3.3.3. Valgejõe hoiuala ................................................................................................ 22 3.3.4. Kaitstavad liigid ................................................................................................. 22 3.3.5. Hinnang võimalikule mõjule ................................................................................. 22 3.4. Looduskeskkond ................................................................................................ 27 3.4.1. Elusloodus ......................................................................................................... 27 3.4.2. Eluta keskkond .................................................................................................. 28 3.5. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega paigad ..................................... 30 3.6. Eeldatava mõjuala ulatus .................................................................................... 31 4. NATURA EELHINNANG ..................................................................................... 32 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 32 4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus ........................................................... 32 4.2.1. Põhja-Kõrvemaa loodusala .................................................................................. 32 4.2.2. Põhja-Kõrvemaa linnuala .................................................................................... 32 4.2.3. Ohepalu loodusala .............................................................................................. 33 4.2.4. Ohepalu linnuala ................................................................................................ 33 4.2.5. Valgejõe loodusala ............................................................................................. 33 4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine .......................................................... 33 4.3.1. Mõju Põhja-Kõrvemaa loodusalale ........................................................................ 33 4.3.2. Mõju Põhja-Kõrvemaa linnualale .......................................................................... 38 4.3.3. Mõju Ohepalu loodusalale .................................................................................... 41 4.3.4. Mõju Ohepalu linnualale ...................................................................................... 43 4.3.5. Mõju Valgejõe loodusalale ................................................................................... 44 4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 44 5. HINNANG MÕJU OLULISUSELE ........................................................................ 46 3 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 5.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju ................................................................................................................ 46 5.2. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond ........................................................................................................ 47 6. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE ................................................................ 49 7. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 53 Lisa 1. Kavantavate tegevuste asukohaskeem Lisa 2. KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI OHUALA PIIRITÄHISTUSE, RMK MATKARAJA JA VAATETORNI EHITUSPROJEKT. TÖÖPROJEKT 4 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 1. Sissejuhatus Eelhindamise eesmärk on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju. Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale teavet keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajalikkuse osas Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatavate maa-ala piiritähistuse ning RMK matkaradade ehitusprojektile. KMH eelhindamisel käsitletakse teemasid vastavalt projekti eesmärgile, st keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava maa-ala (keskpolügooni laiendatud ohuala) nõuetekohase piiritähistuse rajamine, ohualas paikneva Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi ka: RMK) matkaraja ja jalgrattaraja asukoha osaline muutmine (radade laiendatud ohualas paikneva osa viimine ohualast välja) ja matkaraja taristu osaline rekonstrueerimine uues asukohas, ning RMK vaatetorni (Venemäe vaatetorni) kunagisse asukohta uue vaatetorni püstitamine. Tegemist ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punktis 311 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusega. 13.07.2017 jõustus KeHJS-e uus redaktsioon, mille § 3 lõiked 2 ja 3 annavad võimaluse erandi tegemiseks riigi julgeoleku tagamiseks kavandatava tegevuse korral, kui see on kavandatava tegevuse ainus eesmärk. Sel juhul võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. KeHJS-e § 3 lõike 2 kohaselt ei kehti erand Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärki mõjutada võivate tegevuste korral. Lähtudes KeHJS-e § 6 lõike 2 punktist 22 ja koostöös Keskkonnaametiga kui projekti võimalikus mõjualas asuvate kaitstavate loodusobjektide valitsejaga, tuleb ehitusprojekti menetlusel kaaluda KMH vajalikkust. KMH vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud käesolev eelhinnang, mis annab ülevaate ehitusprojekti elluviimisega kaasneda võivatest keskkonnamõjudest. Kavandatava tegevuse KMH üle otsustamisel peab otsustaja enne otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt1, esitades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Kuna antud juhul kavandatakse tegevust kaitstavatel aladel, siis vastavalt KeHJS-e § 11 lõikele 10 tuleb lisaks seisukoha küsimisele kaitseala valitsejale (Keskkonnaametile) esitada kooskõlastamiseks KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu (kui KMH-d ei algatada). Keskkonnaameti puhul saab seisukoha küsimise ja kooskõlastamise taotlemise ühildada. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)2 §-st 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“3. Eelhinnangu koostamisel järgiti juhendeid „Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“4, „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“5, „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“6 ja „Keskkonnamõju hindamise menetluseläbiviimise juhend“7. Kavandatavast tegevusest huvitatud isik ja käesoleva KMH eelhinnangu tellija on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Ehitusprojekti menetluse korraldaja ja otsustaja on Tehnilise Järelevalve Amet. 1 Vt KeHJS-e § 23 2 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 3 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 4 Koostaja: Riin Kutsar, Tallinn 2015: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf 5 Koostaja Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tallinn 2016 6 www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 7 www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_3.pdf 5 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Käesoleva eelhinnangu koostasid KMH juhtekspert Eike Riis (KMH litsents KMH0154; bioloog, MSc) konsultant Raimo Pajula (geoökoloogia; MSc) ja keskkonnaspetsialist Marju Kaivapalu (keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia, MSc). 6 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 2. Kavandatav tegevus 2.1. Tegevuse iseloom ja maht Projekti eesmärk on Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala välispiiri nõuetekohane tähistamine, RMK matkaraja rekonstrueerimine, RMK vaatetorni püstitamine kunagise Venemäe vaatetorni asukohale. Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolne osa paikneb praktiliselt kogu ulatuses Ohepalu looduskaitseala (KLO1000230) territooriumil, läänepoolne ohuala ja projekteeritavad RMK rajatised paiknevad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala (KLO1000598) territooriumil. Projekti on vajalik tähistamaks looduses väljaspool Kaitseväe keskpolügooni harjutusvälja alaliselt riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava metsaala (Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala) välispiir8. Olemasolev RMK matkarada ja jalgrattarada, mis läbivad laiendatud ohuala, on osa RMK Oandu-Ikla matkateest. Projektiga käsitletakse ümberjuhitavat (ohualast välja viidavat) jalgrattateelõiku pikkusega ca 3,4 km ning ümberjuhitavat matkarajalõiku pikkusega ca 10,4 km. Olemasolevat ohualasse jäävat matkaraja lõiku ei likvideerita, ent selle kasutusele seatakse piirangud tulenevalt keskpolügooni laiendatud ohualade kasutusaegadest (laiendatud ohualade kasutusajal ei ole lubatud rada kasutada). Projektiga lahendatakse järgmised küsimused: • väljaspool harjutusvälja alaliselt riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava metsaala piiritähistuse asukoha määramine ja tähistusviisi täpsustamine; • väljaspool harjutusvälja alaliselt riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatavaid metsaalasid läbiva RMK Oandu-Ikla matkateele, Oandu-Ikla matkatee jalgrattarajale ning matkateega seotud RMK vaatetornile alternatiivsete asukohtade määramine; • RMK vaatetorni tüüpprojekti sidumine maastikuga; • muude esile kerkivate teemade käsitlemine ja lahenduse leidmine. 2.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus Projektiga kavandatakse järgmised tegevused: • Projekteeritava ohuala piiritähistuse asukoht on ohuala välispiiril. Lähtuvalt Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammis toodust tuleb keskpolügooni piiridest väljuv ohuala maastikul tähistada vähemalt 4 meetri laiuse piirisihiga. • RMK matkateede (matkatee ja rattatee) rajamine. Keskpolügooni laiendatud ohualade asukohad ning neist tulenev ohuala välispiiri tähistuse asukoha eelvalik (arvestuslik ohuala piir) on teostatud tellija poolt tulenevalt keskpolügoonil läbiviidavate tegevuste ohutsoonide (ohukoonuste) ulatusest. Matkaradade asukoha eelvalik on projekteerimiseelselt teostatud Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt ning täpsustatud välitööde käigus mais 2017. a. Vaatetorn püstitatakse kunagise vaatetorni asukohas nn Venemäe künkal, kus on säilinud varasema Venemäe vaatetorni vundamendiosa. Projekti koostamisel tehakse koostööd RMK-ga ja Keskkonnaametiga. Projekteeritava vaatetorni ja matkaraja asukohad on näidatud tööprojekti joonisel 64...79. 8 Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korraldus nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“ 7 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Laiendatud ohuala välispiirile rajatakse kogu ulatuses piirisiht, millelt eemaldatakse (raiutakse) puittaimestik. Piirisiht peab olema nõuetekohaselt9 tähistatud, et hoiatada avalikkust ja takistada pääsu ohualale. Sihile paigaldatakse piiritähised selliselt, et iga tähise juurest on eelmine ja järgmine tähis nähtav: metsastel aladel tihedamalt (kuni 25 m vahekaugusega) ja avatud maastikul hõredamalt. Piiritähiste maksimaalne vahemaa (ka avatud maastikel) ei tohi olla suurem kui 50 m. Igale teisele ohuala piiripostile paigaldatakse hoiatussildid vastavalt Kaitseväe ohutuseeskirjadele ja -juhenditele. Ohualale suubuvad teed varustatakse tõkkepuuga. Tõkkepuu lähedusse paigaldatakse puidust või metallist infotahvel ja lipumast keskpolügoonil toimuvast tegevusest märku andmiseks. Matka- ja jalgrattaraja lõigud, mis käesolevalt läbivad Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala, sh Paukjärve loodusrada ja Jussi loodusrada, jäävad neil ajaperioodidel, mil ohuala on suletud, kasutusest välja, ning pideva kasutusvõimaluse ja ümbritsevate rajalõikude sidususe tagamiseks on ette nähtud kasutusele võtta uus alternatiivne, ohualast väljaspool paiknev raja asukoht. Info ohualasse jäävate matkateelõikude sulgemise kohta tuleb anda vastavatel infotahvlitel ohualasse sisenemise punktides. Rutka mägede matkarada ei suleta. Piiritähistus kulgeb mööda matkaraja serva. Perspektiivse uue matkaraja- ning jalgrattarajalõigu asukoht on toodud tööprojekti joonistel 64...79. Suurem osa uuest alternatiivsest matkateest ning kogu jalgrattarada kulgeb mööda olemasolevaid sõiduteid, mille rekonstrueerimist ei projekteerita (rajad on valdaja hinnangul olemasoleval kujul piisavas kasutuskorras). Osa matkarajast kulgeb mööda olemasolevaid sobivas kasutuskorras metsasihte või maastikule sissekäidud radasid. Liigniiskel alal toimub olemas- ja kasutusel olevale teetrassile laudtee paigaldamine. Laudtee kogupikkus on 681 m. Käesolevas eelhinnangus käsitletakse ohuala piiritähistuse kahte alternatiivset asukohta. Alternatiiv I Arvutuslik ohuala vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 352 (vt Joonis 1). Vabariigi Valitsuse korralduses on toodud ohualade koond, mis annab piirid, mille sisse kõik arvutuslikud ohualad peavad mahtuma, kuid ei arvesta looduslikke tingimusi. Arvutuslik ohuala piiri ning ohuala piiritähistuse trajektoori pikkus läänepoolsel ohuala piiril on 34 848 m ning idapoolsel lõigul 13 957 m. Alternatiiv II Alternatiivi, mille puhul on lähtekohaks looduslikud orientiirid ja eesmärk on vähendada maksimaalselt uusi rajatavaid sihte. Ohuala piiri täpsustamine toimub selliselt, et ohuala piir oleks maastikul liikuja jaoks võimalikult arusaadav ning võimalusel oleks ära kasutatud olemasolevad, piiritähise paigaldamist oluliselt lihtsustavad ning piiritähise kulgemise loetavust parandavad looduslikud struktuurid: kraavid, avatud koridorid, metsasihid, teed. Lõikudel, kus arvestuslik ohuala piir kulgeb olemasolevate teede, metsasihtide või teiste eelnimetatud struktuuride läheduses, on projektiga määratud uus, korrigeeritud ohuala piiri trajektoor, mis kulgeb piki nimetatud struktuure. Samas on arvestatud ka, et korrigeeritud piiri täpsustamisel looduslike struktuuride järgi ei toimuks olulist laiendatud ohuala piiri pikenemist võrreldes arvestuslikuga, samuti laiendatud ohuala olulist suurenemist ega sellest tulenevat loodusmaastiku vaba kasutuse põhjendamatut piiramist. Korrigeeritud ohuala piiri ning ohuala piiritähistuse trajektoori pikkus läänepoolsel ohuala piiril on 37 800 m ning idapoolsel lõigul 13 100 m. 9 Kaitseväe juhataja 15.08.2017 käskkirjaga nr 183 kinnitatud „Harjutusväljadele ja väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised nõuded“ Kaitseministri 28.12.2010 määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ 8 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Laiendatud ohuala arvestuslik piir (alternatiiv I) ning korrigeeritud piiritähistuse kontuur (alternatiiv II) on toodud joonisel 2. Joonis 1. Alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatavad metsaalad. Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korralduse nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“ lisa 9 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Matkarada ületab kaht maaparanduskraavi, millele on ette nähtud paigaldada lihtsad puust purded. Ohuala piirisihi rajamiseks tuleb I alternatiivi korral raietöid teha kuni 40,6 km pikkusel piirilõigul. Seega kaasneb ohuala 4 m laiuse piirisihi rajamisega metsa raie (trassiraie10) kuni 16,2 ha suurusel alal. II alternatiivi korral on piiritähistus paigutatud suuremas osas lõikudes olemasolevate teesihtide äärde ning kasutatakse olemasolevaid metsasihte ning muid joonobjekte, mistõttu on raiutav pind oluliselt väiksem. Põhikaardi järgi läbib II alternatiivi korral piirisiht metsamaastikke 41,9 km kogupikkusel kuid paikneb suuremas osas teede ääres ja metsasihtidel, kus ligikaudu pool vajalikust sihi laiusest jääb teesihile ning reeglina pole tarvis teesihti laiendada rohkem kui 2 m võrra. Juhul kui piirisiht kulgeb piki teed või matkarada ning selle äärde jääb kaitstav metsaelupaik tuleb vältida täiendavat raiet teesihi ääres ning piirduda alusmetsa või üksikpuude raiega piiritähiste juures kui see on vajalik nende nähtavaks tagamiseks. Samuti tuleb raieid vältida ja piirduda alusmetsa raiega paikades, kus siht kulgeb jõgede veekaitsevööndis. Tööprojekti kohaselt tuleb raietöid teostada kokku 14,4 ha suurusel alal. Suurem osa matkateest ja kogu jalgrattatee paikneb olemasoleval pinnaskattega (sõidu)teel, mis rekonstrueerimist ei vaja. Valdav osa metsas/rabamaastikul olevast matkateest on samuti olemasolev sissekäidud teerada, mis on raja valdaja hinnangul olemasoleval kujul sobivas kasutuskorras. Osa ümberjuhitavast maastikurajast paikneb liigniiskel rabamaastikul ning vajab liikumise hõlbustamiseks ning rabapuhmastiku kaitseks katendit laudtee näol. Olemasolevat ohualasse jäävat matkaraja lõiku ei likvideerita, ent selle kasutusele seatakse piirangud tulenevalt keskpolügooni laiendatud ohualade kasutusaegadest (laiendatud ohualade kasutusajal ei ole lubatud rada kasutada). RMK vaatetorn on kavandatud kunagise Venemäe vaatetorni asukohale nn Venemäe künkal (katastriüksus 14001:003:0162), kus on säilinud varasema Venemäe vaatetorni vundamendiosa (vt II osa Venemäe vaatetorni projekt. Ehitusprojekt). Ligipääs torni asukohale on väga hea. 10 Matkateede ja piirisihi rajamise korral ei ole tegemist raadamisega. Vastavalt metsaseaduse § 32 lõikele 1 on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Antud juhul muud maakasutuse otstarvet ette ei nähta ning kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt metsa majandamisega seotud tegevusi vaadeldaval alal (eriti kaitsealadel). Lähtudes metsaseaduse § 28 lg 4 punktist 4 on antud juhul nii piirisihi kui ka matkaradade rajamisel tegemist trassiraiega (mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit). 10 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Joonis 2. Kavandatavate tegevuste asukohaskeem (vt täpsemalt Lisa 1). 11 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 2.3. Käsitletav tasand ja kaetav periood Koostatava projekteerimisdokumendi tasand on ehitusprojekt. Projekti elluviimise periood (ehitusperiood) ei ole eelhinnangu koostajale teada, kuid eeldatavalt (arvestades tööde mahtu) ei ole see pikaajaline. Rajatiste hilisem kasutamise aeg ei ole piiritletud kindla perioodiga, millest tulenevalt on kasutusperiood määratlemata. 2.4. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega 2.4.1. Riigikaitse arengukava 2017–202611 „Riigikaitse arengukava 2017-2026“ on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.06.2017 korraldusega nr 193. Dokumendi eesmärk on ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada ühiskonna sidusust ning tagada valmisolek seista vastu infosõjale. Sõjalise kaitse arendamiseks on arengukava elluviimise ajal ette nähtud tegevusi, et suurendada sõjaaja struktuuri koosseisu, luua küberväejuhatus, tõsta ajateenistuse läbinud isikute osakaalu, suurendada soomusmanöövervõimet, arendada täielikult välja kaks brigaadi ja tugevdada maakaitset. Eesmärkide saavutamist toetab riigi eelarvestrateegia 2018-2021, mis julgeoleku ja riigikaitse arendamisel näeb ette NATO liitlaste jaoks olulise ja Eesti jaoks vajalike sõjalise kaitse võimete arendamist. Arengukava üldeesmärk on seotud julgeolekuohtude maandamisega ning seeläbi ka keskkonnahoiu ja kliima parema kaitse tagamisega. Ühtlasi soovitakse tagada paremat valmisolekut olukordadeks, mis võivad negatiivselt mõjutada looduskeskkonda. Sõjalise kaitsega seonduvalt võib küll ette näha teatud piirkondades väljaõppe- ja harjutusalade kasutuselevõtmisel mõju looduskeskkonnale ning nende aladega piirnevatele elukeskkondadele, kuid selline mõju on piiratud. Ühtlasi planeeritakse mõjude vallas keskkonnaalaste riskide maandamiseks vajalikke meetmeid. Tasakaalustatud regionaalareng toetab laiapindse riigikaitse arendamist. Teatud riigikaitseliste objektide paiknemisel ja tegevuste toimumisel erinevates Eesti osades on vähemalt eelduslikult kaudne positiivne mõju riigi regionaalarengule. Kavandatav tegevus on kooskõlas „Riigikaitse arengukava 2017-2026“ eesmärkidega. 2.4.2. Harju maakonnaplaneering 2030+12 Riigihalduse minister kehtestas Harju maakonnaplaneeringu 2030+ 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/78.. MP on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. MP peamine eesmärk on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamisel, tuues samas tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused Harju maakonnas. Harju MP ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule aasta 2030 ja edasi. MP käsitleb kaitseväe harjutusväljade arendamise vajalikkust. Olemasolev keskpolügoon on suhteliselt kitsas (kitsaimas kohas ca 3,5 km lai) ning ligi poole alast moodustavad sood ja liigniisked alad, mis seavad selle kasutamisele piirangud. Täiendavad piirangud tulevad tänaseks keskpolügoonile välja ehitatud teedevõrgust ja olemasolevast sihtmärgialast. Harjutusvälja saab 11 Vabariigi Valitsuse veebileht: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf (4.04.2018) 12 Maavalitsuse veebileht: http://www.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering (7.05.2018) 12 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang selle kitsuse tõttu kasutada ainult jalaväe lahingumasinate ja tankide lasketiiruna, kus kuni kolm masinat teevad kohapealt ühes suunas laskmisi, seega ei saa seal teha mehhaniseeritud pataljoni tasemel väljaõpet. Ligikaudu 12 000 ha suurusel Kaitseväe keskpolügoonil tugevdatud soomusjalaväe pataljoniga lahinglaskmiste tegemiseks on vaja ohualadena kasutusele võtta polügoonist väljaspool asuvad maa- alad, kus väljaõppe käigus on väike tõenäosus metsa kahjustumiseks. Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korralduse nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“ seletuskirja järgi suletakse Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala matkateed ja puhkepaigad külastajatele keskpolügoonil toimuvate laskmiste pärast kuni 90 päeval aastal. Põhja- Kõrvemaa looduskaitseala matkaradade ja puhkepaikade sulgemisest teavitatakse meedia vahendusel, infotahvlitel, piirkonna looduskeskustes, kohalike omavalitsuste, kaitseväe harjutusväljade ja Riigimetsa Majandamise Keskuse veebilehel. Kuna tänasel polügoonil ei ole võimalik soovitud väljaõpet korraldada, andis Vabariigi Valitsus 27.08.2015.a korraldusega nr 352 alalise loa kasutada Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevaid Harju ja Lääne-Viru maakonnas asuvaid metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. MP käsitleb ka riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndi ulatust. Ehitusseadustiku alusel määratakse riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatuseks hajaasustuses kuni 2000 m ja linnades, alevites ning alevikes kuni 300 m. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. 2.4.3. Lääne-Viru maakonnaplaneeringud Kehtivas Lääne-Viru maakonnaplaneeringus (MP) 2010+13 (kehtestatud Lääne-Viru maavanema 29.05.2000 korraldusega nr 134) on sõnastatud Lääne-Viru maakonna arenguvisioon: Pandivere kõrgustikul laiuv ideede ja vete allikas kogu Eestile. Puhas loodus, hea tervis, kõrge haridustase on eesmärgid ja eeldused tulutoova majanduse arendamiseks. Meie tarkus ja ettevõtlikkus peab saama selleks mootoriks, mis teeb ja viib Lääne-Virumaa tooted ja teenused maailmakaardile. Kehtivas MP-s ei käsitleta Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala ja sellega seotud teemasid, kuna teema ei olnud siis aktuaalne. Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“14 on kehtestatud Lääne- Viru maavanema 14.12.2011 korraldusega nr 258. Maakonnaplaneeringu eesmärgiks on Lääne-Viru maakonna rannikuäärse piirkonna arengu põhisuundade ja tingimuste määramine järgnevaks 10 aastaks, olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine ning maa- ja veealade üldiste kasutustingimuste määramine. Nimetatud maakonnaplaneeringuga hõlmatav ala jääb Kaitseväe keskpolügoonit teisele poole Tallinn–Narva maanteed ega oma seost kavandatava tegevusega. Koostamisel olev Lääne-Viru maakonnaplaneering (MP) 2030+15 on algatatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337. MP on menetlemisel. MP koostamise eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades riiklikke ja kohalikke huve ning vajadusi. Lääne-Viru maakonna jaoks on MP koostamisel olulisemateks teemadeks maavarad, sadamad ja logistika, sotsiaalne infrastruktuur ning maakonna toimepiirkonnad, maakondliku tähtsusega taristute asukohad ja nende koridorid. Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu eesmärgid on: • maakasutuse tasakaalustatud ja loodusressursside kestlik kasutamine; • parem integreeritus Harju-Viru (Põhja-Eesti) regionaalsesse toimepiirkonda; 13 Maavaltsuste ülesannete veebileht: http://www.maavalitsus.ee/82 (vaadatud 22.02.2018) 14 Maavaltsuste ülesannete veebileht: http://www.maavalitsus.ee/81 (vaadatud 22.02.2018) 15 Maavaltsuste ülesannete veebileht: http://www.maavalitsus.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030- (vaadatud 22.02.2018) 13 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang • parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga; • toimiv maakondlik teenuskeskuste võrgustik. MP-s on toonitatud, et riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja harjutusalade kasutamisel on oluline koostöös omavalitsustega ning eelkõige teetaristu valdajatega vähendada tegevustega kaasnevaid negatiivseid mõjusid piirkonna elanikele, taristule ja looduskeskkonnale, kui see on võimalik. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Lääne-Viru maakonnaplaneeringutega. 2.4.4. Üldplaneeringud Kuusalu valla üldplaneering (kehtiv)16 2005. aastal ühinesid Kuusalu vald ja Loksa vald. Seega hetkel kehtib Kuusalu valla territooriumil kaks üldplaneeringut: Kuusalu valla üldplaneering, mis on kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 ja Loksa valla üldplaneering, mis on kehtestatud Loksa Vallavolikogu 27.01.2000 määrusega nr 1. Kuusalu valla kehtiv üldplaneering käsitleb arengustrateegia põhisuundi, maa- ja veealade kasutuspõhimõtteid ja kehtivaid piiranguid ning detailplaneeringute koostamist. Loksa valla kehtiva üldplaneeringu eesmärgiks on selgitada piirangud maakasutusele, määrata detailplaneeringut vajavad alad, määrata tehnilise infrastruktuuri rajatiste asukohad, teha ettepanekud valla territooriumi funktsionaalseks tsoneerimiseks, reserveerida ehitusmaid ning käsitleda valla keskkonna seisundit. Kuusalu valla üldplaneering (koostamisel)17 Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2009 otsusega nr 49 algatati Kuusalu valla üldplaneeringu (ÜP) koostamine ning KSH. ÜP koostamise eesmärk on kogu valla territooriumit haarava ühtse ÜP dokumentatsiooni koostamine ja ÜP kooskõlastamine kehtivate seaduste, õigusaktidega ning vallaperspektiivsete arengustrateegiatega (kehtivate ÜP-dega kavandatud arengusuunad ja prioriteedid on tänaseks osaliselt muutunud). ÜP koostamise põhifookus on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe määramine. Anija valla üldplaneering (kehtiv)18 Anija valla üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Anija Vallavolikogu 26.06.2008 otsusega nr 421. ÜP käsitleb valla maakasutustingimusi ja planeeringu elluviimise võimalusi ning annab ülevaate maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa. Anija valla üldplaneering (koostatav) 19 Anija Vallavolikogu 21.08.2015 otsusega algatati Anija valla üldplaneeringu (ÜP) koostamine ning KSH. ÜP käsitleb ruumilise arengu põhimõtteid ning vallas asuvate maa-alade kasutus- ja ehitustingimusi. Kadrina valla üldplaneering20 Kadrina valla üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 31.01.2007 määrusega nr 38. ÜP eesmärgiks on omavalitsuse tasakaalustatud arengu kavandamine pikemaks perioodiks, valla arengusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamine ning maa- ja veealade kasutamise planeerimine. Tapa valla üldplaneering 16 Kuusalu valla veebileht: http://www.kuusalu.ee/kehtivad-uldplaneeringud (9.08.2017) 17 Kuusalu valla veebileht: http://www.kuusalu.ee/koostatav-uldplaneering (9.08.2017) 18 Anija valla veebileht: http://anija.kovtp.ee/uldplaneering (9.08.2017) 19 Anija valla veebileht: http://anija.kovtp.ee/uldplaneering (9.08.2017) 20 Kadrina valla veebileht: http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=393 (9.08.2017) 14 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Tapa valla haldusterritooriumil kehtib Tapa linna generaalplaan, mis on Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud üldplaneeringuna (ÜP).21 Tapa Vallavolikogu 27.12.2017 otsusega nr 1822 algatati Tapa valla ÜP koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Valla ÜP eesmärgiks on üle vaadata Tapa vallas ja Tamsalu vallas (ühinesid 21.10.2017 Tapa vallaks) varem kehtestatud ÜP-d, teemaplaneering ja detailplaneeringud, et tagada nende vastavus ÜP-le. Vajaduse korral teha ettepanekud ÜP-le mittevastava detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ning kehtestatud ÜP või teemaplaneeringu integreerimiseks valla ÜP-sse. Tapa Vallavolikogu 26.01.2017 otsusega nr 200 võetud vastu Tapa valla ÜP menetlusega ei jätkata, see jääb algatatud ÜP töömaterjaliks.23 Nimetatud ÜP käsitles ruumilise arengu põhimõtteid, maa- ja veealade üldiseid kasutamis- ja ehitustingimusi ja planeeringuid. Käsitleti ka riigikaitsemaa ja riigikaitse õppemaa maakasutus- ja ehitustingimusi ning kaitseväe rasketehnika liikumise teid. Kehtivates ÜP-s ei käsitleta Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala ja sellega seotud teemasid, kuna teema ei olnud siis ajakohane. Koostatavate ÜPga vastuolu kavandatav tegevuse osas ei ole. 2.4.5. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Vabariigi Valitsuse 21.07.2016 korraldusega nr 255 „Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu eesmärk on määrata keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, mis on vajalikud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi elluviimiseks. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu koostamisel lähtutakse kaitseministri 22.03.2016 käskkirjaga nr 122 „Arendusprogrammi kinnitamine“ kinnitatud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammist24. Kaitseväe keskpolügooni asukoht määrati 1999. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 25. Planeeringuala paikneb Harjumaal Kuusalu valla territooriumil ning piirneb Harjumaa Anija valla ning Lääne-Virumaa Kadrina ja Tapa vallaga. Planeeringuala suurus on ca 12 000 ha. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamise eesmärgiks on hinnata võimalikke mõjusid keskkonnale, mis võivad kaasneda koostatava eriplaneeringu elluviimisega. Antud projektiga kavandatud Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala täpne piirisiht kantakse ka Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu põhijoonisele. 2.5. Ressursside kasutamine Laiendatud ohuala piiritähistuse kontuuri tähistamiseks rajatakse kogu ulatuses piirisiht, millelt eemaldatakse (raiutakse) puittaimestik. Sihile paigaldatakse piiritähised. Igale teisele ohuala piiripostile paigaldatakse hoiatussildid vastavalt Kaitseväe ohutuseeskirjadele ja juhenditele. Ohualale suubuvad teed varustatakse metallist tõkkepuuga. Tõkkepuu lähedusse paigaldatakse puidust või metallist infotahvel ja lipumast keskpolügoonil toimuvast tegevusest märku andmiseks. 21 Tapa valla veebileht: http://www.tapa.ee/uldplaneering (22.02.2018) 22 Tapa Vallavalitsuse avalik dokumendiregister: http://delta.andmevara.ee/tapa_vald/dokument/2781924 23 Info Tapa abivallavanemalt Riho Tellilt 22.02.2018 telefoni teel. Nimetatud ÜP käsitlus antud peatükis on informatiivne. 24 http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/planeeringud 25 Harju maakonnaplaneering, I etapp. Harju Maavalitsus, 1998. 15 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Ohuala piirisihi rajamiseks tuleb I alternatiivi ja II korral raietöid teha. II alternatiivi korral on piiritähistus paigutatud suuremas osas lõikudes olemasolevate teesihtide äärde ning kasutatakse olemasolevaid metsasihte ning muid joonobjekte, mistõttu on raiutav pind oluliselt väiksem. Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. 2.6. Tegevuse energiakasutus Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid. Täpne energiakasutuseks vajalike ressursside maht selgub ehitusprojekti koostamisel. Projekti realiseerimisel on osade energiaressursside vajadus lühiajaline (s.o ehitusperioodil). 2.7. Tegevusega kaasnevad tegurid ja ulatus Ohuala piirisihtide rajamisega kaasneb puude langetamine ja metsamaterjali väljavedu. Sellega kaasnev müratase on sama, mis esineb tavalistel raietöödel. Ehitamine põhjustab tavaelust kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni. Ehitamise ajal tuleb kinni pidada öistest lubatud müratasemetest. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.26 Virgestusrajatiste maa-alade ehk vaiksete alade (müra I kategooria) puhul on tööstusmüra öine tase 40 dB. Arusaamatuste vältimiseks puhkajate ja piirkonna elanikega ehitustöid öisele ajale mitte kavandada. Kuna täiendav ehitus- kui ka kasutusaegne liikluskoormus on eeldatavalt minimaalne, siis olulist müra- ja vibratsioonitaseme kasvu liiklusest ei ole ette näha. Ehitusaegne müra põhjustab häiringuid piirkonna loomastikule, sh kaitstavatele liikidele. Mõju on suhteliselt väikese ulatusega ning konkreetses paigas lühiajaline. Ehitustööde lõppemisel mürahäiring lakkab. Kaitsealadel ja kaitstavate loomaliikide elupaikade alal tuleb kavandatavad ehitus- ja hooldustööd (sh müratekitavad) kooskõlastada kaitstavate loodusobjektide valitsejaga vastavalt looduskaitseseaduses (§ 14 lg 1) ning kaitse-eeskirjas sätestatud korrale ja juhtudel. Täiendavast ehitusaegsest liikluskoormusest ja tehnika kasutamisest tekkiv õhusaaste on väike ja selle mõju piirkonna välisõhu seisundile ebaoluline. Ehitusaegse liikluse mõju õhusaastele (tolmu levikule) saab vähendada piirkonna pinnasteede regulaarse niisutamisega kuival perioodil. Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (veekogudesse) ega pinnasesse. Muid kaasnevaid muutusi teada ei ole. Kavandatava tegevusega ei kaasne varjutamist, valgusreostust ega valguse peegeldumist. 2.8. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Matkaraja kasutamisega ei kaasne tahkeid jäätmeid koguses, mis võiksid põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju. Matkaraja haldajal tuleb tagada raja regulaarne ülevaatus ning Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme 26 mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1211/2201/6027/KKM_m71_Lisa1.pdf# 16 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang vajadusel prügi koristamine, et vältida prügi kuhjumist. Oluline on matkaraja kasutajate teadlikkuse tõstmine. Ehitustegevuse käigus tekkivad ohtlikud, suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Kui jäätmekäitlus, sh ehitusaegne, korraldatakse vastavalt jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetele, siis olulist mõju ei ole. 2.9. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Hädaolukorra seaduse27 kohaselt on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. Õnnetuste riski oluliselt tõstvaid tegevusi käsitletavasse piirkonda ei kavandata. Olemasolev matkarada, mis jääb laskmiste laiendatud ohualasse, kavandatakse uude asukohta, mis kokkuvõttes ei suurenda õnnetuste riski piirkonnas. Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on pideva tehnilise järelevalve all ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse. Kuna projekteeritava matkaraja piirkonnas leidub suhteliselt rohkelt tuleohtlikke metsaalasid, siis tuleb tuleohutuse tagamisele matkaraja kasutamisel jätkuvalt pöörata kõrgendatud tähelepanu. Tulekahju puhkemine võib kaasa tuua suurt keskkonnakahju kaitsealusele metsale ja kahju rajatiste hävimise/kahjustamise näol. Kavandatava tegevusega ei ohustata elektrivarustuse, veevarustuse, sidevarustuse, vedelkütusega varustatuse, lennuväljade, põhi- ja tugimaanteede, telefonivõrgu ning päästetööde toimekindlust ja seega ei kaasne oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. 2.10. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht Lähtudes projektiga kavandatava tegevuse iseloomust ei kaasne sellega suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Õnnetuste riski oluliselt tõstvaid tegevusi alale ei planeerita. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine. 27 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015037 17 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond KMH eelhindamisel käsitletakse teemasid vastavalt projekti eesmärgile, st keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava maa-ala (keskpolügooni laiendatud ohuala) nõuetekohase piiritähistuse rajamine, ohualas paikneva Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi ka: RMK) matkaraja ja jalgrattaraja asukoha osaline muutmine (radade laiendatud ohualas paikneva osa viimine ohualast välja) ja matkaraja taristu osaline rekonstrueerimine uues asukohas, ning RMK vaatetorni (Venemäe vaatetorni) kunagisse asukohta uue vaatetorni püstitamine. Hinnatakse kavandatava tegevuse kahe erineva alternatiivi rajamise kui ka kasutusaegset mõju. Mõjur on keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur, mis võib sihtobjektis esile kutsuda negatiivse mõju. Käesolevas peatükis käsitletavaid mõjureid iseloomustatakse võimalusel (kui on olemas vajalik informatsioon) järgmiste kriteeriumide alusel: - lühikirjeldus: antakse lühiülevaade kavandatava tegevuse seotusest mõjuri ja/või sihtobjektiga. Kui seotus puudub, siis mahtu, tõenäosust, kestust ja sagedust, muutust ajas ning asukohta ei hinnata; - maht: muutuse osatähtsus, võimalusel esitatakse väärtused; - tõenäosus: millise tõenäosusega esineb mõjur ja selle muutus või muutumatus; - kestus ja kas mõjur esineb pikaajaliselt või lühiajaliselt ja/või tsükliliselt, võimalusel sagedus: esitatakse väärtused; - muutus ajas: kas ja millises mahus mõjur ajas muutub, kasvab, kahaneb, lakkab; - asukoht: millist geograafilist piirkonda muutus puudutab. - 3.1. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kas projekt puudutab (lahtrisse märkida X): Maakasutus JAH EI X Kirjeldus Piiritähistuse ja matkaraja rajamisega ei kaasne maakasutuse (sihtotstarbe) muutust, maa hülgamist, vähenemist, killustamist ega maakasutuse takistamist. Veekasutus JAH EI X Kirjeldus Projekt ei käsitle veevarustust ja kanalisatsiooni (selleks puudub projekteeritavate objektide juures vajadus). Kavandatava tegevusega ei kaasne veetaseme tõusu, veekogu paisutamist, vee tõkestamist, samuti ei kaasne projektiga kuivendust ega veerežiimi muutmist muul viisil. Muude loodusressursside kasutus JAH EI 18 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang X Kirjeldus Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist loodusvarade kasutust ega muutusi maavarade, metsaressursi, looduslike kalavarude ega ulukite kasutuses. Piirisihi ja matkatee rajamisega toimub metsa raie kokku kuni 17 ha suurusel alal. Metsa kasutus kavandatava tegevuse alal ja naabruses säilib sisuliselt kaitsealuse metsana (puhkemetsana) ning osaliselt RMK majandusmetsana. Tulenevalt ohualast võib metsa kasutusele kaasneda piiranguid, kuid need ei ole käesoleva eelhinnangu objektiks. Muude ressursside kasutus JAH EI X Kirjeldus Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse kohapeale autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja ohuala piiritähiste paigaldamisel ka mööda piirisihti. Täpne muude ressursside vajaduse maht selgub ehitusprojekti koostamisel. Projekti realiseerimisel on muude ressursside vajadus lühiajaline (ehitusperioodil). Ehitusjärgselt puudub pidev vajadus muude ressursside järele. 3.2. Ruumi ja otstarbe muutused Kas projekt puudutab (lahtrisse märkida X): Maastik JAH EI X Kirjeldus Keskpolügooni ohuala piirile sihi rajamine avaldab maastikule väikest ja lokaalset mõju, sest siht on suhteliselt kitsas ning sihid on Kõrvemaa metsamaastikus tavalised. Kuna rangelt kaitstavatel aladel (kaitseala sihtkaitsevööndites) sihte reeglina ei hooldata (need kasvavad kinni või on kinni kasvanud), avaldab uute sihtide rajamine ja nende sihtidena säilitamine sihtkaitsevööndisse siiski lokaalseid mõjusid. Suuremas maastikupildis sihi rajamisel mõjud puuduvad. Alternatiiv II korral järgib piir suurel määral olemasolevaid teid, sihte ja muid joonobjekte, mistõttu on uute sihtide rajamise vajadus oluliselt väiksem kui alternatiiv I korral. Teede äärne mõningane raie ja sihtide laiendamine paari meetri võrra ei oma olulist mõju maastikule. Matkatee ja rattatee rajatakse valdavas osas olemasolevatele teedele ja radadele ning olulist maastiku muutust tegevusega ei kaasne. Piiritähiste paigaldamisega ning matka- ja jalgrattateede rajamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju piirkonna maastikule (selle esteetilisusele, ilmele ja ruumilisele struktuurile). Kavandatavad rajatised piirkonna (väärtuslikke) maastikke ei mõjuta ja nende väärtust ei kahanda. Põhjendatult ja eesmärgipäraselt paigaldatud piiritähistel (ka rangelt kaitstavatel aladel) ning matka- ja jalgrattaraja tähistel on oma kindel funktsionaalne roll maastikus (antud juhul ka inimelude kaitse), mistõttu ei ole alust käsitleda seda visuaalse reostusena. Välisõhu hajumistingimused JAH EI X 19 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kirjeldus Kavandatav tegevus ei mõjuta välisõhu hajumistingimusi. Hüdroloogilised tingimused JAH EI X Kirjeldus Kavandatavad tegevused sihtide ning matka- ja rattateede rajamise näol leiavad aset loodusmaastikus. Hüdroloogilised tingimused on tulenevalt maastiku vaheldusrikkusest väga varieeruvad. Kavandatava tegevuse alal leidub nii sooalasid kui ka kõrgematel reljeefiosadel paiknevaid kuiva pinnasega alasid. Sihtide ja radadega lõikub jõgesid, ojasid ja kraave. Kavandatavad tegevused ei mõjuta kummagi alternatiivi korral hüdroloogilisi tingimusi, sest nendega ei kaasne kuivendamist ega vooluveekogude tõkestamist, samuti ei kavandata suuremahulisi pinnasetöid. Matkarajale ja rattateele purrete ja laudtee rajamine ei mõjuta vooluveekogude veerežiimi. Liiklus JAH EI X Kirjeldus Juurdepääsuks projektialale on võimalik kasutada olemasolevaid pinnasteid, Liiklussageduse ja piirkonna pinnasteid kasutavate sõidukite iseloomu kohta andmed puuduvad. Pinnasteed ei ole mõeldud intensiivseks kasutuseks. Pinnasteedele ja kohalikele teedele (RMK metsateedele) võivad avalduda mõningad mõjud piirisihtide rajamise ning matkateede ehituse etapis, eeskätt rasketehnika kasutamise korral (puidu väljavedu, materjali kohalevedu, ehitustehnika vedu ja liikumine). Mõjud on suuremad pinnasteede ja väiksemate metsateede puhul eelkõige soise või turbapinnasega aladel. Piirisihtide hooldamise mõju liiklusele on suhteliselt ebaoluline, sest teid kasutatakse vaid vähestel kordadel aastas sihile ligipääsuks niitmise või piiritähiste hooldamise eesmärgil. 3.3. Kaitstavad loodusobjektid 3.3.1. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Kavandatav tegevus matka- ja rattatee rajamise osas toimub kogu ulatuses Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, samuti jääb kaitsealale ligikaudu pool keskpolügooni läänepoolse ohuala välispiirist. Matka- ja rattatee paiknevad Jussi ja Tagavälja sihtkaitsevööndite ning Koitjärve piiranguvööndi alal. Ohuala piirisiht on kavas rajada Jussi, Ämmakääpa ja Tagavälja sihtkaitsevööndite ning Uurita ja Nahe piiranguvööndite alale. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala (registrikood KLO1000598) pindalaga on 13157,9 ha asub Harjumaal Kuusalu ja Anija vallas ning loodi 1991. aastal. Varem asus seal sõjaväepolügoon. Eesmärgiks on kaitsta sealseid liustikutekkelisi pinnavorme, rabamassiive, järvi, kooslusi ning haruldasi liike. Kaitsealale jääb kaks servamoodustiste vööndit: Aegviidu-Paukjärve ning Kulli- Koitjärve. Esindatud on nii oosid, mõhnad kui pealt tasased lavad. Oma suurte kõrguskontrastide tõttu on siinset piirkonda ka “Eesti Šveitsiks” kutsutud. Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi. Poole kaitseala pindalast moodustavad sood, peamiselt rabad. Neist suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba. Metsadest domineerivad okasmetsad. Omapärane on inimtekkeline (sõjaväe tegevus) Jussi lagendik. Alale jääb üle 30 järve, nende hulgas ka Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv (14 m). Põhja-Kõrvemaa on elupaigaks paljudele 20 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang kaitstavatele linnuliikidele (kaljukotkas, metsis, sookurg jt) ning suurkiskjatele (karu, hunt, ilves). Taimestiku poolest jääb Põhja-Kõrvemaa Lääne- ja Ida-Eestis levivate liikide piirialale. Looduskaitseala kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 09.05.2007.a määrusega nr 137 „Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitse tagamine: 1) piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele, inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele ja kaitsealustele liikidele ning nende elupaikadele; 2) liikidele, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja kellest üks on ühtlasi I kaitsekategooria liik ja neli on II kaitsekategooria liigid, ning I lisas nimetatud liikidele, kes on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud III kaitsekategooria liigid on: musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), nõmmelõoke (Lullula arborea), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola); 3) elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); 4) liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele. Üks II lisas nimetatud liik on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik ning kolm on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid; 5) I, II ja III kategooria kaitsealustele liikidele: põdrajuure-soomukas (Orobanche bartlingii), karukold (Lycopodium clavatum), roomav öövilge (Goodyera repens), mets-vareskold (Diphasium complanatum), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), aas-karukell (Pulsatilla pratensis), nõmm-vareskold (Diphasium tristachyum), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), mis on III kategooria kaitsealused liigid. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnuala koosseisus (vt ptk 4.2.1 ja 4.2.2). 3.3.2. Ohepalu looduskaitseala Ohepalu looduskaitseala paikneb keskpolügooni idapiiril ning alale jääb suurem osa idapoolse ohuala välispiirist, mis kulgeb Rutkamäe, Ohepalu, Ellamaa ja Kaansoo sihtkaitsevööndite ning Mäetaguse ja Mägiküla piiranguvööndite alal. Kaitseala pindala on 5934,6 ha. Ohepalu looduskaitseala (registrikood KLO1000230) kaitse-eesmärk on kaitsta metsa-, soo- ja veeökosüsteeme, maastiku ja elustiku mitmekesisust, kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti ning Tapa-Pikassaare ja Ohepalu-Viitna oosistut. Looduskaitseala kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 07.03.2014.a määrus nr 34 „Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Kaitse-eeskirja kohaselt on Ohepalu looduskaitseala kaitse-eesmärk kaitsta: 1) metsa-, soo- ja veeökosüsteeme, maastiku ja elustiku mitmekesisust, kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti ning Tapa-Pikassaare ja Ohepalu-Viitna oosistut; 2) liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I või II lisas. Need on 21 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang kaljukotkas (Aquila chrysaetos), kassikakk (Bubo bubo), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), must-toonekurg (Ciconia nigra), sookurg (Grus grus) ja sõtkas (Bucephala clangula); 3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab II lisas. Need on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia); 4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 5) selliste kaitsealuste liikide elupaiku, milleks on muu hulgas kanakull (Accipiter gentilis), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), koldjas selaginell (Selaginella selaginoides), kõdu- koralljuur (Corallorhiza trifida), kärbesõis (Ophrys insectifera), palu-karukell (Pulsatilla patens), sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana) ja väike käopõll (Listera cordata). Ohepalu looduskaitseala on samades piirides Ohepalu loodus- ja linnualaga (vt ptk 4.2.3 ja 4.2.4). 3.3.3. Valgejõe hoiuala Keskpolügooni läänepoolse ohuala põhjapiir lõikab hoiuala 10 m pikkusel lõigul Valgejõe hoiuala. Valgejõe hoiuala (registrikood KLO2000006; pindala 29,7 ha) kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade ning I lisa elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse; Hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005.a määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ § 1 lõike 1 punktiga 20. Valgejõe hoiuala paikneb samades piirides Valgejõe loodusalaga (4.2.5). 3.3.4. Kaitstavad liigid Kaitstavate liikide elupaigad paiknevad valdavas osas kaitstavatel aladel ning neid on käsitletud Natura mõjude eelhindamise ja kaitstavate alade osas. Keskpolügooni läänepoolse ohuala kavandatav piirisiht läbib põhjaosas metsise elupaika ning selle sees asuvat (Valgejõe) mänguala, mis ei paikne kaitstaval alal. Piirisihi rajamine ei avalda olulisi negatiivseid mõjusid elupaigale ja mängualale, kuid raietööd ning muud tegevused võivad põhjustada metsisele häiringuid. Seetõttu tuleb töid vältida metsise kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.02-30.06). Merikotka pesapaik, mille kaitseks on moodustatud Ridaküla merikotka püsielupaik, asub polügooni idapoolse ohuala kavandatavast piirisihist 830 m kaugusel. Antud vahemaa on piisav hoidmaks ära sihi rajamise või hooldamisega kaasnevate häiringute mõju merikotkale. Kalakotka pesapaik, mis jääb Ohepalu looduskaitsealale, asub polügooni idapoolse ohuala kavandatavast piirisihist 560 m kaugusel (väljaspool mõjuala), mis on piisav vahemaa liigile avalduvate oluliste negatiivsete mõjude välistamiseks. 3.3.5. Hinnang võimalikule mõjule Kas kavandatav tegevus põhjustab olulist mõju (tabelisse märkida X) 22 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale JAH EI X Kirjeldus Matkateede ja ohuala piirisihi rajamine avaldab kaitsealal füüsilisi mõjusid I alternatiivi korral kokku ca 7,3 ha ning II alternatiivi korral 8,2 ha suurusel alal. I alternatiivi korral on mõjud valdavalt looduslikel aladel kuid II alternatiivi korral kulgeb siht ligi poole ulatuses olemasolevatel teede, radade ja sihtide alal. Mõjud on hajutatud ning ala kui terviku kaitse seisukohast lokaalsed ja mõlema alternatiivi korral väheolulised. Piirisihi rajamine ja hooldus puudutab mitmeid kaitse-eesmärgiks olevaid metsaelupaigatüüpe. Kõik mõjutatavate elupaigatüüpide alad jäävad Jussi hooldatavasse sihtkaitsevööndisse. Kuna rajatav siht on niivõrd kitsas (4 m tüvede vahemikus), jääb see sisuliselt elupaiga koosseisu. Kui siht rajatakse vana sihi kohale siis on reaalne suuremate puude raievajadus olenevalt sihi kinnikasvamise määrast väiksem. Rajatav siht pole nii lai, et selle alal oleks valgustingimused sedavõrd erinevad kuna sihi kõrval kasvavate puude võrad ulatuvad ka sihi kohale. Seetõttu ei kujune suurematele häiludele omaseid ökoloogilisi tingimusi. Piirisihi rajamisega elupaiga killustamist füüsilises mõttes ega ökoloogilise sidususe mõistes ei toimu. Vältimaks negatiivseid mõjusid elupaikade struktuurile ja funktsioonidele tuleb sihid rajada selliselt, et need imiteeriks võimalikult hästi looduslikke häiringuid. Sihtide rajamiseks on siiski vajalik teha üksikpuude ja alusmetsa raiet. Puude langetamisel tuleb need eelistatult lükata ümber (mitte saagida) ja nihutada sihilt koos kännumätastega sedavõrd kõrvale, et siht oleks läbitav ning looduses liikujale märgatav. Puud tuleb jätta elupaiga alale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada sihi rajamise mõjusid. Kännumätaste asemele jäävad paljandunud mullaga lohud, mis pakuvad samuti elupaiku liikidele ning suurendavad elurikkust. Raietööd tuleb läbi viia külmunud pinnasega või kasutades tehnikat, mis pinnast ei kahjusta. Kui sihi rajamisel imiteeritakse looduslikku häiringut ning jäetakse langetatud puud elupaiga alale lamapuiduks ning sihi hooldusel rakendatakse leevendusmeetmeid (hooldatakse käsitsi), siis elupaikadele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Matkatee rajamine puudutab vähesel määral metsaelupaiku kuid selle rajamise puhul on negatiivsed mõjud elupaigatüüpidele välditavad kuna vajalik on üksikpuude raie, mida saab teha jäljendades looduslikke häiringuid. Langetatud puit tuleks jätta alale ka kaitsealal mujal elupaigatüüpidesse mittekuuluvate metsade alal ning raietöid teostada külmunud pinnasega perioodil. Elupaika vanad loodusmetsad (*9010) mõjutab piirisihi rajamine I alternatiivi korral kokku 790 m pikkusel lõigul. Alternatiiv II puhul läbib siht elupaika või paikneb selle piiril kokku 1815 m pikkusel lõigul, sellest suurem osa paikneb olemasolevate teede ääres ning sihtidel. Arvestades sellega, et teede äärde täiendavat sihti ei rajata siis on puude raie vajadus elupaiga alal suhteliselt väike. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (käsitsi hooldust) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Elupaika siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) läbib kavandatav piirisiht I alternatiivi korral kokku 1110 m pikkusel lõigul, II alternatiivi korral läbib piirisiht elupaika 23 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang või kulgeb selle piiril 865 m pikkusel lõigul, sellest enamus matkaraja (laudtee) ja teede ääres ning sihtidel. Sihtide rajamiseks on vajalik teha üksikpuude ja alusmetsa raiet. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (käsitsi hooldust) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Raietööd tuleb läbi viia sügavalt külmunud pinnasega või kasutades tehnikat, mis pinnast ei kahjusta. Seega mõjud elupaigale puuduvad. Elupaika okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060) läbib kavandatav piirisiht I alternatiivi korral kokku 530 m pikkusel lõigul. II alternatiivi korral läbib piirisiht elupaika 550 m pikkusel lõigul, kus see kulgeb olemasoleva tee ääres. Seega II alternatiivi korral raieid teha ei tule või saab piirduda alusmetsa või väheste üksikpuude raiega piiritähiste juures nende nähtavuse tagamiseks. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (käsitsi hooldust) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Kavandatav tegevus ei põhjusta elupaigale negatiivseid mõjusid. Elupaika soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) läbib kavandatav piirisiht I alternatiivi korral 450 m pikkusel lõigul. II alternatiivi puhul läbib siht elupaika 820 m lõigul ning 60 m lõigul kulgeb selle piiril. Kuna siht paikneb valdavalt olemasoleva sihi kohal siis on tegelik puude raievajadus mõnevõrra väiksem. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (käsitsi hooldust) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Raietööd tuleb läbi viia sügavalt külmunud pinnasega või kasutades tehnikat, mis pinnast ei kahjusta. Seega negatiivsed mõjud elupaigale puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevatele loomaliikidele, eelkõige metsisele, võib avalduda mõningaid mõjusid häiringute kaudu, kuid olulised mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (töid ei tehta kevadsuvisel pesitsusperioodil) rakendamisel välditavad. Kaitstavate liikide elupaikade kadu ei toimu. Piirisihi hooldamise mõju kaitsealale on suhteliselt ebaoluline, sest niitmise või piiritähiste hooldamise eesmärgil teostatakse töid eeldatavasti mõnel korral aastas. Vt ka mõju hinnang Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualale ptk 4.3.1 ja 4.3.2. Ohuala piirisiht on kavas rajada Jussi, Ämmakääpa ja Tagavälja sihtkaitsevööndite alale. Ohuala piir läbib metsamassiivi uuel joonel (väljaspool teid ja sihte) ning vajalik on 4 m laiuse sihi raiumine. Jussi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Ämmakääpa ja Tagavälja sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on kooslusetüüpide säilitamine, neile omase liikide ja vanuse struktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja28 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. Kaitse- eeskirja § 10 lg 3 kohaselt on sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala või riigikaitse tarbeks. Matkatee ja jalgrattatee rajatakse olemasolevate teede baasil. Piirisihi rajamine on vajalik riigikaitselistes huvides ja inimeste ohutuse tagamiseks. Olemasolevate rajatiste hooldustööd on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud. 28 Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 määrus nr 137; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12828771?leiaKehtiv 24 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Mõju olulisus Kuna piirisihi rajamisel imiteeritakse looduslikke häiringuid siis kaitstavale alale ja selle kaitse-eesmärkideks olevatele metsaelupaikadele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Metsaelupaikade soodsale seisundile negatiivseid mõjusid ei kaasne. Muudele kaitseväärtustele mõjud puuduvad samuti või on väheolulised. Olulised mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (töid ei tehta kevadsuvisel pesitsusperioodil) ning säästva raie- ja ehitustehnoloogia ja hooldustehnoloogia rakendamisel suuremas osas välditavad või leevendatavad. Raietööde läbiviimiseks tuleb ehitusprojekti koostamisel leida lahendus, mis elupaika, sh pinnast, võimalikult vähe kahjustab. Kuna soo- ja soometsa elupaikade (*7110, *91D0, *9080) alal on pinnas pehme tuleks raietööd teostada külmunud pinnasega ning hooldustöid käsitsi. Puude langetamisel tuleb jätta need elupaiga alale langetades need sihiga risti või tõstes sihist pisut kõrvale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada raie negatiivseid mõjusid Ohepalu looduskaitsealale JAH EI X Kirjeldus Kaitsealale ei avaldu olulisi otseseid mõjusid, ohuala piirisihi rajamise ja hoolduse mõju alale on ebaoluline. Ohuala piirisihi rajamine puudutab lokaalselt mitmeid kaitse-eesmärgiks olevaid metsaelupaiku, arvestatav raievajadus kaasneks I alternatiivi korral mil piirisiht läbib metsaalasid 8 km pikkusel lõigul., II alternatiivi korral toimuks üksikpuude ja alusmetsa raie vaid 250 m pikkusel lõigul arvestades sellega, et olemasolevate teede ääres kulgeva piirisihi jaoks täiendavaid raieid ei tehta välja arvatud põõsarinde ning üksikpuude raie piiritähiste juures nende nähtavuse tagamiseks. Raiete korral tuleb jäljendada looduslikke häiringuid ning jätta langetatud puud metsa alale lamapuiduks. Arvestades kaitseala suurust ning elupaikade üldpindala on looduslike häiringute imiteerimise korral mõjud neile mõlema alternatiivi korral kokkuvõttes suhteliselt väheolulised. Eelistatav on siiski II alternatiiv, mille puhul negatiivsed mõjud puuduvad. Mõningane kuid suhteliselt väheoluline mõju võib I alternatiivi korral avalduda kaitse-eesmärgiks olevale II kategooria taimeliigile kaunile kuldkingale, mille elupaika piirisiht lühikesel lõigul läbib. Eeldatavalt suudab liik edasi kasvada ka piirisihi alal, sest sihi rajamine ja hooldamine liigi kasvutingimusi ei mõjuta. II alternatiivi korral on võimalik negatiivseid mõjusid vältida. Piirisiht läbib I alternatiivi korral ca 60 m pikkusel lõigul II kaitsekategooria taimeliigi palu-karukella elupaika, mida puude raie ja sihi hooldamine võib mõjutada. Kuna liik on suhteliselt valguslembene, siis suudab see kasvada ka sihil, kuid liiki võivad mõjutada töödest tulenevad pinnasekahjustused. II alternatiivi korral liigile mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevatele I ja II kategooria loomaliikidele (metsis, kassikakk, must-toonekurg, kalakotkas) võib avalduda mõningaid ajutisi mõjusid häiringute kaudu, kuid olulised mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (töid ei tehta kevadsuvisel pesitsusperioodil) rakendamisel välditavad. Ohuala piirisiht läbib mitmete III kaitsekategooria linnuliikide (laanepüü, musträhn, väike-kärbsenäpp, väike-kirjurähn, teder, väänkael, rukkirääk) elupaiku. Sihi rajamisega mõjutatakse I alternatiivi korral elupaiku vähesel määral kuid olulist elupaikade kadu ei toimu, II alternatiivi puhu on mõju 25 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang elupaikadele tühine. Töödega seotud häiringud on välditavad ajaliste leevendusmeetmete (töid ei tehta kevadsuvisel pesitsusperioodil) rakendamisel. Ohuala piirisihi naabrusse või piirile jäävad järgmiste III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad: vööthuul sõrmkäpp, kahelehine käokeel, pruunikas pesajuur. Neist ühegi liigi puhul ei toimu elupaikade otsest kahjustamist kummagi piirisihi alternatiivi korral. Piirisihi hooldamise mõju kaitsealale on väheoluline, sest niitmise või piiritähiste hooldamise eesmärgil teostatakse töid eeldatavalt mõnel korral aastas. Ohuala idapoolne välispiir (piirisiht) kulgeb Rutkamäe, Ohepalu, Ellamaa ja Kaansoo sihtkaitsevööndite alal. Rutkamäe ja Ohepalu sihtkaitsevööndi kaitse- eemärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning koosluste looduslikkuse taastamine. Ellamaa ja Kaansoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja29 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. Kuna LKS § 30 lg 4 p 6 ja Ohepalu LKA kehtiv kaitse-eeskiri ei võimalda sihtkaitsevööndis ehitiste rajamist riigikaitse tarbeks siis tuleb kavandatava tegevuse läbiviimiseks kaitse-eeskirja muuta. Seoses kaitsealal projekteeritavate muudatustega seoses laane- ja salumetsade kaitsega muutub kaitsekord osaliselt rangemaks ka KVKP ohualaga seotud Mägiküla piiranguvööndis. Kuna antud vööndis kulgeb ohuala piir piki oosiharjal kulgevat teed siis arvestatavat raadamise vajadust pole ning negatiivseid mõjusid ala kaitseväärtustele Mägiküla piiranguvööndis ei kaasne. Piirisihi rajamine on vajalik riigikaitselistes huvides ja inimeste ohutuse tagamiseks. Olemasolevate rajatiste hooldustööd on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud. Keelatud on inimeste viibimine Ellamaa sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Kuresoo sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Vt ka mõju hinnang Ohepalu loodus- ja linnualale ptk 4.3.3 ja 4.3.4. Mõju olulisus Kaitstavale alale ja selle kaitse-eesmärkidele avalduvad mõjud on väikesed, hajutatud ja ebaolulised. Olulised mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (töid ei tehta kevadsuvisel pesitsusperioodil) ning säästva raie- ja ehitustehnoloogia ja hooldustehnoloogia rakendamisel välditavad. Valgejõe hoiualale JAH EI X Kirjeldus Kavandatav tegevus piirdub ohuala piirisihi ristumisega jõe veealal paikneva hoiuaga. Puuduvad igasugused negatiivsed mõjud alale ja selle kaitse eesmärgiks olevale elupaigale ning kaitstavatele liikidele. Vt ka mõju hinnang Valgejõe loodusalale ptk 4.3.5. Mõju olulisus Negatiivsed mõjud puuduvad, kui ehitus- ja hooldustööde läbiviimisel välditakse Valgejõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. Kaitstavatele liikidele JAH EI 29 Vabariigi Valitsuse 07.03.2014 määrus nr 34; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118032014004 26 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang X Kirjeldus Kaitstavate liikide elupaigad paiknevad valdavas osas kaitstavatel aladel ning neile avalduvaid mõjusid on käsitletud Natura mõjude eelhindamise (vt ptk 4.3) ja kaitstavatele aladele avalduvate mõjude hindamise osas (vt tabelis eespool). Keskpolügooni läänepoolse ohuala kavandatav piirisiht läbib põhjaosas metsise elupaika ning Valgejõe metsise mänguala, mis ei paikne kaitstaval alal. Piirisihi rajamine ei avalda olulisi negatiivseid mõjusid elupaigale ja mängualale, kuid raietööd ning muud tegevused võivad põhjustada metsisele häiringuid. Seetõttu tuleb töid vältida kevadsuvisel pesitsusperioodil. Merikotka ja kalakotka elupaigad asuvad idapoolse ohuala piirisihist vastavalt 810 ja 560 m kaugusel. See on piisav vahemaa nendele liikidele avalduvate oluliste negatiivsete mõjude välistamiseks. Töid tuleb vältida kevadsuvisel pesitsusperioodil. Ohuala kavandatav läänepoolne piirisiht läbib II kaitsekategooria loomaliigi kivisisaliku elupaiku I alternatiivi korral 420 m pikkusel lõigul ja II alternatiivi korral 100 m lõigul. Sihi rajamine ja hooldamine liigile olulisi mõjusid ei avalda. Läänepoolne piirisiht läbib III kategooria kaitstava putukaliigi nõmme- tähniksinitiiva elupaiku I alternatiivi korral 230 pikkusel lõigul ja II korral 650 m lõigul, millest enamus paikneb tee servas. Kavandatava tegevusega liigile olulisi mõjusid ei kaasne. Mõju olulisus Oluliste mõjude avaldumist on võimalik leevendusmeetmete rakendamisel vältida. 3.4. Looduskeskkond 3.4.1. Elusloodus Kas kavandatav tegevus põhjustab olulist mõju (tabelisse märkida X) Elupaikadele JAH EI X Kirjeldus Kavandatav tegevus puudutab eelkõige ohualade piirisihtide raiumise ja vähemal määral uuele trassile matkatee rajamise näol mitmeid metsaelupaiku (*9010, *91D0, 9060, *9080). Piirisihi ja matkatee rajamisel on puutumus metsaelupaikadega alternatiiv I korral summaarselt ida- ja läänepoolse piirisihiga oluliselt suurem kui II alternatiivi korral kuna viimane kulgeb suuremas osas olemasolevatel teedel Eelistatav on II alternatiiv kuid mõju on mõlema alternatiivi korral siiski ebaoluline kui raietel imiteeritakse looduslikke häiringuid ning sihtide hooldust teostatakse elupaikade alal käsitsi.. Metsa vääriselupaiku (VEP) kavandatava tegevuse alal ega mõjutatavas naabruses ei ole. Piirisiht läbib rabaalasid, kuid sooelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu. Piirisiht läbib lühikestel lõikudel ka niiduelupaiku (6450 ja 6270*), kuid olulist mõju ei põhjusta. Mõju olulisus Mõjud metsaelupaikadele avalduvad lokaalselt ning arvestades piirkonna metsarikkust on need väheolulised. Olulised mõjud on leevendusmeetmete 27 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang rakendamisel – eelkõige tööde läbiviimiseks säästva raie- ja ehitustehnoloogia valikuga – välditavad. Taimestikule JAH EI X Kirjeldus Mõjud taimestikule avalduvad sihi rajamise näol, millega mõjutatakse eelkõige metsakooslusi kitsal joonel. Metsaalasid läbib piirisiht alternatiiv I korral summaarselt 40,6 km pikkusel lõigul,. II alternatiivi korral läbib siht metsaalasid 42,3 km lõigul kuid kuna siht kulged rohkem piki olemasolevaid teid siis raieid tuleb teha mõnevõrra vähem. Matkatee rajamiseks võib olla vajalik üksikpuude raie ca 2,3 km pikkusel lõigul. Niidukooslustele olulised mõjud puuduvad. Sooelupaikades ja muudel liigniisketel aladel võib ehitus- ja hooldustöödega kaasneda oluline mõju taimestikule pinnasekahjustuste kaudu, kui töid tehakse maastikku sobimatu raske tehnikaga ja külmumata pinnasel. Sooelupaikadele avalduvate oluliste mõjude vältimiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid – vältida maastikul sõitmist külmumata pinnase korral ja valida tööde tegemiseks maastikku sobiv (kerge) tehnika. Kokkuvõttes on kavandatavate tegevuste mõjud taimkattele ja taimestikule väikesed ja lokaalsed, kui arvestatakse leevendusmeetmetega sooelupaikades. Mõju olulisus Mõjud taimestikule on üldiselt lokaalsed ja väheolulised. Olulised mõjud on leevendusmeetmete rakendamisel välditavad. Loomastikule JAH EI X Kirjeldus Loomastiku jaoks ei too kavandatavad tegevused kaasa elupaikade kadu ega põhjusta olulisi häiringuid. Tööde ajal kaasnevad häiringud on ajutised ja suhteliselt väikese ulatusega. Uute matkateede marsruutidega kaasneb mõningane häiringutaseme tõus matka- ja rattateede läheduses (eelkõige suvisel perioodil). Arvestades piirkonna loodusmaastike ulatuslikkust on mõjud loomastikule suhteliselt väikesed. Mõju Mõjud loomastikule on väikesed ja väheolulised. olulisus 3.4.2. Eluta keskkond Kas kavandatav tegevus põhjustab olulist mõju (tabelisse märkida X) Pinnasele JAH EI X Kirjeldus Matka- ja rattateede rajamine toimub valdavas osas olemasolevatele teedele ning olulisi mullatöid ega pinnase kahjustamist ei toimu (matkaradade haldaja RMK on vastavad sobivad trassid eelnevalt välja valinud ja marsruudid joonisele kandnud). Ohuala piirisihtide raiumisel võib esineda vähesel määral pinnase kahjustamist (rattaroobaste teke), kui töid tehakse soisel alal ja sügavalt külmumata pinnasega. Seetõttu teostada pehme pinnasega aladel ehitus- ja hooldustööd külmunud pinnasega või kasutada tehnikat, mis kahjustab pinnast võimalikult vähe. Mõju olulisus Mõju pinnasele (mullastikule) on lokaalne ning jääb mitteolulisele tasemele, kui arvestatakse leevendusmeetmete rakendamisega soistel aladel. 28 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Maavarade kasutusele JAH EI X Kirjeldus Kavandatavate matka- ja jalgrattateede piirkonnas asub Suru turbamaardla. Kuna maardla asub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, siis seal kaevandamist ei toimu. Seetõttu puudub kavandataval tegevusel mõju nimetatud maardlale. Laiendatud ohuala siht asub samuti valdavalt kaitstavatel aladel ega mõjuta maavara kättesaadavust. Rajatiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. Mõju olulisus Kavandatav tegevus ei halvenda juurdepääsu maavaradele ega avalda mõju maavarade kasutusele. Põhjaveele JAH EI X Kirjeldus Piirkonnas on maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi looduslikult suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) 30. Kavandatavad rajatised ei vaja toimimiseks põhjavett. Mõju olulisus Kavandatav tegevus ei põhjusta põhjavee reostumise riski ning põhjaveetaseme muutumist käsitlusala piirkonnas. Vt ka võimalik mõju pinnasele eespool. Pinnaveele JAH EI X Kirjeldus Kavandatavad matkateed ja ohuala sihid ristuvad (ületavad) mitmeid vooluveekogusid. Kavandatava tegevusega ei mõjutata veerežiimi ega hüdroloogilisi tingimusi, puudub veekasutus ning tegevused mis mõjutaks arvestataval määral veekvaliteeti. Seega ei avaldu pinnaveele negatiivseid mõjusid. Mõju olulisus Negatiivseid mõjusid pinnaveele ei avaldu, kui ehitustööde käigus välditakse veekogude kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist veekogusse. Välisõhu seisundile JAH EI X Kirjeldus Mõningast negatiivset mõju võib avaldada liiklusintensiivsuse kasv ehitusperioodil, sest juurdesõiduteede puhul on tegemist pinnasteedega (tolm). Vajadusel saab tolmu levikut teede niisutamisega vähendada. Mõju olulisus Kaasnev mõju välisõhu kvaliteedile jääb mitteolulisele tasemele. Kohakliimale ja mikrokliimale JAH EI X Kirjeldus Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju temperatuurile, sademetele ega tuulele, mis võiksid mõjutada kliimat. 30 Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 29 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 3.5. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega paigad • Matkatee piirkonda jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid: - Metstoa talu (reg. nr 353:TAK:012; põline talukoht), säilinud alla 20%; - Noorte Meeste Kristliku Ühingu laagripaik (353:KAL:001), säilinud 20-50%; - Kaksiksild Soodla jõel (140:KIS:005), hästi või väga hästi säilinud; - Salumägi (140:PAP:001; pao- ja pelgupaik), hästi või väga hästi säilinud; - Kulli põlistalu (140:TAK:001), säilinud alla 20%; - Kulli metsavahikoht (140:VKK:002), märgid säilinud; - Sillaotsa metsavahikoht (140:VKK:010), säilinud alla 20%. • Rattatee piirkonda jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid: - Pikapõllu põlistalu koht (140:TAK:002), säilinud alla 20% - Kulli põlistalu (140:TAK:001), säilinud alla 20%; - Kulli metsavahikoht (140:VKK:002), märgid säilinud. • Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse piirisihi piirkonda jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid: - triangulatsioonitorn (272:GDM:001), säilinud 20-50%; - Sauniku talu (272:TAH:004), märgid säilinud; - kiviaed (272:AED:004), säilinud 50-90%; - kelder (272:KEL:004), säilinud 20-50%; - Mägiküla (272:POK:002; põlisküla koht) märgid säilinud; - Järvetee ja Naelaaugumägi (272:KON:014; vanad kohanimed), säilinud 20-50%; - Kükkaeide kivi (272:KIV:007; pärimusega kivi), hästi või väga hästi säilinud; - turbavõtukohad (272:TVK:003), märgid säilinud; - sõjaväe harjutusväljak (272:OKU:004; okupatsiooniaja objekt), märgid säilinud. • Keskpolügooni laiendatud ohuala läänepoolse piirisihi piirkonda jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid: - Ojapära metsavahikoht (353:VKK:006), säilinud 50-90%; - Paukjärve piirikivi (353:PIM:001), hästi või väga hästi säilinud; - Vahtriku talu (353:TAK:013; põline talukoht), hävinud; - Salumägi (140:PAP:001; pao- ja pelgupaik), hästi või väga hästi säilinud; - Koonukõrve sild (140:SOS:001; soosild), säilinud 50-90%; - Sillaotsa metsavahikoht (140:VKK:010), säilinud alla 20%; - Leppsilla küla (140:TAK:012; põlised talukohad); hävinud; - Leppsilla rändrahn (140:KIV:002; pärimusega kivi), hästi või väga hästi säilinud; - Nähe koolimaja (140:KOO:002), säilinud alla 20%; - Vanapõllu talu (140:OPU:003; õuepuud); säilinud alla 20%; - Karusaare talukoht (140:TAK:024), säilinud alla 20%; - Lepiku saunakoht (140:POP:007), säilinud alla 20%; - Polügoni tankodroomi torn (140:OKU:005; okupatsiooniaja objekt), säilinud alla 20%; - Epliku saunakoht (140:POP:006), säilinud alla 20%; - Uuetoa-Sepa popsitalu koht (140:KEL:002), säilinud alla 20%; - Karjamatsi-Kaarli popsitalu (140:POP:005), säilinud alla 20%; - Rebase talukoht (790:TAK:005), säilinud alla 20%; - Rebase talu turbavõtukohad (790:TVK:005), säilinud 20-50%; - Ilumäe talukoht (790:AST:003), säilinud 20-50%. Matka- ja jalgrattateede ning ohuala piirisihi projekteerimisel on soovitav arvestada piirkonna pärandkultuuriobjektidega ning neid võimalikult vähe kahjustada. Samuti on oluline teavitada raie- ja ehitustööde läbiviijaid pärandkultuuriobjektide asukohtadest, et need tööde käigus teadmatusest kahjustada ei saaks. 30 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Matka- ja jalgrattateedele teabetahvlite kavandamisel on soovitav muuhulgas võimalusel arvestada ka lähedusse jäävate pärandkultuuriobjektidega kui piirkonna vaatamisväärsustega, mis aitavad rikastada matkateede kasutajate teadmisi. 3.6. Eeldatava mõjuala ulatus Kavandatava tegevuse näol on tegemist joonobjektide rajamisega. Siiski põhjustavad objektide rajamise ja ehitusega seotud tegevused müra ja häiringuid, mis ulatub joonobjektidest kaugemale. Mõjuala defineerimine on keeruline, sest erinevate mõjuelementide ulatus on erinev ning mõjutatava keskkonna (sh eluslooduse) tundlikkus mõjufaktoritele on erinev. Kõige kaugemale võib ulatuda inimpelglikele liikidele avalduvate häiringute ja müra mõju. Oluliste mõjude osas loomastikule, sh kaitstavatele liikidele, võib mõjuala piiritleda 0,5 kilomeetriga. Samas ei pruugi kõigile lähemal kui 0,5 km elutsevatelel kaitstavatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid avalduda, kuna liikide tolerants häiringutele on erinev. Mõjud taimestikule ja taimekooslustele, sh looduslikele elupaigatüüpidele ja kaitstavatele taimeliikidele, võib piiritleda sihtide ja matkaradade ala ja vahetu naabrusega (ca 10 m raadiuses). Kuna kavandatava tegevusega ei kaasne veerežiimi mõjutamist ega olulist mõju veekvaliteedile, siis võib mõjutsooni veekeskkonna osas piiritleda samuti rajatiste vahetu naabrusega. Arvestades kaugeimale ulatuvat mõjuliiki, määratletakse üldiseks mõjutsooniks 0,5 km rajatistest. 31 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 4. Natura eelhinnang 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta Kavandatava tegevuse eesmärk on tähistada looduses väljaspool Kaitseväe keskpolügooni harjutusvälja alaliselt riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava metsaala (Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala) välispiir. Seoses harjutusvälja ohuala suurenemisega on eesmärgiks rajada väljaspool ohuala uus asukoht Oandu-Ikla matkateele ja matkatee jalgrattarajale ning Paukjärve ja Jussi nõmme loodusradadele. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus vt ptk 2. Kavandatava tegevuse skeem vt joonis 2. Kavandatav tegevus matka- ja rattatee rajamise näol toimub kogu ulatuses Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualal, samuti jääb sellele alale ligikaudu pool keskpolügooni läänepoolse ohuala välispiirist. Suurem osa keskpolügooni idapoolse ohuala välispiirist jääb Ohepalu loodus- ja linnualale. Polügooni läänepoolse ohuala välispiir lõikab põhjapoolses osas Valgejõe loodusala. Projektiga kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. 4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus 4.2.1. Põhja-Kõrvemaa loodusala Põhja-Kõrvemaa loodusala (registrikood RAH0000572) pindala on 13494,5 ha. Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: männipurelane (Stephanopachys linearis), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). 4.2.2. Põhja-Kõrvemaa linnuala Põhja-Kõrvemaa (registrikood RAH0000121) linnuala pindalaga 13494,5 ha paikneb Põhja-Kõrvemaa loodusalaga samades piirides. Põhja-Kõrvemaa linnuala kaitse-eesmärk: - linnuliigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sõtkas (Bucephala clangula), laululuik (Cygnus cygnus), järvekaur (Gavia arctica), nõmmelõoke (Lullula arborea), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola) ja heletilder (Tringa nebularia). 32 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 4.2.3. Ohepalu loodusala Ohepalu loodusala (registrikood RAH0000379) pindalaga 5934,6 ha paikneb keskpolügooni idapiiril ning alale jääb suurem osa idapoolse ohuala välispiirist. Ohepalu loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia). 4.2.4. Ohepalu linnuala Ohepalu linnuala (registrikood RAH0000088) pindalaga 5934,6 ha paikneb Ohepalu loodusalaga samades piirides. Ohepalu linnuala kaitse-eesmärk: - linnuliigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sõtkas (Bucephala clangula), must-toonekurg (Ciconia nigra) ja sookurg (Grus grus). 4.2.5. Valgejõe loodusala Valgejõe loodusala (registrikood RAH0000047) pindala on 30,1 ha millest 29,7 ha moodustab veeala (Valgejõgi). Keskpolügooni läänepoolse ohuala põhjapiir lõikab loodusala 10 m pikkuses lõigus ehk jõe laiuse ulatuses. Valgejõe loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp jõed ja ojad (3260); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: harilik võldas (Cottus gobio), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), saarmas (Lutra lutra) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). 4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest. Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub. Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates peatükkides. 4.3.1. Mõju Põhja-Kõrvemaa loodusalale Alljärgnevas tabelis (Tabel 1) on esitatud Natura eelhindamise tulemused Põhja-Kõrvemaa loodusalale. 33 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitse- eesmärkidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele liiva-alade Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Lähim vähetoitelised järved elupaigatüüpi kuuluv järv (Paukjärv) paikneb kavandatavast (3110) piirisihist I alternatiivi korral ca 70 m kaugusel ja II alternatiivi korral 30 m kaugusel olemasoleva raja ääres. Piirisihi rajamine ja hooldamine järve veekeskkonnale ja elupaigale olulisi mõjusid ei põhjusta ja seda ei kahjusta. Mõju puudub. vähe- kuni Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Lähim kesktoitelised elupaigatüüpi kuuluv järv (Venejärv) asub olemasolevale teele kalgiveelised järved kavandatavast matkateest 280 m kaugusel, väljaspool igasuguste (3140) võimalike mõjude tsooni. Elupaika ei kahjustata. Mõju puudub. looduslikult Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju rohketoitelised järved puudub. (3150) huumustoitelised järved Elupaik esineb Kõnnu Suursoo alal rabalaugaste näol, mida ja järvikud (3160) kavandatav piirisiht ületab mõlema alternatiivi korral ligikaudu võrdsel hulgal. Salu rabas alternatiiv I piirisiht laukaid ei ületa, kuid need jäävad selle lähedusse, alternatiiv II korral kulgeb siht raba servas rajal jäädes laugastest kaugemale. Piirisihi rajamisega laukaid füüsiliselt ei mõjutata, samuti ei tehta rabaaladel suuremaid raietöid ega muid tegevusi, mis võiksid rabakeskkonda ja elupaigatüüpi mõjutada (kahjustada). Elupaigale soodsale seisundile mõjud puuduvad. jõed ja ojad (3260) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. kuivad nõmmed (4030) Kavandatavate tegevuste alal ja vahetus naabruses elupaika ei leidu jäädes lähimas paigas I alternatiivist 130 m kaugusele. Mõju puudub. niiskuslembesed Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju kõrgrohustud (6430) puudub. lamminiidud (6450) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas pole elupaika kaardistatud (registreeritud). Elupaika võib leiduda Soodla jõe ääres aladel, mida läbib kavandatav piirisiht. Alternatiiv I kulgeb ca 2 km pikkusel lõigul piki Soodla jõge läbides elupaika suures ulatuses, alternatiiv II korral toimub vaid sihi ristumine jõega ja selle äärsete lamminiitudega 170 m lõigul. Antud lõikumine toimub mõlema alternatiivi korral. Elupaiga alal ei ole vajalikud raietööd. Sihi tähistamisel ja hooldamisel tuleb vältida pinnase kahjustamist elupaiga alal (juhul kui see jõe ääres esineb). Seega elupaiga soodsale seisundile mõjud puuduvad. rabad (*7110) Elupaik esineb kavandataval piirisihil Kõnnu Suursoo ja Salu raba aladel. Siht läbib elupaika Kõnnu Suursoos I alternatiivi korral 1,74 km pikkusel lõigul ja II alternatiivi korral 2,05 km lõigul kuna piir on käänulisem kulgedes osaliselt laudtee kõrval. Salu rabas läbib elupaika vaid I alternatiiv 890 m pikkusel lõigul, II alternatiiv kulgeb lühikesel lõigul elupaiga piiril ning seda ei mõjuta. Sihi rajamine ja piiritähiste paigaldamine elupaigale ebasoodsaid mõjusid ei avalda, sest rabas pole suuremaid raietöid vaja teostada. Seega elupaiga mõjutamise suhtes pole alternatiividel suurt erinevust, kuid eelistatav on siiski II alternatiiv kuna selle puhul läbib piir elupaika vähem. 34 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele Piiritähiste paigaldamiseks ja piirisihi hooldamiseks tuleb leida lahendus, mis elupaika (pinnast ja taimestikku) võimalikult vähe kahjustab, lahendus kirjeldada ehitusprojektis. Piiritähiste paigaldamine ning vajalikud hooldustööd tuleb teha jalgsi liikudes. Elupaiga alal tuleb vältida mootorsõidukitega liikumist. Äärmisel juhul võib teha seda sügavalt külmunud pinnasega ja lumikattega perioodil. Kuna elupaiga alal on puurinne reeglina hõre ning piiritähiste nähtavus hea, siis tuleb reeglina hoiduda piirisihi lagedaks raiumisest ning paigutada sildid paremini nähtavatesse kohtadesse. Kui nähtavuse tagamiseks tuleb piirisihil siiski teha üksikpuude raiet siis ei kaasne sellega ebasoodsaid mõjusid elupaiga seisundile kuna tihenenud puistu on kujunenud rabale eelkõige inimtegevuste mõjul ning raieid kasutatakse ka raba elupaiga taastamismeetodina. Kui puude raie osutub vajalikuks tuleks seda teha käsitsi ilma alal sõitmata ning langetatud puud tuleks jätta kohapeale (lohistada sihilt kõrvale). Mõlema alternatiivi korral elupaiga soodsale seisundile mõjud puuduvad. siirde- ja õõtsiksood Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju (7140) puudub. nokkheinakooslused Elupaik esineb kavandataval piirisihil lageraba aladel. Alternatiiv I (7150) läbib älveid nii Suursoo kui Salu raba aladel, alternatiiv II vaid Suursoo alal. Sihi rajamine ja piiritähiste paigaldamine elupaigale negatiivseid mõjusid ei avalda, sest lagerabas pole olulisi raietöid vaja teostada, pealegi on nokkheinakooslusi moodustavad älved niikuinii lagedad. Piiritähiste paigaldamisel tuleb leida lahendus, mis elupaika (pinnast ja taimestikku) võimalikult vähe kahjustab, lahendus kirjeldada ehitusprojektis. Piiritähiste paigaldamine ning vajalikud hooldustööd tuleb teha jalgsi liikudes. Elupaiga alal tuleb vältida mootorsõidukitega liikumist. Äärmisel juhul võib teha seda kerge sõidukiga sügavalt külmunud pinnasega ja lumikattega perioodil. Antud tingimuste täitmisel elupaigale negatiivseid mõjusid ei avaldu. Piiritähiseid ei tuleks paigutada älvestesse, sest pehme turba tõttu ei pruugi need püsti püsida ning nende hooldus põhjustaks elupaiga pehmel pinnasel asjatut tallamist. Alternatiividest on eelistatud II kuna see läbib elupaika vähem. Mõlema alternatiivi korral elupaiga soodsale seisundile mõjud puuduvad. vanad loodusmetsad Elupaika leidub nii piirisihi kui ka matkaraja ja rattatee alal. Piirisihi (*9010) rajamisega raiuda üksikpuid I alternatiivi korral kokku 790 m pikkuselt lõigult. Alternatiiv II puhul läbib siht elupaika või paikneb selle piiril kokku 1815 m pikkusel lõigul, sellest suurem osa paikneb olemasolevate teede ääres ning sihtidel. Arvestades sellega, et teede äärde täiendavat sihti ei rajata siis tuleb raiuda üksikpuid sama pikal lõigul kui I alternatiivi puhul. Kuna rajatav siht on niivõrd kitsas (4 m tüvede vahemikus), jääb see sisuliselt elupaiga koosseisu. Kui siht rajatakse vana sihi kohale siis on reaalne suuremate puude raievajadus olenevalt sihi kinnikasvamise määrast väiksem. Olemasolevate teede ääres tuleb raieid elupaiga alal vältida piirdudes vajadusel põõsarinde ja üksikpuude raiega. Rajatav siht pole nii lai, et selle alal oleks valgustingimused ning alustaimestiku kasvutingimused sedavõrd erinevad kuna sihi kõrval kasvavate puude võrad ulatuvad ka sihi kohale. Seetõttu ei kujune suurematele häiludele omaseid 35 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele ökoloogilisi tingimusi. Piirisihi rajamisega elupaiga killustamist füüsilises mõttes ega ökoloogilise sidususe mõistes ei toimu. Vältimaks negatiivseid mõjusid elupaikade struktuurile ja funktsioonidele tuleb sihid rajada selliselt, et need imiteeriks võimalikult hästi looduslikke häiringuid (tuulemurdu ja tuuleheidet). Puude langetamisel tuleks need eelistatult lükata ümber (mitte saagida) ja nihutada sihilt koos kännumätastega sedavõrd kõrvale, et siht oleks läbitav ning looduses liikujale märgatav (ehk see täidaks oma funktsiooni). Puud tuleb jätta elupaiga alale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada sihi rajamise negatiivseid mõjusid. Kännumätaste asemele jäävad paljandunud mullaga lohud, mis pakuvad samuti elupaiku liikidele ning suurendavad elurikkust. Puude langetustööd tuleb teostada külmunud pinnasega või kasutada tehnikat, mis ei kahjustaks pinnast. Sihi hooldamisel tuleb vältida sõitmist elupaikade alal ning teostada sihi hooldus käsitsi kasutades võsalõikajat/trimmerit. Kuna elupaigatüübi alal valdab suhteliselt madal ja suuremas osas puhmastest ning lausalisest samblakattest koosnev alustaimestik, siis pole sihi jälgitavuse eesmärgi enamasti tarvis seda niita. Seetõttu piisab hooldusel puittaimede (võsa ja noorte puude) likvideerimisest ning hooldust pole reeglina tarvis teha tihedamini kui kord aastas. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse eelkirjeldatud viisil looduslikke häiringuid (jäetakse langetatud puud elupaiga alale lamapuiduks) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (käsitsi hooldust) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Kavandatav matkatee läbib uuel trassil elupaika 1050 m pikkusel lõigul. Matkatee rajamisel suuremahulisi raietöid (sh raadamist) ei toimu. Matkatee rajamise käigus võidakse langetada üksikuid puid, piirata põõsarinnet ning koristada lamapuitu. Kui antud töid teha imiteerides looduslikke häiringuid siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei kaasne Matkatee rajamisega elupaiga killustamist ei toimu ning elupaigale negatiivseid mõjusid ei avaldu. Kokkuvõttes elupaiga soodsale seisundile loodusalal negatiivseid mõjusid ei avaldu. rohunditerikkad Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju kuusikud (9050) puudub. okasmetsad oosidel ja Kavandatav piirisiht läbib I alternatiivi korral elupaika kokku 530 m moreenikuhjatistel pikkusel lõigul ning sellel joonel on vajadus üksikpuude raieks. II (9060) alternatiivi korral läbib piirisiht elupaika 550 m pikkusel lõigul, kus piirisiht kulgeb olemasoleva tee ääres. Seega II alternatiivi korral raieid teha ei tule või saab piirduda alusmetsa või väheste üksikpuude raiega piiritähiste juures nende nähtavuse tagamiseks. Kuna piirisiht on kitsas jääb see sisuliselt elupaiga kooseisu ning leevendusmeetmete rakendamise korral nii sihi rajamisel kui ka hooldusel (analoogselt elupaigaga vanad loodusmetsad) on võimalik imiteerida looduslikke häiringuid ning negatiivseid mõjusid vältida. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (hooldust tehakse käsitsi)siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Puude langetamisel tuleb jätta need elupaiga alale langetades need sihilt kõrvale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning 36 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada raie mõjusid. Raietööd tuleb läbi viia külmunud pinnasega või kasutades tehnikat mis pinnast ei kahjusta. Sihi hooldust tuleb läbi viia käsitsi, elupaiga alal sõitmata. Kavandatavad ratta- ja matkateed elupaika ei mõjuta, sest uuele trassile kavandatavale teele elupaika ei jää. Kokkuvõttes elupaiga soodsale seisundile loodusalal negatiivseid mõjusid ei avaldu. soostuvad ja soo- Kavandatav piirisiht läbib elupaika I alternatiivi korral 450 m lehtmetsad (*9080) pikkusel lõigul ja II alternatiivi puhul läbib siht elupaika 820 m lõigul ning 60 m lõigul kulgeb selle piiril. Elupaika läbivatel lõikudel tuleb teha üksikpuude raiet. Kuna siht paikneb valdavalt olemasoleva hästi säilinud sihi kohal siis on üksikpuude raievajadus suhteliselt väiksem. Kuna piirisiht on kitsas jääb see sisuliselt elupaiga kooseisu ning leevendusmeetmete rakendamise korral nii sihi rajamisel kui ka hooldusel (analoogselt elupaigaga vanad loodusmetsad) on võimalik imiteerida looduslikke häiringuid ning negatiivseid mõjusid elupaigale vältida. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (hooldust tehakse käsitsi) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Puude langetamisel tuleb jätta need elupaiga alale langetades need sihilt kõrvale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust leevendades raie mõjusid. Kuna elupaigatüübi pinnas on väga pehme siis tuleb raietööd läbi viia sügavalt külmunud pinnasega või kasutades tehnikat, mis pinnast ei kahjusta. Sihi hooldust tuleb läbi viia käsitsi, elupaiga alal sõitmata. Kavandatav matkatee läbib uuel trassil elupaika 460 m pikkusel lõigul, mille äärde tuleks ka piirisiht II alternatiivi korral. Matkatee rajamisel sihi raiumist eeldatavalt ei toimu kuid võidakse langetada üksikuid puid, piirata põõsarinnet ning koristada teele langenud lamapuitu (imiteerides looduslikke häiringuid), mis negatiivseid mõjusid elupaigale ei põhjusta Seega negatiivsed mõjud elupaigale puuduvad. Kuna lõigule plaanitakse rajada laudtee siis soopinnasele negatiivseid mõjusid ei avaldu ning elupaiga soodsale seisundile mõjud puuduvad. Kokkuvõttes elupaiga soodsale seisundile loodusalal negatiivseid mõjusid ei avaldu. siirdesoo- ja Kavandatav piirisiht läbib elupaika I alternatiivi korral kokku 1110 rabametsad (*91D0) m pikkusel lõigul, II alternatiivi korral läbib piirisiht elupaika või kulgeb selle piiril 865 m pikkusel lõigul, sellest enamus matkaraja (laudtee) ja teede ääres ning sihtidel. Seetõttu on üksikpuude raie vajadus II alternatiivi korral kaks kord väiksem. Kuna piirisiht on kitsas jääb see sisuliselt elupaiga kooseisu ning leevendusmeetmete rakendamise korral nii sihi rajamisel kui ka hooldusel (analoogselt elupaigaga vanad loodusmetsad) on võimalik imiteerida looduslikke häiringuid ning negatiivseid mõjusid elupaigale vältida. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning 37 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (hooldust tehakse käsitsi) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Puude langetamisel tuleb need jätta elupaiga alale langetades need sihilt kõrvale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust leevendades raie mõjusid. Kuna elupaigatüübi pinnas on väga pehme siis tuleb raietööd läbi viia sügavalt külmunud pinnasega või kasutades tehnikat, mis pinnast ei kahjusta. Sihi hooldust tuleb läbi viia käsitsi, elupaiga alal sõitmata. Elupaika leidub kavandatava matkatee uuel trassil kokku 320 m pikkusel lõigul. Matkatee rajamisel sihti ei rajata, kuid võidakse raiuda üksikuid puid ja koristada lamapuitu, millega elupaigale negatiivseid mõjusid ei avaldu. Kuna lõigule plaanitakse rajada laudtee, siis elupaiga soopinnasele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Matkaraja rajamisega elupaika ei killustata ning elupaiga soodsale seisundile mõjud puuduvad. Kokkuvõttes elupaiga soodsale seisundile loodusalal negatiivseid mõjusid ei avaldu. männipurelane Liigi elupaiku kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas esine. Mõju (Stephanopachys puudub. linearis) kaunis kuldking Liigi elupaiku kavandatavate tegevuste alal ja mõjupiirkonnas (Cypripedium calceolus) esine. Mõju puudub. palu-karukell (Pulsatilla Kavandatav matkatee läbib liigi suurepindalalist elupaika 950 m patens) pikkusel lõigul. Kuna matkarada on planeeritud olemasolevale teele, mis läbib karukella elupaika, ning tee laiendamist ei ole kavas, siis liigile negatiivseid mõjusid ei avaldu. Piirisiht kulgeb lõunaosas II alternatiivi korral suure elupaiga ala piiril kuid jääb teise tee äärde, mistõttu mõjud liigile puuduvad. Jussi järvede piirkonnas jääb tee äärde kavandatud II alternatiivi sihi alale liigi leiukoht. Antud paigas tuleks mõjude vältimiseks tuua tähistus võimalikult tee serva ning vältida raieid ning hooldust otse liigi kasvukohas. Antud ettevaatusabinõude rakendamise korral liigile mõjud liigi soodsale seisundile puuduvad. kollane kivirik Liigi elupaiku kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas esine. Mõju (Saxifraga hirculus) puudub. rohe-vesihobu Liigi elupaiku kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas esine. Mõju (Ophiogomphus cecilia) puudub. paksukojaline jõekarp Liigi elupaiku kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas esine. Mõju (Unio crassus) puudub. 4.3.2. Mõju Põhja-Kõrvemaa linnualale Alljärgnevas tabelis (Tabel 2) on esitatud Natura eelhindamise tulemused Põhja-Kõrvemaa linnualale. Tabel 2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Põhja-Kõrvemaa linnuala kaitse- eesmärkidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele sinikael-part (Anas Liigi teadaolevaid elupaiku linnualal kavandatavate matkaradade platyrhynchos) piirkonnas ja mõjualas ei esine. 38 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele Liigi elupaigad asuvad Kõnnu Suursoos laukaraba aladel, mida läbib kavandatav ohuala piirisiht mõlema alternatiivi korral. Kuna elupaigaks oleval lagerabal olulisi raietöid pole vaja teha, siis olulised füüsilised mõjud elupaigale puuduvad. Häiringute vältimiseks tuleb vältida ehitus- ja hooldustööde tegemist liigi elupaigas kevadsuvisel pesitsusperioodil.31 Liik võib elutseda ka Soodla jõel, mille piirkonnas kulgeb kavandatav piirisiht. Juhul, kui välditakse raietöid ja muid häiringuid tekitavaid töid jõe kallastel lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil, siis mõjud liigi soodsale seisundile puuduvad. kaljukotkas (Aquila Liigi elupaiku linnualal kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas ei chrysaetos) esine. Mõju puudub. sõtkas (Bucephala Liigi elupaigad asuvad Kõnnu Suursoo laukaraba alal (mida läbib clangula) kavandatav ohuala piirisiht mõlema alternatiivi korral), kus sõtkas on soolinnustiku inventuuri (2002.a) andmetel arvukaim partlane. Kuna elupaigaks oleval lagerabal olulisi raietöid pole vaja teha, siis olulised füüsilised mõjud elupaigale puuduvad. Häiringute vältimiseks tuleb vältida ehitus- ja hooldustööde tegemist liigi elupaigas kevadsuvisel pesitsusperioodil. Kokkuvõttes liigi soodsale seisundile mõjud puuduvad. laululuik (Cygnus Liigi elupaik asub Kõnnu Suursoo laukaraba alal, mida läbib cygnus) kavandatav ohuala piirisiht mõlema alternatiivi korral. Kuna elupaigaks oleval lagerabal raietöid pole vaja teha, siis olulised füüsilised mõjud elupaigale puuduvad. Häiringute vältimiseks tuleb vältida ehitus- ja hooldustööde tegemist liigi elupaigas kevadsuvisel pesitsusperioodil. Kokkuvõttes liigi soodsale seisundile mõjud puuduvad. järvekaur (Gavia Liigi elupaik (võimalik pesitsuspaik) asub Kõnnu Suursoo laukaraba arctica) alal, mida läbib kavandatav ohuala piirisiht mõlema alternatiivi korral. Kuna elupaigaks oleval lagerabal raietöid pole vaja teha, siis olulised füüsilised mõjud elupaigale puuduvad. Häiringute vältimiseks tuleb vältida ehitus- ja hooldustööde tegemist liigi elupaigas kevadsuvisel pesitsusperioodil. Kokkuvõttes liigi soodsale seisundile mõjud puuduvad. nõmmelõoke (Lullula Liigi elupaiku linnualal kavandatavate tegevuste alal ega läheduses arborea) teadaolevalt ei esine – mõjud puuduvad. rüüt (Pluvialis Liigi elupaiku linnualal kavandatavate matkaradade piirkonnas ei apricaria) esine. Rüüda elupaigad esinevad Kõnnu Suursoos, mida läbib ohuala piirisiht mõlema alternatiivi korral. Kuna liigi elupaigaks oleval lagerabal olulisi raietöid pole vaja teha, siis sellega füüsilisi muutusi elupaigale ei tekitata ning mõjud liigi elupaigale puuduvad. Häiringute vältimiseks liigi isenditele tuleb vältida raietöid ja tähiste paigaldamist ning piirisihi hooldustöid kevadsuvisel pesitsusperioodil. Kokkuvõttes liigi soodsale seisundile mõjud puuduvad. teder (Tetrao tetrix) Liigi elupaiku linnualal kavandatavate matkaradade piirkonnas teadaolevalt ei esine. Liigi elutsemine on võimalik eelkõige rabaaladel, mida läbib kavandatav ohuala piirisiht mõlema 31 Käesolevas eelhinnangus käsitletakse kevadsuvise pesitsusperioodina ajavahemikku pesitsemise algusest kuni poegade üleskasvatamiseni, mis üldjuhul (v.a metsis) on ajavahemikus märtsi algusest kuni juuli lõpuni. 39 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele alternatiivi korral. Piirisihi rajamine ei mõjuta liigi elupaiku, sest elupaigaks olevas rabas ei ole olulisi raietöid vaja teha. Häiringute ärahoidmiseks liigi isenditele tuleb vältida raietöid ja tähiste paigaldamist ning piirisihi hooldustöid kevadsuvisel pesitsusperioodil. Kokkuvõttes liigi soodsale seisundile mõjud puuduvad. metsis (Tetrao Nii ohuala piirisiht kui ka matka- ja rattatee läbivad linnualal urogallus) metsise elupaiku. Elupaikade koosseisu kuuluvaid metsise mängualasi läbib vaid II alternatiivi kohane piirisiht (Salu raba mänguala, mida olemasolevale sihile kavandatud piirisiht keskelt läbib). Antud paigas võiks kaaluda piirisihi nihutamist läänes olevate teede äärde nii, et see ei lõikaks mänguala. I alternatiivi korral möödub piirisiht mängualast lähimas paigas 110 m kaugusel ning mõjud puuduvad.. Matkatee jääb mänguala nurgast 20 m kaugusele, kuid see kavandatakse antud asukohas juba olemasolevale teele. Kuna metsise elupaigad paiknevad mängualade ümber kuni 3 km raadiuses, siis paratamatult lõikab piirisiht mõlema alternatiivi korral suurel määral metsise elualasid. Piirisihi ja matkateede rajamine ning hooldus mõjutavad küll vähesel määral metsise elupaiku, kuid kuna tegemist on joonobjektidega, millega ei kaasne suurepindalalist raadamist ja metsamaastiku kadu, siis on füüsilised mõjud elupaikadele mitteolulised. Elupaikade killustamist ja seisundi halvenemist kavandatava tegevusega ei kaasne. Sihi rajamisel ja hooldamisel tuleb elupaikade piires vältida ehitus- ja hooldustöid metsise kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.02-30.06), et hoida ära häiringute avaldumine liigile. Mõjusid on võimalik vältida ajalise piirangu seadmisega ehitus- ja hooldustööde läbiviimiseks. Käesolevas eelhinnangus loetakse metsise kevadsuviseks pesitsusperioodiks ajavahemikku varakevadise mänguaja algusest kuni poegade üleskasvatamiseni, mis on ajavahemikus 1. veebruarist kuni 30. augustini. Kuna Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirjas ei ole metsisega seonduvalt otseseid ajalisi piiranguid seatud, siis on antud eelhinnangu koostamisel võetud aluseks Keskkonnaministri 13.01.2005.a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“32, mille § 4 lõigete 6 ja 7 järgi on metsa raie ja hooldamisega seotud tegevused lubatud 1. septembrist 31. jaanuarini. Lähtudes metsise kaitse tegevuskavast33 tohib teostada teehooldustöid nagu lumelükkamine, teeservade niitmine ja tee hööveldamine ilma ajalise piiranguta (teede all mõeldakse siin avalikult kasutatavaid teid34). Teekraavide hoolduse (puhastamine, võsaraie) puhul kehtib sihtkaitsevööndit läbivate teede puhul ajaline piirang 1. veebruarist kuni 30. juunini. Hooldustööde hulka ei arvata antud käsitluses teede laiendamisega seotud töid. Matka- ja rattatee kasutusega võib kaasneda häiringuid liigile, samuti võib suureneda külastuskoormus matkatee äärsetes metsades. Kuna kavandatavad ratta- ja matkatee kulgevad 32 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13299602?leiaKehtiv 33 https://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf 34 Ehitusseadustiku § 92 lg 5: Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. 40 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele suuremas osas olemasolevate teede/radade asukohas, siis häiringute näol ebasoodsaid mõjusid liigile ei avaldu. Kokkuvõttes ei avalda mõningased häiringud negatiivseid mõjusid metsise soodsale seisundile. mudatilder (Tringa Soode linnustiku seire andmetel esinevad mudatildri elupaigad glareola) Kõnnu Suursoos, kus mudatilder on arvukaim kurvitsaline. Liigi elupaigaks olevat raba läbib ohuala piirisiht mõlema alternatiivi korral. Kuna elupaigaks oleval lagerabal olulisi raietöid pole vaja teha, siis mõjud elupaigale puuduvad. Häiringute vältimisel tuleb liigi elupiagas vältida ehitus- ja hooldustöid kevadsuvisel pesitsusperioodil. Liigi elupaiku linnualal kavandatavate matkaradade piirkonnas teada ei ole. Kokkuvõttes liigi soodsale seisundile mõjud puuduvad. heletilder (Tringa Heletildri elupaigad esinevad Kõnnu Suursoos, mida läbib ohuala nebularia) piirisiht mõlema alternatiivi korral. Kuna elupaigaks oleval lagerabal olulisi raietöid pole vaja teha, siis mõju elupaigale puuduvad. Häiringute vältimisel tuleb liigi elupaigas vältida ehitus- ja hooldustöid kevadsuvisel pesitsusperioodil. Mõjusid on võimalik vältida ajalise piirangu seadmisega ehitus- ja hooldustööde läbiviimiseks. Liigi elupaiku linnualal kavandatavate matkaradade piirkonnas teada ei ole. Kokkuvõttes liigi soodsale seisundile mõjud puuduvad. 4.3.3. Mõju Ohepalu loodusalale Alljärgnevas tabelis (Tabel 3) on esitatud Natura eelhindamise tulemused Ohepalu loodusalale. Tabel 3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Ohepalu loodusala kaitse- eesmärkidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele huumustoitelised järved Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. ja järvikud (3160) Mõju puudub. jõed ja ojad (3260) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju puudub. kuivad niidud lubjarikkal Ohuala piirisiht kulgeb I alternatiivi korral 150 m pikkusel lõigul mullal (6210) üle niiduelupaiga. II alternatiivi korral läbib piirisiht elupaika 340 m pikkusel lõigul kulgedes piki elektriliini trassi serva. Sihi rajamine ja piiritähiste paigaldamine avakooslust negatiivselt ei mõjuta (elupaika ei killustata) ega liigi soodsat seisundit ei mõjuta, kui välditakse olulist pinnase kahjustamist ehitustööde käigus. Piiripostide jaoks süvendi tegemist ei loeta oluliseks pinnase kahjustamiseks, kui tööde järgselt taastatakse piiripostide ümber esialgsele olukorrale lähedane seisund. Kuna elupaik on hooldamata ja võsastumas ning metsastumas on vajalik ilmselt ka puude ja põõsaste raie sihi alal, mis elupaiga seisundile ebasoodsat mõju ei avalda. 41 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele liigirikkad niidud Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. lubjavaesel mullal Mõju puudub. (*6270) aas-rebasesaba ja ürt- Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. punanupuga niidud Mõju puudub. (6510) rabad (*7110) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju puudub. siirde- ja õõtsiksood Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (7140) Mõju puudub. nokkheinakooslused Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (7150) Mõju puudub. liigirikkad madalsood Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (7230) Mõju puudub. vanad loodusmetsad Elupaik on piirkonnas levinud ning seda esineb ka piirisihi alal. (*9010) Piirisiht läbib I alternatiivi korral elupaika kokku 2580 m pikkusel lõigul. Kuna siht on kitsas, siis jääb see sisuliselt elupaiga koosseisu, kuid tegevus mõjutab siiski elupaika antud alal. Piirisihi rajamisega elupaiga killustamist ei toimu ja elupaiga soodsat seisundit ei halvendata. Raietööde läbiviimisel tuleb imiteerida looduslikke häiringuid ning hooldustööde korraldamiseks tuleb projekteerimisel leida lahendus, mis elupaika, sh pinnast, ei kahjustaks. II alternatiivi korral kulgeb piirisiht valdavas osas tee ääres ning jääb elupaiga piirist reeglina väljapoole. Erandiks on elupaiga lõikamine lõunaosas 26 m pikkusel lõigul, kus see kulgeb piki olemasolevat sihti. Tõenäoliselt tuleb raiuda vaid üksikuid puid Imiteerides looduslikke häiringuid negatiivsed mõjud elupaigale puuduvad rohunditerikkad kuusikud Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (9050) Mõju puudub. okasmetsad oosidel ja Elupaik domineerib oosidel, mida mööda kulgeb kavandatav moreenikuhjatistel piirisiht. Seetõttu läbib piirisiht I alternatiivi korral elupaika kokku (9060) 5350 m pikkusel lõigul Kuna siht on kitsas, siis jääb see sisuliselt elupaiga koosseisu, kuid tegevus mõjutab siiski elupaika antud alal. Piirisihi rajamisega elupaiga killustamist ei toimu ja elupaiga soodsat seisundit ei mõjuta. II alternatiivi korral kulgeb piirisiht valdavas osas oosiharjal paikneva tee ääres jäädes elupaiga alalt reeglina väljapoole. Erandiks on elupaiga lõikamine kahes paigas piiri keskosas ja lõunaosas kokku 290 m pikkusel lõigul. Lõikumine toimub tee ja metsasihi joonel, seega pole uue sihi rajamiseks vajadust, vaid vajadusel tuleb laiendada olemasolevat sihti raiudes üksikpuid. Imiteerides raietel looduslikke häiringuid negatiivsed mõjud elupaigale puuduvad. Raietööde läbiviimiseks ja sihi hooldustööde korraldamiseks tuleb projekteerimisel leida lahendus, mis elupaika, sh pinnast, võimalikult vähe kahjustab. soostuvad ja soo- Kavandatav piirisiht läbib I alternatiivi korral elupaika 140 m lehtmetsad (*9080) pikkusel lõigul, millelt tuleb raiuda üksikpuid. Kuna siht on kitsas, siis jääb see sisuliselt elupaiga koosseisu, kuid tegevus mõjutab siiski elupaika antud alal. Piirisihi rajamisega elupaiga killustamist ei toimu ja elupaiga seisundit ei halvendata. Raietööde 42 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele läbiviimiseks ja sihi hooldustööde korraldamiseks tuleb projekteerimisel tuleb leida lahendus, mis elupaika, sh pinnast, võimalikult vähe kahjustab. Ehitus- ja hooldustöid teostada külmunud pinnasega. II alternatiivi korral siht elupaika ei läbi ning mõjud puuduvad. siirdesoo- ja rabametsad Kavandatav piirisiht läbib I alternatiivi korral elupaika kokku 100 (*91D0) m pikkusel lõigul, millel on tarvis raiuda üksikpuid. Kuna siht on kitsas, siis jääb see sisuliselt elupaiga koosseisu, kuid tegevus mõjutab siiski elupaika antud alal. Piirisihi rajamisega elupaiga killustamist ei toimu ja elupaiga soodsat seisundit ei mõjuta. II alternatiivi korral läbib siht elupaika EELIS elupaikade kaardikihi andmetel 45 m lõigul, 2017 a aerofoto alusel on valdav osa alast noorendik ja elupaigaks ei kvalifitseeru. Tegeliku elupaiga alasid läbib siht ca 10 m lõigul ning üksikute puude raie sellel lõigul elupaigale negatiivseid mõjusid ei avalda. Raietööde läbiviimiseks ja sihi hooldustööde korraldamiseks tuleb projekteerimisel tuleb leida lahendus, mis elupaika, sh pinnast, võimalikult vähe kahjustab. Ehitus- ja hooldustöid teostada külmunud pinnasega. kaunis kuldking Piirisiht läbib I alternatiivi korral liigi ühte elupaika lühikeses (ca (Cypripedium calceolus) 40 m) lõigus ning kulgeb teise elupaiga piiril. Suhteliselt kitsa sihi rajamine ei muuda elupaika liigile sobimatuks, kuid mõjutab seda siiski negatiivselt. Võib eeldada, et liik kasvab edasi ka kitsal piirisihil, sest kasvutingimused oluliselt ei muutu ning ka looduses kasvab liik metsahäiludel. Seega ei vähene eeldatavalt elupaiga pindala, kuid võib halveneda selle kvaliteet ca 160 m2 suurusel alal. Liigi populatsioonile ja seisundile loodusalal olulisi negatiivseid mõjusid siiski ei avaldu. Piirisihi rajamisel ja hooldamisel tuleb vältida liigi ja selle kasvupinnase kahjustamist, tehes töid väljaspool vegetatsiooniperioodi ja külmunud pinnasega. Liigi elupaigas ei tohi piirisihti niita. II alternatiivi korral paikneb siht tee ääres ning kulgeb elupaiga piiril seda oluliselt mõjutamata. Antud paigas on soovitatav paigaldada piiritähised võimalikult tee äärde vältimaks elupaiga mõjutamist sihi rajamisel ning hooldamisel. eesti soojumikas Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Saussurea alpina ssp. Mõju puudub. esthonica) paksukojaline jõekarp Piirisiht kulgeb üle Valgejõe, mis on liigi elupaigaks. Sihi rajamine (Unio crassus) veekeskkonda ega paksukojalise jõekarbi elupaiku ning liigi soodsat seisundit ei mõjuta, kui välditakse jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. rohe-vesihobu Piirisiht kulgeb üle Valgejõe, mis on liigi elupaigaks. Sihi rajamine (Ophiogomphus cecilia) liigi elupaiku ning liigi soodsat seisundit ei mõjuta, kui välditakse jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. 4.3.4. Mõju Ohepalu linnualale Alljärgnevas tabelis (Tabel 4) on esitatud Natura eelhindamise tulemused Ohepalu linnualale. 43 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Tabel 4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Ohepalu linnuala kaitse-eesmärkidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele kaljukotkas (Aquila Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju chrysaetos) puudub. sõtkas (Bucephala Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju clangula) puudub. must-toonekurg Must-toonekure lähim elupaik (pesapaik) asub kavandatavast ohuala (Ciconia nigra) piirisihist ca 560 m kaugusel (väljaspool mõjuala), mis on piisav kaugus hoidmaks ära sihi rajamisega kaasnevate häiringute mõjude avaldumise. Seega liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Raietöid mitte teostada kevadsuvisel pesitsusperioodil. sookurg (Grus grus) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju puudub. 4.3.5. Mõju Valgejõe loodusalale Alljärgnevas tabelis (Tabel 5) on esitatud Natura eelhindamise tulemused Valgejõe loodusalale. Tabel 5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Valgejõe loodusala kaitse- eesmärkidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele jõed ja ojad (3260) Elupaika (Valgejõge) ületab ohuala piirisiht. Sihi rajamisel elupaigale ebasoodsad mõjud puuduvad, kui välditakse jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. harilik võldas (Cottus Elupaigaks olevat jõge ületab ohuala piirisiht. Jõe veekeskkonnale ja gobio) kaitstavale kalaliigi soodsale seisundile mõjud puuduvad, kui välditakse jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. rohe-vesihobu Piirisiht kulgeb üle Valgejõe, mis on liigi elupaigaks. Sihi rajamine liigi (Ophiogomphus elupaiku ei mõjuta ja liigile ebasoodsaid mõjusid ei avalda, kui cecilia) välditakse jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. saarmas (Lutra Piirisiht kulgeb üle Valgejõe, mis on saarma elupaigaks. Sihi rajamine lutra) liigi elupaiku ei mõjuta ega põhjusta liigile olulisi häiringuid. Seega liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. paksukojaline Piirisiht kulgeb üle Valgejõe, mis on liigi elupaigaks. Sihi rajamine liigi jõekarp (Unio elupaiku ei mõjuta ja liigile ebasoodsaid mõjusid ei avalda, kui crassus) välditakse jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. 4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamise eesmärk on läbipaistva ja põhjendatud otsuse tegemine asjakohase hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. Kavandatavad tegevused leiavad aset Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualal, Ohepalu loodus- ja linnualal ning Valgejõe loodusalal. Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualal rajatakse piirisiht I alternatiivi korral 16,9 km pikkusel lõigul 6,8 ha ulatuses, II alternatiivi korral 18,9 km lõigul ja 7,6 ha ulatuses. Uuel marsruudil kulgev matkatee rajatakse ca 0,5 ha ulatuses. Ohepalu loodus- ja linnualal rajatakse piirisiht nii I kui II alternatiivi korral 13,6 km pikkusel lõigul kokku 5,4 ha ulatuses, kuid II alternatiivi puhul jääb mõjuala valdavalt teedele ja teeservadele. Valgejõe loodusala füüsilise mõjutamise võib välistada kuna veeala ja veekeskkonda piirisihi rajamine ei mõjuta. 44 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Käesoleva eelhindamise käigus esitatud teabest järeldub, et kavandatavad tegevused (eelkõige ohuala piirisihi rajamise ja hoolduse näol) ei mõjuta negatiivselt metsaelupaiku Põhja-Kõrvemaa loodusalal ega ka Ohepalu loodusalal. Kuna piirisiht on kitsas jääb see sisuliselt elupaiga kooseisu ning leevendusmeetmete rakendamise korral sihi rajamisel on võimalik imiteerida looduslikke häiringuid ning negatiivseid mõjusid elupaigale vältida. Hooldustööde mõjusid on võimalik leevendada käsitsi hoolduse ning tiheda niitmise vältimisega elupaikade aladel. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (hooldust tehakse käsitsi) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Puude langetamisel tuleb need jätta elupaiga alale langetades need sihilt kõrvale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust leevendades raie mõjusid. Kuna elupaigatüübi pinnas on väga pehme siis tuleb raietööd läbi viia sügavalt külmunud pinnasega või kasutades tehnikat, mis pinnast ei kahjusta. Piirisihi rajamisega elupaikade killustamist ei toimu ning elupaiga soodsale seisundile loodusalal tervikuna mõjud puuduvad ning eelistatud on alternatiiv II. Kasutuse faasis (piirisihi hooldamisel) metsaelupaikadele mõjusid ei avaldu, kui pehmel pinnasel teostatakse raietööd külmunud pinnasega ning hooldustöid tehakse (elupaikadel: rabad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad) käsitsi. Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualal ei põhjusta kavandatav tegevus ebasoodsaid mõjusid ühelegi kaitse-eesmärgiks olevale taime- ja loomaliigile. Ohepalu loodusalal läbib kavandatav siht I alternatiivi korral kaitstava taimeliigi (kauni kuldkinga) elupaika, kuid leevendusmeetmete rakendamisel ei muuda seda liigile sobimatuks ning liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. II alternatiiviga liigile negatiivseid mõjusid ei avaldu. Ohepalu loodusala puhul ei avaldu seega ebasoodsaid mõjusid ühelegi kaitse-eesmärgiks olevale liigile ega elupaigale. Seega ei avaldu ebasoodsaid mõjusid kavandatavate tegevuste alale jäävatele loodusaladele (Põhja-Kõrvemaa loodusala, Ohepalu loodusala, Valgejõe loodusala) ega nende kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ega liikidele. Kavandatava tegevusega ei kaasne elupaikade pindala vähenemist ega elupaikade killustamist. Põhja-Kõrvemaa linnualal jäävad kavandatava tegevuse alale metsise, laululuige, järvekauri, sõtka, rüüda, sinikael-pardi, tedre, mudatildri ja heletildri elupaigad. Elupaikade kadu ega olulist kahjustamist ei toimu. Häiringute ebasoodsad mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (ehitus- ja hooldustöid, sh puude raiet, mitte teha lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil) rakendamisel välditavad. II alternatiivi korral läbib piirisiht metsise mänguala, millega ei kaasne küll otsest ebasoodsat mõju, kuid võiks siiski kaaluda sihi nihutamist mängualalt läände teede äärde. Häiringute kaudu võivad mõningased kuid ilmselt mitteolulised mõjud avalduda metsisele, kuid ebasoodsaid mõjusid liigile pole alust eeldada. Ohepalu linnualal ei jää kavandatava tegevuse alale või mõjuraadiusse kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku. Seega ei avaldu Põhja-Kõrvemaa linnualale ja Ohepalu linnualale ega nende kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ebasoodsaid mõjusid. Kokkuvõttes ei avaldu leevendusmeetmete rakendamise korral kavandatava tegevuse piirkonnas paiknevatele Natura võrgustiku aladele (Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnuala, Ohepalu loodus- ja linnuala, Valgejõe loodusala) ebasoodsaid mõjusid. Kuna II alternatiiv läbib ja mõjutab metsaelupaiku väiksemal alal, siis tuleks eelistada antud alternatiivi. 45 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 5. Hinnang mõju olulisusele Käesolevas peatükis iseloomustatakse mõjutatavat keskkonda võimalusel (kui on olemas vajalik informatsioon) järgmiste kriteeriumite alusel: - lühikirjeldus: antakse lühiülevaade kavandatava tegevuse seotusest mõjuri ja/või sihtobjektiga. Kui seotus puudub, siis mahtu, tõenäosust, kestust ja sagedust, muutus ajas ning asukohta ei hinnata; - maht: muutuse osatähtsus, võimalusel esitatakse väärtused; - tõenäosus: millise tõenäosusega esineb mõjur ja selle muutus või muutumatus; - kestus ja sagedus: kas mõjur esineb pikaajaliselt või lühiajaliselt ja/või tsükliliselt, võimalusel esitatakse väärtused; - aeg: kas mõjur avaldub öösel, päeval, tööpäeval, nädalavahetusel; - taastumine: kas mõju on pöörduv; - muutus ajas: kas ja millises mahus mõjur ajas muutub, kasvab, kahaneb, lakkab; - asukoht: millist geograafilist piirkonda muutus puudutab; - ulatus: kas kaasneb piiriülene keskkonnamõju; - leevendusmeetmed: teadaolevad olulise mõju vältimise või vähendamise meetmed, mille rakendamisega on arendaja nõus; - mõju olulisus: kas mõjur toob sihtobjektis esile olulise negatiivse keskkonnamõju. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 5.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Projekti elluviimise ehitusperiood ei ole eelhinnangu koostajale teada, kuid eeldatavalt (arvestades tööde mahtu) ei ole see pikaajaline. Rajatiste hilisem kasutamise aeg ei ole piiritletud kindla perioodiga. Mõju avaldub eelkõige lühiajaliselt ehitusperioodil ja piiritähistuse alal maastikuilmes kohati pikaajaliselt. Ohuala piirisihi rajamiseks tuleb I alternatiivi ja II korral raietöid teha langetades sihi alalt sinna jäävaid üksikpuid. II alternatiivi korral on piiritähistus paigutatud suuremas osas lõikudes olemasolevate teesihtide äärde ning kasutatakse olemasolevaid metsasihte ning muid joonobjekte, mistõttu on üksikpuude raie maht pind oluliselt väiksem. Raidetöödel esineb tavaline müra seoses puude langetamisega, kuid see on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni. Ohuala piirisiht ja tähistus vajab ka regulaarset hooldust, kuid see ei avalda negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale, kui välditakse hooldustööde läbiviimist kaitsealuste linnuliikide elupaikades kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.03-31.07 ja metsise puhul 01.02-30.06) ning piirisihi hooldamisel kasutatakse lahendusi, mis elupaiku (pinnast ja taimestikku) võimalikult vähe kahjustab. Kaitstavatele alale ja nende kaitse-eesmärkidele avalduvad mõjud on väikesed, hajutatud ja väheolulised. Olulised mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (töid ei tehta kevadsuvisel pesitsusperioodil) ning säästva raie- ja ehitustehnoloogia ja hooldustehnoloogia rakendamisel välditavad. 46 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Piiriülest mõju antud projekti realiseerumisel ei ole ette näha. Kumulatiivse mõju võib ilmneda juhul, kui ohuala tähistamine toimub üheaegselt keskkpolügoonil toimuvate ehitustöödega, kuid mõjude kumuleerumine on eeldatavalt ajutine ja ebaoluline. 5.2. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kas kavandatav tegevus põhjustab olulist mõju (tabelisse märkida X) Ilme, ruumiline struktuur, esteetilisus JAH EI X Kirjeldus Kavandatava tegevuse näol on tegemist eelkõige joonobjektide (piiritähistus, matkarada, jalgrattaraja matkaraja taristu) rajamisega. Kavandtakse ka uus vaatetorn (Venemäe vaatetorni) kunagisse asukohta, kuid selle mõju on lokaalne. Siiski põhjustavad objektide rajamise ja ehitusega seotud tegevused müra ja häiringuid, mis ulatub joonobjektidest kaugemale. Mõjuala defineerimine on keeruline, sest erinevate mõjuelementide ulatus on erinev ning mõjutatava keskkonna (sh eluslooduse) tundlikkus mõjufaktoritele on erinev. Kõige kaugemale võib ulatuda inimpelglikele liikidele avalduvate häiringute ja müra mõju. Oluliste mõjude osas loomastikule, sh kaitstavatele liikidele, võib mõjuala piiritleda 0,5 kilomeetriga. Samas ei pruugi kõigile lähemal kui 0,5 km elutsevatelel kaitstavatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid avalduda, kuna liikide tolerants häiringutele on erinev. Mõjud taimestikule ja taimekooslustele, sh looduslikele elupaigatüüpidele ja kaitstavatele taimeliikidele, võib piiritleda sihtide ja matkaradade ala ja vahetu naabrusega (ca 10 m raadiuses). Kuna kavandatava tegevusega ei kaasne veerežiimi mõjutamist ega olulist mõju veekvaliteedile, siis võib mõjutsooni veekeskkonna osas piiritleda samuti rajatiste vahetu naabrusega. Arvestades kaugeimale ulatuvat mõjuliiki, määratletakse üldiseks mõjutsooniks 0,5 km rajatistest. Piirisihtide rajamisel puudub maastikele oluline mõju, sest sihid on meie metsamaastikes iseloomulikuks elemendiks. Kaitstavate alade rangelt kaitstavatel aladel (sihtkaitsevööndites) sihte reeglina ei hooldata ja lastakse neil kinni kasvada. Seega uue sihi raiumist sihtkaitsevööndisse võib käsitleda mõningase negatiivse mõjuna. Kuna rajatav piirisiht on kitsas, siis ei saa sellega kaasnevat mõju piirkonna üldisele maastiku ilmele, ruumistruktuurile ja esteetilisusele lugeda oluliseks. Matkatee ja rattatee rajamisel on mõningane positiivne (soodne) mõju maastike ruumilisele struktuurile ja esteetikale, seda eelkõige matkajate vaatepunktist. Iga 50 m või väiksema vahemaa tagant paiknevad piiritähised avaldavad looduses liikujaile mõningast visuaalset mõju. Piiritähised peavadki olema märgatavad ja näiteks kaitsealade piiritähiseid ei peeta visuaalselt ebasobivaiks. Piiritähised ei muuda oluliselt maastikupilti ega piirkonna puhkeväärtust. Võimaluse korral nihutada piirisihti olemasolevate teede ja sihtide äärde, millega ühtlasi väheneb piirisihi rajamise maht. Mõju Piiritähiste paigaldamisega ning matka- ja jalgrattateede rajamisega ei kaasne olulisus olulist negatiivset mõju piirkonna ilmele, ruumilisele struktuurile ja maastiku esteetilisusele. Põhjendatult ja eesmärgipäraselt paigaldatud piiritähistel (ka rangelt kaitstavatel aladel) ning matka- ja jalgrattaraja tähistel on oma kindel funktsionaalne roll maastikus (antud juhul ka inimelude kaitse), mistõttu ei ole alust käsitleda seda visuaalse reostusena. Asustus JAH EI X Kirjeldus Inimasustus kavandatava tegevuse aladel ning nende vahetus naabruses puudub. 47 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Mõju Kavandatava tegevuse mõjud asustusele puuduvad. olulisus Teenused JAH EI X Kirjeldus Kavandatav tegevus ei mõjuta hädaolukorra seaduses nimetatud elutähtsate teenuste toimimist. Ülemäärase reostuse esinemine JAH EI X Kirjeldus Käsitlusalal ei ole teadaolevalt piirkondi, kus ei ole järgitud või mille puhul ollakse seisukohal, et seal ei järgita õigusaktides sätestatud ning projekti seisukohast asjakohaseid keskkonnakvaliteedi standardeid (nt künniste ületamine, reostus). 48 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 6. Hindamistulemuste kokkuvõte Natura eelhindamise tulemused Kavandatavad tegevused leiavad aset Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualal, Ohepalu loodus- ja linnualal ning Valgejõe loodusalal. Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualal rajatakse piirisiht I alternatiivi korral 16,9 km pikkusel lõigul 6,8 ha ulatuses, II alternatiivi korral 18,9 km lõigul ja 7,6 ha ulatuses. Uuel marsruudil kulgev matkatee rajatakse ca 0,5 ha ulatuses. Ohepalu loodus- ja linnualal rajatakse piirisiht nii I kui II alternatiivi korral 13,6 km pikkusel lõigul kokku 5,4 ha ulatuses, kuid II alternatiivi puhul jääb mõjuala valdavalt teedele ja teeservadele. Valgejõe loodusala füüsilise mõjutamise võib välistada kuna veeala ja veekeskkonda piirisihi rajamine ei mõjuta. Käesoleva eelhindamise käigus esitatud teabest järeldub, et kavandatavad tegevused (eelkõige ohuala piirisihi rajamise ja hoolduse näol) ei mõjuta metsaelupaiku Põhja-Kõrvemaa loodusalal ega ka Ohepalu loodusalal. Kuna piirisiht on kitsas jääb see sisuliselt elupaiga kooseisu ning leevendusmeetmete rakendamise korral nii sihi rajamisel kui ka on võimalik imiteerida looduslikke häiringuid ning negatiivseid mõjusid elupaigale vältida. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (hooldust tehakse käsitsi) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Puude langetamisel tuleb need jätta elupaiga alale langetades need sihilt kõrvale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust leevendades raie mõjusid. Kuna elupaigatüübi pinnas on väga pehme siis tuleb raietööd läbi viia sügavalt külmunud pinnasega või kasutades tehnikat, mis pinnast ei kahjusta. Piirisihi rajamisega elupaikade killustamist ei toimu ning elupaiga soodsale seisundile loodusalal tervikuna mõjud puuduvad ning eelistatud on alternatiiv II. Kasutuse faasis (piirisihi hooldamisel) metsaelupaikadele mõjusid ei avaldu, kui pehmel pinnasel teostatakse raietööd külmunud pinnasega ning hooldustöid tehakse (elupaikadel: rabad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad) käsitsi. Põhja-Kõrvemaa loodusalal ei põhjusta kavandatav tegevus ebasoodsaid mõjusid ühelegi kaitse- eesmärgiks olevale taime- ja loomaliigile. Häiringute kaudu võivad mõningased mõjud avalduda metsisele, kuid ebasoodsaid mõjusid liigile pole alust eeldada. Ohepalu loodusalal läbib kavandatav siht I alternatiivi korral kaitstava taimeliigi (kauni kuldkinga) elupaika, kuid leevendusmeetmete rakendamisel ei muuda seda liigile sobimatuks ning liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. II alternatiiviga liigile negatiivseid mõjusid ei avaldu. Ohepalu loodusala puhul ei avaldu seega ebasoodsaid mõjusid ühelegi kaitse-eesmärgiks olevale liigile ega elupaigale. Seega ei avaldu ebasoodsaid mõjusid kavandatavate tegevuste alale jäävatele loodusaladele (Põhja- Kõrvemaa loodusala, Ohepalu loodusala, Valgejõe loodusala) ega nende kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ega liikidele. Kavandatava tegevusega ei kaasne elupaikade pindala vähenemist ega elupaikade killustamist. Põhja-Kõrvemaa linnualal jäävad kavandatava tegevuse alale metsise, laululuige, järvekauri, sõtka, rüüda, sinikael-pardi, tedre, mudatildri ja heletildri elupaigad. Elupaikade kadu ega kahjustamist ei toimu. Häiringute ebasoodsad mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (ehitus- ja hooldustöid, sh puude raiet, mitte teha lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil) rakendamisel välditavad. II alternatiivi korral läbib piirisiht metsise mänguala millega ei kaasne negatiivset mõju, kuid võiks siiski kaaluda sihi nihutamist mängualalt läände teede äärde. Ohepalu linnualal ei jää kavandatava tegevuse alale või mõjuraadiusse kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku. Seega ei avaldu Põhja-Kõrvemaa linnualale ja Ohepalu linnualale ega nende kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele olulisi negatiivseid mõjusid. Kokkuvõttes ei avaldu leevendusmeetmete rakendamise korral kavandatava tegevuse piirkonnas paiknevatele Natura võrgustiku aladele (Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnuala, Ohepalu loodus- ja 49 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang linnuala, Valgejõe loodusala) ebasoodsaid mõjusid. Kuna II alternatiiv läbib ja mõjutab metsaelupaiku väiksemal alal siis tuleks eelistada antud alternatiivi. Eelhindamise järeldused • Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju. • Ohuala piirisiht on kavas rajada Jussi, Ämmakääpa ja Tagavälja sihtkaitsevööndite ning Uurita ja Nahe piiranguvööndite alale. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine kaitseala või riigikaitse tarbeks. Matkatee ja jalgrattatee rajatakse olemasolevate teede (olemasolevate rajatiste) baasil .Piirisihi rajamine on vajalik riigikaitselistes huvides ja inimeste ohutuse tagamiseks. Olemasolevate rajatiste hooldustööd on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud. Mõjud on hajutatud ning ala kui terviku kaitse seisukohast lokaalsed ja mõlema alternatiivi korral väheolulised. • Ohuala idapoolne piirisiht kulgeb Ohepalu looduskaitseala Rutkamäe, Ohepalu, Ellamaa ja Kaansoo sihtkaitsevööndite alal ning Mäetaguse ja Mägiküla piiranguvööndite alal. Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. Kuna LKS § 30 lg 4 p 6 ja Ohepalu LKA kehtiv kaitse-eeskiri ei võimalda sihtkaitsevööndis ehitiste rajamist riigikaitse tarbeks siis tuleb kavandatava tegevuse läbiviimiseks kaitse-eeskirja muuta. Piirisihi rajamine on vajalik riigikaitselistes huvides ja inimeste ohutuse tagamiseks. Olemasolevate rajatiste hooldustööd on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud. Kaitsealale ei avaldu olulisi otseseid mõjusid, ohuala piirisihi rajamise ja hoolduse mõju on lokaalne ja ebaoluline. • Ohuala piirisihi rajamine puudutab lokaalselt mitmeid Ohepalu looduskaitseala kaitse- eesmärgiks olevaid metsaelupaiku, negatiivsed mõjud on välditavad looduslike häiringute imiteerimisega raiete korraldamisel. Kuna I alternatiivi korral läbiks siht metsaelupaiku kokk 8 km pikkusel lõigul ning II alternatiivi korral vaid 250 lõigul on eelistatud II alternatiiv. Arvestades kaitseala suurust ning elupaikade üldpindala on mõjud neile mõlema alternatiivi korral kokkuvõttes suhteliselt väheolulised. Eelistatav on siiski II alternatiiv, mille puhul on sekkumine elupaiga alale minimaalne. • Kavandatava tegevuse mõju asustusele puudub. • Kavandatav tegevus ei mõjuta piirkonna maa- ja veekasutust ega muude loodusressursside kasutust, hüdroloogilisi tingimusi ja välisõhu hajumistingimusi. • Lokaalne väheoluline mõju võib avalduda piirkonna maastikele seoses projektiga kavandatud raietöödega. Kummagi alternatiivi puhul ei ole raietöödega mõju oluline ning suuremas maastikupildis ning loodusmaastike aspektist mõju puudub. II alternatiivi korral on piiritähistus paigutatud suuremas osas lõikudes olemasolevate teesihtide äärde ning kasutatakse olemasolevaid metsasihte ning muid joonobjekte, mistõttu on raiemaht oluliselt väiksem ning seega on eelistatav II alternatiiv. • Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisi muutusi maastike ruumilises struktuuris ja esteetilises väärtuses. Samas paigutatakse II alternatiivi korral piiritähistus suuremas osas lõikudes olemasolevate teesihtide äärde ning kasutatakse olemasolevaid metsasihte ning muid joonobjekte ning seega on eelistatav II alternatiiv. • Pinnasteedele ja kohalikele teedele (sh RMK metsateedele) võivad avalduda mõningad mõjud sihtide rajamise ning matkateede ehituse etapis, eeskätt rasketehnika kasutamise korral (puidu väljavedu, materjali kohalevedu, ehitustehnika vedu ja liikumine). Samas II alternatiivi korral on raiemahud väiksemad ning eelistatav on II alternatiiv. • Mõju pinnasele (mullastikule) on lokaalne ning jääb mitteolulisele tasemele. II alternatiivi korral paigutakse piiritähistus suuremas osas lõikudes olemasolevate teesihtide äärde ning kasutatakse olemasolevaid metsasihte ning seega on eelistatav II alternatiiv. 50 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang • Kavandatav tegevus ei põhjusta põhjavee reostumise riski ning põhjaveetaseme muutumist käsitlusala piirkonnas. • Kavandatav tegevus ei halvenda juurdepääsu maavaradele ega avalda mõju maavarade kasutusele. • Ehitusperioodil kaasneb kavandatava tegevusega müra, vibratsioon ja õhusaaste ehitusmasinatest ja veokitest. Mõju on lokaalne ja ajutine. Ehituse lõppemisel mõju lakkab olemast. Arusaamatuste vältimiseks puhkajate ja piirkonna elanikega ehitustöid öisele ajale mitte kavandada. • Kui jäätmekäitlus, sh ehitusaegne, korraldatakse vastavalt jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetele, siis olulist mõju ei ole. • Kaitstavatele aladele ja nende kaitse-eesmärkidele, samuti kaitstavatele liikidele avalduvad mõjud on väikesed ja ebaolulised, kuid II alternatiivi puhul jääb mõjuala valdavalt teedele ja teeservadele ja raiemahud väiksemad. Olulised mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (töid ei tehta kevadsuvisel pesitsusperioodil) ning keskkonda säästva raie- ja ehitustehnoloogia rakendamisel välditavad. • Negatiivsed mõjud metsaelupaikadele on looduslike häiringute imiteerimisega ära hoitavad. Mõjud taimestikule ja loomastikule on lokaalsed ja väheolulised, kuid II alternatiivi puhul jääb mõjuala valdavalt teedele ja teeservadele ja raiemahud on väiksemad. Olulised mõjud on leevendusmeetmete rakendamisel – eelkõige tööde läbiviimiseks säästva raie- ja ehitustehnoloogia valikuga – välditavad. • Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole registreeritud kultuurimälestisi, kuid piirkonnas, sh projekteeritavate matkateede ja piirisihtide läheduses, on registreeritud hulgaliselt pärandkultuuriobjekte, mille olemasoluga on soovitav projekteerimisel ja ehitamisel arvestada ning neid raie- ja ehitustööde käigus mitte kahjustada. • Ohuala piirisihi regulaarne hooldus ei avalda negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale, kui välditakse hooldustööde läbiviimist kaitsealuste linnuliikide elupaikades kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.03-31.07 ja metsise puhul 01.02-30.06) ning piirisihi hooldamisel kasutatakse lahendusi, mis elupaiku (pinnast ja taimestikku) võimalikult vähe kahjustab. Näiteks soo- ja soometsaelupaikades tuleks töid teha vaid külmunud pinnase korral. Ettepanekud ja soovitused • Tegevuste kavandamisel järgida Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirjades esitatud tingimusi ning kaitsealadel kavandatavad tegevused (rajatiste püstitamine, ohuala piirisihi hooldustööd) kooskõlastada kaitseala valitsejaga vastavalt LKS § 14 lg 1 ning kaitse-eeskirjas sätestatud korrale ja juhtudel. • Häiringute vältimiseks linnustikule, sh kaitstavatele linnuliikidele (v.a metsis – vt järgmine punkt), tuleb vältida raie- ja ehitustööde tegemist ning tähiste paigaldamist kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.03-31.07, metsise elupaikades 01.02-30.06). • Piirisihi rajamisel ja tähistamisel ning hooldamisel tuleb metsise elupaikade piires vältida ehitus- ja hooldustöid metsise kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.02-30.06). • Sihi rajamisel ja hooldamisel tuleb vältida soo- ja soometsaelupaikades kasvupinnase kahjustamist (ehitus- ja hooldustöid teha väljaspool vegetatsiooniperioodi ja külmunud pinnasega). • Sihi rajamisel metsaelupikade alale tuleb imiteerida looduslikke häiringuid jättes terved puud elupaiga alale. Puud tuleb jätta elupaiga alale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada sihi rajamise negatiivseid mõjusid. Puude langetamisel tuleks need eelistatult lükata ümber (mitte saagida) ja nihutada sihilt koos kännumätastega sedavõrd kõrvale, et siht oleks läbitav ning looduses liikujale märgatav • Piiritähiste paigaldamisel rabas jm liigniisketel aladel ja nende alade hooldamisel tuleb rakendada lahendusi, mis neid elupaiku (pinnast ja taimestikku) võimalikult vähe kahjustab. Töid teostada külmunud pinnasega. 51 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang • Raietööde läbiviimisel tuleb rakendada säästvaid lahendusi, mis metsaelupaiku, sh pinnast, võimalikult vähe kahjustab. • Sihi rajamisel langetamisel Põhja-Kõrvemaa loodusala ja Ohepalu loodusala metsaelupaikades (siirdesoo- ja rabametsad; soostuvad ja soo-lehtmetsad; okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel; vanad loodusmetsad; rabad) imiteerida looduslikke häiringuid jättes terved (laasimata ja järkamata) puud elupaiga alale. Puud tuleb jätta elupaiga alale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada sihi rajamise negatiivseid mõjusid. Puude langetamisel tuleks need eelistatult lükata ümber (mitte saagida) ja nihutada sihilt koos kännumätastega sedavõrd kõrvale, et siht oleks läbitav ning looduses liikujale märgatav. • Juhul kui piirisiht kulgeb piki teed või matkarada ning selle äärde jääb kaitstav metsaelupaik tuleb vältida täiendavat raiet teesihi ääres ning piirduda alusmetsa või üksikpuude raiega piiritähiste juures kui see on vajalik nende nähtavaks tagamiseks. Samuti tuleb raieid vältida ja piirduda alusmetsa raiega paikades, kus siht kulgeb jõgede veekaitsevööndis. Suuremate kui 8 cm puude raie tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja koos märkida raiutavad puud. Sammuti näha ette võimalus postid vajadusel paigutada tihedamini. • Ehitustööde käigus ja piirisihi hooldustöödel vältida veekogude kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist veekogudesse. Eelkõige tuleb vältida veekogude kallastel ja läbi veekogude sõitmist ehitus- ja hooldustöödel kasutatvate mehhanismidega. • Ehitustöödel ja ohuala piirisihi hooldustöödel kasutatava lahenduse kirjeldus anda ehitusprojektis. • Ehitustegevuse käigus tekkivad ohtlikud, suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. • Tööde käigus kasutatav tehnika peab olema tehniliselt korras ja regulaarselt hooldatud. Ehitusaegset masinate hooldust ja tankimist võib teostada ainult selleks kindlaks määratud alal (kui see asub kaitsealal, siis tuleb asukoht kooskõlastada kaitseala valitsejaga vastavalt õigusaktides ning kaitse-eeskirjas sätestatud korrale). Avariilised lekked tuleb koheselt lokaliseerida ja käidelda nõuetekohaselt. • Matka- ja jalgrattateede ning ohuala piirisihi projekteerimisel on soovitav arvestada piirkonna pärandkultuuriobjektidega ning neid võimalikult vähe kahjustada. Samuti on soovitav teavitada raie- ja ehitustööde läbiviijaid pärandkultuuriobjektide asukohtadest, et need tööde käigus teadmatusest kahjustada ei saaks. • Matka- ja jalgrattateedele teabetahvlite kavandamisel on soovitav muuhulgas võimalusel arvestada ka lähedusse jäävate pärandkultuuriobjektidega kui piirkonna vaatamisväärsustega, mis aitavad rikastada matkateede kasutajate teadmisi. Eeltoodust lähtuvalt on võimalik üheselt järeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsailt projekteeritavate objektide ja nende ümbruse kaitstavaid looduskooslusi ning eelistaud on alternatiiv II. Projekteerimisel, raie- ja ehitustööde käigus ning rajatiste hilisemate hooldustööde käigus arvestatakse käesolevas eelhinnangus esitatud ettepanekute ja soovitustega. Sellest tulenevalt teeb ekspert ettepaneku jätta Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatavate maa-ala piiritähistuse ja RMK matkaradade ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH) algatamata. 52 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 7. Kasutatud materjalid • Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaraja ja vaatetorni ehitusprojekt. Eskiisprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, töö nr IB 50/2017. Tartu, juuli 2017 • Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaraja ja vaatetorni ehitusprojekt. Eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, töö nr IB 50/2017. Tartu, juuli 2018 • Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaraja ja vaatetorni ehitusprojekt. Tööprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, töö nr IB 50/2017. Tartu, oktoober 2018 • Asjakohased õigusaktid (Elektrooniline Riigi Teataja) • EELIS andmebaas • Keskkonnaregister • Madalsoode ja rabade haudelinnustiku 2002.a seire aruanne • Loodusvaatluste andmebaas • e-Elurikkuse andmebaas • Maa-ameti X-GIS kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestised, pärandkultuur, maardlad) • Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitsekorralduskava 2013-2022 • Ohepalu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 • Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. KeMÜ (koostajad Aune Aunapuu ja Riin Kutsar), Tallinn 2016 • KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine, Riin Kutsar, 2015 53 / 53 Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795 Kuupäev 21.02.2019 Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Versioon 4 Kuupäev 21.02.2019 Koostanud: Eike Riis (KMH litsents KMH0154), Raimo Pajula, Marju Kaivapalu Projekti nr 2017-0055-02 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee www.skpk.ee 2 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................... 7 2.1. Tegevuse iseloom ja maht ..................................................................................... 7 2.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................. 7 2.3. Käsitletav tasand ja kaetav periood ...................................................................... 12 2.4. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ............................................................... 12 2.4.1. Riigikaitse arengukava 2017–2026 ....................................................................... 12 2.4.2. Harju maakonnaplaneering 2030+ ....................................................................... 12 2.4.3. Lääne-Viru maakonnaplaneeringud ....................................................................... 13 2.4.4. Üldplaneeringud ................................................................................................. 14 2.4.5. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering .................................................................. 15 2.5. Ressursside kasutamine ...................................................................................... 15 2.6. Tegevuse energiakasutus .................................................................................... 16 2.7. Tegevusega kaasnevad tegurid ja ulatus ............................................................... 16 2.8. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine .................................................................. 16 2.9. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus ............................. 17 2.10. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht .................... 17 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND .................... 18 3.1. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ........... 18 3.2. Ruumi ja otstarbe muutused................................................................................ 19 3.3. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 20 3.3.1. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala .......................................................................... 20 3.3.2. Ohepalu looduskaitseala...................................................................................... 21 3.3.3. Valgejõe hoiuala ................................................................................................ 22 3.3.4. Kaitstavad liigid ................................................................................................. 22 3.3.5. Hinnang võimalikule mõjule ................................................................................. 22 3.4. Looduskeskkond ................................................................................................ 27 3.4.1. Elusloodus ......................................................................................................... 27 3.4.2. Eluta keskkond .................................................................................................. 28 3.5. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega paigad ..................................... 30 3.6. Eeldatava mõjuala ulatus .................................................................................... 31 4. NATURA EELHINNANG ..................................................................................... 32 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ...................................................................... 32 4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus ........................................................... 32 4.2.1. Põhja-Kõrvemaa loodusala .................................................................................. 32 4.2.2. Põhja-Kõrvemaa linnuala .................................................................................... 32 4.2.3. Ohepalu loodusala .............................................................................................. 33 4.2.4. Ohepalu linnuala ................................................................................................ 33 4.2.5. Valgejõe loodusala ............................................................................................. 33 4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine .......................................................... 33 4.3.1. Mõju Põhja-Kõrvemaa loodusalale ........................................................................ 33 4.3.2. Mõju Põhja-Kõrvemaa linnualale .......................................................................... 38 4.3.3. Mõju Ohepalu loodusalale .................................................................................... 41 4.3.4. Mõju Ohepalu linnualale ...................................................................................... 43 4.3.5. Mõju Valgejõe loodusalale ................................................................................... 44 4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ........................................................... 44 5. HINNANG MÕJU OLULISUSELE ........................................................................ 46 3 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 5.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju ................................................................................................................ 46 5.2. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond ........................................................................................................ 47 6. HINDAMISTULEMUSTE KOKKUVÕTE ................................................................ 49 7. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................... 53 Lisa 1. Kavantavate tegevuste asukohaskeem Lisa 2. KAITSEVÄE KESKPOLÜGOONI OHUALA PIIRITÄHISTUSE, RMK MATKARAJA JA VAATETORNI EHITUSPROJEKT. TÖÖPROJEKT 4 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 1. Sissejuhatus Eelhindamise eesmärk on välja selgitada, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline negatiivne keskkonnamõju. Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale teavet keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise vajalikkuse osas Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatavate maa-ala piiritähistuse ning RMK matkaradade ehitusprojektile. KMH eelhindamisel käsitletakse teemasid vastavalt projekti eesmärgile, st keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava maa-ala (keskpolügooni laiendatud ohuala) nõuetekohase piiritähistuse rajamine, ohualas paikneva Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi ka: RMK) matkaraja ja jalgrattaraja asukoha osaline muutmine (radade laiendatud ohualas paikneva osa viimine ohualast välja) ja matkaraja taristu osaline rekonstrueerimine uues asukohas, ning RMK vaatetorni (Venemäe vaatetorni) kunagisse asukohta uue vaatetorni püstitamine. Tegemist ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõike 1 punktis 311 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusega. 13.07.2017 jõustus KeHJS-e uus redaktsioon, mille § 3 lõiked 2 ja 3 annavad võimaluse erandi tegemiseks riigi julgeoleku tagamiseks kavandatava tegevuse korral, kui see on kavandatava tegevuse ainus eesmärk. Sel juhul võib keskkonnamõju jätta hindamata, kui hindamine võib nimetatud eesmärkide saavutamist kahjustada. KeHJS-e § 3 lõike 2 kohaselt ei kehti erand Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärki mõjutada võivate tegevuste korral. Lähtudes KeHJS-e § 6 lõike 2 punktist 22 ja koostöös Keskkonnaametiga kui projekti võimalikus mõjualas asuvate kaitstavate loodusobjektide valitsejaga, tuleb ehitusprojekti menetlusel kaaluda KMH vajalikkust. KMH vajalikkuse üle otsustamiseks on koostatud käesolev eelhinnang, mis annab ülevaate ehitusprojekti elluviimisega kaasneda võivatest keskkonnamõjudest. Kavandatava tegevuse KMH üle otsustamisel peab otsustaja enne otsuse tegemist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt1, esitades neile seisukoha võtmiseks KeHJS § 61 lg 5 alusel kehtestatud Keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ kriteeriumide alusel tehtud otsuse eelnõu. Kuna antud juhul kavandatakse tegevust kaitstavatel aladel, siis vastavalt KeHJS-e § 11 lõikele 10 tuleb lisaks seisukoha küsimisele kaitseala valitsejale (Keskkonnaametile) esitada kooskõlastamiseks KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu (kui KMH-d ei algatada). Keskkonnaameti puhul saab seisukoha küsimise ja kooskõlastamise taotlemise ühildada. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)2 §-st 61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“3. Eelhinnangu koostamisel järgiti juhendeid „Eelhindamine. KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“4, „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“5, „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend“6 ja „Keskkonnamõju hindamise menetluseläbiviimise juhend“7. Kavandatavast tegevusest huvitatud isik ja käesoleva KMH eelhinnangu tellija on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. Ehitusprojekti menetluse korraldaja ja otsustaja on Tehnilise Järelevalve Amet. 1 Vt KeHJS-e § 23 2 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 3 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 4 Koostaja: Riin Kutsar, Tallinn 2015: https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/KMH/eelhindamise_juhend_0307.pdf 5 Koostaja Keskkonnamõju Hindajate Ühing. Tallinn 2016 6 www.envir.ee/sites/default/files/kmh_eelhinnangu_andmise_juhend.pdf 7 www.envir.ee/sites/default/files/kmh_juhend_3.pdf 5 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Käesoleva eelhinnangu koostasid KMH juhtekspert Eike Riis (KMH litsents KMH0154; bioloog, MSc) konsultant Raimo Pajula (geoökoloogia; MSc) ja keskkonnaspetsialist Marju Kaivapalu (keemia ja keskkonnakaitse tehnoloogia, MSc). 6 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 2. Kavandatav tegevus 2.1. Tegevuse iseloom ja maht Projekti eesmärk on Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala välispiiri nõuetekohane tähistamine, RMK matkaraja rekonstrueerimine, RMK vaatetorni püstitamine kunagise Venemäe vaatetorni asukohale. Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolne osa paikneb praktiliselt kogu ulatuses Ohepalu looduskaitseala (KLO1000230) territooriumil, läänepoolne ohuala ja projekteeritavad RMK rajatised paiknevad Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala (KLO1000598) territooriumil. Projekti on vajalik tähistamaks looduses väljaspool Kaitseväe keskpolügooni harjutusvälja alaliselt riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava metsaala (Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala) välispiir8. Olemasolev RMK matkarada ja jalgrattarada, mis läbivad laiendatud ohuala, on osa RMK Oandu-Ikla matkateest. Projektiga käsitletakse ümberjuhitavat (ohualast välja viidavat) jalgrattateelõiku pikkusega ca 3,4 km ning ümberjuhitavat matkarajalõiku pikkusega ca 10,4 km. Olemasolevat ohualasse jäävat matkaraja lõiku ei likvideerita, ent selle kasutusele seatakse piirangud tulenevalt keskpolügooni laiendatud ohualade kasutusaegadest (laiendatud ohualade kasutusajal ei ole lubatud rada kasutada). Projektiga lahendatakse järgmised küsimused: • väljaspool harjutusvälja alaliselt riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava metsaala piiritähistuse asukoha määramine ja tähistusviisi täpsustamine; • väljaspool harjutusvälja alaliselt riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatavaid metsaalasid läbiva RMK Oandu-Ikla matkateele, Oandu-Ikla matkatee jalgrattarajale ning matkateega seotud RMK vaatetornile alternatiivsete asukohtade määramine; • RMK vaatetorni tüüpprojekti sidumine maastikuga; • muude esile kerkivate teemade käsitlemine ja lahenduse leidmine. 2.2. Kavandatava tegevuse kirjeldus Projektiga kavandatakse järgmised tegevused: • Projekteeritava ohuala piiritähistuse asukoht on ohuala välispiiril. Lähtuvalt Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammis toodust tuleb keskpolügooni piiridest väljuv ohuala maastikul tähistada vähemalt 4 meetri laiuse piirisihiga. • RMK matkateede (matkatee ja rattatee) rajamine. Keskpolügooni laiendatud ohualade asukohad ning neist tulenev ohuala välispiiri tähistuse asukoha eelvalik (arvestuslik ohuala piir) on teostatud tellija poolt tulenevalt keskpolügoonil läbiviidavate tegevuste ohutsoonide (ohukoonuste) ulatusest. Matkaradade asukoha eelvalik on projekteerimiseelselt teostatud Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt ning täpsustatud välitööde käigus mais 2017. a. Vaatetorn püstitatakse kunagise vaatetorni asukohas nn Venemäe künkal, kus on säilinud varasema Venemäe vaatetorni vundamendiosa. Projekti koostamisel tehakse koostööd RMK-ga ja Keskkonnaametiga. Projekteeritava vaatetorni ja matkaraja asukohad on näidatud tööprojekti joonisel 64...79. 8 Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korraldus nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“ 7 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Laiendatud ohuala välispiirile rajatakse kogu ulatuses piirisiht, millelt eemaldatakse (raiutakse) puittaimestik. Piirisiht peab olema nõuetekohaselt9 tähistatud, et hoiatada avalikkust ja takistada pääsu ohualale. Sihile paigaldatakse piiritähised selliselt, et iga tähise juurest on eelmine ja järgmine tähis nähtav: metsastel aladel tihedamalt (kuni 25 m vahekaugusega) ja avatud maastikul hõredamalt. Piiritähiste maksimaalne vahemaa (ka avatud maastikel) ei tohi olla suurem kui 50 m. Igale teisele ohuala piiripostile paigaldatakse hoiatussildid vastavalt Kaitseväe ohutuseeskirjadele ja -juhenditele. Ohualale suubuvad teed varustatakse tõkkepuuga. Tõkkepuu lähedusse paigaldatakse puidust või metallist infotahvel ja lipumast keskpolügoonil toimuvast tegevusest märku andmiseks. Matka- ja jalgrattaraja lõigud, mis käesolevalt läbivad Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala, sh Paukjärve loodusrada ja Jussi loodusrada, jäävad neil ajaperioodidel, mil ohuala on suletud, kasutusest välja, ning pideva kasutusvõimaluse ja ümbritsevate rajalõikude sidususe tagamiseks on ette nähtud kasutusele võtta uus alternatiivne, ohualast väljaspool paiknev raja asukoht. Info ohualasse jäävate matkateelõikude sulgemise kohta tuleb anda vastavatel infotahvlitel ohualasse sisenemise punktides. Rutka mägede matkarada ei suleta. Piiritähistus kulgeb mööda matkaraja serva. Perspektiivse uue matkaraja- ning jalgrattarajalõigu asukoht on toodud tööprojekti joonistel 64...79. Suurem osa uuest alternatiivsest matkateest ning kogu jalgrattarada kulgeb mööda olemasolevaid sõiduteid, mille rekonstrueerimist ei projekteerita (rajad on valdaja hinnangul olemasoleval kujul piisavas kasutuskorras). Osa matkarajast kulgeb mööda olemasolevaid sobivas kasutuskorras metsasihte või maastikule sissekäidud radasid. Liigniiskel alal toimub olemas- ja kasutusel olevale teetrassile laudtee paigaldamine. Laudtee kogupikkus on 681 m. Käesolevas eelhinnangus käsitletakse ohuala piiritähistuse kahte alternatiivset asukohta. Alternatiiv I Arvutuslik ohuala vastavalt Vabariigi Valitsuse korraldusele nr 352 (vt Joonis 1). Vabariigi Valitsuse korralduses on toodud ohualade koond, mis annab piirid, mille sisse kõik arvutuslikud ohualad peavad mahtuma, kuid ei arvesta looduslikke tingimusi. Arvutuslik ohuala piiri ning ohuala piiritähistuse trajektoori pikkus läänepoolsel ohuala piiril on 34 848 m ning idapoolsel lõigul 13 957 m. Alternatiiv II Alternatiivi, mille puhul on lähtekohaks looduslikud orientiirid ja eesmärk on vähendada maksimaalselt uusi rajatavaid sihte. Ohuala piiri täpsustamine toimub selliselt, et ohuala piir oleks maastikul liikuja jaoks võimalikult arusaadav ning võimalusel oleks ära kasutatud olemasolevad, piiritähise paigaldamist oluliselt lihtsustavad ning piiritähise kulgemise loetavust parandavad looduslikud struktuurid: kraavid, avatud koridorid, metsasihid, teed. Lõikudel, kus arvestuslik ohuala piir kulgeb olemasolevate teede, metsasihtide või teiste eelnimetatud struktuuride läheduses, on projektiga määratud uus, korrigeeritud ohuala piiri trajektoor, mis kulgeb piki nimetatud struktuure. Samas on arvestatud ka, et korrigeeritud piiri täpsustamisel looduslike struktuuride järgi ei toimuks olulist laiendatud ohuala piiri pikenemist võrreldes arvestuslikuga, samuti laiendatud ohuala olulist suurenemist ega sellest tulenevat loodusmaastiku vaba kasutuse põhjendamatut piiramist. Korrigeeritud ohuala piiri ning ohuala piiritähistuse trajektoori pikkus läänepoolsel ohuala piiril on 37 800 m ning idapoolsel lõigul 13 100 m. 9 Kaitseväe juhataja 15.08.2017 käskkirjaga nr 183 kinnitatud „Harjutusväljadele ja väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised nõuded“ Kaitseministri 28.12.2010 määrus nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ 8 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Laiendatud ohuala arvestuslik piir (alternatiiv I) ning korrigeeritud piiritähistuse kontuur (alternatiiv II) on toodud joonisel 2. Joonis 1. Alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatavad metsaalad. Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korralduse nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“ lisa 9 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Matkarada ületab kaht maaparanduskraavi, millele on ette nähtud paigaldada lihtsad puust purded. Ohuala piirisihi rajamiseks tuleb I alternatiivi korral raietöid teha kuni 40,6 km pikkusel piirilõigul. Seega kaasneb ohuala 4 m laiuse piirisihi rajamisega metsa raie (trassiraie10) kuni 16,2 ha suurusel alal. II alternatiivi korral on piiritähistus paigutatud suuremas osas lõikudes olemasolevate teesihtide äärde ning kasutatakse olemasolevaid metsasihte ning muid joonobjekte, mistõttu on raiutav pind oluliselt väiksem. Põhikaardi järgi läbib II alternatiivi korral piirisiht metsamaastikke 41,9 km kogupikkusel kuid paikneb suuremas osas teede ääres ja metsasihtidel, kus ligikaudu pool vajalikust sihi laiusest jääb teesihile ning reeglina pole tarvis teesihti laiendada rohkem kui 2 m võrra. Juhul kui piirisiht kulgeb piki teed või matkarada ning selle äärde jääb kaitstav metsaelupaik tuleb vältida täiendavat raiet teesihi ääres ning piirduda alusmetsa või üksikpuude raiega piiritähiste juures kui see on vajalik nende nähtavaks tagamiseks. Samuti tuleb raieid vältida ja piirduda alusmetsa raiega paikades, kus siht kulgeb jõgede veekaitsevööndis. Tööprojekti kohaselt tuleb raietöid teostada kokku 14,4 ha suurusel alal. Suurem osa matkateest ja kogu jalgrattatee paikneb olemasoleval pinnaskattega (sõidu)teel, mis rekonstrueerimist ei vaja. Valdav osa metsas/rabamaastikul olevast matkateest on samuti olemasolev sissekäidud teerada, mis on raja valdaja hinnangul olemasoleval kujul sobivas kasutuskorras. Osa ümberjuhitavast maastikurajast paikneb liigniiskel rabamaastikul ning vajab liikumise hõlbustamiseks ning rabapuhmastiku kaitseks katendit laudtee näol. Olemasolevat ohualasse jäävat matkaraja lõiku ei likvideerita, ent selle kasutusele seatakse piirangud tulenevalt keskpolügooni laiendatud ohualade kasutusaegadest (laiendatud ohualade kasutusajal ei ole lubatud rada kasutada). RMK vaatetorn on kavandatud kunagise Venemäe vaatetorni asukohale nn Venemäe künkal (katastriüksus 14001:003:0162), kus on säilinud varasema Venemäe vaatetorni vundamendiosa (vt II osa Venemäe vaatetorni projekt. Ehitusprojekt). Ligipääs torni asukohale on väga hea. 10 Matkateede ja piirisihi rajamise korral ei ole tegemist raadamisega. Vastavalt metsaseaduse § 32 lõikele 1 on raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks. Antud juhul muud maakasutuse otstarvet ette ei nähta ning kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt metsa majandamisega seotud tegevusi vaadeldaval alal (eriti kaitsealadel). Lähtudes metsaseaduse § 28 lg 4 punktist 4 on antud juhul nii piirisihi kui ka matkaradade rajamisel tegemist trassiraiega (mille hulka kuulub kuni nelja meetri laiuselt kvartali- või piirisihi sisseraie või olemasoleva sihi või teeserva, kraavikalda ja kraaviserva puhastamine puudest, mille keskmine rinnasdiameeter ületab kaheksat sentimeetrit). 10 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Joonis 2. Kavandatavate tegevuste asukohaskeem (vt täpsemalt Lisa 1). 11 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 2.3. Käsitletav tasand ja kaetav periood Koostatava projekteerimisdokumendi tasand on ehitusprojekt. Projekti elluviimise periood (ehitusperiood) ei ole eelhinnangu koostajale teada, kuid eeldatavalt (arvestades tööde mahtu) ei ole see pikaajaline. Rajatiste hilisem kasutamise aeg ei ole piiritletud kindla perioodiga, millest tulenevalt on kasutusperiood määratlemata. 2.4. Tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega 2.4.1. Riigikaitse arengukava 2017–202611 „Riigikaitse arengukava 2017-2026“ on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.06.2017 korraldusega nr 193. Dokumendi eesmärk on ennetada ja maandada riigikaitsega seotud ohtusid ja pingeid, luua usutavat heidutust sõjalise agressori vastu, arendada riigi iseseisvat kaitsevõimet, suurendada riigi suutlikkust lahendada riigikaitselisi kriise ja konflikte, suurendada ühiskonna sidusust ning tagada valmisolek seista vastu infosõjale. Sõjalise kaitse arendamiseks on arengukava elluviimise ajal ette nähtud tegevusi, et suurendada sõjaaja struktuuri koosseisu, luua küberväejuhatus, tõsta ajateenistuse läbinud isikute osakaalu, suurendada soomusmanöövervõimet, arendada täielikult välja kaks brigaadi ja tugevdada maakaitset. Eesmärkide saavutamist toetab riigi eelarvestrateegia 2018-2021, mis julgeoleku ja riigikaitse arendamisel näeb ette NATO liitlaste jaoks olulise ja Eesti jaoks vajalike sõjalise kaitse võimete arendamist. Arengukava üldeesmärk on seotud julgeolekuohtude maandamisega ning seeläbi ka keskkonnahoiu ja kliima parema kaitse tagamisega. Ühtlasi soovitakse tagada paremat valmisolekut olukordadeks, mis võivad negatiivselt mõjutada looduskeskkonda. Sõjalise kaitsega seonduvalt võib küll ette näha teatud piirkondades väljaõppe- ja harjutusalade kasutuselevõtmisel mõju looduskeskkonnale ning nende aladega piirnevatele elukeskkondadele, kuid selline mõju on piiratud. Ühtlasi planeeritakse mõjude vallas keskkonnaalaste riskide maandamiseks vajalikke meetmeid. Tasakaalustatud regionaalareng toetab laiapindse riigikaitse arendamist. Teatud riigikaitseliste objektide paiknemisel ja tegevuste toimumisel erinevates Eesti osades on vähemalt eelduslikult kaudne positiivne mõju riigi regionaalarengule. Kavandatav tegevus on kooskõlas „Riigikaitse arengukava 2017-2026“ eesmärkidega. 2.4.2. Harju maakonnaplaneering 2030+12 Riigihalduse minister kehtestas Harju maakonnaplaneeringu 2030+ 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/78.. MP on aluseks kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamisel. MP peamine eesmärk on sisendi andmine kohalikul tasandil ruumilise arengu kavandamisel, tuues samas tasakaalustatud arengu kontekstis välja olulised riikliku tasandi vajadused Harju maakonnas. Harju MP ajaline perspektiiv on sarnaselt üleriigilisele planeeringule aasta 2030 ja edasi. MP käsitleb kaitseväe harjutusväljade arendamise vajalikkust. Olemasolev keskpolügoon on suhteliselt kitsas (kitsaimas kohas ca 3,5 km lai) ning ligi poole alast moodustavad sood ja liigniisked alad, mis seavad selle kasutamisele piirangud. Täiendavad piirangud tulevad tänaseks keskpolügoonile välja ehitatud teedevõrgust ja olemasolevast sihtmärgialast. Harjutusvälja saab 11 Vabariigi Valitsuse veebileht: https://www.valitsus.ee/sites/default/files/content- editors/arengukavad/rkak_2017_2026_avalik_osa.pdf (4.04.2018) 12 Maavalitsuse veebileht: http://www.maavalitsus.ee/harju-maakonnaplaneering (7.05.2018) 12 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang selle kitsuse tõttu kasutada ainult jalaväe lahingumasinate ja tankide lasketiiruna, kus kuni kolm masinat teevad kohapealt ühes suunas laskmisi, seega ei saa seal teha mehhaniseeritud pataljoni tasemel väljaõpet. Ligikaudu 12 000 ha suurusel Kaitseväe keskpolügoonil tugevdatud soomusjalaväe pataljoniga lahinglaskmiste tegemiseks on vaja ohualadena kasutusele võtta polügoonist väljaspool asuvad maa- alad, kus väljaõppe käigus on väike tõenäosus metsa kahjustumiseks. Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korralduse nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“ seletuskirja järgi suletakse Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala matkateed ja puhkepaigad külastajatele keskpolügoonil toimuvate laskmiste pärast kuni 90 päeval aastal. Põhja- Kõrvemaa looduskaitseala matkaradade ja puhkepaikade sulgemisest teavitatakse meedia vahendusel, infotahvlitel, piirkonna looduskeskustes, kohalike omavalitsuste, kaitseväe harjutusväljade ja Riigimetsa Majandamise Keskuse veebilehel. Kuna tänasel polügoonil ei ole võimalik soovitud väljaõpet korraldada, andis Vabariigi Valitsus 27.08.2015.a korraldusega nr 352 alalise loa kasutada Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevaid Harju ja Lääne-Viru maakonnas asuvaid metsaalasid riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks. MP käsitleb ka riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndi ulatust. Ehitusseadustiku alusel määratakse riigikaitseliste ehitiste piiranguvööndite ulatuseks hajaasustuses kuni 2000 m ja linnades, alevites ning alevikes kuni 300 m. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+. 2.4.3. Lääne-Viru maakonnaplaneeringud Kehtivas Lääne-Viru maakonnaplaneeringus (MP) 2010+13 (kehtestatud Lääne-Viru maavanema 29.05.2000 korraldusega nr 134) on sõnastatud Lääne-Viru maakonna arenguvisioon: Pandivere kõrgustikul laiuv ideede ja vete allikas kogu Eestile. Puhas loodus, hea tervis, kõrge haridustase on eesmärgid ja eeldused tulutoova majanduse arendamiseks. Meie tarkus ja ettevõtlikkus peab saama selleks mootoriks, mis teeb ja viib Lääne-Virumaa tooted ja teenused maailmakaardile. Kehtivas MP-s ei käsitleta Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala ja sellega seotud teemasid, kuna teema ei olnud siis aktuaalne. Lääne-Viru maakonnaplaneering „Lääne-Viru maakonna rannikuala“14 on kehtestatud Lääne- Viru maavanema 14.12.2011 korraldusega nr 258. Maakonnaplaneeringu eesmärgiks on Lääne-Viru maakonna rannikuäärse piirkonna arengu põhisuundade ja tingimuste määramine järgnevaks 10 aastaks, olulisemate infrastruktuuri objektide asukoha määramine ning maa- ja veealade üldiste kasutustingimuste määramine. Nimetatud maakonnaplaneeringuga hõlmatav ala jääb Kaitseväe keskpolügoonit teisele poole Tallinn–Narva maanteed ega oma seost kavandatava tegevusega. Koostamisel olev Lääne-Viru maakonnaplaneering (MP) 2030+15 on algatatud Vabariigi Valitsuse 18.07.2013 korraldusega nr 337. MP on menetlemisel. MP koostamise eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine, tasakaalustades riiklikke ja kohalikke huve ning vajadusi. Lääne-Viru maakonna jaoks on MP koostamisel olulisemateks teemadeks maavarad, sadamad ja logistika, sotsiaalne infrastruktuur ning maakonna toimepiirkonnad, maakondliku tähtsusega taristute asukohad ja nende koridorid. Lääne-Viru maakonna ruumilise arengu eesmärgid on: • maakasutuse tasakaalustatud ja loodusressursside kestlik kasutamine; • parem integreeritus Harju-Viru (Põhja-Eesti) regionaalsesse toimepiirkonda; 13 Maavaltsuste ülesannete veebileht: http://www.maavalitsus.ee/82 (vaadatud 22.02.2018) 14 Maavaltsuste ülesannete veebileht: http://www.maavalitsus.ee/81 (vaadatud 22.02.2018) 15 Maavaltsuste ülesannete veebileht: http://www.maavalitsus.ee/laane-viru-maakonnaplaneering-2030- (vaadatud 22.02.2018) 13 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang • parem ruumiline integreeritus Soome lahe piirkonnaga; • toimiv maakondlik teenuskeskuste võrgustik. MP-s on toonitatud, et riigikaitseliste ehitiste rajamisel ja harjutusalade kasutamisel on oluline koostöös omavalitsustega ning eelkõige teetaristu valdajatega vähendada tegevustega kaasnevaid negatiivseid mõjusid piirkonna elanikele, taristule ja looduskeskkonnale, kui see on võimalik. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Lääne-Viru maakonnaplaneeringutega. 2.4.4. Üldplaneeringud Kuusalu valla üldplaneering (kehtiv)16 2005. aastal ühinesid Kuusalu vald ja Loksa vald. Seega hetkel kehtib Kuusalu valla territooriumil kaks üldplaneeringut: Kuusalu valla üldplaneering, mis on kehtestatud Kuusalu Vallavolikogu 19.12.2001 otsusega nr 68 ja Loksa valla üldplaneering, mis on kehtestatud Loksa Vallavolikogu 27.01.2000 määrusega nr 1. Kuusalu valla kehtiv üldplaneering käsitleb arengustrateegia põhisuundi, maa- ja veealade kasutuspõhimõtteid ja kehtivaid piiranguid ning detailplaneeringute koostamist. Loksa valla kehtiva üldplaneeringu eesmärgiks on selgitada piirangud maakasutusele, määrata detailplaneeringut vajavad alad, määrata tehnilise infrastruktuuri rajatiste asukohad, teha ettepanekud valla territooriumi funktsionaalseks tsoneerimiseks, reserveerida ehitusmaid ning käsitleda valla keskkonna seisundit. Kuusalu valla üldplaneering (koostamisel)17 Kuusalu Vallavolikogu 17.06.2009 otsusega nr 49 algatati Kuusalu valla üldplaneeringu (ÜP) koostamine ning KSH. ÜP koostamise eesmärk on kogu valla territooriumit haarava ühtse ÜP dokumentatsiooni koostamine ja ÜP kooskõlastamine kehtivate seaduste, õigusaktidega ning vallaperspektiivsete arengustrateegiatega (kehtivate ÜP-dega kavandatud arengusuunad ja prioriteedid on tänaseks osaliselt muutunud). ÜP koostamise põhifookus on valla ruumilise arengu põhimõtete kujundamine, maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe määramine. Anija valla üldplaneering (kehtiv)18 Anija valla üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Anija Vallavolikogu 26.06.2008 otsusega nr 421. ÜP käsitleb valla maakasutustingimusi ja planeeringu elluviimise võimalusi ning annab ülevaate maakasutuse juhtfunktsioonide kaupa. Anija valla üldplaneering (koostatav) 19 Anija Vallavolikogu 21.08.2015 otsusega algatati Anija valla üldplaneeringu (ÜP) koostamine ning KSH. ÜP käsitleb ruumilise arengu põhimõtteid ning vallas asuvate maa-alade kasutus- ja ehitustingimusi. Kadrina valla üldplaneering20 Kadrina valla üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Kadrina Vallavolikogu 31.01.2007 määrusega nr 38. ÜP eesmärgiks on omavalitsuse tasakaalustatud arengu kavandamine pikemaks perioodiks, valla arengusuutlikkuse ja konkurentsivõime tagamine ning maa- ja veealade kasutamise planeerimine. Tapa valla üldplaneering 16 Kuusalu valla veebileht: http://www.kuusalu.ee/kehtivad-uldplaneeringud (9.08.2017) 17 Kuusalu valla veebileht: http://www.kuusalu.ee/koostatav-uldplaneering (9.08.2017) 18 Anija valla veebileht: http://anija.kovtp.ee/uldplaneering (9.08.2017) 19 Anija valla veebileht: http://anija.kovtp.ee/uldplaneering (9.08.2017) 20 Kadrina valla veebileht: http://www.kadrina.ee/atp/index.php?id=393 (9.08.2017) 14 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Tapa valla haldusterritooriumil kehtib Tapa linna generaalplaan, mis on Tapa Linnavolikogu 09.11.1995 otsusega nr 71 kehtestatud üldplaneeringuna (ÜP).21 Tapa Vallavolikogu 27.12.2017 otsusega nr 1822 algatati Tapa valla ÜP koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Valla ÜP eesmärgiks on üle vaadata Tapa vallas ja Tamsalu vallas (ühinesid 21.10.2017 Tapa vallaks) varem kehtestatud ÜP-d, teemaplaneering ja detailplaneeringud, et tagada nende vastavus ÜP-le. Vajaduse korral teha ettepanekud ÜP-le mittevastava detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ning kehtestatud ÜP või teemaplaneeringu integreerimiseks valla ÜP-sse. Tapa Vallavolikogu 26.01.2017 otsusega nr 200 võetud vastu Tapa valla ÜP menetlusega ei jätkata, see jääb algatatud ÜP töömaterjaliks.23 Nimetatud ÜP käsitles ruumilise arengu põhimõtteid, maa- ja veealade üldiseid kasutamis- ja ehitustingimusi ja planeeringuid. Käsitleti ka riigikaitsemaa ja riigikaitse õppemaa maakasutus- ja ehitustingimusi ning kaitseväe rasketehnika liikumise teid. Kehtivates ÜP-s ei käsitleta Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala ja sellega seotud teemasid, kuna teema ei olnud siis ajakohane. Koostatavate ÜPga vastuolu kavandatav tegevuse osas ei ole. 2.4.5. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamine algatati Vabariigi Valitsuse 21.07.2016 korraldusega nr 255 „Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu eesmärk on määrata keskpolügoonile kavandatavate riigikaitseliste ehitiste ehitusõigus ning lahendada muud planeerimisseaduse (PlanS) § 126 lõikes 1 nimetatud ülesanded, mis on vajalikud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammi elluviimiseks. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu koostamisel lähtutakse kaitseministri 22.03.2016 käskkirjaga nr 122 „Arendusprogrammi kinnitamine“ kinnitatud Kaitseväe keskpolügooni arendusprogrammist24. Kaitseväe keskpolügooni asukoht määrati 1999. aastal kehtestatud Harju maakonnaplaneeringus 25. Planeeringuala paikneb Harjumaal Kuusalu valla territooriumil ning piirneb Harjumaa Anija valla ning Lääne-Virumaa Kadrina ja Tapa vallaga. Planeeringuala suurus on ca 12 000 ha. Kaitseväe keskpolügooni eriplaneering ja selle keskkonnamõju strateegiline hindamise eesmärgiks on hinnata võimalikke mõjusid keskkonnale, mis võivad kaasneda koostatava eriplaneeringu elluviimisega. Antud projektiga kavandatud Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala täpne piirisiht kantakse ka Kaitseväe keskpolügooni eriplaneeringu põhijoonisele. 2.5. Ressursside kasutamine Laiendatud ohuala piiritähistuse kontuuri tähistamiseks rajatakse kogu ulatuses piirisiht, millelt eemaldatakse (raiutakse) puittaimestik. Sihile paigaldatakse piiritähised. Igale teisele ohuala piiripostile paigaldatakse hoiatussildid vastavalt Kaitseväe ohutuseeskirjadele ja juhenditele. Ohualale suubuvad teed varustatakse metallist tõkkepuuga. Tõkkepuu lähedusse paigaldatakse puidust või metallist infotahvel ja lipumast keskpolügoonil toimuvast tegevusest märku andmiseks. 21 Tapa valla veebileht: http://www.tapa.ee/uldplaneering (22.02.2018) 22 Tapa Vallavalitsuse avalik dokumendiregister: http://delta.andmevara.ee/tapa_vald/dokument/2781924 23 Info Tapa abivallavanemalt Riho Tellilt 22.02.2018 telefoni teel. Nimetatud ÜP käsitlus antud peatükis on informatiivne. 24 http://www.kaitseministeerium.ee/et/eesmargid-tegevused/planeeringud 25 Harju maakonnaplaneering, I etapp. Harju Maavalitsus, 1998. 15 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Ohuala piirisihi rajamiseks tuleb I alternatiivi ja II korral raietöid teha. II alternatiivi korral on piiritähistus paigutatud suuremas osas lõikudes olemasolevate teesihtide äärde ning kasutatakse olemasolevaid metsasihte ning muid joonobjekte, mistõttu on raiutav pind oluliselt väiksem. Ehitiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. 2.6. Tegevuse energiakasutus Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse autotranspordiga mööda olemasolevaid teid. Täpne energiakasutuseks vajalike ressursside maht selgub ehitusprojekti koostamisel. Projekti realiseerimisel on osade energiaressursside vajadus lühiajaline (s.o ehitusperioodil). 2.7. Tegevusega kaasnevad tegurid ja ulatus Ohuala piirisihtide rajamisega kaasneb puude langetamine ja metsamaterjali väljavedu. Sellega kaasnev müratase on sama, mis esineb tavalistel raietöödel. Ehitamine põhjustab tavaelust kõrgemat mürataset, mis on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni. Ehitamise ajal tuleb kinni pidada öistest lubatud müratasemetest. Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.26 Virgestusrajatiste maa-alade ehk vaiksete alade (müra I kategooria) puhul on tööstusmüra öine tase 40 dB. Arusaamatuste vältimiseks puhkajate ja piirkonna elanikega ehitustöid öisele ajale mitte kavandada. Kuna täiendav ehitus- kui ka kasutusaegne liikluskoormus on eeldatavalt minimaalne, siis olulist müra- ja vibratsioonitaseme kasvu liiklusest ei ole ette näha. Ehitusaegne müra põhjustab häiringuid piirkonna loomastikule, sh kaitstavatele liikidele. Mõju on suhteliselt väikese ulatusega ning konkreetses paigas lühiajaline. Ehitustööde lõppemisel mürahäiring lakkab. Kaitsealadel ja kaitstavate loomaliikide elupaikade alal tuleb kavandatavad ehitus- ja hooldustööd (sh müratekitavad) kooskõlastada kaitstavate loodusobjektide valitsejaga vastavalt looduskaitseseaduses (§ 14 lg 1) ning kaitse-eeskirjas sätestatud korrale ja juhtudel. Täiendavast ehitusaegsest liikluskoormusest ja tehnika kasutamisest tekkiv õhusaaste on väike ja selle mõju piirkonna välisõhu seisundile ebaoluline. Ehitusaegse liikluse mõju õhusaastele (tolmu levikule) saab vähendada piirkonna pinnasteede regulaarse niisutamisega kuival perioodil. Kavandatava tegevusega ei nähta ette heidet vette (veekogudesse) ega pinnasesse. Muid kaasnevaid muutusi teada ei ole. Kavandatava tegevusega ei kaasne varjutamist, valgusreostust ega valguse peegeldumist. 2.8. Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine Matkaraja kasutamisega ei kaasne tahkeid jäätmeid koguses, mis võiksid põhjustada olulist negatiivset keskkonnamõju. Matkaraja haldajal tuleb tagada raja regulaarne ülevaatus ning Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme 26 mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1211/2201/6027/KKM_m71_Lisa1.pdf# 16 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang vajadusel prügi koristamine, et vältida prügi kuhjumist. Oluline on matkaraja kasutajate teadlikkuse tõstmine. Ehitustegevuse käigus tekkivad ohtlikud, suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Kui jäätmekäitlus, sh ehitusaegne, korraldatakse vastavalt jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetele, siis olulist mõju ei ole. 2.9. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Hädaolukorra seaduse27 kohaselt on hädaolukord sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või tervist või põhjustab suure varalise kahju või suure keskkonnakahju või tõsiseid ja ulatuslikke häireid elutähtsa teenuse toimepidevuses ning mille lahendamiseks on vajalik mitme asutuse või nende kaasatud isikute kiire kooskõlastatud tegevus. Õnnetuste riski oluliselt tõstvaid tegevusi käsitletavasse piirkonda ei kavandata. Olemasolev matkarada, mis jääb laskmiste laiendatud ohualasse, kavandatakse uude asukohta, mis kokkuvõttes ei suurenda õnnetuste riski piirkonnas. Tegevusega kaasnevad avariiolukorrad võivad olla tingitud ehitusperioodil ehitusmasinate poolt põhjustatud õli- ja kütuseleketest. Mõju on välditav, kui kasutatavad ehitusmasinad on pideva tehnilise järelevalve all ning nõuetekohaselt hooldatud. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse. Kuna projekteeritava matkaraja piirkonnas leidub suhteliselt rohkelt tuleohtlikke metsaalasid, siis tuleb tuleohutuse tagamisele matkaraja kasutamisel jätkuvalt pöörata kõrgendatud tähelepanu. Tulekahju puhkemine võib kaasa tuua suurt keskkonnakahju kaitsealusele metsale ja kahju rajatiste hävimise/kahjustamise näol. Kavandatava tegevusega ei ohustata elektrivarustuse, veevarustuse, sidevarustuse, vedelkütusega varustatuse, lennuväljade, põhi- ja tugimaanteede, telefonivõrgu ning päästetööde toimekindlust ja seega ei kaasne oluline keskkonnakahju või kahju inimeste tervisele. 2.10. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht Lähtudes projektiga kavandatava tegevuse iseloomust ei kaasne sellega suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Õnnetuste riski oluliselt tõstvaid tegevusi alale ei planeerita. Kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohtu tõenäoliselt ei esine. 27 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/117122015037 17 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond KMH eelhindamisel käsitletakse teemasid vastavalt projekti eesmärgile, st keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava maa-ala (keskpolügooni laiendatud ohuala) nõuetekohase piiritähistuse rajamine, ohualas paikneva Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi ka: RMK) matkaraja ja jalgrattaraja asukoha osaline muutmine (radade laiendatud ohualas paikneva osa viimine ohualast välja) ja matkaraja taristu osaline rekonstrueerimine uues asukohas, ning RMK vaatetorni (Venemäe vaatetorni) kunagisse asukohta uue vaatetorni püstitamine. Hinnatakse kavandatava tegevuse kahe erineva alternatiivi rajamise kui ka kasutusaegset mõju. Mõjur on keemiline, füüsikaline või bioloogiline tegur, mis võib sihtobjektis esile kutsuda negatiivse mõju. Käesolevas peatükis käsitletavaid mõjureid iseloomustatakse võimalusel (kui on olemas vajalik informatsioon) järgmiste kriteeriumide alusel: - lühikirjeldus: antakse lühiülevaade kavandatava tegevuse seotusest mõjuri ja/või sihtobjektiga. Kui seotus puudub, siis mahtu, tõenäosust, kestust ja sagedust, muutust ajas ning asukohta ei hinnata; - maht: muutuse osatähtsus, võimalusel esitatakse väärtused; - tõenäosus: millise tõenäosusega esineb mõjur ja selle muutus või muutumatus; - kestus ja kas mõjur esineb pikaajaliselt või lühiajaliselt ja/või tsükliliselt, võimalusel sagedus: esitatakse väärtused; - muutus ajas: kas ja millises mahus mõjur ajas muutub, kasvab, kahaneb, lakkab; - asukoht: millist geograafilist piirkonda muutus puudutab. - 3.1. Alal esinevad loodusvarad, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kas projekt puudutab (lahtrisse märkida X): Maakasutus JAH EI X Kirjeldus Piiritähistuse ja matkaraja rajamisega ei kaasne maakasutuse (sihtotstarbe) muutust, maa hülgamist, vähenemist, killustamist ega maakasutuse takistamist. Veekasutus JAH EI X Kirjeldus Projekt ei käsitle veevarustust ja kanalisatsiooni (selleks puudub projekteeritavate objektide juures vajadus). Kavandatava tegevusega ei kaasne veetaseme tõusu, veekogu paisutamist, vee tõkestamist, samuti ei kaasne projektiga kuivendust ega veerežiimi muutmist muul viisil. Muude loodusressursside kasutus JAH EI 18 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang X Kirjeldus Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist loodusvarade kasutust ega muutusi maavarade, metsaressursi, looduslike kalavarude ega ulukite kasutuses. Piirisihi ja matkatee rajamisega toimub metsa raie kokku kuni 17 ha suurusel alal. Metsa kasutus kavandatava tegevuse alal ja naabruses säilib sisuliselt kaitsealuse metsana (puhkemetsana) ning osaliselt RMK majandusmetsana. Tulenevalt ohualast võib metsa kasutusele kaasneda piiranguid, kuid need ei ole käesoleva eelhinnangu objektiks. Muude ressursside kasutus JAH EI X Kirjeldus Kavandatava tegevusega kaasneb vajadus ehitusmaterjalide, kütuse jms järele, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. Ressursse tarnitakse kohapeale autotranspordiga mööda olemasolevaid teid ja ohuala piiritähiste paigaldamisel ka mööda piirisihti. Täpne muude ressursside vajaduse maht selgub ehitusprojekti koostamisel. Projekti realiseerimisel on muude ressursside vajadus lühiajaline (ehitusperioodil). Ehitusjärgselt puudub pidev vajadus muude ressursside järele. 3.2. Ruumi ja otstarbe muutused Kas projekt puudutab (lahtrisse märkida X): Maastik JAH EI X Kirjeldus Keskpolügooni ohuala piirile sihi rajamine avaldab maastikule väikest ja lokaalset mõju, sest siht on suhteliselt kitsas ning sihid on Kõrvemaa metsamaastikus tavalised. Kuna rangelt kaitstavatel aladel (kaitseala sihtkaitsevööndites) sihte reeglina ei hooldata (need kasvavad kinni või on kinni kasvanud), avaldab uute sihtide rajamine ja nende sihtidena säilitamine sihtkaitsevööndisse siiski lokaalseid mõjusid. Suuremas maastikupildis sihi rajamisel mõjud puuduvad. Alternatiiv II korral järgib piir suurel määral olemasolevaid teid, sihte ja muid joonobjekte, mistõttu on uute sihtide rajamise vajadus oluliselt väiksem kui alternatiiv I korral. Teede äärne mõningane raie ja sihtide laiendamine paari meetri võrra ei oma olulist mõju maastikule. Matkatee ja rattatee rajatakse valdavas osas olemasolevatele teedele ja radadele ning olulist maastiku muutust tegevusega ei kaasne. Piiritähiste paigaldamisega ning matka- ja jalgrattateede rajamisega ei kaasne olulist negatiivset mõju piirkonna maastikule (selle esteetilisusele, ilmele ja ruumilisele struktuurile). Kavandatavad rajatised piirkonna (väärtuslikke) maastikke ei mõjuta ja nende väärtust ei kahanda. Põhjendatult ja eesmärgipäraselt paigaldatud piiritähistel (ka rangelt kaitstavatel aladel) ning matka- ja jalgrattaraja tähistel on oma kindel funktsionaalne roll maastikus (antud juhul ka inimelude kaitse), mistõttu ei ole alust käsitleda seda visuaalse reostusena. Välisõhu hajumistingimused JAH EI X 19 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kirjeldus Kavandatav tegevus ei mõjuta välisõhu hajumistingimusi. Hüdroloogilised tingimused JAH EI X Kirjeldus Kavandatavad tegevused sihtide ning matka- ja rattateede rajamise näol leiavad aset loodusmaastikus. Hüdroloogilised tingimused on tulenevalt maastiku vaheldusrikkusest väga varieeruvad. Kavandatava tegevuse alal leidub nii sooalasid kui ka kõrgematel reljeefiosadel paiknevaid kuiva pinnasega alasid. Sihtide ja radadega lõikub jõgesid, ojasid ja kraave. Kavandatavad tegevused ei mõjuta kummagi alternatiivi korral hüdroloogilisi tingimusi, sest nendega ei kaasne kuivendamist ega vooluveekogude tõkestamist, samuti ei kavandata suuremahulisi pinnasetöid. Matkarajale ja rattateele purrete ja laudtee rajamine ei mõjuta vooluveekogude veerežiimi. Liiklus JAH EI X Kirjeldus Juurdepääsuks projektialale on võimalik kasutada olemasolevaid pinnasteid, Liiklussageduse ja piirkonna pinnasteid kasutavate sõidukite iseloomu kohta andmed puuduvad. Pinnasteed ei ole mõeldud intensiivseks kasutuseks. Pinnasteedele ja kohalikele teedele (RMK metsateedele) võivad avalduda mõningad mõjud piirisihtide rajamise ning matkateede ehituse etapis, eeskätt rasketehnika kasutamise korral (puidu väljavedu, materjali kohalevedu, ehitustehnika vedu ja liikumine). Mõjud on suuremad pinnasteede ja väiksemate metsateede puhul eelkõige soise või turbapinnasega aladel. Piirisihtide hooldamise mõju liiklusele on suhteliselt ebaoluline, sest teid kasutatakse vaid vähestel kordadel aastas sihile ligipääsuks niitmise või piiritähiste hooldamise eesmärgil. 3.3. Kaitstavad loodusobjektid 3.3.1. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Kavandatav tegevus matka- ja rattatee rajamise osas toimub kogu ulatuses Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, samuti jääb kaitsealale ligikaudu pool keskpolügooni läänepoolse ohuala välispiirist. Matka- ja rattatee paiknevad Jussi ja Tagavälja sihtkaitsevööndite ning Koitjärve piiranguvööndi alal. Ohuala piirisiht on kavas rajada Jussi, Ämmakääpa ja Tagavälja sihtkaitsevööndite ning Uurita ja Nahe piiranguvööndite alale. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala (registrikood KLO1000598) pindalaga on 13157,9 ha asub Harjumaal Kuusalu ja Anija vallas ning loodi 1991. aastal. Varem asus seal sõjaväepolügoon. Eesmärgiks on kaitsta sealseid liustikutekkelisi pinnavorme, rabamassiive, järvi, kooslusi ning haruldasi liike. Kaitsealale jääb kaks servamoodustiste vööndit: Aegviidu-Paukjärve ning Kulli- Koitjärve. Esindatud on nii oosid, mõhnad kui pealt tasased lavad. Oma suurte kõrguskontrastide tõttu on siinset piirkonda ka “Eesti Šveitsiks” kutsutud. Oosid ulatuvad kuni 100 m kõrguseni, nõlvad on järsud, kohati kuni 40 kraadi. Poole kaitseala pindalast moodustavad sood, peamiselt rabad. Neist suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba. Metsadest domineerivad okasmetsad. Omapärane on inimtekkeline (sõjaväe tegevus) Jussi lagendik. Alale jääb üle 30 järve, nende hulgas ka Põhja-Eesti sügavaim Metstoa Umerikjärv (14 m). Põhja-Kõrvemaa on elupaigaks paljudele 20 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang kaitstavatele linnuliikidele (kaljukotkas, metsis, sookurg jt) ning suurkiskjatele (karu, hunt, ilves). Taimestiku poolest jääb Põhja-Kõrvemaa Lääne- ja Ida-Eestis levivate liikide piirialale. Looduskaitseala kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 09.05.2007.a määrusega nr 137 „Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitse tagamine: 1) piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele, inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele ja kaitsealustele liikidele ning nende elupaikadele; 2) liikidele, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ja kellest üks on ühtlasi I kaitsekategooria liik ja neli on II kaitsekategooria liigid, ning I lisas nimetatud liikidele, kes on ühtlasi III kaitsekategooria liigid, ja nende elupaikadele. Need I lisas nimetatud III kaitsekategooria liigid on: musträhn (Dryocopus martius), sookurg (Grus grus), nõmmelõoke (Lullula arborea), rüüt (Pluvialis apricaria), händkakk (Strix uralensis), teder (Tetrao tetrix) ja mudatilder (Tringa glareola); 3) elupaigatüüpidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: liiva-alade vähetoitelised järved (3110)3, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*); 4) liikidele, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaikadele. Üks II lisas nimetatud liik on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik ning kolm on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid; 5) I, II ja III kategooria kaitsealustele liikidele: põdrajuure-soomukas (Orobanche bartlingii), karukold (Lycopodium clavatum), roomav öövilge (Goodyera repens), mets-vareskold (Diphasium complanatum), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), aas-karukell (Pulsatilla pratensis), nõmm-vareskold (Diphasium tristachyum), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), mis on III kategooria kaitsealused liigid. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala on Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnuala koosseisus (vt ptk 4.2.1 ja 4.2.2). 3.3.2. Ohepalu looduskaitseala Ohepalu looduskaitseala paikneb keskpolügooni idapiiril ning alale jääb suurem osa idapoolse ohuala välispiirist, mis kulgeb Rutkamäe, Ohepalu, Ellamaa ja Kaansoo sihtkaitsevööndite ning Mäetaguse ja Mägiküla piiranguvööndite alal. Kaitseala pindala on 5934,6 ha. Ohepalu looduskaitseala (registrikood KLO1000230) kaitse-eesmärk on kaitsta metsa-, soo- ja veeökosüsteeme, maastiku ja elustiku mitmekesisust, kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti ning Tapa-Pikassaare ja Ohepalu-Viitna oosistut. Looduskaitseala kaitsekord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 07.03.2014.a määrus nr 34 „Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskiri“. Kaitse-eeskirja kohaselt on Ohepalu looduskaitseala kaitse-eesmärk kaitsta: 1) metsa-, soo- ja veeökosüsteeme, maastiku ja elustiku mitmekesisust, kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti ning Tapa-Pikassaare ja Ohepalu-Viitna oosistut; 2) liikide elupaiku, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I või II lisas. Need on 21 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang kaljukotkas (Aquila chrysaetos), kassikakk (Bubo bubo), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), must-toonekurg (Ciconia nigra), sookurg (Grus grus) ja sõtkas (Bucephala clangula); 3) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab II lisas. Need on eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia); 4) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab I lisas. Need on huumustoitelised järved ja järvikud (3160)3, jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*); 5) selliste kaitsealuste liikide elupaiku, milleks on muu hulgas kanakull (Accipiter gentilis), ainulehine soovalk (Malaxis monophyllos), koldjas selaginell (Selaginella selaginoides), kõdu- koralljuur (Corallorhiza trifida), kärbesõis (Ophrys insectifera), palu-karukell (Pulsatilla patens), sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana) ja väike käopõll (Listera cordata). Ohepalu looduskaitseala on samades piirides Ohepalu loodus- ja linnualaga (vt ptk 4.2.3 ja 4.2.4). 3.3.3. Valgejõe hoiuala Keskpolügooni läänepoolse ohuala põhjapiir lõikab hoiuala 10 m pikkusel lõigul Valgejõe hoiuala. Valgejõe hoiuala (registrikood KLO2000006; pindala 29,7 ha) kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade ning I lisa elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse; Hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005.a määruse nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“ § 1 lõike 1 punktiga 20. Valgejõe hoiuala paikneb samades piirides Valgejõe loodusalaga (4.2.5). 3.3.4. Kaitstavad liigid Kaitstavate liikide elupaigad paiknevad valdavas osas kaitstavatel aladel ning neid on käsitletud Natura mõjude eelhindamise ja kaitstavate alade osas. Keskpolügooni läänepoolse ohuala kavandatav piirisiht läbib põhjaosas metsise elupaika ning selle sees asuvat (Valgejõe) mänguala, mis ei paikne kaitstaval alal. Piirisihi rajamine ei avalda olulisi negatiivseid mõjusid elupaigale ja mängualale, kuid raietööd ning muud tegevused võivad põhjustada metsisele häiringuid. Seetõttu tuleb töid vältida metsise kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.02-30.06). Merikotka pesapaik, mille kaitseks on moodustatud Ridaküla merikotka püsielupaik, asub polügooni idapoolse ohuala kavandatavast piirisihist 830 m kaugusel. Antud vahemaa on piisav hoidmaks ära sihi rajamise või hooldamisega kaasnevate häiringute mõju merikotkale. Kalakotka pesapaik, mis jääb Ohepalu looduskaitsealale, asub polügooni idapoolse ohuala kavandatavast piirisihist 560 m kaugusel (väljaspool mõjuala), mis on piisav vahemaa liigile avalduvate oluliste negatiivsete mõjude välistamiseks. 3.3.5. Hinnang võimalikule mõjule Kas kavandatav tegevus põhjustab olulist mõju (tabelisse märkida X) 22 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealale JAH EI X Kirjeldus Matkateede ja ohuala piirisihi rajamine avaldab kaitsealal füüsilisi mõjusid I alternatiivi korral kokku ca 7,3 ha ning II alternatiivi korral 8,2 ha suurusel alal. I alternatiivi korral on mõjud valdavalt looduslikel aladel kuid II alternatiivi korral kulgeb siht ligi poole ulatuses olemasolevatel teede, radade ja sihtide alal. Mõjud on hajutatud ning ala kui terviku kaitse seisukohast lokaalsed ja mõlema alternatiivi korral väheolulised. Piirisihi rajamine ja hooldus puudutab mitmeid kaitse-eesmärgiks olevaid metsaelupaigatüüpe. Kõik mõjutatavate elupaigatüüpide alad jäävad Jussi hooldatavasse sihtkaitsevööndisse. Kuna rajatav siht on niivõrd kitsas (4 m tüvede vahemikus), jääb see sisuliselt elupaiga koosseisu. Kui siht rajatakse vana sihi kohale siis on reaalne suuremate puude raievajadus olenevalt sihi kinnikasvamise määrast väiksem. Rajatav siht pole nii lai, et selle alal oleks valgustingimused sedavõrd erinevad kuna sihi kõrval kasvavate puude võrad ulatuvad ka sihi kohale. Seetõttu ei kujune suurematele häiludele omaseid ökoloogilisi tingimusi. Piirisihi rajamisega elupaiga killustamist füüsilises mõttes ega ökoloogilise sidususe mõistes ei toimu. Vältimaks negatiivseid mõjusid elupaikade struktuurile ja funktsioonidele tuleb sihid rajada selliselt, et need imiteeriks võimalikult hästi looduslikke häiringuid. Sihtide rajamiseks on siiski vajalik teha üksikpuude ja alusmetsa raiet. Puude langetamisel tuleb need eelistatult lükata ümber (mitte saagida) ja nihutada sihilt koos kännumätastega sedavõrd kõrvale, et siht oleks läbitav ning looduses liikujale märgatav. Puud tuleb jätta elupaiga alale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada sihi rajamise mõjusid. Kännumätaste asemele jäävad paljandunud mullaga lohud, mis pakuvad samuti elupaiku liikidele ning suurendavad elurikkust. Raietööd tuleb läbi viia külmunud pinnasega või kasutades tehnikat, mis pinnast ei kahjusta. Kui sihi rajamisel imiteeritakse looduslikku häiringut ning jäetakse langetatud puud elupaiga alale lamapuiduks ning sihi hooldusel rakendatakse leevendusmeetmeid (hooldatakse käsitsi), siis elupaikadele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Matkatee rajamine puudutab vähesel määral metsaelupaiku kuid selle rajamise puhul on negatiivsed mõjud elupaigatüüpidele välditavad kuna vajalik on üksikpuude raie, mida saab teha jäljendades looduslikke häiringuid. Langetatud puit tuleks jätta alale ka kaitsealal mujal elupaigatüüpidesse mittekuuluvate metsade alal ning raietöid teostada külmunud pinnasega perioodil. Elupaika vanad loodusmetsad (*9010) mõjutab piirisihi rajamine I alternatiivi korral kokku 790 m pikkusel lõigul. Alternatiiv II puhul läbib siht elupaika või paikneb selle piiril kokku 1815 m pikkusel lõigul, sellest suurem osa paikneb olemasolevate teede ääres ning sihtidel. Arvestades sellega, et teede äärde täiendavat sihti ei rajata siis on puude raie vajadus elupaiga alal suhteliselt väike. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (käsitsi hooldust) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Elupaika siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) läbib kavandatav piirisiht I alternatiivi korral kokku 1110 m pikkusel lõigul, II alternatiivi korral läbib piirisiht elupaika 23 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang või kulgeb selle piiril 865 m pikkusel lõigul, sellest enamus matkaraja (laudtee) ja teede ääres ning sihtidel. Sihtide rajamiseks on vajalik teha üksikpuude ja alusmetsa raiet. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (käsitsi hooldust) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Raietööd tuleb läbi viia sügavalt külmunud pinnasega või kasutades tehnikat, mis pinnast ei kahjusta. Seega mõjud elupaigale puuduvad. Elupaika okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060) läbib kavandatav piirisiht I alternatiivi korral kokku 530 m pikkusel lõigul. II alternatiivi korral läbib piirisiht elupaika 550 m pikkusel lõigul, kus see kulgeb olemasoleva tee ääres. Seega II alternatiivi korral raieid teha ei tule või saab piirduda alusmetsa või väheste üksikpuude raiega piiritähiste juures nende nähtavuse tagamiseks. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (käsitsi hooldust) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Kavandatav tegevus ei põhjusta elupaigale negatiivseid mõjusid. Elupaika soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) läbib kavandatav piirisiht I alternatiivi korral 450 m pikkusel lõigul. II alternatiivi puhul läbib siht elupaika 820 m lõigul ning 60 m lõigul kulgeb selle piiril. Kuna siht paikneb valdavalt olemasoleva sihi kohal siis on tegelik puude raievajadus mõnevõrra väiksem. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (käsitsi hooldust) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Raietööd tuleb läbi viia sügavalt külmunud pinnasega või kasutades tehnikat, mis pinnast ei kahjusta. Seega negatiivsed mõjud elupaigale puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevatele loomaliikidele, eelkõige metsisele, võib avalduda mõningaid mõjusid häiringute kaudu, kuid olulised mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (töid ei tehta kevadsuvisel pesitsusperioodil) rakendamisel välditavad. Kaitstavate liikide elupaikade kadu ei toimu. Piirisihi hooldamise mõju kaitsealale on suhteliselt ebaoluline, sest niitmise või piiritähiste hooldamise eesmärgil teostatakse töid eeldatavasti mõnel korral aastas. Vt ka mõju hinnang Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualale ptk 4.3.1 ja 4.3.2. Ohuala piirisiht on kavas rajada Jussi, Ämmakääpa ja Tagavälja sihtkaitsevööndite alale. Ohuala piir läbib metsamassiivi uuel joonel (väljaspool teid ja sihte) ning vajalik on 4 m laiuse sihi raiumine. Jussi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku protsessina. Ämmakääpa ja Tagavälja sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärk on kooslusetüüpide säilitamine, neile omase liikide ja vanuse struktuuri hoidmine, looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja28 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. Kaitse- eeskirja § 10 lg 3 kohaselt on sihtkaitsevööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tee, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala või riigikaitse tarbeks. Matkatee ja jalgrattatee rajatakse olemasolevate teede baasil. Piirisihi rajamine on vajalik riigikaitselistes huvides ja inimeste ohutuse tagamiseks. Olemasolevate rajatiste hooldustööd on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud. 28 Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 määrus nr 137; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/12828771?leiaKehtiv 24 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Mõju olulisus Kuna piirisihi rajamisel imiteeritakse looduslikke häiringuid siis kaitstavale alale ja selle kaitse-eesmärkideks olevatele metsaelupaikadele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Metsaelupaikade soodsale seisundile negatiivseid mõjusid ei kaasne. Muudele kaitseväärtustele mõjud puuduvad samuti või on väheolulised. Olulised mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (töid ei tehta kevadsuvisel pesitsusperioodil) ning säästva raie- ja ehitustehnoloogia ja hooldustehnoloogia rakendamisel suuremas osas välditavad või leevendatavad. Raietööde läbiviimiseks tuleb ehitusprojekti koostamisel leida lahendus, mis elupaika, sh pinnast, võimalikult vähe kahjustab. Kuna soo- ja soometsa elupaikade (*7110, *91D0, *9080) alal on pinnas pehme tuleks raietööd teostada külmunud pinnasega ning hooldustöid käsitsi. Puude langetamisel tuleb jätta need elupaiga alale langetades need sihiga risti või tõstes sihist pisut kõrvale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada raie negatiivseid mõjusid Ohepalu looduskaitsealale JAH EI X Kirjeldus Kaitsealale ei avaldu olulisi otseseid mõjusid, ohuala piirisihi rajamise ja hoolduse mõju alale on ebaoluline. Ohuala piirisihi rajamine puudutab lokaalselt mitmeid kaitse-eesmärgiks olevaid metsaelupaiku, arvestatav raievajadus kaasneks I alternatiivi korral mil piirisiht läbib metsaalasid 8 km pikkusel lõigul., II alternatiivi korral toimuks üksikpuude ja alusmetsa raie vaid 250 m pikkusel lõigul arvestades sellega, et olemasolevate teede ääres kulgeva piirisihi jaoks täiendavaid raieid ei tehta välja arvatud põõsarinde ning üksikpuude raie piiritähiste juures nende nähtavuse tagamiseks. Raiete korral tuleb jäljendada looduslikke häiringuid ning jätta langetatud puud metsa alale lamapuiduks. Arvestades kaitseala suurust ning elupaikade üldpindala on looduslike häiringute imiteerimise korral mõjud neile mõlema alternatiivi korral kokkuvõttes suhteliselt väheolulised. Eelistatav on siiski II alternatiiv, mille puhul negatiivsed mõjud puuduvad. Mõningane kuid suhteliselt väheoluline mõju võib I alternatiivi korral avalduda kaitse-eesmärgiks olevale II kategooria taimeliigile kaunile kuldkingale, mille elupaika piirisiht lühikesel lõigul läbib. Eeldatavalt suudab liik edasi kasvada ka piirisihi alal, sest sihi rajamine ja hooldamine liigi kasvutingimusi ei mõjuta. II alternatiivi korral on võimalik negatiivseid mõjusid vältida. Piirisiht läbib I alternatiivi korral ca 60 m pikkusel lõigul II kaitsekategooria taimeliigi palu-karukella elupaika, mida puude raie ja sihi hooldamine võib mõjutada. Kuna liik on suhteliselt valguslembene, siis suudab see kasvada ka sihil, kuid liiki võivad mõjutada töödest tulenevad pinnasekahjustused. II alternatiivi korral liigile mõjud puuduvad. Kaitse-eesmärgiks olevatele I ja II kategooria loomaliikidele (metsis, kassikakk, must-toonekurg, kalakotkas) võib avalduda mõningaid ajutisi mõjusid häiringute kaudu, kuid olulised mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (töid ei tehta kevadsuvisel pesitsusperioodil) rakendamisel välditavad. Ohuala piirisiht läbib mitmete III kaitsekategooria linnuliikide (laanepüü, musträhn, väike-kärbsenäpp, väike-kirjurähn, teder, väänkael, rukkirääk) elupaiku. Sihi rajamisega mõjutatakse I alternatiivi korral elupaiku vähesel määral kuid olulist elupaikade kadu ei toimu, II alternatiivi puhu on mõju 25 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang elupaikadele tühine. Töödega seotud häiringud on välditavad ajaliste leevendusmeetmete (töid ei tehta kevadsuvisel pesitsusperioodil) rakendamisel. Ohuala piirisihi naabrusse või piirile jäävad järgmiste III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad: vööthuul sõrmkäpp, kahelehine käokeel, pruunikas pesajuur. Neist ühegi liigi puhul ei toimu elupaikade otsest kahjustamist kummagi piirisihi alternatiivi korral. Piirisihi hooldamise mõju kaitsealale on väheoluline, sest niitmise või piiritähiste hooldamise eesmärgil teostatakse töid eeldatavalt mõnel korral aastas. Ohuala idapoolne välispiir (piirisiht) kulgeb Rutkamäe, Ohepalu, Ellamaa ja Kaansoo sihtkaitsevööndite alal. Rutkamäe ja Ohepalu sihtkaitsevööndi kaitse- eemärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning koosluste looduslikkuse taastamine. Ellamaa ja Kaansoo sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on looduse mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja29 kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. Kuna LKS § 30 lg 4 p 6 ja Ohepalu LKA kehtiv kaitse-eeskiri ei võimalda sihtkaitsevööndis ehitiste rajamist riigikaitse tarbeks siis tuleb kavandatava tegevuse läbiviimiseks kaitse-eeskirja muuta. Seoses kaitsealal projekteeritavate muudatustega seoses laane- ja salumetsade kaitsega muutub kaitsekord osaliselt rangemaks ka KVKP ohualaga seotud Mägiküla piiranguvööndis. Kuna antud vööndis kulgeb ohuala piir piki oosiharjal kulgevat teed siis arvestatavat raadamise vajadust pole ning negatiivseid mõjusid ala kaitseväärtustele Mägiküla piiranguvööndis ei kaasne. Piirisihi rajamine on vajalik riigikaitselistes huvides ja inimeste ohutuse tagamiseks. Olemasolevate rajatiste hooldustööd on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud. Keelatud on inimeste viibimine Ellamaa sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 31. juulini ning Kuresoo sihtkaitsevööndis 1. veebruarist 30. juunini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Vt ka mõju hinnang Ohepalu loodus- ja linnualale ptk 4.3.3 ja 4.3.4. Mõju olulisus Kaitstavale alale ja selle kaitse-eesmärkidele avalduvad mõjud on väikesed, hajutatud ja ebaolulised. Olulised mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (töid ei tehta kevadsuvisel pesitsusperioodil) ning säästva raie- ja ehitustehnoloogia ja hooldustehnoloogia rakendamisel välditavad. Valgejõe hoiualale JAH EI X Kirjeldus Kavandatav tegevus piirdub ohuala piirisihi ristumisega jõe veealal paikneva hoiuaga. Puuduvad igasugused negatiivsed mõjud alale ja selle kaitse eesmärgiks olevale elupaigale ning kaitstavatele liikidele. Vt ka mõju hinnang Valgejõe loodusalale ptk 4.3.5. Mõju olulisus Negatiivsed mõjud puuduvad, kui ehitus- ja hooldustööde läbiviimisel välditakse Valgejõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. Kaitstavatele liikidele JAH EI 29 Vabariigi Valitsuse 07.03.2014 määrus nr 34; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/118032014004 26 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang X Kirjeldus Kaitstavate liikide elupaigad paiknevad valdavas osas kaitstavatel aladel ning neile avalduvaid mõjusid on käsitletud Natura mõjude eelhindamise (vt ptk 4.3) ja kaitstavatele aladele avalduvate mõjude hindamise osas (vt tabelis eespool). Keskpolügooni läänepoolse ohuala kavandatav piirisiht läbib põhjaosas metsise elupaika ning Valgejõe metsise mänguala, mis ei paikne kaitstaval alal. Piirisihi rajamine ei avalda olulisi negatiivseid mõjusid elupaigale ja mängualale, kuid raietööd ning muud tegevused võivad põhjustada metsisele häiringuid. Seetõttu tuleb töid vältida kevadsuvisel pesitsusperioodil. Merikotka ja kalakotka elupaigad asuvad idapoolse ohuala piirisihist vastavalt 810 ja 560 m kaugusel. See on piisav vahemaa nendele liikidele avalduvate oluliste negatiivsete mõjude välistamiseks. Töid tuleb vältida kevadsuvisel pesitsusperioodil. Ohuala kavandatav läänepoolne piirisiht läbib II kaitsekategooria loomaliigi kivisisaliku elupaiku I alternatiivi korral 420 m pikkusel lõigul ja II alternatiivi korral 100 m lõigul. Sihi rajamine ja hooldamine liigile olulisi mõjusid ei avalda. Läänepoolne piirisiht läbib III kategooria kaitstava putukaliigi nõmme- tähniksinitiiva elupaiku I alternatiivi korral 230 pikkusel lõigul ja II korral 650 m lõigul, millest enamus paikneb tee servas. Kavandatava tegevusega liigile olulisi mõjusid ei kaasne. Mõju olulisus Oluliste mõjude avaldumist on võimalik leevendusmeetmete rakendamisel vältida. 3.4. Looduskeskkond 3.4.1. Elusloodus Kas kavandatav tegevus põhjustab olulist mõju (tabelisse märkida X) Elupaikadele JAH EI X Kirjeldus Kavandatav tegevus puudutab eelkõige ohualade piirisihtide raiumise ja vähemal määral uuele trassile matkatee rajamise näol mitmeid metsaelupaiku (*9010, *91D0, 9060, *9080). Piirisihi ja matkatee rajamisel on puutumus metsaelupaikadega alternatiiv I korral summaarselt ida- ja läänepoolse piirisihiga oluliselt suurem kui II alternatiivi korral kuna viimane kulgeb suuremas osas olemasolevatel teedel Eelistatav on II alternatiiv kuid mõju on mõlema alternatiivi korral siiski ebaoluline kui raietel imiteeritakse looduslikke häiringuid ning sihtide hooldust teostatakse elupaikade alal käsitsi.. Metsa vääriselupaiku (VEP) kavandatava tegevuse alal ega mõjutatavas naabruses ei ole. Piirisiht läbib rabaalasid, kuid sooelupaikadele olulisi mõjusid ei avaldu. Piirisiht läbib lühikestel lõikudel ka niiduelupaiku (6450 ja 6270*), kuid olulist mõju ei põhjusta. Mõju olulisus Mõjud metsaelupaikadele avalduvad lokaalselt ning arvestades piirkonna metsarikkust on need väheolulised. Olulised mõjud on leevendusmeetmete 27 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang rakendamisel – eelkõige tööde läbiviimiseks säästva raie- ja ehitustehnoloogia valikuga – välditavad. Taimestikule JAH EI X Kirjeldus Mõjud taimestikule avalduvad sihi rajamise näol, millega mõjutatakse eelkõige metsakooslusi kitsal joonel. Metsaalasid läbib piirisiht alternatiiv I korral summaarselt 40,6 km pikkusel lõigul,. II alternatiivi korral läbib siht metsaalasid 42,3 km lõigul kuid kuna siht kulged rohkem piki olemasolevaid teid siis raieid tuleb teha mõnevõrra vähem. Matkatee rajamiseks võib olla vajalik üksikpuude raie ca 2,3 km pikkusel lõigul. Niidukooslustele olulised mõjud puuduvad. Sooelupaikades ja muudel liigniisketel aladel võib ehitus- ja hooldustöödega kaasneda oluline mõju taimestikule pinnasekahjustuste kaudu, kui töid tehakse maastikku sobimatu raske tehnikaga ja külmumata pinnasel. Sooelupaikadele avalduvate oluliste mõjude vältimiseks on vajalik rakendada leevendusmeetmeid – vältida maastikul sõitmist külmumata pinnase korral ja valida tööde tegemiseks maastikku sobiv (kerge) tehnika. Kokkuvõttes on kavandatavate tegevuste mõjud taimkattele ja taimestikule väikesed ja lokaalsed, kui arvestatakse leevendusmeetmetega sooelupaikades. Mõju olulisus Mõjud taimestikule on üldiselt lokaalsed ja väheolulised. Olulised mõjud on leevendusmeetmete rakendamisel välditavad. Loomastikule JAH EI X Kirjeldus Loomastiku jaoks ei too kavandatavad tegevused kaasa elupaikade kadu ega põhjusta olulisi häiringuid. Tööde ajal kaasnevad häiringud on ajutised ja suhteliselt väikese ulatusega. Uute matkateede marsruutidega kaasneb mõningane häiringutaseme tõus matka- ja rattateede läheduses (eelkõige suvisel perioodil). Arvestades piirkonna loodusmaastike ulatuslikkust on mõjud loomastikule suhteliselt väikesed. Mõju Mõjud loomastikule on väikesed ja väheolulised. olulisus 3.4.2. Eluta keskkond Kas kavandatav tegevus põhjustab olulist mõju (tabelisse märkida X) Pinnasele JAH EI X Kirjeldus Matka- ja rattateede rajamine toimub valdavas osas olemasolevatele teedele ning olulisi mullatöid ega pinnase kahjustamist ei toimu (matkaradade haldaja RMK on vastavad sobivad trassid eelnevalt välja valinud ja marsruudid joonisele kandnud). Ohuala piirisihtide raiumisel võib esineda vähesel määral pinnase kahjustamist (rattaroobaste teke), kui töid tehakse soisel alal ja sügavalt külmumata pinnasega. Seetõttu teostada pehme pinnasega aladel ehitus- ja hooldustööd külmunud pinnasega või kasutada tehnikat, mis kahjustab pinnast võimalikult vähe. Mõju olulisus Mõju pinnasele (mullastikule) on lokaalne ning jääb mitteolulisele tasemele, kui arvestatakse leevendusmeetmete rakendamisega soistel aladel. 28 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Maavarade kasutusele JAH EI X Kirjeldus Kavandatavate matka- ja jalgrattateede piirkonnas asub Suru turbamaardla. Kuna maardla asub Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal, siis seal kaevandamist ei toimu. Seetõttu puudub kavandataval tegevusel mõju nimetatud maardlale. Laiendatud ohuala siht asub samuti valdavalt kaitstavatel aladel ega mõjuta maavara kättesaadavust. Rajatiste ehituseks kasutatakse loodusvarasid mahus, mis ei too kaasa olulist negatiivset keskkonnamõju. Mõju olulisus Kavandatav tegevus ei halvenda juurdepääsu maavaradele ega avalda mõju maavarade kasutusele. Põhjaveele JAH EI X Kirjeldus Piirkonnas on maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi põhjavesi looduslikult suhteliselt kaitstud (madal reostusohtlikkus) 30. Kavandatavad rajatised ei vaja toimimiseks põhjavett. Mõju olulisus Kavandatav tegevus ei põhjusta põhjavee reostumise riski ning põhjaveetaseme muutumist käsitlusala piirkonnas. Vt ka võimalik mõju pinnasele eespool. Pinnaveele JAH EI X Kirjeldus Kavandatavad matkateed ja ohuala sihid ristuvad (ületavad) mitmeid vooluveekogusid. Kavandatava tegevusega ei mõjutata veerežiimi ega hüdroloogilisi tingimusi, puudub veekasutus ning tegevused mis mõjutaks arvestataval määral veekvaliteeti. Seega ei avaldu pinnaveele negatiivseid mõjusid. Mõju olulisus Negatiivseid mõjusid pinnaveele ei avaldu, kui ehitustööde käigus välditakse veekogude kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist veekogusse. Välisõhu seisundile JAH EI X Kirjeldus Mõningast negatiivset mõju võib avaldada liiklusintensiivsuse kasv ehitusperioodil, sest juurdesõiduteede puhul on tegemist pinnasteedega (tolm). Vajadusel saab tolmu levikut teede niisutamisega vähendada. Mõju olulisus Kaasnev mõju välisõhu kvaliteedile jääb mitteolulisele tasemele. Kohakliimale ja mikrokliimale JAH EI X Kirjeldus Kavandatava tegevusega ei kaasne mõju temperatuurile, sademetele ega tuulele, mis võiksid mõjutada kliimat. 30 Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 29 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 3.5. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega paigad • Matkatee piirkonda jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid: - Metstoa talu (reg. nr 353:TAK:012; põline talukoht), säilinud alla 20%; - Noorte Meeste Kristliku Ühingu laagripaik (353:KAL:001), säilinud 20-50%; - Kaksiksild Soodla jõel (140:KIS:005), hästi või väga hästi säilinud; - Salumägi (140:PAP:001; pao- ja pelgupaik), hästi või väga hästi säilinud; - Kulli põlistalu (140:TAK:001), säilinud alla 20%; - Kulli metsavahikoht (140:VKK:002), märgid säilinud; - Sillaotsa metsavahikoht (140:VKK:010), säilinud alla 20%. • Rattatee piirkonda jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid: - Pikapõllu põlistalu koht (140:TAK:002), säilinud alla 20% - Kulli põlistalu (140:TAK:001), säilinud alla 20%; - Kulli metsavahikoht (140:VKK:002), märgid säilinud. • Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse piirisihi piirkonda jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid: - triangulatsioonitorn (272:GDM:001), säilinud 20-50%; - Sauniku talu (272:TAH:004), märgid säilinud; - kiviaed (272:AED:004), säilinud 50-90%; - kelder (272:KEL:004), säilinud 20-50%; - Mägiküla (272:POK:002; põlisküla koht) märgid säilinud; - Järvetee ja Naelaaugumägi (272:KON:014; vanad kohanimed), säilinud 20-50%; - Kükkaeide kivi (272:KIV:007; pärimusega kivi), hästi või väga hästi säilinud; - turbavõtukohad (272:TVK:003), märgid säilinud; - sõjaväe harjutusväljak (272:OKU:004; okupatsiooniaja objekt), märgid säilinud. • Keskpolügooni laiendatud ohuala läänepoolse piirisihi piirkonda jäävad järgmised pärandkultuuriobjektid: - Ojapära metsavahikoht (353:VKK:006), säilinud 50-90%; - Paukjärve piirikivi (353:PIM:001), hästi või väga hästi säilinud; - Vahtriku talu (353:TAK:013; põline talukoht), hävinud; - Salumägi (140:PAP:001; pao- ja pelgupaik), hästi või väga hästi säilinud; - Koonukõrve sild (140:SOS:001; soosild), säilinud 50-90%; - Sillaotsa metsavahikoht (140:VKK:010), säilinud alla 20%; - Leppsilla küla (140:TAK:012; põlised talukohad); hävinud; - Leppsilla rändrahn (140:KIV:002; pärimusega kivi), hästi või väga hästi säilinud; - Nähe koolimaja (140:KOO:002), säilinud alla 20%; - Vanapõllu talu (140:OPU:003; õuepuud); säilinud alla 20%; - Karusaare talukoht (140:TAK:024), säilinud alla 20%; - Lepiku saunakoht (140:POP:007), säilinud alla 20%; - Polügoni tankodroomi torn (140:OKU:005; okupatsiooniaja objekt), säilinud alla 20%; - Epliku saunakoht (140:POP:006), säilinud alla 20%; - Uuetoa-Sepa popsitalu koht (140:KEL:002), säilinud alla 20%; - Karjamatsi-Kaarli popsitalu (140:POP:005), säilinud alla 20%; - Rebase talukoht (790:TAK:005), säilinud alla 20%; - Rebase talu turbavõtukohad (790:TVK:005), säilinud 20-50%; - Ilumäe talukoht (790:AST:003), säilinud 20-50%. Matka- ja jalgrattateede ning ohuala piirisihi projekteerimisel on soovitav arvestada piirkonna pärandkultuuriobjektidega ning neid võimalikult vähe kahjustada. Samuti on oluline teavitada raie- ja ehitustööde läbiviijaid pärandkultuuriobjektide asukohtadest, et need tööde käigus teadmatusest kahjustada ei saaks. 30 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Matka- ja jalgrattateedele teabetahvlite kavandamisel on soovitav muuhulgas võimalusel arvestada ka lähedusse jäävate pärandkultuuriobjektidega kui piirkonna vaatamisväärsustega, mis aitavad rikastada matkateede kasutajate teadmisi. 3.6. Eeldatava mõjuala ulatus Kavandatava tegevuse näol on tegemist joonobjektide rajamisega. Siiski põhjustavad objektide rajamise ja ehitusega seotud tegevused müra ja häiringuid, mis ulatub joonobjektidest kaugemale. Mõjuala defineerimine on keeruline, sest erinevate mõjuelementide ulatus on erinev ning mõjutatava keskkonna (sh eluslooduse) tundlikkus mõjufaktoritele on erinev. Kõige kaugemale võib ulatuda inimpelglikele liikidele avalduvate häiringute ja müra mõju. Oluliste mõjude osas loomastikule, sh kaitstavatele liikidele, võib mõjuala piiritleda 0,5 kilomeetriga. Samas ei pruugi kõigile lähemal kui 0,5 km elutsevatelel kaitstavatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid avalduda, kuna liikide tolerants häiringutele on erinev. Mõjud taimestikule ja taimekooslustele, sh looduslikele elupaigatüüpidele ja kaitstavatele taimeliikidele, võib piiritleda sihtide ja matkaradade ala ja vahetu naabrusega (ca 10 m raadiuses). Kuna kavandatava tegevusega ei kaasne veerežiimi mõjutamist ega olulist mõju veekvaliteedile, siis võib mõjutsooni veekeskkonna osas piiritleda samuti rajatiste vahetu naabrusega. Arvestades kaugeimale ulatuvat mõjuliiki, määratletakse üldiseks mõjutsooniks 0,5 km rajatistest. 31 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 4. Natura eelhinnang 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta Kavandatava tegevuse eesmärk on tähistada looduses väljaspool Kaitseväe keskpolügooni harjutusvälja alaliselt riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava metsaala (Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala) välispiir. Seoses harjutusvälja ohuala suurenemisega on eesmärgiks rajada väljaspool ohuala uus asukoht Oandu-Ikla matkateele ja matkatee jalgrattarajale ning Paukjärve ja Jussi nõmme loodusradadele. Kavandatava tegevuse lühikirjeldus vt ptk 2. Kavandatava tegevuse skeem vt joonis 2. Kavandatav tegevus matka- ja rattatee rajamise näol toimub kogu ulatuses Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualal, samuti jääb sellele alale ligikaudu pool keskpolügooni läänepoolse ohuala välispiirist. Suurem osa keskpolügooni idapoolse ohuala välispiirist jääb Ohepalu loodus- ja linnualale. Polügooni läänepoolse ohuala välispiir lõikab põhjapoolses osas Valgejõe loodusala. Projektiga kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik. 4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus 4.2.1. Põhja-Kõrvemaa loodusala Põhja-Kõrvemaa loodusala (registrikood RAH0000572) pindala on 13494,5 ha. Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: männipurelane (Stephanopachys linearis), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), palu-karukell (Pulsatilla patens), kollane kivirik (Saxifraga hirculus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). 4.2.2. Põhja-Kõrvemaa linnuala Põhja-Kõrvemaa (registrikood RAH0000121) linnuala pindalaga 13494,5 ha paikneb Põhja-Kõrvemaa loodusalaga samades piirides. Põhja-Kõrvemaa linnuala kaitse-eesmärk: - linnuliigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: sinikael-part (Anas platyrhynchos), kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sõtkas (Bucephala clangula), laululuik (Cygnus cygnus), järvekaur (Gavia arctica), nõmmelõoke (Lullula arborea), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix), metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola) ja heletilder (Tringa nebularia). 32 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 4.2.3. Ohepalu loodusala Ohepalu loodusala (registrikood RAH0000379) pindalaga 5934,6 ha paikneb keskpolügooni idapiiril ning alale jääb suurem osa idapoolse ohuala välispiirist. Ohepalu loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), aas-rebasesaba ja ürt- punanupuga niidud (6510), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia). 4.2.4. Ohepalu linnuala Ohepalu linnuala (registrikood RAH0000088) pindalaga 5934,6 ha paikneb Ohepalu loodusalaga samades piirides. Ohepalu linnuala kaitse-eesmärk: - linnuliigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: kaljukotkas (Aquila chrysaetos), sõtkas (Bucephala clangula), must-toonekurg (Ciconia nigra) ja sookurg (Grus grus). 4.2.5. Valgejõe loodusala Valgejõe loodusala (registrikood RAH0000047) pindala on 30,1 ha millest 29,7 ha moodustab veeala (Valgejõgi). Keskpolügooni läänepoolse ohuala põhjapiir lõikab loodusala 10 m pikkuses lõigus ehk jõe laiuse ulatuses. Valgejõe loodusala kaitse-eesmärk: - loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstav elupaigatüüp jõed ja ojad (3260); - loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse: harilik võldas (Cottus gobio), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), saarmas (Lutra lutra) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus). 4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest. Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub. Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates peatükkides. 4.3.1. Mõju Põhja-Kõrvemaa loodusalale Alljärgnevas tabelis (Tabel 1) on esitatud Natura eelhindamise tulemused Põhja-Kõrvemaa loodusalale. 33 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Tabel 1. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitse- eesmärkidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele liiva-alade Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Lähim vähetoitelised järved elupaigatüüpi kuuluv järv (Paukjärv) paikneb kavandatavast (3110) piirisihist I alternatiivi korral ca 70 m kaugusel ja II alternatiivi korral 30 m kaugusel olemasoleva raja ääres. Piirisihi rajamine ja hooldamine järve veekeskkonnale ja elupaigale olulisi mõjusid ei põhjusta ja seda ei kahjusta. Mõju puudub. vähe- kuni Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Lähim kesktoitelised elupaigatüüpi kuuluv järv (Venejärv) asub olemasolevale teele kalgiveelised järved kavandatavast matkateest 280 m kaugusel, väljaspool igasuguste (3140) võimalike mõjude tsooni. Elupaika ei kahjustata. Mõju puudub. looduslikult Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju rohketoitelised järved puudub. (3150) huumustoitelised järved Elupaik esineb Kõnnu Suursoo alal rabalaugaste näol, mida ja järvikud (3160) kavandatav piirisiht ületab mõlema alternatiivi korral ligikaudu võrdsel hulgal. Salu rabas alternatiiv I piirisiht laukaid ei ületa, kuid need jäävad selle lähedusse, alternatiiv II korral kulgeb siht raba servas rajal jäädes laugastest kaugemale. Piirisihi rajamisega laukaid füüsiliselt ei mõjutata, samuti ei tehta rabaaladel suuremaid raietöid ega muid tegevusi, mis võiksid rabakeskkonda ja elupaigatüüpi mõjutada (kahjustada). Elupaigale soodsale seisundile mõjud puuduvad. jõed ja ojad (3260) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju puudub. kuivad nõmmed (4030) Kavandatavate tegevuste alal ja vahetus naabruses elupaika ei leidu jäädes lähimas paigas I alternatiivist 130 m kaugusele. Mõju puudub. niiskuslembesed Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju kõrgrohustud (6430) puudub. lamminiidud (6450) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas pole elupaika kaardistatud (registreeritud). Elupaika võib leiduda Soodla jõe ääres aladel, mida läbib kavandatav piirisiht. Alternatiiv I kulgeb ca 2 km pikkusel lõigul piki Soodla jõge läbides elupaika suures ulatuses, alternatiiv II korral toimub vaid sihi ristumine jõega ja selle äärsete lamminiitudega 170 m lõigul. Antud lõikumine toimub mõlema alternatiivi korral. Elupaiga alal ei ole vajalikud raietööd. Sihi tähistamisel ja hooldamisel tuleb vältida pinnase kahjustamist elupaiga alal (juhul kui see jõe ääres esineb). Seega elupaiga soodsale seisundile mõjud puuduvad. rabad (*7110) Elupaik esineb kavandataval piirisihil Kõnnu Suursoo ja Salu raba aladel. Siht läbib elupaika Kõnnu Suursoos I alternatiivi korral 1,74 km pikkusel lõigul ja II alternatiivi korral 2,05 km lõigul kuna piir on käänulisem kulgedes osaliselt laudtee kõrval. Salu rabas läbib elupaika vaid I alternatiiv 890 m pikkusel lõigul, II alternatiiv kulgeb lühikesel lõigul elupaiga piiril ning seda ei mõjuta. Sihi rajamine ja piiritähiste paigaldamine elupaigale ebasoodsaid mõjusid ei avalda, sest rabas pole suuremaid raietöid vaja teostada. Seega elupaiga mõjutamise suhtes pole alternatiividel suurt erinevust, kuid eelistatav on siiski II alternatiiv kuna selle puhul läbib piir elupaika vähem. 34 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele Piiritähiste paigaldamiseks ja piirisihi hooldamiseks tuleb leida lahendus, mis elupaika (pinnast ja taimestikku) võimalikult vähe kahjustab, lahendus kirjeldada ehitusprojektis. Piiritähiste paigaldamine ning vajalikud hooldustööd tuleb teha jalgsi liikudes. Elupaiga alal tuleb vältida mootorsõidukitega liikumist. Äärmisel juhul võib teha seda sügavalt külmunud pinnasega ja lumikattega perioodil. Kuna elupaiga alal on puurinne reeglina hõre ning piiritähiste nähtavus hea, siis tuleb reeglina hoiduda piirisihi lagedaks raiumisest ning paigutada sildid paremini nähtavatesse kohtadesse. Kui nähtavuse tagamiseks tuleb piirisihil siiski teha üksikpuude raiet siis ei kaasne sellega ebasoodsaid mõjusid elupaiga seisundile kuna tihenenud puistu on kujunenud rabale eelkõige inimtegevuste mõjul ning raieid kasutatakse ka raba elupaiga taastamismeetodina. Kui puude raie osutub vajalikuks tuleks seda teha käsitsi ilma alal sõitmata ning langetatud puud tuleks jätta kohapeale (lohistada sihilt kõrvale). Mõlema alternatiivi korral elupaiga soodsale seisundile mõjud puuduvad. siirde- ja õõtsiksood Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju (7140) puudub. nokkheinakooslused Elupaik esineb kavandataval piirisihil lageraba aladel. Alternatiiv I (7150) läbib älveid nii Suursoo kui Salu raba aladel, alternatiiv II vaid Suursoo alal. Sihi rajamine ja piiritähiste paigaldamine elupaigale negatiivseid mõjusid ei avalda, sest lagerabas pole olulisi raietöid vaja teostada, pealegi on nokkheinakooslusi moodustavad älved niikuinii lagedad. Piiritähiste paigaldamisel tuleb leida lahendus, mis elupaika (pinnast ja taimestikku) võimalikult vähe kahjustab, lahendus kirjeldada ehitusprojektis. Piiritähiste paigaldamine ning vajalikud hooldustööd tuleb teha jalgsi liikudes. Elupaiga alal tuleb vältida mootorsõidukitega liikumist. Äärmisel juhul võib teha seda kerge sõidukiga sügavalt külmunud pinnasega ja lumikattega perioodil. Antud tingimuste täitmisel elupaigale negatiivseid mõjusid ei avaldu. Piiritähiseid ei tuleks paigutada älvestesse, sest pehme turba tõttu ei pruugi need püsti püsida ning nende hooldus põhjustaks elupaiga pehmel pinnasel asjatut tallamist. Alternatiividest on eelistatud II kuna see läbib elupaika vähem. Mõlema alternatiivi korral elupaiga soodsale seisundile mõjud puuduvad. vanad loodusmetsad Elupaika leidub nii piirisihi kui ka matkaraja ja rattatee alal. Piirisihi (*9010) rajamisega raiuda üksikpuid I alternatiivi korral kokku 790 m pikkuselt lõigult. Alternatiiv II puhul läbib siht elupaika või paikneb selle piiril kokku 1815 m pikkusel lõigul, sellest suurem osa paikneb olemasolevate teede ääres ning sihtidel. Arvestades sellega, et teede äärde täiendavat sihti ei rajata siis tuleb raiuda üksikpuid sama pikal lõigul kui I alternatiivi puhul. Kuna rajatav siht on niivõrd kitsas (4 m tüvede vahemikus), jääb see sisuliselt elupaiga koosseisu. Kui siht rajatakse vana sihi kohale siis on reaalne suuremate puude raievajadus olenevalt sihi kinnikasvamise määrast väiksem. Olemasolevate teede ääres tuleb raieid elupaiga alal vältida piirdudes vajadusel põõsarinde ja üksikpuude raiega. Rajatav siht pole nii lai, et selle alal oleks valgustingimused ning alustaimestiku kasvutingimused sedavõrd erinevad kuna sihi kõrval kasvavate puude võrad ulatuvad ka sihi kohale. Seetõttu ei kujune suurematele häiludele omaseid 35 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele ökoloogilisi tingimusi. Piirisihi rajamisega elupaiga killustamist füüsilises mõttes ega ökoloogilise sidususe mõistes ei toimu. Vältimaks negatiivseid mõjusid elupaikade struktuurile ja funktsioonidele tuleb sihid rajada selliselt, et need imiteeriks võimalikult hästi looduslikke häiringuid (tuulemurdu ja tuuleheidet). Puude langetamisel tuleks need eelistatult lükata ümber (mitte saagida) ja nihutada sihilt koos kännumätastega sedavõrd kõrvale, et siht oleks läbitav ning looduses liikujale märgatav (ehk see täidaks oma funktsiooni). Puud tuleb jätta elupaiga alale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada sihi rajamise negatiivseid mõjusid. Kännumätaste asemele jäävad paljandunud mullaga lohud, mis pakuvad samuti elupaiku liikidele ning suurendavad elurikkust. Puude langetustööd tuleb teostada külmunud pinnasega või kasutada tehnikat, mis ei kahjustaks pinnast. Sihi hooldamisel tuleb vältida sõitmist elupaikade alal ning teostada sihi hooldus käsitsi kasutades võsalõikajat/trimmerit. Kuna elupaigatüübi alal valdab suhteliselt madal ja suuremas osas puhmastest ning lausalisest samblakattest koosnev alustaimestik, siis pole sihi jälgitavuse eesmärgi enamasti tarvis seda niita. Seetõttu piisab hooldusel puittaimede (võsa ja noorte puude) likvideerimisest ning hooldust pole reeglina tarvis teha tihedamini kui kord aastas. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse eelkirjeldatud viisil looduslikke häiringuid (jäetakse langetatud puud elupaiga alale lamapuiduks) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (käsitsi hooldust) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Kavandatav matkatee läbib uuel trassil elupaika 1050 m pikkusel lõigul. Matkatee rajamisel suuremahulisi raietöid (sh raadamist) ei toimu. Matkatee rajamise käigus võidakse langetada üksikuid puid, piirata põõsarinnet ning koristada lamapuitu. Kui antud töid teha imiteerides looduslikke häiringuid siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei kaasne Matkatee rajamisega elupaiga killustamist ei toimu ning elupaigale negatiivseid mõjusid ei avaldu. Kokkuvõttes elupaiga soodsale seisundile loodusalal negatiivseid mõjusid ei avaldu. rohunditerikkad Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu. Mõju kuusikud (9050) puudub. okasmetsad oosidel ja Kavandatav piirisiht läbib I alternatiivi korral elupaika kokku 530 m moreenikuhjatistel pikkusel lõigul ning sellel joonel on vajadus üksikpuude raieks. II (9060) alternatiivi korral läbib piirisiht elupaika 550 m pikkusel lõigul, kus piirisiht kulgeb olemasoleva tee ääres. Seega II alternatiivi korral raieid teha ei tule või saab piirduda alusmetsa või väheste üksikpuude raiega piiritähiste juures nende nähtavuse tagamiseks. Kuna piirisiht on kitsas jääb see sisuliselt elupaiga kooseisu ning leevendusmeetmete rakendamise korral nii sihi rajamisel kui ka hooldusel (analoogselt elupaigaga vanad loodusmetsad) on võimalik imiteerida looduslikke häiringuid ning negatiivseid mõjusid vältida. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (hooldust tehakse käsitsi)siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Puude langetamisel tuleb jätta need elupaiga alale langetades need sihilt kõrvale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning 36 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada raie mõjusid. Raietööd tuleb läbi viia külmunud pinnasega või kasutades tehnikat mis pinnast ei kahjusta. Sihi hooldust tuleb läbi viia käsitsi, elupaiga alal sõitmata. Kavandatavad ratta- ja matkateed elupaika ei mõjuta, sest uuele trassile kavandatavale teele elupaika ei jää. Kokkuvõttes elupaiga soodsale seisundile loodusalal negatiivseid mõjusid ei avaldu. soostuvad ja soo- Kavandatav piirisiht läbib elupaika I alternatiivi korral 450 m lehtmetsad (*9080) pikkusel lõigul ja II alternatiivi puhul läbib siht elupaika 820 m lõigul ning 60 m lõigul kulgeb selle piiril. Elupaika läbivatel lõikudel tuleb teha üksikpuude raiet. Kuna siht paikneb valdavalt olemasoleva hästi säilinud sihi kohal siis on üksikpuude raievajadus suhteliselt väiksem. Kuna piirisiht on kitsas jääb see sisuliselt elupaiga kooseisu ning leevendusmeetmete rakendamise korral nii sihi rajamisel kui ka hooldusel (analoogselt elupaigaga vanad loodusmetsad) on võimalik imiteerida looduslikke häiringuid ning negatiivseid mõjusid elupaigale vältida. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (hooldust tehakse käsitsi) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Puude langetamisel tuleb jätta need elupaiga alale langetades need sihilt kõrvale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust leevendades raie mõjusid. Kuna elupaigatüübi pinnas on väga pehme siis tuleb raietööd läbi viia sügavalt külmunud pinnasega või kasutades tehnikat, mis pinnast ei kahjusta. Sihi hooldust tuleb läbi viia käsitsi, elupaiga alal sõitmata. Kavandatav matkatee läbib uuel trassil elupaika 460 m pikkusel lõigul, mille äärde tuleks ka piirisiht II alternatiivi korral. Matkatee rajamisel sihi raiumist eeldatavalt ei toimu kuid võidakse langetada üksikuid puid, piirata põõsarinnet ning koristada teele langenud lamapuitu (imiteerides looduslikke häiringuid), mis negatiivseid mõjusid elupaigale ei põhjusta Seega negatiivsed mõjud elupaigale puuduvad. Kuna lõigule plaanitakse rajada laudtee siis soopinnasele negatiivseid mõjusid ei avaldu ning elupaiga soodsale seisundile mõjud puuduvad. Kokkuvõttes elupaiga soodsale seisundile loodusalal negatiivseid mõjusid ei avaldu. siirdesoo- ja Kavandatav piirisiht läbib elupaika I alternatiivi korral kokku 1110 rabametsad (*91D0) m pikkusel lõigul, II alternatiivi korral läbib piirisiht elupaika või kulgeb selle piiril 865 m pikkusel lõigul, sellest enamus matkaraja (laudtee) ja teede ääres ning sihtidel. Seetõttu on üksikpuude raie vajadus II alternatiivi korral kaks kord väiksem. Kuna piirisiht on kitsas jääb see sisuliselt elupaiga kooseisu ning leevendusmeetmete rakendamise korral nii sihi rajamisel kui ka hooldusel (analoogselt elupaigaga vanad loodusmetsad) on võimalik imiteerida looduslikke häiringuid ning negatiivseid mõjusid elupaigale vältida. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning 37 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (hooldust tehakse käsitsi) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Puude langetamisel tuleb need jätta elupaiga alale langetades need sihilt kõrvale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust leevendades raie mõjusid. Kuna elupaigatüübi pinnas on väga pehme siis tuleb raietööd läbi viia sügavalt külmunud pinnasega või kasutades tehnikat, mis pinnast ei kahjusta. Sihi hooldust tuleb läbi viia käsitsi, elupaiga alal sõitmata. Elupaika leidub kavandatava matkatee uuel trassil kokku 320 m pikkusel lõigul. Matkatee rajamisel sihti ei rajata, kuid võidakse raiuda üksikuid puid ja koristada lamapuitu, millega elupaigale negatiivseid mõjusid ei avaldu. Kuna lõigule plaanitakse rajada laudtee, siis elupaiga soopinnasele negatiivseid mõjusid ei avaldu. Matkaraja rajamisega elupaika ei killustata ning elupaiga soodsale seisundile mõjud puuduvad. Kokkuvõttes elupaiga soodsale seisundile loodusalal negatiivseid mõjusid ei avaldu. männipurelane Liigi elupaiku kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas esine. Mõju (Stephanopachys puudub. linearis) kaunis kuldking Liigi elupaiku kavandatavate tegevuste alal ja mõjupiirkonnas (Cypripedium calceolus) esine. Mõju puudub. palu-karukell (Pulsatilla Kavandatav matkatee läbib liigi suurepindalalist elupaika 950 m patens) pikkusel lõigul. Kuna matkarada on planeeritud olemasolevale teele, mis läbib karukella elupaika, ning tee laiendamist ei ole kavas, siis liigile negatiivseid mõjusid ei avaldu. Piirisiht kulgeb lõunaosas II alternatiivi korral suure elupaiga ala piiril kuid jääb teise tee äärde, mistõttu mõjud liigile puuduvad. Jussi järvede piirkonnas jääb tee äärde kavandatud II alternatiivi sihi alale liigi leiukoht. Antud paigas tuleks mõjude vältimiseks tuua tähistus võimalikult tee serva ning vältida raieid ning hooldust otse liigi kasvukohas. Antud ettevaatusabinõude rakendamise korral liigile mõjud liigi soodsale seisundile puuduvad. kollane kivirik Liigi elupaiku kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas esine. Mõju (Saxifraga hirculus) puudub. rohe-vesihobu Liigi elupaiku kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas esine. Mõju (Ophiogomphus cecilia) puudub. paksukojaline jõekarp Liigi elupaiku kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas esine. Mõju (Unio crassus) puudub. 4.3.2. Mõju Põhja-Kõrvemaa linnualale Alljärgnevas tabelis (Tabel 2) on esitatud Natura eelhindamise tulemused Põhja-Kõrvemaa linnualale. Tabel 2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Põhja-Kõrvemaa linnuala kaitse- eesmärkidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele sinikael-part (Anas Liigi teadaolevaid elupaiku linnualal kavandatavate matkaradade platyrhynchos) piirkonnas ja mõjualas ei esine. 38 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele Liigi elupaigad asuvad Kõnnu Suursoos laukaraba aladel, mida läbib kavandatav ohuala piirisiht mõlema alternatiivi korral. Kuna elupaigaks oleval lagerabal olulisi raietöid pole vaja teha, siis olulised füüsilised mõjud elupaigale puuduvad. Häiringute vältimiseks tuleb vältida ehitus- ja hooldustööde tegemist liigi elupaigas kevadsuvisel pesitsusperioodil.31 Liik võib elutseda ka Soodla jõel, mille piirkonnas kulgeb kavandatav piirisiht. Juhul, kui välditakse raietöid ja muid häiringuid tekitavaid töid jõe kallastel lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil, siis mõjud liigi soodsale seisundile puuduvad. kaljukotkas (Aquila Liigi elupaiku linnualal kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas ei chrysaetos) esine. Mõju puudub. sõtkas (Bucephala Liigi elupaigad asuvad Kõnnu Suursoo laukaraba alal (mida läbib clangula) kavandatav ohuala piirisiht mõlema alternatiivi korral), kus sõtkas on soolinnustiku inventuuri (2002.a) andmetel arvukaim partlane. Kuna elupaigaks oleval lagerabal olulisi raietöid pole vaja teha, siis olulised füüsilised mõjud elupaigale puuduvad. Häiringute vältimiseks tuleb vältida ehitus- ja hooldustööde tegemist liigi elupaigas kevadsuvisel pesitsusperioodil. Kokkuvõttes liigi soodsale seisundile mõjud puuduvad. laululuik (Cygnus Liigi elupaik asub Kõnnu Suursoo laukaraba alal, mida läbib cygnus) kavandatav ohuala piirisiht mõlema alternatiivi korral. Kuna elupaigaks oleval lagerabal raietöid pole vaja teha, siis olulised füüsilised mõjud elupaigale puuduvad. Häiringute vältimiseks tuleb vältida ehitus- ja hooldustööde tegemist liigi elupaigas kevadsuvisel pesitsusperioodil. Kokkuvõttes liigi soodsale seisundile mõjud puuduvad. järvekaur (Gavia Liigi elupaik (võimalik pesitsuspaik) asub Kõnnu Suursoo laukaraba arctica) alal, mida läbib kavandatav ohuala piirisiht mõlema alternatiivi korral. Kuna elupaigaks oleval lagerabal raietöid pole vaja teha, siis olulised füüsilised mõjud elupaigale puuduvad. Häiringute vältimiseks tuleb vältida ehitus- ja hooldustööde tegemist liigi elupaigas kevadsuvisel pesitsusperioodil. Kokkuvõttes liigi soodsale seisundile mõjud puuduvad. nõmmelõoke (Lullula Liigi elupaiku linnualal kavandatavate tegevuste alal ega läheduses arborea) teadaolevalt ei esine – mõjud puuduvad. rüüt (Pluvialis Liigi elupaiku linnualal kavandatavate matkaradade piirkonnas ei apricaria) esine. Rüüda elupaigad esinevad Kõnnu Suursoos, mida läbib ohuala piirisiht mõlema alternatiivi korral. Kuna liigi elupaigaks oleval lagerabal olulisi raietöid pole vaja teha, siis sellega füüsilisi muutusi elupaigale ei tekitata ning mõjud liigi elupaigale puuduvad. Häiringute vältimiseks liigi isenditele tuleb vältida raietöid ja tähiste paigaldamist ning piirisihi hooldustöid kevadsuvisel pesitsusperioodil. Kokkuvõttes liigi soodsale seisundile mõjud puuduvad. teder (Tetrao tetrix) Liigi elupaiku linnualal kavandatavate matkaradade piirkonnas teadaolevalt ei esine. Liigi elutsemine on võimalik eelkõige rabaaladel, mida läbib kavandatav ohuala piirisiht mõlema 31 Käesolevas eelhinnangus käsitletakse kevadsuvise pesitsusperioodina ajavahemikku pesitsemise algusest kuni poegade üleskasvatamiseni, mis üldjuhul (v.a metsis) on ajavahemikus märtsi algusest kuni juuli lõpuni. 39 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele alternatiivi korral. Piirisihi rajamine ei mõjuta liigi elupaiku, sest elupaigaks olevas rabas ei ole olulisi raietöid vaja teha. Häiringute ärahoidmiseks liigi isenditele tuleb vältida raietöid ja tähiste paigaldamist ning piirisihi hooldustöid kevadsuvisel pesitsusperioodil. Kokkuvõttes liigi soodsale seisundile mõjud puuduvad. metsis (Tetrao Nii ohuala piirisiht kui ka matka- ja rattatee läbivad linnualal urogallus) metsise elupaiku. Elupaikade koosseisu kuuluvaid metsise mängualasi läbib vaid II alternatiivi kohane piirisiht (Salu raba mänguala, mida olemasolevale sihile kavandatud piirisiht keskelt läbib). Antud paigas võiks kaaluda piirisihi nihutamist läänes olevate teede äärde nii, et see ei lõikaks mänguala. I alternatiivi korral möödub piirisiht mängualast lähimas paigas 110 m kaugusel ning mõjud puuduvad.. Matkatee jääb mänguala nurgast 20 m kaugusele, kuid see kavandatakse antud asukohas juba olemasolevale teele. Kuna metsise elupaigad paiknevad mängualade ümber kuni 3 km raadiuses, siis paratamatult lõikab piirisiht mõlema alternatiivi korral suurel määral metsise elualasid. Piirisihi ja matkateede rajamine ning hooldus mõjutavad küll vähesel määral metsise elupaiku, kuid kuna tegemist on joonobjektidega, millega ei kaasne suurepindalalist raadamist ja metsamaastiku kadu, siis on füüsilised mõjud elupaikadele mitteolulised. Elupaikade killustamist ja seisundi halvenemist kavandatava tegevusega ei kaasne. Sihi rajamisel ja hooldamisel tuleb elupaikade piires vältida ehitus- ja hooldustöid metsise kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.02-30.06), et hoida ära häiringute avaldumine liigile. Mõjusid on võimalik vältida ajalise piirangu seadmisega ehitus- ja hooldustööde läbiviimiseks. Käesolevas eelhinnangus loetakse metsise kevadsuviseks pesitsusperioodiks ajavahemikku varakevadise mänguaja algusest kuni poegade üleskasvatamiseni, mis on ajavahemikus 1. veebruarist kuni 30. augustini. Kuna Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eeskirjas ei ole metsisega seonduvalt otseseid ajalisi piiranguid seatud, siis on antud eelhinnangu koostamisel võetud aluseks Keskkonnaministri 13.01.2005.a määruse nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“32, mille § 4 lõigete 6 ja 7 järgi on metsa raie ja hooldamisega seotud tegevused lubatud 1. septembrist 31. jaanuarini. Lähtudes metsise kaitse tegevuskavast33 tohib teostada teehooldustöid nagu lumelükkamine, teeservade niitmine ja tee hööveldamine ilma ajalise piiranguta (teede all mõeldakse siin avalikult kasutatavaid teid34). Teekraavide hoolduse (puhastamine, võsaraie) puhul kehtib sihtkaitsevööndit läbivate teede puhul ajaline piirang 1. veebruarist kuni 30. juunini. Hooldustööde hulka ei arvata antud käsitluses teede laiendamisega seotud töid. Matka- ja rattatee kasutusega võib kaasneda häiringuid liigile, samuti võib suureneda külastuskoormus matkatee äärsetes metsades. Kuna kavandatavad ratta- ja matkatee kulgevad 32 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/13299602?leiaKehtiv 33 https://www.envir.ee/sites/default/files/metsis_tk_2015.pdf 34 Ehitusseadustiku § 92 lg 5: Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee. 40 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele suuremas osas olemasolevate teede/radade asukohas, siis häiringute näol ebasoodsaid mõjusid liigile ei avaldu. Kokkuvõttes ei avalda mõningased häiringud negatiivseid mõjusid metsise soodsale seisundile. mudatilder (Tringa Soode linnustiku seire andmetel esinevad mudatildri elupaigad glareola) Kõnnu Suursoos, kus mudatilder on arvukaim kurvitsaline. Liigi elupaigaks olevat raba läbib ohuala piirisiht mõlema alternatiivi korral. Kuna elupaigaks oleval lagerabal olulisi raietöid pole vaja teha, siis mõjud elupaigale puuduvad. Häiringute vältimisel tuleb liigi elupiagas vältida ehitus- ja hooldustöid kevadsuvisel pesitsusperioodil. Liigi elupaiku linnualal kavandatavate matkaradade piirkonnas teada ei ole. Kokkuvõttes liigi soodsale seisundile mõjud puuduvad. heletilder (Tringa Heletildri elupaigad esinevad Kõnnu Suursoos, mida läbib ohuala nebularia) piirisiht mõlema alternatiivi korral. Kuna elupaigaks oleval lagerabal olulisi raietöid pole vaja teha, siis mõju elupaigale puuduvad. Häiringute vältimisel tuleb liigi elupaigas vältida ehitus- ja hooldustöid kevadsuvisel pesitsusperioodil. Mõjusid on võimalik vältida ajalise piirangu seadmisega ehitus- ja hooldustööde läbiviimiseks. Liigi elupaiku linnualal kavandatavate matkaradade piirkonnas teada ei ole. Kokkuvõttes liigi soodsale seisundile mõjud puuduvad. 4.3.3. Mõju Ohepalu loodusalale Alljärgnevas tabelis (Tabel 3) on esitatud Natura eelhindamise tulemused Ohepalu loodusalale. Tabel 3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Ohepalu loodusala kaitse- eesmärkidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele huumustoitelised järved Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. ja järvikud (3160) Mõju puudub. jõed ja ojad (3260) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju puudub. kuivad niidud lubjarikkal Ohuala piirisiht kulgeb I alternatiivi korral 150 m pikkusel lõigul mullal (6210) üle niiduelupaiga. II alternatiivi korral läbib piirisiht elupaika 340 m pikkusel lõigul kulgedes piki elektriliini trassi serva. Sihi rajamine ja piiritähiste paigaldamine avakooslust negatiivselt ei mõjuta (elupaika ei killustata) ega liigi soodsat seisundit ei mõjuta, kui välditakse olulist pinnase kahjustamist ehitustööde käigus. Piiripostide jaoks süvendi tegemist ei loeta oluliseks pinnase kahjustamiseks, kui tööde järgselt taastatakse piiripostide ümber esialgsele olukorrale lähedane seisund. Kuna elupaik on hooldamata ja võsastumas ning metsastumas on vajalik ilmselt ka puude ja põõsaste raie sihi alal, mis elupaiga seisundile ebasoodsat mõju ei avalda. 41 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele liigirikkad niidud Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. lubjavaesel mullal Mõju puudub. (*6270) aas-rebasesaba ja ürt- Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. punanupuga niidud Mõju puudub. (6510) rabad (*7110) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju puudub. siirde- ja õõtsiksood Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (7140) Mõju puudub. nokkheinakooslused Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (7150) Mõju puudub. liigirikkad madalsood Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (7230) Mõju puudub. vanad loodusmetsad Elupaik on piirkonnas levinud ning seda esineb ka piirisihi alal. (*9010) Piirisiht läbib I alternatiivi korral elupaika kokku 2580 m pikkusel lõigul. Kuna siht on kitsas, siis jääb see sisuliselt elupaiga koosseisu, kuid tegevus mõjutab siiski elupaika antud alal. Piirisihi rajamisega elupaiga killustamist ei toimu ja elupaiga soodsat seisundit ei halvendata. Raietööde läbiviimisel tuleb imiteerida looduslikke häiringuid ning hooldustööde korraldamiseks tuleb projekteerimisel leida lahendus, mis elupaika, sh pinnast, ei kahjustaks. II alternatiivi korral kulgeb piirisiht valdavas osas tee ääres ning jääb elupaiga piirist reeglina väljapoole. Erandiks on elupaiga lõikamine lõunaosas 26 m pikkusel lõigul, kus see kulgeb piki olemasolevat sihti. Tõenäoliselt tuleb raiuda vaid üksikuid puid Imiteerides looduslikke häiringuid negatiivsed mõjud elupaigale puuduvad rohunditerikkad kuusikud Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (9050) Mõju puudub. okasmetsad oosidel ja Elupaik domineerib oosidel, mida mööda kulgeb kavandatav moreenikuhjatistel piirisiht. Seetõttu läbib piirisiht I alternatiivi korral elupaika kokku (9060) 5350 m pikkusel lõigul Kuna siht on kitsas, siis jääb see sisuliselt elupaiga koosseisu, kuid tegevus mõjutab siiski elupaika antud alal. Piirisihi rajamisega elupaiga killustamist ei toimu ja elupaiga soodsat seisundit ei mõjuta. II alternatiivi korral kulgeb piirisiht valdavas osas oosiharjal paikneva tee ääres jäädes elupaiga alalt reeglina väljapoole. Erandiks on elupaiga lõikamine kahes paigas piiri keskosas ja lõunaosas kokku 290 m pikkusel lõigul. Lõikumine toimub tee ja metsasihi joonel, seega pole uue sihi rajamiseks vajadust, vaid vajadusel tuleb laiendada olemasolevat sihti raiudes üksikpuid. Imiteerides raietel looduslikke häiringuid negatiivsed mõjud elupaigale puuduvad. Raietööde läbiviimiseks ja sihi hooldustööde korraldamiseks tuleb projekteerimisel leida lahendus, mis elupaika, sh pinnast, võimalikult vähe kahjustab. soostuvad ja soo- Kavandatav piirisiht läbib I alternatiivi korral elupaika 140 m lehtmetsad (*9080) pikkusel lõigul, millelt tuleb raiuda üksikpuid. Kuna siht on kitsas, siis jääb see sisuliselt elupaiga koosseisu, kuid tegevus mõjutab siiski elupaika antud alal. Piirisihi rajamisega elupaiga killustamist ei toimu ja elupaiga seisundit ei halvendata. Raietööde 42 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele läbiviimiseks ja sihi hooldustööde korraldamiseks tuleb projekteerimisel tuleb leida lahendus, mis elupaika, sh pinnast, võimalikult vähe kahjustab. Ehitus- ja hooldustöid teostada külmunud pinnasega. II alternatiivi korral siht elupaika ei läbi ning mõjud puuduvad. siirdesoo- ja rabametsad Kavandatav piirisiht läbib I alternatiivi korral elupaika kokku 100 (*91D0) m pikkusel lõigul, millel on tarvis raiuda üksikpuid. Kuna siht on kitsas, siis jääb see sisuliselt elupaiga koosseisu, kuid tegevus mõjutab siiski elupaika antud alal. Piirisihi rajamisega elupaiga killustamist ei toimu ja elupaiga soodsat seisundit ei mõjuta. II alternatiivi korral läbib siht elupaika EELIS elupaikade kaardikihi andmetel 45 m lõigul, 2017 a aerofoto alusel on valdav osa alast noorendik ja elupaigaks ei kvalifitseeru. Tegeliku elupaiga alasid läbib siht ca 10 m lõigul ning üksikute puude raie sellel lõigul elupaigale negatiivseid mõjusid ei avalda. Raietööde läbiviimiseks ja sihi hooldustööde korraldamiseks tuleb projekteerimisel tuleb leida lahendus, mis elupaika, sh pinnast, võimalikult vähe kahjustab. Ehitus- ja hooldustöid teostada külmunud pinnasega. kaunis kuldking Piirisiht läbib I alternatiivi korral liigi ühte elupaika lühikeses (ca (Cypripedium calceolus) 40 m) lõigus ning kulgeb teise elupaiga piiril. Suhteliselt kitsa sihi rajamine ei muuda elupaika liigile sobimatuks, kuid mõjutab seda siiski negatiivselt. Võib eeldada, et liik kasvab edasi ka kitsal piirisihil, sest kasvutingimused oluliselt ei muutu ning ka looduses kasvab liik metsahäiludel. Seega ei vähene eeldatavalt elupaiga pindala, kuid võib halveneda selle kvaliteet ca 160 m2 suurusel alal. Liigi populatsioonile ja seisundile loodusalal olulisi negatiivseid mõjusid siiski ei avaldu. Piirisihi rajamisel ja hooldamisel tuleb vältida liigi ja selle kasvupinnase kahjustamist, tehes töid väljaspool vegetatsiooniperioodi ja külmunud pinnasega. Liigi elupaigas ei tohi piirisihti niita. II alternatiivi korral paikneb siht tee ääres ning kulgeb elupaiga piiril seda oluliselt mõjutamata. Antud paigas on soovitatav paigaldada piiritähised võimalikult tee äärde vältimaks elupaiga mõjutamist sihi rajamisel ning hooldamisel. eesti soojumikas Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. (Saussurea alpina ssp. Mõju puudub. esthonica) paksukojaline jõekarp Piirisiht kulgeb üle Valgejõe, mis on liigi elupaigaks. Sihi rajamine (Unio crassus) veekeskkonda ega paksukojalise jõekarbi elupaiku ning liigi soodsat seisundit ei mõjuta, kui välditakse jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. rohe-vesihobu Piirisiht kulgeb üle Valgejõe, mis on liigi elupaigaks. Sihi rajamine (Ophiogomphus cecilia) liigi elupaiku ning liigi soodsat seisundit ei mõjuta, kui välditakse jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. 4.3.4. Mõju Ohepalu linnualale Alljärgnevas tabelis (Tabel 4) on esitatud Natura eelhindamise tulemused Ohepalu linnualale. 43 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Tabel 4. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Ohepalu linnuala kaitse-eesmärkidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele kaljukotkas (Aquila Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju chrysaetos) puudub. sõtkas (Bucephala Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju clangula) puudub. must-toonekurg Must-toonekure lähim elupaik (pesapaik) asub kavandatavast ohuala (Ciconia nigra) piirisihist ca 560 m kaugusel (väljaspool mõjuala), mis on piisav kaugus hoidmaks ära sihi rajamisega kaasnevate häiringute mõjude avaldumise. Seega liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Raietöid mitte teostada kevadsuvisel pesitsusperioodil. sookurg (Grus grus) Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas liigi elupaika ei leidu. Mõju puudub. 4.3.5. Mõju Valgejõe loodusalale Alljärgnevas tabelis (Tabel 5) on esitatud Natura eelhindamise tulemused Valgejõe loodusalale. Tabel 5. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Valgejõe loodusala kaitse- eesmärkidele Kaitse-eesmärk Hinnang mõju olulisusele jõed ja ojad (3260) Elupaika (Valgejõge) ületab ohuala piirisiht. Sihi rajamisel elupaigale ebasoodsad mõjud puuduvad, kui välditakse jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. harilik võldas (Cottus Elupaigaks olevat jõge ületab ohuala piirisiht. Jõe veekeskkonnale ja gobio) kaitstavale kalaliigi soodsale seisundile mõjud puuduvad, kui välditakse jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. rohe-vesihobu Piirisiht kulgeb üle Valgejõe, mis on liigi elupaigaks. Sihi rajamine liigi (Ophiogomphus elupaiku ei mõjuta ja liigile ebasoodsaid mõjusid ei avalda, kui cecilia) välditakse jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. saarmas (Lutra Piirisiht kulgeb üle Valgejõe, mis on saarma elupaigaks. Sihi rajamine lutra) liigi elupaiku ei mõjuta ega põhjusta liigile olulisi häiringuid. Seega liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. paksukojaline Piirisiht kulgeb üle Valgejõe, mis on liigi elupaigaks. Sihi rajamine liigi jõekarp (Unio elupaiku ei mõjuta ja liigile ebasoodsaid mõjusid ei avalda, kui crassus) välditakse jõe kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist jõkke. 4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Natura eelhindamise eesmärk on läbipaistva ja põhjendatud otsuse tegemine asjakohase hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse osas. Kavandatavad tegevused leiavad aset Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualal, Ohepalu loodus- ja linnualal ning Valgejõe loodusalal. Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualal rajatakse piirisiht I alternatiivi korral 16,9 km pikkusel lõigul 6,8 ha ulatuses, II alternatiivi korral 18,9 km lõigul ja 7,6 ha ulatuses. Uuel marsruudil kulgev matkatee rajatakse ca 0,5 ha ulatuses. Ohepalu loodus- ja linnualal rajatakse piirisiht nii I kui II alternatiivi korral 13,6 km pikkusel lõigul kokku 5,4 ha ulatuses, kuid II alternatiivi puhul jääb mõjuala valdavalt teedele ja teeservadele. Valgejõe loodusala füüsilise mõjutamise võib välistada kuna veeala ja veekeskkonda piirisihi rajamine ei mõjuta. 44 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Käesoleva eelhindamise käigus esitatud teabest järeldub, et kavandatavad tegevused (eelkõige ohuala piirisihi rajamise ja hoolduse näol) ei mõjuta negatiivselt metsaelupaiku Põhja-Kõrvemaa loodusalal ega ka Ohepalu loodusalal. Kuna piirisiht on kitsas jääb see sisuliselt elupaiga kooseisu ning leevendusmeetmete rakendamise korral sihi rajamisel on võimalik imiteerida looduslikke häiringuid ning negatiivseid mõjusid elupaigale vältida. Hooldustööde mõjusid on võimalik leevendada käsitsi hoolduse ning tiheda niitmise vältimisega elupaikade aladel. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (hooldust tehakse käsitsi) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Puude langetamisel tuleb need jätta elupaiga alale langetades need sihilt kõrvale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust leevendades raie mõjusid. Kuna elupaigatüübi pinnas on väga pehme siis tuleb raietööd läbi viia sügavalt külmunud pinnasega või kasutades tehnikat, mis pinnast ei kahjusta. Piirisihi rajamisega elupaikade killustamist ei toimu ning elupaiga soodsale seisundile loodusalal tervikuna mõjud puuduvad ning eelistatud on alternatiiv II. Kasutuse faasis (piirisihi hooldamisel) metsaelupaikadele mõjusid ei avaldu, kui pehmel pinnasel teostatakse raietööd külmunud pinnasega ning hooldustöid tehakse (elupaikadel: rabad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad) käsitsi. Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualal ei põhjusta kavandatav tegevus ebasoodsaid mõjusid ühelegi kaitse-eesmärgiks olevale taime- ja loomaliigile. Ohepalu loodusalal läbib kavandatav siht I alternatiivi korral kaitstava taimeliigi (kauni kuldkinga) elupaika, kuid leevendusmeetmete rakendamisel ei muuda seda liigile sobimatuks ning liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. II alternatiiviga liigile negatiivseid mõjusid ei avaldu. Ohepalu loodusala puhul ei avaldu seega ebasoodsaid mõjusid ühelegi kaitse-eesmärgiks olevale liigile ega elupaigale. Seega ei avaldu ebasoodsaid mõjusid kavandatavate tegevuste alale jäävatele loodusaladele (Põhja-Kõrvemaa loodusala, Ohepalu loodusala, Valgejõe loodusala) ega nende kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ega liikidele. Kavandatava tegevusega ei kaasne elupaikade pindala vähenemist ega elupaikade killustamist. Põhja-Kõrvemaa linnualal jäävad kavandatava tegevuse alale metsise, laululuige, järvekauri, sõtka, rüüda, sinikael-pardi, tedre, mudatildri ja heletildri elupaigad. Elupaikade kadu ega olulist kahjustamist ei toimu. Häiringute ebasoodsad mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (ehitus- ja hooldustöid, sh puude raiet, mitte teha lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil) rakendamisel välditavad. II alternatiivi korral läbib piirisiht metsise mänguala, millega ei kaasne küll otsest ebasoodsat mõju, kuid võiks siiski kaaluda sihi nihutamist mängualalt läände teede äärde. Häiringute kaudu võivad mõningased kuid ilmselt mitteolulised mõjud avalduda metsisele, kuid ebasoodsaid mõjusid liigile pole alust eeldada. Ohepalu linnualal ei jää kavandatava tegevuse alale või mõjuraadiusse kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku. Seega ei avaldu Põhja-Kõrvemaa linnualale ja Ohepalu linnualale ega nende kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ebasoodsaid mõjusid. Kokkuvõttes ei avaldu leevendusmeetmete rakendamise korral kavandatava tegevuse piirkonnas paiknevatele Natura võrgustiku aladele (Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnuala, Ohepalu loodus- ja linnuala, Valgejõe loodusala) ebasoodsaid mõjusid. Kuna II alternatiiv läbib ja mõjutab metsaelupaiku väiksemal alal, siis tuleks eelistada antud alternatiivi. 45 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 5. Hinnang mõju olulisusele Käesolevas peatükis iseloomustatakse mõjutatavat keskkonda võimalusel (kui on olemas vajalik informatsioon) järgmiste kriteeriumite alusel: - lühikirjeldus: antakse lühiülevaade kavandatava tegevuse seotusest mõjuri ja/või sihtobjektiga. Kui seotus puudub, siis mahtu, tõenäosust, kestust ja sagedust, muutus ajas ning asukohta ei hinnata; - maht: muutuse osatähtsus, võimalusel esitatakse väärtused; - tõenäosus: millise tõenäosusega esineb mõjur ja selle muutus või muutumatus; - kestus ja sagedus: kas mõjur esineb pikaajaliselt või lühiajaliselt ja/või tsükliliselt, võimalusel esitatakse väärtused; - aeg: kas mõjur avaldub öösel, päeval, tööpäeval, nädalavahetusel; - taastumine: kas mõju on pöörduv; - muutus ajas: kas ja millises mahus mõjur ajas muutub, kasvab, kahaneb, lakkab; - asukoht: millist geograafilist piirkonda muutus puudutab; - ulatus: kas kaasneb piiriülene keskkonnamõju; - leevendusmeetmed: teadaolevad olulise mõju vältimise või vähendamise meetmed, mille rakendamisega on arendaja nõus; - mõju olulisus: kas mõjur toob sihtobjektis esile olulise negatiivse keskkonnamõju. Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 5.1. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju Projekti elluviimise ehitusperiood ei ole eelhinnangu koostajale teada, kuid eeldatavalt (arvestades tööde mahtu) ei ole see pikaajaline. Rajatiste hilisem kasutamise aeg ei ole piiritletud kindla perioodiga. Mõju avaldub eelkõige lühiajaliselt ehitusperioodil ja piiritähistuse alal maastikuilmes kohati pikaajaliselt. Ohuala piirisihi rajamiseks tuleb I alternatiivi ja II korral raietöid teha langetades sihi alalt sinna jäävaid üksikpuid. II alternatiivi korral on piiritähistus paigutatud suuremas osas lõikudes olemasolevate teesihtide äärde ning kasutatakse olemasolevaid metsasihte ning muid joonobjekte, mistõttu on üksikpuude raie maht pind oluliselt väiksem. Raidetöödel esineb tavaline müra seoses puude langetamisega, kuid see on ajutine ja mööduv. Samuti võib ehituse ajal esineda ajutist vibratsiooni. Ohuala piirisiht ja tähistus vajab ka regulaarset hooldust, kuid see ei avalda negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale, kui välditakse hooldustööde läbiviimist kaitsealuste linnuliikide elupaikades kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.03-31.07 ja metsise puhul 01.02-30.06) ning piirisihi hooldamisel kasutatakse lahendusi, mis elupaiku (pinnast ja taimestikku) võimalikult vähe kahjustab. Kaitstavatele alale ja nende kaitse-eesmärkidele avalduvad mõjud on väikesed, hajutatud ja väheolulised. Olulised mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (töid ei tehta kevadsuvisel pesitsusperioodil) ning säästva raie- ja ehitustehnoloogia ja hooldustehnoloogia rakendamisel välditavad. 46 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Piiriülest mõju antud projekti realiseerumisel ei ole ette näha. Kumulatiivse mõju võib ilmneda juhul, kui ohuala tähistamine toimub üheaegselt keskkpolügoonil toimuvate ehitustöödega, kuid mõjude kumuleerumine on eeldatavalt ajutine ja ebaoluline. 5.2. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kas kavandatav tegevus põhjustab olulist mõju (tabelisse märkida X) Ilme, ruumiline struktuur, esteetilisus JAH EI X Kirjeldus Kavandatava tegevuse näol on tegemist eelkõige joonobjektide (piiritähistus, matkarada, jalgrattaraja matkaraja taristu) rajamisega. Kavandtakse ka uus vaatetorn (Venemäe vaatetorni) kunagisse asukohta, kuid selle mõju on lokaalne. Siiski põhjustavad objektide rajamise ja ehitusega seotud tegevused müra ja häiringuid, mis ulatub joonobjektidest kaugemale. Mõjuala defineerimine on keeruline, sest erinevate mõjuelementide ulatus on erinev ning mõjutatava keskkonna (sh eluslooduse) tundlikkus mõjufaktoritele on erinev. Kõige kaugemale võib ulatuda inimpelglikele liikidele avalduvate häiringute ja müra mõju. Oluliste mõjude osas loomastikule, sh kaitstavatele liikidele, võib mõjuala piiritleda 0,5 kilomeetriga. Samas ei pruugi kõigile lähemal kui 0,5 km elutsevatelel kaitstavatele linnuliikidele negatiivseid mõjusid avalduda, kuna liikide tolerants häiringutele on erinev. Mõjud taimestikule ja taimekooslustele, sh looduslikele elupaigatüüpidele ja kaitstavatele taimeliikidele, võib piiritleda sihtide ja matkaradade ala ja vahetu naabrusega (ca 10 m raadiuses). Kuna kavandatava tegevusega ei kaasne veerežiimi mõjutamist ega olulist mõju veekvaliteedile, siis võib mõjutsooni veekeskkonna osas piiritleda samuti rajatiste vahetu naabrusega. Arvestades kaugeimale ulatuvat mõjuliiki, määratletakse üldiseks mõjutsooniks 0,5 km rajatistest. Piirisihtide rajamisel puudub maastikele oluline mõju, sest sihid on meie metsamaastikes iseloomulikuks elemendiks. Kaitstavate alade rangelt kaitstavatel aladel (sihtkaitsevööndites) sihte reeglina ei hooldata ja lastakse neil kinni kasvada. Seega uue sihi raiumist sihtkaitsevööndisse võib käsitleda mõningase negatiivse mõjuna. Kuna rajatav piirisiht on kitsas, siis ei saa sellega kaasnevat mõju piirkonna üldisele maastiku ilmele, ruumistruktuurile ja esteetilisusele lugeda oluliseks. Matkatee ja rattatee rajamisel on mõningane positiivne (soodne) mõju maastike ruumilisele struktuurile ja esteetikale, seda eelkõige matkajate vaatepunktist. Iga 50 m või väiksema vahemaa tagant paiknevad piiritähised avaldavad looduses liikujaile mõningast visuaalset mõju. Piiritähised peavadki olema märgatavad ja näiteks kaitsealade piiritähiseid ei peeta visuaalselt ebasobivaiks. Piiritähised ei muuda oluliselt maastikupilti ega piirkonna puhkeväärtust. Võimaluse korral nihutada piirisihti olemasolevate teede ja sihtide äärde, millega ühtlasi väheneb piirisihi rajamise maht. Mõju Piiritähiste paigaldamisega ning matka- ja jalgrattateede rajamisega ei kaasne olulisus olulist negatiivset mõju piirkonna ilmele, ruumilisele struktuurile ja maastiku esteetilisusele. Põhjendatult ja eesmärgipäraselt paigaldatud piiritähistel (ka rangelt kaitstavatel aladel) ning matka- ja jalgrattaraja tähistel on oma kindel funktsionaalne roll maastikus (antud juhul ka inimelude kaitse), mistõttu ei ole alust käsitleda seda visuaalse reostusena. Asustus JAH EI X Kirjeldus Inimasustus kavandatava tegevuse aladel ning nende vahetus naabruses puudub. 47 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang Mõju Kavandatava tegevuse mõjud asustusele puuduvad. olulisus Teenused JAH EI X Kirjeldus Kavandatav tegevus ei mõjuta hädaolukorra seaduses nimetatud elutähtsate teenuste toimimist. Ülemäärase reostuse esinemine JAH EI X Kirjeldus Käsitlusalal ei ole teadaolevalt piirkondi, kus ei ole järgitud või mille puhul ollakse seisukohal, et seal ei järgita õigusaktides sätestatud ning projekti seisukohast asjakohaseid keskkonnakvaliteedi standardeid (nt künniste ületamine, reostus). 48 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 6. Hindamistulemuste kokkuvõte Natura eelhindamise tulemused Kavandatavad tegevused leiavad aset Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualal, Ohepalu loodus- ja linnualal ning Valgejõe loodusalal. Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnualal rajatakse piirisiht I alternatiivi korral 16,9 km pikkusel lõigul 6,8 ha ulatuses, II alternatiivi korral 18,9 km lõigul ja 7,6 ha ulatuses. Uuel marsruudil kulgev matkatee rajatakse ca 0,5 ha ulatuses. Ohepalu loodus- ja linnualal rajatakse piirisiht nii I kui II alternatiivi korral 13,6 km pikkusel lõigul kokku 5,4 ha ulatuses, kuid II alternatiivi puhul jääb mõjuala valdavalt teedele ja teeservadele. Valgejõe loodusala füüsilise mõjutamise võib välistada kuna veeala ja veekeskkonda piirisihi rajamine ei mõjuta. Käesoleva eelhindamise käigus esitatud teabest järeldub, et kavandatavad tegevused (eelkõige ohuala piirisihi rajamise ja hoolduse näol) ei mõjuta metsaelupaiku Põhja-Kõrvemaa loodusalal ega ka Ohepalu loodusalal. Kuna piirisiht on kitsas jääb see sisuliselt elupaiga kooseisu ning leevendusmeetmete rakendamise korral nii sihi rajamisel kui ka on võimalik imiteerida looduslikke häiringuid ning negatiivseid mõjusid elupaigale vältida. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (hooldust tehakse käsitsi) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Puude langetamisel tuleb need jätta elupaiga alale langetades need sihilt kõrvale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust leevendades raie mõjusid. Kuna elupaigatüübi pinnas on väga pehme siis tuleb raietööd läbi viia sügavalt külmunud pinnasega või kasutades tehnikat, mis pinnast ei kahjusta. Piirisihi rajamisega elupaikade killustamist ei toimu ning elupaiga soodsale seisundile loodusalal tervikuna mõjud puuduvad ning eelistatud on alternatiiv II. Kasutuse faasis (piirisihi hooldamisel) metsaelupaikadele mõjusid ei avaldu, kui pehmel pinnasel teostatakse raietööd külmunud pinnasega ning hooldustöid tehakse (elupaikadel: rabad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad) käsitsi. Põhja-Kõrvemaa loodusalal ei põhjusta kavandatav tegevus ebasoodsaid mõjusid ühelegi kaitse- eesmärgiks olevale taime- ja loomaliigile. Häiringute kaudu võivad mõningased mõjud avalduda metsisele, kuid ebasoodsaid mõjusid liigile pole alust eeldada. Ohepalu loodusalal läbib kavandatav siht I alternatiivi korral kaitstava taimeliigi (kauni kuldkinga) elupaika, kuid leevendusmeetmete rakendamisel ei muuda seda liigile sobimatuks ning liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. II alternatiiviga liigile negatiivseid mõjusid ei avaldu. Ohepalu loodusala puhul ei avaldu seega ebasoodsaid mõjusid ühelegi kaitse-eesmärgiks olevale liigile ega elupaigale. Seega ei avaldu ebasoodsaid mõjusid kavandatavate tegevuste alale jäävatele loodusaladele (Põhja- Kõrvemaa loodusala, Ohepalu loodusala, Valgejõe loodusala) ega nende kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ega liikidele. Kavandatava tegevusega ei kaasne elupaikade pindala vähenemist ega elupaikade killustamist. Põhja-Kõrvemaa linnualal jäävad kavandatava tegevuse alale metsise, laululuige, järvekauri, sõtka, rüüda, sinikael-pardi, tedre, mudatildri ja heletildri elupaigad. Elupaikade kadu ega kahjustamist ei toimu. Häiringute ebasoodsad mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (ehitus- ja hooldustöid, sh puude raiet, mitte teha lindude kevadsuvisel pesitsusperioodil) rakendamisel välditavad. II alternatiivi korral läbib piirisiht metsise mänguala millega ei kaasne negatiivset mõju, kuid võiks siiski kaaluda sihi nihutamist mängualalt läände teede äärde. Ohepalu linnualal ei jää kavandatava tegevuse alale või mõjuraadiusse kaitse-eesmärgiks olevate linnuliikide elupaiku. Seega ei avaldu Põhja-Kõrvemaa linnualale ja Ohepalu linnualale ega nende kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele olulisi negatiivseid mõjusid. Kokkuvõttes ei avaldu leevendusmeetmete rakendamise korral kavandatava tegevuse piirkonnas paiknevatele Natura võrgustiku aladele (Põhja-Kõrvemaa loodus- ja linnuala, Ohepalu loodus- ja 49 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang linnuala, Valgejõe loodusala) ebasoodsaid mõjusid. Kuna II alternatiiv läbib ja mõjutab metsaelupaiku väiksemal alal siis tuleks eelistada antud alternatiivi. Eelhindamise järeldused • Kavandatava tegevusega ei kaasne piiriülest keskkonnamõju. • Ohuala piirisiht on kavas rajada Jussi, Ämmakääpa ja Tagavälja sihtkaitsevööndite ning Uurita ja Nahe piiranguvööndite alale. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud rajatise püstitamine kaitseala või riigikaitse tarbeks. Matkatee ja jalgrattatee rajatakse olemasolevate teede (olemasolevate rajatiste) baasil .Piirisihi rajamine on vajalik riigikaitselistes huvides ja inimeste ohutuse tagamiseks. Olemasolevate rajatiste hooldustööd on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud. Mõjud on hajutatud ning ala kui terviku kaitse seisukohast lokaalsed ja mõlema alternatiivi korral väheolulised. • Ohuala idapoolne piirisiht kulgeb Ohepalu looduskaitseala Rutkamäe, Ohepalu, Ellamaa ja Kaansoo sihtkaitsevööndite alal ning Mäetaguse ja Mägiküla piiranguvööndite alal. Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirja kohaselt on sihtkaitsevööndis keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tootmisotstarbeta rajatiste püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks. Kuna LKS § 30 lg 4 p 6 ja Ohepalu LKA kehtiv kaitse-eeskiri ei võimalda sihtkaitsevööndis ehitiste rajamist riigikaitse tarbeks siis tuleb kavandatava tegevuse läbiviimiseks kaitse-eeskirja muuta. Piirisihi rajamine on vajalik riigikaitselistes huvides ja inimeste ohutuse tagamiseks. Olemasolevate rajatiste hooldustööd on kaitseala valitseja nõusolekul sihtkaitsevööndis lubatud. Kaitsealale ei avaldu olulisi otseseid mõjusid, ohuala piirisihi rajamise ja hoolduse mõju on lokaalne ja ebaoluline. • Ohuala piirisihi rajamine puudutab lokaalselt mitmeid Ohepalu looduskaitseala kaitse- eesmärgiks olevaid metsaelupaiku, negatiivsed mõjud on välditavad looduslike häiringute imiteerimisega raiete korraldamisel. Kuna I alternatiivi korral läbiks siht metsaelupaiku kokk 8 km pikkusel lõigul ning II alternatiivi korral vaid 250 lõigul on eelistatud II alternatiiv. Arvestades kaitseala suurust ning elupaikade üldpindala on mõjud neile mõlema alternatiivi korral kokkuvõttes suhteliselt väheolulised. Eelistatav on siiski II alternatiiv, mille puhul on sekkumine elupaiga alale minimaalne. • Kavandatava tegevuse mõju asustusele puudub. • Kavandatav tegevus ei mõjuta piirkonna maa- ja veekasutust ega muude loodusressursside kasutust, hüdroloogilisi tingimusi ja välisõhu hajumistingimusi. • Lokaalne väheoluline mõju võib avalduda piirkonna maastikele seoses projektiga kavandatud raietöödega. Kummagi alternatiivi puhul ei ole raietöödega mõju oluline ning suuremas maastikupildis ning loodusmaastike aspektist mõju puudub. II alternatiivi korral on piiritähistus paigutatud suuremas osas lõikudes olemasolevate teesihtide äärde ning kasutatakse olemasolevaid metsasihte ning muid joonobjekte, mistõttu on raiemaht oluliselt väiksem ning seega on eelistatav II alternatiiv. • Kavandatav tegevus ei põhjusta olulisi muutusi maastike ruumilises struktuuris ja esteetilises väärtuses. Samas paigutatakse II alternatiivi korral piiritähistus suuremas osas lõikudes olemasolevate teesihtide äärde ning kasutatakse olemasolevaid metsasihte ning muid joonobjekte ning seega on eelistatav II alternatiiv. • Pinnasteedele ja kohalikele teedele (sh RMK metsateedele) võivad avalduda mõningad mõjud sihtide rajamise ning matkateede ehituse etapis, eeskätt rasketehnika kasutamise korral (puidu väljavedu, materjali kohalevedu, ehitustehnika vedu ja liikumine). Samas II alternatiivi korral on raiemahud väiksemad ning eelistatav on II alternatiiv. • Mõju pinnasele (mullastikule) on lokaalne ning jääb mitteolulisele tasemele. II alternatiivi korral paigutakse piiritähistus suuremas osas lõikudes olemasolevate teesihtide äärde ning kasutatakse olemasolevaid metsasihte ning seega on eelistatav II alternatiiv. 50 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang • Kavandatav tegevus ei põhjusta põhjavee reostumise riski ning põhjaveetaseme muutumist käsitlusala piirkonnas. • Kavandatav tegevus ei halvenda juurdepääsu maavaradele ega avalda mõju maavarade kasutusele. • Ehitusperioodil kaasneb kavandatava tegevusega müra, vibratsioon ja õhusaaste ehitusmasinatest ja veokitest. Mõju on lokaalne ja ajutine. Ehituse lõppemisel mõju lakkab olemast. Arusaamatuste vältimiseks puhkajate ja piirkonna elanikega ehitustöid öisele ajale mitte kavandada. • Kui jäätmekäitlus, sh ehitusaegne, korraldatakse vastavalt jäätmeseaduse ja kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetele, siis olulist mõju ei ole. • Kaitstavatele aladele ja nende kaitse-eesmärkidele, samuti kaitstavatele liikidele avalduvad mõjud on väikesed ja ebaolulised, kuid II alternatiivi puhul jääb mõjuala valdavalt teedele ja teeservadele ja raiemahud väiksemad. Olulised mõjud on ajaliste leevendusmeetmete (töid ei tehta kevadsuvisel pesitsusperioodil) ning keskkonda säästva raie- ja ehitustehnoloogia rakendamisel välditavad. • Negatiivsed mõjud metsaelupaikadele on looduslike häiringute imiteerimisega ära hoitavad. Mõjud taimestikule ja loomastikule on lokaalsed ja väheolulised, kuid II alternatiivi puhul jääb mõjuala valdavalt teedele ja teeservadele ja raiemahud on väiksemad. Olulised mõjud on leevendusmeetmete rakendamisel – eelkõige tööde läbiviimiseks säästva raie- ja ehitustehnoloogia valikuga – välditavad. • Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole registreeritud kultuurimälestisi, kuid piirkonnas, sh projekteeritavate matkateede ja piirisihtide läheduses, on registreeritud hulgaliselt pärandkultuuriobjekte, mille olemasoluga on soovitav projekteerimisel ja ehitamisel arvestada ning neid raie- ja ehitustööde käigus mitte kahjustada. • Ohuala piirisihi regulaarne hooldus ei avalda negatiivset mõju ümbritsevale keskkonnale, kui välditakse hooldustööde läbiviimist kaitsealuste linnuliikide elupaikades kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.03-31.07 ja metsise puhul 01.02-30.06) ning piirisihi hooldamisel kasutatakse lahendusi, mis elupaiku (pinnast ja taimestikku) võimalikult vähe kahjustab. Näiteks soo- ja soometsaelupaikades tuleks töid teha vaid külmunud pinnase korral. Ettepanekud ja soovitused • Tegevuste kavandamisel järgida Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirjades esitatud tingimusi ning kaitsealadel kavandatavad tegevused (rajatiste püstitamine, ohuala piirisihi hooldustööd) kooskõlastada kaitseala valitsejaga vastavalt LKS § 14 lg 1 ning kaitse-eeskirjas sätestatud korrale ja juhtudel. • Häiringute vältimiseks linnustikule, sh kaitstavatele linnuliikidele (v.a metsis – vt järgmine punkt), tuleb vältida raie- ja ehitustööde tegemist ning tähiste paigaldamist kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.03-31.07, metsise elupaikades 01.02-30.06). • Piirisihi rajamisel ja tähistamisel ning hooldamisel tuleb metsise elupaikade piires vältida ehitus- ja hooldustöid metsise kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.02-30.06). • Sihi rajamisel ja hooldamisel tuleb vältida soo- ja soometsaelupaikades kasvupinnase kahjustamist (ehitus- ja hooldustöid teha väljaspool vegetatsiooniperioodi ja külmunud pinnasega). • Sihi rajamisel metsaelupikade alale tuleb imiteerida looduslikke häiringuid jättes terved puud elupaiga alale. Puud tuleb jätta elupaiga alale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada sihi rajamise negatiivseid mõjusid. Puude langetamisel tuleks need eelistatult lükata ümber (mitte saagida) ja nihutada sihilt koos kännumätastega sedavõrd kõrvale, et siht oleks läbitav ning looduses liikujale märgatav • Piiritähiste paigaldamisel rabas jm liigniisketel aladel ja nende alade hooldamisel tuleb rakendada lahendusi, mis neid elupaiku (pinnast ja taimestikku) võimalikult vähe kahjustab. Töid teostada külmunud pinnasega. 51 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang • Raietööde läbiviimisel tuleb rakendada säästvaid lahendusi, mis metsaelupaiku, sh pinnast, võimalikult vähe kahjustab. • Sihi rajamisel langetamisel Põhja-Kõrvemaa loodusala ja Ohepalu loodusala metsaelupaikades (siirdesoo- ja rabametsad; soostuvad ja soo-lehtmetsad; okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel; vanad loodusmetsad; rabad) imiteerida looduslikke häiringuid jättes terved (laasimata ja järkamata) puud elupaiga alale. Puud tuleb jätta elupaiga alale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada sihi rajamise negatiivseid mõjusid. Puude langetamisel tuleks need eelistatult lükata ümber (mitte saagida) ja nihutada sihilt koos kännumätastega sedavõrd kõrvale, et siht oleks läbitav ning looduses liikujale märgatav. • Juhul kui piirisiht kulgeb piki teed või matkarada ning selle äärde jääb kaitstav metsaelupaik tuleb vältida täiendavat raiet teesihi ääres ning piirduda alusmetsa või üksikpuude raiega piiritähiste juures kui see on vajalik nende nähtavaks tagamiseks. Samuti tuleb raieid vältida ja piirduda alusmetsa raiega paikades, kus siht kulgeb jõgede veekaitsevööndis. Suuremate kui 8 cm puude raie tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja koos märkida raiutavad puud. Sammuti näha ette võimalus postid vajadusel paigutada tihedamini. • Ehitustööde käigus ja piirisihi hooldustöödel vältida veekogude kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist veekogudesse. Eelkõige tuleb vältida veekogude kallastel ja läbi veekogude sõitmist ehitus- ja hooldustöödel kasutatvate mehhanismidega. • Ehitustöödel ja ohuala piirisihi hooldustöödel kasutatava lahenduse kirjeldus anda ehitusprojektis. • Ehitustegevuse käigus tekkivad ohtlikud, suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. • Tööde käigus kasutatav tehnika peab olema tehniliselt korras ja regulaarselt hooldatud. Ehitusaegset masinate hooldust ja tankimist võib teostada ainult selleks kindlaks määratud alal (kui see asub kaitsealal, siis tuleb asukoht kooskõlastada kaitseala valitsejaga vastavalt õigusaktides ning kaitse-eeskirjas sätestatud korrale). Avariilised lekked tuleb koheselt lokaliseerida ja käidelda nõuetekohaselt. • Matka- ja jalgrattateede ning ohuala piirisihi projekteerimisel on soovitav arvestada piirkonna pärandkultuuriobjektidega ning neid võimalikult vähe kahjustada. Samuti on soovitav teavitada raie- ja ehitustööde läbiviijaid pärandkultuuriobjektide asukohtadest, et need tööde käigus teadmatusest kahjustada ei saaks. • Matka- ja jalgrattateedele teabetahvlite kavandamisel on soovitav muuhulgas võimalusel arvestada ka lähedusse jäävate pärandkultuuriobjektidega kui piirkonna vaatamisväärsustega, mis aitavad rikastada matkateede kasutajate teadmisi. Eeltoodust lähtuvalt on võimalik üheselt järeldada, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsailt projekteeritavate objektide ja nende ümbruse kaitstavaid looduskooslusi ning eelistaud on alternatiiv II. Projekteerimisel, raie- ja ehitustööde käigus ning rajatiste hilisemate hooldustööde käigus arvestatakse käesolevas eelhinnangus esitatud ettepanekute ja soovitustega. Sellest tulenevalt teeb ekspert ettepaneku jätta Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatavate maa-ala piiritähistuse ja RMK matkaradade ehitusprojekti keskkonnamõju hindamine (KMH) algatamata. 52 / 53  Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 7. Kasutatud materjalid • Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaraja ja vaatetorni ehitusprojekt. Eskiisprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, töö nr IB 50/2017. Tartu, juuli 2017 • Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaraja ja vaatetorni ehitusprojekt. Eelprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, töö nr IB 50/2017. Tartu, juuli 2018 • Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaraja ja vaatetorni ehitusprojekt. Tööprojekt. Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ, töö nr IB 50/2017. Tartu, oktoober 2018 • Asjakohased õigusaktid (Elektrooniline Riigi Teataja) • EELIS andmebaas • Keskkonnaregister • Madalsoode ja rabade haudelinnustiku 2002.a seire aruanne • Loodusvaatluste andmebaas • e-Elurikkuse andmebaas • Maa-ameti X-GIS kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis (looduskaitse ja Natura 2000, kultuurimälestised, pärandkultuur, maardlad) • Põhja-Kõrvemaa loodusala kaitsekorralduskava 2013-2022 • Ohepalu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025 • Eesti põhjavee kaitstuse kaart. Eesti Geoloogiakeskus, 2001 • Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. KeMÜ (koostajad Aune Aunapuu ja Riin Kutsar), Tallinn 2016 • KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine, Riin Kutsar, 2015 53 / 53  Lisa 3: Jaotusnimekiri dokumendi „Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse lõigu rajatiste ehitamiseks keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse edastamine seisukoha andmiseks“ juurde Adressaadid: 1. Kuusalu Vallavalitsus, [email protected] 2. Kadrina Vallavalitsus, [email protected] 3. Keskkonnaamet, [email protected] 4. Kaitseministeerium, [email protected] 5. Riigimetsa majandamise keskus, [email protected]  OTSUSE EELNÕU Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse lõigu rajatiste ehitamiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja PEETER SUBBI (37511220263, aadress KiirWarren.KL OÜ, Ranna tee 17 Tabasalu 76901 Harjumaa, kontakt [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusteatise nr 2111201/06272 „Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse lõigu rajatiste ehitamiseks“ Ohepalu looduskaitsealale. Koos ehitusteatisega esitati Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ koostatud projekt "Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaraja ja vaatetorni ehitusprojekt (IB 2017050)" ning Skepast&Puhkim OÜ (Eike Riis, Raimo Pajula, Marju Kaivapalu) 21.02.2019 koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnang „Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang“. Projekti eesmärk on Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala välispiiri nõuetekohane tähistamine. Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolne osa paikneb praktiliselt kogu ulatuses Ohepalu looduskaitseala (KLO1000230) territooriumil. Projekt on vajalik tähistamaks looduses väljaspool Kaitseväe keskpolügooni harjutusvälja alaliselt riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava metsaala (Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala) välispiir (Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korraldus nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“). Ehitatav rajatis on ehitisregistris numbriga 221361343 ja nimetusega Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiravate rajatiste rajamine. Tööd teostatakse peamiselt Harju maakonnas Kuusalu vallas Ohepalu looduskaitsealal 3 (35206:002:0302), Aegviidu metskonnas 41 (35206:002:0266) ja Aegviidu metskonnas 54 (35206:002:0284) ning tööd võivad ulatuda ka naaberkinnistutele. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 2 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Ehitusteatises toodud tegevus (Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiravate rajatiste rajamine) kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 22 toodud tegevuste hulka, mis käsitleb teisi tegevusi, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Kavandatav tegevus kuulub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 tegevuste hulka, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala välispiiri tähistamine toimub planeeritud Natura 2000 Ohepalu linnu- ja loodusalale. Projektiga kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt KeHJS § 7 p 4 käsitleb TTJA kavandatava tegevuse ehitusteatist tegevusloana. Tulenevalt ehitusseadustiku § 115 annab ehitusloa TTJA, kui ehitusteatis sisaldab ehitisi, mis on Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses. Seega on TTJA käesolevas menetluses otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. KeHJS § 11 lõike 10 järgi kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga (Keskonnaametiga), kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti. TTJA edastas … kirjaga nr 16-6/…. asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks ning Keskkonnaametile kooskõlstamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomaste asutuste seisukohad olid järgmised: 1. Keskkonnaamet 2. Kaitseministeerium 3. RMK 4. Kuusalu Vald 5. Kadrina Vald TTJA viis eelhinnangusse ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusesse parandused ning selgitas eelhinnangus asjaomaste asutuste soovituste ja nõuetega arvestamist või mittearvestamist. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele, mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas kuid meetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Eelhinnangus käsitletakse ohuala piiritähistuse kahte alternatiivset asukohta ning leiti, et parim valik on alternatiiv II, mille puhul jääb mõjuala valdavalt teedele ja teeservadele. Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse lõigu projekti puhul on lahenduseks variant II. Planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, loodusressursside kasutusele, pinnasele, põhja- ja pinnaveele, maavarade juurdepääsule ja kasutusele. Kavandatava tegevuse mõju puudub asustusele. Lokaalne väheoluline mõju võib avalduda piirkonna maastikele seoses projektiga kavandatud raietöödega. Ehitusperioodil kaasneb kavandatava tegevusega müra, vibratsioon ja õhusaaste ehitusmasinatest ja veokitest (mõju on lokaalne ja ajutine). Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole registreeritud kultuurimälestisi, kuid piirkonnas on registreeritud pärandkultuuriobjekte, mille olemasoluga on soovitav projekteerimisel ja ehitamisel arvestada ning neid raie- ja ehitustööde käigus mitte kahjustada. Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolne osa paikneb praktiliselt kogu ulatuses Ohepalu looduskaitseala (KLO1000230) ja Ohupalu loodus- ja linnuala Natura 2000 territooriumil. Ohepalu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsa-, soo- ja veeökosüsteeme, maastiku ja elustiku mitmekesisust, kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti ning Tapa-Pikassaare ja Ohepalu- Viitna oosistut. Ohepalu looduskaitsealale ei avaldu olulisi otseseid mõjusid, ohuala piirisihi rajamise ja hoolduse mõju alale on ebaoluline (elupaika ei killustata). Ohuala piirisihi rajamine puudutab lokaalselt mitmeid kaitse-eesmärgiks olevaid metsaelupaiku, arvestatav raievajadus kaasneks II alternatiivi korral toimub üksikpuude ja alusmetsa raie vaid 250 m pikkusel lõigul arvestades sellega, et olemasolevate teede ääres kulgeva piirisihi jaoks täiendavaid raieid ei tehta välja arvatud põõsarinde ning üksikpuude raie piiritähiste juures nende nähtavuse tagamiseks. Suurem osa keskpolügooni idapoolse ohuala välispiirist jääb Natura võrgustiku Ohepalu loodus- ja linnualale. Eelhindamise käigus esitatud teabest järeldub, et kavandatavad tegevused (eelkõige ohuala piirisihi rajamise ja hoolduse näol) ei mõjuta negatiivselt metsaelupaiku Ohepalu loodusalal. Kuna piirisiht on kitsas jääb see sisuliselt elupaiga kooseisu ning leevendusmeetmete rakendamise korral sihi rajamisel on võimalik imiteerida looduslikke häiringuid ning negatiivseid mõjusid elupaigale vältida. Seega ei avaldu ebasoodsaid mõjusid kavandatavate tegevuste alale jäävale Ohepalu loodusalale ega selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ega liikidele. Kavandatava tegevusega ei kaasne elupaikade pindala vähenemist ega elupaikade killustamist. Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas ei leidu kaljukotka, sõtka ja sookure elupaiku, seega mõju puudub. Must-toonekure lähim elupaik (pesapaik) asub kavandatavast ohuala piirisihist ca 560 m kaugusel (väljaspool mõjuala), mis on piisav kaugus hoidmaks ära sihi rajamisega kaasnevate häiringute mõjude avaldumise. Seega liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Natura eelhindamise käigus esitatud teabest järeldub, et kavandatavad tegevused (eelkõige ohuala piirisihi rajamise ja hoolduse näol) ei mõjuta negatiivselt metsaelupaiku Ohepalu loodus- ja linnualal. Kuna piirisiht on kitsas jääb see sisuliselt elupaiga kooseisu ning leevendusmeetmete rakendamise korral sihi rajamisel on võimalik imiteerida looduslikke häiringuid ning negatiivseid mõjusid elupaigale vältida. Hooldustööde mõjusid on võimalik leevendada käsitsi hoolduse ning tiheda niitmise vältimisega elupaikade aladel. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (hooldust tehakse käsitsi) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Ehitamisel on oluline ja kohustuslik järgida õigusaktide nõudeid. Kokkuvõttes ei avaldu leevendusmeetmete rakendamise korral kavandatava tegevuse piirkonnas paiknevale Ohepalu loodus- ja linnuala Natura võrgustiku alale ebasoodsaid mõjusid. Kuna II alternatiiv läbib ja mõjutab metsaelupaiku väiksemal alal siis tuleks eelistada antud alternatiivi. Vajalikud keskkonnameetmed eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt: 1. Tegevuste kavandamisel järgida Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirjades esitatud tingimusi ning kaitsealadel kavandatavad tegevused (rajatiste püstitamine, ohuala piirisihi hooldustööd) kooskõlastada kaitseala valitsejaga vastavalt LKS § 14 lg 1 ning kaitse-eeskirjas sätestatud korrale ja juhtudel. 2. Häiringute vältimiseks linnustikule, sh kaitstavatele linnuliikidele (v.a metsis – vt järgmine punkt), tuleb vältida raie- ja ehitustööde tegemist ning tähiste paigaldamist kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.03-31.07, metsise elupaikades 01.02-30.06). 3. Piirisihi rajamisel ja tähistamisel ning hooldamisel tuleb metsise elupaikade piires vältida ehitus- ja hooldustöid metsise kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.02-30.06). 4. Sihi rajamisel ja hooldamisel tuleb vältida soo- ja soometsaelupaikades kasvupinnase kahjustamist (ehitus- ja hooldustöid teha väljaspool vegetatsiooniperioodi ja külmunud pinnasega). 5. Sihi rajamisel metsaelupikade alale tuleb imiteerida looduslikke häiringuid jättes terved puud elupaiga alale. Puud tuleb jätta elupaiga alale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada sihi rajamise negatiivseid mõjusid. Puude langetamisel tuleks need eelistatult lükata ümber (mitte saagida) ja nihutada sihilt koos kännumätastega sedavõrd kõrvale, et siht oleks läbitav ning looduses liikujale märgatav 6. Piiritähiste paigaldamisel rabas jm liigniisketel aladel ja nende alade hooldamisel tuleb rakendada lahendusi, mis neid elupaiku (pinnast ja taimestikku) võimalikult vähe kahjustab. Töid teostada külmunud pinnasega. 7. Raietööde läbiviimisel tuleb rakendada säästvaid lahendusi, mis metsaelupaiku, sh pinnast, võimalikult vähe kahjustab. 8. Sihi rajamisel langetamisel Põhja-Kõrvemaa loodusala ja Ohepalu loodusala metsaelupaikades (siirdesoo- ja rabametsad; soostuvad ja soo-lehtmetsad; okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel; vanad loodusmetsad; rabad) imiteerida looduslikke häiringuid jättes terved (laasimata ja järkamata) puud elupaiga alale. Puud tuleb jätta elupaiga alale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada sihi rajamise negatiivseid mõjusid. Puude langetamisel tuleks need eelistatult lükata ümber (mitte saagida) ja nihutada sihilt koos kännumätastega sedavõrd kõrvale, et siht oleks läbitav ning looduses liikujale märgatav.  9. Juhul kui piirisiht kulgeb piki teed või matkarada ning selle äärde jääb kaitstav metsaelupaik tuleb vältida täiendavat raiet teesihi ääres ning piirduda alusmetsa või üksikpuude raiega piiritähiste juures kui see on vajalik nende nähtavaks tagamiseks. Samuti tuleb raieid vältida ja piirduda alusmetsa raiega paikades, kus siht kulgeb jõgede veekaitsevööndis. Suuremate kui 8 cm puude raie tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja koos märkida raiutavad puud. Sammuti näha ette võimalus postid vajadusel paigutada tihedamini. 10. Ehitustööde käigus ja piirisihi hooldustöödel vältida veekogude kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist veekogudesse. Eelkõige tuleb vältida veekogude kallastel ja läbi veekogude sõitmist ehitus- ja hooldustöödel kasutatvate mehhanismidega. 11. Ehitustöödel ja ohuala piirisihi hooldustöödel kasutatava lahenduse kirjeldus anda ehitusprojektis. 12. Ehitustegevuse käigus tekkivad ohtlikud, suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. 13. Tööde käigus kasutatav tehnika peab olema tehniliselt korras ja regulaarselt hooldatud. Ehitusaegset masinate hooldust ja tankimist võib teostada ainult selleks kindlaks määratud alal (kui see asub kaitsealal, siis tuleb asukoht kooskõlastada kaitseala valitsejaga vastavalt õigusaktides ning kaitse-eeskirjas sätestatud korrale). Avariilised lekked tuleb koheselt lokaliseerida ja käidelda nõuetekohaselt. 14. Matka- ja jalgrattateede ning ohuala piirisihi projekteerimisel on soovitav arvestada piirkonna pärandkultuuriobjektidega ning neid võimalikult vähe kahjustada. Samuti on soovitav teavitada raie- ja ehitustööde läbiviijaid pärandkultuuriobjektide asukohtadest, et need tööde käigus teadmatusest kahjustada ei saaks. 15. Matka- ja jalgrattateedele teabetahvlite kavandamisel on soovitav muuhulgas võimalusel arvestada ka lähedusse jäävate pärandkultuuriobjektidega kui piirkonna vaatamisväärsustega, mis aitavad rikastada matkateede kasutajate teadmisi. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS-e mõistes. Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkt 22, § 11 lõiked 2², 2³, 4, 8 ja 10 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punkti 8: otsustan: jätta Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse lõigu rajatiste ehitamiseks ehitusteatise menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata.  Vastavalt nimekirjale 30.04.2021 nr 16-12/21-05758-001 Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse lõigu rajatiste ehitamiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ja eelhinnangu edastamine seisukoha andmiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusteatis nr 2111201/06272 „Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse lõigu rajatiste ehitamiseks“ Ohepalu looduskaitsealale. Projekti eesmärk on Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala välispiiri nõuetekohane tähistamine. Projekt on vajalik tähistamaks looduses väljaspool Kaitseväe keskpolügooni harjutusvälja alaliselt riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava metsaala (Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala) välispiir (Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korraldus nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Lisaks peab otsustaja KeHJS § 11 lõike 10 järgi kooskõlastama kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga (Keskonnaametiga), kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti. Tuginedes eeltoodule edastame teile eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otuse eelnõu seisukoha andmiseks ja Keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Oma seisukoht/kooskõlastus palume TTJA-le edastada hiljemalt 14.05.2021. Juhul, kui määratud tähtajaks TTJA-le seisukohta ei esitata ega ole tähtaja pikendamisest teavitanud, loeb TTJA, et teil puudub seisukoht ning otsus tehakse Teie seisukohata. Selgitame, et lisas otsuse eelnõus punase kirjaga tekst on muutuv, sõltudes asjaomase asutuse arvamustest. Projektdokumentatsioon (ehitusteatisega esitatud dokumendid) on sisselogituna leitav ehitisregistrist (EHR) kui kasutada dokumentide detailotsingut: EHR avalehel Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218 https://www.ehr.ee kaardipildi all vajutada lingile „Avan dokumentide detailotsingu“ ning sisestada ehitusloa taotluse number 2111201/06272, vajutada „otsi“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse valdkonna juht Lisad: 1. Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse lõigu rajatiste ehitamiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu 2. Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang 3. Jaotusnimekiri Maarja Allmaa +372 667 2172 [email protected] OTSUSE EELNÕU Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse lõigu rajatiste ehitamiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Taotleja PEETER SUBBI (37511220263, aadress KiirWarren.KL OÜ, Ranna tee 17 Tabasalu 76901 Harjumaa, kontakt [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusteatise nr 2111201/06272 „Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse lõigu rajatiste ehitamiseks“ Ohepalu looduskaitsealale. Koos ehitusteatisega esitati Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ koostatud projekt "Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaraja ja vaatetorni ehitusprojekt (IB 2017050)" ning Skepast&Puhkim OÜ (Eike Riis, Raimo Pajula, Marju Kaivapalu) 21.02.2019 koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnang „Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiritähistuse, RMK matkaradade ja vaatetorni ehitusprojekt Keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang“. Projekti eesmärk on Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala välispiiri nõuetekohane tähistamine. Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolne osa paikneb praktiliselt kogu ulatuses Ohepalu looduskaitseala (KLO1000230) territooriumil. Projekt on vajalik tähistamaks looduses väljaspool Kaitseväe keskpolügooni harjutusvälja alaliselt riigikaitseliseks väljaõppeks kasutatava metsaala (Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala) välispiir (Vabariigi Valitsuse 27.08.2015 korraldus nr 352 „Kaitseväe keskpolügooni ümbritsevas riigimetsas alaliseks riigikaitseliseks väljaõppeks loa andmine“). Ehitatav rajatis on ehitisregistris numbriga 221361343 ja nimetusega Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiravate rajatiste rajamine. Tööd teostatakse peamiselt Harju maakonnas Kuusalu vallas Ohepalu looduskaitsealal 3 (35206:002:0302), Aegviidu metskonnas 41 (35206:002:0266) ja Aegviidu metskonnas 54 (35206:002:0284) ning tööd võivad ulatuda ka naaberkinnistutele. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 p 2 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse, kui kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Ehitusteatises toodud tegevus (Kaitseväe keskpolügooni ohuala piiravate rajatiste rajamine) kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 punktis 22 toodud tegevuste hulka, mis käsitleb teisi tegevusi, mis võivad kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Kavandatav tegevus kuulub Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 tegevuste hulka, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang. Tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala välispiiri tähistamine toimub planeeritud Natura 2000 Ohepalu linnu- ja loodusalale. Projektiga kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik Eelhinnangu sisule esitatavad nõuded on toodud 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt KeHJS § 7 p 4 käsitleb TTJA kavandatava tegevuse ehitusteatist tegevusloana. Tulenevalt ehitusseadustiku § 115 annab ehitusloa TTJA, kui ehitusteatis sisaldab ehitisi, mis on Kaitseministeeriumi valitsemisala valduses. Seega on TTJA käesolevas menetluses otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. KeHJS § 11 lõike 10 järgi kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga (Keskonnaametiga), kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti. TTJA edastas … kirjaga nr 16-6/…. asjaomastele asutustele seisukoha väljendamiseks ning Keskkonnaametile kooskõlstamiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu. Asjaomaste asutuste seisukohad olid järgmised: 1. Keskkonnaamet 2. Kaitseministeerium 3. RMK 4. Kuusalu Vald 5. Kadrina Vald TTJA viis eelhinnangusse ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsusesse parandused ning selgitas eelhinnangus asjaomaste asutuste soovituste ja nõuetega arvestamist või mittearvestamist. TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangule ja selles toodud järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele, mille kohaselt kavandataval tegevusel ei ole eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas kuid meetmeid kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Eelhinnangus käsitletakse ohuala piiritähistuse kahte alternatiivset asukohta ning leiti, et parim valik on alternatiiv II, mille puhul jääb mõjuala valdavalt teedele ja teeservadele. Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse lõigu projekti puhul on lahenduseks variant II. Planeeritavad tegevused ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, loodusressursside kasutusele, pinnasele, põhja- ja pinnaveele, maavarade juurdepääsule ja kasutusele. Kavandatava tegevuse mõju puudub asustusele. Lokaalne väheoluline mõju võib avalduda piirkonna maastikele seoses projektiga kavandatud raietöödega. Ehitusperioodil kaasneb kavandatava tegevusega müra, vibratsioon ja õhusaaste ehitusmasinatest ja veokitest (mõju on lokaalne ja ajutine). Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole registreeritud kultuurimälestisi, kuid piirkonnas on registreeritud pärandkultuuriobjekte, mille olemasoluga on soovitav projekteerimisel ja ehitamisel arvestada ning neid raie- ja ehitustööde käigus mitte kahjustada. Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolne osa paikneb praktiliselt kogu ulatuses Ohepalu looduskaitseala (KLO1000230) ja Ohupalu loodus- ja linnuala Natura 2000 territooriumil. Ohepalu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta metsa-, soo- ja veeökosüsteeme, maastiku ja elustiku mitmekesisust, kaitsealuste liikide elupaiku ja kasvukohti ning Tapa-Pikassaare ja Ohepalu- Viitna oosistut. Ohepalu looduskaitsealale ei avaldu olulisi otseseid mõjusid, ohuala piirisihi rajamise ja hoolduse mõju alale on ebaoluline (elupaika ei killustata). Ohuala piirisihi rajamine puudutab lokaalselt mitmeid kaitse-eesmärgiks olevaid metsaelupaiku, arvestatav raievajadus kaasneks II alternatiivi korral toimub üksikpuude ja alusmetsa raie vaid 250 m pikkusel lõigul arvestades sellega, et olemasolevate teede ääres kulgeva piirisihi jaoks täiendavaid raieid ei tehta välja arvatud põõsarinde ning üksikpuude raie piiritähiste juures nende nähtavuse tagamiseks. Suurem osa keskpolügooni idapoolse ohuala välispiirist jääb Natura võrgustiku Ohepalu loodus- ja linnualale. Eelhindamise käigus esitatud teabest järeldub, et kavandatavad tegevused (eelkõige ohuala piirisihi rajamise ja hoolduse näol) ei mõjuta negatiivselt metsaelupaiku Ohepalu loodusalal. Kuna piirisiht on kitsas jääb see sisuliselt elupaiga kooseisu ning leevendusmeetmete rakendamise korral sihi rajamisel on võimalik imiteerida looduslikke häiringuid ning negatiivseid mõjusid elupaigale vältida. Seega ei avaldu ebasoodsaid mõjusid kavandatavate tegevuste alale jäävale Ohepalu loodusalale ega selle kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ega liikidele. Kavandatava tegevusega ei kaasne elupaikade pindala vähenemist ega elupaikade killustamist. Kavandatavate tegevuste alal ja mõjualas ei leidu kaljukotka, sõtka ja sookure elupaiku, seega mõju puudub. Must-toonekure lähim elupaik (pesapaik) asub kavandatavast ohuala piirisihist ca 560 m kaugusel (väljaspool mõjuala), mis on piisav kaugus hoidmaks ära sihi rajamisega kaasnevate häiringute mõjude avaldumise. Seega liigile ebasoodsaid mõjusid ei avaldu. Natura eelhindamise käigus esitatud teabest järeldub, et kavandatavad tegevused (eelkõige ohuala piirisihi rajamise ja hoolduse näol) ei mõjuta negatiivselt metsaelupaiku Ohepalu loodus- ja linnualal. Kuna piirisiht on kitsas jääb see sisuliselt elupaiga kooseisu ning leevendusmeetmete rakendamise korral sihi rajamisel on võimalik imiteerida looduslikke häiringuid ning negatiivseid mõjusid elupaigale vältida. Hooldustööde mõjusid on võimalik leevendada käsitsi hoolduse ning tiheda niitmise vältimisega elupaikade aladel. Juhul kui raiete puhul jäljendatakse looduslikke häiringuid (langetatud puud jäetakse lamapuiduna elupaiga alale) ning hooldamisel rakendatakse leevendusmeetmeid (hooldust tehakse käsitsi) siis negatiivseid mõjusid elupaigale ei avaldu. Ehitamisel on oluline ja kohustuslik järgida õigusaktide nõudeid. Kokkuvõttes ei avaldu leevendusmeetmete rakendamise korral kavandatava tegevuse piirkonnas paiknevale Ohepalu loodus- ja linnuala Natura võrgustiku alale ebasoodsaid mõjusid. Kuna II alternatiiv läbib ja mõjutab metsaelupaiku väiksemal alal siis tuleks eelistada antud alternatiivi. Vajalikud keskkonnameetmed eelhinnangust ning asjaomaste asutuste seisukohtadest lähtuvalt: 1. Tegevuste kavandamisel järgida Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala ja Ohepalu looduskaitseala kaitse-eeskirjades esitatud tingimusi ning kaitsealadel kavandatavad tegevused (rajatiste püstitamine, ohuala piirisihi hooldustööd) kooskõlastada kaitseala valitsejaga vastavalt LKS § 14 lg 1 ning kaitse-eeskirjas sätestatud korrale ja juhtudel. 2. Häiringute vältimiseks linnustikule, sh kaitstavatele linnuliikidele (v.a metsis – vt järgmine punkt), tuleb vältida raie- ja ehitustööde tegemist ning tähiste paigaldamist kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.03-31.07, metsise elupaikades 01.02-30.06). 3. Piirisihi rajamisel ja tähistamisel ning hooldamisel tuleb metsise elupaikade piires vältida ehitus- ja hooldustöid metsise kevadsuvisel pesitsusperioodil (01.02-30.06). 4. Sihi rajamisel ja hooldamisel tuleb vältida soo- ja soometsaelupaikades kasvupinnase kahjustamist (ehitus- ja hooldustöid teha väljaspool vegetatsiooniperioodi ja külmunud pinnasega). 5. Sihi rajamisel metsaelupikade alale tuleb imiteerida looduslikke häiringuid jättes terved puud elupaiga alale. Puud tuleb jätta elupaiga alale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada sihi rajamise negatiivseid mõjusid. Puude langetamisel tuleks need eelistatult lükata ümber (mitte saagida) ja nihutada sihilt koos kännumätastega sedavõrd kõrvale, et siht oleks läbitav ning looduses liikujale märgatav 6. Piiritähiste paigaldamisel rabas jm liigniisketel aladel ja nende alade hooldamisel tuleb rakendada lahendusi, mis neid elupaiku (pinnast ja taimestikku) võimalikult vähe kahjustab. Töid teostada külmunud pinnasega. 7. Raietööde läbiviimisel tuleb rakendada säästvaid lahendusi, mis metsaelupaiku, sh pinnast, võimalikult vähe kahjustab. 8. Sihi rajamisel langetamisel Põhja-Kõrvemaa loodusala ja Ohepalu loodusala metsaelupaikades (siirdesoo- ja rabametsad; soostuvad ja soo-lehtmetsad; okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel; vanad loodusmetsad; rabad) imiteerida looduslikke häiringuid jättes terved (laasimata ja järkamata) puud elupaiga alale. Puud tuleb jätta elupaiga alale kuna lamapuit pakub elupaiku paljudele liikidele ning suurendab elupaiga väärtust aidates nii leevendada sihi rajamise negatiivseid mõjusid. Puude langetamisel tuleks need eelistatult lükata ümber (mitte saagida) ja nihutada sihilt koos kännumätastega sedavõrd kõrvale, et siht oleks läbitav ning looduses liikujale märgatav.  9. Juhul kui piirisiht kulgeb piki teed või matkarada ning selle äärde jääb kaitstav metsaelupaik tuleb vältida täiendavat raiet teesihi ääres ning piirduda alusmetsa või üksikpuude raiega piiritähiste juures kui see on vajalik nende nähtavaks tagamiseks. Samuti tuleb raieid vältida ja piirduda alusmetsa raiega paikades, kus siht kulgeb jõgede veekaitsevööndis. Suuremate kui 8 cm puude raie tuleb kooskõlastada Keskkonnaametiga ja koos märkida raiutavad puud. Sammuti näha ette võimalus postid vajadusel paigutada tihedamini. 10. Ehitustööde käigus ja piirisihi hooldustöödel vältida veekogude kallaste kahjustamist ja heljumi sattumist veekogudesse. Eelkõige tuleb vältida veekogude kallastel ja läbi veekogude sõitmist ehitus- ja hooldustöödel kasutatvate mehhanismidega. 11. Ehitustöödel ja ohuala piirisihi hooldustöödel kasutatava lahenduse kirjeldus anda ehitusprojektis. 12. Ehitustegevuse käigus tekkivad ohtlikud, suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud ja jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. 13. Tööde käigus kasutatav tehnika peab olema tehniliselt korras ja regulaarselt hooldatud. Ehitusaegset masinate hooldust ja tankimist võib teostada ainult selleks kindlaks määratud alal (kui see asub kaitsealal, siis tuleb asukoht kooskõlastada kaitseala valitsejaga vastavalt õigusaktides ning kaitse-eeskirjas sätestatud korrale). Avariilised lekked tuleb koheselt lokaliseerida ja käidelda nõuetekohaselt. 14. Matka- ja jalgrattateede ning ohuala piirisihi projekteerimisel on soovitav arvestada piirkonna pärandkultuuriobjektidega ning neid võimalikult vähe kahjustada. Samuti on soovitav teavitada raie- ja ehitustööde läbiviijaid pärandkultuuriobjektide asukohtadest, et need tööde käigus teadmatusest kahjustada ei saaks. 15. Matka- ja jalgrattateedele teabetahvlite kavandamisel on soovitav muuhulgas võimalusel arvestada ka lähedusse jäävate pärandkultuuriobjektidega kui piirkonna vaatamisväärsustega, mis aitavad rikastada matkateede kasutajate teadmisi. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS-e mõistes. Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkt 22, § 11 lõiked 2², 2³, 4, 8 ja 10 Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 eelpool loetletud asjaomaste asutuste seisukohad ja eelhinnangust tulenevad järeldused ning majandus- ja taristuministri 07.12.2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ § 4 lõike 1 punkti 8: otsustan: jätta Keskpolügooni laiendatud ohuala idapoolse lõigu rajatiste ehitamiseks ehitusteatise menetluses keskkonnamõju hindamine algatamata.